Kirjalike Tööde Vormistamise Juhend (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
Majandusteaduskond  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2008 
SISUKORD 
 
 
 
1. Üldnõuded .......................................................................................................................... 4 
2.  Tiitelleht  ............................................................................................................................. 5 
3. Sisukord .............................................................................................................................. 6 
4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7 
4.1.  Pealkirjad  ..................................................................................................................... 7 
4.2. Töö keel ....................................................................................................................... 8 
4.2.1.  Lühendid  tekstis .................................................................................................... 8 
4.2.2. Arvud tekstis ......................................................................................................... 8 
4.3. Tekst ............................................................................................................................ 9 
4.3.1.  Loetelu  .................................................................................................................. 9 
4.3.2. Valem ................................................................................................................. 10 
4.3.3. Tabel ................................................................................................................... 11 
4.3.4. Joonis ja teised  graafilised  elemendid ................................................................ 12 
4.3.5.  Joonealune   märkus  ............................................................................................. 14 
4.4.  Viitamine  ................................................................................................................... 14 
4.5.  Resümee  .................................................................................................................... 18 
4.6. Lisa ............................................................................................................................ 19 
5.  Viidatud  allikad ................................................................................................................ 20 
5.1. Trükitud allikas  paberkandjal  .................................................................................... 21 
5.1.1. Raamat ................................................................................................................ 21 
5.1.2. Artikkel ............................................................................................................... 22 
5.1.3. Piiratud leviga allikad ......................................................................................... 24
5.2. Elektroonilised allikad ............................................................................................... 25 
5.2.1. Vaba juurdepääsuga elektroonilised allikad ....................................................... 25 
5.2.2. Piiratud juurdepääsuga elektroonilised allikad ................................................... 26 
Viidatud allikad .................................................................................................................... 27 
Lisad ..................................................................................................................................... 28 
Lisa 1. Näide teksti liigendamisest ................................................................................... 29 
Lisa 2. Näide kirjaliku töö sisukorrast .............................................................................. 30 
1. ÜLDNÕUDED 
Kirjalik töö trükitakse Word’i dokumendina valge A4 formaadis paberi ühel küljel. Eran-
diks  on tiitelleht, selle pöördele trükitakse kinnitus töö autorluse kohta.  Lõputöö   tiitellehe  
pöördele lisatakse veel  kinnitused  juhendajalt kaitsmisele lubamise kohta ja kaitsmiskomis-
joni esimehelt kaitsmise kohta.  
 
Juhendis toodud nõuete täitmist on Word’is võimalik saavutada mitmel viisil (Jokk 
2003).  Juhendis  viidatakse  ühele  võimalikest  viisidest.  Kasutatakse  inglisekeelseid  termi-
neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne. 
 
Juhendis toodud näited on ümbritsetud  raamiga . 
Word’i  dokumendi  loomist  alustatakse   vormingu   määramisega  (lehekülje   formaat , 
kirjatüüp ja suurus ning  reavahe ). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär 
(File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse  Times  New  Roman  ja tähesuuruseks 12 
punkti  (vormindusvahendiriba   aknast    Font   ja  Font   Size ).  Reavaheks  valitakse  1,5  (For-
mat>Paragraph>Indents  and   Spacing >Line  spacing).  Tekst  joondatakse  rööbiti  ( vormin -
dusvahendiriba  nupp  Justify). Vaata näidet  lisas  1. 
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi 
poolitamisel valitakse järgmisel  real  poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse /. 
Töö  kõik   leheküljed   nummerdatakse  lehe  allserva  keskel  käsuga   Insert >Page 
Numbers ...,   valides    aknas    Position   „ Bottom   of  page“  ja  aknas   Alignment   „ Center “.  Lehe-
külgede   numbrid   trükitakse  alates  sissejuhatuse  teisest  leheküljest    (tiitelleht,  tema 
pöördeleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg  on numeratsioonis küll arvestatud, 
aga  leheküljenumbreid  nendele  ei  trükita).  Selleks  kõrvaldatakse  piirid  lehekülgede  vahel 
kuni sissejuhatuse teise leheküljeni (Insert>Break>Next page).  
 
 
2. TIITELLEHT 
Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse eraldi ridadele ja joondatakse  keskele , välja arvatud 
andmed töö  juhendaja  kohta: 
-  ülikooli nimetus  suurtähtedega  (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL) 
-  teaduskonna nimetus (Majandusteaduskond) 
-   instituudi  nimetus, mille  õppeaine  raames või juhendamisel tööd  kirjutatakse  
-  õppetooli nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse 
-  autori ees- ja  perekonnanimi  
-  töö pealkiri suurtähtedega 
-  töö liik (uurimistöö korral ka õppeaine, mille raames tööd kirjutatakse) 
-  töö  juhendaja(te)  kutse  või  ametikoht,   eesnimi   ja  perekonnanimi  (joondatakse 
paremale) 
-  tööd juhendanud üksuse asukoht (linn) ja aasta. 
Tiitellehe pöördele kirjutatakse kinnitus, et töö on kirjutatud iseseisvalt ja et kõiki-
dele kasutatud allikatele on viidatud, mis varustatakse allkirja ja kuupäevaga. Lisatakse  üli -
õpilase kood ja e-posti aadress. 
Bakalaureuse- ja magistritööde tiitellehe pöördele kirjutatakse ka juhendaja kinnitus 
töö sobivuse kohta ja kaitsmiskomisjoni esimehe kinnitus kaitsmise kohta. Kinnituste juu-
res on koht allkirjale ja kuupäevale. 
Vaata  uurimistöö  tiitellehe   malli   uurimistiitel.dot  ja  lõputöö  tiitellehe  malli 
tiitel.dot. 
 
 
 
 
5
3. SISUKORD 
Kirjalik  töö  liigendatakse  alajaotusteks.  Struktuursed  (esimese  tasandi)  alajaotused  on 
sisukord,  sissejuhatus,  töö  sisu  peatükid,  kokkuvõte,  viidatud  allikate  loetelu,  resümee  ja 
lisad. Teise tasandi alajaotused on alapeatükid ja nummerdatud lisad. Järgnevate tasandite 
alajaotused on alapeatükkide punktid. Peatükid ja lisad nummerdatakse lihtnumeratsiooni-
ga. Madalamate tasandite alajaotused on liitnumeratsiooniga (vt 4.1). 
Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste pealkirjad alates sisse-
juhatusest  ja   leheküljenumbrid ,  millelt   alajaotus   algab.  Iga  järgmise  tasandi  alajaotuste 
pealkirjad joondatakse taandega eelmise alajaotuse pealkirja suhtes. Pealkirja lõpust algab 
punktirida,  mis  lõpeb  leheküljenumbriga  (lühendit  „lk“  ei  lisata).  Leheküljenumbrid  on 
joondatud paremale. 
Käesoleva dokumendi sisukord on tehtud pärast töö vormistamise lõpetamist. Kõik 
pealkirjad  (va  pealkiri  SISUKORD)  on  määratud  vastava  tasandi  pealkirja  stiiliga 
(vormindusvahendiriba  aknas  Style  „ Heading   1“  või  „Heading  2“  jne).   Sisukorra  
tegemiseks  on  valitud  Insert> Reference >Index  and  Tables...>Table  of  Contents.  Aknas 
Show levels peab olema valitud töö struktuurile vastav arv tasandeid.  
 
Vaata näidet lisas 2. 
 
 
 
 
 
 
 
 
6
4. KIRJALIKU TÖÖ SISU 
Töö  vormistamisel  jälgitakse, et mingi elemendi kujundamine oleks ühtne kogu töös (peal-
kirjad, liigendamine, mittetekstilised elemendid nagu valemid,  tabelid  ja joonised). 
4.1. Pealkirjad 
Iga  tasandi  alajaotusel  on  sisu  kajastav  pealkiri.  Kõik    pealkirjad  nummerdatakse   araabia  
numbritega (näiteks „1.“, „1.1.“, ...) ja joondatakse vasakule. Pealkirjad kirjutatakse rasva-
ses kirjas ( Bold ). Pealkirjad algavad suurtähega, neis ei kasutata lühendeid ja nende lõppu 
ei panda punkti. Kui pealkiri on mitmelauseline, pannakse iga lause lõppu punkt, aga mitte 
viimase lause lõppu. Pealkirjas sõnu ei poolitata. Pealkirjale järgnev esimene tekstilõik vor-
mindatakse eelneva tühimikuga 18 pt ( Format >Paragraph>Indents and Spacing ja Spacing-
ala aknas  Before  18 pt). Järgnevate tekstilõikude ette tühikut ei vormindata. 
Esimese  tasandi  alajaotusi  alustatakse  uuelt  leheküljelt  eelneva  tühimikuga  72  pt. 
Uue  lehekülje  tagamiseks  aktiveeritakse  menüüs  Format>Paragraph>Line  and  Page 
Breaks aken Page break before. Pealkiri kirjutatakse suurtähtedega tähesuurusega 16. Ma-
dalamate  tasandite  alajaotusi  jätkatakse  samalt  leheküljelt,  kus   eelmine   alajaotus  lõppes. 
Teise tasandi pealkirjade ette jäetakse 36 pt tühimik, pealkiri kirjutatakse tähesuurusega 14. 
Kolmanda (ja järgmiste) tasandi pealkirjade ette jäetakse 18 pt tühimik, tähesuurus on 12. 
Kui leheküljele mahub alajaotuse teksti vähem kui kaks rida, alustatakse ka teise või mada-
lama  tasandi alajaotust uuelt leheküljelt. 
Sisukorras ei  kirjutata  ka esimese tasandi pealkirju suurtähtedega. 
 
Vaata näidet lisas 1. 
 
7
4.2. Töö keel 
Selles punktis tuuakse juhendid eesti keeles kirjutatud töö kohta. Võõrkeelsed sõnad, fraa-
sid  ja  nimetused  kirjutatakse   kursiivis .  Vähetuntud  termin   defineeritakse   ja/või  lisatakse 
sulgudes vastav võõrkeelne termin kursiivis.  
4.2.1. Lühendid tekstis 
Lühendi  esmakordsel   kasutamisel   kirjutatakse   kõigepealt   välja  eestikeelne   täisnimi ,  siis  
sulgudes  suurtähtedest  koosnev  lühend  (võõrkeelse  lühendi  korral  pärast  mõttekriipsu  ka 
võõrkeelne  täisnimi).  Näiteks  sisemajanduse   koguprodukt   (SKP),   suhtekorraldus   (PR  – 
public  relations ). Hiljem kasutatakse ainult lühendit. Lühendi käändes lisatakse  käändelõpp  
ilma sidekriipsuta. Võib koostada lühendite lisa.  
Tekstis ei kasutata sõnalühendeid („s.a“ asemel kirjutatakse „sel aastal“). Erandiks 
on „jne“.  Viitamisel  ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“). 
Lühendi lõppu punkti ei panda. Kui lühendil on eesti keeles mingi muu tähendus, 
pannakse  sisepunkt  („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“). 
4.2.2. Arvud tekstis 
Arvud  kirjutatakse  numbritega,  ühekohalised  arvud  aga  sõnadega  (210   kuulajat ,  kolm 
aastat). Järgarv lõpeb  punktiga . Arvu suurusjärk kirjutatakse sõnadega (1,2 miljonit või 3,2 
tuhandikku). 
Kõik mõõtühikuga arvud kirjutatakse numbritega (võrdle „kolm aastat“ ja „3 km“), 
jättes arvu ja mõõtühiku vahele tühiku (protsendi ja nurga- või temperatuurikraadi tähis kir-
jutatakse vahetult arvu järele). Arvule ei lisata käändelõppe (näiteks „150. kilomeetril“).  
Vahemiku tähiseks on  mõttekriips , mille asemel võib kirjutada „kuni“ (näiteks „va-
nusepiirang 16–18 aastat“ või „16 kuni 18 aastat“). Ajavahemiku kirjeldamisel kirjutatakse 
mõõtühik  tavaliselt vahemiku ette (näiteks „aastatel 2002–2005“). 
 
