Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega (0)

ÜHINGUÕIGUS
Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi.
Ühinguõiguse allikad Isikute ühendused, nt seltsing
Asutused, nt Riigi- ja KOV üksuste asutused
KORPORATSIOONID, nt TÜ, AS, OÜ, UÜ, MTÜ
KOOSLUSED
ASUTUSED, nt SA
JURIIDILISEKS ISIKUKS MITTEOLEVAD KOOSLUSED
JURIIDILISED ISIKUD

• Põhiseadus (§ 31 ja 48)
  
• Äriseadustik
  
• Tulundusühistuseadus
  
• Mittetulundusühingute seadus
  
• Sihtasutuste seadus
  
• Tsiviilseadustiku üldosa seadus
  
• Võlaõigusseadus
  
• Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused
  
• 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta
  
• 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta
  
• 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta
  
• Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid
  

Juriidilise isiku mõiste
Juriidiline teooria
Juriidiliseks isikuks on selline isiku ja varade ühendus, mida kehtiv õiguskord on isikuna tunnustanud. „Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik“ (TsÜS § 24) Nt: Isikute ühendus või Varakogum
Õigussubjektsus rangelt eristatav JI taga seisvate isikute õigussubjektsusest …

• Organi liikmetest sh juhtimisorgani liikmetest
  
• „Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele“ (AÕS § 6 lg 2)
  

Staatuse omistamine üksnes seaduse alusel

• Eraõiguslikud juriidilised isikud: Konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega kehtestatud nõuetele vastava tehingu tegemist
  
• Avalik-õiguslikud juriidilised isikud: Konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (avalik-õiguslikud juriidilised isikud)
  
• Kuid ka riikidevaheliste välislepingutega
  

Tunnused:

• Eristuv nimi;
  
• Konkreetne organite süsteem, mille kaudu teovõimet teostada;
  
• Eesmärk, mille saavutamiseks tegutsetakse;
  
• Vastutusvõime;
  
• Protsessiõigusvõime
  
• Eraõiguslikel isikutel ainukordne registrikood
  

Piiritlemine sarnastest ühendustest:

• Isikute ühisus
  

• Ei oma õigussubjekti (isiku) staatust
  
• Nt. Seltsing (VÕS § 580): „Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga kindlaksmääratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.“
  

• Asutamisel olev juriidiline isik ehk eelühing
  

• Periood asutamis - või ühingulepingu sõlmimisest kuni registrisse kandmiseni;
  
• Osaline õigusvõime – saab omada pangakontot, teha asutamistoiminguid
  
• Kohaldatavad seltsingu sätted
  
• Tehtud tehingute eest vastutavad asutajad solidaarselt
  

• Filiaal (ÄS § 384)
  

• Juriidilise isiku struktuuriüksus ning ei oma iseseisvat õigussubjektsust ega õigusvõimet
  

Liigitamine :

• Era- või avalik-õiguslik
  

• konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega kehtestatud nõuetele vastava tehingu tegemist Nt: ÄS, MTÜS, SAS
  
• Konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel Nt. Kaitseliidu seadus, Tartu Ülikooli seadus, Tagatisfondi seadus
  

• Korporatsioonid (isikute ühendus) v. Asutus (varade ühendus)
  

• Korporatsioonid rajanevad liikmelisusel (äriühingud, MTÜ), Korporatiivset juhtimisstruktuuri omavad ühendused (AS, OÜ, MTÜ, TulÜ), Isikuteühendus (TÜ, UÜ)
  
• Asutused asutaja poolt seatud eesmärgil ning neil puuduvad liikmed (nt. SA, Kultuurkapital , Tagatisfond)
  

• Kapitaliühingud v. Isikuteühendused (mittekapitaliühing)
  

• Kapitaliühing: AS, OÜ; Isikuteühendus: TÜ, UÜ
  

Eraõiguslik juriidiline isik - äriühingud
Numerus clausus põhimõte.
Täisühing: on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime
all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (ÄS § 79);
Usaldusühing: on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise
ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest
kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu
kohustuste eest oma sissemakse ulatuses (ÄS § 125);
Osaühing: on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . (ÄS § 135 lg 1)
Aktsiaselts : on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (ÄS § 221 lg 1)
Tulundusühistu: (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (TüS § 1 lg 1)
Eraõiguslik juriidiline isik - muud
Mittetulundusühing: on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. (MTÜS § 1 lg 1);

• Eriliigid eriseadustes nt. kirikud ja kogudused , ametiühingud ja erakonnad
  

Sihtasutused: on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. (SAS § 1 lg 1)
Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea , SCE)

• Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 «Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta» rakendamise seadus
  

Euroopa äriühing (Societas Europea, SE)

• Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 «Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta» rakendamise seadus
  

Euroopa majandushuviühing (European Economic Interest Grouping, EEIG)

• Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2137/85 «Euroopa majandushuviühingu kohta» rakendamise seadus
  

Avalik-õiguslik juriidiline isik
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (TsÜS § 25 lg 2)
Asutada saab ainult konkreetse isiku kohta käiva seaduse alusel. Moodustamine ja lõpetamine sõltub seadusandja tahtest. Nt. Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Eesti Pank .
Juriidilise isiku õigusvõime
Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. (TsÜS § 26 lg 1). Nt. ei saa juriidiline isik olla pärandajaks; autoriks . Ei saa olla teise juriidilise isiku juhatuse või nõukoja liikmeks (TsÜS § 31 lg 7), prokuristiks, likvideerijaks, esindajaks kohtus, testamenditäitjaks, pankrotihalduriks. Erandiks TÜ ja UÜ.
Õigusvõime tekkimine ja lõppemine

• Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 2) ja lõppeb kustutamisega vastavast registrist (TsÜS § 45 lg 2). Äriregister või MTÜ-te ja sihtasutuste register . Enne registrisse kandmist omab eelühing piiratud õigusvõimet.
  
• Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast (TSÜS § 26 lg 3) ja lõppeb seadusega ettenähtud korras (TsÜS § 45 lg 2). Registrisse kandmine pole oluline. NB! Erand : Ülikooliseaduses määratletud ülikoolid (nt. TTÜ), mille õigusvõime tekib põhikirja registreerimise hetkest Haridus - ja Teadusministeeriumis
  

Õigusvõime seotus eesmärgiga
Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime pole seotud ega piiratud tema eesmärgiga. Võib teha kõiki tehinguid , sõltumata eesmärgist, sh. sõltumata ühingulepingus või põhikirjas fikseeritud tegevusalast.

• Eesmärk võib omada tähtsust asutamisel (MTÜ-de ja SA-de puhul kohustuslik)
  
• Eesmärgi saavutamine võib olla aluseks isiku lõpetamiseke (TsÜS § 39 p 3)
  
• Põhikirjaliste eesmärkidega vastuolus olev tegevus võib olla aluseks sundlõpetamisele (SAS § 46 lg 1 p 2; MTÜS § 40 lg 1 p 3).
  

Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime on eesmärgiga seotud!

• Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga (TsÜS § 25 lg 4)
  

Juriidilise isiku teovõime
Teovõime: Juriidilise isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid

• Selleks vajalik organite olemasolu, kes kujundavad juriidilise isiku tahte
  
• Juht- või esindusorgan : Juhatus ja nõukogu = seaduslik esindaja
  
• Muud organid : üldkoosolek
  

• Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5)
  

• Tehing peab olema tehtud kehtiva esindusõiguse alusel (ei ole piiratud ühisesinduse kaudu);
  
• Tehing on tehtud juriidilise isiku nimel
  

• Välised esindusõiguse piirangud Nt. ühine esindusõigus
  
• Sisesuhtest tulenevad piirangud (mida registrisse ei kanta ) Nt. ÄS § 317 lg 1 – nõukogu või üldkoosoleku nõusolek tehingu tegemiseks
  

Asutamine

• Asutamise aluseks asutamisleping (või asutamisotsus )
  

• Asutamisleping (või asutamisotsus) (OÜ, AS, TulÜ, MTÜ, SA)
  
• Ühinemis- või jagunemislepingu tulemusena
  
• Määratakse kindlaks juhtorgani koosseisud ja isiku üldised tunnused (nimi, asukoht, kapitali suurus)
  
• Kaasaaitamiskohustus / lojaalsuskohustus
  
• kaotab tähenduse JI registrisse kandmisega
  

• Põhikiri - Juriidilise isiku sisesuhteid reguleeriv dokument
  
• TÜ, UÜ puhul ühinguleping
  

Asukoht ja tegevuskoht

• Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsÜS § 29 lg 1)
  

• KOV üksuse täpsusega (ÄS § 62 lg 4; MTÜS § 78 lg 4)
  
• Kohtualluvus , üldkoosolekute toimumise koht, jne.
  

• Juriidilise isiku tunnustamine rahvusvahelises eraõiguses
  

• Inkorporatsiooniteooria: kohaldatakse selle riigi õigust, kus isik on asutatud
  
• Asukohateooria: kohaldatakse selle riigi õigust, kust isikut juhitakse
  
• Eestis kombinatsioon (RVEÕS § 14 lg 1 ja 2)
  

• Asukoha muutmine riigisiseselt ning piiriüleselt
  
• Juriidilise isiku tegevuskoht on püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Postiaadressi täpsusega
  

Juriidilise isiku juhtimine – organite pädevus

• Üldkoosolek
  

• pädevus seaduses, põhikirjas või ühingulepingus
  
• Juriidilise isiku eksistentsi ja tegevuse seisukohalt olulisimate küsimuste otsustamine (eelkõige põhikirja ja eesmärgi muutmine, juhtorganite valimine ja tagasikutsumine, lõpetamise, ühinemise ja jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine)
  

• Juhtorgan
  

• Juhatus või seda asendav organ ( likvideerija ).
  
