sellel süsteemil. Senjöör andis maatüki, mida nimetatakse lääniks ehk feoodiks, oma sõjamehele. Maatüki omajat nimetatakse läänimeheks ehk feodaaliks. Kuna valitses naturaalmajandus oli maatüki andmine sõjamehele kõige kasulikum. Selle abil sai senjöör sõjamehe ustavuse ja maatükk tasus ka tema abi eest. Maatükist tulev sissetulek oli tavaliselt küllaldane, et sõjamees saaks lubada endale sõjavarustuse ja ratsaväelane ka hobuse. Kui läänimees loobus teenimast oma isandat, pidi ta ka andma ära oma maatüki. Tänu sellisele süsteemile kasvas sõjaväe tugevus. Peamiselt olid ratsaväelased need, kes said omale maatüki. Hiljem võis vasall oma maaga teha mida tahtis. Ta võis seda veel jaotada omakorda maatükkiteks ja anda kellelegi, kes oleksid talle kasulikud. Ta võis neilt ise makse koguda ja nende üle kohut mõista. Kuigi see maatükk ei olnud täielikult nende oma, pärandus see aja jooksul ikkagi isalt pojale
koormisi tegema. Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, on feood(lään), Feoodi omanik feodaal ehk läänimees; Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall; vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Vasalli ja senjööri kohustused: vasall pidi osa võtma teatud arvu
I 1. Kirik aitas kultuuripärandit säilitada ja sai võimule, sest pärast Rooma impeeriumi hävimist elas riikliku ühtekuuluvuse idee kirikus edasi ja pärast keisrivõimu kadumist said paavstidest linna tegelikud juhid kellele rahvas kuuletus. 2.Läänikord toimis põhimõttel, et vasall ehk läänimees vannub truudust senjöörile ehk suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tuluallika. 3.Senjööri ja vasalli suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasall pidi andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu. Senjöör pidi vasallile pakkuma eestkostet, ülalpidamist ja kaitset kohtus. 4.Keskajal kuulus maaomand valitsejale või maaisandale kes osa sellest koormiste eest talupoegadele läänistas
(Eesti linnadest kuulusid Hansa liitu Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi.) 17. Selgita: laiskade kuningate ajajärk - kuningad olid andetud ja riiki juhtisid majordoomused ehk kuninga majapidamise juhataja ja väeülem, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaa pidajaid ja piirkondade valitsejaid. majordoomus - kuninga majapidamise juhataja ja väeülem, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaa pidajaid ja piirkondade valitsejaid. vasall e. läänimees e. feodaal sai senjöörilt maad vastutasuks sõjaliste või muude teenete eest. senjöör isand, kes andis vasallile maad ning kellest olid madalama astme vasallid sõltuvuses. lään ja läänimees lään on läänistatud maa ehk maa, mis on antud kasutamiseks kõrgematelt valitsejatelt. Läänimees on maa saaja. feood ja feodaal feood ehk lään on maa, mis on antud kasutamiseks, haldamiseks ja valdamiseks kõrgematelt valitsejatelt. Feodaal on läänimees ehk mees, kes saab maad
Ühiskond ja eluolu keskajal Feodaalkorra kujunemine · Senjöör (valitseja) ja vasalli (kohalik aadel) suhe · Karl Martell · Lään ehk feood( maalapp mis vasall saab senjöörilt sõjaväe kohustuste eest) · Läänimees ehk feodaal( vasall, kes on endale saanud feoodi) · Pärusvalduste teke · Feodaalne killustus Majandus · Naturaalmajandus · Kaubandus · Mõisad ja talud Turusuhete areng · Linnade areng, mis hoogustas kaubandust · Spetsialiseerumine · Loonusrendi asendumine raharendiga · Talupoegade liikuvuse suurenemine · Talupoegade vabaks ostmine Seisused · Vaimulikud · Sõjamehed · Töötegijad Pärisorjus
Brünhild ja Kriemhild said väga suurteks sõpradeks. Õhtul pidi Siegfried kuningat veel aitama. Brünhild polnud nõus kuningaga magama, kuningas käskis Siegfriedil naine taltsutada. Peale pulmi läksid Siegfried ja Kriemhild Madalmaadesse. Nad elasid kümme aastat õnnelikult Madalamaades. Siis hakkas Brünhild Kriemhildi igatsema ja laskis nad külla kutsuda. Wormsis korraldati selle auks suur pidu. Õhtul aga läksid naised tülli. Brünhild teadis, et Siegfried on tema läänimees, aga Kriemhildil oli kõrini, et teda alamaks peetakse. Hommikul kirikusse minnes rääkis Kriemhild Brünhildile ära, et tegelikult pole Siegfried tema läänimees. Ja kuidas Gunther tegelikult Brünhildi endale sai. Brünhild sai väga vihaseks ja vandus kättemaksu. Hagen ja Gunther mõtlesid välja salakavala plaani, kuidas Siegfried tappa. Nad lasid taanlaste ja saksilaste kuningatel endile sõja kuulutada ja siis viimasel minutil alla anda
Marssal kõrged Revolutsioon tööperiood Filigraanne ametnikud Põhjalik muutus, Suveräänne peenelt Koalitsioon ümberkujundus Grandioosed töödeldud revisjon Ühinemine;liit Vasall iseseisev Revideerimine, Spontaanne suurejooneline materjal Kontroll Infarkt läänimees Aine, millest iseeneselik midagi verejuurdevoolu Puhvet valmistatakse Maffia lakamsiest Kihvt Einela Mafiooso tingitud kärbus Fabritseeritud Vahva, tore Grafiti kuritegevusühen Festival Vabrikus tootma Paragrahv d Pidulik