 
8
4.3. Tekst 
Töö  tekst  liigendatakse  lõikudena.  Lõikude  vahele  ei  jäeta  tühja  rida,  järgmist  lõiku 
alustatakse taandega.  Taande suurus 1,27 cm valitakse käsuga Format>Paragraph>Indents 
and  Spacing  alajaotuse  Indentation  akendes   Special   „ First   line“  ja  By  „1,27  cm“. 
Pealkirjale  järgnevat  esimest lõiku alustatakse ilma taandeta.  
4.3.1. Loetelu 
Loetelu  moodustavad  vähemalt  kaks  ühise  tunnusega  (loetellu   sobivat )  elementi.  Loetelu 
elementide tunnus tuuakse loetelu sissejuhatavas  lauses , mis lõpeb kooloniga. 
Loetelu esitatakse:  
-   horisontaalselt  (elemendid asetsevad ühel real teksti sees) 
-  vertikaalselt (elemendid asetsevad eraldi ridadel, read on taandega). 
 
Lühikeste (näiteks ühesõnaliste) elementidega loetelu esitatakse horisontaalselt. Kui 
elementide järjestus on oluline (või loetelu elementidele on vaja viidata), elemendid num-
merdatakse  (numbrile  järgneb  ümarsulg)  ja  eraldatakse   komaga ,  viimane  element  eral-
datakse sõnaga „ja“. 
  
Skandinaaviamaad on Norra, Rootsi ja Soome (järjestus ei ole oluline). 
 
Eesti väliskaubanduse tähtsamad  partnerid  on: 1) Soome, 2) Venemaa ja 3) Läti.  
 
Ühelauselised elemendid esitatakse tavaliselt vertikaalselt. Elemendid algavad väi-
ketähega,  järjestatud  elemendid  nummerdatakse,  järjestamata  elemendid  märgistatakse 
tingmärgiga (soovitavalt sidekriipsuga). Elemendi lõppu punkti ei panda, küll aga viimase 
elemendi lõppu. 
Kodus töötamisel on  eeliseid  ka tööandjal ( Arvola  2006, 38): 
1)  madalamad  üldkulud  
2)  tööviljakuse kasv 
3)  tööl püsivad kogenud töötajad ja  lisanduvad uued 
4)  firma maine paranemine. 
 
9
 
Tööandja  jaoks on negatiivseks küljeks (Arvola 2006, 38): 
 
-  suured kulutused alguses 
 
-  riskid andmete turvalisuse osas. 
 
 
Mitmelauselised  elemendid  esitatakse  alati  vertikaalselt.  Elemendid  algavad  suur-
tähega ja lõpevad punktiga. Nummerdamisel on numbri järel punkt. 
Elemendi all-loetelu tähistatakse väiketähtedega tähestikulises järjekorras koos  järg -
neva  ümarsuluga  (kui  allelementide  järjestus  on  oluline)  või  märgistatakse  põhiloetelust 
erineva tingmärgiga. 
 
 
Loetelu elemendid on: 
 
1)  järjestatud (järjestus on oluline, elemendid nummerdatakse) 
 
a)  ühesõnalised elemendid esitatakse horisontaalselt 
 
b)  ühelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt 
 
c)  mitmelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt 
 
2)  järjestamata (järjestus ei ole oluline, elemente ei nummerdata) 
 
a)  lühemad ühelauselised elemendid esitatakse horisontaalselt 
 
b)   pikemad  ühelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt. 
 
 
Kui töös kasutatakse palju lühendeid, tähistusi, tabeleid või jooniseid, võib lisadena  
koostada nende  loetelud , näidates vastavad leheküljenumbrid. 
Teksti alajaotus ei tohi alata ega lõppeda loeteluga. 
4.3.2. Valem 
Valemi   kirjutamisel   kasutatakse  Word’i  võrrandiredaktorit  (Insert- Object - Microsoft  
Equation  3.0),  kus  tähekõrgus  põhielemendina  on  12  punkti  ja  kirjatüüp    on  Times  New 
Roman kursiivis. Valem kirjutatakse eraldi reale ja joondatakse keskele. Valemis kasutavad 
 
10
üksikud tähed ja  sümbolid  kirjutatakse tekstis  kursiivis, viimata neid eraldi reale. Valemi 
järele  ei  panda  kirjavahemärki.  Järgmisel  real  defineeritakse  esmakordselt  kasutatavad 
sümbolid ja kasutatud mõõtühik, alustades sõnaga „kus“. Kui töös esineb rohkem valemeid 
või neile on vaja viidata, tuleb nad nummerdada ümarsulgudes numbritega. Valemi number 
joondatakse  valemiga  samale  reale  paremasse  serva.  Väga  paljude  valemite  korral 
kasutatakse liitnumeratsiooni (valem 2.3 oleks teise peatüki kolmas valem). 
4.3.3. Tabel 
Tabeleid kasutatakse teksti ja andmete süsteemseks  esitamiseks . Töötlemata andmete tabe-
lid (autori poolt mõõdetud või teiste  autorite  poolt avaldatud andmed) esitatakse eraldi li-
sana.  
Töös arvutatud või töödeldud andmete ja süstematiseeritud teksti tabelid esitatakse 
tekstis. Tabelid nummerdatakse liht- või liitnumeratsioonil. Pärast tekstis olevat viidet tabe-
lile  (näiteks „mille tulemused on toodud tabelis 4“) järgneb esimesel võimalusel tabel ise.  
Tabeli pealkiri joondatakse vasakule, jättes nii selle rea ette kui ka taha 18 pt tühi-
miku . See eraldab tabeli pealkirja temale  eelnevast  tekstist ja tabelist endast. Pealkiri algab 
üldnimetusega „Tabel“ ja tabeli numbriga, mille järele pannakse punkt. Tabeli enda pealkiri 
algab  suurtähega  ja  tema  lõppu  punkti  ei  panda.  Kui  kõik  tabelis  toodud   arvandmed   on 
sama mõõtühikuga, lisatakse see sulgudes tabeli pealkirja. 
 
