KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE
Tallinn 2008

SISUKORD

SISUKORD 4
1. ÜLDNÕUDED 4
2. TIITELLEHT 5
3. SISUKORD 6
4. KIRJALIKU TÖÖ SISU 7
4.1. Pealkirjad 7
4.2. Töö keel 8
4.2.1. Lühendid tekstis 8
4.2.2. Arvud tekstis 8
4.3. Tekst 9
4.3.1. Loetelu 9
4.3.2. Valem 10
4.3.3. Tabel 11
4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid 12
4.3.5. Joonealune märkus 14
4.4. Viitamine 14
4.5. Resümee 17
4.6. Lisa 18
5. VIIDATUD ALLIKAD 20
5.1. Trükitud allikas paberkandjal 21
5.1.1. Raamat 21
5.1.2. Artikkel 22
5.1.3. Piiratud leviga allikad 24
5.2. Elektroonilised allikad 25
5.2.1. Vaba juurdepääsuga elektroonilised allikad 25
5.2.2. Piiratud juurdepääsuga elektroonilised allikad 26
VIIDATUD ALLIKAD 27
LISAD 28
Lisa 1. Näide teksti liigendamisest 29
2.1 Võrdlushinnad 29
Lisa 2. Näide kirjaliku töö sisukorrast 30

1. ÜLDNÕUDED

Kirjalik töö trükitakse Word’i dokumendina valge A4 formaadis paberi ühel küljel. Eran­ diks on tiitelleht, selle pöördele trükitakse kinnitus töö autorluse kohta. Lõputöö tii­tel­lehe pöör­dele lisa­tak­se veel kinnitused juhendajalt kaitsmisele lubamise kohta ja kaits­mis­ko­mis­jo­ni esimehelt kaitsmise kohta.
Juhendis toodud nõuete täitmist on Word’is võimalik saavutada mitmel viisil (Jokk 2003). Ju­hendis viidatakse ühele võimalikest viisidest. Kasutatakse inglisekeelseid ter­mi­neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne.
Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga .
Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat, kir­jatüüp ja suurus ning reavahe ). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär (File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12 punk­ti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For­mat>Paragraph>Indents and Spacing >Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vor­min­dus­vahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse /.
Töö kõik leheküljed nummerdatakse lehe allserva keskel kä­su­ga Insert >Page Numbers..., valides aknas Position „ Bottom of page“ ja aknas Alignment „Cen­ter“. Le­he­kül­ge­de numbrid trükitakse alates sisse­ju­hatuse teisest leheküljest (tiitelleht, te­ma pöördeleht, si­sukord ja sis­sejuhatuse esimene lehekülg on numeratsioonis küll ar­ves­ta­tud, aga le­he­kül­je­numbreid nen­dele ei trükita). Selleks kõrvaldatakse piirid lehekülgede va­hel kuni sis­se­ju­ha­tuse teise lehe­küljeni (Insert>Break>Next page).

2. TIITELLEHT

Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse eraldi ridadele ja joondatakse keskele , välja arvatud andmed töö juhendaja kohta:

• ülikooli nimetus suurtähtedega (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL)
  
• teaduskonna nimetus (Majandusteaduskond)
  
• instituudi nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse
  
• õppetooli nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse
  
• autori ees- ja perekonnanimi
  
• töö pealkiri suurtähtedega
  
• töö liik (uurimistöö korral ka õppeaine, mille raames tööd kirjutatakse)
  
• töö juhendaja(te) kutse või ametikoht , eesnimi ja perekonnanimi (joondatakse paremale)
  
• töö koostamise koht (linn) ja aasta.
  

Tiitellehe pöördele kirjutatakse kinnitus, et töö on kirjutatud iseseisvalt ja et kõi­ki­de­­le kasutatud allikatele on viidatud, mis varustatakse allkirja ja kuupäevaga. Lisatakse üli ­õpi­lase kood ja e-posti aadress.
Bakalaureuse- ja magistritööde tiitellehe pöördele kirjutatakse ka juhendaja kinnitus töö sobivuse kohta ja kaitsmiskomisjoni esimehe kinnitus kaitsmise kohta. Kinnituste juu­res on koht allkirjale ja kuupäevale.
Vaata uurimistöö tiitellehe malli uurimistiitel.dot ja lõputöö tiitellehe malli tiitel .dot.

3. SISUKORD

Kirjalik töö liigendatakse alajaotusteks. Struktuursed (esimese tasandi) ala­jaotused on sisukord, sissejuhatus, töö sisu peatükid, kok­ku­võte, viidatud allikate loe­te­lu, resümee ja lisad. Teise tasandi alajaotused on alapeatükid ja nummerdatud lisad. Järgnevate tasandite alajaotused on alapeatükkide punktid. Peatükid ja lisad nummerdatakse liht­nu­me­rat­sioo­ni­ga. Madalamate tasandite alajaotused on liit­numeratsiooniga (vt 4.1).
Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste peal­kirjad alates sis­se­ju­hatusest ja leheküljenumbrid , millelt alajaotus algab. Iga järgmise tasandi alajaotuste peal­kirjad joondatakse taandega eel­mise alajaotuse pealkirja suhtes. Pealkirja lõpust algab punkti­rida, mis lõpeb lehe­kül­je­numbriga (lühendit „lk“ ei lisata). Leheküljenumbrid on joon­­­datud paremale.
Käesoleva dokumendi sisukord on tehtud pä­rast töö vormistamise lõpetamist. Kõik pealkirjad (va pealkiri SISUKORD) on määratud vas­­tava tasandi pealkirja stiiliga (vormindusvahendiriba aknas Style „ Heading 1“ või „Heading 2“ jne). Sisukorra tegemiseks on valitud Insert> Reference >Index and Tables...>Table of Contents. Aknas Show levels peab olema valitud töö struktuurile vastav arv tasandeid.
Vaata näidet lisas 2.

4. KIRJALIKU TÖÖ SISU

Töö vormistamisel jälgitakse, et mingi elemendi kujundamine oleks ühtne kogu töös (peal­kirjad, liigendamine , mittetekstilised elemendid nagu valemid, tabelid ja joonised).

4.1. Pealkirjad

Iga tasandi alajaotusel on sisu kajastav pealkiri. Kõik pealkirjad nummerdatakse araabia numb­ritega (näiteks „1.“, „1.1.“, ...) ja joon­datakse vasakule. Pealkirjad kirjutatakse ras­va­ses kirjas ( Bold ). Pealkirjad algavad suurtähega, neis ei kasutata lühendeid ja nende lõppu ei panda punkti. Kui pealkiri on mit­me­lauseline, pan­nakse iga lause lõppu punkt, aga mitte vii­mase lause lõppu. Pealkirjas sõnu ei poolitata. Peal­kirjale järgnev esimene tekstilõik vor­min­datakse eelneva tühimikuga 18 pt ( Format >Paragraph>Indents and Spacing ja Spacing-ala aknas Before 18 pt). Järgnevate tekstilõikude ette tühikut ei vormindata.
Esimese tasandi alajaotusi alustatakse uuelt leheküljelt eelneva tühimikuga 72 pt. Uue lehekülje tagamiseks aktiveeritakse menüüs Format>Paragraph>Line and Page Breaks aken Page break before. Pealkiri kirjutatakse suurtähtedega tähesuurusega 16. Ma­da­lamate ta­san­dite alajaotusi jätkatakse samalt leheküljelt, kus eelmine alajaotus lõppes. Tei­se tasandi peal­­ kirjade ette jäetakse 36 pt tühimik, pealkiri kirjutatakse tähesuurusega 14. Kol­­manda (ja järg ­miste) tasandi pealkirjade ette jäetakse 18 pt tühimik, tähesuurus on 12. Kui leheküljele ma­hub alajaotuse teksti vähem kui kaks rida, alustatakse ka teise või ma­da­la­ma tasandi alajaotust uuelt leheküljelt.
Sisukorras ei kirjutata ka esimese tasandi pealkirju suurtähtedega.
Vaata näidet lisas 1.

4.2. Töö keel

Selles punktis tuuakse juhendid eesti keeles kirjutatud töö kohta. Võõrkeelsed sõnad, fraa­sid ja nimetused kirjutatakse kursiivis . Vähetuntud termin defineeritakse ja/või lisatakse sul­gudes vastav võõrkeelne termin kur­siivis.

