Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE
Tallinn 2008

SISUKORD


SISUKORD 4
1. ÜLDNÕUDED 4
2. TIITELLEHT 5
3. SISUKORD 6
4. KIRJALIKU TÖÖ SISU 7
4.1. Pealkirjad 7
4.2. Töö keel 8
4.2.1. Lühendid tekstis 8
4.2.2. Arvud tekstis 8
4.3. Tekst 9
4.3.1. Loetelu 9
4.3.2. Valem 10
4.3.3. Tabel 11
4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid 12
4.3.5. Joonealune märkus 14
4.4. Viitamine 14
4.5. Resümee 17
4.6. Lisa 18
5. VIIDATUD ALLIKAD 20
5.1. Trükitud allikas paberkandjal 21
5.1.1. Raamat 21
5.1.2. Artikkel 22
5.1.3. Piiratud leviga allikad 24
5.2. Elektroonilised allikad 25
5.2.1. Vaba juurdepääsuga elektroonilised allikad 25
5.2.2. Piiratud juurdepääsuga elektroonilised allikad 26
VIIDATUD ALLIKAD 27
LISAD 28
Lisa 1. Näide teksti liigendamisest 29
2.1 Võrdlushinnad 29
Lisa 2. Näide kirjaliku töö sisukorrast 30

1. ÜLDNÕUDED


Kirjalik töö trükitakse Word’i dokumendina valge A4 formaadis paberi ühel küljel. Eran­ diks on tiitelleht, selle pöördele trükitakse kinnitus töö autorluse kohta. Lõputöö tii­tel­lehe pöör­dele lisa­tak­se veel kinnitused juhendajalt kaitsmisele lubamise kohta ja kaits­mis­ko­mis­jo­ni esimehelt kaitsmise kohta.
Juhendis toodud nõuete täitmist on Word’is võimalik saavutada mitmel viisil (Jokk 2003). Ju­hendis viidatakse ühele võimalikest viisidest. Kasutatakse inglisekeelseid ter­mi­neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne.
Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga .
Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat, kir­jatüüp ja suurus ning reavahe ). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär (File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12 punk­ti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For­mat>Paragraph>Indents and Spacing >Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vor­min­dus­vahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse /.
Töö kõik leheküljed nummerdatakse lehe allserva keskel kä­su­ga Insert >Page Numbers..., valides aknas Position Bottom of page“ ja aknas Alignment „Cen­ter“. Le­he­kül­ge­de numbrid trükitakse alates sisse­ju­hatuse teisest leheküljest (tiitelleht, te­ma pöördeleht, si­sukord ja sis­sejuhatuse esimene lehekülg on numeratsioonis küll ar­ves­ta­tud, aga le­he­kül­je­numbreid nen­dele ei trükita). Selleks kõrvaldatakse piirid lehekülgede va­hel kuni sis­se­ju­ha­tuse teise lehe­küljeni (Insert>Break>Next page).

2. TIITELLEHT


Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse eraldi ridadele ja joondatakse keskele , välja arvatud andmed töö juhendaja kohta:
  • ülikooli nimetus suurtähtedega (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL)
  • teaduskonna nimetus (Majandusteaduskond)
  • instituudi nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse
  • õppetooli nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse
  • autori ees- ja perekonnanimi
  • töö pealkiri suurtähtedega
  • töö liik (uurimistöö korral ka õppeaine, mille raames tööd kirjutatakse)
  • töö juhendaja(te) kutse või ametikoht , eesnimi ja perekonnanimi (joondatakse paremale)
  • töö koostamise koht (linn) ja aasta.

Tiitellehe pöördele kirjutatakse kinnitus, et töö on kirjutatud iseseisvalt ja et kõi­ki­de­­le kasutatud allikatele on viidatud, mis varustatakse allkirja ja kuupäevaga. Lisatakse üli ­õpi­lase kood ja e-posti aadress.
Bakalaureuse- ja magistritööde tiitellehe pöördele kirjutatakse ka juhendaja kinnitus töö sobivuse kohta ja kaitsmiskomisjoni esimehe kinnitus kaitsmise kohta. Kinnituste juu­res on koht allkirjale ja kuupäevale.
Vaata uurimistöö tiitellehe malli uurimistiitel.dot ja lõputöö tiitellehe malli tiitel .dot.