 
 
Tabel 2. Eelarvetulud maakonniti aastatel 2000–2005 (miljonites  kroonides ) 
 
 
 
Tabel  kujundatakse  lahtisena,  eraldades  ainult  tabelipea  rõhtjoon(t)ega.  Näiteks  
Table>Insert>Table...  ja  pärast  vajaliku  arvu  veergude  ning  ridade  valimist  vajutatakse 
nuppu AutoFormat... . Aknast Table Styles valitakse „Table Normal“. Rõhtjoont võib  lisa-
da raamjoone aknast vormindusribal (Bottom Border).  
 
11
Veergude ja ridade pealkirjad kirjutatakse suurtähega. Alaveergude pealkirjad kirju-
tatakse väiketähega. Veergude nummerdamisel (näiteks viitamiseks) tähistatakse teksti si-
saldavad veerud suurtähtedega tähestiku järjekorras. 
Tabel joondatakse lehekülje keskele. Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst 
algab taandeta. Ühte ja  samasse   veergu   kantud  arvandmed peavad olema ühesuguse täpsuse 
ja  mõõtühikuga.  Arvandmed  joondatakse   veeru   keskele.  Kümnendmurde  joondatakse 
komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse  veerg  ja valitakse ( korduva  vajutamisega)  joonlaua  
vasakul   serval   asetsev  punktiga  joondamisnupp  (Decimal  Tab  .
┴ ),  mis  klõpsatakse  so-
bivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema  asukohta  kohendada). 
Tabeli järgi kirjutatakse  viide  andmete allikale ja/või märkused ja selgitused  märgis -
tatud andmete juurde (reavahe 1,0). 
Järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik. 
Tabel 7. III  tsehhi  toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides) 
 
Toodang 
Kvartal  
Summa 
toolid  
lauad 
A 
1 
2 
3 
I 
24,4 
30,1 
54,5 
II 
       13,0* 
22,7 
35,7 
III 
27,1 
29,2 
56,3 
IV 
21,5 
31,0 
52,5 
Allikas: Ettevõtte  aastaaruanne  (Aru AS 2004, 12). 
Märkus. Andmed on ümardatud. 
* Esines häireid varustamisel. 
 
4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid 
Joonis  ( graafik ,  diagramm,  skeem,  kaart,  foto  jt)  on  teksti  ja/või  tabeliandmete  illustrat-
sioon. Enne joonise paigutamist viidatakse talle tekstis. Viimase tekstirea järele jäetakse 18 
pt tühimik, et eraldada joonist tekstist. Joonise allkirja rea ette ja taha jäetakse samuti 18 pt 
 
12
tühimik.   Allkiri   algab  üldnimetusega  „Joonis“  ja  joonise  numbriga,  mille  järele  pannakse 
punkt.  Joonise enda allkiri kirjutatakse suurtähega ja tema lõppu punkti ei panda. Kui all-
kirjale lisatakse  selgitus , pannakse allkirja lõppu  koolon  ja seejärel lisatakse selgitus (näi-
teks tähistuste selgitus, mis ei ole toodud joonise väljal). Viide allikale lisatakse järgmisele 
reale. Joonisele järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik. 
Kui  joonist  kasutatakse  selliste  arvandmete  illustreerimiseks,  mis  on  kogutud 
erinevatest  allikatest    või  on  eelnevalt  töödeldud,  siis  näidatakse  joonise   allikana   lisas 
toodud arvandmete tabelit. Lisas toodud tabeli all viidatakse kasutatud allika(te)le.  
Jooniseid ei raamistata. Järgnev joonis ja tabel on raamistatud kui näited. 
 
60
50
 
g 40
n
a
d
o 30
to
u
g
o 20
K
10
0
I
II
III
IV
Kvartal
 
Joonis 2. III tsehhi toodang 2003. aastal:  kogutoodang  tuhandetes kroonides 
Allikas: Lisa 13.  
 
 
 
 
13
Lisa 13. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides) 
Toodang 
Kvartal 
Summa 
toolid 
lauad 
A 
1 
2 
3 
I 
24,4 
30,1 
54,5 
II 
       13,0* 
22,7 
35,7 
III 
27,1 
29,2 
56,3 
IV 
21,5 
31,0 
52,5 
Allikas: Ettevõtte aastaaruanne (Aru AS 2004, 12). 
Märkus. Andmed on ümardatud. 
* Esines häireid varustamisel. 
 
4.3.5. Joonealune märkus 
Word’is  saab  joonealused  märkused  kirjutada  vahetult  sellele  leheküljele,  kus  paikneb 
kommenteeritav  lõik.  Märkuse  indikaatoriks  on  numbriline  ülemine  indeks  pärast  punkti 
kommenteeritavas  lauses.1  Märkus  lehekülje  lõpus  on  tähesuurusega  10  ja  reavahega  1,0. 
Märkus algab indikaatoriga, kahe märkuse vahele jäetakse tühi rida.2 
 
Märkuse  lisamiseks  viiakse   kursor   vastava  lause  lõppu  ja  valitakse 
Insert>Reference>Footnote... . Alajaotuses  Location  valitakse aknas Footnotes „Bottom of 
page“. 
4.4. Viitamine 
Viitamine on märge tekstis selle kohta, et vahetult eelnev osa on tsiteeritud või  refereeritud   
kas autori enda või teis(t)e autori(te) juba avaldatud allikatest. 
                                                  
