sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. 1. Alateema(elatusalad, ühiskondlikud suhted, meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus) Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik inimesi olid isiklikult vabad , nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid. Ülikuteseisusesse tõusnud rikkamate bondide seast valiti konungid ehk kuningad. Nii kujunes näiteks Rootsis kaks suuremat hõimuliitu, kus mõlemad pooled säilitasid oma sõltumatuse. I aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrval kasutasid bondid aeg-ajalt juhust, et rünnata võõraid laevu ja rüüstata naaberpiirkondi. Konungi juhtimisel suunduti retkele ja jagati siis kaup rõõvsaak omavahel.
Preestri määras ametisse sageli ilmalik maaisand, piiskop kinnitas valiku ja pühendas ametisse preestrid, kelle ül oli jaga sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Igas kohalikus kirikus oli preester ja vaimulikud. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone VIIKINGIDÜhiskonnakorraldus:Enamik inimesi olid isiklikult vabad, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, peredes peeti orje. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Ülikuseisusesse tõusnud rikkamate bondide seast valiti omakorda kogukondade pealikud konungid, kellest tähtsamad said omakorda tervete maakondade ja nende liitude juhtideks Retkede põhjused:maapuudus, oldi sunnitud elatist teenima kaubandusest ja mereröövist, konungid tahtsid saada röövsaaki Retkede
Skandinaavia keskajal Sisukord Skandinaavia ühiskond Normannid LääneEuroopas Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Stavekirke Skandinaavlaste muistne maailmapilt Skandinaavia ühiskond Põlluharimine Karjapidamine Küttimine Kalapüük Jõukas ülikkond Vabad inimesed bondid Tingid alltingid Konungid Skandinaavia ühiskond Meresõidu ja kaubavahetuse suurenemine juhused rünnakud Maapuudus Viikingite salgad LääneEuroopa Normannid LääneEuroopas Viikingid kristlikud maad nuhtlus Rünnakud kergele saagile Koostöö Vahemere maad normannid väeteenistus Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Kristlik Euroopa skandinaavlaste ristiusk Võimalus normanne tsiviliseerida Ristiusk Skandinaavia maades riikide teke
Frangi keisririigi lagunemine Verduni kokkuleppe kohaselt- Ida-Frangi, Lääne-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. Ida-Frangist kujunes Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna-Frangi riik lagunes täiesti. Iseloomustage viikingite ühiskonda- Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, lisaks veel küttimine ja kalapüük.Inimesed olid isiklikult vabad ja elasid suurte taluperedena keda juhtis peremehed e. Bondid, olid ka orjad e träälid.Peeti kohalikke koosolekuid e. Tinge(bondid otsustasid kohalikke asju) ja maakondlike ühiskoosolekuid ehk alltinge. Rikkamate bondide seast valiti kogukondade juhid ehk konungid. Rootsis kujunes kaks suurt hõimuliitu: põhjas svealased ja lõunas götalased. I aastatuh. Suurenes meresõit ja kaubavahetus. Kasutati juhust, et rünnata vööraid laevu ja rüüstata naaberpiirkondi.
Mustast merest Rootsi-Taani-Norra alad, Mesopotaamia ja Läänemereni, Britannia, Island, Kesk- Egiptuse naabruses Euroopa, Põhjamere saared Riiklus Kaliif pealik Vürst valitseja Inimesed olid vabad Dzihaad püha sõda Jaroslav Tark tegi Bondid inimesi juhtivad islami eest seadustekogu ,,vene taluperemehed Empiir asevalitseja õigus" Trääl ori Sultan Druziina vürsti Ting koosolek väepealik/valitseja peamine sõjalise, Alltingid maakondlikud administratiivse ja koosolekud
"Riikide mõju teineteise kultuurile, majandusele ja eluolule" Õpilane: Elena Ellervee Õpetaja: Maksim Zinakov Sisukord : Bütsantsi keisririik Kalifaat Viikingite Skandinaavia VanaVene riik Muinasaegse Eesti Bütsantsi keisririik Riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Haridust peeti Bütsantsis suurimaks hüveks , kuigi üldist koolikohustust ja riiklikke koole ei olnud. Keisrid , riigiametnikud ja piiskopid olid enamasti väga haritud. Kalifaat Pärast Muhamedi surma tekkis ühtne araablaste riik. Selle valitsejaid nimetati kaliifideks ja riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased. Viikingite Skandinaavia Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas, igapäevaelus o...