4.2.1. Lühendid tekstis

Lühendi esmakordsel kasutamisel kirjutatakse kõigepealt välja eestikeelne täisnimi , siis sul­gudes suurtähtedest koosnev lühend (võõrkeelse lühendi korral pärast mõttekriipsu ka võõr­keelne täisnimi). Näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP), suhtekorraldus (PR – public relations ). Hiljem kasutatakse ainult lühendit. Lühendi käändes lisatakse käändelõpp ilma sidekriipsuta. Võib koostada lühendite lisa.
Tekstis ei kasutata sõnalühendeid („s.a“ asemel kirjutatakse „sel aastal“). Erandiks on „jne“. Viitamisel ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“).
Lühendi lõppu punkti ei panda. Kui lühendil on eesti keeles mingi muu tähendus, pannakse sisepunkt („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“).

4.2.2. Arvud tekstis

Arvud kirjutatakse numbritega, ühekohalised arvud aga sõnadega (210 kuulajat , kolm aastat). Järgarv lõpeb punktiga . Arvu suurusjärk kirjutatakse sõnadega (1,2 miljonit või 3,2 tuhandikku).
Kõik mõõtühikuga arvud kirjutatakse numbritega (võrdle „kolm aastat“ ja „3 km“), jättes arvu ja mõõtühiku vahele tühiku (protsendi ja nurga- või temperatuurikraadi tähis kir­jutatakse vahetult arvu järele). Arvule ei lisata käändelõppe (näiteks „150. kilomeetril“).
Vahemiku tähiseks on mõttekriips , mille asemel võib kirjutada „kuni“ (näiteks „va­nu­­se­piirang 16–18 aastat“ või „16 kuni 18 aastat“). Ajavahemiku kirjeldamisel kirjutatakse mõõt­ühik tavaliselt vahemiku ette (näiteks „aastatel 2002–2005“).

4.3. Tekst

Töö tekst liigendatakse lõikudena. Lõikude vahele ei jäeta tühja rida, järgmist lõiku alustatakse taandega. Taande suurus 1,27 cm valitakse käsuga Format>Paragraph>Indents and Spacing ala­jaotuse Indentation akendes Special „ First line“ ja By „1,27 cm“. Pealkirjale järgnevat esi­mest lõiku alustatakse ilma taandeta.

4.3.1. Loetelu

Loetelu moodustavad vähemalt kaks ühise tunnusega (loetellu sobivat ) elementi. Loetelu elementide tunnus tuuakse loetelu sissejuhatavas lauses , mis lõpeb kooloniga.
Loetelu esitatakse:

• horisontaalselt (elemendid asetsevad ühel real teksti sees)
  
• vertikaalselt (elemendid asetsevad eraldi ridadel, read on taandega).
  

Lühikeste (näiteks ühesõnaliste) elementidega loetelu esitatakse horisontaalselt. Kui elementide järjestus on oluline (või loetelu elementidele on vaja viidata), elemendid num­merdatakse (numbrile järgneb ümarsulg) ja eraldatakse komaga , viimane element eral­datakse sõnaga „ja“.
Skandinaaviamaad on Norra, Rootsi ja Soome (järjestus ei ole oluline).
Eesti väliskaubanduse tähtsamad partnerid on: 1) Soome, 2) Venemaa ja 3) Läti.
Ü Kodus töötamisel on eeliseid ka tööandjal ( Arvola 2006, 38):

madalamad üldkulud

tööviljakuse kasv

tööl püsivad kogenud töötajad ja lisanduvad uued

firma maine paranemine.
helauselised elemendid esitatakse tavaliselt vertikaalselt. Elemendid algavad väi­ke­tähega, järjestatud elemendid nummerdatakse, järjestamata elemendid märgistatakse ting­­märgiga (soovitavalt sidekriipsuga). Elemendi lõppu punkti ei panda, küll aga viimase ele­mendi lõppu.
Tööandja jaoks on negatiivseks küljeks (Arvola 2006, 38):

• suured kulutused alguses
  
• riskid andmete turvalisuse osas.
  

Mitmelauselised elemendid esitatakse alati vertikaalselt. Elemendid algavad suur­tähega ja lõpevad punktiga. Nummerdamisel on numbri järel punkt.
Elemendi all-loetelu tähistatakse väiketähtedega tähestikulises järjekorras koos järg­neva ümarsuluga (kui allelementide järjestus on oluline) või märgistatakse põhiloetelust erineva ting­mär­ giga .
Loetelu elemendid on:

järjestatud (järjestus on oluline, elemendid nummerdatakse)

ühesõnalised elemendid esitatakse horisontaalselt

ühelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt

mitmelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt

järjestamata (järjestus ei ole oluline, elemente ei nummerdata)

lühemad ühelauselised elemendid esitatakse horisontaalselt

pikemad ühelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt.
Kui töös kasutatakse palju lühendeid, tähistusi, tabeleid või jooniseid, võib lisadena koostada nende loetelud , näidates vastavad leheküljenumbrid.
Teksti alajaotus ei tohi alata ega lõppeda loeteluga.

4.3.2. Valem

Valemi kirjutamisel kasutatakse Word’i võrrandiredaktorit (Insert-Object- Microsoft Equation 3.0), kus tähekõrgus põhielemendina on 12 punkti ja kirjatüüp on Times New Roman kursiivis. Valem kirjutatakse eraldi reale ja joondatakse keskele. Valemis ka­su­tavad üksikud tähed ja sümbolid kirju­ta­takse tekstis kursiivis, viimata neid eraldi reale. Va­lemi järele ei panda kirjavahemärki. Järgmisel real defineeritakse esmakordselt kasu­tatavad sümbolid ja kasutatud mõõtühik , alustades sõnaga „kus“. Kui töös esineb rohkem valemeid või neile on vaja viidata, tuleb nad nummerdada ümarsulgudes numbritega. Valemi number joondatakse valemiga samale reale paremasse serva. Väga paljude valemite korral kasutatakse liitnumeratsiooni (valem 2.3 oleks teise peatüki kolmas valem).

4.3.3. Tabel

Tabeleid kasutatakse teksti ja andmete süsteemseks esitamiseks. Töötlemata andmete ta­be­­lid (autori poolt mõõdetud või teiste autorite poolt avaldatud andmed) esitatakse eraldi li­sana.
Töös arvutatud või töödeldud andmete ja süstematiseeritud teksti tabelid esi­ta­tak­se teks­tis. Tabelid nummerdatakse liht- või liitnumeratsioonil. Pärast tekstis olevat viidet ta­be­ lile (näi­teks „mille tulemused on toodud tabelis 4“) järgneb esimesel võimalusel tabel ise.
Tabeli pealkiri joondatakse vasakule, jättes nii selle rea ette kui ka taha 18 pt tü­hi­mi­ku. See eraldab tabeli pealkirja temale eelnevast tekstist ja tabelist endast. Pealkiri al­gab üldnimetusega „Tabel“ ja tabeli numbriga, mille järele pannakse punkt. Tabeli enda peal­kiri algab suurtähega ja tema lõppu punk­­ti ei panda. Kui kõik tabelis toodud arv­and­med on sama mõõtühikuga, lisatak­se see sulgudes tabeli pealkirja.
Tabel 2. Eelarvetulud maakonniti aastatel 2000­­–2005 (miljonites kroonides )
Tabel kujundatakse lahtisena, eraldades ainult tabelipea rõhtjoon(t)ega. Näiteks Table>Insert>Table... ja pärast vajaliku arvu veergude ning ridade valimist vajutatakse nup­­pu AutoFormat ... . Aknast Table Styles valitakse „Table Normal“. Rõhtjoont võib li­sa­da raamjoone aknast vormindusribal (Bottom Border).
Veergude ja ridade pealkirjad kirjutatakse suurtähega. Alaveergude pealkirjad kir­ju­tatakse väiketähega. Veer­gude nummerdamisel (näiteks viitamiseks) tähistatakse teksti si­saldavad veerud suur­tähtedega tähestiku järjekorras.
Tabel joondatakse lehekülje keskele. Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst al­gab taandeta. Ühte ja samasse veergu kantud arv­andmed peavad olema ühesuguse täp­su­se ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joon­da­tak­se komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse ( korduva vajutamisega) joon­laua vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴.), mis klõpsatakse so­bivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada).
Tabeli järgi kirjutatakse viide andmete allikale ja/või märkused ja selgi­tu­sed mär­gis­ta­tud andmete juurde (reavahe 1,0).
J Tabel 7. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides)
Kvartal
Toodang
Summa
toolid
lauad
A
1
2
3
I
24,4
30,1
54,5
II
13,0*
22,7
35,7
III
27,1
29,2
56,3
IV
21,5
31,0
52,5
Allikas: Ettevõtte aastaaruanne (Aru AS 2004, 12).
Märkus. Andmed on ümardatud.
* Esines häireid varustamisel.
ärgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik.