• Juhtimist vahetult teostav organ, seaduslik esindaja
  

• Nõukogu
  

• Teostab lisaks juhtimisülesannetele kontrolli ja järelevalvet nõukogu tegevuse üle.
  

NB! Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule (TsÜS § 31 lg 3)
Hea usu põhimõte vastastikustes suhetes
Juriidilise isiku osanikud , aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. (TsÜS § 32)

• Informatsiooni andmise kohustus
  
• Kohustus liikmeid võrdselt kohelda. Nt. Kapitali vähendamine viisil, kus väikeaktsionär kaotab rohkem aktsiaid
  

• Liikmete hääleõiguse piirangud. Keeld kasutada hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste liikmete kahjuks (TsÜS § 38 lg 1)
  
• Kohustus mitte käituda vastuolus heade kommetega. Näiteks kontsernisisesel ühinemise läbiviimine eesmärgiga osaluste proportsioone muuta
  

Juhtorgani liikmele esitatavad nõuded

• Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsÜS § 31 lg 7).
  

Erand: TÜ ja UÜ juhtimine, kus juhtima õigustatud osanikuks võib olla juriidiline isik.

• ÄS, OÜ, TulÜ, MTÜ ega SA juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes on kohus kohaldanud vastavalt KarS -ile juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti kellele laieneb ärikeeld.
  

Juhtorgani liikme õigussuhte alused

• Käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe, mis tuleneb seadusest, põhikirjast või ühingulepingust.
  
• Eraldi juhtorgani liikme lepingu sõlmimine ei ole kohustuslik – sellega üksnes täiendatakse ja täpsustatakse õigusi ja kohustusi (nt. tasu suurus, puhkuse kestus, kompensatsioonid)
  

Õigussuhte tekkimise eeldused:

• Olemas juhtorgani liikme nõusolek või tagantjärele heakskiit.
  
• Pädev organ peab olema võtnud vastu otsuse isiku valimise kohta
  
• Juhatuse liige on vastava otsuse kätte saanud.
  

Juhtorgani liikme üldised kohustused

• Üldine hoolsuskohustus :
  

• tähendab eelkõige parimal viisil ja heas usus juriidilise isiku huvides tegutsemist . Peab täitma kohustusi juriidilise isiku jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise juriidilise isiku varale (VÕS § 620 lg 2, ÄS § 306 lg 2);
  
• Isik peab ilmutama hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (RKTKo 3-2-1-41-05)
  
• Elemendid: kohustus olla hoolas; olla otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud; mitte võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske (RKTKo 3-2-1-36-06; 3-2-1-41-05)
  

• Üldine lojaalsuskohustus:
  

• Juhtorgani liige peab eelistama oma tegevuses juriidilise isiku huve isiklikele või kolmandate isikute huvidele (VÕS § 620)
  
• Konkurentsikeeld (ÄS § 185, 312); Konfidentsiaalsuskohustus (ÄS § 186, 313)
  

Juhtorgani peamised ja spetsiifilised kohustused

• Peamised kohustused: juriidilise isiku juhtimine, sh. otsuste vastuvõtmine, planeerimine , kontroll ja järelevalve, samuti esindamine
  
• Spetsiifilised kohustused: informatsiooni andmine ja esitamine kõrgemalseisvale organile, raamatupidamise korraldamine, pankrotiavalduse esitamine, töötajatega töösuhte korraldamine, jne.
  

Juhtorgani liikme vastutus

• Kahju hüvitamise kohustus - võimalik tagasi kutsuda, Nõuda juhtorgani liikmelt kohustuste täitmist, samas mitte täites juhtorgani lepingus sätestatud kohustusi
  
• Solidaarne vastutus: Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. (TsÜS § 37 lg 1)
  

Juhtorgani liikme vastutus üldreeglina vaid juriidilise isiku ees. NB! Erand: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. (TsÜS § 37 lg 2)
Juriidilise isiku lõpetamine

• Vabatahtlik lõpetamine (TsÜS § 39)
  

• üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega;
  
• isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik;
  
• seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel;
  
• tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt;
  

• Kohtu või selleks õigustatud isiku nõudel (TsÜS § 40 lg 1 ja 3)
  
• Sundlõpetamine (TsÜS § 40)
  

• juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega; Nt. ebaseaduslik alkoholi müük, prostitutsiooni vahendamine . TsüS 43 lg 4 – vara riigile
  
• juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada;
  
• Isik ei vasta nõuetele nt. dokumente on võltsitud
  
• juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega;
  
• juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele; Nt. kapitalinõuded, ei korralda üldkoosolekuid.
  
• juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud;
  
• esineb muu seaduses sätestatud alus.
  

Likvideerimismenetlus
Lõpetamiseks vajalike toimingute läbiviimine:

• Informatiivsed toimingud ( likvideerimisteate koostamine ja avaldamine), juriidilise isiku vara müük, võlausaldajate nõuete rahuldamine ja tagamine, järelejääva vara jaotamine õigustatud isikute vahel, kustutamine registrist koos dokumentide hoiustamisega (TsÜS § 41-43; § 45 – 46)
  
• Kui varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei jätku, tuleb esitada pankrotiavaldus (TsÜS § 44)
  
• Likvideerimisel lisatakse nimele märkus „likvideerimisel“ (TsÜS § 41 lg 8)
  

Ärinimi ehk firma
Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. (TsÜS § 30)
Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (ÄS § 7).
Ärinimele esitatavad nõuded
Eristatavus (ÄS § 11 lg 2)

• Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest
  
• FIE puhul- selge eristatavus teistest sama registripiirkonna (kokku 4) ärinimedest (ÄS § 11 lg 1)
  
• Eristatavuse nõude täitmist kontrollib lõppastmes kohtunikuabi. Võimalik teostada ka eelkontrolli https:/ ariregister .rik.ee/nimeparing.py
  

• 2 veeb 2006 Kohtulahend 3-2-1-157-05 ei tohi olla ka eksitavalt sarnane (Priva vs PRIVA Baltic )
  
• Õiguslikule vormile viitavat lühendit ei arvestata: nt AS Viru Hotell ja Hotell Viru OÜ.
  
• Ei ole kindlat reeglit, mitme tähe võrra peab erinema. Vrd. OÜ Mati ja OÜ Kati, kuid Aktsiate Valduse AS vs Aktsiate Valdamise AS
  

• Eristatavuse nõue puudutab eristatavust ka kaubamärkidest (ÄS § 12 lg 3). Vt RKTKo 30.03.2006.a. lahend nr. 3-2-1-4-06.
  
• Kaubamärkide kaitse laieneb vaid kauba- ja teenuseklasside kaupa (kokku 45). On oluline, et see kaitstud klass ei hõlma vastava ettevõtja tegevusala .
  

• Nt. Polaris ( Kindlustus ) v. Polaris arvutid
  
• Vt ka RKTKo 25.03.2002.a. otsus nr 3-2-1-32-02.
  

Ärinimi ei tohi olla eksitav ja peab olema ühtne

• Ei tohi olla eksitav õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas (ÄS § 12 lg 1)
  

• Nt. Ltd. GmbH , OY ei lubata v.a. Johnson Ltd Eesti Osaühing
  
• Kui nimi on nt. hotellindusega seonduv , peaks põhitegevusala olema ka hotellindus
  

• Ei tohi olla vastuolus heade kommetega (ÄS § 12 lg 2)
  
• Peab olema eesti-ladina tähestikus (ÄS § 12 lg 8), Ei tohi olla vastuolus heade kommetega (ÄS § 12 lg 2), geograafilised piirangud (ÄS § 12 lg 4-7)
  
• Ärinime peab olema ühtne: Tõlgete kasutamine ärinimest ei ole lubatud, kuid tõlgete äramärkimine põhikirjas ei ole keelatud.
  
• Täiendavad nõuded ärinimele seoses geograafilise tähisega (ÄS § 12 lg 3.1), kohanimega (ÄS § 12 lg 5) , asutuste nimetustega (ÄS § 12 lg 6), riigi ja KOV nimetustega (ÄS § 12 lg 7)
  

Nime seos ühingu ja ettevõttega

• FIE puhul nõutav ettevõtja ees- ja perekonnanime sisaldumine ärinimes, va talu puhul. Ettevõtte üleandmisel saadud ettevõtte korral võib ärinimes sisalduda ka üleandja nimi (ÄS § 8 lg 1 ja § 13 lg 3-4). FIE puhul ärinime suhtelise tõelisuse põhimõte.
  
• FIE ärinime eristatavuse nõue vaid konkreetse registripiirkonna raames. FIE igal ettevõttel eraldi ärinimi.
  
• Äriühingul vaid üks ärinimi ja eristatavuse nõue kogu äriregistri ulatuses. Äriühingu ärinimi on äriühingu poolt peetava ettevõtte juurde kuuluv päraldis. Ettevõtte omandamisega äriühingult tekib omandajal ka nõudeõigus ettevõtja ärinimele, kui ei lepita kokku teisiti.
  
• Ettevõtte nimel, mis ei kattu ettevõtja ärinimega ja mida pole kaubamärgina kaitstud, seaduse kaitse puudub.
  

Nime kaitse

• Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele, mis on kantud registrisse. Kaitse omandab esimesena äriregistrisse kantud ärinimi.
  
• Nime kasutamine isiku poolt, kellel selleks õigus puudub, on käsitletav nime omaniku isiklike õiguste rikkumisena ja on õigusvastane (VÕS § 1046 lg 1).
  