Viikingid. Viikingite retked. Kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele kujunesid 8.-11. sajandil Skandinaaviast (Rootsist, Norrast ja Taanist) pärit sõdalased. Ise nad nimetasid viikingiteks. Sõna vik tähendab muinasskandinaavia keeles merelahte. Lääne-Euroopas tunti neid normannidena, slaavlased nimetasid neid varjaagideks. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid küsimusi otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid ühistel koosolekutel ehk tingidel. Seal mõistel kohut ja sõlmiti kokkuleppeid naaberkogukondadega. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud - sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Tähtsaimaks jumalaks oli viikingite jaoks Odin - jumalate ja inimeste isa, kes valdas kõrgema tarkuse ja nõiduse kunste, oli ka kaupmeeste ja sõdalaste kaitsja. Piksejumalaks oli Thor. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika - Valhallasse.
künnipõllundus; Skandinaavia ühiskond Elatusid peamiselt põlluharimisestja karja pidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist; enamik inimesi siiski vaad , nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid; orjad ehk träälid; kohalikud koosolekud ehk tingid; maakondade ühiskoosolekud; kogukondade pealikud ehk konungid(kuningad); suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus; kauplemise kõrvalt kasutatsid bondid juhust , et rünnata võõraid laevu ja rüüstada naaberpiirkondi; maapuudus; viikingite salgad; nim. ka normannideks; varjaagid; Normannid Lääne-Euroopas Sõjakäigud; normannid ründasid eeskät selliseid paiku , kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloosterid ja kindlustamata linnu; pika aega olid euroopa valitsejad nende vastu võimetud; Vahemere maades hakkasid kohalikud valitsejad, sealhulgas bütsantsi keisrid , normanni sõjamehi ka om väeteenistusse võtma;
Läänistamisel kuulusid maatüki juurde ka talupojad, kujunes sõltuva talupoegkond. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust keelati neil maalt lahkumine. Nad muudeti sunnimaiseks. Vaimulikud kõigi eest palvetajad Sõjamehed kõigi kaitsjad Töötegija toitsid kõiki 5. Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond? Elatuti peamiselt põlluharimisest, klassifitseerimist ei olnud. Enamus vabad inimesed, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed e bondid. Kogukonna ühisasju otsustati tingidel ja maakondade asju alltingidel. Ülikuseisuses bondide seast valiti kongulid, kellest tähtsamad said maakondade ja liitude juhiks. I at suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Järk-järgult kujunes välja regulaarsete kauplemiskohtadena kindlustatud asulad. Tuntuimad Birka, Sigtuna, Hedeby. 6. Miks algasid Viikingite vallutusretked? Kuhu jõudsid välja? Kuidas neid erinevates maades nimetati?
lugedes, pidid osa võtma öisest ja päevasest jumalateenistusest ning töötama kloostri majapidamises Misjonärid? Ristiusu levitajad, Püha Patrick kristlik misjonär Iirimaal kelle tegevus osutus murranguliseks 5. Skandinaavia: Ühiskonnakorraldus: elatuti peamiselt põlluharimisest, karjapidamisest lisaks veel küttimisest ja kalapüügist, enamik inimesi olid isiklikult vabad, elati suurte taluperedena mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, peredes oli ka orjad ehk träälid, kogukonna ühisasju otsustati kohalikel koosolekutel ja maakondade koosolekutel, kogukondadel olid oma pealikud ehk konungid Viikingiretkede põhjused: saada röövsaaki, mis oli paljudele neist elatusvahend; vallutada maid juurde Miks lõppes viikingiajastu: riikide teke oli seadnud Skandinaavia maade siseolud kindlamale alusele, ristiusu vastuvõtt 6. Bütsants: Justinianuse valitsusaja saavutused: suure vallutused (Põhja-Aafrika, osa Hispaaniast,
