· raua tootmine (tööriistad muutusid paremaks-ader) 2)roomlased: · 43. aastal pKr said roomlased endale uue provintsi Britannia · 2. saj. ehitati Hadrianuse müür · Järgmine keiser A.Pius lasi ehitada uue müüri 100km põhja poole · 5. sajand Rooma väed taandusid ja algas germaani võimude massiline sissetung 3)germaanlased: · germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid(sealt nimi anglosaksid) · 7. saj. olid germaanid vallutand põhja-britannia(inglismaa) · 9. saj. kujunes välja kõige mõjukam anglosaksi kuningriik- Wessex · 829.a. ühendas Wessexi valitseja Egbert kogu anglosakside maa Inglise kuningriigiks 4)viikingite rüüsteretked: · 8. saj alates hakkasid taanlased inglismaale rüüsteretki korraldama · 9. saj pani kuningas Alfred seisma taanlaste edasitungi- nõustus maksma
kombed, osalt säilisid muidugi ja viikingite kombed, nii et tegemist on omapärase piirkonnaga. b) 11. sajandi keskpaiku oli Normandia hertsogiks (seega oli ta Prantsuse kuninga vasall) William Sohipoeg, ta oli võimekas ning ambitsioonikas valitseja; kui selgus, et Inglismaa kuningas oli surnud ning troon vakantne, soovis ta ise Inglismaal võimule tulla. 1066. a. Hastingsi lahingus alistas William koos oma väega anglosaksid, algas normandlaste (ehk prantsuse tavad omaks võtnud viikingite) valitsemisaeg Inglismaal. William Sohipojast sai Inglismaa kuningas William Vallutaja ning Inglise õukonnas jäi ca 2 sajandiks valitsevaks prantsuse keel, kombed. Kasvõi näiteks: Inglismaa deviis on prantsuskeelne! (Dieu et mon droit prantsuse keeles: "Jumal ja minu õigus") c) Normandlaste vallutuste aegadest pärinevad põhjused, miks Inglismaa ja Prantsusmaa vahel jäi kestma
Kuninga võimu alla jäänud piirkondades kehtestati Alfredi õigus. Paistis nagu jaguneks Inglismaa kaheks eraldi riigiks. Sel ajal kui taanlased tungisid Inglismaale, olid Norra viikingid rünnanud Sotimaa rannikut. Need uustulnukad avaldasid mõju nii rahva keelele kui ka kultuurile. Aastal 1016 alistasid taanlased kogu Inglismaa. Normandlaste vallutus, prantsuse mõjud Hertsog Cuillaume maabus 1066 aastal L-Inglismaal ja otsustavas lahingus Hastingsi lähedal said anglosaksid täielikult lüüa. Guillaume vallutas Londoni ja kuulutati Inglise kuningaks William ! nime all. Laastati suured piirkonnad ja maid jagati prantsuse parunitele. Kõrgemates ringkondades valitses prantsuse keel. Siiski jäi rahvastiku põhiosa truuks inglise keelele. 3.Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1 saj pKr. Nende liikmed uskusid, et Kristus naaseb ja toob kaasa Jumalariigi
Wales pani roomlastele vastu. Roomlaste kindlustusvöönd läbi saare, hiljem Hadrianuse vall jne. Sotimaale roomlased ei jõua. 5. saj. Rooma võim langes. 5. saj. germaanlaste sissetung, seal anglid ja saksid enamuses, siit anglosakside nimetus. Germaanlaste vallutatud aladest kujunes hiljem Inglismaa. Anglosakside survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt. mõni näide keldi aladest ja keeltest: Iiri, kõmri jt. 9.saj. Inglise kuningriik. Anglosaksid kasutasid keldi orje. Ristiusk. Iirimaal oli ristiusk mõnevõrra varem, kloostrid. 8. saj. taanlaste vallutus,Inglise kuningas Alfred võitles nendega. Taani õiguse ja Alfredi õigusega seotud probleemid. Anglosakside edu võitluses normannidega, kujunema hakkas inglise rahvas. Norralased ründasid Sotimaad. Taanlased 10. saj. taas! Siis jälle anglosaksid. NB! Prantsusmaalt, Normandiast tuli Inglismaale 1066 William Vallutaja ja võitis
20. Milliseid maid asutasid viikingid? Island (874), Gröönimaa (10.saj.), P-Ameerika (~1000 a). 21. Mis on saaga ja ruunikivi? Saaga suuline pikem jutustus ajaloosündmustest kirjanduslikus vormis, tuntuim ,,Vanem Edda". Ruunikivi haua- või mälestusmärk. 22. Mis rahvad on rännanud Suurbritanniasse? Keldi hõimud, roomlased, germaani hõimud (anglid, saksid), taanlased. 23. Millist osa etendasid anglosaksid SBR ajaloos? Nende vallutatud alast kuj. hiljem Inglismaa. 24. Kuidas on normannid seotud SBR ajalooga? Käisid Inglismaal rööv- ja rüüsteretkedel, 1016 alistasid kogu Inglismaa. 25. Mis juhtus SBR-s 1066.a.? Hertsog Cuillaume alistas anglosaksid lahingus Hastingsi lähedal 14.okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel? Kateder piiskopi jutlustamistool. Toomakapiitel piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded
Läänetee seda mööda liikusid peamiselt taanlased ja norralased. Idatee rootslaste esiisade sõidusuund. 20. Milliseid maid asutasid viikingid?Island (9saj.), Gröönimaa (10saj.), Põhja Ameerika.(u 1000) 21. Mis on saaga ja ruunikivi?Ruunikivi haua või mälestusmärk., Saaga suuliselt edasiantud pikem jutustus. 22. Mis rahvad on rännanud Suurbritanniasse?Keldi hõimud, anglid, saksid, jüüdid, gallialased, normannid, indoeurooplased. 23. Millist osa etendasid anglosaksid SBR ajaloos?Nende vallutatud alast kujunes hiljem Inglismaa. 24. Kuidas on normannid seotud SBR ajalooga?Käisid inglismaal rööv- ja rüüsteretkedel. 1016 alistasid kogu inglismaa. 25. Mis juhtus SBR-s 1066.a.?Hertsog Cuillaume alistas anglosaksid lahingus Hastingsi lähedal 14.okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel?Kateeder piiskopi jutustamistool, Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded
kodusõjad 3) Asutati Pariisi parlament 4) Asutati rahandusministeerium. Philippe IV Ilus: Kunigas. 1) Maksustas vaimulike tulud 2) Püüdis kukutada paavsti 3) Meelitas uue paavsti Prantsusmaal lossi - >kirikumaksud laekusid Prantsusmaale 4) 1302 kutsus kokku generaalstaadid 5) Likvideeris terve ordu ja omastas selle varad. William Vallutaja: Normandia hertsog. Inglased keeldusid teda kuningana tunnustamast. 1066.a. tungis Inglismaale. 1066.a. lõi Hastingi lahingus anglosaksid puruks, võim läks võõraste kätte. Valitses maad karmilt ja pani aluse keskvõimule. Henry II: Inglise kuningas. Pani aluse Plantageneti dünastiale. Korraldas valitsemist kohtadel, tugevdas kohtuvõimu. Püüdes allutada endale kirikuvõimu sattus ta vastuollu Thomas Becketiga, kes jäi oma veendumudtele kindlaks. Kuninga rüütlid tapsid ta sõnade peale Becketi. Pärast tema surma langes ta masendusse. Thomas Becket: Canterbury peapiiskop, kes sattus vastuollu Henry II-ga
Selle kõrval ka tarkuse ja luule kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena,kelle relvaks oli oda. Frej- skandinaavlaste kolmas tähtis jumal. Freja- Freji naine,kes oli eeskätt viljakusjumalanna.Nädalapäevadest kannab ta reede nime. Loke-aaside perekonna vaenlane,kes oli saatana osa etendav hiiglane. Ansgar-benedaktiini munk, kes 829.aastal saadeti Karolingide riigist Rootsi . Alfred- Inglismaa kuningas Edgar- kuningas, kelle valitsusajal suutsid anglosaksid alistada normannide valdused Kirde-Inglismaal. William I-ehk William Sohilaps.oli normandia hertsog.. Constantinus Suur- keiser,kes tunnistas ristiusu Rooma riigis lubatuks Milano ediktiga aastal 313. Püha Bonifatius-sakslaste ristija,kes oli Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid. Hieronymus-õpetlane ja munk,kes 4.sajandil tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde. Ambrosius- oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks.
armastuskuulet. Müsteerium Kiriklik näitemäng. Algul kandisid neid ette, preester ja kooripoisid, kirikus altari ees. Domeen Kuningale otseselt alluv maavaldus Prantsusmaal. Generaalstaadid Seisuslik esinduskogu, kuigi generaalstaatidest ei kujunenud välja sellel perioodil tõelist parlamenti, aitasid nad kaasa keskvõimu tugevdamisele. Hastingsi lahing Toimus 1066 .aastal. Kuningas William lõi puruks anglosaksid ja võim läks võõraste kätte. Hiljem anti Williamile sellepärast nimi vallutaja. Suur Vabaduskiri Anti välja 1215 aastal. Ladina keeles on see Magna Charta Libertatum. See määras kindlaks linnade, feodaalide kui ka vaimulike maksud ja õigused. See piiras ka kuninga võimu. Parlament Kõrgeim kohtuorgan, rahvaesindus. Saja aastane sõda Toimus 1337-1453 aastal. Kui Pranstsusmaa ja Inglismaa omavahel sõdisid
aastal (Bütsantsi õigeusk), kuna muinasusund ei olnud demokraatlike põhimõtete tõttu kõrgkihile vastuvõetav. Seotus Bütsantsi kultuuriga: · Kirjaoskuse levik suurenes · Kirillitsa tähestiku ülevõtmine · Kirikukirjandus · Sarnasused kunstis, maalikunstis (mosaiik, fresko), arhitektuuris 9. Suurbritannia rahvad Sisse rändasid keldi hõimud (10. saj eKr 6. saj eKr) ja ka gallialased. 5. sajandi keskpaigast ka anglid, saksid, jüüdid, anglosaksid. William Vallutaja (William I) valitses 1066-1087. Hastingsi lahingus 14. okroobril anglosakse võitnud kuningas.