3. Läti Henriku kroonika- katkendid 4. Dateeri- eestlaste muistne vabadusvõitlus 5. Eestlaste allajäämise põhjused 6. Kes olid- Läti Henrik, Albert, Lembitu ? II Jüriöö ülestõus: Põhjused, aeg, toimumise kohad(maakonnad, seotud linnad jm) , tagajärjed III Vana- Liivimaa 1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft,
Miks hääbus Rooma tsivilisatsioon varakeskajal? Rooma tsivilisatsioon hääbus sest neil olid poliitilised ja majanduslikud kriisid ja siis tungisid ka germaanlased sisse. Feondaalkord Feondaalkord on valitsemisekord, kelle aluseks oli senjõõr ja vasalli. Vasallil oli senjööri suhtes sõjaväeteenistus. Feodaalide saamahimu põhjustas kodusõdu, kuningavõim nõrgene, suurenes poliitiline ebastabiilsus. Vasall- ehk läänimees oli keskaegse euroopas lääni valitsev väikefeondaal. Vasallivanne- vasall oli kohustatud oma kulul 40 päeva aastas teenima senjööri sõjaväes, vasallil oli õigus ja kohustus anda senjöörile nõu, senjöör pidi vasallile maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse Feood- ehk lään on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamisks antud kinnisvara. Kes olid rüütlid? Rüütlid pärinesid ülikute suguvõsast
Feodaalne Lääne-Euroopa. Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Lääniks e. feoodiks nimetatakse maavaldust, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e. senjöörilt, andes talle truudusvande ja kohustudes oma isanda kutsel ilmuma sõja väeteenistusse. Feodaal (läänimees, vasall) - feoodi e. lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande ja kohustus isanda kutsel väesalga eesotsas sõjaväeteenistusse ilmuma. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. 843.a. sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati 3-ks: 1) Ida-Frangi; 2) Lääne- Frangi ja 3) Lõuna-Frangi riik. Aja jooksul kujunes Ida-Frangi riigist Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik. Frangi riigi lagunemisega kaasnes feodaalkorra kujunemine.
*Domeen kuninga maavaldus *Lään Vasallide väeteenistuse eest kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega *Benefits- pärandamisõiguseta *Feood pärandamisõigusega 1. Feodaalide asetus tähtsuse järgi. Tipus kuningas, alamal astmel väikerüütlid. Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall feodaal, kellele läänistati maad *Investituur Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla,
1238 Stensby lepin Taani sai ordult tagasi Harju- ja Virumaa ning järva jäi ordule 23. aprill 1343 jüriöö ülestõus 14. mai 1343 Sõjamäe lahing, kus sai surma u. 3000 eestlast Stift piirkond, kus piiskop valitses maahärrana diötsees piiskoppide vaimulik võimkond vasall läänimees, maahärra käest saanud isik, keda seob maahärraga truudusvanne vakus läänistatud või läänistamata maaüksus, millelt korjati maksu. maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa
keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa ehk IdaRooma Keisririik. Ceasar Rooma esimene keiser. Romulus Rooma sai enda nime selle isiku poolt. Jumal Marsi poeg, ning Remuse kaksikvend. Remus Romulus'e kaksikvend, kelle Romulus tappis, et võim enda kätte saada. KESKAEG: ajalooallikad Mõisted: Kroonikad Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas, tekkis 5. sajandil, seda juhtis Karl Suur, enne teda tema isa Pippin Lühike Feodaal läänimees ehk vasall, LääneEuroopa keskaegsed ülikud Rüütel suursugune sõjamees, väikefeodaal kellel polnud vasalle. Lään maavaldus, kes andis senjöörile truudusvande, kohustudes isanda kutsel väesalga eesotsas ilmuma sõjaväeteenistusse. Läänimees vasall Läänikord ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad. Naturaalmajandus nimetatakse sellist majandust, mille puhul rahalised suhted on
misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; enamik Lääne-Euroopa keskaegseid ülikuid olid eodaalid. Rüütel- (1) sursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliten olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakserüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma
FEOOD e. LÄÄN - maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega 38. FEODAAL e. LÄÄNIMEES - feoodi saaja 39. LÄÄNISTAMINE - maa andmine lääniks 40. VASALL - feodaal, kes sai oma senjöörilt maad 41. SENJÖÖR - vasalli isand, lääni andja 42. TRUUDUSEVANNE - vasalli tõotus oma isandat teenida 43. FEODALISM e. LÄÄNIKORD - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad 44. HERTSOG - germaani hõimupealiku järglane, suurfeodaal 45. KRAHV - piirkonna asevalitseja, suurfeodaal 46. RÜÜTEL - madalaima astme feodaal 47. FEODAALNE HIERARHIA - feodaalide järjestamine tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja alumisel rüütel 48. FEODAALNE KILLLUSTATUS - olukord, kus iga feodaal on oma maal ise peremees ega hooli kuninga käskudest 49. KODUSÕDA - erinevate rühmituste omavaheline pikaajaline võitlus võimu haaramise nimel riigis 50. SEISUS - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtides...