1 Siin on joonealune märkus. 
 
2 Märkuste vahele jäetakse tühi rida  
 
14
TTÜ  majandusteaduskonnas  kasutatakse  nimelist  viitamissüsteemi  (Viitamine 
2007). 
Nimelisel  viitamisel  ei  ole  allikate  loetelu  nummerdatud.  Tekstis  viitamisel  kirju-
tatakse  ümarsulgudesse  autori  perekonnanimi  ja  allika  ilmumisaasta,  komaga  eraldatult 
lehekülje number/numbrid. Lehekülje numbrit ei panda, kui allikale viidatakse üldiselt. Kui 
viidatakse ühelauselisele tsitaadile või refereeringule, on ümarsulgudes viide allikale selle 
lause lõpus (punkt lõpusulu järel). Kui viidatakse mitmelauselisele tsitaadile või refereerin-
gule, paigutatakse ümarsulgudes viide pärast viimast lauset. Viite lõpusulu järel punkti ei 
panda.  
Kui  töös  viidatakse  sama  perekonnanimega  autoritele,  kirjutatakse   viites   ka  autori 
initsiaal  (näiteks „K.  Lutsoja “ ja „M. Lutsoja“). 
Tsiteerimine on originaali esitamine täpselt samas sõnastuses, säilitades väljendatud 
mõtet  (kontekstist  välja  rebitud  üksikuid   lauseid   võib  suvaliselt  tõlgendada).  Puuduvate 
sõnade (lausete) asemel pannakse kolm punkti (...).  Tsitaadi  osi võib selgitada või rõhutada, 
märkides seda kandilistes sulgudes. Lühemad tsitaadid tuuakse teksti sees jutumärkides. 
„Tsitaat peab igas aspektis [autori rõhutus] täpselt vastama originaalile“ ( Teadustöö  
alused 2005, 101). 
 
Pikemaid tsitaate kirjutatakse eraldi  plokina  tähesuurusega 10 ja reavahega 1,0. 
Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti ... võib töös esitada kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat 
peab  igas  aspektis  täpselt  vastama  originaalile  ning  esitatakse  jutumärkides.  Tsiteerimisel  võõrkeeltest 
tuleb  tsitaat  eesti  keelde  tõlkida  võimalikult  adekvaatselt.  Viide  tehakse  kohe  pärast   tsitaati   lõpetavaid 
jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. (Teadustöö alused  2005, 101) 
 
Refereerimisel  antakse  originaali  mõte  edasi  vabas,  sageli  kokkuvõtlikus  ja  kom-
menteerivas vormis. Jutumärke ei kasutata. 
Kui  autoreid  on mitu, kirjutatakse esimese autori perekonnanimi ja „jt“.  
 
 
15
Eesti ühinemisele Euroopa Liitu järgnes erinevate ametkondade integreerumine EL 
vastavate ametkondadega ( Purju  jt 1999). 
 
Kui viidatakse sama autori mitmele allikale  samast  aastast, lisatakse ilmumisaastale 
väiketäht (näiteks „ Koppel  2004a“ ja „ Koppel 2004b“).  
Kui viitavas lauses on autor juba nimetatud, kirjutatakse viites ainult ilmumisaasta 
ja lehekülje number. 
R. Arvola käsitleb kodus  töötamist  kui üht võimalust  tööhõive  parandamiseks (2006, 
35). 
 
Kui autor puudub, kirjutatakse pealkirja algus ja kolm punkti.  
Kui  samal  leheküljel  viidatakse  samale  allikale  mitu  korda,  kirjutatakse  korduval 
viitamisel autori ja aasta asemel „Ibid.“ või „ sealsamas “. 
 
 
Kodus töötamine  peidab  endas ka riske (Ibid.). 
 
 
Allika  osale,  tabelile,  joonisele,  valemile  või   lisale   viitamisel  asendatakse  lehe-
külgede numbrid viites vastavalt töö alajaotusega, tabeli, joonise, valemi või lisa numbriga. 
Loetelu vormistatakse sõltuvalt sellest, kas elementide järjestus  loetelus  on oluline või 
mitte (Teadustöö alused 2003, 4.2.2). 
Kodus töötamise eelistust mõjutavad tegurid (Arvola 2006, joonis 9). 
 
Sisemiselt (sama töö osadele) võib viidata  kas otse 
  
Valemist  2 on näha ... 
 
või  kaudselt  (viide on sulgudes) 
 
16
 
... (vt valem 2). 
 
 
Numeratsiooni  tähise  lõpus  ei  ole  punkti  (võrdle  „Joonis  1.“  ja  „Joonisel  1  on 
näidatud  ...). 
Viidates tekstis õigusaktidele, mis on olemas viidatud allikate loetelus, kasutatakse 
õigusakti pealkirja või (järgnevatel viitamistel) pealkirja lühendit. 
 
 
ÄSi  (äriseadustiku) kohaselt ... 
 
ÄS reguleerib ... 
 
Võib viidata ka redaktsiooni  kehtimise  kuupäevale (12.12.2003 redaktsioon). 
Õigusaktide sätete nimetused (näiteks „paragrahv“ ja „lõige“) on  soovitav  välja kir-
jutada , kindlasti aga lause alguses. Lause sees tohib kasutada ka lühendeid. 
 
 
Paragrahvis 7 tuuakse ... 
 
ORASe §-d 7 ja 13 määravad ... 
 
Loetelus olevatele elektroonsetele allikatele viidatakse  tavalisel  viisil: autor(id) või 
pealkiri  ja  aasta  (kui  see  on  märgitud).  Leheküljenumbritele  ei  ole  soovitav  viidata,  sest 
need võivad muutuda sõltuvalt kasutatud lehitsejast ja/või printerist. 
Foorumeid,   elektronposti   jms  tavaliselt  ei  säilitata,  seega  pole  loetelus  vastavaid 
kirjeid. 
 
 
A.  Vihalem  tuletas meelde (isiklik e-kiri, 25.01.2007), et ... 
 
Üliõpilane  Kask   arvas  (online diskussioon, 10.09.2006), et ... 
 
 
17
4.5. Resümee 
Inglisekeelne  (või  muu  võõrkeelne)  resümee  (sõna  RÉSUMÉ  tähendab  lühikokkuvõtet) 
paigutatakse  iseseisva  peatükina  kirjaliku  töö  lõppu  enne  lisasid  (Kirjalike  tööde 
koostamise …, 14). Sõna RÉSUMÉ on seega suurtähtedega (16 pt ja Bold) ja selle rea ette 
jäetakse  72  pt  tühimik.  Täht  É  sisestatakse  sümbolina  (sümboli  É  ASCII  kood  on  0201, 
sümboli é kood on 0233). 
 