3. SISUKORD


Kirjalik töö liigendatakse alajaotusteks. Struktuursed (esimese tasandi) ala­jaotused on sisukord, sissejuhatus, töö sisu peatükid, kok­ku­võte, viidatud allikate loe­te­lu, resümee ja lisad. Teise tasandi alajaotused on alapeatükid ja nummerdatud lisad. Järgnevate tasandite alajaotused on alapeatükkide punktid. Peatükid ja lisad nummerdatakse liht­nu­me­rat­sioo­ni­ga. Madalamate tasandite alajaotused on liit­numeratsiooniga (vt 4.1).
Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste peal­kirjad alates sis­se­ju­hatusest ja leheküljenumbrid , millelt alajaotus algab. Iga järgmise tasandi alajaotuste peal­kirjad joondatakse taandega eel­mise alajaotuse pealkirja suhtes. Pealkirja lõpust algab punkti­rida, mis lõpeb lehe­kül­je­numbriga (lühendit „lk“ ei lisata). Leheküljenumbrid on joon­­­datud paremale.
Käesoleva dokumendi sisukord on tehtud pä­rast töö vormistamise lõpetamist. Kõik pealkirjad (va pealkiri SISUKORD) on määratud vas­­tava tasandi pealkirja stiiliga (vormindusvahendiriba aknas StyleHeading 1“ või „Heading 2“ jne). Sisukorra tegemiseks on valitud Insert> Reference >Index and Tables...>Table of Contents. Aknas Show levels peab olema valitud töö struktuurile vastav arv tasandeid.
Vaata näidet lisas 2.

4. KIRJALIKU TÖÖ SISU


Töö vormistamisel jälgitakse, et mingi elemendi kujundamine oleks ühtne kogu töös (peal­kirjad, liigendamine , mittetekstilised elemendid nagu valemid, tabelid ja joonised).

4.1. Pealkirjad


Iga tasandi alajaotusel on sisu kajastav pealkiri. Kõik pealkirjad nummerdatakse araabia numb­ritega (näiteks „1.“, „1.1.“, ...) ja joon­datakse vasakule. Pealkirjad kirjutatakse ras­va­ses kirjas ( Bold ). Pealkirjad algavad suurtähega, neis ei kasutata lühendeid ja nende lõppu ei panda punkti. Kui pealkiri on mit­me­lauseline, pan­nakse iga lause lõppu punkt, aga mitte vii­mase lause lõppu. Pealkirjas sõnu ei poolitata. Peal­kirjale järgnev esimene tekstilõik vor­min­datakse eelneva tühimikuga 18 pt ( Format >Paragraph>Indents and Spacing ja Spacing-ala aknas Before 18 pt). Järgnevate tekstilõikude ette tühikut ei vormindata.
Esimese tasandi alajaotusi alustatakse uuelt leheküljelt eelneva tühimikuga 72 pt. Uue lehekülje tagamiseks aktiveeritakse menüüs Format>Paragraph>Line and Page Breaks aken Page break before. Pealkiri kirjutatakse suurtähtedega tähesuurusega 16. Ma­da­lamate ta­san­dite alajaotusi jätkatakse samalt leheküljelt, kus eelmine alajaotus lõppes. Tei­se tasandi peal­­ kirjade ette jäetakse 36 pt tühimik, pealkiri kirjutatakse tähesuurusega 14. Kol­­manda (ja järg ­miste) tasandi pealkirjade ette jäetakse 18 pt tühimik, tähesuurus on 12. Kui leheküljele ma­hub alajaotuse teksti vähem kui kaks rida, alustatakse ka teise või ma­da­la­ma tasandi alajaotust uuelt leheküljelt.
Sisukorras ei kirjutata ka esimese tasandi pealkirju suurtähtedega.
Vaata näidet lisas 1.

4.2. Töö keel


Selles punktis tuuakse juhendid eesti keeles kirjutatud töö kohta. Võõrkeelsed sõnad, fraa­sid ja nimetused kirjutatakse kursiivis . Vähetuntud termin defineeritakse ja/või lisatakse sul­gudes vastav võõrkeelne termin kur­siivis.

4.2.1. Lühendid tekstis


Lühendi esmakordsel kasutamisel kirjutatakse kõigepealt välja eestikeelne täisnimi , siis sul­gudes suurtähtedest koosnev lühend (võõrkeelse lühendi korral pärast mõttekriipsu ka võõr­keelne täisnimi). Näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP), suhtekorraldus (PR – public relations ). Hiljem kasutatakse ainult lühendit. Lühendi käändes lisatakse käändelõpp ilma sidekriipsuta. Võib koostada lühendite lisa.
Tekstis ei kasutata sõnalühendeid („s.a“ asemel kirjutatakse „sel aastal“). Erandiks on „jne“. Viitamisel ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“).
Lühendi lõppu punkti ei panda. Kui lühendil on eesti keeles mingi muu tähendus, pannakse sisepunkt („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“).

4.2.2. Arvud tekstis


Arvud kirjutatakse numbritega, ühekohalised arvud aga sõnadega (210 kuulajat , kolm aastat). Järgarv lõpeb punktiga . Arvu suurusjärk kirjutatakse sõnadega (1,2 miljonit või 3,2 tuhandikku).
Kõik mõõtühikuga arvud kirjutatakse numbritega (võrdle „kolm aastat“ ja „3 km“), jättes arvu ja mõõtühiku vahele tühiku (protsendi ja nurga- või temperatuurikraadi tähis kir­jutatakse vahetult arvu järele). Arvule ei lisata käändelõppe (näiteks „150. kilomeetril“).
Vahemiku tähiseks on mõttekriips , mille asemel võib kirjutada „kuni“ (näiteks „va­nu­­se­piirang 16–18 aastat“ või „16 kuni 18 aastat“). Ajavahemiku kirjeldamisel kirjutatakse mõõt­ühik tavaliselt vahemiku ette (näiteks „aastatel 2002–2005“).

