Mikk Kaevats TEHNOLOOGIAPRAKTIKA ARUANNE ARUANNE Õppeaines: TEHNOLOOGIAPRAKTIKA I Ehitusinstituut Õpperühm: HE 41B Juhendaja: Ando Pärtel Esitamiskuupäev: 31.08.2018 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD Sisukord ................................................................................................................................................... 2 SisseJuhatus............................................................................................................................................. 3 1. LÜHIKOKKUVÕTE ETTEVÕTTEST .................................
................................................. 9 3 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan kõige kuulsamast ja enim räägitud soome-ugri keelest, soome keelest, selle murretest, olemusest ja tuntuks saamisest. Olen pikemat aega mõelnud kust ja kuidas meie põhjanaabri riigikeel pärineb ja mida ta endast kujutab. Seda kõneldakse osaliselt ka Eestis, Rootsis, Norras ja Loode-Venemaal. 4 1. Soome keel Soome keel kuulub soome-ugri keelte läänemeresoome haru põhjarühma (Kaevats & Varrak, 1995, lk 591) (Vaata Lisa 1). Soome keel on üks mõjuvõimsamaid soome-ugri keeli. Sellel on Soomes ja Euroopa Liidus ametliku keele staatus. Seda keelt kõnelevad umbes viis miljonit inimest. Soomes on see riigikeeleks. (Soome, 2017; Kaevats & Varrak, 1995, lk 591). Soome keel on arenenud kahest vanast läänemeresoome hõimumurdest, karjala ja häme. Hiljem on sinna lisandunud eestipärasest soome hõimu murdest. 18. sajandi teisel poolel
Töös on kasutatud 14 erinevat allikat. 3 1. HARILIK MÄND Männi perekond on väga liigirikas. Maailmas teatakse rohkem kui 100 erinevat männiliiki. Eestis kasvab looduslikult ainult harilik mänd (Tamm, 2001), mis on Eesti tähtsaim metsapuuliik. 1.1. Üldiseloomustus Harilik mänd (Pinus sylvestris) kasvab suhteliselt kiiresti. Ta kõrgus võib ulatuda 45 meetrini ja vanus 300-400 aastani (Kaevats, 1992). Tüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega (Kiviste, 2008). Kuiv lülipuit on punakaspruun, maltspuit valkjas kuni kollakas. Aastarõngad on ebakorrapärased ja hästi nähtavad (Mänd, 2011). Harilik mänd õitseb juuni alguses mai lõpus. Üksikult kasvavad männid hakkavad käbisid kandma 10-15-aastaselt, puistutes 25-35-aastaselt. Seemneaastad korduvad 3-4 aasta tagant (Tamm, 2001). 1.2. Levik Mänd on kõige levinum puuliik Eestis
õppe maht 180240 ainepunkti rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on 34 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 180240 ainepunkti magistriõppe nominaalkestus on 12 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 60120 ainepunkti doktoriõppe nominaalkestus on 34 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 180240 ainepunkti Mikk Kaevats HE 11B
Tallinna Tehnikaülikool Avaliku halduse instituut Filosoofia õpetool Filosoofia HHF3080 Francis Bacon, John Lock´ i ja Rene Descartes´ i tunnetusteooriate võrdlus . Õppejõud: Ülo Kaevats Õpilane: Tallinn 2012 , 17 18 , , . . . , (1561-1626), (1596-1650), (1632-1704). . , , . . , . . . . « ». , . , , . , , . , , , , . , , . . , . - - . , ,
"Kaitseala" Kirjutatud päevikuvormis, Mohni saarel Võitis 2006. a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia. Luules on tunda loodussõbralikkust Kirjutab inimeste suhtumisest looduse vastu Keel on tänapäevane, kujundlik( Tallinn vakatas,Tallinn haaras käest,aeg on raha jne. ) Artikkel http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/he-t- druku-sisemine-kaitseala/ Arvustanud Mihkel Kaevats Toob välja,et luuletustes on tuntav Ehini enda stiil,luule voolavus,naiselikkus,lüürilisus. Esialgu tundub artikli autorile päevik haaravam,kui luuletused,kuid üldiselt kiidab Ehini luulet. Luuletus tulen tuppa tuul on pühkinud kõik mu jäljed liigutanud elu paigast nagu linn kaks kahetsust ja kolmas teoksil sa hõikad mind kohv keeb silmapilgud nagu tühjad anumad