Frangid kuning Ghlodovenchi tungit galliasse tõrjuti läängootit hisp. Lasid ristida. 751 pippin lühike frangi kuningas.Verduni kokkulep.-Frangi riik kolmeks(lä-ida,lõ) Idast-saksa kuningriik, lä-Pra, Lõ-lagun. Seisused vaimulikud-palvetada kõigi eest, kanda hoolt hingeõnnist eest.Feodaalid-kaitsta riiki vaenlaste eest.Talup-toita riiki. Feodaalolukord Karl Martelli sõjaväereform. Jagati maad(lään) saaja läänimees. Pärisorjus orjad ja talupojad talupoegadeks. Maatükk kaitsjale, jäi rentnikuks, andamite tasumine. Läänimehe sissetulek sõlt talup. Ei võinud maalt lahk. RISTIUSK 313 a. Constantinius Suur legaliseeris ristiusu. Ristiusk levis ka germaanlaste seas. Pärast Lääne-Rooma langust nähti ühendavat tegurit kristlikus kirkus, mis ühtlasi säitlitas ka valikuliselt antiikkultuuri.Ristiusk levist:misjonäride kaudu (Iirim), sõdade vallutuste kaudu, valitsejad võtsid vastu ristiusu
Feodaaltsivilisatsioon Euroopa ühiskond keskajal Varakeskaegses Euroopas suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud. Selle probleemi lahendamiseks jagasid ehk läänistasid valitsejad ehk süseräänid oma ustavatele alamatele maad ning koos nendega talupojad. Feodaal ehk läänimees, kes maa endale sai, kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale vajaliku varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt, näiteks sõjavangist lunastamisel. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään.Seega feodaal- ehk läänikorraks nimetati keskajal senjööri ja tema vasalli kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega
- FEODAAL e. LÄÄNIMEES maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA feodaalne astmestik: Kuningas omas kogu maad Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla Parunid paarkümmend küla Rüütlid 2 3 küla DOMEEN kuninga maavaldus ALLOOD vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi täielik omand Senjöör lääni andja. Kohustatud vasalli eest seisma. Vasall lääni saaja, kohustatud senjööri aitama VÕI läänimees, feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Lään maa, koos seal elavate talupoegadega, mis antakse kasutada sõjaväeteenistuse eest Benefiits lään, mis antakse eluks ajaks Feood lään, mida võis pärandada Valitseja ehk süserään läänistab talle kuuluvaid maaalasid läänikondlastele, oma asevalitsejatele.
