Tähtis osa täiskasvanute omavahelises suhtlemises Elamistegurid 6 Magamine Aktiivsusperiood vaheldub puhkeperioodiga Kasvamine ja rakkude uuenemine Haigused põhjustatud unevaegusest Suremine Ainus kindel asi inimese elus Kurvastamine on surmaga seotud tegevus, kus leinaja lepib kalli inimese surmaga Kokkuvõte Kõik elamistoimingud on tähtsad, kuid mõned on olulisemad kui teised Hingamise elamistoiming on esmase tähtsusega Üksteisega tihedalt seotud Kasutatud kirjandus Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A.J.(1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Dopson, L. (2004). Author of a model for nursing. Solom, K., Asberg, M. (2010). Õendusanamnees. http://www.nooruse.ee/eope/opiobjektid/oendusanamnees/intervjuu_ksimused_elami http://www.aeternum.ee/wpcontent/uploads/2012/01/suhtlemine_f.jpg http://andatech.com.au/blog/wpcontent/uploads/2012/09/juice.jpg https://encryptedtbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSU1r7VRs5EOWEjUF_j3Db http://3.bp.blogspot.com/_
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
koduloomade kaitsmiseks. Tänapäeval ei ole keskkond enam suurele osale inimestest pidevaks ohuallikaks, kuigi vaatamata eesrindliku tehnoloogia kasutamisele pole välditavad sellised võimsad loodusjõud nagu maavärinad, üleujutused ja põud. Ei tohi ka unustada, et praegusel nn. rahuepohhil peetakse maailma paljudes nurkades sõdu ja sõjatandril elavate inimeste elukeskkond on ebaturvaline ning nende elu satub pidevalt ohtu (Roper, 1999). 3 1. ELAMISTOIMINGU KIRJELDUS Turvalise elukeskkonna säilitamise elamistoiming on oma olemuselt paljumõõtmeline ja seepärast mõjutavad inimese individuaalset toimingute sooritamise viisi paljud tegurid (Roper,1999). Turvalise keskkonna säilitamise elamistoimingut mõjutavad tegurid võivad olla bioloogilised, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, keskkonnategurid ja poliitilis- majanduslikud
Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293) Töötamine Töötatakse selleks, et saada sissetulekut. Kuna töö on vältimatu, kiputakse sellest sageli mõtlema pigem negatiivselt kui positiivselt. Tasuks siiski meeles pidada, et töö ei anna üksnes sissetulekut, vaid moodustab ka olulise osa indiviidi identiteedist ning tekitab eesmärgipärasuse ja eneseteostuse tunde. See liigendab iga püeva ja iga aastat, annab võimaluse koosolemiseks (See on praegugi paljude
Suremine on elu viimane toiming. Suremine tähendab maapeale elu lõppu, nagu sünd tähendab selle algust. Erinevalt sündimisest eelneb surmale teatud protsess (suremise protsess) , milles indiviid ise aktiivselt osaleb. Ainus kindel asi meie elus on see, et me kõik kord sureme, kuid me ei tea, millal, kus, miks ja kuidas see toimub. Selline surmaga seotud teadmatus tekitab ebameeldivaid tundeid enda või lähedase surma peale mõeldes. (Roper jt 1999) Surm võib saabuda järsku, näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb sellele suremisprotsess. Akuutse surmaeelse haiguse või keerulise operatsiooni tagajärjel võib surm saabuda paari päeva kuni paari nädalal jooksul. Kui aga on tegemist halva prognoosiga kroonilise haiguse või vaid osalise taastumisega akuutse haigusest, võib suremisprotsess kesta mitmeid kuid ja isegi veel kauem. Surmaeelse haiguse kestvus võib olla väga erinev.
SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm;
3 4 1. KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMISE ELAMISTOIMING ,,Erinevalt kõigusoojastest loomadest, kelle temperatuur muutub vastavalt neid ümbritseva keskkonna temperatuuri muutumisele, on inimene võimeline säilitama oma kehatemperatuuri püsivana olenemata ümbritsevas keskkonnas valitsevast kuumusest või külmusest" (Roper jt 1999: 253). Tavaliselt inimesed ei tea oma kehatemperatuurist eriti, sest see püsib ühtlasena. Kehatemperatuuri kontrolli teeb võimalikuks peaajus asuv hüpotaalamuses olev soojusregulatsioonikeskus, kus soojuse tootmine ja selle ära andmine on tasakaalus. (Roper jt 1999: 253). Kui inimene tunneb, et tal on liiga külm või kuum, siis sellega seoses kehatemperatuur kas langeb või tõuseb. Kaasa saab inimene ise aidata kehatemperatuuri psühholoogilisele
Infootsingul kasutati elektroonilist andmebaasi EBSCOhost. Võtmesõnadeks olidInfant and temperature and nurses. Otsingu tulemusena leiti neli artiklit. Kõige rohkem haakus käesoleva teemaga üks artikkel ja seda ka kasutati selles töös. Veel otsiti uurimusega seotud materjale NationalCentreforBiotechnologyInformationja leiti üks teema kohane artikkel. Eesti keelset materjali otsiti P.H Kingisepparaamatust "Inimesefüsioloogia"ja N. Roper, W.W. Logan, A. J. Tierney raamatust "Õendusealused". Käesoleva referaadi esimeses peatükis on käsitletud termoregulatsiooni ja soojustasakaalu, kehatemperatuuri mõistet üldiselt, seda millised on termoregulatsiooni tegurid ning kuidas avastada kehatemperatuuri kõrvalekaldeid. Teises peatükis antakse ülevaade kehatemperatuuri kontrollist imikutel ja enneaegsetel beebidel ning mis võib juhtuda siis,
PIISAVALT TUGEVAD, ET SAAKS VÄLJENDADA OMA KEHALIST AKTIIVSUST. VÄIKE LAPS VÄLJENDAB SEDA VEHKIDES KÄTEGA JA JALGADEGA NING PEAD PÖÖRATES. NENDE PÕHIOSKUSTE OMANDAMINE ON VÄGA MITMEPALGELINE JA AEGLANE PROTSESS NING VASTAVALT SELLELE, KUIDAS TERVE LAPSE ORGANISMI SÜSTEEMID ON ARENENUD, HAKKAVAD KUJUNEMA UUED LIIKUMISOSKUSED. LAPSEEAS TEKIB PALJU EBAÕNNESTUMISI ISTUMISEL, KÕNDIMISEL JA JOOKSMISEL, KUID SEE EI PEATA LAST ARENEMAST JA OMA MINAPILTI AVASTAMAST. (ROPER JT 1996: 269).............................................5 1.3.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE MÕJUTAVAD TEGURID.........................................6 2.INAKTIIVSE VÄIKELAPSE TERVISEHÄIRE....................................................8 2.1.ÜLEKAALULISUSE OHJAMINE VÄIKELASTEL.............................................8 MÕNEDELE LUGEJATELE VÕIB SEE OLLA ÜLLATUSEKS, ET ÜLEKAALULISUS ON KÕIGE HARILIKUM KÕRVALEKALLE LAPSE TOITUMISES. SEETÕTTU ON SEE
3-5 minutit. Kui inimene selle aja jooksul abi ei saa, saabub pöördumatu ja lõplik bioloogiline surm. Kliinilise surma tunnused on vereringeseiskus… , teadvusekadu… , tsüanootiline nahavärvus… , ebaefektiivne , agonaalne hingamine… ning arefleksia….” (Taaselustamine kliinilisest … 2005; 4). Surmal on mitmeid põhjuseid. Surma saab jaotada ka oodatuks ja ootamatuks surmaks, millest viimane saabub valdavalt õnnetuste, vägivalla, enesetappude tõttu. (Roper jt 1999: 374). Oodatud surm täiskasvanu eas, eelneva suremisportsessiga, on valdavalt seotud ravile allumatu pöördumatu haiguse kuluga, mille kestvus võib olla väga erinev, kuid mis alati lõpeb surmaga. Läänemaailmas on valdavateks haiguslikeks surmapõhjusteks südamehaigused, vähk ja insult. (Roper jt 1999: 374). Aastal 2014 suri Eestis vanuses 15-64 südamehaigustesse 646, peaajuveresoonte haigustesse 111, kasvajatesese 943 inimest (Surnud surmapõhjuse...) .