4.3. Tekst


Töö tekst liigendatakse lõikudena. Lõikude vahele ei jäeta tühja rida, järgmist lõiku alustatakse taandega. Taande suurus 1,27 cm valitakse käsuga Format>Paragraph>Indents and Spacing ala­jaotuse Indentation akendes SpecialFirst line“ ja By „1,27 cm“. Pealkirjale järgnevat esi­mest lõiku alustatakse ilma taandeta.

4.3.1. Loetelu


Loetelu moodustavad vähemalt kaks ühise tunnusega (loetellu sobivat ) elementi. Loetelu elementide tunnus tuuakse loetelu sissejuhatavas lauses , mis lõpeb kooloniga.
Loetelu esitatakse:
  • horisontaalselt (elemendid asetsevad ühel real teksti sees)
  • vertikaalselt (elemendid asetsevad eraldi ridadel, read on taandega).

Lühikeste (näiteks ühesõnaliste) elementidega loetelu esitatakse horisontaalselt. Kui elementide järjestus on oluline (või loetelu elementidele on vaja viidata), elemendid num­merdatakse (numbrile järgneb ümarsulg) ja eraldatakse komaga , viimane element eral­datakse sõnaga „ja“.
Skandinaaviamaad on Norra, Rootsi ja Soome (järjestus ei ole oluline).
Eesti väliskaubanduse tähtsamad partnerid on: 1) Soome, 2) Venemaa ja 3) Läti.
Ü Kodus töötamisel on eeliseid ka tööandjal ( Arvola 2006, 38):
  • madalamad üldkulud
  • tööviljakuse kasv
  • tööl püsivad kogenud töötajad ja lisanduvad uued
  • firma maine paranemine.
    helauselised elemendid esitatakse tavaliselt vertikaalselt. Elemendid algavad väi­ke­tähega, järjestatud elemendid nummerdatakse, järjestamata elemendid märgistatakse ting­­märgiga (soovitavalt sidekriipsuga). Elemendi lõppu punkti ei panda, küll aga viimase ele­mendi lõppu.
    Tööandja jaoks on negatiivseks küljeks (Arvola 2006, 38):
    • suured kulutused alguses
    • riskid andmete turvalisuse osas.

    Mitmelauselised elemendid esitatakse alati vertikaalselt. Elemendid algavad suur­tähega ja lõpevad punktiga. Nummerdamisel on numbri järel punkt.
    Elemendi all-loetelu tähistatakse väiketähtedega tähestikulises järjekorras koos järg­neva ümarsuluga (kui allelementide järjestus on oluline) või märgistatakse põhiloetelust erineva ting­mär­ giga .
    Loetelu elemendid on:
  • järjestatud (järjestus on oluline, elemendid nummerdatakse)
  • ühesõnalised elemendid esitatakse horisontaalselt
  • ühelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt
  • mitmelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt
  • järjestamata (järjestus ei ole oluline, elemente ei nummerdata)
  • lühemad ühelauselised elemendid esitatakse horisontaalselt
  • pikemad ühelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt.
    Kui töös kasutatakse palju lühendeid, tähistusi, tabeleid või jooniseid, võib lisadena koostada nende loetelud , näidates vastavad leheküljenumbrid.
    Teksti alajaotus ei tohi alata ega lõppeda loeteluga.

    4.3.2. Valem


    Valemi kirjutamisel kasutatakse Word’i võrrandiredaktorit (Insert-Object- Microsoft Equation 3.0), kus tähekõrgus põhielemendina on 12 punkti ja kirjatüüp on Times New Roman kursiivis. Valem kirjutatakse eraldi reale ja joondatakse keskele. Valemis ka­su­tavad üksikud tähed ja sümbolid kirju­ta­takse tekstis kursiivis, viimata neid eraldi reale. Va­lemi järele ei panda kirjavahemärki. Järgmisel real defineeritakse esmakordselt kasu­tatavad sümbolid ja kasutatud mõõtühik , alustades sõnaga „kus“. Kui töös esineb rohkem valemeid või neile on vaja viidata, tuleb
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #1 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #2 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #3 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #4 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #5 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #6 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #7 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #8 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #9 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #10 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #11 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #12 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #13 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #14 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #15 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #16 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #17 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #18 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #19 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #20 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #21 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #22 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #23 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #24 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #25 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #26 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #27 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #28 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #29 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #30 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #31 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #32 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #33 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #34 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #35 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #36 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #37 KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE #38
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 194934 Õppematerjali autor

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    60
    pdf
    Kirjalike Tööde Vormistamise Juhend
    6
    doc
    Uurimustöö vormistamine
    17
    doc
    Referaadi koostamine
    52
    doc
    Tööde vormistamise juhend
    63
    doc
    Lõputööde vormistamine
    27
    doc
    Uurimistöö vormistamine
    30
    doc
    Uurimistöö vormistamine
    17
    pdf
    Kirjalike tööde vormistamise juhend



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun