Milline andmestik on selle probleemi lahendamiseks vajalik?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimustööks vajalik teada

Kuidas andmeid koguda?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimustööks vajalik teada

Kuidas kogutud andmeid analüüsida?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimustööks vajalik teada

Mida selle probleemi lahendamine annab?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimustööks vajalik teada

Kellele see on vajalik?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimustööks vajalik teada

Millised ressursid on vajalikud?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimustööks vajalik teada

Uurimustööks vajalik teada (3)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Kategooriata - Uurimustöö metoodika

3 KEHV

Esitatud küsimused

Milline andmestik on selle probleemi lahendamiseks vajalik?
Kuidas andmeid koguda?
Kuidas kogutud andmeid analüüsida?
Mida selle probleemi lahendamine annab?
Kellele see on vajalik?
Millised ressursid on vajalikud?
Mis juhtub kui?
Kuidas ma saan selle toimuma?

Uurimisprobleemi (research problem) püstitamine, täpsustamine ja sõnastamine

Uurimistöö eesmärgi ( purpose ) määratlemine

Tutvumine olemasoleva kirjandusega (literature review) (teoreetiline kirjandus, empiirilised uurimused)

Uurimistöö taustraamistiku (framework) konstrueerimine

Uurimisülesannete (objecctives), -küsimuste (questions) ja hüpoteeside (hypotheses) sõnastamine

Uuritavate valik

Uurimismeetodi valik

Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine

Uurimiskeskkonda sisenemine

Andmete kogumine

Andmete analüüsimine

Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine

Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne)

Tulemuste juurutamine praktikasse
8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE
Uurimisprobleem on...

erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (prognoositava) situatsiooni vahel.
Uurimus seisneb probleemi avastamises, sõnastamises ja lahendamises.

Probleem määrab ära, millist andmebaasi vajatakse ja millist meetodit selle saamiseks ja analüüsimiseks kasutada.
Uurimisprobleemi valik

uued ja üsna ebamäärased probleemid teadusalal,

ühiskonnas esilekerkinud aktuaalsed probleemid,

isiklikest tähelepanekutest esilekerkinud probleemid,

rahastamise võimalusega seotud probleemid,

tulemuste vajalikkus praktilises elus.
Uurimisprobleemi allikad

Oma kogemustest tekkinud küsimused, vastuolud, vajadused.
Antud ajahetke aktuaalsed ja populaarsed teemad.
Mõne teise asjatundja probleemilahenduses osalemine.
Intellektuaalne uudishimu.
Teaduslik uudishimu.

Probleemi uuritavus, informatiivsus ja selgitusvõime
Uurija võib seista dilemma ees – kas uurida teaduse seisukohast olulisi probleeme või uurida kergesti uuritavaid probleeme?
Mida enam ning mida veenvamat uut teavet probleemi lahendus endaga kaasa toob, seda olulisema tähtsusega on probleem. Kui uurimistulemused ütlevad vaid seda, mis oli juba varem teada, kordavat iseenesestmõistetavat, ei ole probleemi lahendus informatiivne.
Kas uurimistulemused, teooria või hüpoteesid selgitavad uuritud nähtust? Mida paremini nad seda teevad, seda parem on selgitusvõime.
Probleemi konkretiseerimine...
Probleemi täpsustamine on vajalik selleks, et see muutuks uuritavaks. Kui uurimisprobleem jääb ebaselgeks, tekib oht, et kogu töö võib ebaõnnestuda.
Probleemi täpsustamisel on oluline tutvumine olemasoleva kirjandusega ja empiiriliste uurimuste tulemustega. See tähendab, et probleemi täpsustamisel tuleb võtta aluseks olemasolev teave ning arendada sellest oma uurimuse teoreetiline baas. Uurimisprobleemi täpsustamisel võib abi olla ka probleemiga seotud ekspertidega konsulteerimisest.
Probleemi täpsustamise järgselt tuleb leida vastus järgmistele küsimustele:

Milline andmestik on selle probleemi lahendamiseks vajalik?
Kuidas andmeid koguda?
Kuidas kogutud andmeid analüüsida?

PROBLEEMI HINDAMINE UURIMISTÖÖ OSANA (vt ka skeemi)

Kas uurimistöö alguses on probleem selgelt esitatud?
Kas uurimisprobleem on seotud olemasolevate teadmiste ja varasemate uurimustega?
Kas probleemis sisalduvad mõisted ja/või muutujad on mõõdetavad?
Kas probleem omab tähtsust teadmiste lisandumise või praktika seisukohast?
Kas antud probleem/küsimus üldse võimaldab uurimistöö teostust?

9. UURIMISTÖÖ EESMÄRGI MÄÄRATLEMINE
Kriitilised küsimused uurimistöö eesmärgi püstitamisel::

Kas antud uurimusel on mõtet?
Mida selle probleemi lahendamine annab?
Kellele see on vajalik?
Kas uurimust on võimalik teostada ja millised ressursid on vajalikud?

Uurimistöö eesmärk on selge, lühike ja sisutihe väide töö eesmärgist. Eesmärgi sõnastusest on näha, mis tüüpi uurimusega on tegemist ja selles fikseeritakse uuritavad tunnused, populatsioon ja uurimistöö läbiviimise koht.
Uurimistöö eesmärgiks saab olla kas:

Kirjeldada,
Selgitada,
Ennustada,
Kontrollida (identifitseerida, kindlaks teha).

Näiteks: käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjeldada enneagse vastsündinu vanemate vajadusi seoses lapse enneaegsusest tingitud probleemidega.
12. UURIMISTÖÖ ÜLESANDED, UURIMISKÜSIMUSED JA HÜPOTEESID
...on vajalikud selleks, et ühendada uurimisprobleemi, töö eesmärki ning andmete kogumise ja analüüsi metoodikat.
...mõtestavad ja konkretiseerivad töö sisu
Neis sisalduvad

uuritavad mõisted;
uuritavad muutujad (mõõdetavad või mõjutatavad);
muutujatevahelised seosed;
uuritav materjal.

Uurimisülesanded tulenevad uurimisprobleemist ja töö eesmärgist, nad on selged, konkreetsed ja lühikesed deklareerivad laused .
Ülesannetes rõhutatakse üht või kaht muutujat või mõistet ning öeldakse, kas muutujaid hakatakse kirjeldama või selgitama.
N: Käesoleva uurimistöö ülesandeks on määrata kindlaks kõrvetiste esinemissagedus raseduse III trimestril
Uurimisküsimused on lühikesed ja sisutihedad küsimuse vormis esitatud laused.
N: Käesolevas uurimistöös otsitakse vastuseid küsimustele:
Kui suurel hulgal III trimestri rasedatest esineb kõrvetisi?
Kas kõrvetisi kogevatel rasedatel õnnestub neid leevendada antatsiididega?