moodustab ka olulise osa indiviidi identiteedist ning tekitab eesmärgipärasuse ja eneseteostuse tunde: see liigendab iga päeva ja iga aastat, annab võimaluse koosolemiseks ning annab teatud kindla seisundi perekonnas ja ühiskonnas. Isegi tasustatud tööst rääkides pole palk ainus karjääri valiku kriteerium. Teistel võimaldab valitud töö kasutada oma käelisi oskusi, intellekti või mingeid kindlaid omadusi; mõni soovib palju reisida, mõni soovib omada võimu. (Roper 1999:293) 2.2. Mängimise elamistoiming täiskasvanutel Mängimise termini abil kirjeldatakse inimese "mittetöist" tegevust. Mängimine antud elukaare perioodil võib mõista enda all tegevusi, nagu vaba aja veetmine, lõdvestumine, puhkamine, sportiga ja hobiga tegelemine. Alati, kui täiskasvanu inimene lõpetab oma kohustuslik tegevus, näiteks pärast töö või vaba päevas, kõik jäänud aeg ta veedab meelelahutades. Paljud inimesed tegelevad spordiga ja käivad huviringides
staatusest." (Rahvusvahelise Õdede... 2006: 2). Iga patsient on sattunud tervishoiusüsteemi teatud kindlal eesmärgil, otsides abi oma aktuaalsetele või potentsiaalsetele terviseprobleemidele. Õde on kohal selleks, et anda oma panus nende probleemide lahendamisse, leevendamisse või vältimisse. See eeldab aga vajalikke teadmisi, hoolimist ning järgmiseid oskusi: · keskendumine, · kuulamine, · mõistmine, · suhtlemine. (Roper jt 1999: 119-120). 1.1. Suhtlemine Omavaheline kommunikatsioon on haiglas eluliselt tähtis nii arstidele, õdedele, hooldajatele, patsientidele kui ka muule personalile. Tavalistest patsientidest suuremat tähelepanu vajavad õenduse osutamisel aga näiteks vaimse tervise probleemidega patsiendid, kelle jaoks on suhtlemine põhiline terapeutiline vahend. Sellistel juhtudel on ravi tõhususe suurimaks
Haavand tekib siis, kui kahjustavate faktorite summaarne toime ületab limaskesta kaitsva toime. Tekib limaskesta defekt, mis paraneb armi tekkimisega; on juba tekkimise momendist krooniline ja võib retsidiveeruda. Haavandtõvel eristatakse kaks vormi, mis erinevad etiopatogeneetiliselt ja kliiniliselt: mao- (ulcus ventriculi) ja kaksteistsõrmiksoole (ulcus duodeni) haavand. Kesksed mõisted: Õenduslugu - sisaldab tähtsaid elulooliseid ja tervise kohta käivaid andmeid patsiendi kohta (Roper jt 1999:59). Õendusplaan - on õe ja patsiendi/kliendi poolt koostatud tegevuskava, milles sisalduvad õendusprobleemid, nendest tulenevad eesmärgid, planeeritud tegevused, tulemuste hindamine ja ajakava (Roper jt 1999:63). Õendusprotsess - on süsteemaatiline, sihipärane tegutsemisviis, kuhu kuulub seeria üksiktoiminguid, mida tavaliselt on nimetatud vajaduste määratlemiseks, planeerimiseks, õendustegevuse rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks (Roper jt 1999:23).
Liikumist sisaldab ka hingamine, söömine joomine ja eritiste väljutamine. Laps peab päevas liikuma vähemalt tund aega, mida rohkem, seda parem.Liikumine peab olema mitmekülgne. Mida väiksem on laps seda rohkem vajab ta aktiivset tegevust. Lapsena omandatakse liikumisvilumused (kõndimine, jooksmine, hüppamine, ronimine jms), liikumine on olulisim õppevahend. Liikumiseta jäävad lapsel mitmed oskused omandamata. Füüsilised oskused arenevad lapsel väga kiiresti. (Roper jt 1999-269-270) 1.2.Motoorne areng Motoorne areng täiustub pidevalt, oluliselt paraneb liigutuste kordinatsioon ja tasakaal. Mängu ja treeningu käigus arendatakse liigutuste täpsust. Neljandaks - viiendaks eluaastaks toimub suurte motoorsete liigutuste areng (käed, jalad). Laps omandab uusi tegevusi- ühel jalal hüppamine, joonistamine, kirjutamine, kingapaelte sidumine, nööpide kinnipanemine, jalgrattasõit jm. Pidevalt areneb 4
Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas. Erinevalt teistest loomariigis eksisteerivatest loomadest, kelle kehatemperatuuri mõjutab neid ümbritseva keskkonna temperatuur, suudab inimene ise oma kehatemperatuuri hoida, sõltumata temperatuurist, mis valitseb teda ümbritsevas keskkonnas. (Roper jt 1999:253). Naistel, kes on viljastumiseas, võib pärast ovulatsiooni ja kuni 2 päeve enne menstruatsiooni kehatemperatuur vähesel määral tõusta, kuigi tihti pole naised sellest ise teadlikud. Ka raseduse alguses tõuseb kehatemperatuur ning jääb kõrgemale tasemele kuni sünnituseni. Osa naisi tunneb hilisemas elus klimakteeriumi ajal kuumahoogusid, mida põhjustab hormonaalne tasakaalutus antud eluperioodil. (Roper jt 1999:256).