1. Keskaeg 14.sajand, iselommulik feodaalkord, ristiusu kirikul ülemvõim 2. Feodaalkord religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil 3. Katoliiklus läänekristlus 4. Ida-Rooma impeerium 5. Kirikulõhe kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks* 6. Kirillitsa slaavi kiri 7. Paavst - Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest 8. Vasall ehk läänimees oli keskajal lääni haldav väikefeodaal 9. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses vasallid 10. Feood maavaldus mis anti sõjateenistuse eest 11. Domeen kuninga maavaldus 12. Visitatsioon 13. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kautamise eest renti 14. Mõisahärrus talupojad rentisid ise väiksest maalappi mõisniku maast ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks 15. Sunnismaine 16
vaid kohapeal tarbimiseks. Kuldraha kadus käibelt ära. Mitmed Rooma-aegsed linna hüljati rüüsteretkede tõttu. III Feodaalkord (Lk 80-83) 5. Seleta oma sõnadega lahti, mida tähendab mõiste "feodaalkord"! Feodaalkord- See oli ühiskonna valitsemise viis, mis põhines alluvussuhete võrgustikel. Nende aluseks oli senjööri ja vasalli suhe. Aadlite elukorraldus. 6. Seleta lahti feodaalsüsteemiga seotud mõisted "vasall", "vasallivanne", feood" Vasall- Vasall ehk läänimees. Esikohal oli tal abistamine, mis tähendas teenimist isanda sõjaväes. Vasallivanne- Vanne, millega vasall andis end isanda teenistusse. Feood- Maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile andamit. 7. Kes olid rüütlid? Rüütel oli raskerelvastuses ratsameeste ja ka madalaim läänimeeste seisus. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. IV Keskaegne linn (Lk 86-87) 8. Seleta lahti mõisted gild, tsunft, raad, Hansa Liit! Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus
Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist sai Saksamaa ja Lõuna-Frangi riigist Itaalia. 4. Läänikorra kujunemine ja olemus. Põhjused miks ei saanud talupojad olla sõjaväes: 1) polnud raha 2) polnud aega 3) polnud oskusi. Selleks et saada sõjaväge, hakkasid Frangi valitsejad andma maad oma vasallidele sõjateenistuse eest. Senjöör annab maad, läänimees ehk vasall saab maad. Domeen on kuninga maa, mida ta ei läänistanud. 5. Naturaalmajandus. Maksti mitte rahas, vaid natuuras. Asi asja vastu. 6. Pärisorjuse kujunemine. Sunnimaisus, kujunes pärisorjus sest nende isiklik vabadus oli piiratud ja see sarnases orjusega. 7. Kiriku korraldus varakeskajal. Rooma paavst (papa-isa) Katoliku kiriku pea. Apostel Peetrus. Piiskop korraldas usuelu neile alluvas piirkonnas
kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin · Lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt(senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma · Feodaal (läänimees, vasall) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale(senjöörile) truudusvande kohustudes seega isanda kutsal väesalga eesotsa ilmuma; enamik Lääne-Euroopa keskaegseid ülikuid olid feodaalid · Rüütel (1)suursugune sõjamees ratsaväelane keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja
klaariti omavahelisi tülisid. 14. saj lõpul ristiusustati Leedu. Krevo Unioon-14.saj teisel poolel, Leedu ja Poola vahel .Nõuni ordurüütlite lahkumist läänemere äärestKalmari Unioon-Taani, Rootsi, Norra vahel, sama eesm.. *1410- Grünwaldi lahing- Poola ja Leedu ühisväed vs. Preisimaa orduharusai lüüa. Domeen-talupoegade haritav maavaldus Lään- sõjateenistuse eest tasuks saadud maa, mille sai vasall /läänimees. Feodaalne hierarhia- eodaalide ametiredel, kus kõrgeim kuningas ja madalaim väikerüütel. Ülevalt alla vasallid- alamad ja üles senjöörid -ülemused. Feodaalne killustatus-Riik pole ühtne tervik, vaid on jag. paljudeks osadeks, puudub oma üht. sõjavägi ja ühtne riigi juht. Unioon-liit
Tsuudid nii nimetati eestlasi Vene kroonikates. See oli 9.saj. Adramaa maa, mida jõuti üles künda aind 1e adraga. Tavaliselt oli 1 adramaa talunikel. Vahenduskaubandus osteti kaupa teistele edasi müümiseks/vahetamiseks. Ntks Lääne- Eur. > vein, maitseained,ehted, riided > Venemaa. Ohverdamine taheti jumalaga hästi läbi saada. Ohverdati verd, vilja, piima, liha jne. Lään Maavaldus koos talupoegadega, mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimees e. feodaal. Sunnimaine e. pärisori Ei ole maad, ei ole vabadust. Kuuluvad peremehe maa juurde. Keskaeg 13-16.saj. Feodaalne killustatus (4ks jagatud)
provintsid elasid omaette oma elu. 4. Rooma tsivilisatsioon hääbus, sest riik sattus majanduslikku ja poliitilisse kriisi. Lisaks ülaltoodud näidetele kadus käibelt ka kuldraha, hääbus antiikne linnakultuur – kuna linnad kannatasid rüüsteretkede all, hüljati linnad ja eelistati elada maapiirkondades kus oli turvalisem. 5. Feodaalkord oli riigikord Keskaegses Euroopas, mis põhines inimeste isiklikel suhetel. 6. Vasall – Läänimees ehk teener, kes andis end isanda ehk senjööri teenistusse truudusevandega. Vasallivanne – Vasalli vanne isandale, mis koosnes truudusevandest ja lääni üleandmise tseremooniast. Olulist rolli mängisid žestid ja rituaalid, kuna 13. sajandil oli kirjasõna kasutamine vähe levinud. Feood – Lään, mille isand vasallile kasutada andis. See koosnes enamasti maavaldusest
Justiniaanus. Ta lasi rajada kauni katedraali Hagia Sophia. Ida-Rooma kirikupead nimetatakse partiaadiks. Tema võim võrreldes Rooma paavstiga oli väiksem keisri omast. Üldse oli kirik keskajal väga rikas, sest koguti kümnist ja indulgentse. 2.Ühenda paarid. 1 lään 13 teadlane araabias 2 paavst 6 islamiusuliste ainus jumal 3 vandaal 3 germaani hõim 4 feodaal 1 feood 5 viiking 4 läänimees 6 Allah 5 normann 7 koraan 9 imearst Araabias 8 islam ...maa-ala, mida valitses kaliif 9 Ibn Sina 8 araablaste usk 10 minarett 2 ladina keeles "papa" 11 mosee 10 torn 12 kaliif 12 kalifaadi valitseja 13 Ibn Rusd 11 pühakoda islamiusulistel 7 islamiusuliste püharaamat 3.Mis juhtus neil aastatel? 622- sai alguse islamiusk
Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Lään anti vasallile kui madalamal astmel seisvale feodaalile haldus- või sõjaliste teenete eest koos sellel maa-alal elavate talupoegadega ja muude tuluallikatega. Vahel läänistati ka linnu või kuulus linn koos seda ümbritseva maaga lääni koosseisu. Eestis läänistati linnadest Haapsalu, Narva, Paide ja Viljandi. Läänimees- sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Sunnismaisus - talupoegade kinnistatus maa külge, pärisorjuse põhitunnuseid. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud mõisniku loata elukohta vahetada. Eestis sai sunnismaisus valdavaks 16. saj I poolel, kaotati 1816. a.