Hüpoteesid väited kahe või enama muutuja vahelise oletatava seose kohta mingil populatsioonil. Hüpotees on sõnastatud ennustusena; uurija peab hüpoteesi kas kinnitama või ümber lükkama. Hüpoteesi testimise eesmärgiks on teadmiste üldistamine. Üldistamine tähendab teoreetikute poolt esitatud, varasemates uurimustes avaldatud või praktikas täheldatud teoreetiliste väidete või seoste testimist.
N: Käesolevas uurimistöös on hüpoteesiks:
Vähemalt 50% Tartu Naistekliinikus arvel olevatest III trimestri rasedatest on kogenud kõrvetisi.
Ennustamine ( prediction )
Mis juhtub kui...? Kuidas ma saan selle toimuma?
Sellised küsimused otsivad kliinilise praktika eesmärkide saavutamiseks ja situatsioone, milles võiks eesmärgid saavutada. Rakendatavate abinõude mõju patsiendile püütakse ette näha.
Näiteks: kui sünnitajat põhjalikult informeerida, kas ta tunneb siis vähem sünnituseelset hirmu ja ärevust?
Kursusetöö on üliõpilase stuudiumi jooksul koostatud iseseisev uurimistöö. Kursusetöö
koostamisel tuginetakse teadustöö nõuetele.
Kursusetöö põhieesmärgid on:
 anda üliõpilasele erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmise ja sellega töötamise kogemus;
 arendada üliõpilases oskust oma eriala kontekstis näha uurimisprobleeme ja neid
formuleerida ning leida lahendusvõimalusi;
 õpetada üliõpilasele korrektset kirjalikku väljendusoskust ( teaduskeel ja erialane
terminoloogia );
 tutvustada ja õpetada üliõpilasele kirjaliku töö vormistamise nõudeid;
 anda ettevalmistus diplomitöö koostamiseks .
Koht õppekavas: Kursusetöö on õppekava osa. Selle maht ja kaitsmise aeg on fikseeritud õppekavas. Kaitsmisele pääsemise eelduseks on õigeaegselt esitatud kursusetöö.
Kursusetöö struktuuri ja vormistamise kirjeldus on toodud kolmandas peatükis. Kursusetöö koostisosad, orienteeruv maht ja hindamine on toodud lisas 1.
Teoreetilise uurimuse (kirjanduse ülevaade) korral moodustub sisukord järgnevalt:
 kokkuvõte (koostatakse miniuurimistöös, kursusetöös ja diplomitöös);
võõrkeelne (inglis- või saksakeelne ) kokkuvõte koostatakse diplomitöös;
lühendite loetelu (vajadusel);
sissejuhatus;
uurimistöö metoodika (referaadi korral on metoodika kirjeldus sissejuhatuses , siis eraldi
peatükki ei koostata);
teoreetilise uurimuse peatükkide ja alapeatükkide pealkirjad ;
arutelu;
järeldused;
kasutatud kirjandus;
lisad ( numbrid ja pealkirjad).
3.5. Sissejuhatus
Sissejuhatus on lühike ja konkreetne ning sisaldab:
 teema valiku põhjendust: uurimistöö tausta kirjeldus ja selge uurimisprobleemi
sõnastus;
töö eesmärki, uurimisülesandeid või –küsimusi;
metoodika kirjeldust (ainult referaadi koostamisel); empiirilise uurimuse korral
(diplomitöös) lühiülevaadet metoodikast;
keskseid mõisteid ja nende seletusi ning vajadusel sõnaseletusi.
Uurimistöö tausta kirjeldamisel tuleb toetuda kirjandusele, viidates uurimistulemustele ja
varasematele seisukohtadele ning viidata kirjandusallikatele.
Uurimisprobleem on sellise olukorra või situatsiooni kirjeldus, mis tuleneb praktikast ja
vajab lahendamist, arendamist või muutmist. Probleemi sõnastusel on oluline selle täpsus ja
selgus. Ebamääraselt esitatud probleemist saab sageli alguse teema laialivalguvus ja teemast
möödakirjutamine.
Töö eesmärk näitab, milleni soovitakse jõuda probleemi lahendamisel. Sõltuvalt eesmärgist
määratakse kindlaks konkreetsemad ülesanded või küsimused, kuna nende lahendus peab
moodustama töö põhiosa peatükkide sisu. Ülesanded või küsimused tuleb koostada loeteluna.
Kesksete mõistete seletused kirjeldavad mõistete tähendusi ja nende omavahelisi seoseid . See
aitab selgelt defineerida uurimisprobleemi, seada uurimistöö eesmärk ja püstitada ülesandeid
või küsimusi. Kesksete mõistete defineerimisel tuleb lähtuda konkreetsest teemast ja viidata
20
kirjandusallikatele. Lisaks kesksete mõistete seletustele kirjutatakse uurimistöö sissejuhatuses
vajadusel lahti ka need sõnad, mis on spetsiifilised ainult antud uurimisteemale ja mida
kasutatakse töös korduvalt.
Sissejuhatuses ei tooda välja töös saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse maht on 1/10 töö
põhiosa mahust, piirdudes ühe kuni kolme leheküljega.
3.6. Töö põhiosa
3.6.1. Töö põhiosa ülesehitus teoreetilise ja empiirilise uurimuse korral
Töö põhiosa ülesehitus ja liigendus sõltub töö iseloomust, teemast ning uuritavast materjalist.
Peatükid ja nende allosad peavad olema sisuliselt ning loogiliselt üksteisega seotud, õiges
järjestuses ning moodustama teemale vastava terviku. Uuritavat teemat käsitletakse loogiliselt
ja korrektselt liigendatult vastavalt töö eesmärgile ning uurimisülesannetele või -küsimustele.
Teoreetilise uurimuse (koostatakse kirjanduse ülevaade) korral koosneb põhiosa kolmest
osast ja nendeks on:
uurimistöö metoodika peatükk (referaadi korral esitatakse metoodika kirjeldus
sissejuhatuses, siis eraldi metoodika kirjelduse peatükki ei koostata);
teoreetilise uurimuse peatükid ja alapeatükid;
arutelu.
3.8. Kasutatud kirjandusallikad
3.8.1. Üldnõuded
Kasutatud kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras. Järgnevates alapeatükkides näitena
toodud kirjandusallikate loetelu on toodud lisas 5. Loetelu hõlmab ainult töös viidatud allikaid,
samas peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide . Andmed kasutatud
kirjandusallikate kohta saadakse nende tiitellehelt ja selle pöördelt. Kui kirjandusallikal (sh
ka artiklid) ei ole toodud autorit , toimetajat, koostajat või organisatsiooni, siis sellist
allikat ei tohi kasutada teadustöö seisukohast lähtuvalt. See nõue kehtib nii paberkandjal
kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina
tähestikus.
Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina
transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt , T. (2005). Eesti ortograafia . Tallinn: Eesti
Keele Sihtasutus .
23
3.8.2. Raamatud
Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori
perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on
olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul
olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata .
Näide 1:
Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi . Tõendusmaterjalil
põhinev õendus. Tallinn: EVG Print .
Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks
ettevalmistamisel. Tartu.
James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children . Principles and
Practice . Philadelphia: Saunders Company, W. B.
Roper , N., Logan , W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar.
Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja , siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu
järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaalidega, sõna
(toim.) või ( koost .) (inglise keeles (Ed.) ja mitmuses (Eds.); soome keeles (toim.); saksa keeles
(Aufl.); vene keeles (red.), ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info (kui on olemas),
ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja).
Näide 2:
Mustajoki, M., Manselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.)
(2001). Õe käsiraamat. Tallinn: AS Medicina.
Suzanne , C. S., Brenda, G. B. and more than 50 contributors (Eds.) (2004). Brunner and
Suddarth`s Textbook of Medical Surgical Nursing. New York : Lippincott Williams and
Wilkins .
Raamatute puhul, milles on toodud peatükkide autorid tuleb loetelu koostada järgnevalt:
peatüki autori perekonnanimi koos initsiaalidega, raamatu ilmumisaasta, peatüki pealkiri,