4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid

Joonis ( graafik , diagramm, skeem, kaart, foto jt) on teksti ja/või tabeliandmete illust­rat­sioon. Enne joonise paigutamist viidatakse talle tekstis. Viimase tekstirea järele jäetakse 18 pt tühimik, et eraldada joonist tekstist. Joonise allkirja rea ette ja taha jäetakse samuti 18 pt tühimik. Allkiri algab üldnimetusega „Joonis“ ja joonise numbriga, mille järele pan­nak­se punkt. Joonise enda allkiri kirjutatakse suurtähega ja tema lõppu punkti ei panda. Kui all­kirjale lisatakse selgitus , pannakse allkirja lõppu koolon ja seejärel lisatakse sel­gi­tus (näi­teks tähistuste selgitus, mis ei ole toodud joonise väljal). Viide allikale lisatakse järg­misele reale. Joonisele järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik.
Kui joonist kasutatakse selliste arvandmete illustreerimiseks, mis on ko­gu­tud erinevatest allikatest või on eelnevalt töödeldud, siis näidatakse joonise allikana li­sas toodud arvandmete tabelit. Lisas toodud tabeli all viidatakse kasutatud allika(te)le.
J
Joonis 2. III tsehhi toodang 2003. aastal: kogutoodang tuhandetes kroonides
Allikas: Lisa 13.
ooniseid ei raamistata. Järgnev joonis ja tabel on raamistatud kui näited.
Lisa 13. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides)
Kvartal
Toodang
Summa
toolid
lauad
A
1
2
3
I
24,4
30,1
54,5
II
13,0*
22,7
35,7
III
27,1
29,2
56,3
IV
21,5
31,0
52,5
Allikas: Ettevõtte aastaaruanne (Aru AS 2004, 12).
Märkus. Andmed on ümardatud.
* Esines häireid varustamisel.

4.3.5. Joonealune märkus

Word’is saab joonealused märkused kirjutada vahetult sellele leheküljele, kus paikneb kom­menteeritav lõik. Märkuse indikaatoriks on numbriline ülemine indeks pärast punkti kom­men­teeritavas lauses.1 Märkus lehekülje lõpus on tähesuurusega 10 ja reavahega 1,0. Mär­kus algab indi­kaatoriga, kahe märkuse vahele jäetakse tühi rida.2
Märkuse lisamiseks viiakse kursor vastava lause lõppu ja valitakse Insert>Reference>Footnote... . Alajaotuses Location valitakse aknas Footnotes „Bottom of page“.

4.4. Viitamine

Viitamine on märge tekstis selle kohta, et vahetult eelnev osa on tsiteeritud või refereeritud kas autori enda või teis(t)e autori(te) juba avaldatud allikatest.
TTÜ majandusteaduskonnas kasutatakse nimelist viitamissüsteemi (Viitamine 2007).
Nimelisel viitamisel ei ole allikate loetelu nummerdatud. Tekstis viitamisel kirju­tatakse ümar­sulgudesse autori perekonnanimi ja allika ilmumisaasta, komaga eraldatult lehe­külje number/numbrid. Lehekülje numbrit ei panda, kui allikale viidatakse üldiselt. Kui vii­datakse ühelauselisele tsitaadile või refereeringule, on ümarsulgudes viide allikale selle lau­se lõpus (punkt lõpusulu järel). Kui viidatakse mitmelauselisele tsitaadile või re­fe­ree­rin­gu­le, paigutatakse ümarsulgudes viide pärast viimast lauset. Viite lõpusulu järel punkti ei panda.
Kui töös viidatakse sama perekonnanimega autoritele, kirjutatakse viites ka autori initsiaal (näi­teks „K. Lutsoja “ ja „M. Lutsoja“).
Tsiteerimine on originaali esitamine täpselt samas sõnastuses, säilitades väljendatud mõtet (kontekstist välja rebitud üksikuid lauseid võib suvaliselt tõlgendada). Puuduvate sõnade (lausete) asemel pannakse kolm punkti (...). Tsitaadi osi võib selgitada või rõhutada, märkides seda kandilistes sulgudes. Lühemad tsitaadid tuuakse teksti sees jutumärkides.
P „Tsitaat peab igas aspektis [autori rõhutus] täpselt vastama originaalile“ ( Teadustöö alused 2005, 101).
Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti ... võib töös esitada kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab igas aspektis täpselt vastama originaalile ning esitatakse jutumärkides. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. (Teadustöö alused 2005, 101)
ikemaid tsitaate kirjutatakse eraldi plokina tähesuurusega 10 ja reavahega 1,0.
Refereerimisel antakse originaali mõte edasi vabas, sageli kokkuvõtlikus ja kom­menteerivas vormis. Jutumärke ei kasutata.
Kui autoreid on mitu, kirjutatakse esimese autori perekonnanimi ja „jt“.
Eesti ühinemisele Euroopa Liitu järgnes erinevate ametkondade integreerumine EL vastavate ametkondadega ( Purju jt 1999).
Kui viidatakse sama autori mitmele allikale samast aastast, lisatakse ilmumisaastale väiketäht (näiteks „Koppel 2004a“ ja „ Koppel 2004b“).
Kui viitavas lauses on autor juba nimetatud, kirjutatakse viites ainult ilmumisaasta ja lehekülje number.
K R. Arvola käsitleb kodus töötamist kui üht võimalust tööhõive parandamiseks (2006, 35).
ui autor puudub, kirjutatakse pealkirja algus ja kolm punkti.
Kui samal leheküljel viidatakse samale allikale mitu korda, kirjutatakse korduval viitamisel autori ja aasta asemel „Ibid.“ või „sealsamas“.
Kodus töötamine peidab endas ka riske (Ibid.).
Allika osale, tabelile, joonisele, valemile või lisale viitamisel asendatakse lehe­külgede numb­rid viites vastavalt töö alajaotusega, tabeli, joonise, valemi või lisa numbriga.
S Loetelu vormistatakse sõltuvalt sellest, kas elementide järjestus loetelus on oluline või mitte (Teadustöö alused 2003, 4.2.2).
Kodus töötamise eelistust mõjutavad tegurid (Arvola 2006, joonis 9).
isemiselt (sama töö osadele) võib viidata kas otse
Valemist 2 on näha ...
või kaudselt (viide on sulgudes)
... (vt valem 2).
Numeratsiooni tähise lõpus ei ole punkti (võrdle „Joonis 1.“ ja „Joonisel 1 on näidatud ...).
Viidates tekstis õigusaktidele, mis on olemas viidatud allikate loetelus, kasutatakse õigusakti pealkirja või (järgnevatel viitamistel) pealkirja lühendit.
ÄSi (äriseadustiku) kohaselt ...
ÄS reguleerib ...
Võib viidata ka redaktsiooni kehtimise kuupäevale (12.12.2003 redaktsioon).
Õigusaktide sätete nimetused (näiteks „paragrahv“ ja „lõige“) on soovitav välja kir­ju­tada, kindlasti aga lause alguses. Lause sees tohib kasutada ka lühendeid.
Paragrahvis 7 tuuakse ...
ORASe §-d 7 ja 13 määravad ...
Loetelus olevatele elektroonsetele allikatele viidatakse tavalisel viisil: autor(id) või pealkiri ja aasta (kui see on märgitud). Leheküljenumbritele ei ole soovitav viidata, sest need võivad muutuda sõltuvalt kasutatud lehitsejast ja/või printerist.
Foorumeid, elektronposti jms tavaliselt ei säilitata, seega pole loetelus vastavaid kirjeid.
A. Vihalem tuletas meelde (isiklik e-kiri, 25.01.2007), et ...
Üliõpilane Kask arvas (online diskussioon, 10.09.2006), et ...

4.5. Resümee

Inglisekeelne resümee (sõna RÉSUMÉ tähendab lühikokkuvõtet) paigutatakse iseseisva pea­tükina kir­ja­li­ku töö lõppu en­ne lisasid (Kirjalike tööde koostamise …, 14). Sõna RÉSUMÉ on seega suur­­­täh­tedega (16 pt ja Bold) ja selle rea ette jäetakse 72 pt tü­hi­mik. Täht É sisestatakse süm­bolina (Insert>Symbol ja font (normal text)). Süm­bo­li É ASCII kood on 0201. Si­su­kor­ras vajatakse väiketähte, sümboli é kood on 0233.
RÉSUMÉ
The role of price in consumer purchasing behavior on the Tallinn food market
Nika Vinnikova
The effectiveness of marketing and as a result the success of the whole company depends on how well are known the consumers, their needs and purchasing behavior. Consumer behavior is influenced by many factors, but marketing can affect it only via the elements of the marketing mix, which are product, price, promotion and place .
The aim of this work is ...
Inglisekeelne töö pealkiri peab olema täpne tõlge eestikeelsest pealkirjast. See vor­mis­ta­takse teise tasandi pealkirjana (väiketähed 14 pt ja Bold), rea ette jäetakse 36 pt tühimik. Auto­ri ees- ja perekonnanimi on kolmanda tasandi pealkirjana (Bold), rea ees on 18 pt tü­hi­mik. Resümee teksti esimese, taandeta lõigu ette jäetakse jällegi 18 pt tühimik.