Samal ajal leiutati ka tulirelvad ning pliist hakati tegema kuule. 20. sajandi lõpul hakati tootma pliiakut. (wikipedia.ee) 2. PEAMISED MAAGID JA LEIUKOHAD 2.1 Peamised maagid Tähtsaimad mineraalid on galeniit (pliiläik) PbS ja anglesiit PbSO4. Pliid leidub alati uraani- ja tooriummineraalides (moodustab nende radioaktiivse lagunemise). Galeniit on raske sulfiidne mineraal, mis on peamine pliimaak. Ta on hõbehalli värvi, kuubiline ja läikiv. (Kaevats, Varrak, 1994) 2.2 Peamised leiukohad Pliid võib leiduda nii kosmoses kui ka maa peal. Kosmoses toimuvad erinevad protsessid, mille käigus tekib plii. Kosmoses toimub kaks protsessi - Aeglane (slow-s) ja kiire (rapid-r). Mõlemad protsessid toimuvad tähtede sees või nende ümber. Aeglases (s) protsessis toimub plii loomine aastate või sajandite vältel. Pika aja jooksul muutuvad vähem stabiilsed tuumad beetakiirguse all stabiilseteks tuumadeks
Tema tihedus normaaltingimustel on 21,1 g/cm³ ja tema sulamistemperatuur 1768 Celsiuse kraadi. See metall on keemiliselt väheaktiivne, õhus püsiv ning ei reageeri hapetega ega leelislahustega, toatemperatuuril reageerib aeglaselt broomiga, kuningveega moodustab heksaklorophappe H 2 PtCl6 . Kõrgematel temperatuuridel ( üle 400 500 °C ) reageerib halogeenide ja teiste mittemetallidega näiteks fosfori, väävli ja süsinikuga. (Ülo Kaevats, Toomas Varrak, 1994, lk 340) Plaatina on soojust ja elektrit hästi juhtiv, suure tiheduse ja kõrge sulamispunktiga metall. Ta on väga püsiv atmosfääri ja hapete mõjutusele. Temasse ei toimi ei sool, väävel ega lämmastikhape, ta reageerib ainult kuningveega. Absoluutselt puhast plaatinat tema pehmuse tõttu tehnikas siiski ei rakendata. Tavaliselt kasutatav plaatina sisaldab 0.1 0.2% iriidiumi, mis tõstab oluliselt metalli kõvadust
Kompositsioon tema töödes on tihti diagonaalse ülesehitusega. Rubensi kuulsaim töö on ,,Leukippose tütarde röövimine," mis kujutab stseeni kreeka mütoloogiast. 8 Kasutatud materjal Johannsen, Rolf H. Maalid. 50 klassikut. Tallinn. TEA Kirjastus, 2006. lk. 105 Stukenbrock, Christiane ja Töpper, Barbara. 1000 meistriteost Euroopa maalikunstnikelt. Tallinn. Koolibri, 2007. lk. 792-803 Varrak, T ja Kaevats, Ü. Eesti Entsüklopeedia (EE 8). Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995. lk. 228 www.google.ee 9
TEADUSFILOSOOFILISEST VAATEPUNKTIST. REIN VIHALEMM ,,Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" põhineb küll Rein Vihalemma artiklitel, kuid raamatu on koostanud Ülo Kaevats. Raamat on koostatud nii, et see selgitaks ,,võhiklikule" lugejale algusest ,,lõpuni" teadusfilosoofilist maailma ja seda, mida teadusfilosoofial on pakkuda. ,,Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" on jagatud neljaks osaks, kus igas osas käsitletakse teadusfilosoofiat erineva nurga alt. Mina lugesin kahte esimest osa. Esimeses osas on lugejale esitatud Vihalemma artiklid, mis selgitavad nii teaduse kui ka teadusfilosoofia algeid