kehatemperatuuri kontroll on väga tähtis ja kasulik kõrvalekallete avastamiseks ning hiljem samuti õendussekkumiste tulemuste takseerimiseks. Miks räägitakse kehatemperatuuri kontrollimisest väga põhjalikult? See tundub olevat kerge ülesanne, on ta haiglates haiglarutiini osana küllaltki aeganõudev protseduur ning on olemas ka erinevatel uurimustel põhinevaid eriarvamusi selle suhtes, kuidas on kehatemperatuuri kõige parem ja lihtsam mõõta. (Roper jt 1999: 259). Normaalne inimese kehatemperatuur kaenla all on 36,4 – 36,8 °C. Eristatakse: subnormaalne temperatuur ( ala 36 °C), subfebriilne temperatuur (37,1 – 38 °C) ja febriilne temperatuur ( üle 38,1 °C). Letaalne maksimaalne inimese kehatemperatuur on 43 °. Letaalne minimaalne kehatemperatuur on 15 – 23 °C. Kehatemperatuur sõltub mõõtmise kohast, ajast, vanusest ja emotsionaalsest seisundist. Seoses sellega sageli vanadel
tingitud antud haigusega rehabilitatsiooni plaani koostamist on kaasatoovatest võimalik saada abi mitmesugustelt muutustest organismis riiklikelt asutustelt ja vabatahtlike organisatsioonidelt töökoha taasleidmisel, vajaduse korral on võimalik saada ka rahalist toetust (Roper, Logan, Tierney 1999: 306). · Soovitada ja innustada patsienti külastama meelelahutuskohti (teatreid, kinosid, kunstigaleriisid, restorane, hotelle ja kirikuid) (Roper, Logan, Tierney 1999: 307) · Innustada patsienti ka puhkusele minemise
Loetle õenduse põhimõisted: Inimene, tervis, keskkond, õendustegevus Nimeta vähemalt viis põhimõtet, millest õde peab juhinduma oma töös Turvalisus, koostöö, individuaalsus, inimeste austamine, terviklikkus Kelle sünnipäeval on rahvusvaheline õdede päev? Florence Nightingale Mida tähendab õenduse individualiseerimine ja kuidas see saavutatakse? Süstematiseeritud järjepidev õendustöö, aktuaalsed, potentsiaalsed probleemid, õenduse abistamise võtted. Loetlege Roper, Logan, Tierney õendusmudeli komponendid: 12 elamisetoimingut, elukaar, sõltuvus/sõltumatuse järjepidevus, elamistoiminguid mõjutavad tegurid, õenduse individuaalsus Õendusprobleem – eesmärk (õendushoolduse) a- teadmiste defitsiit õigest toitumisest – omandab teadmised õigest toitumisest b- ülekaalulisus, mis on tingitud valest toitumisest – kaalu langetamine, 0,5kg umbes kahe nädalaga-rohkem on ohtlik
SISSEJUHATUS Mitte ainult arengumaades, vaid ka arengumaailmas kasvab üle 65-aasaste inimeste arv- neid on arengumaades 182 miljonit ning Läänes 145 miljonit. Vanurite hea enesetunde säilitamiseks ja nende üldiseks heaoluks tuleb neid ergutada, et nad säilitaksid oma liikumusharjumused. Lisaks sellele on ka juba majanduslikust vaatest oluline, et vanurid pööraksid tähelepanu enda tervise edendamisele, sest nende tervishoiuteenustele kulub palju raha tervishoiu piiratud eelarvest. (Roper jt 1999: 270-271). Aastate lisandudes saabub aeg, mil enamus inimesi kaotavad oma kehakaalu ning omavad vähem energiat ja vajuvad kössi. Füüsilise aktiivsuse elamistoimingut ei mõjuta ainult vanadus, vaid ka söömise ja joomise, iskliku puhtuse ja riietumise, töötamis ning mängimise liikumisdimensioonid. (Roper jt 1999: 270-271). 3 1. LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS 1.1. Lihasjõud
Töö eesmärgiks on kirjeldada kirjanduse abil pleuriiti, määretelda õendusprobleeme koos põhjendusega, villest antud probleem on tingitud ja õendustegevuse eesmärk vastavalt igale probleemile. KESKSED MÕISTED Õenduprotsess on süstemaatiline, sihipärane tegutsemisviis, kuhu kuulub seeria ühistoiminguid, mida tavaliselt on nimetatud vajaduste määratlemiseks, planeerimiseka, õendustegevuse rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks.(Roper jt 1999:23). Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmisel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikke seisundi muutustele või vajadustele. Diagnoos selgitab, mis on juhtumas. (Uiga 2002:13). Õendusprobleem on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule. ( Uiga 2002:22). Õendushooldusplaan on õe ja patsiendi/kliendi poolt koostatud tegevuskava, milles sisalduvad õendusprobleemid, nendest tulenevad eesmärgid, planeeritus tegevused,
http:// www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohulahtisus_lastel_LK.pdf Berry. (2015). Helping Children With Dysfunctional Voiding. Urologic Nursing. http://www.medscape.com/viewarticle/507163 Medical Journal of Australia, Catto-Smith. (2015). ). Constipation and toileting issues in children. https:// www.mja.com.au/journal/2005/182/5/5-constipation-and-toileting-issues- children Kingisepp. (2006). Inimese füsioloogias. Erituselundite talitlus. Roper, Logan, Tierney. (1999). Õenduse alused. Eritamine. Tänan kuulamast!