Vesiir kõrgem riigiametnik. Emiir asevalitseja. Sariaat islamiseaduste süsteem. Sunna põhineb muhamedi ütlustel ja tegudel. Siidid koraan olulisem. Sunniidid sunna olulisem. Suurbritannia piktid kohaliku rahavastiku tuntuim hõim. Rooma provints Britannia 43a. 5 saj algus. Anglosakside vallutused algas 7 saj, nad rajasid terve suurbritannia peale oma kungriike kuulsaim Wessex, 829 sai anglosakside maast inglise kuningriik. Viikingite rünnakud - alates 8saj, anglosaksid ühendasid kungriike, viikingid said endale kungriigi kaguosa, kus oli taani õigus, uued vallutuse 10 saj - 1016 alistasid taanlased kogu Inglismaa. Normandlastest said aga Hastingsi lahingus luau. Maa jagati prantsuse parunite vahel.
arvan:P:D:D Suurbritannia kujunemine 300 eKr indoeuroopa rahvad Suurbritannia aladele 10-5. saj eKr keltide sisseränne - edukas majandus, mis rajanes raua tootmisel - leiutasid uusi põllutööriistu(nt vikat, ader) 1. saj m.a.j. roomlaste vallutus - Britanniast sai Rooma provints - 5. saj tekkis barbarite ründeoht ja Rooma lahkus oma vägedega Britanniast 5. saj germaanihõimude massiline sissetung anglid, saksid, jüütid, friisid(anglosaksid) - orjastasid suure osa keltidst - rajasid sinna oma kuningriigid: Essex, sussex, Wessex, northurnbia, Kent. 829 ühendati need Inglise kuningriigiks. - Keldid jäid elama Wales'i , sotimaale ja Iirimaale Normannide sissetung (taanlased) - inglise kuningas Alfred suur sõlmis sõdade tulemusena taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks(876) taanlaste riiki nimetati Danelaev e taani õigus - norralased tungisid sotimaale , kuhu rajasid oma asundused.
· Idatee- oli rootslaste esiisade sõidutee 20) Milliseid maid asutasid viikingid? · Island- 874.aasta · Gröönimaa- 10. Saj · Põhja- Ameerika- 1000. Aasta 21) Mis on saaja ja ruunikivi? · Ruunikivi- haua- või mälestusmärk. · Saaja- kirjanduse mälestusmärgid. 22) Mis rahvad on rännanud Suurbritanniasse? 23) Millist osa etendasid anglosaksid SBR ajaloos? 24) Kuidas on normannid seotud SBR ajalooga? 25) Mis juhtus SBR-is 1066.a.? 26) Mis on kateeder ja toomkapiitel? 27) Millised on piiskopi ja preestri ülesanded? 28) Nimeta 7 sakramenti. · Ristimine · Leeritamine · Armulaud · Pihtimine · Viimne võidmine · Abielu sõlmimine · Pühasse seisusse pühitsemine 29) Mille poolest erineb läänekirik idakirikust?
vanagermaani kangelaslaul, muinasislandi jutt. 22.Viikingiretkede põhjused? (3)röövretked, vallutusretked, kauplemine 23.Nimeta kolm viikingite jumalat koos lühiiseloomustusega. (3) lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor, Freija 24.Kolm piirkonda, mille esmaavastajad viikingid olid? Gröönimaa, Ameerika, Island 25.Millised rahvad vallutasid Briti saared 10-6. saj e.Kr; 1. saj; 5. saj; 8.-9. saj; 10.-11.saj? 10.-6. saj eKr keldi hõimud; 1.saj Rooma väed; 5.saj anglosaksid; 8.-9. saj normannid; 10.-11. saj. Taani kuningad. 26.Täida tabel Islam Tähendus tõlkes: alistumist Tekkimise aeg ja koht: 7. saj.; Araabia poolsaarel Rajaja nimi/amet: Muhammad Peavoolud: Pühad raamatud: Koraan Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste
KESKAJA KULTUURIST I periood u 700a üleminekuaega (u 450-1150) Alates 4.saj. m.a.j. hakkas Rooma impeerium lagunema a) II periood u 1150.a alates naabruses asuvate germaani hõimude (läänegoodid, vandaalid, hunnid, anglosaksid) kallaletugidele b) orjade ülestõusud c) KESKAJA KIRJANDUSES täheldatavad kolm peasuunda: impeerumi tohutute mõõtmete tõttu, nii suurt ala ei suudetud enam I kiriklik kirjasõna piibli ja religiooniga seotud tekstid valitseda. II rahvaeeposed/kangelaslaulud hispaania eeposed ,,Laul minu
lambaid, aga ka sigu ning kodulinde. Tootvast tööstusest on esindatud lennuki- ja raketiehitus, keemiatööstus, telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstus. Sotimaal valmistatakse peent villast kangast ja Põhja-Iirimaa on kuulus oma puhta valge linase kanga poolest. Tähtis on ka teenindussfäär pangandus-, kirjastus- ning turismitööstusega. 1.3 VALLUTUSEST KUNINGRIIGINI Aastal 43 pKr alustasid roomlased Britannia madalike vallutamist. Pärast roomlasi tulid anglosaksid, viikingid ja normannid. Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriikmoodustati 1801. 1922. a., pärast Iiri saare lõunaosa iseseisvumist, sai sellest Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik. 1.4 MAAILMAVÕIM 17. sajandi jooksul koloniseeris Suurbritannia suuri alasid Põhja-Ameerikas, Aafrikas ning Aasias. Kolooniate rikkus andis raha tööstusliku pöörde alustamiseks kodumaal, ehitati tehaseid ja masinaid. 20. sajandiks oli Briti impeerium maailma suurim ja seda
tõugu ida- gootidega. Need alla heitnud, liikusid hunnid praeguse Ungari maile. Lääne- goodid, kes elasid ka ida- gootide naabruses, võtsid ette pika rännaku ja jõudsid lõpuks Hispaaniasse, kus nad enestele riigi asutasid (410. a.). Vandaalid asutasid (429. a.) riigi Põhja- Aafrikasse, kust nad üle mere käisid Rooma linna rüüstamas. Ka teised germaanlased jätsid oma senise kodu maha ja asusid elama teisale, näit. anglosaksid läksid üle mere Britanniasse. Hunnid ise sulasid raskete kaotuste järel teiste rahvastega ühte. 1 Kuigi germaanlased Lääne- Rooma riigilt rea maid võitsid ja korduvalt Rooma linna rüüstasid, püsis Lääne- Rooma riik edasi, kuigi ainult nimepidi. Seal valitsesid keisrid jõuetute palgasõduritega ja püüdsid oma võimu vähemalt Itaalias säilitada. See kestis 476.