- Pärast Knudi surma ühendus lagunes, Inglismaa troonile Edward Usutunnistaja - 1066 suri Edward Usutunnistaja, trooni haaras Harold Godswin - 1066 Nomandia Guillaume (William vallutaja) Hastingsi lahing Viikingite ühiskond- · Väljakujunenud maakonnad ja hõimude ühendused nt svealased ja götalased · Enamik skandilaavalasi olid vabad inimesed · Tähtsaid asju otsustasid taluperemehed ehk bondid · Lihtbondide seast hakkasid esile kerkima hõimujuhid ehk konungid Ühiskonna jaotus tähtsuselt kahanevalt 1. Hõimujuht ja tema naine (naisel on suur tähtsus) 2. Kuninga kaaskond ja oskustöölised 3. Talupojad ja ksitöölised 4. Orjad (träälid) Gamla Uppsala · Gamla Vana Uppsala oli 3.-4. Sajandil oluline viikingite usuline majanduslik ja poliitiline keskus · ?? · ?? Viikingite pikklaev-
võrdsust. Keelas Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse. Pööras suurt tähelepanu hariduse edendamisele. Kehtestati 7 aastane koolikohustus. 12.Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust ! Kuidas olid sellega seotud viikingiretked ? skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik isiklikult vabad, elasid taluperedena mida juhtisid taluperemehed e. Bondid. Peres peeti orje. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud olid sunnitud põllutöö asemel otsima elatist kaubandusest ja mereröövist. Jagunesid viikingite salgad, hakkasid regulaarselt ründama Lääne-Euroopat. Siin nim. Skandinaavlasi normannideks. 13.Millised Euroopa piirkonnad kannatasid enim viikingite kallaletungide tõttu ? mis oli viikingite sõjaline edu aluseks ? Eriti kannatasid retke all Briti saared, Reini jüu suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna k...
1.Viikingid 1)nimetused: lääne-euroopas normannid(sõnast põhi) inglismaal taanlased iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma ...
Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põ...
Lääne-Euroopa varakeskajal Keskaja kronoloogia - keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse troonilt tõukamist aastal 476. keskaja lõpuks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt aastal 1453, Ameerika avastamist Kolumbuse poolt aastal 1492, usupuhastuse algust Saksamaal aastal 1517. Frangi riigi teke - Reini alam- ja keskjooksul elanud frangid tungisid kuninga juhtimisel Galliasse ja rajasid sinna oma riigi. Nad võtsid vastu ka ristiusu. Kui kuningavõim nõrgenes hakkasid tekkima üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, mida valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. Paavstiriigi teke Pippin Lühike kinkis paavstile Rooma ja Ravenna lähipiirkonna. Tekkis paavstiriik ehk kirikuriik. Ariaanlus usuvool, mille kohaselt on Kristus ajalik olend ja on oma olemasolu eest tänu võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas. Chlodovech Frangi riigi esimene kuningas ja selle looja ja tänu temale ...
kreediidiorganizatsioonide tagatis projekti rahastamiseks. Selleks, et edaspidi saada kasumit aktiividest, mis ollid pakutud bankade poolt krediitide tagatisesk, Trump kasutas nn 'junk bonds' kõrge tuluga obligatsioonid reitinguga mis on madalam kui investeerimise tase (BB või madalam). Sageli saab neid osta nominaalsest hinnast odavam, kuid juhul kui emitent ei ole võimeline välja maksta avaldatud obligatsioonide tulu, bondid saavad prahiks. 90ndate kriis Selline strateegia viis Trumpi äri ning pankrotiks, ning lähenes ta ka isiklikuks pankrotiks. Tema kreeditorid, peamiselt pangad, kaotasid sadu millionit dollarit, aga siiski nõustusid tema võlad struktueerida (jagada välja maksed pikkemaks ajaks), sest vastasel juhul pankroti protseduur oleks neid viinud suurematele kaotustele. Trumpi isiklikku pankroti juhul tema äri elu oleks lõppenud.