4.6. Lisa

Lisadena tuuakse kirjaliku töö materjalid, mida ei sobi esitada tekstis nende sisu või mahu tõttu (näiteks töötlemata andmed, suuremahulised tabelid, küsimustikud). Kõikidele lisa­dele tuleb tekstis viidata (vt 4.4).
Lisad paigutatakse kirjaliku töö lõppu. Lisad algavad esimese tasandi pealkirjaga (vt 4.1) LISAD, mis võib olla paigutatud esimese lisaga samale leheküljele (sel ju­hul ei jäeta lehekülje algusesse 72 pt tühimikku). Iga lisa alustatakse uuelt leheküljelt. Lisad num­mer­datakse ja pealkirjastatakse teise tasandi pealkirjana (näiteks Lisa 2. Kü­si­mustik), 36 pt tühimikku pealkirja ette ei jäeta. Mitmeleheküljelise lisa järgmised leheküljed peal­kirjastatakse „Lisa 2. (järg)“. Lisade pealkirjad esitatakse ka sisukorras.
Lisad .....................................................................37
Lisa 1. Kasutatud lühendid .......................37
Lisa 2. Küsimustik ....................................39
Kui lisana tuuakse tabel või joonis, on lisa pealkirjaks tabeli või joonise pealkiri. Viited allikale, samuti märkused ja selgitused tuuakse tavalises korras tabeli või joonise järel (vt 4.3.3 või 4.3.4).

5. VIIDATUD ALLIKAD

Allikate loetelu koostatakse kõigi allikate (ja ainult nende allikate) kohta, millele on tekstis viidatud. Allika viitekirje on viidatava allika keeles. Viitekirje andmete põhjal peab olema või­malik allikat üheselt tuvastada. (Viitekirjete koostamine 2007)
Allikate loetelu alustatakse ladina tähestikku kasutavate kirjetega, jätkatakse vene­tähestikuliste kirjetega. Muude tähestikkude kirjed translitereeritakse ladina tähestikku vastavalt rahvusvaheliste standardite nõuetele. Allikate loetelu ei nummerdata, viitekirjed esitatakse autori perekonnanime järgi (autori puudumisel pealkirja esimese sõna järgi) tä­hes­tikulises järjekorras. Inglisekeelsete allikate tähestikulisel järjestamisel ei arvestata määratud ja määramata artiklit (The ja A), neid viitekirjes ei tooda.
Accountability . (2005). Annual Report. Tallinn: Eesti Pank .
Purju, A. (1998). Estonian Economy 1997–1998. Tallinn: Ministry of Economic Affairs.
Kui kirjes on rohkem kui üks rida, kirjutatakse järgmised read taandega.
Sama autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi. Sama autori samal aastal ilmunud tööd järjestatakse pealkirja esimese sõna järgi, ilmumisaastale lisatakse väiketähed a, b, c jne.
Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 ( Single ). Kahe kirje vahele jäetakse tühi rida.
Sõltuvalt allika tüübist peavad viitekirjetesse kuuluma teatud kohustuslikud andmed.

5.1. Trükitud allikas paberkandjal

Paberkandjale trükitud allika puhul eeldatakse tema tõkestamata levikut.

5.1.1. Raamat

Autori(te)ga raamat
Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: Alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus.
Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, kirjutatakse eesnimed välja.
K Vensel, V. (1979). Tootmis- ja kasvufunktsioonid. Tallinn: Valgus.
Chiang, A. C. (1984). Fundamental Methods of Mathematical Economics . 3rd ed. New York : McGraw- Hill .
ui ilmumisaasta puudub, kirjutatakse „s.a.“ (sine anno ). Kordustrüki number on araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l.“ (sine loco ). Kirjastuse nimetus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga.
Autorita raamat
Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). / Toimetaja , koostaja või organisatsioon . Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus.
Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette.
Chicago Manual of Style. (1993). 14th ed. Chicago: University of Chicago Press.
Working Papers in Economics (2006). /Eds. J. Alver , E. Listra , K. Paadam , M. Randveer , M. Saat , U. Venesaar. TUTWPE 19.
Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd : Metoodiline juhend. (2000). /Tartu Ülikooli majandusteaduskond. 4. tr. Tartu: TÜ Kirjastus.

5.1.2. Artikkel

Viitekirje esimeses pooles on andmed artikli kohta, teises pooles väljaande kohta, kus artikkel ilmus. Poolte vahel on mõttekriips.
Autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number) või kuupäev, artikli paiknemise leheküljed.
Köite (vihiku) numbritele ja leheküljenumbritele ei lisata lühendeid „kd“ või „lk“.
K Fainstein, G., Kerem , K., Lubenets, N. (2006). Wage Determination in Estonia. – The Business Review, 5 (1), 208–215.
Karnau, A. (2007). Töösturite idee leiab vastuseisu. – Postimees , 26. jaanuar, 9.
Aasma, A., Veimer, M. (2005). Limit Cycles and the Possibility of Choosing Walras-Keynes-Phillips Model. – Economics. Acta Universitatis Latviensis, 4, 26–36.
ogumikkude ja konverentsiväljaannete kohta antakse enne leheküljenumbreid ka Ilmumiskoht: Kirjastus.
Listra, E. (2005). Mida teha?: Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna arendamisest. – TTÜ aastaraamat 2004. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 25–28.
Randveer, Mare, Randveer, Martti. (2006). Structural Changes in Estonian Economy. − Business Interaction in Local Economies . Copyright by Congress of Political Economist, USA, 2, 249–257.
Sisemajandus. (1995). – Eesti Entsüklopeedia, 8. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 524.
Teatmeteose märksõnale viidatakse tekstis, kasutades lühendit sub.
(EE 1995 sub sisemajandus)
Õigusaktid
Akti nimetus. (Ilmumisaasta). – Väljaande nimetus, number, artikli number.
Vajadusel lisatakse muudatuste avaldamise andmed. Riigi Teataja asemel tohib kasutada lühendit RT.
Autoriõiguse seadus. (2000). – RT I, 16, 109.
Normdokumendid
Standardid
Standardi nimetus. (Ilmumisaasta). Standardi tunnus ja number. Ilmumiskoht: Kirjastus.
P Keevituse kvaliteedinõuded. (1997). Metallide sulakeevitus . Osa 3. Standardsed kvaliteedinõuded: Eesti standard EVS-EN 729-3: 1997. Tallinn: Standardiamet.
atendid
Patendi omanik(ud). (Väljastamise aasta). Patendi nimi: patendi number. Väljastamise kuupäev.
Min, M., Kink , A., Parve , T. (2002). A rate adaptive pacemaker: Eesti patent EP1169084.

5.1.3. Piiratud leviga allikad

Aruanded ja dokumendid
Eesti Mobiiltelefon AS. (2003). Majandusaasta aruanne. Äriregister .
Õ Turunduse alused: harjutusvihik. (1995). / Koost . A.Vihalem. Tallinn: TTÜ Kirjastus.
ppematerjalid
Dissertatsioonid ja lõputööd
A Raim, J. (2006). The PPP Deviations between Estonia and Non-Transitional Countries. Tallinn: TUT Press.
valdamata intervjuu
Intervjueeritava nimi. (Aasta). Pealkiri. Intervjueerija. Meetod. Koht, kuupäev. Intervjuu säilitamise koht.
A Milder, M. (2002). Juhtimisstiil . K. Kase intervjuu. Helisalvestis. Tallinn, 12. jaanuar. EBS.
valdatud intervjuu jaoks lisatakse avaldamise andmed.
K Remmel , C. (1996). Muutused organisatsioonides. M. Vadi intervjuu. Saku, 12. veebruar. – Vadi, M. Organisatsiooni käitumine. 2. tr. Tartu: TÜ Kirjastus, 355–358.
õned ja loengud
Engelbrecht, J. (2003). Mittelineaarsusest. Eesti Panga seminar. 21. jaanuar.
Kirjad
Vihalem, A. (2007). Juhendi viimistlemine. E-kiri A. Aarmale. 25. jaanuar.

5.2. Elektroonilised allikad

Elektroonilistele allikatele viidatakse, kui vastav allikas paberkandjal puudub või pole kättesaadav. Elektroonilise allika jaoks lisatakse tavalisele kirjele
[e-meedia tüüp] vahendusallika nimetus (pöördumise kuupäev)
E-meedia tüübid on näiteks [WWW], [CD-ROM], [e-ajakiri], [Online].