• Bioloogilised • Psühholoogilised • Sotsiokultuursed • Keskkonna • Poliitilis-majanduslikud KOKKUVÕTE • Kehatemperatuur on oluline. • Kehatemperatuur oleneb paljudest aspektidest. • Erinevalt vanusele on kehatemperatuuri mõõtmise meetodid erinevad. • Kui kehatemperatuur ületab 38,0 °C tuleks hakata alandama palavikku. KASUTATUD KIRJANDUS • Roper, N., Winifred,W.L.,Alison,J.T. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. • https://et.wikipedia.org/wiki/Kehatemperatuur (23.02.2017). • http://www.ph.ee/patsiendile_kulastajale/hooajalised_nouanded/detsemb er_esmaabi (01. 03 2017). • http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK418_Vastsundinu _kehatemperatuur.pdf TÄNAME KUULAMAST!
Tervis ja ohutus; müra ja temperatuuri kontrollimine; vaba aeg ja keskkond. Sotsiokultuurilised tegurid Soolised erinevused; kultuuritegurid; religioonitegurid; sotsiaalne pinge tööl; vägivald tööl. Poliitilismajanduslikud tegurid Isiklik majanduslik seisund; puuetega inimestele töövõimaluste leidmine; töökaitse; koondamine; valitsuse teenused; vaba aja harrastuste maksumus. Kasutatud kirjandus: Roper N., Logan W., Tierney A. (1999). Õenduse alused. Tartu. Aitäh tähelepanu eest!
3 4 1. SÖÖMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL 1.1. Rinnaga toitmine Imik ei ole võimeline otsust langetada ja seetõttu peavad valikuotsuse teha emad: kas toita oma last rinnaga või pudelist. Palju on mitmesuguseid põhjusi, miks emadele ei ole võimalust toita last rinnaga, kuid rinnapumba abil saavad nad rinnast piima välja lüpsta ja lapsele anda selliseid lapsi ei toideta küll rinnaga, kuid nad saavad rinnapiima. (Roper jt 1996 : 164). Imetamine ei ole lihtsalt lapsele toidu pakkumine, see on midagi palju enamat. Rinnaga toitmine on ka ema ja lapse vaheline suhtlemisviis, mis pakub naudingut mõlemale ning loob ema ja vastusündinu vahele ka erilise sideme. Laps vajab kasvamiseks nii piisavat toidukogust kui ka hellitusi. (Imiku toit ... 2012: 3). Rinnaga toitmine, mis on imiku loomulik söötmise viis, pakub imikutele ideaalset toitu.
Meie õendusmudeli kohaselt on õendussekkumiste üldised ootuspärased tulemused järgmised: takistada potentsiaalsete probleemide muutumist aktuaalseteks probleemideks aktuaalsete probleemide lahendamine või leevendamine ravitud probleemide kordumise vältimine abistamine positiivsete toimetulekumehhanismide väljaarendamisel nende probleemide osas, mida pole võimalik lahendada (nõustamine ja õpetamine) tulemused saavutatakse meetodi abil, mida tuntakse õendusprotsessina. Roper, N., Logan,W., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Tartu: Elmatar. www.google.com (26.10.2013.)