tasakaalus hoidnud. Inimsaaste keskkonnale tekitab loodusele vaid lisakoormust. Kõige olulisem on see, et loodus on ise paika pannud piirmäärad ja ainult selles vahemikus toimib elu. 7 5. Kasutatud kirjandus: · Rast, Horset, 1988, Vulkaanid ja vulkanism. · Mägi, K. 2005, Toidulisandid ja lisandid toitudes, Lemmik, 9. · Perry, S, 1997, Planeet maa. · Eller,M; Ennuste,Ü; Kaevats, Ü; Karjahärm, T; Kasemaa, K; Koger,T; Koppel, A; Risthein, E; Valt, L; Varrak,T; Õiglane, H, 1995, Eesti Entsüklopeedia · Olesk, A, 2006, Idamaade Pompeis õitses meekaubandus, Postimees (http://euro.postimees.ee/110306/esileht/194599.php) · Kändler, T, 2002, Sahara tolm tapab Bahama korallid, Ärileht (http://www.arileht.ee/artikkel/198552) · Kamanev, K, 2005, Elavhõbeda ja elvhõbedaühendite ohtlikkus ning saaste
paiskuvad äkki lahti...“. Lootus oleks nagu kadunud – „...lammutage lammutage mu lootuse madalat laudaeda, madalat ja mereripsmetest märga...“. Kuid samas lõpuks autor ikkagi ütleb, et lootust ta ei kaota vaid seisab raskustele surmkindlalt vastu – „... ootan ikka veel õlad paigal nagu kaljud...“. Ehinit peetakse kaasaja üheks populaarseimaks luuletajaks, kuid vaatamata sellele on Ehini ka varaseima luulekunsti edasikandja nagu ütles Mihkel Kaevats: „Ehini looming kannab edasi ja säilitab teadlikult vana traditsiooni, vanamoodi luuletamise ja olemise kunsti.“ Siit tuleneb ka kohati vanamoodne sõnavara, näiteks sõnad “säng" ja “paast,” mis olid vanasti rohkem levinud kui tänapäeval. Tema luulekeel on väga mitmekesine ja vaidlematult ilus. Kuid vahel esineb liigne ilustatus, mis häirib veidikene luuletuste mõtte jälgimisel. Minu arvates kuuluvad
täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Tänapäeval arvab enamik astronoome, et Kuu ja Maa on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ühest ja samast gaasi- ja tolmupilvest. Kasutatud Kirjandus: Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/luna.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kuu.htm raamat ,,Universium" R. Veskimäe ,,EE 5" Ü. Kaevats 5
18. Ivo Uukkivi endise Moskva kohviku ees. Sõjaväelugu noormehest, kes päeval oli nõukogude armee sõdur ja kirjutas ise endale linnaloa, et öösel olla Tallinna punkar. 19. Ott Aardam Kopli tänaval. Kolm liitrit kanarbikumett asfaldil tõi teadmise, et selleks aastaks on suvi läbi. 20. Erko Valk pöönigul kesklinnas Uues Maailmas. Montreali tuttav ei käinudki vanalinna või teisi turistidekohti vaatamas oma Tallinnas viibitud aja jooksul. 21. Martin Kaevats tipi, Põhja-Ameerika indiaanlaste elamu juures. Uue Maailma esimene mobiilne seltsimaja, ruumikogemus, erilised seisundid linnaruumis. 22. Peeter Sauter Koidu tänava puumaja keldris, raamatukogus Kapsas. Raamatud käivad üksteisel külas ja loevad üksteist. 23. Kristjan Piirimäe Uus 9 vanalinnas, ainukese sealse puumaja juures. Saareke, kus kohalik elanik on turistide vaatamisobjekt. Oleks tahtnud maale elama ära kolida, aga hirm tuli peale, kuidas saada raha. 24
Tallinna Tehnikaülikool Anastassia Beljajeva Platoni ja Aristotelese teadmis teooriate võrdlus Juhendaja: Ülo Kaevats Tallinn 2013 Platon (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi.Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Platon pärines Ateena aristokraatiast
suure sümfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Eriti meeldib mulle ta ballett "Luikede järv", sest seal on nauditav muusika ja üldse on see hästi mitmekülgne teos. Ma arvan, et ta on üks hästi auväärt helilooja kogu maailmas ja olen kindel, et paljud arvavad niisamuti. 11 Kasutatud materjal 1. Kaevats, Ü. 1996. EE 9. Tallinn:Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Paras, Ü. Pjotr Tsaikovski ja Haapsalu. URL=http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10333/25.05.09 3. Rahvusooper Estonia. Luikede järv. URL=http://www.opera.ee/1437/25.05.09 4. Rahvusooper Estonia. Pähklipureja. URL=http://www.opera.ee/1439/25.05.09 5. Rahvusooper Estonia. Romeo ja Julia. URL=http://www.opera.ee/1441/25.05.09 6. Vikipeedia. Pjotr Tsaikovski. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T %C5%A1aikovski/24.05