raamatus (ingliskeelsel väljaandel In:; venekeelsel V kn:; soomekeelsel kirjassa . Teistes
võõrkeeltes olev raamat tuleb kirjutada vastavas keeles – raamatus), toimetaja(te) või
24
koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaalidega, sõna (toim.) või (koost.), raamatu pealkiri,
raamatut täpsustav info, kui see on olemas, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja).
Näide 3:
Sepp , E. (1998). Meningiidid. Raamatus: Mikelsaar, M., Mänder, R. (toim.). Kliinilise
mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina.
Kogumike puhul tuleb loetelu koostada järgmiselt: artikli autori perekonnanimi koos
initsiaalidega, artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri, kogumikus (ingliskeelsel väljaandel In:;
venekeelsel V kn:; soomekeelsel teoksessa. Teistes võõrkeeltes olev kogumik tuleb kirjutada
vastavas keeles–kogumikus), toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaalidega,
sõna (toim.) või (koost.), kogumiku väljaandmise aasta, kogumiku pealkiri, kogumikku
täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: teadusartiklite kogumik), artikli esimese ja viimase
lehekülje numbrid, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Artikli ilmumisaasta on toodud
artikli juures. Selle puudumisel kirjutada kogumiku väljaandmise aasta.
Näide 4:
Aro, I. (2000). Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast. Kogumikus: Pruuden, E.
(toim.) (2000). Eesti õenduse otsingutel. Artikleid õeteaduse magistriväitekirjadest (11-22).
Tallinn.
Teatmeteose puhul tuua järgmised andmed: toimetaja(d), sõna (toim.), väljaandmise aasta,
teatmeteose nimetus, köite number, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja).
Näide 5:
Kaevats , Ü. (peatoim.) (1996). EE. 9. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
25
3.8.3. Ajakirjad
Ajakirjas (sh ka interneti ajakiri) avaldatud artikli puhul kirjutatakse välja järgmised andmed:
autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajakirja nimetus
(kirjutada kaldkirjas), ajakirja number või ajakirja ja köite number, artikli esimese ja viimase
lehekülje number.
Näide 6:
Aro, I. (1996). Õendusest, põetusest, õeharidusest. Eesti Arst, 2, 185-187.
Pael, J. (2002). Võitlus bioloogilise kellaga. Eesti Õde, 29(1), 12.
Blackwood, B. (1998). The practice and perception of intensive care staff using the closed
suctioning system. Journal of Advanced Nursing, 28(5), 10.
3.8.4. Dokumendid
Dokumentide korral koostada loetelu järgnevalt: dokumendi nimetus, ilmumisaasta,
dokumendi väljaandja organisatsioon ja ilmumiskoht. Kui dokumendil on koostaja(d), siis
kirjutada koostaja(te) nimi (nimed) ja sulgudes sõna (koost.), ilmumisaasta, dokumendi
nimetus.
Näide 7:
Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn.
3.8.5. Elektroonilised allikad
Elektrooniliste ajakirjade puhul koostada loetelu nagu paberkandjal oleva ajakirja puhul (vt
apt 3.8.3.). Elektroonilistel materjalidel märgitakse autori perekonnanimi koos initsiaalidega,
ilmumisaasta ja artikli pealkiri. Autori puudumisel tuleb kirjutada artikli või dokumendi
nimetus, ilmumisaasta ja organisatsioon. Uuelt realt kirjutada interneti aadress ja
26
ümarsulgudes info võtmise kuupäev. Interneti andmebaasist kasutatud õigusaktide loetelu
koostamisel (vt apt 3.8.6.) tuleb märkida ka interneti aadress.
Näide 8:
Plonsky, M. (2004). Psychology with Style: Hypertext Writing Guide. University of
Wisconsin
http://www.uwsp.edu/psych/apa4b.ht m. (28.06.05).
CD-Rom jms materjalide kasutamise korral märkida allika lõppu pärast punkti nurksulgudes
CD-Rom ja panna punkt.
Näide 9:
Anderson , S. C., Poulsen, K. B. (2002). Anderson`s electronic atlas of hematology.
Philadelphia: Lippincott Williams and Wilkins. [CD-Rom].
3.8.6. Õigusaktid
Õigusakti kirjetes tuuakse akti nimetus, allikas, kus akt on ametlikult avaldatud, vastuvõtmise
aasta ja õigusakti number, sellega seonduvate aktide arv ning õigusakti jõustumise kuupäev ja
aasta. Kui on kasutatud interneti andmebaasi, siis ka kirjutada interneti aadress ja info võtmise
kuupäev.
Näide 10:
Palgaseaduse muutmise seadus (RT I 2001, 50, 287; 11. 06. 2001)
http://seadus.ibs.ee/seadus/aktid/rk.s.20010516.62.20010611.html (2.07.05).
Täiskasvanute koolituse seadus (RT I 1993, 74, 1054; 15. 02. 1999).
3.8.7. Konverentsi materjalid
Konverentsi materjalide korral koostada loetelu järgnevalt: autori perekonnanimi koos
initsiaalidega, konverentsi toimumise aasta, ettekande pealkiri, konverentsi vm ürituse nimetus
27
ja asukoht. Uurimistöö teostamisel konverentsi vms materjali kasutamisel hinnata kriitiliselt
selle sisu tõenduspõhisust.
Näide 11:
Lindqvist, O. V. (2001). Kõrghariduse hindamine: ülevaade ja suunad Euroopas.
Kõrghariduse hindamine – õendusteaduse magistriõpe Tartu Ülikoolis. Tempus Phare
konverents . Tartu.
3.8.8. Avaldamata allikad
Üliõpilastööde korral koostada loetelu järgnevalt: uurimistöö autori perekonnanimi koos
initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, töö liik (näiteks: diplomitöö), asukoht ja asutuse
nimetus.
Näide 12:
Triin Lepp (2006). Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste õpimotivatsiooni mõjutavad
tegurid. Diplomitöö. Tallinn: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.
3.8.9. Arhiivimaterjalid
Arhiivimaterjalide viitekirjes märgitakse arhiivi nimetus, fondi (lühend f) number, nimistu (n)
number, toimiku (t) number, lehe (l) number. Andmed eraldatakse üksteisest komaga .
Näide 13:
Eesti Riigiarhiiv, f 798, n 7, t 43, l 6.
3.8.10. Muud juhud
Kui raamat, kogumik või ajakiri on välja antud näiteks kahes keeles, siis loetelu koostada
selles keeles, kust materjal on võetud. Näiteks kui kogumikus on artiklid eesti ja inglise keeles
(kogumiku pealkiri on samuti kahes keeles) ja kasutatakse ingliskeelset artiklit , siis kirjanduse
loetelus koostatakse allika kirje inglise keeles.
28
Kirjanduse loetelu koostamisel tuleb sümbolite asemel kasutada sõnu (näiteks ingliskeelse
allika puhul „&“ asemel kirjutada sõna „and“) selles keeles, milles antud allikas on kirjutatud.
Näide 14:
Smeltzer, C. S., Bare, G. B. (Eds.) (2004). Textbook of Medical Surgical Nursing. New
York: Lippicott Williams and Wilkins.
Ühe autori (toimetaja, koostaja) kirjutatud või organisatsiooni poolt välja antud tööd
esitatakse kronoloogilises järjestuses.
Näide 15:
Alas , R. (2001). Juhtimise alused. Tallinn: Külim.
Alas, R. (2002). Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim.
Kui viidatakse ühe autori (toimetaja, koostaja) mitmele samal aastal ilmunud tööle, siis
eristatakse need tähtedega a, b, c, ja järjestatakse pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha
järgi. Aastaarvu ja tähe vahele tühikut ei jäeta.
Näide 16:
Alas, R. (2001a). Juhtimise alused. Tallinn: Külim.
Alas, R. (2001b). Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim.
Mitme autori, toimetaja või koostaja puhul esitatakse nende nimed kirjandusallika
tiitellehel esinevas järjekorras.
Näide 17:
Smeltzer, C. S., Bare, G. B. (Eds.) (2004). Textbook of Medical Surgical Nursing. New
York: Lippicott Williams and Wilkins.
Kui autorit, toimetajat või koostajat ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu
pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Kindlasti on vaja kirjutada organisatsiooni
nimetus. Kirjandusallika pealkirja ja sulu vahele punkti ei panda.
29
Kaudse viitamise puhul kirjandusallika kirje koostamine (vt näide 28).
3.9. Teksti viitamine