Lapsel kujunevad huvid, kalduvused, avalduvad võimed. Areneb loogiline mõtlemine. Last hakkavad huvitama nähtuste põhjused. Ta esitab pidevalt küsimusi. Seda iga nimetatakse seetõttu ka ,, MIKS" perioodiks. Enamus lapsi oskab eelkooliea lõpuks lugeda. Eelkoolie lõpuks peab laps olema saavutanud nii füüsiline, vaimse, kui ka sotsiaalse kooliküpsuse. 1.13 KASUTATUD KIRJANDUS Arula, T., Liin, E., Paal, K. (2005) Lapseea iseärasused. Tartu: Härmametsa Talu Logan, W., Roper, N., Tierney, A. (1999) Õenduse alused.Tartu Ormisson, A., Schmidt, E. (2002) Sünnist puberteedini lapsed ja nende tervisehäired.
eripärata. Nägemine korras, käinud mõned kuud tagasi silmaarsti juures profülaktilisel vastuvõtul. Ka vanemad ei kanna prille. Kõrvad puhtad, ninahingamine takistatud. Ninast voolab läbipastev ja vedel eritis. Suus igemetel ja keelel rohkelt punetavaid ja lõhkenud ville. Kurgukaared veidi punetavad. Hingamine kiire, 25 korda minutis. Pulss 120x/min Erituselundid vastvad eale, iseärasusteta Anamnees( Roper-Logan-Thierney 12 elamistoimingut) Turvalise keskkonna säilitamine- vanemad hoolitsevad lapse turvalisuse eest. Laps on toidetud, riietatud, vannitatud. Laps sõltub oma vanematest. Suhtlemine- laps suhtleb vanematega rääkimise teel, oma emotsioonide väljendamiseks kasutab nuttu, naeru, näoilmeid ja kõne. Hingamine- On kõige esmasem tegevus. Võime hingata on eluliselt tähtis, sest selle
turule mullivannid mis hiljem jõuavad ka Euroopa turule. 2000-2006 Whirlpooli esindused avatakse üle kogu maailma Euroopas, Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ning Põhja-Ameerikas. WHIRLPOOL saab IDEA tööstusdisaini kuldauhinna oma innovaatilise Dreamspace pesumasina eest. Korporatsiooni käive kasvab 18 miljardi USA dollarini. 4 2. BRÄNDID JA TOOTED 2.1. Kaubamärgid Whirlpool, KitchenAid, Roper, Estate, Gladiator , Brastem, Consul, Eslabon de Lujo, Embraco, Acros, Supermatic, Crolls, Bauknecht, Ignis, Polar, Laden 2.2. Tooted Eestlaetavad kuivatid, külmikud, integreeritavad ahjud ja pliidiplaadid, gaasi- ja elektripliidid, mikrolaineahjud, eestlaetavad pesumasinad, nõudepesumasinad, eestlaetavad ja pealtlaetavad pesumasinad, sügavkülmkirstud, integreeritavad külmikud, sügavkülmikud, kuumavee keetjad, rösterid, mikserid, kohvimasinad, köögikombainid,
sõnumi edastamine leebelt ja otsekoheselt, misjärel tuleks anda soojal kaastundlikul hääletoonil informatsiooni surmale otseselt kaasaaidanud põhjuste kohta. Kui rääkida arukalt ja muretsevalt, ei jää info saajal muljet külmusest ja distantseeritusest ning tal on kergem juhtunut tõena võtta. Kasutatud kirjandus: 1. Iivainen, A jt. (1997). Õenduse käsiraamat. Medicina 2. Iivainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003) Õendusoskused. Medicina 3. Roper, N., Logan, W.W., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu. Elmatar
vastuvõtmatu. 1535. aastal hukatakse Rochesteri piiskop John Fisher, kes oli Henry ja Cathrine abielu lahutuse vastu. Järgmisena lasti hukata Thomas Morus, keda süüdistati riigireetmises. Ta hukatakse pea maha raiumise läbi 6. juulil 1535. aastal. Tema surnukeha maeti St. Peter ad Vincula kirikusse Toweri territooriumil, pea torgati samas kohas Tower Bridgel ora otsa, ent ühel päeval oli see kadunud: nimelt Margaret Roper oli selle öösel ära viinud. Alates sellet ajast hakkas mõlemaid nii Henry VIII ja Anne kummitama öösiti T. Morus ning nende elu muutus põrguks. 1535. aasta lõpul on kuninganna Catherine raskelt haige ning kohe suremas. Haigestumine võis olla sellest, et too jõi walesi õlut ning pärast seda ei tundvat naine end enam hästi. Mürk pidi olema aeglase mõjuga ja nähtamatu. Nii sureb kuninganna 7. jaanuaril 1536. aastal 51aastasena. 20. jaanuaril toimub lossikabelis
Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaalidega, sõna (toim.) või (koost.) (inglise keeles (Ed.) ja mitmuses (Eds.); soome keeles (toim.); saksa keeles (Aufl.); vene keeles (red.), ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info (kui on olemas), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja).
puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti (Eesti Diabeediliit 2005:4). Õendusprobleem on kõrvalekaldumine või erinevus selle vahel, mis peaks olema ja mis tegelikult on. See on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule (Uiga 2002:22). Õendusplaan see on patsiendi kogumine tema eluloolisi ja tervist puudutavaid andmeid, mis ilmselt edaspidi enam ei muutu (Roper jt 1999:278). Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline viis õendustöö väljendamiseks. Õendusprotsess on vastastikusel suhtlemisel põhinev probleemide lahendamine ja otsuste langetamine, et püstitada ja saavutada õenduse eesmärke. Protsess näitab muutusi, mis toimuvad patsiendis endas ja tegevusi patsiendi ning hooldusmeeskonna vahel. Süstemaatiline viis tähendab, et hooldust planeerides võetakse arvesse kõiki asjaolusid, mis
1964-1975 õendusõppes aktuaalne magistri ja doktoriõpe, uurimustööd 1960-1970- õendusteooriate loomise algus Õendusteooriad ja teoreetikud Florence Nightingale - esimene õendusteoreetik Virginia Henderson - õenduse definitsioon Hildegard E. Peplau - õe ja patsiendi vaheline suhe õendusprotsessis, suhtlemisteooria Dorothea Orem - Enesehooldusteooria õenduses Marta Rogers - Inimene kui ühtne tervik Callista Roy - Adaptatsiooniteooria Nancy Roper - Inimese elamise mudel Õdede ühendustest Organiseerumine 19 saj lõpul Organisatsioonide esimesed ülesanded 1. Kaitsta abivajajaid väljaõppeta õdede eest 2. Töötada välja koolituse standardid 1888- Briti Õdede Ühendus- luua kutsestandard, õdede positsiooni kindlustamine ühiskonnas 1893- Ameerikas I õdede-õpetajate kutseühendus 1899 Rahvusvaheline Õdede Nõukogu (ICN) 1911- ANA Õendusest Eestis
selles elamistoimingus probleeme tekitada. Näiteks pt soolestik on harjunud toimima kohe pärast hommikusööki, aga pt ei saa kohe tualetti minna, sest ta peab voodis olema ja arsti visiiti ootama. Tänan! Kasutatud allikad http://www.peninsulasurgery.com/wp-content/uploads/2015/03/P.png http://what-when-how.com/wp-content/uploads/2012/08/tmp61b6111_thum b222.png ÕENDUSE ALUSED. NANCY ROPER, WINIFRED W. LOGAN, ALISON J. TIERNEY. NELJAS VÄLJAANNE Eritamine. Kristi Kivineem, Sylvia Sulengo, Diana-Lisanne Käpp
Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaaliga, sõna (toim.) või (koost.) (Inglise keeles (Ed.) ja mitmuses (Eds.); soome keeles (toim.); saksa keeles (Aufl.); vene keeles (red.) ), ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info (kui on olemas), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja).