nad muudeti sunnismaiseteks. Paljudes piirkondades anti feodaalidele õigus mõista kohut talupoegade üle. Skandin.esiaeg ja ühiskond:Germaani keelt kõnelevad rahvad olid taanlased, rootslased ja norralased.Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest, karjakasvatamisest, küttimisest ja rannikualadel kalapüügist.Enamik inimesi olid isiklikult vabad, nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid.Peredes peeti ka orje. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakondade ühiskoosolekutel ehk ühistingidel.Kogukondade pealikud olid konungid(kuningad).Rootsis kujunes 2 suuremat hõimuliitu: põhja pool svealased ja lõunas götalased(mõlemal pool oli oma kuningas). 1.aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus.Kuna elanikkond kasvas, andis järjest tugevamalt tunda maapuudus.Viikingite salgad hakkasid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lä- Eu
Aasta arvutati välja525 Dyonisus Exiguuse poolt, kuid ta eksis kuna kristus sündis ajavahemikus 74ekr. 10) Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond? Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest, ja karjapidamisest, küttimisest, ja kalapüügist . Selgelt klassierinevusi polnud näha, kuid uhked hauad näitasid ülikute üleskerkimist. Enamik inimesi olid isiklikult vabad, nad elasid suurte taluperedena,mida juhtisid taluperemehed ehk bondid. Peredes peeti ka orje ehk trääle. Kogukonna ühisasju otsustati koosolekutel ehk tingidel ja maakondade ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Rikkamate bondide seast valiti kogukondade pealikud konungid.Tähtsamad said maakondade ja nende liitude juhtideks. Nii kujunesid rootsis 2 hõimuliitu: põhjas svealased ja lõunas götalased. 11) Mis põhjustas skandinaavlaste massilise väljarände ja röövretkede laine alates VIII sajandist? Kuhu toimusid peamised retked
ISIKUD: Clodovech-Frankide kuningas Belgia piirkonnas. Ta ühendas kõik frangid ja Clodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Martell-oli Frangi riigi majordoomus. Sõdis Karl Martell edukalt idapoolsete germaani hõimudega ja liitis oma riigiga Lääne-Friisimaa ehk Hollandi. Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku .Käes hoidis ta v...
poole üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. Arhitektuur: gootika laenas araablastelt võlvide ja sammastee rütmi ning vitraazide värvikuse. b) Viikingite retked: · ühiskondlik kord Viiking oli skandinaavia sõdalane8normann-Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal). Elatusid peamiselt põlluharimsest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik inimesi oli iskliklt vabad, nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid. Peredes peeti ka orje ehk trääle. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel kosolekutel ehk tingidel ja maakondade ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Ülikuseisusese tõusnud rikkamate bodide seast valiti omakorda kogukondade pealikud konungid, kellest tähtsamad said omakorda tervete maakondade ja nende liitude juhtideks. I aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrval rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi
tungisid Aasiast Doonau äärsetesse maadesse ungarlased, kes korraldasid röövretki lääne poole. Nad olid osavad vibukütid ja kiired ratsanikud. Ning pikka aega suutsid nad tegutseda karistamatult. Skandinaaviamaadest pärit sõdalased, keda lääneeurooplased nimetasid normannideks, Ise nimetasid nad endid aga viikingiteks. Nad ründasid enam kui kahesaja aasta jooksul Lääne-Euroopa maid. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid suurtel koosolekutel tingidel. Konungid kerkisid üles lihtbondide seast. Viikingid austasid ka jumalaid. Tähtsam neist oli Odin. Thor oli viikingite piksejumal. Et jumalad oleks heatahtlikud, toodi neile ohvreid. Usuti, et peale surma pääseb langenud sõdalane Valhallasse. Valhalla olevat eriline paik, kuhu pääsevad ainult sõjas langenud sõdalased, loomulikku surma surnud inimesi ootas aga pime surnuteriik, kus on nälh ja kurbus. Valhallas aga pidutseti ja võideldi vaheldumisi.