Töö  pealkiri  peab  olema  täpne  tõlge  eestikeelsest  pealkirjast.  See  vormistatakse 
teise tasandi pealkirjana (väiketähed 14 pt ja Bold), rea ette jäetakse 36 pt tühimik. Autori 
ees-  ja  perekonnanimi  on  kolmanda  tasandi  pealkirjana  (Bold),  rea  ees  on  18  pt  tühimik. 
Resümee teksti esimese, taandeta lõigu ette jäetakse jällegi 18 pt tühimik. 
RÉSUMÉ 
The  role  of  price  in  consumer  purchasing  behavior  on the Tallinn food 
market  
Nika Vinnikova 
The  effectiveness  of   marketing   and  as  a   result   the   success   of  the   whole   company 
depends  on  how  well  are   known   the  consumers,  their   needs   and  purchasing  behavior. 
Consumer behavior is  influenced  by many factors, but marketing can  affect  it only via 
the  elements  of the marketing mix, which are product, price,  promotion  and  place . 
 
The aim of this  work  is ... 
 
18
4.6. Lisa 
Lisadena tuuakse kirjaliku töö materjalid, mida ei sobi esitada tekstis nende sisu või mahu 
tõttu  (näiteks  töötlemata  andmed,  suuremahulised  tabelid,  küsimustikud).  Kõikidele  lisa-
dele tuleb tekstis viidata (vt 4.4). 
Lisad paigutatakse kirjaliku töö lõppu. Lisad algavad esimese tasandi pealkirjaga (vt 
4.1) LISAD, mis võib olla paigutatud esimese lisaga samale leheküljele (sel juhul ei jäeta 
lehekülje algusesse 72 pt tühimikku). Iga lisa alustatakse uuelt leheküljelt. Lisad nummer-
datakse  ja  pealkirjastatakse  teise  tasandi  pealkirjana  (näiteks  Lisa  2.   Küsimustik ),  36  pt 
tühimikku  pealkirja  ette  ei  jäeta.  Mitmeleheküljelise  lisa  järgmised  leheküljed  peal-
kirjastatakse „Lisa 2. (järg)“. Lisade pealkirjad esitatakse ka sisukorras. 
 
Lisad .....................................................................37 
 
 
Lisa 1. Kasutatud lühendid .......................37 
 
 
Lisa 2. Küsimustik ....................................39 
 
 
Kui   lisana   tuuakse  tabel  või  joonis,  on  lisa  pealkirjaks  tabeli  või  joonise  pealkiri. 
Viited  allikale,  samuti  märkused  ja  selgitused  tuuakse   tavalises   korras  tabeli  või  joonise 
järel (vt 4.3.3 või 4.3.4).   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
19
5. VIIDATUD ALLIKAD 
Allikate loetelu koostatakse kõigi allikate (ja ainult nende allikate) kohta, millele on tekstis 
viidatud. Allika viitekirje on viidatava allika keeles. Viitekirje andmete põhjal peab olema 
võimalik allikat üheselt tuvastada. (Viitekirjete koostamine 2007) 
 
Allikate loetelu alustatakse ladina tähestikku kasutavate kirjetega, jätkatakse vene-
tähestikuliste  kirjetega.  Muude  tähestikkude   kirjed   translitereeritakse  ladina  tähestikku 
vastavalt  rahvusvaheliste  standardite  nõuetele.  Allikate  loetelu  ei  nummerdata,  viitekirjed 
esitatakse autori  perekonnanime  järgi (autori puudumisel pealkirja esimese sõna järgi) tä-
hestikulises  järjekorras.   Inglisekeelsete   allikate  tähestikulisel  järjestamisel  ei  arvestata 
määratud ja määramata artiklit (The ja A), neid viitekirjes ei tooda. 
 
Kui kirjes on rohkem kui üks rida, kirjutatakse järgmised read taandega. 
Accountability . (2005). Annual Report. Tallinn: Eesti  Pank . 
 
Purju, A. (1998). Estonian  Economy  1997–1998. Tallinn: Ministry of  Economic  Affairs. 
 
Sama autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi. Sama autori samal aastal ilmunud 
tööd järjestatakse pealkirja esimese sõna järgi, ilmumisaastale lisatakse väiketähed a, b, c 
jne. 
 
Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 ( Single ). Kahe kirje vahele jäetakse tühi 
rida. 
Sõltuvalt  allika  tüübist  peavad  viitekirjetesse   kuuluma   teatud  kohustuslikud 
andmed. 
 
 
20
5.1. Trükitud allikas paberkandjal 
Paberkandjale trükitud allika puhul eeldatakse tema tõkestamata levikut. 
5.1.1. Raamat 
Autori(te)ga raamat 
Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: Alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: 
Kirjastus. 
Autori  nimes  on  esikohal  perekonnanimi,  koma  järel  initsiaal(id).  Mitme  autori 
nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, 
kirjutatakse eesnimed välja. 
Kui  ilmumisaasta  puudub,  kirjutatakse  „s.a.“  (sine   anno ).  Kordustrüki  number  on 
araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3rd ed.“). Ilmumiskoht 
on  linn.  Kui  ilmumiskohta  ei  ole,  kirjutatakse  „s.l.“  (sine   loco ).  Kirjastuse  nimetus 
eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. 
Vensel, V. (1979). Tootmis- ja kasvufunktsioonid. Tallinn: Valgus. 
 
Chiang, A. C. (1984).  Fundamental  Methods of Mathematical  Economics . 3rd ed. New 
York : McGraw- Hill . 
 
Autorita raamat 
Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). / Toimetaja ,  koostaja  või  organisatsioon . 
Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. 
Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette.  
 
 
 
21
Chicago   Manual  of Style. (1993).  14th  ed. Chicago:  University  of Chicago Press. 
 
Working   Papers  in  Economics  (2006).  /Eds.  J.   Alver ,  E.   Listra ,  K.   Paadam ,  M. 
Randveer , M.  Saat , U. Venesaar. TUTWPE 19. 
 
Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd: Metoodiline juhend. (2000). /Tartu Ülikooli 
majandusteaduskond. 4. tr. Tartu: TÜ Kirjastus. 
 