Feodaalkord- ehk Feodalism. Põhineb isanda ja vasalli omavahelisest suhtest. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada. Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus) Feood- e. lään on maavaldus, mis Isand andis sõjateenuste eest vasallidele. Feodaal- e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal. Feodaalne killustatus- nõrgendas kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk. Karl Martell- Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased. Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas; Abistas rooma paavsti langobardide võitluses. Karl Suur-Rooma paavst troonis ta 800a keisriks; suurendas jõudsalt Frangi riigi alasid.
▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaitse. ▪ Kümnis- protsentuaalne andam ▪ Hinnus- kindla suurusega andam ▪ Rüütelkond- oma huvide kaitseks ühinenud vasallid. ▪ Maapäev- 1420.a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi. ▪ Linnadepäev- hakati korraldama 14.saj keskpaigast Liivimaal, arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. ▪ Adratalupoeg- arvukaim kiht, pidid maksma maaisandatele või tema läänimeestele
(venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg- maa harija, sunnismaisus-keelatakse lahkumine feodaali juurest, pärisorjus-isiklikult sõltuv, oma õigused kaotanud, teotöö-mõisas talupoja töö tasu, loonusrent-osa saagist ära andmine feodaalile, kümnis-kirikule saagist andmine 1/10, naturaalmajandus-kõik valmistatakse ja tarbitakse
Kuidas see lahenes? Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Investituuritüli lõpetas Wormsi konkordaat st Rooma paavsti ja muu riiigi valitseja vaheline kokkulepe · Selgita! katoliiklus kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana feodalism feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus läänimees see talupoeg lex salica tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech Ivalitsemisajal islam üks usutunnistuse liikides, kus jumal on Allah Vallhalla langenud sõdurite saal majordoomus kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem lään kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara vasall see talupoeg
Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana- Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. Läänikorralduse kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus (ehk maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks); lääni omanik (läänimees) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees). Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud). Osa läänimeestest oli ka eesti päritolu, endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate järeltulijad. Taani kuninga läänimeeste hulgas oli arvatavasti 10% läänimeestest eesti päritolu, kes aga aja jooksul saksastusid
Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused suurfeodaalidele, krahvidele ja hertsogitele, kes pidid algselt olema teatud piirkondade asevalitsejad ja sõjalised juhid. Kuninga kutsel pidid nad koguma kokku oma sõjaväed ning ühinema kuninga armeega. Selleks, et sõjamehi saada, läänistasid nad omakorda maa edasi parunitele, kes oma maad veel omakorda rüütleile läänistasid
maksmist kui senjöör on vangistusse langenud ning kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Läänikord ehk feodalism oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ning seda harisid neist sõltuvad talupojad. Senjöör oli suurfeodaal, kellest sõltusid feodaalses hierarhias madalamal olevad feodaalid ehk vasallid. Senjöörid olid maaomanikud, ning nende valduses oli nii poliitilinevõim, kohtuvõim kui ka haldusvõim. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lään maavaldus mille senjöör andis vasallile kasutada tasuks sõjaliste teenuste eest. Kõrgkeskaja alguseks peetakse 11. Sajandit ja lõpuks 15. Sajandit. Sellel ajajärgul toimusid suured sotsiaalsed ja poliitilised muutused. Tänu rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasvule hakkas taastuma linnastumine ja linnaelu. Järjest enam hakkas arenema käsitöö, rahandus ning kaubandus. Hakati ülesehitama
luua ratsavägi, anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlite kiht. Lõplikult kujunes läänikord välja Karl Suure valitsemise ajal. Läänisuhe oli: - lepinguline kummalgi poolel olid oma kohustused; nende täitmatajätmise korral vasallisuhe katkes (läänistaja andis maa ja pakkus /läänimehele/ kaitset, läänimees pidi andma ustavusvande ja täitma teenistuskohustusi); - hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgemal, - isikuline kehtis põhimõte: minu vasalli vasall pole minu vasall. Feodaalne hierarhia Kuningas ehk süserään Suurfeodaalid ehk senjöörid (hertsogid, krahvid, vürstid, markiid, parunid) Väikefeodaalid (rüütlid). Maavalduste kategooriad Kuninga maavaldust nimetati keskajal domeeniks. Esialgsed läänid olid benefiitsid, s.o
Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linna keskel oli turuplats, kus kaubeldi ja kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Turuplatsil seisis raekoda. Linna elu juhtis nõukogu ehk raad, mis koosnes kaupmeestest. Raad tegutses raekojas. Majad oli tihedalt koos ja tänu sellele levis tulekahju kiiresti. Linnakodaniku majast puudusid kraanivesi, keskküte ja elektrivalgus. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama, sealhulgas võtma osa sõjakäikudest, andma senjöörile laenu jne. Vasalli üheks peamiseks mureks oli ka kloostrite püsimajäämine, mis olid sotsiaalabi keskused. Kõrgel positsioonil asusid keskajal orduvennad, orduvaimulikud, mõõgavennad, piiskopid jne. Talupojad olid aga nende alamad, nad pidid kõike tegema, mis nende aadel ütles. Ilma loata ei
a Valgas sõlmitud lepingus. - Ei tähendanud rahu ja tülide lahenemist! 10. Jüriöö ülestõus - 23. aprill 1343.a Harju-ja Läänemaal. - põletati Padise klooster, piirati Haapsalut ja Tallinna. - Juulis algas sõjategevus Saaremaal. - 1346.a müüs Taani kuningas oma valdused. 11. Läänikord - ühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud läänimeestele ning kus maad harivad sõltuvad talupojad. - lään e feood - valitseja antud maatükk, mille eest pidi tasuma väeteenistusega. - läänimees e feodaal maatüki saaja - senjöör lääni andja - vasall lääni saaja 12. Õiguslikud rühmad - sakslased olid staatuselt kõrgem ja arvuliselt vähemuses rühm. - mittesakslasteks nimetati 15.-16. saj tavaliselt põliskeelt kõnelevaid inimesi(eestlased, lätlased, liivlased), üldjuhul talupoegi. 13. Linnused - linnused olid keskaja Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu- ja halduskeskused, kus asusid valitseja enda ja tema kaaskondlaste eluhooned ja kus oli
Olukord halvenes kui araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Hispaania. Naturaalmajandus hakkas järkjärgult domineerima. 4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. Naturaalmajandus kaubeldi idamaiste luksusesemetega, kogu vajalik oli ise toodetud või saadud vahetuskauba teel. Feodaalkord oli võimukorraldus isanda ja tema sõjamehest sõltlase vahel. Feodaalikorra tunnuseks on kihiline ühiskond senjöörvasallfeodaal ja läänimees. Talupojad ei võinud maalt lahkuda(ehk nad olid sunnimaised). Talpojad olid feodaalide poolt hinnatud. Pärisorjuses sõltusid talupojad valitsejatest, hiljem nad sulandusid orjadega ühte klassi. Talupojad pandi ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla: talupojad harisid maad ja olid rentnikud ja tasusid andamit. Tekkis sõltuv talupoegkond. Talupoegade tööta polnud maalväärtust, seetõttu muutusid need sunnimaiseks. 910. Sajand olid nad täielikult isanda
kokku maksud tavaliselt kord aastas, sügiseti, milläänimees või mõngi kõrgem käsnik oma vakused läbi sõitis, puhul korraldati vakusepidu. Raad- raehärra. Linnafoogt- maaisanda esindaja. Põgenike ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks pandi ametisse adrakohtunikud. Adratalupoeg-nimetud tuli nende talude suuruse arvestamisest adramaades. Vabatalupojad- raharendile lastud.Kubjas- oli mõisa korraldusi täitev talupojast ametimees.Kilter- töö ülevaataja mõisas, kupja abiline. Vasall- läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku kirikus. Kodukarjaõigus- ihunuhtlus 1242- Jäälahing toimus sakslaste ja venelaste vahel. Ristirüütlite tung itta peatati. Piirid pandi paika. Narva jõgi olipiiriks Venemaa ja Liivimaa vahel. 1236-Saule lahing, kus Leedu purustas Mõõgavendade ordu. 1238- Stensby Leping, Vana-Liivimaa algus. 1343 a 23
Hommikul pikkade lubaduste peale sai mees alles lahti seotud. Olles nõutu palus Gunther taas Siegfriedi abi, et ta saaks oma naisega ühte heita. Sangar võttis siis oma võlunaga ja suutis Brünhildi "purustada". Siegfried elas Kriemhildiga kümme aastat õnnelikult oma kodumaal, kui Gunther nad Brünhildi õela "kurvastuse" peale neile peole kutse saatis. Kuningannad said suurepäraselt omavahel läbi, siis aga ütles Brünhild, et Siegfried on nende läänimees ja pole oma makse maksnud. (Ta mees oli talle valetanud) Ja naised läksid tülli. Kriemhild avaldas Brünhildile, et Siegfried oli see, kes ta süütuse võttis... Suur tüli. Saksilased tahtsid jälle sõda, kuid Siegfriedi väge nähes nad taandusid. Krienhild oli rääkinud Hagenile, et siis, kui Siegfried loheveres oli supelnud, oli üks leht ta õlapeale jäänud ja sellest kohast on võimalik meest tappa. Nüüd plaanisid Gunther ja Hagen kurje mõrvaplaane