5.2.1. Vaba juurdepääsuga elektroonilised allikad

Vaba juurdepääsuga allikate korral esitatakse nende täielik aadress (URL), mis aga ei ole seo­tud viidatava allikaga ja võib muutuda. Väljaandeindeksi ( ISBN või ISSN) lisamine ta­gab viite kontrollitavuse. Ilmumisaastaks on allika internetis loomise (värskendamise) aas­ta.
Kaljapulk, A. 21. sajand – kas haridus internetiülikoolist? [WWW] http://www.eac.ttu.ee/essee2005.airi_kaljapulk.ht m (15.06.2005)
Teder, J., Golik, M. (2006). Ethnic Minorities and Entrepreneurship in Estonia. 14th Nordic Conference on Small Business Research. Stockholm : 20 p. [ http://www.ncsb2006.se/download_title.ht m].
Tüür, L. (2003). Kuidas mõista informatsiooni ehk mõtteid targast tulevikuühiskonnast. – Infofoorum, 7. [E-ajakiri] http://www.tlu.ee/~i-foorum/ (12.01.2007)
Rahandusministeeriumi 2007–2010 strateegiline arengukava. – Rahandusministeeriumi kodulehekülg . [WWW] http://www.fin.ee/ (14.01.2008)
URL aadressis tavaliselt ei viidata vahetult refereeritavale failile, kui avalehel on olemas üldine info (näiteks struktuuri või indeksite näol) viidatava allika leidmiseks.

5.2.2. Piiratud juurdepääsuga elektroonilised allikad

Ainola, L., Aben, H. (2005). Principal formulas of integrated photoelasticity in terms of characteristic parameters. – Journal of the Optical Society of America A-Optics Image Science and Vision , 22(6), 1181– 1186 . [Online] Web of Science (14.06.2005)
Raim, J. (2006). The Possibility of the Balassa-Samuelson Effect between Estonia and Germany 1991–2000. – Eesti Majandusteaduse Seltsi I aastakonverents. Pärnu, 20.–22.01.2006. [CD-ROM] ISBN 9985-4-0464-5, 8 p.

VIIDATUD ALLIKAD

Jokk, V. (2003). Dokumentide disain töökeskkonnas MS Word. Tallinn: TTÜ Kirjastus.
Kirjalike tööde koostamise ja kaitsmise üldpõhimõtted. (2007). /Koost. A. Vihalem. [WWW] http://www.majandus.ttu.ee/public/KirjTood2007.pdf (03.02.08)
Teadustöö alused. (2005). /Koost. A. Aarma , E. Kalle. Tallinn: TTÜ Kirjastus.
Viitamine. (2007). /Koost. T. Nurmiste.
[WWW] http://www.lib.ttu.ee/pdfs/viitamine.pdf (03.02.08)
Viitekirjete koostamine (2007). /Koost. T. Nurmiste.
[WWW] http://www.lib.ttu.ee/pdfs/viitekirjetekoost.pdf (03.02.08).
Vinnikova, Nika. (2008). Hinna osa tarbija ostukäitumises Tallinna toiduturul. Ainetöö turunduses. Käsikiri : TTÜ turunduse õppetool .
Koostaja: K. Keres

LISAD

Lisa 1. Näide teksti liigendamisest

2. HINNA OLEMUS
Hind on toote väärtus rahalises väljenduses, rahasumma, mida nõutakse toote või teenuse eest. Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote oma­mi­sest või tarbimisest tulenevate kasude omandamiseks. (Uustal)
Turundusmeetmestiku osana omab hind teatud eripärasid. Esimene nendest seisneb sel­les, et hind on ainuke turundusmeetmestiku osa, mis on seotud tuludega. Teine eripära seis­neb aga selles, et kuigi hind tundub olevat kombatav ( aineline ) ja konkreetne, on see te­ge­likult kõige abstraktsem ja meeltele tabamatum turundusmeetmestiku osa. …

2.1 Võrdlushinnad

Võrdlushind (reference price) on iga hind, mida tarbija kasutab võrdlusbaasina teiste hin­da­de hindamiseks. Võrdlushind võib olla väline ( external ) ja sisemine ( internal ). (Schiffman jt 2007, 177)
Peaaegu kõikide hinna tunnetamise mudelite põhieelduseks on seisukoht, et tarbijad hin­davad hinda, võrreldes seda mälul põhineva analoogstandardiga, mida tihti nimetatakse si­semiseks võrdlushinnaks. …
(Vinnikova 2008)