Nõuda võib:

• nime õigusvastase kasutamise lõpetamist (VÕS § 1055 lg 1)
  
• Kahju hüvitamist
  
• Kohus võib hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta nõuetele või mille kasutamiseks puudub isikul õigus, samuti rikkujat trahvida (ÄS § 71). Kui isik kohtu määrust ei täida, võib kohus isikut trahvida kuni 3200 euro ulatuses ( TsMS § 46).
  
• Nime kaitse lõpeb registrist kustutamisega.
  

ETTEVÕTJA JA ETTEVÕTE
Ettevõtja ja ettevõte mõiste eristamine
Ettevõtja kui subjekt (ÄS § 1): „Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing“.
Ettevõte kui varade kogum ehk objekt:

• TsüS § 661 : Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.
  
• VÕS § 180 lg 2: „Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud “.
  

Vt ka VÕS § 180-185.
Ettevõtte üleminek

• Ettevõtte üleandmisel lähevad võlausaldaja tahtest sõltumatult üle kõik ettevõttega seotud kohustused. Võlausaldajatele tagatiseks üleandja solidaarne vastutus ettevõtte omandajaga 5 aasta jooksul.
  
• Eristada tuleb ettevõtte omandaja ja võõrandaja vahelist suhet ning võõrandaja võlausaldaja ja omandaja vahelist suhet.
  

Põhilised kriteeriumid, mida kohtupraktikas ettevõtte ülemineku tuvastamisel hinnatakse:

• ettevõtte tüüp;
  
• kinnisasja , tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek;
  
• üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete ja "omanike„ (osanikud, aktsionärid) ringi kattuvus;
  
• immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine (organisatsiooniline tegur on tavaliselt olnud suurema kaaluga töövaidlustes);
  
• kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus;
  
• töötajate üleminek;
  
• üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus;
  
• ettevõtte omandaja varasem tegevus. Näiteks juhul, kui omandaja alustab omandamise ajal või selle järgselt sellist tegevust, mida tal varem ei olnud, võib see viidata ettevõtte üleminekule;
  
• majandustegevuse jätkuvus ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg.
  

Vt. Kohtulahend 3-2-1-105-09 OÜ Esmanet ( pankrotis ) v. OÜ Kelmoter
Vt. Kohtulahend 3-2-1-6-12 OÜ Auto Forte Baltic v. MTA
KONTSERN (ÄS § 6)
(1) Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga.
(2) Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju.
(3) Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni .
PROKUURA

• Volitus , mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes (ÄS § 16 lg 1)
  

• Kirjutab alla: Prokurist või p.p. (per procura)
  

• Prokuura saab anda ainult füüsilisele isikule (ÄS § 17 lg 2) ning seda ei saa üle anda.
  

Piirangud:

• Kinnisasja võõrandamise ja koormamise õigus on prokuristil siis kui selle kohta on tehtud kanne äriregistrisse (ÄS § 16 lg 2)
  
• Mitme prokuristi korral ühisprokuura või prokurist koos juhatuse liikmega
  
• Piirangud kehtivad kolmandate isikute suhtes ainult siis kui need on kantud äriregistrisse (vastutus sisesuhte alusel)
  

FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA

• Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. (ÄS § 3 lg 1)
  

• Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). (TsÜS § 8 lg 2)
  
• Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. (TsÜS § 9 lg 1)
  
• FIE-ks võib seega olla iga füüsiline isik, sh vähemalt 15-aastane alaealine, kellele on vanema nõusolekul antud õigus tegeleda majandustegevusega
  

• Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. (ÄS § 78)
  
• Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3 lg 2). FIE kantakse äriregistrisse lähtuvalt tema ettevõtte asukohast.
  
• Füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse äriregistrisse (ÄS § 78 lg 2):
  

• ettevõtja ärinimi ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtte majandusaasta algus ja lõpp;
  
• ettevõtja nimi ja isikukood;
  
• muud seaduses sätestatud andmed.
  

• Puudub kohustus end arvele võtta ka maksukohustuslaste registris (Maksu-ja Tolliametis). See toimub automaatselt, kuid ei puuduta käibemaksukohustuslaseks registreerimist, mis tuleb 16000 eurot ületava aastakäibe puhul teha eraldi.
  
• FIE võib tegutseda ka hooajaliselt või ajutiselt , kuid peab sellest teatama äriregistrile ette (ÄS § 3 lg 3).
  

FIE eelised ja puudused

• Lihtne raamatupidamine , puuduvad kapitalinõuded
  

• Kulusid saab maha arvata ainult registreeritud FIE
  
• Kogu maksuarvestus on kassapõhine (välja arvatud sotsiaalmaksu mahaarvamine )
  

• Maksude tasumise aeg on hilisem
  
• Täiendavad maksuvabastused
  
• Võimalus hoiustada tulu maksuvabalt erikontol
  
• Kogu kasum maksustatakse sotsiaalmaksuga
  
• Ei saa arvestada lähetuse päevaraha
  

ÄRIREGISTER
Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmise ja lõppeb registrist kustutamisega. Ettevõtjale antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood.
Äriregistrist peetakse maakohtute registriosakonnas.
Avalik register - Igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ning toimikus olevast dokumendist ärakirju.
Funktsioonid:

• Avaldamisfunktsioon: registrisse kantakse õiguslikult ja majanduslikult oluline teave ettevõtja kohta, äriregister on avalik;
  
• Garantiifunktsioon: heauskne kolmas isik võib tugineda registrisse kantud asjaoludele;
  
• Kontrollifunktsioon: registripidaja kontrollib kande aluseks olevaid dokumente ja ka seda, kas ettevõtja on seaduses ettenähtud informatsiooni registrile õigeaegselt esitanud .
  

Äriregistri koosseisu kuulub:

• Registrikartoteek
  

• A-osa: FIE, TÜ ja UÜ, EEIG registrikaardid (ehk isikliku vastutusega ettevõtjad);
  
• B-osa: OÜ, AS ja TulÜ, SE, SCE registrikaardid (ehk kapitaliühingud);
  

Filiaalid vastavalt peakontori käsitlusele

• Äritoimikud ( dokumendid , mille ettevõtja on seaduse kohaselt esitanud nt. asutamislepingud, põhikiriad, majandusaasta aruanded , nõukogu nimekirjad, osaühingu võõrandamise teated ) - tutvumiseks kõigile vaba.
  
• Registritoimikud ( kirjavahetus , tõendid riigilõivu tasumise kohta ning kõik muud dokumendid, mida ei säilitata äritoimikus) – Ligipääs ainult õigustatud huvi korral
  

Töökeel: eesti keel. NB! Võõrkeelsed dokumendid esitatakse notariaalselt kinnitatud tõlkega
Menetlus

• Tavamenetlus (5 päeva) - kandeavaldus notariaalne.
  
• Kiirmenetlus (1 päev)
  

Uue FIE, TÜ, UÜ või OÜ registrisse kandmiseks
FIE, TÜ, UÜ või OÜ, AS, TulÜ registriandmete muutmiseks

• kui täidetud on ÄS 53 lg 5 nõuded
  

• Kõik isikud digiallkirjastavad
  
• Kedagi ei volitata
  
• OÜ kasutab tüüppõhikirja
  
• OÜ osad ei ole registreeritud väärtpaberite keskregistris
  
• OÜ-sse tehakse ainult rahalisi sissemakseid (v.a. Kui sissemakseid ei tehta üldse)
  
• Riigilõiv tasutakse pangalingi kaudu
  
• Tegevusala näidatakse EMTAK klassifikaatori järgi
  

Äriregistri kannete liigid
Konstitutiivne ehk õigustloov

• Olulisemad õigustoimingud jõustuvad alles pärast registrikande tegemist nt. asutamine, lõppemine, põhikirja muutmine, ümberkujundamine, kapitali suurendamine /vähendamine.
  

Deklaratiivsed:

• Õigustoimingute tegemine ei ole seotud registrikande tegemisega nt. juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine, prokuura andmine ja lõpetamine
  
• Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. (ÄS § 34 lg 2)
  

Näide:

• Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (ÄS § 34 lg 2, esimene lause)
  
• Osaühingu X osanikud kutsusid usalduse kaotamise tõttu tagasi juhatuse liikme Marko. Enne kui äriregistrisse tehakse kanne tagasikutsumise kohta, võtab ta pangast osaühingu X nimel laenu, sealjuures ei ole panga esindaja Marko tagasikutsumisest teadlik. NB! Laen on kehtiv
  

Näide:
15-päevane garantiiaeg:

• Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. (ÄS § 34 lg 2, teine lause)
  
• OÜ Alfa juhatuse liige Jüri ja OÜ Beeta juhataja Mart pidasid läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Kolm päeva enne lepingu allakirjutamist kontrollis Jüri äriregistrist andmeid OÜ Beeta kohta ning tegi kindlaks, et Mart on registrisse kantud juhatuse liikmena ja tema esindusõigust ei ole piiratud. Peale allkirjastamist selgus, et OÜ Beeta osanikud olid Mardi juhatusest tagasi kutsunud ning selle kohta oli tehtud registrikanne üks päev enne lepingu sõlmimist.
  

• Leping on kehtiv, välja arvatud kui OÜ Beeta suudab tõendada, et Jüri teadis või pidi teadma, et Mardil puudus esindusõigus
  

Äriregistri kannete tegemine (ÄS § 33 lg 1)

• Ettevõtja avalduse alusel
  
• Kohtulahendi alusel
  
• Registri poolt ametiülesannete täitmise käigus (ÄS § 61)
  

• (2) Kande ebaõigsuse või puudumise kindlakstegemisel teatab registripidaja sellest ettevõtjale, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui kahe nädala jooksul teatamisest ei ole kande tegemisele või parandamisele vastu vaieldud, teeb või parandab registripidaja kande ise. Vastuväidete saamisel otsustab registripidaja nende põhjendatuse üle kandemäärusega.
  