talupoega tappa. Pärisori sõltus mõisnikust ega tohtinud loata elukohta vahetada. Ori pidi maksma renti. Pärisori omas perekonda, majapidamist, kariloomi. 6. VIIKINGID (PÄRITOLU, TEGEVUS) u. 1. sajand moodustasid Lõuna-Kesk-Rootsi, Taani, Lõuna-Norra kultuurselt ühtse ühiskonna. Skandinaavia ühiskonna peamised elatusallikad olid: karjapidamine, küttimine, põlluharimine, kalandus. Elati taluperedes, mida juhtisid bondid. Peredes peeti ka orje e trääle. Peeti ka koosolekuid e. tinge, kus otsustati ühisasju. Maakonna allkoosolekuid nim. alltingideks. Kogukonna pealikud olid KONUNGID (kuningad). 1. saj teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubanduse osatähtsus. Viikingite salkade tekke põhjuseks võib pidada maapuudust, seiklushimu, uudishimu ja kogukonnast välja heidetud Konungite solvumist. Skandinaavlased e. normannid (Lääne-Euroopa) Skandinaavlased e
maatükki ära andma ja rentnikeks hakkama lisaks veel andamit tasuma. Talupojad olid muudetud ka sunnismaisteks., kuna nende tööta polnud maal väärtust. 10. sajandiks olid nad täielikult isanda võimu all ja erinevused orjadega puudusid, eestis tavatseti neid kutsuda pärisorjadeks. Viikingid Skandinaavlased toitusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Enamik inimestest olid vabad ja elasid taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid. Peredes peeti ka orje ehk trääle. Kogukonna ühisasju arutasid na koosolekutel ehk tingidel. Ülikute seast valiti ka kogukondade pealikud ehk konungid. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahenduse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt rüüstasid nad laevu ja naaberpiirkondi. Tavaliselt pandi välja üks laev ja jagati röövsaak omavahel. Olid ka suuremad kindlustatud asulad, nt Birka ja Sigtuna. Kuna elanikkond kasvas, siis oli puudus maast
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
(Allan 2004:10). Kuigi Põhjala inimesed sõdisid tihtipeale üksteisega, oli neil sellegipoolest nii mõndagi ühist. Nad kõnelesid üht ja sama keelt (vanapõhja keelt) ja nende usk oli ühine- nad austasid Odinit, Tori ja teisi põhjamaiseid jumalaid. Nad jagunesid laias laastus kolme klassi, milleks olid sõdalaste ülikud, avar vabade inimeste kategooria, kuhu kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja eriti bondid ehk maaomanikest talupojad ning lõpuks träälide ehk orjade klass. Eelkõige võeti viikingeid bondide ja ülikute rahutust alamklassist, kuhu kuulusid nooremad pojad, kellel ei olnud lootust maad pärida. (Allan 2004:10). Aastal 793 pKr levis üle kogu kristliku Euroopa sõnum ühest kujuteldamatust jõledusest. Laevadega üle Põhjamere tulnud röövlid ründasid Inglismaa põhjaosa lähedal asuvat Holy Islandi (Lindisfarne`i) saart. Saare kuulsa kloostri hinnaline
realiseerunud tulusus investeeringult võib sellest erineda). Diskonteerimine -- nüüdisväärtuse (praeguse väärtuse) leidmine/arvutamine. Diskontomäär -- vastavalt, kas intressimäär, kapitali hind või investori nõutav tulumäär, millega konverteeritakse rahaühiku tulevane väärtus nüüdisväärtusesse. Diskonteeritud rahavoog -- nüüdisväärtusesse toodud rahavoog. Riskibond, nn. rämpsbond (junk bond) -- suurt tulu toovad, kuid kõrge riskiastmega bondid. Esitajavõlakiri, kupogivõlakiri (coupon bond) -- kupong on tegelikult intress, mis loovutatakse intressimakse kasseerimiseks. Zargoonis -- saadav intressisumma. 0-kupongiintressimääraga võlakiri, kupongideta võlakiri (zero-coupon bond) -- diskontovõlakiri, millelt kupongidena tulu ei maksta; emiteerimine ja kauplemine toimub nimiväärtusest madalama hinnaga. Konverteeritav väärtpaber (convertible security). Võlakiri või aktsia, mille saab valdaja valikul vahetada teiste
oli Lääne-Euroopa muutunud kergeks saagiks välisvaenlastele: Lõuna-Euroopat ründasid lõunast araablased ehk saratseenid. Idast, Aasia steppidest ründasid eurooplasi ungarlased, mille tulemusena leidsid nood endale kodumaa. Põhjast ründasid Euroopat viikingid ehk normannid ehk varjaagid. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid vabad talumehed ehk bondid ühiselt suurtel koosolekutel tingidel. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud hõimujuhid ehk konungid. Skandinaavlasi valitses muinasusund. Tähtsaim jumal oli inimeste isa Odin, kes valdas nõiduse kunste. Kõrgelt austatud oli ka vasaraga piksejumal Thor. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika Valhallasse, loomulikku surma läbi lahkunuid ootas aga sünge surnuteriik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
