Ajalugu konspekt õ.lk. 62-89 (0)

Konspekt õ.lk. 62-89
Keskaeg - 5.-15. sajand
16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks.
Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline?(keskaega hakati romantiseerima)
Keskaeg jaguneb kolmeks:
1) Varakeskaeg (5.-11.saj)
2) Kõrgkeskaeg (11.-13.saj lõpp)
3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus)
Keskaegse Euroopa iseloomustus:
* Poliitiliselt killustunud
*Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini
* kirik muutub hullult tähtsaks
Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud?
Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua.
Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks?
Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne- Rooma keisri aastal 476 pKr
Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr

Bütsants e Ida- Rooma

Bütsantsi tõus ja langus
395.a jagas Rooma keiser Theodosius Suur Rooma impeeriumi kaheks: lääne- ja idaosaks.
Juba varem oli Constantinus Suur toonud riigi pealinna Roomast üle Byzantioni e Konstantinoopoli (praegu Istanbul ).
Lääne-Rooma variseb kokku, aga Ida-Rooma impeerium jääb püsima veel tuhandeks aastaks.
11.saj hakkavad Bütsantsi aladele tungima türklased -seldžukid. Keiser palub abi paavstilt - suur sõjavägi aitab alguse saavad eurooplaste ristiretked Lähis-Itta ja Väike-Aasiasse.
Ristisõjad tõid Bütsantsile kahju ja süvendasid vastuolusid läänega ja neljanda ristisõja ajal pöördusid ristisõdijad moslemite asemel hoopis Konstantinoopoli vastu. Nad vallutasid linna ja lõid Ladina Keisririigi(1204). Hiljem Bütsantsi keisririik küll taastati , selle võimsust aga mitte - hakkas sõltuma läänest + enda kaitsmine oli keeruline. 1453. aastal vallutsasid türklased Konstantinoopoli e Ida-Rooma lõpp e keskaja lõpp.
Bütsantsi ühiskond
9.saj lõpust kuni 11. saj alguseni oli Bütsants võimsaim riik. Tugines Rooma impeeriumi pärandile ja õigeusule. Kultuurilise näo kujundas Vana-Kreeka kultuur + hellenism .
Olulisim tunnusjoon - traditsiooni austamine.
Antiikajast pärines arvukas ametnikkond ja maksusüsteem = riik toimib tõhusalt. Oli piiramatu võimuga keiser, teda peeti Jumala asemikuks maa peal + oli kirikliku võimu eesotsas.
Kuidas erinesid Bütsants ja keskaegne Euroopa?
Euroopas oli ilmalik (keisri) ja vaimulik(kiriku) võim lahutatud.
Vaatemängukultuur - suurejoonelised pidustused, rongkäigud, võiduajamised hipodroomil, akrobaadid. Usuelus toimusid hiilgavad rituaalid , laulud, kirikusisustuse sära. Ka riigivõim näitas oma võimu/jõudu avalike ja jõhkrate etendustega. Mässajate ja kukutatud keisrite karistamiseks tehti julmad vaatemängud.
JUSTINIANUS I oli Esimene Bütsantsi keiser, peab vallutussõdu. (ühendab oma riigiga Itaalia, Põhja-Aafrika ja NATS Hispaaniat).
Ladina keisririik (1204-1261) tekib pärast lääne kristlaste neljandat ristisõda Konstantinoopolis.
Eri ajastute ja kultuuride vahendaja
Bütsantsi:
rahvastik - kultuuriliselt ja etniliselt kirev
keel - kreeka keel (võimaldas hoida järjepidevust antiikse pärandiga)
arusaam - kirjutatud sõna väärtus on ülim
haridus - põhines antiiksetel ja kristlikel klassikutel
Keskajal oli Bütsantsi oluline roll antiikmaailma teadmiste vahendamisel Euroopasse - bütsantslased said tööd Lääne-Euroopa õukondades, koolides (õpetasid kr keelt, klassikute töid). Eriti suureks kasvas nende hulk pärast Konstantinoopoli langemist, sest paljud targad põgenesid läände.
Õigeusk ja kirikulõhe
Bütsantsi kirik = õigeusu e ortodoksi kirik.
Õigeusu ja katoliku(läänes) kiriku vahe:
hulk teoloogilisi erimeelsusi, erinevad rituaalid ja kombed. Idakirikus jumalateenistus rahvakeeles, läänes ladina keeles + mõned tähtpäevad erineval ajal + õigeusu preestrid võisid abielluda . Õigeusus oli olulisel kohal munklus , kuid erinevalt katolikust pole vaimulikke ordusid.
Miks kirikud lõhenesid?
Võimuvõitluse, mitte õpetuse erinevuse pärast. Selle tingis Rooma Paavsti soov idakirikut enda kontrolli alla saada. Kristluse esimestel sajanditel oli kristllik kirik ühtne, kõik 5 olulisemat krikupead olid võrdsed. Aegamööda paavstide võim kasvas - süvenes lõhe ida ja lääne vahel.
1054 . aastal algas nn suur kirikulõhe e skisma. Miks? Paavst pani patriarhi kirikuvande alla ja patriarh vastas samaga: kristlik kirik läks kaheks (katolik,õigeusk).