• (3) Kande tegemise avalduse puudumine ei vabasta avalduse esitama pidanud ettevõtjat kohustusest tasuda kande tegemiseks ettenähtud riigilõiv. Kui kande ebaõigsus tekkis registripidaja tegevuse tõttu, vabastab ta kandemäärusega ettevõtja riigilõivu tasumisest.
  
• (4)Kui käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel kande tegemine tooks kaasa äriühingu registrist kustutamise, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise.
  

Kande tegemine avalduse alusel
• Avaldus kas notariaalselt kinnitatud või digiallkirjastatud vormis koos lisadega.
• Asutamis-, ühinemis- ja jagunemisleping nõuavad notariaalset tõestamist.
• Avaldust menetletakse TsMS § 591-601 korras hagita kohtumenetluses .
• Hagita menetluses lähtub kohus uurimispõhimõttest (TsMS § 477 lg 4 ja 5).
• Kohus lahendab asja määrusega (TsMS § 478)
Kohtu võimalikud lahendid :

• Rahuldada avaldus, mis vormistatakse kandena registris
  
• Määrus jätta avaldus rahuldamata
  
• Määrus jätta avaldus rahuldamata koos kandega, kui avaldust saab osaliselt rahuldada;
  
• Määrus täiendava tähtaja andmiseks puuduste kõrvaldamiseks
  
• Kande tegemine avalduse alusel
  

Kohtu võimalikud lahendid:
Kui kõik on korras:

• Rahuldada avaldus, mis vormistatakse kandena registris
  

Kui puudus on kõrvaldatav:

• Määrus täiendava tähtaja andmiseks puuduste kõrvaldamiseks
  

Oluline puudus: Määrus jätta avaldus rahuldamata
Osaliselt on avaldus korras - Määrus jätta avaldus rahuldamata koos kandega, kui avaldust saab osaliselt rahuldada.
Kande tegemine avalduse alusel
Menetlustähtajad (ÄS § 53):

• tavamenetlus – 5 tööpäeva
  
• kiirmenetlus – järgmine tööpäev
  

Kohtunikuabi võib pikendada avalduse läbivaatamise tähtaega või peatada avalduse läbivaatamine (kui seotud kohtuvaidlusega ja eeldab kohtulahendit).
Kandemäärus jõustub (TsMS § 597 lg 2 ja 3; ÄS § 34 lg 1):

• kättetoimetamisega (kui avaldust täielikult ei rahuldatud) adressaadile või
  
• kande tegemisega (kui avaldus rahuldatakse täielikult)
  

Kande tegemine kohtulahendi alusel

• Mistahes kohtuotsus või –määrus, millega tuvastatakse või muudetakse kande aluseks olnud asjaolusid (nt organite otsuste kehtivuse vaidlused, pankrotimäärus, sundlõpetamise määrus), (vt ÄS § 33 lg 11 ja lg 12 ; TsMS § 593 lg 1).
  
• Kohtulahendi resolutsioon peab sisaldama ka juhist, millised kanded tuleb teha.
  

Kande tegemine registripidaja algatusel
Registripidaja võib teha kande ametiülesannete korras, kui tal on andmeid registrikannete mittevastavuse kohta tegelikkusele. Eeldab reeglina järelepärimise tegemist ettevõtjale (ÄS § 59 lg 5; § 60; § 61). RKTKo 19.11.2003 otsus nr. 3-2-1-133-03.
Kandeavalduse esitamise kohustus

• Ettevõtjal on kohustus esitada viivitamata kandeavaldus, kui kande aluseks olevad asjaolud on muutunud (ÄS § 33 lg 7)
  
• Ettevõtja peab tagama andmete õigsuse registris, va postiindeksid või KOV üksuse nime muudatused (ÄS § 5111).
  
• Organi liikmete kohustus teatada oma aadress registrile (ÄS § 62 lg 7)
  

• Füüsilisest isikust ettevõtja, samuti äriühingu juhatuse liikmed ja nõukogu esimees, täis- ja usaldusühingu ning osaühingu osanikud ja välismaa äriühingu filiaali juhataja, kes ei ole Eesti rahvastikuregistri objektiks ja kellele ei ole väljastatud Eesti isikutunnistust, esitavad registripidajale ka oma aadressi ja elektronposti aadressi ning teatavad viivitamata nende muutumisest. Sama kohaldatakse täis-, usaldus- või osaühingu osanikule, kes ei ole füüsiline isik ega ole kantud Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
  

Teatamiskohustus
Äriregistrile tuleb teatada:

• Majandusaasta aruanne (ÄS § 60 lg 1; 334 lg 2)
  
• Osa võõrandamise kohta info (notari poolt) (ÄS § 150)
  
• Nõukogu koosseisus muudatuste tegemine (ÄS § 318 lg 5)
  
• Juhatuse liikme ametiaja pikendamine (ÄS § 184 lg 2, 309 lg 2)
  
• Andmed audiitori kohta (ÄS § 328 lg 3)
  
• Sidevahendite andmed (ÄS § 63)
  
• Ühe aktsionäriga aktsiaselts (ÄS § 2891 lg 1)
  

Sanktsioonid: andmete esitamata jätmine, valeandmete esitamine, ühingu dokumentidel seadusega ettenähtud info avaldamata jätmine 320 kuni 3200 eurot, (ÄS § 71, TsMS § 46; 601).
Vastutus

• Sanktsioonid alljärgnevate tegevuste eest: andmete esitamata jätmine, valeandmete esitamine, ühingu dokumentidel seadusega ettenähtud info avaldamata jätmine – protsessuaalne trahv . (ÄS § 71, TsMS § 46; 601)
  
• Kui seadusega on andmete esitamiseks kindel tähtaeg, siis pole trahvimiseks eelnev trahvihoiatus vajalik, muudel juhtudel aga küll.
  
• Valeandmete esitamine registrikohtule või notarile on kriminaalkorras karistatav (KarS § 281).
  
• Registrikohus võib ka ise ametikorras vale kande parandada, teatades sellest ettevõtjale ja tagades vastuvaidlemisvõimaluse.
  
• Raskeim sanktsioon - äriühingu sundlõpetamine (ÄS § 59-61), TsMS § 629; TsÜS § 40-46. Erandina võimalik kustutamine registrist ilma likvideerimismenetluseta (nt majandusaasta aruande esitamata jätmine, kui võlausaldajad ei soovi likvideerimist), samuti muudel lootusetutel juhtudel, kui pole võimalik või põhjendatud likvideerimise - ega pankrotimenetluse läbiviimine (TsMS § 604 lg 2)
  

Kaebused

• Kandemääruste vaidlustamine toimub määruskaebusega.
  
• Kohtunikuabi ja kohtuniku määrustele esitatakse kaebus ringkonnakohtule asja lahendanud kohtuniku või kohtunikuabi kaudu. Tähtaeg 30 päeva arvates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 599; § 661 lg 2)
  
• Kohtunikul ja kohtunikuabil on võimalik eelkontrolli käigus kaebus rahuldada ilma asja ringkonnakohtule saatmata.
  
• Vaidlustada saab määruskaebusega üksnes kandemäärust, mitte aga kannet. Kui kandemäärus on tühistatud, on võimalik nõuda kohtult ebaõige kande parandamist.
  
• Kandemäärus, millega avaldus rahuldatakse, jõustub kande tegemisega.
  
• Kandemäärus, millega avaldust ei rahuldata kas täielikult või osaliselt, jõustub määruse kättetoimetamisega avaldajale.
  

Äriregistri informeerimine tegevusalast

• Tegevusala andmed on informatiivsed ega takista tegutsemast kõigega, mis pole keelatud (ÄS § 4 lg 1);
  
• Uued äriühingud teatavad kandeavalduses oma kavandatud põhitegevusala.
  
• Hiljem uuendatakse majandusaasta aruannete esitamisega, kus näidatakse ära 10 suuremat tegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) lõikes.
  

Muud registrid

• MTÜ-de ja SA-de register ( analoogne äriregistrile)
  
• Majandustegevuse register
  

• Andmed nende isikute kohta, kes tegutsevad erinõuetega tegevusaladel:
  

http://mtr.mkm.ee/failid/Info/Tegevusalad_jaan2007.doc

• Erinõudega tegevusala käesoleva seaduse tähenduses on majandustegevuse valdkond , millel tegutsemiseks on seaduse alusel vajalik majandustegevuse registri registreering või tegevusloa olemasolu, mille andmete avalikustamine majandustegevuse registris on nõutav . (MTRS § 2 lg 2)
  

• Eesti Väärtpaberite Keskregister
  

• Eesti väärtpaberite keskregister (edaspidi register) on register aktsiate, võlakohustuste ja muude käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud õiguste (edaspidi väärtpaberid) ja nende õigustega tehtavate toimingute registreerimiseks.
  
• Puudutab aktsiaseltse. Osaühingutel osade registreerimine vabatahtlik.
  

OSAÜHING
Osaühingu mõiste - Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. (ÄS § 135 lg 1).
Tunnused:

• Juriidiline isik, äriühing,
  
• Korporatiivne struktuur, nõukogu võib olla, ent ei pea
  
• Piiratud varaline vastutus (ÄS § 135 lg 2 ja 3)
  
• Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest.
  
• Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
  
• Kapitaliühing (minimaalne kapitali nõue - 2500 eurot, ÄS § 136)
  

Võrdlus aktsiaseltsiga

• Väiksem miinimumkapital (2500 eurot v. 25 000 eurot)
  
• Osade võõrandamisel teiste osanike ostueesõigus (ÄS § 149 lg 2)
  

• Põhikirjas võib vastupidise ette näha (ÄS § 149 lg 3)
  
• AS-idel vastupidi st. põhikirjaga võib ostueesõiguse ette näha.
  

• Osanike pädevust saab põhikirjaga laiendada (ÄS § 168 lg 2)
  

• Sellisel juhul vastutavad juhatuse ja nõukogu liikmetega samadel alustel
  

• Õigus saada jooksvalt teavet osaühingult ja tutvuda dokumentidega (ÄS § 166 lg 1)
  

• AS-i aktsionäridel õigus saada teavet vaid üldkoosolekul
  

• Osanikku võib mõjuvatel põhjustel osaühingust välja arvata (ÄS § 167)
  

• Aktsionär saab AS-i aktsionäride ringist väljuda vaid aktsia võõrandamise kaudu
  

• Otsuste vastuvõtmise vähem formaalsem kord (ÄS § 170)
  

• Elektrooniline hääletamine , otsustamine koosolekut kokku kutsumata
  

• Puudub kohustuslik audiitorkontrolli kohustus
  

• Audiitorkontrolli või raamatupidamise aruande ülevaatuse kohustus olenevalt majandusnäitajatest. (ÄS § 91 ja 92)
  

• Osaühingu osaga võimalik siduda eriõigusi (ÄS § 139 lg 1 p 5) Nt kasumi jaotamine toimub vastavalt osanike panusele mitte osakapitali ühikule
  
• Osasid ei registreerita väärtpaberite keskregistris
  

• Võib olla mõistlik kui võõrandamised saavad olla sagedased ja notariaalne vorm takistab.
  
• Lahend 3-4-1-3-12, mis võimaldab OÜ osasid EVK registrist maha võtta.
  

Asutamine

• Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut, kes on nii füüsilised kui ka juriidilised isikud (§ 137 lg 1 ja 2)
  

• Täiendavad nõuded puuduvad st võib olla ka nt. alaealine
  

Tavamenetlus:

• Asutamislepingu (-otsuse) sõlmimine notari juures + põhikirja kinnitamine. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt kinnitatud. (ÄS § 138 lg 4)
  
• Asutajad annavad sissemaksed üle asutamisel olevale ühingule. Avatakse stardikonto / mitterahaliste sissemaksete korral vajalikud lepingud + registrikanded
  
• Kui osad registreeritakse EVK-s, tuleb enne kandeavalduse tegemist avada osanikele väärtpaberikontod ja taotleda EVK-lt osade registreerimist (u. 5 tööpäeva)
  
• Kandeavaldus registrile (5 tööpäeva – pikendamine kuni 3 kuud ÄS § 53).
  

Asutamisdokumendid

• Asutamisleping (ÄS § 138 lg 2): Asutamisleping on mitmepoolne leping. Asutamislepingul on kahekordne toime: organisatsiooni moodustamine, asutajate kohustused äriühingu suhtes.
  

• Vt RKTKo 22.10.2002.a 3-2-1-113-02. Asutamislepingul on piiratud kehtivus. Asutamislepingu vaidlustamise piirangute kohta vt TsÜS § 27 lg 2; 40 lg 1 p. 2.
  

Sisaldab:
1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress;
2) asutajate nimed ja elu- või asukohad;
3) osakapitali kavandatud suurus;
4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel;
5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht;
6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega – mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord;
7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed;
8) prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed;
9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.
Asutamisdokumendid

• Põhikiri (ÄS § 139): on asutamislepingu osa. Asutamise järgselt iseseisev toime. Põhikirja osas lepinguvabaduse põhimõte kohaldatav oluliste piirangutega.
  

• Põhikirjal on lepinguline iseloom vt RKTKo 19.12.2005.a. otsus 3-2-1-145-05.
  

Peab sisaldama:
1) osaühingu ärinimi ja asukoht;
2) osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest;
4) osade eest tasumise kord;
5) osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused ;
6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega – mitterahalise sissemakse hindamise kord;
7) reservkapitali moodustamine ja suurus;
71) juhatuse ning nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana ning vajadusel juhatuse liikmete esindusõiguse erisused;
8) muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.
Põhikirjaga

• Võib osa pantimise keelata (ÄS § 151 lg 1)
  
• Võib ette näha, et osa võõrandamiseks on vajalik nõusolek (ÄS § 149 lg 3)
  
• Võib ostueesõiguse kõrvaldada (ÄS § 149 lg 3)
  
• Võib sätestada keelu, et osa ei lähe üle pärijatele, tingimusel, et põhikirjaga nähakse pärijatele ette hüvitisie maksmise kord (ÄS § 153 lg 2)
  
• Võib modifitseerida kasumi jaotamise põhimõtteid (ÄS § 157 lg 2, § 216) Nt. dividende jaotatakse vastavalt osanike panusele OÜ tegevusse
  

• Võib täiendada osanike pädevust (ÄS § 168 lg 1 p 12)
  
• Võib sätestada kõrgema kvooruminõude (ÄS § 170 lg 2)
  

Jne.
Sissemaksed osakapitali

• Sissemakse peab olema tasutud enne äriregistrisse kandmist (ÄS § 140 lg 2)
  

• Asutamislepingus tuleks tähtaeg ette näha. Mitte pikem kui aasta.
  
• Viivitamisel õigus küsida viivist (VÕS 113 lg 1 ja 94 lg 1) ning kahju hüvitamist (ÄS 156) ning võib kaotada osa.
  

• Sissemaksed ei pea olema proportsioonis osalusega;
  
• Võidakse tasuda ülekursiga nt. kui on eeldada kahju ning on karta, et omakapital väheneb alla poole osakapitalist või alla miinimumkapitali (vastasel korral tuleb taastada, ÄS § 176)
  
• Ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast osaühingust ega muude nõuetega asutatava osaühingu vastu.
  

Rahaline sissemakse

• Rahaline sissemakse
  

• Pangaarvele (nn. stardikonto), mille asutajad avavad asutamisel OÜ nimele (ÄS § 141);
  
• NB! Stardikonto on blokeeritud kuni OÜ registrisse kandmiseni
  

Mitterahaline sissemakse

• Rahaliselt hinnatav ja OÜ-le üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet, kuid selleks ei või olla OÜ-le osutatav teenus ega ka asutajate tegevus OÜ asutamisel (ÄS § 142 lg 1-2). Vt. RK 3-2-1-117-01 – Sissemaksed nõuetega.
  
• Hindamise kord nähakse ette põhikirjaga või asutamislepinguga (ÄS § 138 lg 2 p 6).
  
• Mitterahalise sissemakse väärtust hindab juhatus (ÄS § 143 lg 1)
  

• Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamise tagajärjel tekkinud kahju eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt sissemakse tegemiseks kohustatud isikuga .
  

• Kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitterahalise sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui sellise osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamist kontrollima audiitor .
  
• Vara antakse üle lepinguga + vajalikud muudatused registris.
  

Ülekurss

• Sissemakse võib olla ülekursiga (ÄS § 155 lg 1)
  
• Ülekurssi võib kasutada (ÄS § 155 lg 2):
  

1) osaühingu kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali ning muude põhikirjas ettenähtud reservide arvel;
2) osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel.
Asutamine sissemakseid tegemata (ÄS 140.1)

• Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot
  
• Asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik.
  

Kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.
Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid.
Äriregistrisse kandmine

• Kandeavaldus hiljemalt aasta jooksul (ÄS § 144 lg 4)
  

1) asutamisleping;
2) põhikiri;
3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed teha enne osaühingu
äriregistrisse kandmist;
31) osanike nimed, isiku- või registrikoodid ja aadressid ning igaühe osa nimiväärtus. Aadressi ning isiku- ja registrikoodi suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku § 62;
4) nõukogu liikmete, audiitorite olemasolu korral ka nende nimed ja isikukoodid, kiirmenetluse korral ka nende digitaalallkirjastatud nõusolek nõukogu liikmeks või audiitoriks olemise kohta;
41) kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud nõusolek juhatuse liikmeks olemise kohta ja kinnitus , et ei esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad juhatuse liikmeks oleku;
51) teave kavandatud põhitegevusala kohta;
6) mitterahalise sissemaksega tasumisel – kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed teha enne osaühingu äriregistrisse kandmist, sissemakse osaühingule üleandmise leping ning juhatuse kinnitus selle kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti käesoleva seadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise kohta;
7) osaühingu sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid , e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms);
8) muud seaduses sätestatud dokumendid.
Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi , peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust või registrist, kus vallasasi on registreeritud.
Kui jääb registrisse kandmata (ÄS § 520 lg 5)

• Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti kontot käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras.
  
• Samuti tagastatakse kohtumäärusega määratud korras registripidaja deposiitkontole või asutatava äriühingu nimele avatud kontole tasutud osa- või aktsiakapitali sissemakse, kui äriühingut ei kanta registrisse, või osa- või aktsiakapitali enammakse, kui deposiitkontole või kontole on tasutud osa- või aktsiakapitali ületav summa.
  
• Kohus teeb määruse asutajate avalduse alusel. Avalduses tuleb näidata asutamata jätmise või enammakse tegemise põhjused, millistele asutajatele millises ulatuses käsutusõigus anda ja kes on millises ulatuses sissemaksed teinud.
  