5.1.2. Artikkel 
Viitekirje  esimeses   pooles   on  andmed  artikli  kohta,  teises  pooles   väljaande   kohta,  kus 
artikkel ilmus. Poolte vahel on mõttekriips. 
Autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number) või 
kuupäev, artikli paiknemise leheküljed. 
Köite (vihiku) numbritele ja leheküljenumbritele ei lisata lühendeid „kd“ või „lk“. 
Fainstein, G.,   Kerem ,  K.,  Lubenets, N. (2006).  Wage  Determination in Estonia. – The 
Business Review, 5 (1), 208–215. 
 
Karnau, A. (2007). Töösturite idee leiab  vastuseisu . –  Postimees , 26. jaanuar, 9. 
 
Aasma,  A.,  Veimer,  M.  (2005).  Limit  Cycles  and  the Possibility  of  Choosing  Walras-
Keynes-Phillips Model. – Economics. Acta Universitatis Latviensis, 4, 26–36. 
 
Kogumikkude  ja  konverentsiväljaannete  kohta  antakse  enne  leheküljenumbreid  ka 
Ilmumiskoht: Kirjastus. 
 
 
22
Listra, E. (2005). Mida teha?: Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna 
arendamisest. – TTÜ aastaraamat 2004. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 25–28. 
 
Randveer, Mare, Randveer, Martti. (2006). Structural  Changes  in Estonian Economy. − 
Business  Interaction  in   Local    Economies .   Copyright   by   Congress   of  Political 
Economist, USA, 2, 249–257.  
 
Sisemajandus. (1995). – Eesti Entsüklopeedia, 8. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 
524. 
 
Teatmeteose märksõnale viidatakse tekstis, kasutades lühendit sub.   
 
(EE 1995 sub sisemajandus) 
 
Õigusaktid 
Akti nimetus. (Ilmumisaasta). – Väljaande nimetus, number, artikli number. 
Vajadusel  lisatakse   muudatuste   avaldamise  andmed.  Riigi   Teataja   asemel  tohib  kasutada 
lühendit RT. 
 
 
Autoriõiguse seadus. (2000). – RT I, 16, 109. 
 
 
Normdokumendid  
Standardid 
Standardi  nimetus.  (Ilmumisaasta).  Standardi  tunnus  ja  number.  Ilmumiskoht: 
Kirjastus. 
Keevituse  kvaliteedinõuded.  (1997).  Metallide   sulakeevitus .  Osa  3.  Standardsed 
kvaliteedinõuded: Eesti standard EVS-EN 729-3: 1997. Tallinn: Standardiamet. 
 
Patendid 
Patendi   omanik(ud).  (Väljastamise  aasta).  Patendi  nimi:  patendi  number. 
Väljastamise kuupäev. 
 
 
23
Min,  M.,   Kink ,  A.,  Parve,  T.  (2002).  A   rate    adaptive   pacemaker:  Eesti  patent 
EP1169084.  
 
5.1.3. Piiratud leviga allikad 
Aruanded  ja  dokumendid  
 
 
Eesti Mobiiltelefon AS. (2003). Majandusaasta aruanne. Äriregister. 
 
 
Õppematerjalid  
Turunduse alused: harjutusvihik. (1995). / Koost . A.Vihalem. Tallinn: TTÜ Kirjastus. 
 
 
Dissertatsioonid ja lõputööd 
Raim, J. (2006). The PPP Deviations  between   Estonia and Non-Transitional Countries. 
Tallinn:  TUT Press. 
 
Avaldamata  intervjuu  
Intervjueeritava  nimi.  (Aasta).  Pealkiri.  Intervjueerija.  Meetod.  Koht,  kuupäev. 
Intervjuu säilitamise koht. 
Milder,  M.  (2002).   Juhtimisstiil .  K.  Kase  intervjuu.  Helisalvestis.  Tallinn,  12.  jaanuar. 
EBS. 
 
Avaldatud intervjuu jaoks lisatakse avaldamise andmed. 
Remmel ,  C.  (1996).  Muutused  organisatsioonides.  M.   Vadi   intervjuu.  Saku,  12. 
veebruar. – Vadi, M. Organisatsiooni käitumine. 2. tr. Tartu: TÜ Kirjastus, 355–
358. 
 
Kõned ja  loengud  
 
 
Engelbrecht, J. (2003). Mittelineaarsusest. Eesti Panga seminar. 21. jaanuar. 
 
 
 
24
Kirjad 
 
 
Vihalem, A. (2007). Juhendi viimistlemine. E-kiri A. Aarmale. 25. jaanuar. 
 
5.2. Elektroonilised allikad 
Elektroonilistele  allikatele  viidatakse,  kui  vastav  allikas  paberkandjal  puudub  või  pole 
kättesaadav. Elektroonilise allika jaoks lisatakse tavalisele kirjele 
[e-meedia tüüp] vahendusallika nimetus (pöördumise kuupäev) 
E-meedia tüübid on näiteks [WWW], [CD-ROM], [e-ajakiri], [Online]. 
5.2.1. Vaba juurdepääsuga elektroonilised allikad 
Vaba juurdepääsuga allikate korral esitatakse nende täielik aadress (URL), mis aga ei ole 
seotud viidatava  allikaga  ja võib muutuda. Väljaandeindeksi ( ISBN  või ISSN) lisamine ta-
gab viite kontrollitavuse. Ilmumisaastaks on allika internetis loomise (värskendamise) aas-
ta. 
 
URL  aadressis  tavaliselt  ei  viidata  vahetult  refereeritavale  failile,  kui  avalehel  on 
olemas üldine info (näiteks struktuuri või indeksite näol) viidatava allika leidmiseks. 
Kaljapulk,  A.  21.  sajand  –  kas   haridus   internetiülikoolist?  [WWW] 
http://www.eac.ttu.ee/essee2005.airi_kaljapulk.htm  (15.06.2005) 
 
Teder,  J.,  Golik,  M.  (2006).   Ethnic   Minorities  and  Entrepreneurship  in  Estonia.  14th 
Nordic  Conference  on  Small  Business  Research.   Stockholm :  20  p. 
[ http://www.ncsb2006.se/download_title.htm]. 
 