Islami kujunemine ja levik. Araabiamaade kultuur

Araabia poolsaarel rändkarjakasvatajate e beduiinide seas. Uskusid paljudesse jumalatesse e polüteistlik. mingi 360 jumalat, püha puud, kivi,allikat kummardasid. Juba enne islamit oli olemas taevajumal Allah . Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu.

Islami teke

7. saj hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku e ainsat Jumalat tunnustavat usundit. Muhamed kuulutas end Allahi prohvetiks ja rääkis, et islamit järgides pärast surma pääsed paradiisi ja kui mitte, siis põrgusse.
Mekalased ei suhtunud hästi ja siis pidi muhamed oma jüngritega Mekast lahkuma aastal 622. Ta läks Mediinasse. See sündmus on aluseks Islami ajaarvamisele. Muhamed sai kuulsamaks, sai Mediina juhiks ja vallutasid Meka , millest sai islami tähtsaim pühapaik.
Kalifaat-riik
Kaliif - valitseja
džihaad - püha sõda islami levitamiseks
emiir - riigi eri piirkonna valitseja
koraan - islami püha raamat
Toimusid eri suguvõsade ja huvigruppde võitlus - 661. jagunes islami kogukond kaheks:
sunniidid , šiiidid .
Muhamed sündis 570 Mekas, oli kaupmees. 40aastasena sai ilmutuse Jumala saadikult, kes käskis tal hakata kuulutama usku ainsasse jumalasse.

Islami kultuur

Raamatukultuur. Kalligraafia . Armastusluule. Elusolendeid kunstis väga ei kujutatud. Mošee - hoone palvetamiseks. Medrese - mošee + õppeasutus
Islam - antiikkultuuri talletaja ja vahendaja
Araablased vaimustusid kreeka kultuurist, õppisid keelt, filosoofiat , matat jpm. tõlkisid araabia keelde. Hiljem eurooplas tutvusidki kreeka autoritega tänu araabia tõlgetele. Araabia mõju eu kultuurile on suur, nt keeltes sõnad alkeemia, algebra .
Ibn Sina - tuntuim islami õpetlane