• Registripidaja deposiitkontole tehtud sissemakse jääb riigituludesse, kui selle tagastamise avaldust ei esitata kohtule kahe aasta jooksul alates sisse- või enammakse tegemisest.
  

OÜ JA OSANIKU VAHELISED SUHTED
Osa

• Igal osanikul on üks osa (ÄS § 148 lg 4) – erisus AS.
  
• Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. (ÄS § 148 lg 1-2)
  
• Osa annab osanikule osaniku õigused (õigus kasumile , hääleõigus, jne). Õiguse saab siduda nii osaniku kui ka osaga (ÄS § 139 lg 1 p 5).
  

• Erisused tuleb sätestada põhikirjas
  
• Häälte jaotust ei saa jagada nimiväärtusele mittevastavalt (ÄS § 169 lg 1)
  

• Kui osa on registreeritud EVK-s, peab osanike nimekirja EVK (ÄS § 182 lg 3);
  
• Muul juhul pea nimekirja juhatus (ÄS § 182 lg 2)
  
• Kui osa pole EVK-s, toimub võõrandamine notariaalselt (ÄS § 149 lg 4)
  
• Kui võrreldes eelmise majandusaasta aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud, esitab juhatus koos majandusaasta aruandega registrile ka uue osanike nimekirja (ÄS § 179 lg 4) v.a. Kui osad EVK-s.
  
• Osanike nimekirjaga võivad tutvuda osanikud, juhatuse ja nõukogu liikmed ning pädevad riigiasutused , samuti teised isikud kellel on õigustatud huvi (ÄS § 182 lg 2)
  

Ühine osa (ÄS § 165)
Ühine osa saab tekkida abikaasade ühisvarana või seltsinguvarana.
Ühisel kuuluvusel on OÜ jaoks tähendus vaid siis, kui sellest on OÜ-le teatatud. Õigusi ühisest osast saab teostada vaid ühiselt, kui pole määratud ühist esindajat. OÜ võib oma kohustused (nt dividendi väljamakse) ühise esindaja puudumisel täita omal valikul ühele ühisele omanikule.
Osa võõrandamine

• Võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitakse osa võõrandamisleping;
  
• Võõrandaja esitab viivitamata osa juhatusele (VÕS § 249 lg 1);
  
• Juhatus teatab sellest teistele osanikele (ÄS § 149 lg 2);
  
• Ostueesõiguse teostamiseks esitavad osanikud võõrandajale avalduse max. 1 kuu jooksul võõrandamisteate saamisest (VÕS § 244 lg 4-5, TsÜS § 69 lg 1).
  
• Juhul kui osa on vaja jagada, rakenduvad võõrandamisele rakenduvad üldised sätted (ÄS § 152)
  

Osa pantimine ja pärandamine

• Osa võib pantida (ÄS § 151 lg 1) kui põhikirjaga pole välistatud
  

• Notariaalne vorm v.a. Kui EVK-s;
  
• Õigusi teostab siiski pantija;
  

• Äriregistrisse tehakse selle kohta märge
  

• Osa võib pärida (ÄS § 153 lg 1) kui pole põhikirjalist keeldu. Hüvitamise kord
  

Osaniku õigused ja kohustused

• Ainsaks kohustuseks tasuda sissemakse (ÄS § 155)
  
• Hääleõigus (ÄS § 169)
  

• Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega
  
• Osa iga üks euro annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
  
• NB! Proportsionaalsuse mõte on imperatiivne
  

• Otsuste tegemisel osalemise õigus (ÄS § 172). Seega õigus teada koosoleku toimumisest
  
• Teabeõigus (ÄS § 166 lg 1-3)
  

• Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele.
  
• Osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
  

Osaniku õigus kasumile

• Osanikule makstakse osa kasumist ( dividend ) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 157 lg 2)
  

• Võib luua erisusi (ÄS § 139 lg 1 p 5)
  

• Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum , kinnitatud majandusaasta aruande alusel. (ÄS § 157 lg 1)
  
• OÜ ei saa maksta avansilisi dividende (AS saab – ÄS 277 lg 3)
  
• Ettepaneku teeb juhatus, otsustab osanike üldkoosolek
  
• Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt (ÄS §157 lg 3).
  
• Lisaks ka likvideerimisdividend
  

Reservkapital (kui põhikirjas olemas)

• Reservkapital moodustatakse iga- aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel.
  
• Kui põhikirjas on ette nähtud reservkapitali moodustamine, siis ei või see olla väiksem kui 1/10 osakapitalist.
  
• Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.
  
• Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta osaühingu vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti osakapitali suurendamiseks.
  
• Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid.
  

Laenukeeld
(1) Osaühing ei või anda laenu:
1) oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitalist;
2) oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele, kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 5 protsenti emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist;
3) isikule osaühingu osa omandamiseks;
4) oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile.
(2) Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Tütarettevõtja ei või anda käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikutele laenu osaühingu osa omandamiseks.
Sama põhimõte kehtib laenu käendamise osas
Oma osa omandamine
Oma osa omandamine või tagatiseks võtmine osaühingu poolt on lubatud, kui:
1) see on toimunud viie aasta jooksul osanike sellise otsuse vastuvõtmisest arvates, millega on määratud osade omandamise või tagatiseks võtmise tingimused ja ähtaeg ning osade eest tasutavad miinimum- ja maksimumsummad;
11) osaühingule kuuluva osa nimiväärtus ei ületa 1/10 osakapitalist ja
2) osa omandamine ei too kaasa netovara vähenemist alla osakapitali ja reservide kogusumma , mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.
Kui osaühing on omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid ja nende nimiväärtuste summa koos kõigi osaühingule kuuluvate või tagatiseks võetud oma osade nimiväärtuste summaga ületab 1/10 osakapitalist, tuleb sellisel viisil omandatud või tagatiseks võetud 1/10 ületavad osad võõrandada või nende tagatiseks võtmine lõpetada kolme aasta jooksul omandamisest või tagatiseks võtmisest arvates.
OÜ JUHTIMINE
Juhtimisstruktuur

• Üheastmeline (puudub nõukogu, mis AS-il on kohustuslik)
  

• OÜ-l on nõukogu kohustuslik kui osakapital on:
  

üle 25 000 euro ja
Juhatuses on vähem kui 3 liiget.
Osanike pädevus (ÄS § 168)
1) põhikirja muutmine;
2) osakapitali suurendamine ja vähendamine;
3) nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
4) kui ühingul ei ole nõukogu – juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
5) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
6) osa jagamine;
7) audiitori valimine;
8) erikontrolli määramine;
9) kui ühingul ei ole nõukogu – prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine;
10) nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine;
11) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;
12) muude seaduse või põhikirjaga osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine.

• Osanike pädevust on võimalik põhikirjaga laiendada (ÄS § 168 lg 1 p 12). Nt. laenude ja muude võlakohustuste võtmine, kinnisasjade võõrandamine, teistes äriühingutes osaluse omandamise otsustamine
  
• Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. (ÄS § 168 lg 2)
  

Osanike koosolek (ÄS § 171)

• Kui see on OÜ huvides vajalik;
  
• või kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui seaduses sätestatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus või
  

• Eeldab viivitamatult abinõude tarvitusele võtmist (§ 176)
  
• KarS § 380 – rahaline karistus või aastane vangistus.
  

• seda nõuab nõukogu või audiitor või
  
• seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist;
  
• Erikontrolli aruande esitlemiseks (ÄS § 191 lg 5)
  

Osanike koosoleku kokkukutsumine

• Juhatuse kohustus
  
• Kulud kannab OÜ, v.a. ui kutsutakse osanike nõudel (ÄS § 170 lg 4);
  
• Kui juhatus ei kutsu kokku 1 kuu jooksul, saavad osanikud, nõukogu või audiitor koosoleku ise kokku kutsuda (ÄS § 171 lg 3)
  
• Teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. (§ 171 lg 2)
  

• RK 3-2-1-22-08 Päevakorra mitte teatamine võib olla teatamiskohustuse rikkumiseks
  

• Vähemalt nädal enne toimumist (§ 172 lg 1) peab kätte saama
  

Päevakord

• Kokkukutsuja määratleb päevakorra (ÄS § 171.1 lg 1)
  

• Päevakorras mitteolevate teemadena saab käsitleda vaid korralduslikke küsimusi (ÄS § 171.1. lg 4)
  
• Erandina, Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt osanike koosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist (§ 171.1. lg 3)
  

Kvoorum

• Tavaliselt kvoorum olemas kui kohal üle poole häältest (põhikirjaga võib muuta) (ÄS § 170 lg 2)
  

• Võib osaleda ka esindaja kaudu (ÄS § 170 lg 3);
  
• Ka kirjalikult kui põhikiri võimaldab (ÄS § 170 lg 5)
  

• Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus päevakorda muutmata kokku uue koosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata.
  