Norra Oss tähendas lehtersuuet ja edasistes kirjeldustes enamuste (Viikingi) reiside algust. Järgnev krüptiline tähendus on "mõõgatupp on mõõgast"(is of sword). Islandis on Oss jumal, eriti Jumal Odin lisades "Asgardi prints ja Valhalla Jumal". Sel juhul oli napp tähenduse selge tõlgendamine, ladina sõnastikus Islandi kohta on "Jupiter, Jumalate Isa", kelleks Odin enamikul juhtudel füüsiliselt kahtlemata oli. Anglosaksid toetavad salmi Aescist. "Ae"-ruun anglosaksi-futharkis, mis võib olla võtnud Ansuzi koha ja Ossi pole seal mainitud. Samaväärne tähendus on siin saarepuu, mis olevat olnud äärmiselt kõrge ja kallihinnaline ja mille tugev tüvi pidas kangekaelselt vastu mitmetele rünnakutele. Saarepuu on sünonüüm Yggrasili maailmapuule ja selle tähendus kindlustab A-ruuni seotuse Odini/Jumalaga. Tõepoolest, Yggrasil tähendab "Yggi hobust" kui ka "Yggi võllast"-
11saj keskel võtsid vastu ristiusu, tekkisid kristlikud Skandinaavia kr-d Jumalad-Thor-taeva/piksejumal, Oden-päikese/sõjajumal+tarkuse ja luule kaitsja, Frej ja Freja-viljakusjumal, Loke-saatana osa 12.Suurbritannia rahvad 1)Keldid-10-15saj ekr rändasid Pr aladelt SB-sse. Paari saj jooksul asustasid kogu SB. Isaj eKr alistas Caesar keldid Pr ja nim provintsi Galliaks. ~1000a hiljem alistasid britanniasse tunginud roomlased sealsed keldi hõimud, võim kestis L-Rooma langemiseni 2)Anglosaksid-5saj Britanniasse liikunud germaani hõimud(angled+saksid), paari saj jooksul alistati keldid, hõivati SB, kuid ühtset riiki ei tekkinud. 7saj alates oli SB taani viikingite rünnakuobjekt, mis sundis anglosakse ühinema-hakkas tekkima Inglise Kr. 3)10saj loovutas Pr kuningas osa maad viikingitele, tekkis P-Pr Normandia Hertsogiriik. 1066 purustas endale Inglise kuninga trooni nõudnud Guillaume Hastingsi lahingus inglise kuninga väed, lasi end kuulutata kuningas William I-ks(vallutaja). 13
II Proosa alates 1814- Scott leidis, et ei küündi Byroni tasemele ja hakkas proosat kirjutama. Proosa oli tal ajalooline, romantiline, seikluslik. Tähtsamad teosed: romaan "Ivanhoe", "Talisman"- ristisõdadest, "Rob Roy" räägib tema enda elust, osaliselt autobiograafiline. Scott kirjutab lihtinimestest, kroonitud peadest, kõikides ta romaanides on mingi konflikt. Vastuolus on vanaaegne, väärikas vs. uus, labane. Kokkuvõttes on kompromiss, lahendus. "Ivanhoe" Aeg on 12.saj Inglismaa. Anglosaksid ja normannid on vastasseisus. Autor pooldas õiglast kuningat, kuid kuningas Richard oli normann. Teda pooldati tema julguse ja vapruse poolest. Ta vend prints John on egoistlik, teda ei huvita rahva saatus, rahvas teda ei poolda, sest ta oli ebaõiglane. Peategelane on Ivanhoe, kelle suhted oma isa Cedricuga ei ole head, sest Ivanhoe läks normannist Richardi juurde teenistusse. Must Rüütel (Richard) ja Päranduseta Rüütel (Ivanhoe). Leedi Rowena- Ivanhoe mõrsja, õilis aadlidaam
põllumajanduskrisini. Immigratsiooni piiramine 1920.aastail tähistas olulist muudatust Ühendriikide poliitikas. Peale sõda ja sõja ajal kasvas USA-sse sisserändajate arv tohutu kiirjusega. Vahemikul 1900 kuni 1915 tuli USA-sse üle 13 miljoni inimese. Enamus neist olid pärit Lõuna- ja Ida Euroopast. Paljud neist olid katoliku usku või juudid, mis tekitas pingeid põlistunud ameeriklaste ja sisserändajate vahel. Seda sellepärast, et põlistunud ameeriklased olid protestandid või anglosaksid. Immigrantidesse suhtuti halvasti mitmetel erinevatel põhjustel. Paljud kardsid, et uustulnukad on ameeriklastele konkurentsiks madalapalgalistel töökohtadel, teised olid pahased, et nad ei loobunud Vana Maailma tavadest ega võtnud omaks Ameerika kultuuri. Seepärast taaselustati juutide ja mustanahaliste kogukondade vastane antikatoliiklik organisatsioon nimega Ku Klux Klan mis õhutas võitlust saja protsendilise amerikanisimi eest. See organisatsioon saavutas hiilgava edu kogu
normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse Saaga- suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12-13 sajandil (,,vanem edda-islandi eepos) Anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid Misjonärid-ristiusu levitajad , inimeste ristuusku pöörajad. Piiskopp kõrgeim vaimulik oma piirkonnas: pidas jutlust katedraalis; pühitses ametisse preestreid, õnnistas altareid ja kirikuid; kontrollis vaimulik tegevust. Toomkapiitel piiskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel: tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid; jagati vaimulikele korraldusi
Autun. Detail. Romaani maalikunst. Normandia hertsogi Guillame'i Haroldi kroonimine Inglismaa Halley komeet. vägi ületab La Manche'i. kuningaks. Bayeux' vaip. 11. saj. Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp. Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp. lõpp. Normannide ratsavägi Hastingsi Anglosaksid põgenevad Laemaalingud St. Michaeli lahingus. Hastingsi lahinguväljalt. kirikus Hildesheimis. 11. saj. Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp. Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp. algus. Maarja kuulutus. Taaveti lugu. Godefroi de Bouillon Esimese Miniatuur Saint Severe Winchesteri piibel. ristisõja käigus Nikaiat apokalüpsisest. 1028-1072 u.1160-1180. ründamas.
Ruunikiri oli kiri, mis lähtus ladina tähestikust, kuid oli kohandatud kivisse raiumiseks. Oli ka natuke eripärasusi. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad, mis olid suuliselt edasikantud pikemad jutustused. Saagad käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Normannidena tunti viikingeid Lääne-Euroopas (sõnast "põhi"), seevastu Ida-Euroopas olid nad varjaagid. 5. Suurbritannia (§8): kuidas on arengut mõjutanud keldid, roomlased, anglosaksid, normannid. Hadrianuse vall, Hastingsi lahing, kuningas Arthur, William Vallutaja Keldid jõudsid Suurbritanniasse umbes 10 saj e.Kr, keldid olid osavad rauakasutajad. Nende relvad, ehted ja tööriistad olid hinnas igalpool. Täiendasid atra, leiutasid käsikivi ja vikati. Roomlased jõuavad saarele 1. saj p.Kr Caesariga eesotsas. Ehitakse Hadrianuse vall - läbi kogu saare kulgev kindlustusvöönd. Roomlastel tekkis kontakt kelti, kuid ei suutnud romaniseeruda neid nii nagu gallialasi
eest, seega tugineb ta oma kodanikele ning mõistab hukka hierarhia. Kõik, kes sellesse uskusid, võisid kuuluda ameerika rahvusesse. 19. sajandi lõpus tekkis liikumine, mis nõudis uste sulgemist edasisele immigratsioonile. Selle eesotsas olid siniverelised jänkid, Lõunaosariikide rassistid, akadeemilised kodanikud ning illusioonidest ilmajäetud reformijad. Kõige enam rõhusid nad anglo-saksi üleolekule. Rahvusgrupid seati hierarhiasse anglosaksid ning põhja- ja lääne- eurooplased kõige kõrgemal, lõuna- ja ida-eurooplased, hommikumaalased ning mustad madalamal. Kuna ühiskond muutus linnastumise, industrialiseerimise ning immigratsiooni läbi 1880. aastale järgneva poole sajandi jooksul, nähti immigrante vastutavatena ning sellised ideed tundusid vastuvõetavad. Johnson-Reedi Seadus, mis võeti vastu 1924. aastal ning hakkas kehtima 1929. aastal, tegi sellise poliitika ametlikuks ( vabariiklasest president Coolide ajal )
Teda peetakse ka Prantsusmaa esimeseks kuningaks. Clovis oli esimene kuningas Merovingide dünastiast. Merovingid on Prantsusmaa esimene dünastia. Karl Suur oli Karolingide dünastiast (kestis 8.saj lõpp- 9. saj lõpp). Aastal 800 lasi Karl Suur ennast keisriks kroonida. Karl Suur alistas langobardid, saksid. Tungis Ibeeriasse, kus liideti tänapäeva Kataloonia põhjapoolsed alad. Pärast Lääne-Rooma keisririigi lagunemist on järgmine suur moodustis Karl Suure Keisririik. Anglosaksid 440 jüütid (Taani põhjaosa), anglid (Jüüti ps lõunaosa), saksid (Saksamaal asuva Weseri jõe kaldad) Inglismaa idarannik- Nad tõrjusid välja keldid 7 kuningriiki, 9. saj. "taani seadused" 1066 Normandia dünastia- William vallutaja Slaavlased- panevad liikuma Avaaride surve 6.sajandil ületasid Doonau ja asuvad Balkani poolsaare aladele, kus teame, et tänapäeval on suur osa Balkani ps põhjaosast slaavikeelsed alad. Kolmas suurem rühm germ ja romaani keelte kõrval.