Vedelikukadu hinnates on oluline teada, et ajalistel vastsndinutel on veesisaldus 75% ja täiskasvanutel 60%, seetõttu kaotab ta naha kaudu vedelikku kuni 100g/m2 tunnis. (Kelsey & McEwing 2008.) 5.5. Intubeeritud lapsega suhtlemine ning turvalise keskkonna tagamine 5.5.1. Intubeeritud lapsega suhtlemine Suhtlemine ei sisalda ainult sõnalise keele kasutamist kõnes ja kirjas, vaid ka informatsiooni sõnatut edastamist näoilmete ja kehaliigutuste abil. (Roper jt 1999.) Intubeeritud lapsega suhtlemine on probleemiks intensiivravi osakondades. Lisaks intubatsioonile võib suhtlemine olla häiritud sedatiivsete ainete, opiaatide kasutamise, muutuva teadvuse taseme ning hirmu tõttu (Weilitz 1991). Üks tähtsamaid oskusi, mida nõutakse intensiivravi õdedelt, on oskus suhelda. See nõuab kannatust, motivatsiooni, arusaamist patsiendist kui indiviidist, visadust ja kogemust tagada patsiendiga suhtlemine arusaamise ja vastamise tasandil
Tema surnukeha maetakse St. Peter ad Vincula kirikusse Toweri territooriumil. Tema pea torgatakse samas kohas Tower Bridge'il ora otsa, kus enne troonis Fisheri pea. Sellest peale, kui Morus on surnud, hakkab Londonis ja tervel Lõuna-Inglismaal sadama. See algab öösel ja kestab vahetpidamata kuus nädalat. Juurvili põldudel jääb vee alla ja mädaneb. Vilja on võimatu päästa. Ähvardab üleüldine näljahäda. Ühel päeval on Moruse ora otsa torgatud pea kadunud. Margaret Roper(tütar) on selle salaja öö varjus minema viinud. Sellest ajast peale, kui Morus on surnud, ei saa Henry enam magada, ilma et ta võtaks kanget unejooki. Sellest ajast peale, kui Morus surnud on, painavad Henryt öösiti kohutavad luupainajalikud unenäod. Ka Anne'il on painajad ja nimelt... rasked sundmõtted, et nii kaua, kui on veel elus Catherine ja tema tütar Mary, ei too ta ilmale elusat poisslast. Selleks, et deemoneid eemale peletada, nagu ta väidab, korraldab ta peo peo järel.
· Asendi vahetamine · Suhtlemine · Kuuma/külma rakendamine · Muusikateraapia · Massaaz ja vibratsioon · Lõdvestustehnikad · Biotagasisid KASUTATUD KIRJANDUS 1. Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Korkiakoski, L. (1997) Õenduse käsiraamat. Kirjastus Medicina. Tallinn. 2. Roper, N.; Logan, M. W.; Tierney, A. (1999) Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Kirjastus Elmatar. 3. http://98280.edicypages.com/artiklid/suhtlemine 4. Nienstedt,W., Hänninen,O., Arstila,A. Björkqist,S.-E. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia
(nt"Kas soovite teraviljatooteid hommikusöögiks?") Asendamine avatud küsimustega (nt "Mida te sooviksite hommikusöögiks?") on õigem lähenemisviis. Sellisele küsimusele vastamine vähendab segadust ja stressi patsiendi jaoks. Säilitama peab rutiinid. Turvalise keskkonna tagamine - turvalise keskkonna tagamine on ellujäämiseks ja kõigi teiste elamistoimingute sooritamiseks hädavajalik tegevus. (Roper jt 1999: 30). Mälu nõrgenemise tõttu häirub turvatunne. Rahutu ja närviline õhkkond suurendab dementsusega patsiendi käitumshäireid suurendades riski ohtlike olukordade tekkeks. Eakaile dementsusega patsientidele, kellel on kalduvus uitamiseks, peab looma turvalise keskkonna, kus nad saavad käia ilma riskita. Uitamine on sihitu liikumine, ka ülemäärane liikumine, soov lahkuda kodust või hooldusasutusest. Taustal võib olla võõrana tajutav või
European art directors stand for the film they are making. People go there to see an art exhibition. Directors in hollywood doesn't matter. Melies technical innovatios: · Mix of traditional stage craft with filmic special effects · Fixed camera: everything is staged for the camera · Simuated forward of travelling shots · Different angles on same object · Dissolves · Model shots · Stop camera techniques · Developer of the irst roper film studio and artificial lightining · Deep-space staging · Expressive manipulation of the film stock · Split screen · Advances in editing ,,trip to the moon": no sound, no characters, no realistic background, massscenes, no colour, sound Was inspired by jules verne"the first men in the moon" First science-fiction film. It was also first pirated film. Melies 400th film. Became a worldwide success, pirated in the usa. Europeans was showed violent, ww1. Melies mocks the
0.7 Liz Thompson Manitoba Prarie 42 Alan Hwang Ontario Ontario 0.96 Dean Katz Yukon Yukon 1.3 Sam Craven Saskachewan Prarie 3.14 Sam Craven Saskachewan Prarie 1.99 Erin Creighton Ontario Ontario 13.99 Erin Creighton Ontario Ontario 5 Erin Creighton Ontario Ontario 5.49 Corey Roper Yukon Yukon 0.5 Sean O'Donnell Ontario Ontario 3.5 Michael Kennedy Quebec Quebec 8.99 Michael Kennedy Nova Scotia Atlantic 10.91 Michael Kennedy Nova Scotia Atlantic 35 Darren Budd Yukon Yukon 4.69 Brad Thomas Yukon Yukon 9.23 Mark Cousins Ontario Ontario
annaabi.ee 