• See kehtib üksnes juhul, kui uue koosoleku kokkukutsumise teade on saadetud osanikele mitte varem kui kaks päeva pärast esimest koosolekut ja mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut. (ÄS § 171 lg 6)
  

Hääletamine kirja teel / Kirjalik otsus (ÄS § 173)

• Juhatus saadab otsuse eelnõu kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
  

• Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
  

• Tuleb koostada hääletusprotokoll ja saata osanikele
  
• Otsus vastu võetud kui üle poole osanikest poolt
  

Kirjalik otsus:

• Ühe osanikuga OÜ või mitme osanikuga kui kõik on nõus
  
• Allkirjastatakse osanike poolt
  

Hääletamine
Üldreeglina lihthäälteenamus
2/3 koosolekul osalejatest (või osanikest kui kirja teel)

• Põhikirja muutmine
  
• Osakapitali suurendamine, vähendamine,
  
• OÜ lõpetamine, tegevuse jätkamise otsustamine,
  
• Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine
  

3/4 koosolekul osalejatest (või osanikest kui kirja teel)

• Osanike eelisõiguse välistamine
  

Diferentseeritud häälteenamus

• UÜ-ks ümberkujundamine, kus nõusoleku peavad andma täisosanikud
  

Konsensus : TÜ-ks ümberkujundamine
Isikute valimisel: Häälte jagunemisel liisu heitmine
Juhatus (§ 180)

• Teovõimeline füüsiline isik - ei pea olema osanik
  
• Valitakse tähtajatult
  
• Valib ja kutsub tagasi osanike koosolek - kui nõukogu olemas, siis nõukogu (ÄS § 184 lg 1)
  
• Kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele, peab hääletusprotokollile alla kirjutama juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või osaühingu osanik.
  

• Eelmises lauses nimetatud isiku poolt hääletusprotokollile antud allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab hääletusprotokolli digitaalallkirjastamine käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isiku poolt.
  

• Uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab alla uus juhatuse liige, kes peab avalduses kinnitama , et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige.
  

Nõukogu
Kui osakapital üle 25 000 euro ja juhatuses vähem kui 3 liiget
Audiitorkontroll Audiitorseadusest § 911 (peab vastama esimesest kolmest loetelust vähemalt 2 tingimusele ning all olevast loetelust vähemalt 1 tingimus ehk siis 2+1 tingimust)

• Kui vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:
  

1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 30 inimest.

• Kui vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
  

1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 90 inimest.
Ülevaatus (lihtsustatud audit)

• Kui vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:
  

1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 500 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 15 inimest.

• Kui vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
  

1) müügitulu või tulu 3 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 45 inimest.
Erikontroll

• Osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. (ÄS § 191 lg 1). Nt. kas seotud isikutega tehtavates tehingutes on huvide konflikti välditud
  

• Kui osanik kontrolli läbiviimist ei otsusta, võib seda paluda teha kohtul
  
• Erikontrolli läbiviijaks võivad olla audiitorid ja vandeadvokaadid või advokaadiühingud.
  

OÜ kapitali muutmine
Osakapitali suurendamine

• Sissemakseteta (Fondiemissioon)
  

• Fondiemissiooni võivad osanikud otsustada pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise otsustamist aruande ja kasumi jaotamise otsuse alusel. Fondiemissiooni võib läbi viia ka vahebilansi alusel, mis peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja kinnitamiseks ettenähtud korras. Aruanne või bilanss ei tohi olla vanemad kui 8 kuud.
  

• Täiendavate sissemaksetega
  

• Uute osade väljalaskmise teel (ÄS § 192.1 p 1) – kui osanike struktuur muutub.
  
• Olemasolevate osade nimiväärtuse suurendamise teel (ÄS § 192.1 p 2) – kui ei muutu.
  
• Nii rahalised kui mitterahalised sissemaksed
  
• Osakapitali suurendamisel võib uute osade või osade suurendatavate osade eest tasumisel osanike otsusel tasaarvestada osaniku või osa omandava isiku nõude osaühingu vastu, kui see ei kahjusta osaühingu ega tema võlausaldajate huve. Nõuet tuleb hinnata nagu mitterahalist sissemakset.
  

• Vajadusel tuleb muuta põhikirja (kui uus kapital ületab maksimumkapitali)
  
• 6 kuu jooksul tuleb registrisse kanda
  

Osaniku eesõigus

• Osanikul on osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 193 lg 1)
  

• Kui ei soovi kasutada, siis eesõigus teistel osanikel, alles seejärel kolmandatel isikutel
  

• Eesõiguse saab välistada kui poolt on 3/4 osanike koosolekul esindatutest või 3/4 osanikest kui kirja teel otsustamine (ÄS § 193 lg 1).
  

• See puudutab kõiki osanike.
  

Kapitali vähendamine

• 2/3 häälte nõue
  
• Otsuses:
  

• osakapitali vähendamise põhjus;
  
• osakapitali vähendamise ulatus ja viis;
  
• osade uus nimiväärtus.
  

• Nimiväärtuse vähendamine või osade tühistamine
  
• Menetlus:
  

• Osanike otsus
  
• Võlausaldajatele teate saatmine (2 kuud)
  
• Kapitali vähendamise avaldus registrile (3 kuud)
  
• Väljamaksete tegemine osanikele (3 kuud registrisse kandmisest)
  

• Lihtsustatud menetlus kahjumi katmiseks
  

• Ei pea võlausaldajaid teavitama
  
• Ei tohi osanikele 2 aasta jooksul väljamakseid teha
  

OÜ lõpetamine
OÜ lõpetamise alused:
1) osanike otsusel;
2) kohtulahendiga;
21) osaühingu pankroti väljakuulutamisega;
22) osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
4) teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel.
Tegevuse jätkamise otsustamine

• Võimalik kui tegemist vabatahtliku lõpetamisega
  
• Vajalik 2/3 häälteenamus
  

Likvideerimismenetlus

• Eelduseks , et vara on rohkem kui kohustusi.
  

• Kui selgub vastupidine , tuleb esitada koheselt pankrotiavaldus (ÄS § 210), pankrotiavalduse esitamata jätmine on kriminaalkorras karistatav kuni 3 a vabaduse kaotust. Lõpetamisel koostatakse majandustegevuse ülevaade, tuvastatakse see, et pole mõtet ÄÜ tegevuseks.
  
• NB! Karistusseadustiku § 380: rahaline karistus – 3 aastane vanglakaristus
  

Protsess:

• Osaühingu majandustegevuse ülevaate koostamine (ÄS § 202 lg 2);
  
• Lõpetamisotsuse vastuvõtmine osanike poolt
  

• Vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häälest;
  
• Vähemalt 2/3 kõigi osanike häältest kui kirja teel hääletamine
  
• Ühehäälne kirjalik otsus koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173 lg 3)
  

• Võlausaldajatele teatamine
  

• Teade võlausaldajatele + teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4 kuud aega nõude esitamiseks. Seejärel peaks juhatus esitama Äriregistrisse avaldus likvideerimise kohta. Enamasti likvideerijaks juhatuse liige. Sundlikvideerimisel määrab likvideerija kohus.
  

Likvideerimismenetlus

• Lõpetamise ja likvideerijate äriregistrisse kandmine
  

• Juhatuse avaldus äriregistrile (ÄS § 204 lg 1 ja § 208 lg 1)
  

• Algbilansi koostamine, kinnitamine osanike poolt, registrile esitamine 3 kuu jooksul lõpetamisotsusest (ÄS § 211 lg 2-4)
  
• Vara müük, võlgade sissenõudmine, nõuete rahuldamine. Kui vara vähem kui kohustusi -> pankrotiavaldus
  
• Lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine ja osanikele tutvumiseks esitamine (ÄS § 215 lg 1 ja 3)
  

• Vara tegelik jagamine osanike vahel
  

• 6 kuu jooksul lõpetamise registrisse kandmisest
  
• 2 kuu jooksul lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks teatamisest esitamisest
  

• Kustutamisavalduse esitamine registrile, dokumendihoidja määramine
  

• 6 kuu jooksul lõpetamise registrisse kandmisest
  
• 3 kuu jooksul lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks teatamisest
  
• Pooleliolevaid kohtumenetlusi ei tohi olla (ÄS § 218 lg 1)
  
• ÄS § 59 lg 4 vajalik maksu- ja tolliameti nõusolek
  

Vt 3-2-1-16-04 Balteco lahend – äriühingu majandusolukorra drastiline muutus lubab erandit
AS
Mõiste – äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (ÄS § 221)
Tunnused

• Juriidiline isik, äriühing
  
• Võõrjuhtimine
  
• Korporatiivne struktuur
  
• Piiratud varaline vastutus
  

• Aktsionär ei vastuta isiklikult AS kohustuste eest
  
• AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga
  
• Kolmandate isikute õiguste kahjustamine – lisatagatised
  

• Kapitaliühing (minimaalne kapitali nõue 25 000 eurot, ÄS § 222)
  

• 2. äriühinguõiguse direktiivist tulenev
  
• Kuni 1997 oli 300 krooni, kuni 1999 oli 100 000 krooni, peale seda 400 000 krooni.
  