Lisa 2. Näide kirjaliku töö sisukorrast

SISUKORD
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 4
Majandusteaduskond 4
KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE 4
Tallinn 2008 4
Kirjalik töö trükitakse Word’i dokumendina valge A4 formaadis paberi ühel küljel. Eran­diks on tiitelleht, selle pöördele trükitakse kinnitus töö autorluse kohta. Lõputöö tii­tel­lehe pöör­dele lisa­tak­se veel kinnitused juhendajalt kaitsmisele lubamise kohta ja kaits­mis­ko­mis­jo­ni esimehelt kaitsmise kohta. 4
Juhendis toodud nõuete täitmist on Word’is võimalik saavutada mitmel viisil (Jokk 2003). Ju­hendis viidatakse ühele võimalikest viisidest. Kasutatakse inglisekeelseid ter­mi­neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne. 4
Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga. 4
Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat, kir­jatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär (File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12 punk­ti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For­mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vor­min­dus­vahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1. 4
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse /. 4
Töö kõik leheküljed nummerdatakse lehe allserva keskel kä­su­ga Insert>Page Numbers..., valides aknas Position „Bottom of page“ ja aknas Alignment „Cen­ter“. Le­he­kül­ge­de numbrid trükitakse alates sisse­ju­hatuse teisest leheküljest (tiitelleht, te­ma pöördeleht, si­sukord ja sis­sejuhatuse esimene lehekülg on numeratsioonis küll ar­ves­ta­tud, aga le­he­kül­je­numbreid nen­dele ei trükita). Selleks kõrvaldatakse piirid lehekülgede va­hel kuni sis­se­ju­ha­tuse teise lehe­küljeni (Insert>Break>Next page). 4
ülikooli nimetus suurtähtedega (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL) 5
teaduskonna nimetus (Majandusteaduskond) 5
instituudi nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse 5
õppetooli nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse 5
autori ees- ja perekonnanimi 5
töö pealkiri suurtähtedega 5
töö liik (uurimistöö korral ka õppeaine, mille raames tööd kirjutatakse) 5
töö juhendaja(te) kutse või ametikoht, eesnimi ja perekonnanimi (joondatakse paremale) 5
töö koostamise koht (linn) ja aasta. 5
Tiitellehe pöördele kirjutatakse kinnitus, et töö on kirjutatud iseseisvalt ja et kõi­ki­de­­le kasutatud allikatele on viidatud, mis varustatakse allkirja ja kuupäevaga. Lisatakse üli­õpi­lase kood ja e-posti aadress. 5
Bakalaureuse- ja magistritööde tiitellehe pöördele kirjutatakse ka juhendaja kinnitus töö sobivuse kohta ja kaitsmiskomisjoni esimehe kinnitus kaitsmise kohta. Kinnituste juu­res on koht allkirjale ja kuupäevale. 5
Vaata uurimistöö tiitellehe malli uurimistiitel.dot ja lõputöö tiitellehe malli tiitel.dot. 5
Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste peal­kirjad alates sis­se­ju­hatusest ja leheküljenumbrid, millelt alajaotus algab. Iga järgmise tasandi alajaotuste peal­kirjad joondatakse taandega eel­mise alajaotuse pealkirja suhtes. Pealkirja lõpust algab punkti­rida, mis lõpeb lehe­kül­je­numbriga (lühendit „lk“ ei lisata). Leheküljenumbrid on joon­­­datud paremale. 6
Käesoleva dokumendi sisukord on tehtud pä­rast töö vormistamise lõpetamist. Kõik pealkirjad (va pealkiri SISUKORD) on määratud vas­­tava tasandi pealkirja stiiliga (vormindusvahendiriba aknas Style „Heading 1“ või „Heading 2“ jne). Sisukorra tegemiseks on valitud Insert>Reference>Index and Tables...>Table of Contents. Aknas Show levels peab olema valitud töö struktuurile vastav arv tasandeid. 6
Vaata näidet lisas 2. 6
Esimese tasandi alajaotusi alustatakse uuelt leheküljelt eelneva tühimikuga 72 pt. Uue lehekülje tagamiseks aktiveeritakse menüüs Format>Paragraph>Line and Page Breaks aken Page break before. Pealkiri kirjutatakse suurtähtedega tähesuurusega 16. Ma­da­lamate ta­san­dite alajaotusi jätkatakse samalt leheküljelt, kus eelmine alajaotus lõppes. Tei­se tasandi peal­­kirjade ette jäetakse 36 pt tühimik, pealkiri kirjutatakse tähesuurusega 14. Kol­­manda (ja järg­miste) tasandi pealkirjade ette jäetakse 18 pt tühimik, tähesuurus on 12. Kui leheküljele ma­hub alajaotuse teksti vähem kui kaks rida, alustatakse ka teise või ma­da­la­ma tasandi alajaotust uuelt leheküljelt. 7
Sisukorras ei kirjutata ka esimese tasandi pealkirju suurtähtedega. 7
Vaata näidet lisas 1. 7
Tekstis ei kasutata sõnalühendeid („s.a“ asemel kirjutatakse „sel aastal“). Erandiks on „jne“. Viitamisel ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“). 8
Lühendi lõppu punkti ei panda. Kui lühendil on eesti keeles mingi muu tähendus, pannakse sisepunkt („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“). 8
Kõik mõõtühikuga arvud kirjutatakse numbritega (võrdle „kolm aastat“ ja „3 km“), jättes arvu ja mõõtühiku vahele tühiku (protsendi ja nurga- või temperatuurikraadi tähis kir­jutatakse vahetult arvu järele). Arvule ei lisata käändelõppe (näiteks „150. kilomeetril“). 8
Vahemiku tähiseks on mõttekriips, mille asemel võib kirjutada „kuni“ (näiteks „va­nu­­se­piirang 16–18 aastat“ või „16 kuni 18 aastat“). Ajavahemiku kirjeldamisel kirjutatakse mõõt­ühik tavaliselt vahemiku ette (näiteks „aastatel 2002–2005“). 8
Loetelu esitatakse: 9
horisontaalselt (elemendid asetsevad ühel real teksti sees) 9
vertikaalselt (elemendid asetsevad eraldi ridadel, read on taandega). 9
Lühikeste (näiteks ühesõnaliste) elementidega loetelu esitatakse horisontaalselt. Kui elementide järjestus on oluline (või loetelu elementidele on vaja viidata), elemendid num­merdatakse (numbrile järgneb ümarsulg) ja eraldatakse komaga, viimane element eral­datakse sõnaga „ja“. 9
9
Skandinaaviamaad on Norra, Rootsi ja Soome (järjestus ei ole oluline). 9
Eesti väliskaubanduse tähtsamad partnerid on: 1) Soome, 2) Venemaa ja 3) Läti. 9
Ühelauselised elemendid esitatakse tavaliselt vertikaalselt. Elemendid algavad väi­ke­tähega, järjestatud elemendid nummerdatakse, järjestamata elemendid märgistatakse ting­­märgiga (soovitavalt sidekriipsuga). Elemendi lõppu punkti ei panda, küll aga viimase ele­mendi lõppu. 9
Kodus töötamisel on eeliseid ka tööandjal (Arvola 2006, 38): 9
1)madalamad üldkulud 9
2)tööviljakuse kasv 9
3)tööl püsivad kogenud töötajad ja lisanduvad uued 9
4)firma maine paranemine. 9
Tööandja jaoks on negatiivseks küljeks (Arvola 2006, 38): 9
suured kulutused alguses 9
riskid andmete turvalisuse osas. 9
Mitmelauselised elemendid esitatakse alati vertikaalselt. Elemendid algavad suur­tähega ja lõpevad punktiga. Nummerdamisel on numbri järel punkt. 10
Elemendi all-loetelu tähistatakse väiketähtedega tähestikulises järjekorras koos järg­neva ümarsuluga (kui allelementide järjestus on oluline) või märgistatakse põhiloetelust erineva ting­mär­giga. 10
Loetelu elemendid on: 10
1)järjestatud (järjestus on oluline, elemendid nummerdatakse) 10
a)ühesõnalised elemendid esitatakse horisontaalselt 10
b)ühelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt 10
c)mitmelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt 10
2)järjestamata (järjestus ei ole oluline, elemente ei nummerdata) 10
a)lühemad ühelauselised elemendid esitatakse horisontaalselt 10
b)pikemad ühelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt. 10
Kui töös kasutatakse palju lühendeid, tähistusi, tabeleid või jooniseid, võib lisadena koostada nende loetelud, näidates vastavad leheküljenumbrid. 10
Teksti alajaotus ei tohi alata ega lõppeda loeteluga. 10
Töös arvutatud või töödeldud andmete ja süstematiseeritud teksti tabelid esi­ta­tak­se teks­tis. Tabelid nummerdatakse liht- või liitnumeratsioonil. Pärast tekstis olevat viidet ta­be­lile (näi­teks „mille tulemused on toodud tabelis 4“) järgneb esimesel võimalusel tabel ise. 11
Tabeli pealkiri joondatakse vasakule, jättes nii selle rea ette kui ka taha 18 pt tü­hi­mi­ku. See eraldab tabeli pealkirja temale eelnevast tekstist ja tabelist endast. Pealkiri al­gab üldnimetusega „Tabel“ ja tabeli numbriga, mille järele pannakse punkt. Tabeli enda peal­kiri algab suurtähega ja tema lõppu punk­­ti ei panda. Kui kõik tabelis toodud arv­and­med on sama mõõtühikuga, lisatak­se see sulgudes tabeli pealkirja. 11
Tabel 2. Eelarvetulud maakonniti aastatel 2000­­–2005 (miljonites kroonides) 11