saj eKr üle kogu Lääne-Euroopa, Lõuna-Euroopa ja Kesk-Euroopa belgid sisseränne kuni 1.saj pKr katuvellaunid 1.saj I pool rauatootmine, keldi sepad rauast ümbrisega ader, adranuga, raudvikat, käsikivi 43 roomlased Caesar uus provints Britannia (Londinium) 60-61 belgide, keltide suur ülestõus (ebaõnnestus) Hadrianuse vall 2.saj (asevalitseja Agricola käsul) Antoniuse vall 100km põhjapool (keiser Antonius Pius) 5.saj Anglosaksid: angled, jüüdid, friisid, saksid iiri, gaeli e soti, mänksi, kõmri e uelsi, korni ja bretooni keeled 9.saj tõusis esile Wessexi kuningriik 829 Wessexi kuningas Egbert Inglise kuningriik ristiusustamine 6.-7.saj II pool (Iiri mungad) 8.saj normannide rüüsteretked: 9.saj lõpul pidi kuningas Alfred loovutama Kagu-Inglismaa Taani ja Alfredi õigus 10
Londinium ja teised rooma keskused. Rooma kaitse piirdus muldvalli ja tornidega. 5.s keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse. Anglid, saksid ja jüüdid lähtusid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Sinna elama jäänud germaani hõime nim anglosaksideks. Osad keldid rändasid tänu survele tagasi mandrile, nende asulat nim Bretagne'ks. Kujunesid uued keeled: iiri, gaeli, mänksi, kõmri, korni ja bretooni keel. Anglosaksid rajasid oma kuningriike, mis olid varafeodaalsed. Kõige edukam Wessexi kuningriik. Nende põhiline tegevusala oli põlluharimine ja loomakasvatus. 6.s lõpus algas ristiusustamine, kuid lõpule jõuti sellega alles 7.s II poolel. Iirimaa eripäraks võib nim kloostrite rohkust ja mõjukust. 8.s lõpul algasid normannide rööv-ja rüüsteretked. Eriti äge võitlus toimus kuningas Alfredi ajal. Esialgu leppis Alfred taanlaste nõudega maksta neile maksu. Koondanud
Anglosakside usuks oli ristiusk, 6.- 7. ristiusustati rahvastik. Iiri kirik ei allunud veel täielikult paavstile. Nad tegelesid põlluharimisega, loomakasvatusega. Tööjõuna kasutati keltide orje. NORMANNIDE VALLUTUS Rööv- ja rüüsteretked toimusid alates 8.sajansi lõpust.Inglismaa ühendas kinigriigi. Pärast ägedat võitlust Alfredi ajal 870.-879.aastatel, sõlmisid nad lepingu, mis sätestas, et anglosaksid peavad neile maksa maksu ning loovutama kunignriigi Kagu-osa, kus hakkas kehtima Taani õigus. Järgmisel sajandil, Edgari ajal aga alistati taas normannide valdused. 7 10.sajandi lõpul algasid normannide uued vallutused- kogu Inglismaa oli nende alistatud, Taani kuningaa Knudi väed hõivas Norrat, Taanit(Lõuna-Rootsi) ja Inglismaad
Córdoba emiraat- kestab sajandeid Kristlikud asundused Astuurias ja Kantaabrias- rekonkista algus u 800 Kataloonia Põhjaosa - karolingid Reconquista (1031-1260, lõplikult 1492) Sitsiilia (827-1016, Sardiinia (711-1016) 19. Rahvaste rände keelelised tagajärjed: ladina keele kadumine ja säilimine Ld k kadus piirkondades, mis enne olid latiinis nt Baier, Sveits, Austria, Rhaetia, illüüria ja pannoonia- slaavlaste tulek (dalmaatsia keel säilis), britannia- anglosaksid, bretagne- bretoonid, kartaago- ld k kadus täielikult, bütsants, araablased. Ld k säilis piirkondadades; oli madalamas staatuses nt Ibeeria, Ld k võtavad omaks valitsevate klasside gootide, sueebide, burgundide kuningriigid, Pikaajaline kakskeelsus: frangid, langobardid. 20. „Straatide“ teooria: substraadi, adstraadi ja superstraadi mõiste. Sisserännanud rahvaste keelte mõju ladina keelele: superstraat erinevates romaani keeltes
kelle territoorium sai rahvasterände käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude rüüsteretkede alla ning 476 a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse. Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite kuningriigid olid Frangi riik (eksisteeris 481 843 a) ja Kiievi Venemaa e Vana-Vene riik (eksisteeris 882 1054 a, kõrgajaks Jaroslav Targa valitsemisaeg 11.saj).
käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude rüüsteretkede alla ning 476 a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse. Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite kuningriigid olid Frangi riik (eksisteeris 481 843 a) ja Kiievi Venemaa e Vana- Vene riik (eksisteeris 882 1054 a, kõrgajaks Jaroslav Targa valitsemisaeg 11.saj).
roomlaste võim ei püsinud. Rooma eesmärgiks oli väed vaid ajutiselt ära kutsuda, kuid see jäi alaliseks. Tugev kultuuriline pärand jäi püsima aga veel pooleks sajandiks. Anglosaksi Inglismaa 450-1066: Adventus saxonum – inglaste saabumine Inglismaale. Täpsemalt germaani hõimude saabumine. Oli pikaajaline protsess. 2 449 pKr- esimesed anglosaksid tulid Inglismaale ja jõudsid Kenti. Walesi jõe orgu ja lõuna- kagu-edela Inglismaale tulid saksid. Ida-kesk Inglismaale tulid anglid, millest ka tuleneb inglise termin. Nad sulasid sajanditega kokku, anglosaksi termin. Termin on Vana-Inglismaa sünonüümiks. Keldi DNA on väga tugev. Cerdic – inglaste suur esivanem. Oli seikleja ning on teada anglosaksi kroonika järgi. Selle kohaselt jõudis Cerdic 495. aastal Inglismaale ning seal seigeldes ja sõdides saavutas 519.
Saksid hõivasid saare lõunaosa ja lõid kolm riiki : Wessex, Sussex, Essex ehk idasakside, lõunasakside ja läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki : East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasutusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle. Juhtiv poistisoon pendeldas kuni viikingiaja alguseni. (esimene rüüsteretk 793), mil esivõim oli siirdunud Wessexi kätte, kes jäi taanlaste ehk normannide (anglosaksid kutsusid taanlasi nõnda) laastamisest esialgu kõrvale. Viimaks otsusas välisohu tõttu Wessexi kuningas Egbert 829. a ühendada kõik anglosaksi riigid Inglise kuningriigiks. DANELAGH: Alfred Suur sõlmis taanlastega 878 a. kokkuleppe, mille järgi jagati Britannia kaheks osaks. Taani osa on tuntud kui Taani õiguse alana- Danelaw e. Danelagh, seal asusid elama viikingid oma ekspansiooni ajal. DANEGELD- Taanlaste rüüstamisel suudeti tihti ära hoida regulaarse andami ehk taani maksu
Need alla heitnud, liikusid hunnid praeguse Ungari maile. Lääne- goodid, kes elasid ka ida- gootide naabruses, võtsid ette pika rännaku ja jõudsid lõpuks Hispaaniasse, kus nad enestele riigi asutasid (410. a.). Vandaalid asutasid (429. a.) riigi Põhja- Aafrikasse, kust nad üle mere käisid Rooma linna rüüstamas (vandalism). Ka teised germaanlased jätsid oma senise kodu maha ja asusid elama teisale, näit. anglosaksid läksid üle mere Britanniasse. Hunnid ise sulasid raskete kaotuste järel teiste rahvastega ühte. Kuigi germaanlased Lääne- Rooma riigilt rea maid võitsid ja korduvalt Rooma linna rüüstasid, püsis Lääne- Rooma riik edasi, kuigi ainult nimepidi. Seal valitsesid keisrid jõuetute palgasõduritega ja püüdsid oma võimu vähemalt Itaalias säilitada. See kestis 476. aastani, mil üks germaani väepealik Odoaker keiser Romulus Augustuse troonilt tõukas ja enese Itaalia
Saksid hõivasid saare lõunaosa ja lõid kolm riiki: Wessex, Sussex ja Essex ehk idasakside, lõunasakside ja läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki: East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasustusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle. Juhtiv positsioon pendeldas kuni viikingiaja alguseni (esimene rüüsteretk 793), mil esivõim oli siirdunud Wessexi kätte, kes jäi taanlaste ehk normannide (anglosaksid kutsusid taanlasi nõnda) laastamisest esialgu kõrvale. Viimaks otsustas välisohu tõttu Wessexi kuningas Egbert 829. a ühendada kõik anglosaksi riigid Inglise kuningriigiks. Alfred Suur 9. sajandil hakkasid Inglismaad rüüstama normannide väesalgad. 865 saabus suur Taani viikingite sõjavägi ja vallutas ühe maakonna teise järel. Paljud taanlased asusid elama Inglismaa põhja-ja lõunaossa. Normannidevastase võitluse juhiks sai Lõuna-Inglismaa kuningas
