keskaeg (1)

1. Keskaeg
Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus
Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis -sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus- kirevad riided
Ajalised piirid:476(lääne- rooma keisri kukutamine )-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg (jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg
2. Suur rahvasterändamine
4saj tungisid euroopa suunas hunnid , panid liikvele germaani rahvad . 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud.
451 Katalaunia lahing ( roomlased +germaanlastest liitlased vs Attila jõud). Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte.
Germaanlased -goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid , langobardid , frangid , anglid
3.Lääne-Rooma langes rahvasterändamise käigus, 476 viimase keisri kukutamine. Oli nõrk ja lõhestunud., üsna vaene, ei panustanud nii väga sõjandusse. Ida-Roomal soodsamad geogr tingimused-võimalus pidada sõda merel. Rikkam, rohkem sõjaväelasi ja võimsam sõjavgi. Tsentraliseeritud-tugeva keskvõimuga riik(keisril piiramatu võim)
4.Bütsants
tsentraliseeritud riik, eesotsas keisri e basileusega(piiramatu võim)+õukond(kõrgemad võimunakndajd).
Konstantinoopol -1 ristiusukeskus Rooma kõrval. Patriarh -juhtis Bütsantsi kirikut, ei olnud nii võimas kui Rooma paavst . Kirik -kreeka-katoliku e õigeusu e ortodoksi kirik .
JulianusI valitses 6saj(527-565)- arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia , konfitseeris Rooma õigusel rajaneva 3- osalise „Tsiviilseaduste kogu“. 532 surus maha Nika ülestõusu. Eesmärgiga kunagise keisririigi taastamine vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared.
5.Bütsantsi välisvaenlased
1) Slaavi rahvad vallutasid paari saj-ga Balkani põhjaosa 2)7saj islamiusulised araablased , vallutasid Väike- Aasia , Süüria, Palestiina , P-Aafrika alad 3)11 saj Türgi hõimud, kes mitme saj jooksul Bütsantsi ründasid, 1453 vallutasid türklased konstantinoopoli-bütsantsi lõpp- Istanbul
6.Bütsantsi kultuur
1)vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja ning idamaade ja lääne-eur vahel (renessansskultuuri väljakujunemine). Bütsantsi õpetlased õpetasid humanistidele kreeka keelt, elustasid huvi antiigi vastu. 2)Rooma õiguse süstematiseerimine, edasiarendamine 3)425 I kõrgkool Konstantinoopolis 3)kirjanduses pühakute elulood e. hagiograafiad 4) ajalooteadus -kroonikad 5)geograafia-Idamaade- suundumus 6)suur mõju slaavimaadele-õigeusk, slaavi tähestik, kirjandus
7.Frangi riik
Frangud-Germaani hõimud, 4-5 saj tungisid L-Rooma aladele . Mõjutatud keldi ,rooma kultuurist-romaani keel. Keldi- Gallia aja lõpuks asustasid pk gallialased : belgid, gallid , akvitaanlased ja liguurid.
Clodovech I-Pani aluse Merovingide dünastiale,mis valitses Frangi kuningriiki5-8 saj, 496a võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis-head suhted Rooma paavstiga.
8.Merovingide kuningad
pärast kuninga surma jagati tema valdused meessoost pärijate vahel-pärast Clocovechi 3-ks.Neid ei õnnestunud enam ühte liita.7saj nn laisad kuningad. Majordoomused-.Frankide ajal ülikud, sõjaväepealikud suurte maavaldustega, lõpuks juhtisid riiki kuningate asemel. Kuulsaim -Karl Martell -Sõjaväes tema ajal võeti kasut pikem, raskem mõõk ja sadulajalused-raskeratsaväest sai lahingus põhijõud. Andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, tagades ustavuse ja kiriku maavaldused kõigutamata oma võimu.732 a Poitiersi lahing. Frankidel õnnestus peatada araablaste edasitung, vallutajad üle Püreneede lõunasse tagasi. Frangi riik sai olulise tõuke arenemiseks .
9.Pippin Lühike-K.Martelli poeg, valitses Frangi riiki 8saj lõpus. Pakkus Rooma paavstile abi ning ajas langobardid ära (tekkis kiriku-e paavstiriik)–paavst kroonis Pippine frankide kuningaks- algas Karolingide dünastia. Karl Suur-Pippini järeltulija, karolingide soost valitseja. Sõjaretkedega laiendas Frangi kr. 800a lasi end Roomas keisriks kroonida., tahtes kindlustada keisririigi positsiooni Euroopas+ tiitel võimaldas pretendeerida kogu Eur valitsemisele. Karolingide renessanss -Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek sõdadest ja verevalamistest hoolimata.
Verduni leping 843a- Karli Järeltulijad ei suutnud imp koos hoida, riik jaotati 1)Ida-frangiriigiks(-saksamaa), 2)Lääne-Fr.r(-prantsusmaa) 3)Lothari pärand(-Itaalia kuningriik )
10.Feodaalsuhted
Põhjused:1)uut laadi sõjaväeorg-germaani hõimud sõdisid põhitegevuse kõrvalt, Karl M ajal loodi raskeratsavägi(kallis varustus , hea väjaõpe), vastutasuks said maad koos makes maksvate talupoegadega. Tekkis rüütlite kitht. 2)vajadus stabiilse võimusüs järele- vasalliteet vähendas õiguslikku ebakindlust, tagas sõjalise julgeoleku(vasallisuhted)… iga seisus teisele kasulik. Vasall e läänimees-kasutab suurfeodaali antud maalappi, pidi senjööri kutsel sõtta minema, olema tema nõuandjaks. Söör e maaisand -suurfeodaal, kes oma maad kasutada andis, kaitses vasalli. Lään e feood-maa, mille vasall endale sai. Läänil oli väärtus vaid juhul, kui seal asusid talupojad. Domeen- kuningate maavaldused, vähenesid(läänistatud maatükid ei tulnud neile tagasi) Talupojad olid kohustatud feodaali heaks tööd tegema(teotöö)/andamit maksma, isandal puudus konkreetne kohustus. Talupojad sõltusid feodaalist. Majapidamissüs: 1)rendihärrus-kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes selle eest renti maksid 2)mõisahärrus-talupojad kasut väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile teorenti. Sunnimaisus -takistamaks talupoegade ümberasumist, keelati neil oma maalt lahkuda. –pärisorjad,sest isikliku vabaduse piiratuse poolest sarnanesid orjadega.