maakonnad Ordu valdus Liivi ordumeister Võnnu (Cesis) Sakala, Alempois, Järvamaa Lääni korra kujunemine Eestis *Eesti alal kujunes välja Lääni kord *feood e lään maavaldus, mida jagati välja sõjaväeteenistuse eest *senjöör maaomanik, kes jagas välja feoode *feodaal e läänimees e vasall sõjaväe teenistuse eest maa saaja *feodalism e feodaalkord e läänikord ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt sõaväe teenistuse eest välja jagatud vasallidele, kes omakorda käsutavad seal maal elavaid talupoegi *mõis feodaali majapidamine, mis koosnes hoonetest ja neid ümbritsevatest põldudest ja küladest *vakus isanda külaskäigud talupoja juurde (ühissöömaaeg), millega tähistati talupoegade andami üleandmist
Muistse vabadusvõitluse lõpp 1215-1127-1217.aastal toimus madisepäeva lahing; see peeti Viljandi lähedal;lahing toimus 21.09.;selles lahingus langes Lembitu;1124.a. langes Tartu Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused-moodustati 4 feodaalriiki (Tartu,Kuramaa, Saare-Lääne ja Riia peapiiskopkond);moodustati Saksa ordu Liivimaa haru;riigi eesotsas olid 2 piiskopi;feodaalses riigis oli keskseks kujuks läänimees,XVI sajandiks olid vabadest eestlastest saanud sunnimaised pärisorjad;võitlus Riia pärast Jüriöö ülestõus-see toimus 1343.aastal 23.aprillil;algatuseks oli mäekünkal süüdatud maja;süüdati ka Padise klooster;eestlastele tuli appi ordumeister oma väega;kutsus eestlaste 4 kuningat Paidesse; nad tapeti;ülestõus Põhja-Eestis sai lüüa.
Aadlikuseisus kujunes läbi teenete. Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Kuna rüütli varustus ja kaaskonna ülalpidamine oli väga kallis, pidi rüütel saama valitsejalt väärilise tasu, sõduritele palka ei makstud ning probleemi lahendamiseks jagasid (e läänistasid) valitsejad oma ustavatele alamatele maad (feood e lään) koos talupoegadega. Maa saaja (feodaal e läänimees) kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt (n sõjavangist lunastamisel). Feodaal- e läänikorraks nimetatakse seega isanda / maahärra (senjööri) ja tema sõjamehest sõltlase (vasalli) kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid
Eestlasi oli linnas ~40%. Millised olid rae ülesanded linnaelu korraldamisel? - linnaelu korraldamine, kohtupidamine, hoolitsemine vaeste ja tõbiste eest, linna kaitse, kaubandus, Lübecki õigus. - kuidas makse kogutakse, linna õigus, ei olnud rahu ja korda. Oleks tekkinud ainult üks valitseja Põlisrahva ühiskondlik ja majanduslik seisund linnades. - Tegid mustemaid töid, naha parkimine, voorimees, teenijad, ehitajad, eestlased meistriks tavaliselt ei saanud. Lään ja läänimees. Lään on maa-ala talupoegadega. Antakse vasallile. Lääni võib pärandada 1397.aastast Lääni andja ja lääni saaja kohustused ja õigused. - Oma vasalli kaitsta ja toetada. Andis elatusvahendid. Koguma pidi makse talupojalt. Sõjakäikudel pidi osalema. Pidi kaasa võtma oma sõjasalga. Esimese kutse peale. Pidi oma senjööri päästma. Ei tohtinud reeta teda. Õigus oli kasutada maaala talupoegadega. Valdemar-Eriku lääniõiguse ajalooline tähtsus. - Taani kuningas
majordoomused – kuninga majapidamise juhatajad ja väepealikud, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade asevalitsejad majordoomus – kuninga majapidamise juhataja ja väepealik, hiljem suurmaapidaja ja piirkondade asevalitseja Senjöör- suurfeodaal Lään- maatükke mida anti kasutada vasallidele sõjateenistuse eest. Läänimees- lääni valdaja Feood ja feodaal- uus elukorraldus Sunnismaisus- talupoegadelt keelati maalt lahkuda, kuna tööta polnud maal väärtust. Pärisori- sunnimaine talupoeg Talu-maja, mis oli ehitatud käepärasest materjalist, nt puust, kivist, tellistest, mida aitas koos hoida puidust terass, kariloomad, põllud, karjamaad. Küla-paik, kus tähestiku asuvad põldudest ümbritsetud talumajad
KORDAMINE AINEKS Eesti kultuurmaastike ja asustuse kujunemine * KÕRGEIM FEODAAL ehk SÜSERÄÄN - Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas vasallivanne, mis kehtestas senjööri (lääni andja) ja vasalli (lääni saaja) vahekorra. Süserään omas kogu maad riigis. Tema läänistas maad suurfeodaalidele: vürstid, hertsogid ja krahvid. Neil oli kohustus osaleda väeüksusega sõjas ja teenida kuninga õukonnas.
