LEMBIT PETERSON Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Karjäär.........................................................................................................................4 1.2. Tunnustus.....................................................................................................................5 1.3. Ühiskondlik tegevus............................................................
VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taa...
ees- ja järel vabaruum Pealkirjade määramine ja nummerdamine Lehekülgede Lisa-leheküljenumber Paigutada jaluses paremale. nummerdamine Sisukorra lõppu Paigutus Piirid Pidev, jaluses jaotise 2 Numeratsioon hõlmab kogu tööd, NIMI: KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED , tiitellehelt ja leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega sisukorrast (lindil), kustutada jaotises 1 leheküljenumbri leheküljenumber eemaldamine Automaatse Viited Sisukord Kohandatud sisukord Määrata fondiks Calibri, suurusega 12 sisukorraloomin p ja reasammuga 1,5.
1 KM2 S3.2 KM1 F4 S4.1 M KM2 ~ Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 3. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning vajadusel parandada vead. 4. Koostada vajalik installatsiooniskeem, joonis 2, vaata tiitellehelt. 5. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesannet. 4. Töö tulemuste vormistamine 1. Koostame joonisel 1 kujutatud kontaktjuhtimisskeemi alusel programm käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelelt PL7-1 Grafcet, tabel 1 Tabel 1 programm käsuloendi kujul Aadress Operatsioonikood Operand Kommentaar
1 KM2 S3.2 KM1 F4 S4.1 M KM2 ~ Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 3. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning vajadusel parandada vead. 4. Koostada vajalik installatsiooniskeem, joonis 2, vaata tiitellehelt. 5. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesannet. 4. Töö tulemuste vormistamine 1. Koostame joonisel 1 kujutatud kontaktjuhtimisskeemi alusel programm käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelelt PL7-1 Ladder Diagram, tabel 1 Tabel 1 programm käsuloendi kujul Aadress Operatsioonikood Operand Kommentaar
kirjeelemente eraldab püstkriips ja alamvälja tähis kuni väljani 008 tähistatakse süsteemi põhiselt. 32. Igale rööppealkirjale eelneb põhipealkiri. 33. Kõigile pealkirja täiendandmetele eelneb koolon ( : ) 34. Ühes väljaandes tiitellehel olevate sama autorite teoste pealkirjad eraldatakase ülakomaga. 35. Põhipealkiri kirjutatakse ümber nii........ 36. Vastutusandmed kirjutatakse selliselt nagu nad on teavikus. 37. Mujalt kui tiitellehelt võetud vastutusandmed pannakse kirje esimeses alas [ ] 38. Kordustrükiandmed märgitakse kirjesse, kasutades teose tiitelleht,esileht,tagumine leht. 39. Ilmumiskoht on kehtestatud andmeallikas esinev [ ] 40. Gregooriuse kalendri järgi antud aastaarvud esitatakse araabia numbriga. 41. Tekstilisi ja numbrilisi tabeleid ................ illustratsioonideks. 42. Kaane formaat esitatakse cm. 43. Irdlisa on kirjeldava väljaandega koos ilmunud lahtine lisa. 44
lammutada lasi? 4. Mis on Juuditi loos usutav ja mis on ebausutav? 5. Juudit on juutide rahvuskangelanna. Ehk oskad nimetada võrdväärseid naiskangelasi eurooplaste (ka eestlaste) hulgas? 6. Maalikunsti meelisteemaks on ka episood Uuest Testamendist, mis sarnaneb Vana testamendi Juuditi looga. Mis episood see on? 7. Millised on siiski nende kahe episoodi erinevused? 8. Otsi internetist: www.abcgallery.com (Olga's Gallery). Siit leiad tiitellehelt vasakult: Religious Notes Index . Nüüd otsid tähestikulises järjekorras reastatud isikunimede alt - Judith.
Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Lehekülgede arv. Autori eesnimi (initsiaalid) on perekonnanime järel (see nõue tuleneb sellest, et kasutatud allikad on kirjanduse loetelus esitatud tähestikulises järjekorras perekonnanimede alusel). Koostaja ja toimetaja ei loeta autoriks (sel juhul kantakse trükis tähestikulisse kirjanduse loetellu pealkirja esimese sõna järele). Kui raamatul on mitu väljaandmise kohta, võib märkida ainult esimese. Andmed raamatu kohta võetakse tiitellehelt, puuduvad andmed tiitellehe pöördelt ja kaanelt. ARTIKLID: Kirje koosneb kahest osast, mis eraldatakse teineteisest kahe kaldjoonega: Artikli autor(id). Pealkiri// Andmed väljaande kohta, kus artikkel paikneb (elektroonilise meedia tüüp). Allika andmed (kasutamise kuupäev). Kirje teise osa vormistamine oleneb sellest, kus artikkel on avaldatud: ajalehes....// Ajalehe nimetus (aasta) kuupäev, lk ajakirjas....// Ajakirja nimetus (aasta) aastakäik või köide, nr, lk-d.
Teatmeteosed Teatmeteose pealkiri, (köide). Ilmumiskoht. Kirjastus, ilmumisaasta. Eesti entsüklopeedia, 6 köide. Tallinn. Valgus, 1992. Internet Autor (kui on). Teksti pealkiri. Internetiaadress. Külastamise kuupäev. Nt: Suitsu, Maire. Puuvilja- kohupiimatort. http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=6414 [10.01.16]. Viite kirjed järjestatakse rühmade sees tähestikuliselt. Neid ei nummerdata. Raamatute puhul leiab andmed viite kirje jaoks tiitellehelt ning tiitellehe pöördelt. Kui materjal on saadud ajalehest või ajakirjast, tuleb viite kirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed. Interneti materjalidele viitamisel esitatakse autori perekonnanimi, eesnimi, pealkiri, internetiaadress ja kasutamise kuupäev. Autori nime puudumisel märgitakse pealkiri, internetiaadress ja materjali kasutamise kuupäev. Lisad Lisamaterjalide eesmärk on illustreerida ja täiendada referaadis esitatut.
Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva. 1 Uurimistöö struktuur Uurimistöö koosneb järgmistest osadest: Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö põhisisu oma peatükkide ja alajaotustega (Teoreetiline osa ja uurimuslik osa) Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Tiitelleht Tiitellehelt on töö esimene lehekülg, millel on ära toodud järgmine informatsioon: Kooli nimetus (suurtähtedega) Klass (väiketähtedega) Töö autori ees- ja perekonnanimi (väiketähtedega) Töö peakiri (suurtähtedega, fondi suurus 18- 24pt) Töö üldnimetus (uurimistöö) Töö juhendaja andmed (ees- ja perekonnanimi, ametikoht) Töö tegemise koht ja aasta
Resümee ei ole kokkuvõtte tõlkevariant, vaid koond töö sissejuhatusest ja kokkuvõttest. 2.7. Kasutatud kirjandus Kirjanduse loetelus antakse ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud väljaanded. Kirjandus esitatakse alfabeedilises järjekorras ja nummerdatakse araabia numbritega. Kui kasutatakse mitmes keeles kirjandust, paigutatakse ette ladinatähestikuline kirjandus. Andmed kasutatud allikate kohta saadakse tiitellehelt, selle puudumisel kaanelt. Raamatu kohta märgitakse: järjekorranumber, autori(autorite) perekonnanimi ja initsiaalid, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus (ilma jutumärkideta), ilmumisaasta (lühendit “a” ega sõna aasta ei kirjutata), lehekülgede arv. Kui raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga ja alates teisest autorist on initsiaalid nime ees. Pealkirjades lühendeid kasutada ei tohi. Eesti keeles on lubatud ilmumiskoha lühendid Tallinna (Tln.) ja Tartu (Trt
Loetelus toodud allikaid ei nummerdata. Allikad reastatakse autorite perekonnanimede järgi tähestikulises järjekorras. Sama autori tööd esitatakse nende ilmumisaastate järjekorras. Kui autorit ei ole võimalik välja tuua (entsüklopeedial), lähtutakse teose pealkirjast. Esmalt loetletakse ladina, seejärel kreeka ja slaavi tähestiku materjalid. Intervjuud lisatakse arhiivimaterjalide lühendite järel. 2.7.1 Raamatu kirje Andmed võetakse tiitellehelt või selle pöördelt. Autori järgi (kuni 3 autorit): Autor(id). Aasta. Pealkiri: alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. ● Autori eesnimi ja initsiaalid kirjutatakse perekonna nime järgi. ● Mitme autori puhul eraldatakse nimed komadega, autorid tuuakse samas järjekorras nagu tiitellehel. Näide: Öpik, E. 2005. Meie kosmiline saatus. Tartu: ILMAMAA. Pealkirja järgi (rohkem kui kolm autorit): Pealkiri: alapealkiri. Aasta./Autorid või koostaja, toimetaja
t artiklis või raamatus on kedagi teist tsiteeritud, Teie aga soovite ka oma töös antud tsitaati kasutada), peab Teie eelnevast tekstist selguma tsitaadi autori nimi, viide aga läheb Teie poolt otseselt kasutatud raamatu või artikli alusel: Aleksandr Bestuzev-Marlinski on meenutanud: ,,... majades on meeldiv puhtus; laual ei valitse toredus, vaid maitse, köökides kord" (Pappel 2003 : 27 järgi). Või: (tsit Pappel 2003: 27 järgi). Viiteks vajalikud andmed on enamasti leida väljaande tiitellehelt ja selle pöördelt. Nootidele, helisalvestustele ja nende saatematerjalile (plaadiümbrised, CD-vihikud) viidatakse nagu teistelegi publikatsioonidele. Samuti võib viidata ettekannetele, sel juhul tuleb peale autori ja ettekande pealkirja märkida konverentsi vms. ürituse nimi ning toimumisaeg ja koht. NB! Järgnevates näidetes on üldtuntud lühendite järel (jt, lk) ära jäetud punkt. Lubatud on aga ka punktiga lühendid (nii nagu paljud meist koolis õppisid)
teoreetilise uurimuse peatükid ja alapeatükid; arutelu. 3.8. Kasutatud kirjandusallikad 3.8.1. Üldnõuded Kasutatud kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras. Järgnevates alapeatükkides näitena toodud kirjandusallikate loetelu on toodud lisas 5. Loetelu hõlmab ainult töös viidatud allikaid, samas peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Andmed kasutatud kirjandusallikate kohta saadakse nende tiitellehelt ja selle pöördelt. Kui kirjandusallikal (sh ka artiklid) ei ole toodud autorit, toimetajat, koostajat või organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada teadustöö seisukohast lähtuvalt. See nõue kehtib nii paberkandjal kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (2005). Eesti ortograafia
lühidalt ja konkreetselt kas nummerdatuna või teesidena. Igale püstitatud ülesandele peab kaasnema töö tulemuste põhjal konkreetne järeldus. 3.8. Kasutatud kirjandusallikad Kasutatud kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras. Alapeatükkides näidistena toodud kirjandusallikate loetelu on toodud lisas 5. Loetelu hõlmab ainult töös viidatud allikaid ja teisalt peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Andmed kasutatud kirjandusallikate kohta saadakse nende tiitellehelt ja selle pöördelt. Kui kirjandusallikal (sh ka artiklid) ei ole toodud autorit või toimetajat või koostajat või organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada teadustöö seisukohast lähtuvalt. See nõue kehtib nii paberkandjal kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt, T
annaabi.ee 