11. Viikingid (800-1050)
Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. 1)Retkedel käisid talupojad põllutööde vaheaegadel -müüma/ vahetama , laevu/rannikuid rüüstama. 2)elukutselised 3)kuningad, kes olid alla jäänud maa pol ühendamisega seotud võitlustes. Põhjus:kliima, põlluharimiseks sobiliku maa nappus, rahvastku üleküllus Peamised teed:1)läänetee-piki saksa-ja Pr rannikut, Inglismaa, Iirimaa , Hispaania rannik , läbi Gibraltari Vahemerre , selleäärsetesse pk-desse 2) Idatee -Läänemerest mööda Dnepri ja Volga jõgesid Musta/ Kaspia mere äärsetele aladele-Bütsantsi 3)Retked avaookeanile-9saj jõudsid Norra viikingid Islandile,-Gröönimaale, ~1000 Leif Erikson jõudis P-Am ranniule.
Usund -loodusesemete austamine, esivanemate hingede tähtsus- valhalla (viikingite taevas), päikesekultus. 11saj keskel võtsid vastu ristiusu, tekkisid kristlikud Skandinaavia kr-d
Jumalad-Thor-taeva/piksejumal, Oden -päikese/sõjajumal+tarkuse ja luule kaitsja, Frej ja Freja- viljakusjumal , Loke- saatana osa
12. Suurbritannia rahvad
1) Keldid -10-15saj ekr rändasid Pr aladelt SB-sse. Paari saj jooksul asustasid kogu SB. Isaj eKr alistas Caesar keldid Pr ja nim provintsi Galliaks. ~1000a hiljem alistasid britanniasse tunginud roomlased sealsed keldi hõimud, võim kestis L-Rooma langemiseni
2)Anglosaksid-5saj Britanniasse liikunud germaani hõimud(angled+saksid), paari saj jooksul alistati keldid, hõivati SB, kuid ühtset riiki ei tekkinud. 7saj alates oli SB taani viikingite rünnakuobjekt, mis sundis anglosakse ühinema-hakkas tekkima Inglise Kr.
3)10saj loovutas Pr kuningas osa maad viikingitele, tekkis P-Pr Normandia Hertsogiriik. 1066 purustas endale Inglise kuninga trooni nõudnud Guillaume Hastingsi lahingus inglise kuninga väed, lasi end kuulutata kuningas William I-ks(vallutaja).
13.Katoliku kiriku kujun
Lääne-Eur keskaegne kirik oli katoliiklik , esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1saj pKr. 4saj tüli Ariuse ja Athanasiose vahel:Arius- Jeesus oli küll jumala poeg, kuid mitte jumal(jehoovatunnistajad) Athanasios-Jeesus oli jumal(enamus), see jäi peale, sai üldine tunnustatud õpetus, mis muutus valdavaks kogu Lääne-Eur-s-(Rooma-)katoliku kirik
Kirikuriik-tähtsaim Rooma piiskop-paavst. 8saj keskel päästis Pippin Lühike paavsti valdused langobardide käest, kes vastutasuks kroonis Pippini frankide kuningaks. Paavst sai langobardidelt vallutatud alad. Kirikuriigis kuulus paavstile nii vaimulik kui ilmalik võim.
15.Vana-Vene riik
Slaavlased -indoeurooplased. 6saj alustasid oma alade laiendamist 1)Lääne-sl e veneedid -poolakad, tšehhid, slovakid(liikusid Poola ja Tšehhi aladele) 2)Lõuna-sl e sklaviinid-vallutasid 6saj Bütsantsilt Balkani ps põhjaosa( Serbia , Bulgaaria) 3)Ida-sl e Andid -venelaste, ukrainlaste, valgevenelaste eelkäijad.
Normanni teooria-3 venda tulid põhjapoolsetesse linnadesse(Rjurik), haarasid ohjad . Peale surma sai valitsejaks Oleg, kes 882 võttis ette rännaku dneprist allavoolu , vallutas Kiievi. Loetakse ka Kiievi-Vene riigi tekkeks
988 suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsist ristusu, mille õigeusu vormist sai venemaal riigiusk(tugevad kultuurimõjutused Bütsantsilt)+ kirillitsa -vene tähestik
Islamiusu 5 peamist põhimõtet – 1) tunnistada allahit kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit; 2) palvetada viis korda päevas; 3) annetada vaestele; 4) paastuda ramadaani ajal; 5) teha vähemalt kord elus palverännak mekasse.
Koraan - on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile.
Kaliif - sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitel.
Sunniidid - on ülekaalukalt suurim islami haru
Medresed – mošeede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid.
Mošee – islamiusu pühakoda.
Mark – kindlustatud ääremaa.
Mark- krahv – kuninga ametnik kes valitses marki.
Piiskop – katoliku kiriku pea
Katedraal - kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik.
Misjonärid – ristiusu edasikandjad.
Kanoonikud – usutegelased vaimulikkonna nimekirjas.
Toomkapiitel – piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu.
Sakramendid – on ritaalsed toimungud mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma jumala armu .