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on lubatud ainult nimeline viitamine. Teksti viites tuuakse
ümarsulgudes autori perekonnanimi (autori puudumisel toimetaja või koostaja
perekonnanimi), väljaande ilmumisaasta ja leheküljenumbrid, kust info pärineb. Lehekülje
number eraldatakse aastast kooloniga. Näide: (Pael 2002: 12). Samamoodi tuleb viidata ka
internetist pärinevatele allikatele. Interneti aadressi tekstiviitesse ei tooda.
Kui korraga viidatakse mitme autori erinevatele allikatele, siis teksti viitamise loetelu
esitamisel alustatakse vanemast allikast.
Näide 19:
(Alas 2001: 12; Alas 2002: 45-46; Samel 2003: 24-27)
Mitme autori, toimetaja või koostaja puhul kirjutatakse tiitellehel esimesena toodud
perekonnanimi ja selle järel lühend eestikeelsena „jt“. (olenemata sellest, mis keeles
kirjanduse loetelu on koostatud).
Näide 20:
(Smeltzer jt 2004: 24).
Autori, toimetaja või koostaja puudumisel kirjutatakse kirjandusallika nimetuse kaks
esimest sõna ja kolm punkti, ilmumisaasta, koolon ja leheküljenumbrid.
Näide 21:
(Õenduse ja ... 2000: 4-6)
30
Näide 18:
Õendusala arengukava 2002-2015. EV Sotsiaalministeerium . Tallinn.
Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn.
Kui on tegemist ühe autori, toimetaja või organisatsiooni poolt mitme samal aastal
ilmunud tööga, siis tekstiviites, nii nagu kirjandusallikate loetelus (vt apt 3.8.10. näide 16)
eristatakse need tähtedega.
Näide 22:
(Alas 2001a: 56-61)
(Alas 2001b: 32-42)
Õigusaktile viitamisel kirjutada akti nimetus (nimetuse kaks esimest sõna ja kolm punkti),
ilmumisaasta, koolon ja paragrahvi number.
Näide 23:
( Tervishoiuteenuste korraldamise... 2001: § 284).
Ühe või mitme allika põhjal mitmest lausest koosneva refereeritud teksti lõigule viitamine.
Mitmest lausest koosneva teksti viitamisel paikneb viide pärast viimase lause lõpupunkti või
alustatakse viitega allikale.
Näide 24:
Kvalitatiivse analüüsimeetodi aluseks on sõnad ning andmete analüüsimisel on vajalik hea
analüüsioskus. Analüüs toimub reeglina samaaegselt andmete kogumisega, aga mitte
andmete kogumise järel, nagu on iseloomulik kvantitatiivsele analüüsile. Uurija püüab
samaaegselt toime tulla andmete kogumisega, korrastamisega, süstematiseerimisega ja
andmete tähenduse tõlgendamisega. ( Burns jt 1993: 563).
või
Burns jt (1993: 563) on kirjutanud, et kvalitatiivse analüüsimeetodi aluseks on sõnad ning
andmete analüüsimisel on vajalik hea analüüsioskus. Analüüs toimub reeglina samaaegselt
andmete kogumisega, aga mitte andmete kogumise järel, nagu on iseloomulik kvantitatiivsele
analüüsile. Uurija püüab samaaegselt toime tulla andmete kogumisega, korrastamisega,
süstematiseerimisega ja andmete tähenduse tõlgendamisega.
Kirjanduse loetelus:
Burns, N., Grove, S. K. (1993). The Practise of Nursing Research. Philadelphia: W. B.
Saunders Company.
31
Ühest lausest koosneva teksti viitamisel paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti (lause
viimase sõna järele ei panda punkti, see pannakse viite viimase sulu järele).
Näide 25:
Kvalitatiivne andmete analüüs toimub reeglina samaaegselt andmete kogumisega, aga mitte
andmete kogumise järel, nagu on iseloomulik kvantitatiivsele analüüsile (Burns jt 1993: 563).
Kirjanduse loetelus:
Burns, N., Grove, S. K. (1993). The Practise of Nursing Research. Philadelphia: W. B.
Saunders Company.
Lõigu sisu moodustub erinevate allikate põhjal tehtud refereeringutest.
Näide 26:
Kvalitatiivse analüüsi korral liigub mõtteprotsess konkreetselt üldisemale (Burns jt 1993:
563) arendades teooriat induktiivselt ( Carr 1994: 716). Andmete kogumine, töötlemine ja
analüüsimine on üksteisega tihedalt seotud (Burns jt 2001: 564), mistõttu püütakse
samaaegselt toime tulla andmete kogumisega, süstematiseerimisega ning tõlgendamisega
(Burns jt 1993: 563). Kvalitatiivse uurimuse korral uuritakse nähtusi läbi inimese kogemuse,
mis on subjektiivne ( Ellis jt 1995: 351).
Kirjanduse loetelus:
Burns, N., Grove, S. K. (1993). The Practise of Nursing Research. Philadelphia: W. B.
Saunders Company.
Burns, N., Grove, S. K. (2001). The Practise of Nursing Research. Philadelphia: W. B.
Saunders Company.
Carr, L. T. (1994). The strengths and weakness of quantitative and qualitative reseach: what
method for nursing? Journal of Advanced Nursing, 20(4), 716-721.
Ellis, J. R., Hartley, C. L. (1995). Managing and Coordinating Nursing Care. Philadelphia:
J. B. Lippincott Company.
Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte tekstist. Tsitaat peab vastama originaalile sõnastuse,
ortograafia, kirjavahemärkide ja eristuskirjade (sõrendused jm) osas. Tsitaati ei liideta üheks
lauseks mitmest kohast võetud lausekatkenditega. Võõrkeelest tsiteerimisel tuleb tsitaat eesti
keelde tõlkida võimalikult täpselt. Tsitaat esitatakse jutumärkides. Viide märgitakse kohe
32
pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Kui tsitaati ei esitata täielikult, tähistatakse puuduv osa
punktiiriga.
Näide 27:
„Personalivalik on protsess, mille käigus kogutakse ametikoha taotleja kohta infot, mis
võimaldaks prognoosida tema tulevast tööalast edukust , ning valitakse välja sobivaimad
kandidaadid.“ (Alas 2001: 96).
„ ... kuigi praktikute hulgas kohtab sageli arvamust, et rahulolev töötaja ei tule muudatustega
kaasa ... ja seetõttu tuleb hoida töötajaid rahulolematuna, näitavad uuringud rohkem
vastupidist seost.“ (Alas 2002: 46).
Kirjanduse loetelus:
Alas, R. (2001). Juhtimise alused. Tallinn: Külim.
Alas, R. (2002). Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim.
Kaudne viitamine tähendab seda, kui ühele autorile viidatakse teise autori töö kaudu. Kaudne
viitamine on lubatud ainult esmaallika puudumisel. Nimetatud võimalus kehtib tsiteerimise
puhul (kaasa arvatud võõrkeelse kirjanduse puhul). Kui töös on tsiteeritud ühe sekundaarse
allika kaudu mitmete autorite erinevaid materjale, siis kasutatud kirjanduses
arvestatakse neid ühe allikana .
Näide 28:
Riehl ja Roy (1980) on defineerinud õendusmudelit järgmiselt: „süstemaatiliselt üles
ehitatud, teaduslikult põhjendatud ja loogiliselt seostatud mõistetekogum, mis identifitseerib
õenduspraktika olulisimad osad, võetud koos nende mõistete teoreetiliste alustega ja
praktikute poolt nende kasutamisel saadud kogemustega ....“ (tsit. Roper jt 1999: 25 järgi).
Kirjanduse loetelus:
Riehl, J., Roy, C. (1980). Conceptual models for nursing practice. New-York: Appleton-
Century -Crofts. (Tsit. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused.
Tartu: Elmatar.
33
4. TEADUSTÖÖ KEEL
4.1. Üldnõuded
Üliõpilastööd kirjutatakse eesti keeles. Diplomitööle lisatakse inglis- või saksakeelne
kokkuvõte. Kõneviis ja -vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Tuleb vältida mina-vormi,
selle asemel kasutada umbisikulist tegumoodi, näiteks: töös käsitletakse, analüüsitakse või
töös on käsitletud, analüüsitud. Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama
õigekeelsuse nõuetele. Kirjutamisel tuleb tähelepanu pöörata kompositsioonile (hõlmab sisu ja
selle ülesehitust), ortograafiale ja õigele kirjavahemärgistusele ning läbimõeldud sõnavalikule
ja lausestusele. Väljenduda tuleb selgelt ja täpselt, kasutades õigeid termineid. Töös
avaldatavad seisukohad ei tohi olla mitmetähenduslikud.
Kasutada tuleb ainult üldtunnustatud terminoloogiat (sh ka erialane terminoloogia).
Võõrkeelse materjali tõlkimisel tuleb meeles pidada, et eesti keele lausestruktuur erineb