Mikk Kaevats KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Jüri Tamm
9. http://www.scribd.com/doc/7326243/Rani-Elu-Element 3.04.2009 10. http://mysite.du.edu/~jcalvert/phys/silicon.htm 09.04.2009 11. Karik, H. Leiutised ja avastused. Keemia. AS Kirjastus Ilo, 2009. lk 414-419 12. Karik, H. Üldine keemia Valgus, 1972. lk 88-91. 13. Siim, A. Orgaaniline keemia. Eesti Riiklik Kirjastus, 1963. lk426-427 14. Tamm, L. Üldine ja anorgaaniline keemia. Õpik X klassile. Avita, 2005. lk253-255 15. Varrak, T. (aprillini 1995), Ü. Kaevats. EE, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995. lk 265-266
Mikk Kaevats KODUSED ÜLESANDED Harjutusülesanded Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 13.11.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 ÜLESANNE 1 ÜLESANNE 1 Väärtus Ühik Ts 18 °C Tk 30 °C v 0,45 m/s Arvutada operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 18 ºC ja kiirgavate pindade
kuivatab nahka ja lõhub küüni. Ujujad ei arvanud, et silmanägemise halvenemise põhjuseks 13 on kloori ärritav mõju silmadele. Leiti, et ujumine võtab mõnikord liialt palju aega ära ja sellega tegelemine aitab kaasa õlgade laienemisele, mis küsitletule ei meeldinud. Järeldusi tehes on enamus ujujaid ujumisega rahul ja sellega tegelemine annab oskuse, mis tuleb kasuks igale inimesele. KASUTATUD KIRJANDUS 1.Kaevats, Ü. & Koger, T. 1998. Eesti Entsüklopeedia, 10, 27 28. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2.Toomere, M. 2007. Sport 24/7. Kuressaare: Print Best. 3.Haddrill, M. Statistics on Eyeglasses and Contact Lenses. URL=http://www.allaboutvision.com/resources/statistics-eyewear.htm. 26. märts 2010. 14 4. Wales, J. History of swimming. URL=http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_swimming 15. aprill 2010. LISA 1 1.1 Küsitluse ankeet
Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kaevats, Ü. 1996. Eesti Entsüklopeedia 9. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Puhvel, H. 2000. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat 3. Cederberg, A.R. 2001. Eesti biograafiline leksikon. Saku: AS Rebellis 4. Linnamuuseum... 2007. Linnamuuseum A. H. Tammsaare majamuuseum. http://www.linnamuuseum.ee/tammsaare/index.php . 12.03.2007 5. Untitled... 2007. Untitled Document http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/kirjandus/tammsaare.html . 13.03.2007
Schmidti koostatud kaardid on selle parimateks näideteks. Hoolimata sellest, et mõlema mehe kohta leidub materjali vähesel määral, on nad meie alade uurimise juures väga suure töö ära teinud. 14 Allikate loetelu 1. Eesti Loodusuurijate Selts. [http://www.elus.ee/planeetmaa/?show=47&do=1] (23.03.2014) 2. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. [http://www.digar.ee/arhiiv/nlib- digar:50531#gallery] (28.03.2014) 3. Kaevats, Ü., Varrak, T. 1995. Eesti Entsüklopeedia 8. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus 4. Potter, H., Treikelder, I. 2011. Geodeesia ja kartograafia läbi aegade. Maa-amet. 5. Suurna, R., Sisas, E. 2012. Kartograafia alused. Tallinn, SA Innove [http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kartograafia_oppematerjal.pdf] (23.03.2014) 6. Varep, E. 1957. C.G. Rückeri Liiwimaa spetsiaalkaardist1839. aastal. Tallinn, Eesti NSV Teaduste Akadeemia 7. Varep, E. 1960
Comparison.png 15. veebruar 2010. Joonis 2. URL=http://www.mynews.in/News/dailyimage/news/moon-2.jpg 15. veebruar 2010. Joonis 3. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ap11-s69-31740.jpg 15. veebruar 2010. Joonis 4. URL=http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/pildid/rover.jpg 15. veebruar 2010. Knight, C. & Butler, A. 2005. Kes ehitas Kuu? London: Watkins Publishing. 19 Kuu. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu 15. jaanuar 2010. Kuu. 1990. Ü. Kaevats (Toim). Eesti Entsüklopeedia, 5, 244-246. Tallinn: Valgus Olesk, A. & Tuvikene, T. 2009. Mida tegid astronaudid Kuul? Tarkade Klubi, 7 (31), 30-33. Olesk, A. 2009. Uus võidujooks Kuule. Tarkade Klubi, 7 (31), 22-29. 20
Artikli ilmumisaasta on toodud artikli juures. Selle puudumisel kirjutada kogumiku väljaandmise aasta. Näide 4: Aro, I. (2000). Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast. Kogumikus: Pruuden, E. (toim.) (2000). Eesti õenduse otsingutel. Artikleid õeteaduse magistriväitekirjadest (11-22). Tallinn. Teatmeteose puhul tuua järgmised andmed: toimetaja(d), sõna (toim.), väljaandmise aasta, teatmeteose nimetus, köite number, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 5: Kaevats, Ü. (peatoim.) (1996). EE. 9. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 25 3.8.3. Ajakirjad Ajakirjas (sh ka interneti ajakiri) avaldatud artikli puhul kirjutatakse välja järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajakirja nimetus (kirjutada kaldkirjas), ajakirja number või ajakirja ja köite number, artikli esimese ja viimase lehekülje number. Näide 6: Aro, I. (1996). Õendusest, põetusest, õeharidusest. Eesti Arst, 2, 185-187.
Kogumikus: Pruuden, E. (toim.) (2000). Eesti õenduse otsingutel. Artikleid õeteaduse magistriväitekirjadest (11-22). Tallinn. Raamatu peatükkidel on autorid Sepp, E. (1998). Meningiidid. Raamatus: Mikelsaar, M., Mänder, R. (toim.) Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Teatmeteose puhul tuua järgmised andmed: toimetaja(d), väljaandmise aasta, teatmeteose nimetus, köite number, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 4: Kaevats, Ü. (peatoim.) (1996). EE. 9.kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 3.8.2. Ajakirjad Ajakirjas (sh ka interneti ajakiri) avaldatud artikli puhul kirjutatakse välja järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajakirja nimetus (kirjutada kaldkirjas), ajakirja number või köite number ja ajakirja number, artikli esimese ja viimase lehekülje numbrid. Näide 5: Aro, I. (1996). Õendusest, põetusest, õeharidusest
tee 15-336 620 4393 Villem Bender II 106 620 3008 Vladislav-Venjamin Pustõnski II 127 620 3001 Mehaanikateaduskond Aadu Paist Kopli 116 - 207 620 3902 Agu Ots Kopli 116 - 212 620 3910 Ahti Põlder V 306 620 3207 Ahto Vallikivi V 114 620 3358 Aigar Hermaste VB 205 620 3269 Aili Kaevats V 202 620 3532 Alar Konist Kopli 116-213 620 3905 Aleksandr Hlebnikov Kopli 116 - 209 620 3908 Alina Sivitski V 416 620 3209 Allan Vrager Kopli 116 -221 620 3906 Andrei Dedov Kopli 116-209 620 3908 Andrei Pokatilov VB 411 620 3208 Andrei Surženkov V 221 620 3353
tee 15-336 620 4393 Villem Bender II 106 620 3008 Vladislav-Venjamin Pustõnski II 127 620 3001 Mehaanikateaduskond Aadu Paist Kopli 116 - 207 620 3902 Agu Ots Kopli 116 - 212 620 3910 Ahti Põlder V 306 620 3207 Ahto Vallikivi V 114 620 3358 Aigar Hermaste VB 205 620 3269 Aili Kaevats V 202 620 3532 Alar Konist Kopli 116-213 620 3905 Aleksandr Hlebnikov Kopli 116 - 209 620 3908 Alina Sivitski V 416 620 3209 Allan Vrager Kopli 116 -221 620 3906 Andrei Dedov Kopli 116-209 620 3908 Andrei Pokatilov VB 411 620 3208 Andrei Surzenkov V 221 620 3353
annaabi.ee 