seisusesse Kaotuste põhjused Sakslastel oli koguaeg võimalus vägesid juurde tuua. Eestlastel polnud toetajaid Sakslastel parem relvastus. KESKAJA ÜHISKOND EESTIS Mõisted: Kümnis- talupoegade koormis, mis kujutas endast kümnendikku talu saagist. Hinnus- talupoegade koormis, mis kujutas endast kindlaks määratud naturaalmaksu. Piiskop- mingi piirkonna kristlaste juht Feood e. Lään - maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega Vasall - läänimees, kes sai oma senjöörilt maad Mõis - läänimehe majapidamine Kümnis - kümnes osa talu saagist Seisus - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtidest teatav hulk ainult talle kuuluvaid õigusi ja kohustusi, mis saadi pärilikult Läänikorraldus Maad on jagatud maahärrade e.senjööride poolt läänideks e. feoodideks. Lääni omanik e. läänimees on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt. Lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees
benefiitsidena, st mittepärandatavate valdusena, mida tavaliselt anti eluajaks ja mille eest tuli tasuda teenistusega ratsaväes - Aja möödudes muutusid benefiitsid aga piiratud määral pärandatavaiks ehk feoodideks (millest kogu süsteemi üldnimetus) - Alles uusaajal suutsid aadlikud saavutada, et nende valdused muudeti täielikult nende . • - Eestit ja Lätit valitsenud Balti aadlikonnd saavutasid selle 18.sajandil Senjöör ja vasall • Iga läänimees oli oma isandale vasall ja isand temale senjöör • - Läänimehed tasusid oma senjöörile enamasti süjaväeteenistu sega • - Mandri-Euroopas kinnistud põhimõte, et igal vasallil on kohustused vaid oma otsese senjööri ees, mida väljendas põhimõte „minu vasalli vasall ei ole minu vasall“. • -Teistsugune põhimõte maksis Inglismaal, kus kõik vasallid, hoolimata sellest, kelle käest nad oma valdused lääniks olid saanud, olid ühtlasi
40. Tark Isik, kes oskas loitsida, nõiduda ja haigusi ravida e vägi sõnades. 41. Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 42. Hiiepuu on pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. 43. Ohvriallikas Erinevate nimetustega allikad. Nt: tervise, elu, silma, ilma jne. Sageli tähistas nimi allika või vemast võetud vee omadusi. 44. Ohvrikivi kivi, kus ohverdati loomi. 45. Läänimees lääni valitsev väikefeodaal. 46. Vakus Vakus oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. 47. Vakusepidu Maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad kokku ning lisaks maksude maksmisele peeti ka pidu. 48. Eramõis Läänimehed asusid maale elama, eelkõige oli see vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andameid. 49. Kümnis mingi protsent talu saagist, mis maksti kirikule. 50
Algul anti maa eluaegseks kasutamiseks (siis nimetati seda benefiitsiks), hiljem (9-10.saj.) muutus maa päritavaks- nimetus muutus feoodiks. · läänistamine maade jagamine maahärra poolt sõjameestele, kes vastutasuks on kohustatud teenima maa-andja sõjaväes. · feodaal e. läänimaa saaja, elukutseline sõjamees kes vastutasuks selle eest läänimees on kohustatud teenima maa-andja sõjaväes. · vasall feodaalid, kes said maahärralt maad e. lääni ja kohustusid vastutasuks maa-andjat teenima, andsid vasallivande (e.investituuri) · senjöör valitseja / maahärra, kes jagas oma vasallidele maad · feodalism ü/k-korraldus, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda maad harivad feodaalidest sõltuvad talupojad
annaabi.ee 