võõrkeelse lause struktuurist. Termineid on vaja kasutada õiges tähenduses ja kontekstis.
Vajadusel tuleb tuua võõrkeelsed selgitused sulgudes ja kaldkirjas kohe selgitava sõna järel,
näiteks teadlikkus (knowing) sisaldab teadmisi (knowledge), mis baseeruvad tähelepanekutel,
kliinilistel ilmingutel, uurimistööde tulemustel ja teaduslikul lähenemisel.
Vältida tuleb konspektistiili, slängi, paljusõnalisust, sõnakordusi, liigsete võõrsõnade,
ajakirjanduslike, käibe- ja poeetiliste fraaside ning emotsionaalsete väljendite kasutamist. Töö
väärtust tõstab lihtne üldmõistetav väljenduslaad, asjakohane sõnavara ja teksti läbimõeldud
liigendus.
4.2. Loetelud
Loetelu osad peavad olema vormiliselt ühesugused. Loetelude koostamisel tuleb kogu töö
ulatuses kasutada ühtset stiili ( Format /Bullets and Numbering). Loetelu punktid tähistatakse
tavaliselt kas araabia numbrite või tähtedega, mille järel on ümarsulg või punkt
(Format/Bullets and Numbering/Customize). Loetelu järjekorda võib tähistada ka
tingmärkidega (Bullets), siis alustatakse iga punkti uuelt realt. Nummerdamist kasutatakse
38
tavaliselt siis, kui on oluline loetelu järjekord või arv. Töö peatükke ei alustata ega lõpetata
loeteluga.
Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid
üksteise järele või alustatakse iga loetelu punkti uuelt realt ja loetelu osad eraldatakse
üksteisest komaga.
Näide:
Traditsioonilised juhtimisstiilid on autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik ja passiivne.
või
Traditsioonilised juhtimisstiilid on: 1) autokraatne, 2) bürokraatlik, 3) demokraatlik, 4)
passiivne.
või
Traditsioonilised juhtimisstiilid on: a) autokraatne, b) bürokraatlik, c) demokraatlik, d)
passiivne.
või
Traditsioonilised juhtimisstiilid on:
 autokraatne,
 bürokraatlik,
 demokraatlik,
 passiivne.
Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid, milles esineb koma , siis alustatakse iga loetelu
punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad
eraldatakse üksteisest semikooloniga.
Näide:
Kuulamisoskusel on oluline:
1) olla tähelepanelik;
2) näidata välja, et kuulad teist inimest;
3) julgustada rohkem rääkima;
4) veenduda, et oled mõtet tabanud;
5) küsida avatud küsimustega;
6) vältida „miks“ küsimusi.
Kui loetelu mingi osa koosneb kahest või enamast lausest, pannakse järjekorra numbri või tähe
järele punkt ja igat lauset alustatakse suure tähega.
Näide:
Demokraatlikule juhtimisele on iseloomulikud järgmised tunnused:
1. Väärtustatakse alluvate isikuomadusi ja võimeid. Võimaldatakse töötajale rohkem
iseseisvust, tegevusvabadust ja eneseteostust.
39
2. Peetakse oluliseks teada saada alluvate arvamust. Otsuseid võetakse vastu
läbirääkimiste tulemusena.
3. Juht usaldab oma alluvaid ning alluvad usaldavad juhti.
4.3. Lühendid
Soovitatav on kasutada ainult üldtuntud lühendeid. Lühendid defineeritakse esmakordsel
esinemisel tekstis, näiteks Riigi Teataja (RT). Võõrkeelsete lühendite kasutamisel kirjutatakse
võõrkeelne selgitus kaldkirjas. Kui töös kasutatakse üle viie lühendi, milles igaüks esineb
vähemalt kaks korda, siis on soovitatav koostada lühendite loetelu enne sissejuhatust. Eraldi
koostatud lühendite loetelu korral ei kirjutata tekstis lühendi selgitust. Üldlevinud
sõnalühendite korral, nagu nr, vt, a, lk, jne selgitusi ei kirjutata. Lühendeid tuleb kogu töö
ulatuses ühtemoodi kasutada.
Näide:
Maailma Tervishoiu Organisatsioon – MTO määratleb tervist kui täieliku füüsilise, vaimse ja
sotsiaalse heaolu seisundit ja mitte ainult haiguse või põduruse puudumist.
Ventilaatorraviga seotud pneumoonia (Ventilator Associated Pneumonia - VAP) puhul on
patsiendi selili asend märkimisväärne riskifaktor , seetõttu võimalusel tõstetakse patsient
pool-linnupüüdja asendisse soodustades kopsude laienemist ja parandades röga eritust.
4.4. Arvud
Arvsõnad (1-9) on soovitatav üldkeelses tekstis kirjutada sõnadega ning suuremad numbritega.
Kui ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik, näiteks ml või muu tähis, näiteks %, siis
kirjutatakse see numbriga, näiteks 5 ml; 9%.
Näide:
50 cm3 15,4%-lisele äädikhappele (tihedus 1,02 g/m-3) lisati 7,5 g naatriumatsetaati ja
lahjendati veega 100 cm3-ni. Kui palju 0,1 M soolhapet tuleb lisada, et lahuse pH muutuks 0,1
ühiku võrra?
40
Arvud, mis ulatuvad tuhandetesse, miljonitesse jne, kirjutatakse kuni 3-4 numbriga ja
suurusjärk sõnadega (näiteks: 34,6 tuh kr). Üldreeglina on arvu ja mõõtühiku või selle lühendi
või tähise vahel üks tähekoht vahet (näiteks: 34,25 kr; 150 ml). Protsendi, nurgakraadi, -minuti
ja –sekundi tähise korral ei jäeta tühikut numbri ja tähise vahele, näiteks 23% mehi. Kui arvule
järgneb kaks tähist, jäetakse numbri ja tähise vahele tühik (näiteks: 8 °C).
Näide:
III klassi kipsi segamine : 100 gr kipsipulbrit - 30 ml vett
manuaalne segamine – 5 sek
vaakumsegamine – 40 sek
kõvadus 24 t pärast – 280 Mpa (N/mm2)
paisumine – DIN EN – 0,15%
Arvväärtus ja sellele järgnev mõõtühiku lühend või tähis tuleb paigutada samale reale.
Arvudele käändelõppe ei lisata. Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega: 7 kuud, 8 patsienti ,
aastal 2004, aastail 2000-2004. Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on
punkt, või rooma numbritega, mille järel ei ole punkti. Näiteks: 24. jaanuaril, IV osa, XX
sajand jne.
Protsentide arvutamisel piirduda täisarvuga või ühe kohaga pärast koma: 23% või 57,3%.
Empiirilise uurimuse korral esitatakse arvandmed numbritena ja protsentides. Näiteks: 65
(31%) patsienti vastas, et nad on teadlikud hoolekandeosakonna teenustest ning nende kohta
saadi infot kõige rohkem meedia kaudu – 23 (32%). 31% (65) patsientidest vastas, et nad on
teadlikud hoolekandeosakonna teenustest ning nende kohta saadi infot kõige rohkem meedia
kaudu – 32% (23).
Numbrite kirjutamise reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (2005). Eesti ortograafia. Tallinn:
Eesti Keele Sihtasutus.
Töö maht ja kirjandusallikate valik. Kursusetöö maht on 20-25 lehekülge ilma lisadeta.
Kirjandusallikaid peab olema vähemalt 15, neist võõrkeelseid 7 ja kirjandusallikate üldmahust
teadusartikleid vähemalt 3. Kui töös on tsiteeritud ühe sekundaarse allika kaudu mitmete
autorite erinevaid materjale, siis kasutatud kirjanduses arvestatakse neid ühe allikana.
Kirjandusallikad peavad kajastama uusimaid seisukohti antud valdkonnas. Uuritava teema
kohta peab leiduma piisavalt kirjandust. Tuleb eelistada erialaseid ajakirju, kogumikke ja
monograafiaid, sealhulgas välisriikides ilmunuid. Töö väärtust tõstab eeskätt teadusartiklite
kasutamine.
Kursusetöö struktuur ja selle sisu. Kursusetöö koostisosad, töö maht ja hindamine on
toodud lisas 1 ning struktuur ja selle sisu kirjeldus on esitatud 3. peatükis.
45
Positiivse hinde saamise eeldused on:
 Töö vastab teemale.
 Töö eesmärk ja ülesanded on vastavuses töö sisuga.
 Töö peab sisaldama järgmisi koostisosasid: tiitelleht ; kokkuvõte; sisukord; sissejuhatus
(töö teemale vastav uurimisprobleem, eesmärk, ülesanded või küsimused); töö põhiosa
46
(metoodika kirjeldus, uurimistulemuste vastavus püstitatud ülesannetele, töö tulemustel
baseeruv arutelu); järeldused, mis tulenevad töö tulemustest ja annavad vastuse
püstitatud tööülesannetele või küsimustele; kasutatud kirjanduse loetelu.
 Autor on töö ise koostanud .
 Töö vastab eesti keele õigekirja nõuetele.
 Vormistus vastab käesolevas juhendis esitatud nõuetele.
 Üliõpilane kaitseb kursusetööd komisjoni ees.
47

Kursusetoo maht on 20-25 lehekulge ilma lisadeta. Kirjandusallikaid peab olema vahemalt 15, neist voorkeelseid 7 ja kirjandusallikate uldmahust teadusartikleid vahemalt 3.

isiklikest tähelepanekutest esilekerkinud probleemid- vähene tähelepanu pööramine inimese sisemaailmale (stabiilsus, harmoonia, rahulolu, eneseteostus, emotsionaalne intelligentsus- tundmuslik arukus).
Eesmärgiks uurida ja anda teada kui oluline on individuaalne lähenemine igale kliendile ja seda läbi holistilise maailmapildi.
Pealkiri/teema- teadlik rasedus, vanemaks olemine- tähendus, ....
There is good news and bad news. We can no longer think that the placenta can protect the prenate from anything bad going on in the mother 's body , or that the mother's body can protect the prenate from bad things going on in her world.

Parents , too, can be a source of contamination and injury to the unborn baby as a consequence of their personal habits and lifestyle choices.
To a pioneering minority holding the ideal of conscious conception, parenting has always been seen as a spiritual process in which they wanted to participate fully and consciously. A handbook for many in this group has been the book by Jeannine and Frederick Baker, Conscious Conception: Elemental Journey Through the Labyrinth of Sexuality ( Monroe , UT, Freestone Publishing or Berkeley, CA: North Atlantic Books , 1986). Their practice assumes the soul of the baby exists prior to its joining the family. Today, there are additional motivations for beginning parenting before conception, namely the lengthening list of reproductive hazards in the contemporary world.
Matters of great importance for our future are taking place , yet we have no memory of this time. Further , as if to deny any relevance of this period , it si only when it ends that our official age begins .-
The significance of this shift in belief is vast in that the original view led to the notion that we are victims of our biology. Whereas the ‘new’ sciences show that we are actually masters of our biology.
Rogerian theory- http://rogeriannursingscience.wikispaces.com/
Thomas R. Verny- one of the world's leading authorities on the effect of the prenatal and early postnatal environment on personality development .