Tüür, L. (2003). Kuidas mõista informatsiooni ehk mõtteid targast tulevikuühiskonnast. 
– Infofoorum, 7. [E-ajakiri]  http://www.tlu.ee/~i-foorum/  (12.01.2007) 
 
Rahandusministeeriumi  2007–2010  strateegiline  arengukava.  –  Rahandusministeeriumi 
kodulehekülg . [WWW]  http://www.fin.ee/  (14.01.2008) 
 
25
 
5.2.2. Piiratud juurdepääsuga elektroonilised allikad 
Ainola, L., Aben, H. (2005). Principal formulas of  integrated  photoelasticity in  terms  of 
characteristic parameters. –  Journal  of the Optical Society of America A-Optics 
Image    Science   and   Vision ,  22(6),  1181– 1186 .  [Online]  Web  of  Science 
(14.06.2005) 
 
 
Raim, J. (2006). The Possibility of the Balassa-Samuelson  Effect  between Estonia and 
Germany   1991–2000.  –  Eesti  Majandusteaduse  Seltsi  I  aastakonverents.  Pärnu, 
20.–22.01.2006. [CD-ROM] ISBN 9985-4-0464-5, 8 p. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
26
VIIDATUD ALLIKAD 
Jokk, V. (2003). Dokumentide  disain  töökeskkonnas MS Word. Tallinn: TTÜ Kirjastus. 
Kirjalike tööde koostamise ja kaitsmise üldpõhimõtted. (2007). /Koost. A. Vihalem. 
[WWW]  http://www.majandus.ttu.ee/public/KirjTood2007.pdf  (03.02.08) 
Teadustöö alused. (2005). /Koost. A.  Aarma , E. Kalle. Tallinn: TTÜ Kirjastus. 
 
Viitamine. (2007). /Koost. T. Nurmiste.  
[WWW]  http://www.lib.ttu.ee/pdfs/viitamine.pdf   (03.02.08) 
 
Viitekirjete koostamine (2007). /Koost. T. Nurmiste.  
[WWW]  http://www.lib.ttu.ee/pdfs/viitekirjetekoost.pdf   (03.02.08). 
 
Vinnikova, Nika. (2008). Hinna osa tarbija ostukäitumises Tallinna toiduturul.  Ainetöö  
turunduses.  Käsikiri : TTÜ turunduse õppetool. 
 
 
 
 
 
 
27
LISAD 
 
28
Lisa 1. Näide teksti liigendamisest 
Page Setup Margins: Top 3 cm 
Bottom 3 cm  Left  3 cm Right 3 cm 
Teise tasandi pealkiri: Bold 14 pt 
Tekst: 12 pt  Spacing 1,5 lines 
Spacing Before 0 pt 
Justified 
Line and Page Breaks:  Page break before 
 
 
Esimese tasandi pealkiri: Bold 16 pt 
2. HINNA OLEMUS         S p a c i n  g   
B  e f o r e  72 pt 
Line and Page Breaks:  Page break before 
Pealkirjale 
Hind on toote väärtus rahalises väljenduses, rahasumma, mida nõutakse toote või teenuse 
järgnev 
lõik 
eest. Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus  vahetama  toote omami-
Spacing 
Before 18 
sest või tarbimisest tulenevate kasude omandamiseks. (Uustal) 
pt 
Turundusmeetmestiku  osana  omab hind teatud eripärasid. Esimene  nendest  seisneb 
Taandeta 
selles, et hind on ainuke turundusmeetmestiku osa, mis on seotud tuludega. Teine eripära 
Tekstilõik 
seisneb aga selles, et kuigi hind tundub olevat kombatav ( aineline ) ja konkreetne, on see te-
taandega  
First Line  
gelikult kõige abstraktsem ja meeltele tabamatum turundusmeetmestiku osa. … 
By 1,27 
cm 
Teise tasandi pealkiri: Bold 14 pt 
2.1 Võrdlushinnad                Spacing Before 36 pt 
 
Pealkirjale 
Võrdlushind (reference price) on iga hind, mida tarbija kasutab võrdlusbaasina teiste hinda-
järgnev 
lõik 
de hindamiseks. Võrdlushind võib olla väline ( external ) ja sisemine ( internal ). (Schiffman 
Spacing 
Before 18 
jt 2007, 177) 
pt 
Taandeta 
Peaaegu kõikide hinna tunnetamise mudelite põhieelduseks on seisukoht, et tarbijad 
hindavad  hinda, võrreldes seda mälul põhineva analoogstandardiga, mida tihti nimetatakse 
Tekstilõik 
sisemiseks võrdlushinnaks. … 
taandega  
First Line  
(Vinnikova 2008) 
By 1,27 
 
cm 
 
 
 
29
Lisa 2. Näide kirjaliku töö sisukorrast 
SISUKORD 
Sissejuhatus.............................................................................................................................4 
1.  Tarbija ostukäitumise olemus............................................................................................5 
2.  Hinna olemus.....................................................................................................................7 
2.1. Võrdlushinnad.............................................................................................................8 
2.2. Hinna esitusviisi mõju hinna tajumisele...................................................................10 
2.3. Sissetuleku osa hinna tajumises................................................................................11 
2.4. Hind kui kvaliteedi näitaja........................................................................................14 
2.5. Hinna mõju ostukoha valikule..................................................................................15 
2.6. Hinna mõju ostukäitumisele sõltuvalt ostuobjektist.................................................16 
3.  Hinna mõju uuring...........................................................................................................18 
3.1. Uuringu läbiviimise kirjeldus....................................................................................18 
3.2. Uuringu tulemused ja nende interpreteerimine.........................................................19 
3.3. Hinna mõju trendid 2008. aastal................................................................................25 
Kokkuvõte.............................................................................................................................27 
Viidatud allikad.....................................................................................................................29 
Résumé..................................................................................................................................31 
Lisad......................................................................................................................................32 
Lisa 1. Küsimustik....................................................................................................32 
Lisa 2. Võrdlushinnand kasutatavuse järgi respondentide poolt..............................34 
 
 
 
 
30