Sisaldas palju Roomalikku mõtlemist. See oli olemuselt kuningaõigus, mis oli nii germaanilik, antiikne ja kristlik. See kõneles rohkem kuningaist kui kirikust. Rooma kirik oli teinud edusamme langobardide õiguse ristiusustamisel.Langobardide kuningaist olid saanud katoliiklased ja nad olid seotud Roomaga.Kuningas Liutprandi igas aktis suurenes kiriku mõju.Õiguse ristiusustamisega käsikäes toimus ka selle romaniseerimine.Visati kõrvale vana kohtumenetlus. 8.Anglosaksid Teine suur germaani päritoluga õigus , mis uuenes kristliku õpetuse ja kiriku mõjul oli läänegootide õigus. Jõuti anglosaksi õiguse üleskirjutamiseni. Kirik loobus ladina keelest. Rooma andis uue valitsejaideaali ja seadus hakkas teenima kirikut. Kuningas Ine avas kirikule laia sissepääsu õigusesse.Vastsündinud tuli kiiresti ristida, pühapäeva pühitsemise kohustus, kinnitati kiriku asüüliõigust. Kirik oli ainupädev vannete võtmisel ja jumalakohtu läbiviimisel
langobardide seadus. Sisaldas palju Roomalikku mõtlemist. See oli olemuselt kuningaõigus, mis oli nii germaanilik, antiikne ja kristlik. See kõneles rohkem kuningaist kui kirikust. Rooma kirik oli teinud edusamme langobardide õiguse ristiusustamisel.Langobardide kuningaist olid saanud katoliiklased ja nad olid seotud Roomaga.Kuningas Liutprandi igas aktis suurenes kiriku mõju.Õiguse ristiusustamisega käsikäes toimus ka selle romaniseerimine.Visati kõrvale vana kohtumenetlus. 8.Anglosaksid Teine suur germaani päritoluga õigus , mis uuenes kristliku õpetuse ja kiriku mõjul oli läänegootide õigus. Jõuti anglosaksi õiguse üleskirjutamiseni. Kirik loobus ladina keelest. Rooma andis uue valitsejaideaali ja seadus hakkas teenima kirikut. Kuningas Ine avas kirikule laia sissepääsu õigusesse.Vastsündinud tuli kiiresti ristida, pühapäeva pühitsemise kohustus, kinnitati kiriku asüüliõigust. Kirik oli ainupädev vannete võtmisel ja jumalakohtu läbiviimisel
Jüüti poolsaare kaguossa. Saksid hõivasid saare lõunaosa ja lõid kolm riiki: Wessex, Sussex ja Essex ehk idasakside, lõunasakside ja läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki: East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasustusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle. Juhtiv positsioon pendeldas kuni viikingiaja alguseni (esimene rüüsteretk 793), mil esivõim oli siirdunud Wessexi kätte, kes jäi taanlaste ehk normannide (anglosaksid kutsusid taanlasi nõnda) laastamisest esialgu kõrvale. Viimaks otsustas välisohu tõttu Wessexi kuningas Egbert 829. a ühendada kõik anglosaksi riigid Inglise kuningriigiks. Alfred Suur 9. sajandil hakkasid Inglismaad rüüstama normannide väesalgad. 865 saabus suur Taani viikingite sõjavägi ja vallutas ühe maakonna teise järel. Paljud taanlased asusid elama Inglismaa põhja-ja lõunaossa
· Inglise kuningas alfred suur sõlmis sõdade tulemusel 876a taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks. Taanlaste riiki hakati nimetama danelawiks ehk taani õiguse alaks · Norralased tungisid sotimaale kuhu rajasid nad oma asundused. · 1016a alistasid taanlased kogu inglismaa ära. · 1042a sai uuesti võimule anglosakside dünastia kuningas edward usutunnistaja. · 1066a normandia prantslaste ehk vanade viikingite kallaletung inlismaale. Alistasid anglosaksid ja kuningaks sai normandia hertsog guillame ehk william vallutaja. Bayeux raip- romaani ajastu kuulsaim tekstiili töö. 70m pikk ja 1,2m kõrge lina mis , millele on tikitud normannide vallutus retk inglismaal. Ja Hastingisi lahing 1066a mis oli otsustava mõjuga. Linal on 623 inimest 202 hobust 46 puud, 52 koera üle 500 muu looma, 37 ehitist,41 laeva, ja 2000 ladina keelset sõna. Valmis 11 saj. Katetraari sisse õnnistamiseks
Anglosaksi eepos ,,Beowulf" pärineb 10.saj algusest, olles seega keskaja üks iidsem käsikiri, pärit Inglismaalt. Arvatakse, et algkujul on loodud 7.8.saj paiku Põ-Inglismaal, kus põlised anglosaksi valdused ulatusid Sotimaani. ,,Beowulf" räägib sündmustest Taanis ja Lõ-Rootsis, sest 5.saj tungisid keltidest asustatud Briti saartele anglid ja saksid Lõ-Skandinaaviast ja Friisi aladelt. Nad tõid kaasa keele ja muistsed suulised pärimused, mis elasid rahva seas edasi. 7.saj võtsid anglosaksid vastu ristiusu. ,,Beowulf" sisaldab märksa vähem paganlikku sisu kui islandi eepika. Mõnest käsikirjast võib isegi kristlikku sümboolikat välja lugeda, sest ,,Beowulfi" aines võis seguneda ka muistse keldi folklooriga, mille üllad ja suuremeelsed kangelased meenutavad Beowulfi ja Hrothgarit, või jättis 10.saj käsikirja autor paganliku osa välja. ,,Beowulf" on 3000- värsine eepos, mille sisu on tänaseni mõistatuslik
annaabi.ee 