Tabel kujundatakse lahtisena, eraldades ainult tabelipea rõhtjoon(t)ega. Näiteks Table>Insert>Table... ja pärast vajaliku arvu veergude ning ridade valimist vajutatakse nup­­pu AutoFormat... . Aknast Table Styles valitakse „Table Normal“. Rõhtjoont võib li­sa­da raamjoone aknast vormindusribal (Bottom Border). 11
Veergude ja ridade pealkirjad kirjutatakse suurtähega. Alaveergude pealkirjad kir­ju­tatakse väiketähega. Veer­gude nummerdamisel (näiteks viitamiseks) tähistatakse teksti si­saldavad veerud suur­tähtedega tähestiku järjekorras. 11
Tabel joondatakse lehekülje keskele. Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst al­gab taandeta. Ühte ja samasse veergu kantud arv­andmed peavad olema ühesuguse täp­su­se ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joon­da­tak­se komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse (korduva vajutamisega) joon­laua vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴.), mis klõpsatakse so­bivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada). 12
Tabeli järgi kirjutatakse viide andmete allikale ja/või märkused ja selgi­tu­sed mär­gis­ta­tud andmete juurde (reavahe 1,0). 12
Järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik. 12
Tabel 7. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides) 12
Kvartal 12
Toodang 12
Summa 12
toolid 12
lauad 12
A 12
1 12
2 12
3 12
I 12
24,4 12
30,1 12
54,5 12
II 12
13,0* 12
22,7 12
35,7 12
III 12
27,1 12
29,2 12
56,3 12
IV 12
21,5 12
31,0 12
52,5 12
Allikas: Ettevõtte aastaaruanne (Aru AS 2004, 12). 12
Märkus. Andmed on ümardatud. 12
* Esines häireid varustamisel. 12
Kui joonist kasutatakse selliste arvandmete illustreerimiseks, mis on ko­gu­tud erinevatest allikatest või on eelnevalt töödeldud, siis näidatakse joonise allikana li­sas toodud arvandmete tabelit. Lisas toodud tabeli all viidatakse kasutatud allika(te)le. 13
Jooniseid ei raamistata. Järgnev joonis ja tabel on raamistatud kui näited. 13
13
Joonis 2. III tsehhi toodang 2003. aastal: kogutoodang tuhandetes kroonides 13
Allikas: Lisa 13. 13
Lisa 13. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides) 14
Kvartal 14
Toodang 14
Summa 14
toolid 14
lauad 14
A 14
1 14
2 14
3 14
I 14
24,4 14
30,1 14
54,5 14
II 14
13,0* 14
22,7 14
35,7 14
III 14
27,1 14
29,2 14
56,3 14
IV 14
21,5 14
31,0 14
52,5 14
Allikas: Ettevõtte aastaaruanne (Aru AS 2004, 12). 14
Märkus. Andmed on ümardatud. 14
* Esines häireid varustamisel. 14
Märkuse lisamiseks viiakse kursor vastava lause lõppu ja valitakse Insert>Reference>Footnote... . Alajaotuses Location valitakse aknas Footnotes „Bottom of page“. 14
TTÜ majandusteaduskonnas kasutatakse nimelist viitamissüsteemi (Viitamine 2007). 15
Nimelisel viitamisel ei ole allikate loetelu nummerdatud. Tekstis viitamisel kirju­tatakse ümar­sulgudesse autori perekonnanimi ja allika ilmumisaasta, komaga eraldatult lehe­külje number/numbrid. Lehekülje numbrit ei panda, kui allikale viidatakse üldiselt. Kui vii­datakse ühelauselisele tsitaadile või refereeringule, on ümarsulgudes viide allikale selle lau­se lõpus (punkt lõpusulu järel). Kui viidatakse mitmelauselisele tsitaadile või re­fe­ree­rin­gu­le, paigutatakse ümarsulgudes viide pärast viimast lauset. Viite lõpusulu järel punkti ei panda. 15
Kui töös viidatakse sama perekonnanimega autoritele, kirjutatakse viites ka autori initsiaal (näi­teks „K. Lutsoja“ ja „M. Lutsoja“). 15
Tsiteerimine on originaali esitamine täpselt samas sõnastuses, säilitades väljendatud mõtet (kontekstist välja rebitud üksikuid lauseid võib suvaliselt tõlgendada). Puuduvate sõnade (lausete) asemel pannakse kolm punkti (...). Tsitaadi osi võib selgitada või rõhutada, märkides seda kandilistes sulgudes. Lühemad tsitaadid tuuakse teksti sees jutumärkides. 15
Pikemaid tsitaate kirjutatakse eraldi plokina tähesuurusega 10 ja reavahega 1,0. 15
„Tsitaat peab igas aspektis [autori rõhutus] täpselt vastama originaalile“ (Teadustöö alused 2005, 101). 15
Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti ... võib töös esitada kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab igas aspektis täpselt vastama originaalile ning esitatakse jutumärkides. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. (Teadustöö alused 2005, 101) 15
Refereerimisel antakse originaali mõte edasi vabas, sageli kokkuvõtlikus ja kom­menteerivas vormis. Jutumärke ei kasutata. 15
Kui autoreid on mitu, kirjutatakse esimese autori perekonnanimi ja „jt“. 15
Eesti ühinemisele Euroopa Liitu järgnes erinevate ametkondade integreerumine EL vastavate ametkondadega (Purju jt 1999). 15
Kui viidatakse sama autori mitmele allikale samast aastast, lisatakse ilmumisaastale väiketäht (näiteks „Koppel 2004a“ ja „ Koppel 2004b“). 16
Kui viitavas lauses on autor juba nimetatud, kirjutatakse viites ainult ilmumisaasta ja lehekülje number. 16
Kui autor puudub, kirjutatakse pealkirja algus ja kolm punkti. 16
R. Arvola käsitleb kodus töötamist kui üht võimalust tööhõive parandamiseks (2006, 35). 16
Kui samal leheküljel viidatakse samale allikale mitu korda, kirjutatakse korduval viitamisel autori ja aasta asemel „Ibid.“ või „sealsamas“. 16
Kodus töötamine peidab endas ka riske (Ibid.). 16
Allika osale, tabelile, joonisele, valemile või lisale viitamisel asendatakse lehe­külgede numb­rid viites vastavalt töö alajaotusega, tabeli, joonise, valemi või lisa numbriga. 16
Sisemiselt (sama töö osadele) võib viidata kas otse 16
Loetelu vormistatakse sõltuvalt sellest, kas elementide järjestus loetelus on oluline või mitte (Teadustöö alused 2003, 4.2.2). 16
Kodus töötamise eelistust mõjutavad tegurid (Arvola 2006, joonis 9). 16
16
Valemist 2 on näha ... 16
või kaudselt (viide on sulgudes) 16
... (vt valem 2). 16
Numeratsiooni tähise lõpus ei ole punkti (võrdle „Joonis 1.“ ja „Joonisel 1 on näidatud ...). 16
Viidates tekstis õigusaktidele, mis on olemas viidatud allikate loetelus, kasutatakse õigusakti pealkirja või (järgnevatel viitamistel) pealkirja lühendit. 17
ÄSi (äriseadustiku) kohaselt ... 17
ÄS reguleerib ... 17
Võib viidata ka redaktsiooni kehtimise kuupäevale (12.12.2003 redaktsioon). 17
Õigusaktide sätete nimetused (näiteks „paragrahv“ ja „lõige“) on soovitav välja kir­ju­tada, kindlasti aga lause alguses. Lause sees tohib kasutada ka lühendeid. 17
Paragrahvis 7 tuuakse ... 17
ORASe §-d 7 ja 13 määravad ... 17
Loetelus olevatele elektroonsetele allikatele viidatakse tavalisel viisil: autor(id) või pealkiri ja aasta (kui see on märgitud). Leheküljenumbritele ei ole soovitav viidata, sest need võivad muutuda sõltuvalt kasutatud lehitsejast ja/või printerist. 17
Foorumeid, elektronposti jms tavaliselt ei säilitata, seega pole loetelus vastavaid kirjeid. 17
A. Vihalem tuletas meelde (isiklik e-kiri, 25.01.2007), et ... 17
Üliõpilane Kask arvas (online diskussioon, 10.09.2006), et ... 17
Inglisekeelne töö pealkiri peab olema täpne tõlge eestikeelsest pealkirjast. See vor­mis­ta­takse teise tasandi pealkirjana (väiketähed 14 pt ja Bold), rea ette jäetakse 36 pt tühimik. Auto­ri ees- ja perekonnanimi on kolmanda tasandi pealkirjana (Bold), rea ees on 18 pt tü­hi­mik. Resümee teksti esimese, taandeta lõigu ette jäetakse jällegi 18 pt tühimik. 18
RÉSUMÉ 18
The role of price in consumer purchasing behavior on the Tallinn food market 18
Nika Vinnikova 18
The effectiveness of marketing and as a result the success of the whole company depends on how well are known the consumers, their needs and purchasing behavior. Consumer behavior is influenced by many factors, but marketing can affect it only via the elements of the marketing mix, which are product, price, promotion and place. 18
The aim of this work is ... 18
Lisad paigutatakse kirjaliku töö lõppu. Lisad algavad esimese tasandi pealkirjaga (vt 4.1) LISAD, mis võib olla paigutatud esimese lisaga samale leheküljele (sel ju­hul ei jäeta lehekülje algusesse 72 pt tühimikku). Iga lisa alustatakse uuelt leheküljelt. Lisad num­mer­datakse ja pealkirjastatakse teise tasandi pealkirjana (näiteks Lisa 2. Kü­si­mustik), 36 pt tühimikku pealkirja ette ei jäeta. Mitmeleheküljelise lisa järgmised leheküljed peal­kirjastatakse „Lisa 2. (järg)“. Lisade pealkirjad esitatakse ka sisukorras. 18
Lisad .....................................................................37 19
Lisa 1. Kasutatud lühendid .......................37 19
Lisa 2. Küsimustik ....................................39 19
Kui lisana tuuakse tabel või joonis, on lisa pealkirjaks tabeli või joonise pealkiri. Viited allikale, samuti märkused ja selgitused tuuakse tavalises korras tabeli või joonise järel (vt 4.3.3 või 4.3.4). 19