Keskaegse Euroopa sünd

Rooma tsivilisatsiooni hääbumine
Miks (Lääne-)Rooma tsivilisatsioon hääbus?
Lääne-Roomas oli juba poliitiline ja majanduslik kriis + germaanlased ründasid + katk. Rahvaarv vähenes.
Põllumajandus ja kaubandussüsteem + käsitöö varisesid kokku, levis naturaalmajandus e saaduseid ei müüdud enam, vaid kasutati enda tarbeks = raharinglus on halb. Kuldraha kaob käibelt. Rooma-aegsed maanteed lagunevad = varakeskajal oli liiklus mööda vett.
Linnakultuur hääbus. Rikkamad eelistasid elada maal, kus oli turvalisem. Antiiksed linnad ja tsivilisatsioon jäid püsima Ida-Roomas ehk Bütsantsis.
Keskaja kultuuri väljakujunemine
Rooma ja germaanlaste kultuur segunes. Tegelikult germaanlased polnud metsikud barbarid . Paljud neist olid Lääne-Rooma riigis juba mõnda aega elanud + võtsid roomlaste kultuurist palju üle + valitsejad matkisid Rooma kombeid ja riiklikku korraldust. 4. Saj võtsid goodid jm teised germaani rahvad vastu ristiusu ariaanlikus vormis.
Keeled segunesid: tekkisid romaani keeled (itaalia, prantsuse, hispaania jt). Kõneldav ladina keel hääbus, kuid ei kadunud ära, sest seda kasutasid vaimulikud kirikutes, kloostrites, kohtutes, ülikoolides, diplomaatias + kirjutati raamatuid.
Germaanlased euroopas
Läänegoodid - Hispaania, Gallia lõunaosa .
Idagoodid - Itaalia
Gallia kirdeosa - burgundide riik
Ülejäänud Gallia - frangid
Põhja-Aafrika - vandaalide all
Britannia - anglosakside võim
Frangi riigi sünd
Lõid suuriigi. Rajaja - Chlodovech I, pani aluse Merovingide dünastiale. Teda aitas astumine ristiusku ja liit katoliku kirikuga - ta kindlustas kõrgvaimulike enamiku toetuse.
Kui Chlodovech I suri, jagati riik ta kolme poja vahel e tulid võimuvõitlused. Tegelik võim kandus kuninga kojaülemate e majordoomuste kätte.
Majordoomus Pippin ühendas 687. Aastal frangi riigi uuesti. Ta pojapoeg Pippin Lühike kukutas 751. aastal senise valitseja (tegi riigipöörde) ja lasi end frankide uueks kuningaks valida.
Karl Suur - valitses 768-814
Pippin Lühikese poeg. Keskaegse Euroopa legendaarseim valitseja, kristliku kuninga sümbol.
Miks see Karl Suur nii tähtis ja kuulus on?
Sest ta veetis suure osa oma valitsusajast sõjaretkedel, oli kogu aeg liikumises. Ühendas Frangi riigiga Põhja-Itaalia, ehk ta põhimõtteliselt taastab impeeriumi (väga muljetavaldav).
Võitles ka julmalt sakside vastu - tapatalgud ja küüditamine . Ta ühendas maa rahva ristimisega.
Karl Martell oli Karl Suure vanaisa. Omal ajal, kui moslemid vallutasid Püreneesid, siis Karl Martell läheb nendega sõtta. Araablased kaotavad . Nii ei saa islam edasi levida .
Keisririigi taastamine
800. aastal krooniti Karl Suur Roomas keisriks (paavst ise kutsus), sest paavst Leo III soovis endale tugevat liitlast.
Frangi impeerium ol Rooma riigist erinev. Puudus tugev keskvõim, ametnike arv oli suurem, Karl tegi hariduse neile kättesaadavamaks. Levisid kirjalikud korraldused e kapitulaarid.

Karolingide renessanssa

8.saj II pool ja 9. saj algul toimunud Frangi riigi kultuuriline tõus ja elavnemine . Puudutas haridust, ladina keelt ja kirjakultuuri. Mängis olulist rolli antiikpärandi juurde tagasi pöördumine.
Karl Suure haridusprogramm nõudis kloostritelt koolide asutamist. Õpetati : lad k, grammatika, lugemist, kirjutamist, arvutamist.
Karl ise oskas lugeda, aga ei suutnud kirjutamist ära õppida. Ta asutas Aachenisse akadeemia.
Kultuurirenessanss katkes enneaegselt, koos Karl Suure surma järel alanud frankide impeeriumi lagunemisega.

Keskaegse Euroopa valitsemine

Miks Karl suure impeerium lagunes ?
Pärast Karli surma puhkes tema pärijate vahel võimuvõitlus , mis koos vaenlaste rünnakuga põhjustas suurriigi lagunemise.
Verduni leping
Karl Suure lapselapsed sõlmisid Verdunis lepingu, Frangi riik jagati kolmeks: Ida-,Lääne- ja Lõuna-Frangi riigiks. Hiljem Lääne-Frangi riigist kujunes Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist Saksamaa.
8.-9. saj ründasid Lääne-Euroopat moslemid. Vallutasid Sitsiilia + kaugemale Itaaliasse. Põhjast ilmusid viikingid , idast ungarlased e madjarid.
Saksa-Rooma keisririik
955. a purustas Saksa kuningas Otto I ungarlaste väe - sai kristlaskonna kaitsja aupaiste . Sõlmis paavstiga liidu. 962. a krooniti Otto Roomas keisriks.
Gallia asemel oli impeeriumi kese nüüd Saksamaal.
Võitlus vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel - oluline põhjus mis tingis valitsemise killustatuse.
Miks neil võimuvõitlus oli?
Keisrivõimu all hakkas paavstide võim kasvama ja nad soovisid muuta kiriku ilmalikust võimust sõltumatuks. Puhkes võimuvõitlus, eriti teravalt Gregorius VII ajal investituuri-
tüli.
Kokkuleppele jõuti 1122. a Wormsi kompromissiga, mille alusel piiskoppide ametisse määramise õigs anti vaimulikele, kuid sellega polnud võitlus siiski lõppenud.
Feodaalkord - valitsemise viis,mis põhineb alluvussuhete võrgustikel
Isand e senjööri ja vasalli e läänimehe suhe. Vasall annab end isanda teenistusse + truudusvanne. Teened: abistamine , nõu andmine (pidi toetama isanda poliitikat).
Isand andis vasallile kasutada lääni e feoodi . Enamasti oli selleks maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile. Lääniks võis olla ka amet v muu tuluallikas. Isand pidi pakkuma vasallile kaitset nii füüsiliselt kui ka nt kohtus.
Feodaalsüsteemi areng
Sündis karolingide ajal, kujunes lõplikult välja aastal 1000.
Alates 11. saj, said vasallid üha suurema võimu oma lääni üle (kujunesid päritavaks).
Vasallivanne - žestid jms põlvitamine + sümboolne ese.
Linnus - feodaalse ühiskonnakorraldse keskus

Rüütlimaailm 12.-13. sajand

Varem olid sõjaväe aluseks talupojad, Karolingide ajal ratsarüütlid. Kallis varustus, aeg, võimalused treenimiseks. Au sees voorused: truudus , vaprus, ausus, head kombed. Turniir- rüütellik pidustus. Jahipidamine . Rüütlite ja kiriku vahel suhted tugevnevad. Kirjanduslik pärand. Südamedaamid. Rüütliväe allakäigu põhjustas tulirelvade kasutuselevõtt 14. sajandil, majanduslangus

Elu maal ja linnas

Keskaegse Euroopa õitseng/kuldaeg - 11.-14.saj (põhimõttelisetl Kõrg-Keskaeg)
Kasvasid linnad, elavnes kaubandus, arenes põllumajandus ja käsitöö. Rahvastik kahekordistub. eksportisid araabiasse mett , puitu, rauda, tina, orje.
Põllumajandus paranes - ratastega hõlmader, paremad tööriistad , keskkond (kliima soojenes, oli stabiilsem).
Kaupmehed jagunesid gildidesse ja vennaskondadesse.
Omavalitsusorgan e raad .
Egalitaarne (võrdne) mõtteviis.

Naine keskaegses maailmas