Matters of great importance for our future lives are taking place, yet we have no memory of this time. Further, as if to deny any relevance of this period, it is only when it ends that our official age begins.

Andmebaaside paroolid

Eesti Raamatukogude Elektronkataloog ESTER

Tartu Raamatukogude Elektronkataloog ESTER

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Raamatukogu Elektroonkataloog

(Vali maakond—Koolid; Oma kogu—Tartu Tervishoiu Kõrgkool)

EBSCO -

Kasutaja: s9005292
Parool : Password
Kasutusjuhend serveris raamatukogu all

Journal of Advanced Nursing -
Journal of Psychiatric and Mental Health Nursing

Kasutajal: [email protected]
Parool: arenduse4

Journal of Family Nursing -

Kasutaja: Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Parool : 20Rak08

Pub Med -

Kasutaja: Aire
Parool: Nooruse9

Physiotherapy Theory and Practice -

Kasutaja: aireharm
Parool: 7749672

Lege Artis -

Perekonnanimi: härmask
Parool: Nooruse9
Teadusartikkel peaks sisaldama järgmisi osasid: sissejuhatus, meetodi kirjeldus, tulemuste esitamine ja diskussioon .
Update Code:20090107PMID:
Early and Very Early Parenting
Maternal Emotions and Human Development
By Bruce H. Lipton, Ph.D. (1995)
For nearly a hundred years , we have been enslaved with the notion that our fate is locked in our genes . This vision , grounded in the dogma of traditional medical sciences, perceives that organismal development represents a simple read-out of inherited genetic programs. The dogma, officially couched as the " primacy of DNA," concedes that genes play a causal role in controlling biological expression and behavior by their ability to turn themselves on and off. This perspective on the role of genes has lead to the concept of "genetic determinacy," the idea that our lives are predetermined by the hard -wiring of gene programs. Whenever deviations in behavior or alterations in physiology arise, genetic determinists immediately attribute them to genetic defects or mutations.
Proponents of genetic determinacy claim that our physiological and behavioral expressions are determined once the genes of the sperm and egg come together at the moment of conception. According to this mechanical view, maternal "nurturing" of the fetus is simply limited to providing appropriate metabolic support . This traditionalist dogma, which attributes little significance toward a pre- and perinatal "environmental impact" upon human development, has been radically challenged by recent advances in cell research.
In contrast to the beliefs of genetic determinacy, it is becoming evident that organismal expression is dynamically and intimately intertwined with environmental cues. Genes in the nucleus do indeed represent blueprints for proteins, the molecules responsible for physical traits and the mechanics underlying behavior. However , it is now recognized that the regulation of gene expression, that is the switching on and off of genes, is not a property of the genes themselves, but is controlled by environmental signals (Nijhout, 1990). We are also now aware of the fact that organisms under stress are able to actively alter their DNA and create new genes in an effort to accommodate environmental challenges ( Thaler , 1994). Rather than being genetically predetermined, organisms develop in balance with their environment and purposively select, or if necessary rewrite, what they perceive to be appropriate gene programs to ensure their survival .
An article in Science entitled "A New Look at Maternal Guidance " (Pennisi, 1996) reveals that parents pass more than genes on to their offspring. The report acknowledges that the parent ’s provide non-genetic contributions that dramatically influence the development of the offspring and have profound ecological and evolutionary implications. Studies cited reveal that maternal contributions can enhance an offspring’s chances for survival and even influence a species ’ ability to adapt to its environment. Recent evidence reveals that even though a child may be afflicted with specific genetic defects, the degree of the defect ’s "expression" may be highly variable. For example, Tourette ’s Syndrome , which produces severe motor and vocal tics, is due to the presence of a single dominant defective gene. However, the degree of severity of the gene’s defect is variably expressed. The observed range of expression is now recognized to be regulated by non-genetic factors, including prenatal environmental influences ( Wolf , et al., 1996).
"Maternal effects provide a powerful avenue for [ altering ] the course of the future by adding information content and material content. That content can be…anything that can influence how an embryo develops" [ ibid ]. In regard to influential material content, the role of the mother’s biochemistry in fetal development is well known . We are particularly sensitive to the importance of maintaining appropriate nutritional status during pregnancy. The focus of more recent investigations has drawn public attention to the debilitating nature of maternal toxins and drugs, such as cigarette smoke, alcohol and crack cocaine.
Most everyone is in some way familiar with the impact that the mother’s material (chemical) content has upon human development. However, very few are aware that the mother also passes on information content to the fetus during pregnancy. The information relayed by the mother to the fetus concerns the status of the environment. This status is conveyed in the mother’s perceived attitudes about life. The mother’s emotions, such as fear , anger , love, hope among others , can biochemically alter the genetic expression of the offspring. Our perceptions of the environment, and their attendant emotions, elicit physiological responses in the body by releasing " signal " molecules into the blood . Blood-borne emotion- related signals activate specific receptor proteins on the surfaces of cells in tissues and organs . Activated receptors serve as molecular switches that adjust the metabolic system and behavior of the organism, so as to accommodate environmental challenges. Physiologic responses to environmental signals include regulations of the nervous system, endocrine organs, and the cardiovascular, respiratory, digestive and excretory functions.
During pregnancy, the parent’s perception of the environment is chemically communicated to the fetus through the placenta, the cellular barrier between the maternal and fetal blood. The mother’s blood-borne emotional chemicals cross the placenta and effect the same target cells in the fetus as those in the parent. Though the developing child is "unaware" of the details (i.e., the stories ) evoking the mother’s emotional response, they are aware of the emotion’s physiological consequences and sensations.
While developing in the safety and confinement of the uterus , the child is provided a preview of the environment as it is defined by the parent’s perception and behavior. Parental behaviors are generally cyclic, and when repeated, they serve to habituate the developing behavioral chemistry in the fetus. Consequently, parental perceptions and responses to environmental stress are imparted to the offspring and serve in programming its behavioral expression.
Behavioral "memories" are in part related to the appearance of specialized cell and tissue protein receptors which serve as " filters " in remembering past signals. Behavioral "filters" acquired during pre-and perinatal "programming" are Nature’s way of preparing the neonate to function in the parent’s environment. Technically, these "learned" filters would enable the child to adapt more quickly and successfully to the home environment. The parents’ experiences help "preprogram" the behavior of the child, so that it may more effectively deal with environmental exigencies.
It is important to note that individual events of parental anger and fear do not necessarily distort the "physiology" of the developing child. It is specifically "chronic," or continuously held emotions that prove to be detrimental during pregnancy. For example, parents that did not wish to have a child, parents that are continuously concerned about their own and consequently their offspring’s chances for survival, women who sustain physical and emotional abuse during their pregnancy all represent situations where adverse environmental cues surrounding the birth of their child can be passed on to the offspring. These are all cases of repeated, or patterned, abuses which is entirely distinct from parents that express a transient occasional spat or emotional peak. It should be noted that the behavioral consequences of children exposed to negative or destructive attitudes during their prenatal developmental can be psychologically reversed, once the issues are recognized.
In this new perspective, parental nurturing is obviously more than just providing metabolites and a safe haven for development. Nurturing is profoundly more inclusive in that the parent’s attitudes and perceptions help prepare the baby in learning to deal with its new environment. The survival advantage offered by prenatal "programming" is quite obvious. Unfortunately, most parents are completely unaware that their emotions and behaviors are being passed on to their children during pregnancy. Consequently, sustained parental anger and fear compromise the child’s development and health, as the emotional stresses chemically impact the fetus. In utero, the child acquires "attitudes" about life as it decodes the "behavioral" signals relayed in the blood. We are all clearly aware that emotional chemistry obviously affects our strengths and our weaknesses . When relayed to the developing child, the same chemistry will similarly impact the fetus.
New research regarding maternal and environmental influences on gene expression urgently underscores the need for us to recognize the concept of "conscious parenting." In conscious parenting, the concept of a "family" becomes a reality from the moment of conception. Parents must be consciously aware that from the idea of conceiving a baby and all the way through its pre- and postnatal development, their thoughts, attitudes and behaviors will profoundly influence their child’s development and health.
References
Nijhout, H. J., (1990). Metaphors and the role of genes in development, BioEssays 12, 441-446
Thaler, D. S., (1994). The evolution of genetic intelligence, Science 264, 224-225.
Pennisi, E., (1996). A new look at maternal guidance, Science 273, 1334-1336.
Wolf, S. S., et al., (1996). Tourette Syndrome: Prediction of phenotypic variation in monozygotic twins by caudate nucleus D2 receptor binding, Science, 273, 1225-1227. I
Return to Early and Very Early Parenting