Allikate loetelu alustatakse ladina tähestikku kasutavate kirjetega, jätkatakse vene­tähestikuliste kirjetega. Muude tähestikkude kirjed translitereeritakse ladina tähestikku vastavalt rahvusvaheliste standardite nõuetele. Allikate loetelu ei nummerdata, viitekirjed esitatakse autori perekonnanime järgi (autori puudumisel pealkirja esimese sõna järgi) tä­hes­tikulises järjekorras. Inglisekeelsete allikate tähestikulisel järjestamisel ei arvestata määratud ja määramata artiklit (The ja A), neid viitekirjes ei tooda. 20
Kui kirjes on rohkem kui üks rida, kirjutatakse järgmised read taandega. 20
Accountability. (2005). Annual Report. Tallinn: Eesti Pank. 20
Purju, A. (1998). Estonian Economy 1997–1998. Tallinn: Ministry of Economic Affairs. 20
Sama autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi. Sama autori samal aastal ilmunud tööd järjestatakse pealkirja esimese sõna järgi, ilmumisaastale lisatakse väiketähed a, b, c jne. 20
Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 (Single). Kahe kirje vahele jäetakse tühi rida. 20
Sõltuvalt allika tüübist peavad viitekirjetesse kuuluma teatud kohustuslikud andmed. 20
Autori(te)ga raamat 21
Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: Alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. 21
Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, kirjutatakse eesnimed välja. 21
Kui ilmumisaasta puudub, kirjutatakse „s.a.“ (sine anno). Kordustrüki number on araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l.“ (sine loco). Kirjastuse nimetus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. 21
Vensel, V. (1979). Tootmis- ja kasvufunktsioonid. Tallinn: Valgus. 21
Chiang, A. C. (1984). Fundamental Methods of Mathematical Economics. 3rd ed. New York: McGraw-Hill. 21
Autorita raamat 21
Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. 21
Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette. 21
Chicago Manual of Style. (1993). 14th ed. Chicago: University of Chicago Press. 22
Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd: Metoodiline juhend. (2000). /Tartu Ülikooli majandusteaduskond. 4. tr. Tartu: TÜ Kirjastus. 22
Autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number) või kuupäev, artikli paiknemise leheküljed. 22
Köite (vihiku) numbritele ja leheküljenumbritele ei lisata lühendeid „kd“ või „lk“. 22
Fainstein, G., Kerem, K., Lubenets, N. (2006). Wage Determination in Estonia. – The Business Review, 5 (1), 208–215. 22
Karnau, A. (2007). Töösturite idee leiab vastuseisu. – Postimees, 26. jaanuar, 9. 22
Aasma, A., Veimer, M. (2005). Limit Cycles and the Possibility of Choosing Walras-Keynes-Phillips Model. – Economics. Acta Universitatis Latviensis, 4, 26–36. 22
Kogumikkude ja konverentsiväljaannete kohta antakse enne leheküljenumbreid ka Ilmumiskoht: Kirjastus. 22
Listra, E. (2005). Mida teha?: Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna arendamisest. – TTÜ aastaraamat 2004. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 25–28. 23
Randveer, Mare, Randveer, Martti. (2006). Structural Changes in Estonian Economy. − Business Interaction in Local Economies. Copyright by Congress of Political Economist, USA, 2, 249–257. 23
Sisemajandus. (1995). – Eesti Entsüklopeedia, 8. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 524. 23
Teatmeteose märksõnale viidatakse tekstis, kasutades lühendit sub. 23
(EE 1995 sub sisemajandus) 23
Õigusaktid 23
Akti nimetus. (Ilmumisaasta). – Väljaande nimetus, number, artikli number. 23
Vajadusel lisatakse muudatuste avaldamise andmed. Riigi Teataja asemel tohib kasutada lühendit RT. 23
Autoriõiguse seadus. (2000). – RT I, 16, 109. 23
Normdokumendid 23
Standardid 23
Standardi nimetus. (Ilmumisaasta). Standardi tunnus ja number. Ilmumiskoht: Kirjastus. 23
Keevituse kvaliteedinõuded. (1997). Metallide sulakeevitus. Osa 3. Standardsed kvaliteedinõuded: Eesti standard EVS-EN 729-3: 1997. Tallinn: Standardiamet. 23
Patendid 23
Patendi omanik(ud). (Väljastamise aasta). Patendi nimi: patendi number. Väljastamise kuupäev. 23
Min, M., Kink, A., Parve, T. (2002). A rate adaptive pacemaker: Eesti patent EP1169084. 24
Eesti Mobiiltelefon AS. (2003). Majandusaasta aruanne. Äriregister. 24
Õppematerjalid 24
Turunduse alused: harjutusvihik. (1995). /Koost. A.Vihalem. Tallinn: TTÜ Kirjastus. 24
Dissertatsioonid ja lõputööd 24
Raim, J. (2006). The PPP Deviations between Estonia and Non-Transitional Countries. Tallinn: TUT Press. 24
Avaldamata intervjuu 24
Intervjueeritava nimi. (Aasta). Pealkiri. Intervjueerija. Meetod. Koht, kuupäev. Intervjuu säilitamise koht. 24
Milder, M. (2002). Juhtimisstiil. K. Kase intervjuu. Helisalvestis. Tallinn, 12. jaanuar. EBS. 24
Avaldatud intervjuu jaoks lisatakse avaldamise andmed. 24
Remmel, C. (1996). Muutused organisatsioonides. M. Vadi intervjuu. Saku, 12. veebruar. – Vadi, M. Organisatsiooni käitumine. 2. tr. Tartu: TÜ Kirjastus, 355–358. 24
Kõned ja loengud 24
Engelbrecht, J. (2003). Mittelineaarsusest. Eesti Panga seminar. 21. jaanuar. 24
Kirjad 24
Vihalem, A. (2007). Juhendi viimistlemine. E-kiri A. Aarmale. 25. jaanuar. 24
[e-meedia tüüp] vahendusallika nimetus (pöördumise kuupäev) 25
E-meedia tüübid on näiteks [WWW], [CD-ROM], [e-ajakiri], [Online]. 25
URL aadressis tavaliselt ei viidata vahetult refereeritavale failile, kui avalehel on olemas üldine info (näiteks struktuuri või indeksite näol) viidatava allika leidmiseks. 25
Kaljapulk, A. 21. sajand – kas haridus internetiülikoolist? [WWW] http://www.eac.ttu.ee/essee2005.airi_kaljapulk.ht m (15.06.2005) 25
Teder, J., Golik, M. (2006). Ethnic Minorities and Entrepreneurship in Estonia. 14th Nordic Conference on Small Business Research. Stockholm: 20 p. [ http://www.ncsb2006.se/download_title.ht m]. 25
Tüür, L. (2003). Kuidas mõista informatsiooni ehk mõtteid targast tulevikuühiskonnast. – Infofoorum, 7. [E-ajakiri] http://www.tlu.ee/~i-foorum/ (12.01.2007) 25
Rahandusministeeriumi 2007–2010 strateegiline arengukava. – Rahandusministeeriumi kodulehekülg. [WWW] http://www.fin.ee/ (14.01.2008) 25
Ainola, L., Aben, H. (2005). Principal formulas of integrated photoelasticity in terms of characteristic parameters. – Journal of the Optical Society of America A-Optics Image Science and Vision, 22(6), 1181–1186. [Online] Web of Science (14.06.2005) 26
Raim, J. (2006). The Possibility of the Balassa-Samuelson Effect between Estonia and Germany 1991–2000. – Eesti Majandusteaduse Seltsi I aastakonverents. Pärnu, 20.–22.01.2006. [CD-ROM] ISBN 9985-4-0464-5, 8 p. 26
Jokk, V. (2003). Dokumentide disain töökeskkonnas MS Word. Tallinn: TTÜ Kirjastus. 27
Kirjalike tööde koostamise ja kaitsmise üldpõhimõtted. (2007). /Koost. A. Vihalem. [WWW] http://www.majandus.ttu.ee/public/KirjTood2007.pdf (03.02.08) 27
Teadustöö alused. (2005). /Koost. A. Aarma, E. Kalle. Tallinn: TTÜ Kirjastus. 27
Viitamine. (2007). /Koost. T. Nurmiste. 27
[WWW] http://www.lib.ttu.ee/pdfs/viitamine.pdf (03.02.08) 27
Viitekirjete koostamine (2007). /Koost. T. Nurmiste. 27
[WWW] http://www.lib.ttu.ee/pdfs/viitekirjetekoost.pdf (03.02.08). 27
Vinnikova, Nika. (2008). Hinna osa tarbija ostukäitumises Tallinna toiduturul. Ainetöö turunduses. Käsikiri: TTÜ turunduse õppetool. 27
Koostaja: K. Keres 27
2. HINNA OLEMUS 29
Hind on toote väärtus rahalises väljenduses, rahasumma, mida nõutakse toote või teenuse eest. Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote oma­mi­sest või tarbimisest tulenevate kasude omandamiseks. (Uustal) 29
Turundusmeetmestiku osana omab hind teatud eripärasid. Esimene nendest seisneb sel­les, et hind on ainuke turundusmeetmestiku osa, mis on seotud tuludega. Teine eripära seis­neb aga selles, et kuigi hind tundub olevat kombatav (aineline) ja konkreetne, on see te­ge­likult kõige abstraktsem ja meeltele tabamatum turundusmeetmestiku osa. … 29
Võrdlushind (reference price) on iga hind, mida tarbija kasutab võrdlusbaasina teiste hin­da­de hindamiseks. Võrdlushind võib olla väline (external) ja sisemine (internal). (Schiffman jt 2007, 177) 29
Peaaegu kõikide hinna tunnetamise mudelite põhieelduseks on seisukoht, et tarbijad hin­davad hinda, võrreldes seda mälul põhineva analoogstandardiga, mida tihti nimetatakse si­semiseks võrdlushinnaks. … 29
(Vinnikova 2008) 29
SISUKORD 30
1 Siin on joonealune märkus.
2 Märkuste vahele jäetakse tühi rida
4