.DOC Laadi alla originaalfail 21 lk · .doc · 290 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-07-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

290 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

piiripiiga Õppematerjali autor

uurimustöö

Sarnased õppematerjalid

doc

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine

Uurimistöös tuleb kasutada neid meetodeid, millega tagatakse võimalikult tõepäraseid andmeid uuritava nähtuse kohta. Teaduslikku tööd iseloomustab aktuaalsus ja originaalsus ning töö peab tuginema objektiivsetele ja kontrollitavatele andmetele ning kriitilisele analüüsile. Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik. Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma teadustöös teiste autorite materjalide kasutamisel tuleb viidata allikmaterjalile. Teadusteksti mõttearendus peab olema sihikindel, loogiline ja täpne ning toetuma faktidele, refereeringutele ja tsitaatidele. Neid ei tohi oma äranägemise järgi muuta. Töös ei tohi olla

Eesti keel

doc

REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND

ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei teki ohtu, et referaat on teemast mööda kirjutatud. Küll aga ei ole võimalik seda kasutada etteantud teema puhul. Kui teema on olemas, tuleb asuda selle kohta materjale otsima. KUI PALJU PEAB LEIDMA MATERJALI? Kogutavate materjalide maht on alati suurem kui referaadi oma, muidu ei ole ju võimalik nendest kokkuvõtet teha. Kasutatud peab olema vähemalt 5 erineva autori materjali. Interneti materjale, mille autor pole teada, pole soovitav kasutada. Kasutatavast materjalist peab kirjutaja omama ülevaadet. Refereerida ei saa seda, millest pole aru saanud. KEEL JA STIIL Valida tuleb selline väljenduslaad, mis tuleneb käsitletava aine sisust ja vastab sel alal kujunenud sõnastusele ja mõistete struktuurile. Esitus on põhiolemuselt mitteemotsionaalne. Töös avaldatavad seisukohad ei tohi olla mitmetähenduslikud. Juhul

Kirjandus

doc

KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 4 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................4 1. ÜLDNÕUDED....................................................................................................................4 2. TIITELLEHT......................................................................................................................5 3. SISUKORD.........................................................................................................................6 4. KIRJALIKU TÖÖ SISU.....................................................................................................7 4.1. Pealkirjad......................................................................................................................7 4.2. Töö keel........................................

Majandus

doc

Psühholoogia bioloogiline-, kognitiivne- ja sotsiaalne vaade

PSYCHOLOGY PART 1: CORE Biological level of analysis Outline principles that define the biological level of analysis. 1) Behavior can be innate, because it is genetically based. Evolution may play a key role in behavior. 2) Animals may be studied as a means of understanding human behavior. 3) There are biological correlates of behavior. Cognitions, emotions and behaviors are products of the anatomy and physiology of our nervous and endocrine system. Explain how principles of the biological level of analysis may be demonstrated in research. 1) Correlational studies: Study by Buss, who hypothesized that across cultures, men will prefer to marry younger women because of greater reproductive capacity and women will place greater value on a potential mate's earning potential to provide survival advantages. This evolutionary hypothesis was tested in 37 cultures by sending out questioners. 2) Twin studies (type of correlational stud

Psühholoogia

doc

Lõputööde vormistamine

liigitatakse (töö liik) ja koostatakse järgmisi üliõpilastöid: referaat, labortöö, ainetöö, kursusetöö, kursuseprojekt, bakalaureusetöö, magistritöö, doktoritöö. Referaat on probleemi või teema kokkuvõtlik teadusalane ülevaade, mille koostamine põhineb eelkõige kirjandusallikate uurimisel. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Vajalik on esitada kokkuvõte, mis sisaldab nentivat, järelduslikku ja soovituslikku osa (kõik osad kokkuvõtte loetelus esitatakse numbriliselt järjestatult, sisaldades viitesõnu, nt ...võib, saab järeldada, ...on soovitav). Labortöö on õppeaines teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks praktiline iseseisev uurimustöö, mis vormistatakse tööülesannete ja vormistusnõuete kohaselt kirjalikult.

Riskianalüüs

pdf

Kirjalike Tööde Vormistamise Juhend

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 SISUKORD 1. Üldnõuded .......................................................................................................................... 4 2. Tiitelleht ............................................................................................................................. 5 3. Sisukord .............................................................................................................................. 6 4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7 4.1. Pealkirjad ..................................................................................................................... 7 4.2. Töö keel ....................................................................................................................... 8 4.2.1. Lühendid tekstis.....

Eesti keel

pdf

Majandusalased uurimismeetodid

09.2011 Vigade vältimine uurimisküsimuse Kuidas valida uurimisküsimus valimisel · Teoreetiline tähtsus (olemasoleva teooria - Olemasolevad teadmised mis on teada ja mis mitte · Ratta leiutamine testimine, uue teooria loomine) - Motivatsioon miks? - Teooria peamine uurimisväide · Uurimisväite/-argumendi olemasolu, mitte · Praktiline tähtus (kahjuks

Uurimistöö alused

Challenges of childrens participation A Case Study of active citizenship in Cadle Primary School

164

docx

Challenges of childrens participation A Case Study of active citizenship in Cadle Primary School

Challenges of children`s “participation”: A Case Study of active citizenship in Cadle Primary School Gerli Orumaa – 662974 9th of May 2014 Word Count: 8,800 `Submitted in partial fulfilment of the requirements for the degree of B.A. International Relations` Table of Contents Abstract 3 Introduction 4 Chapter 1: Citizenship, Children`s Rights and Participation: from the UN to the UK 6 Chapter 2: Citizenship Education in Wales………………………………………………14 Active Citizenship in Cadle Primary School: A Case Study 20 Conclusion 29 Bibliography 32 Appendices Appendix 1: The United Convention of the Rights of the Child Appendix 2: Interview with Jamie Richards, the Head Teacher of Cadle Primary School 2 Abstract: Children inherently h

Inglise keel

Rohkem sarnaseid