Erinevused OÜ-st

Enam kohustuslikke norme, AS toimimine formaalsem (sh nõukogu kohustuslikkus , aktsiate registreerimise kohustuslikkus)

Aktsiad reeglina vabalt võõrandatavad

AS-il paremad võimalused kapitali kaasamiseks, sh vahetusvõlakirjad, kapitali lihtsustatud vähendamine ( ÄS § 349;351)

Aktsiate börsil noteerimise võimalus
Aktsiaseltsi asutamine

• Asutajaid võib olla nii üks kui ka mitu isikut, nii füüsilised kui ka juriidilised isikud (ÄS § 242), sealhulgas nii rikk kui ka KOV
  
• Asutamiskord (ÄS)
  

AS asutamisstaadiumid
Nimiväärtusega aktsia ehk piltlikult öeldes kui asutad AS siis see paberaktsia mille saad sinna peale on kirjutatud numbriline väärtus näiteks 10 senti, sii antud 10 senti ongi aktsia nimiväärtus.
Arvestuslik väärtus ehk millega on raamatupidamises arvel
Turuväärtus võtab arvesse ka kapitalivood.
KAASUSED
Füüsilisest isikust ettevõtja
1. Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt:
TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul;
ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus;
registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega .
Kas kandemäärus on seaduslik?
ÄS § 3 lg 1 viitab sellele, et füüsiliseks isikust ettevõtjaks võib olla iga isik, § 33 lg 6 ei ole registripidajal õigust kandest keelduda. ÄS § 75 sätestab nõuded äriregistrisse kande tegemiseks vajalike FIE andmete kohta.
Täis ja usaldusühing
2. Täisühingul on kolm osanikku, O, P ja R. Ühingulepingu kohaselt on osanikud õigustatud täisühingut ühiselt juhtima. P ja R ostsid täisühingule kuuluva kaupluse tarvis nahkmööbli, mis maksis 50.000 krooni. O, kes viibis mööbli ostmise ajal välismaal, ei olnud tagasi tulles sellega nõus. P ja R väisid, et O nõusolek ei oma tähtsust, kuna otsus mööbli ostmiseks oli tehtud häälteenamusega. Pealegi ei olnud võimalik O arvamust teada saada, sest ta oli sel ajal ära.
Küsimus kas äriregistrisse on kantud ühine otsustusõigus kõigil kolmel osanikul? Kui jah siis tehingu õigsuse ja kehtivuse eest vastutab nahkmööbli müüja.
ÄS § 88 lg 4 kohaselt kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, kes on õigustatud täisühingut juhtima, võivad tegutseda ainult ühiselt, võib tegu teha kõigi juhtima õigustatud osanike nõusolekul. Teo võib teha teiste osanike nõusolekuta, kui sellega viivitamisel tekiks täisühingule kahju.
ÄS § 89 täisühingu juhtimisel võib juhtima õigustatud osanik teha tegusid , mis on vajalikud täisühingu igapäevaseks majandustegevuseks. Igapäevast majandustegevust ületavate tegude tegemiseks on nõutav osanike otsus.
3. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus?
ÄS § 95 lg 1 Osanik ei või teiste osanike nõusolekuta konkureerida täisühinguga samal tegevusalal ega osaleda majandustegevust mõjutavana äriühingus, mis konkureerib täisühinguga samal tegevusalal. Kui ühingu asutamisel või osanikuks saamisel olid nimetatud asjaolud teistele osanikele teada, kuid vastuväiteid ei esitatud, loetakse teiste osanike nõusolek antuks.
Antud seaduse punkt viitab asjaolule, et kõik osanikud peaksid olema asjaolust teadlikud, st osanik oleks pidanud täisühingu loomisel andma asjaoludest teada kõigile täisühingu liikmetele . Konkurentsikeeldu on rikutud.
ÄS § 108 kui ilmnevad käesoleva seadustiku §-s 105 sätestatud alused täisühingu lõpetamiseks, võib kohus teiste osanike nõudel otsustada neid asjaolusid põhjustanud osaniku ühingust väljaarvamise. Ehk § 105 lg 1 Osaniku nõudel võib kohus otsustada täisühingu lõpetamise, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige olulise kohustuse täitmata jätmine osaniku poolt või selle täitmise võimatus.
Konkurentsikeelu kohta käib § 96 lg 1 Käesoleva seadustiku §-s 95 sätestatud konkurentsikeelu rikkumisel võib täisühing nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist täisühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.

Täisühing, milles on kolm osanikku, võttis aktsiaseltsilt laenu. Laenu ta tähtajaks tasuda ei suutnud. Aktsiaselts esitas kohtuse hagi vastava summa väljanõudmiseks täisühingult. Kohtumenetluse käigus ilmnes , et täisühingul ei ole võla tasumiseks piisavalt vara. Aktsiaselts esitas laenu tasumise nõude osaniku B vastu. B väitis, et ei ole kohustatud laenu tasuma , sest vastavalt ühingulepingule vastutavad täisühingu kohustuste eest ainult osanikud A ja R. Millise otsuse saab kohus teha?
ÄS § 101 lg 2 osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Osanikult võib nõuda kohustuse täitmist üksnes rahas.
Osaühing
1. A ja B soovivad kiirmenetluse korras asutada osaühingu ning näevad põhikirjas ette, et:

osaühingu osakapital on 2 500 eurot kuni 11 500 eurot ning osad registreeritakse EVK-s;

juhatuse liige A võib ühingut esindada ainult koos prokuristiga;

osaühingu põhitegevuseks on laskemoona tootmine;

osanikud on kohustatud osalema osaühingu tegevuses ning selle kohustuse rikkumisel on osanik kohustatud oma osa võõrandama;

osanikud saavad osaühingu tegevuses osalemise eest osaühingult tasu;

osaniku poolt ühingu asutamiseks ühingule antud juriidilise abi kulud tasaarveldatakse osaniku rahalise sissemaksega.
Kas nimetatud asjaolude põhikirjas sätestamine on lubatud? Analüüsi olukorda juhul, kui osaühingu asutamine ei toimuks kiirmenetluse korras.
Võtta punktid ükshaaval läbi, kas tahetakse kiirmenetluse korras teha või tavamenetluse korras, siin on erinevus.

ÄS § 1391 lg 1 kiirmenetluses kasutatava osaühingu põhikirja ning selle valikandmed kehtestab justiitsminister määrusega, siit näeb ära valikandmed kiirmenetluse võimaluste kohta ja lg 2 kiirmenetluses kasutatavas põhikirjas tuleb sätestada vähemalt käesoleva seadustiku § 139 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7 nimetatud andmed. Osakapital näidatakse kindla suurusena. Osaühing ei saa kiirmenetluses kasutatavasse põhikirja ise täiendavaid sätteid lisada.
§ 53 lg 5 äriregistrisse kantava või osakapitali suurust muutva osaühingu osad ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.
Tavamenetluses ei saaks § 139 lg 2 osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest. EVK-s registreerimise probleemi pole.

Kiirmenetluse korral pole võimalik tulenevalt ÄS §-st 181.
Tavamenetluse korral ÄS § 17 lg 1 teine lause, Ettevõtja äriregistrisse kandmisel annab prokuura füüsilisest isikust ettevõtja, täis- või usaldusühingu asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima õigustatud osanikud ning osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamisel asutajad ühingu asutamislepinguga. Tavaliselt määratakse asutamislepinguga nii juhatuse liige või prokurist.

Kiirmenetluses ÄS § 1391 lg 5Kiirmenetluseks kasutatavat põhikirja ei saa kasutada erinõuetega tegevusalal tegutsev osaühing, mille puhul seadus nõuab põhikirjas lisaks käesolevas seadustikus sätestatule täiendavate andmete näitamist.
Tavamenetluses saab, põhikirjas pole kohustust panna põhitegevusala vaid pigem üks tegevusala.

Kiirmenetluses ei saa sundida osaniku tegutsema, seadus antud punkti ei reguleeri.
Tavamenetluses kehtib lepinguvabaduse põhimõte. Seaduse järgi on osanikul vaid sissemakse kohustus § 140. Võõrandamise kohta käib § 149.
5)
6) Kiirmenetluses § 140 lg 3 Osa eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast osaühingust ega muude nõuetega asutatava osaühingu vastu. Kiirmenetluses sellist võimalust ei ole.
Tavamenetluses kaks erinevat tehingut.
2. A ja B sõlmisid 1. juunil osaühingu Tantra Baltic OÜ asutamislepingu ning esitasid äriregistrile asutamislepingu osana osaühingu registrisse kandmise kandeavalduse, mille register rahuldas 5. juunil. A esitas 5. juulil määruskaebuse, milles palus äriühingu sissekande kustutada. Määruskaebusele lisas ta 1. juulil B-le saadetud osaühingu asutamislepingu tühistamise avalduse, milles A tugines pettusele. Lisaks esitas A alternatiivnõude, et kui kande kustutamise taotlus jäetakse rahuldamata, kustutataks ärinime kanne. Seda põhistas ta asjaoluga, et asutatud ühingu ärinimes Tantra Baltic OÜ kasutatakse talle kuuluvat kombineeritud kaubamärki (hõlmab nii sõna kui kujutist) ´Tantra`, kuid ühingu asutamisel ei ole ta ÄS §-s 12 lg 3 nimetatud nõusolekut andnud. Kuidas tuleb määruskaebus lahendada?
Siin tuleks vaadata TsÜS § 27 lg 2, kui midagi on registrisse kantud siis seda tühistada ei saa. § 40 lg 2 kui kande tegemisel on tuginetud vale infole saab ettevõtte sund likvideerida .
Kui register tegi kande, siis ÄS § 12 lg 3 nõuab notariaalselt kinnitatud nõusolekut. Kas kaebuse esitanu suudab tõestada rikkumise olemust.
3. Osaühingu põhikirjaga nähti ette, et osa iga 1 eurot annab ühe hääle ning lisaks on osaühingu asutajateks olnud osanikel isiklikult üks lisahääl sõltumata nende osa nimiväärtusest. Üks asutajatest võõrandas oma osa. Omandaja esitas kohtule hagi põhikirja nimetatud sätte kehtetuks tunnistamiseks, kuna see on vastuolus ÄS §-ga 154 lg 1. Kas hagi tuleks rahuldada? Mida saaks uus osanik veel teha, et välistada olukorda, et asutajatel on otsuste vastuvõtmisel üks lisahääl?
ÄS § 169 lg 1 osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Kohtult võib paluda põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks .
4. Osaühingu osanik esitas kohtule hagi, nõudes juhatuse kohustamist esitama talle osaühingu dokumente ja andma teavet kõikide osaühingu tehingute kohta. Osaühing vaidles hagile vastu, põhjendades oma vastuväiteid asjaoluga, et juhatus on teabe andmisest keeldunud, kuna hageja esitab teabe saamise nõudeid iga päev ning ei lase juhatusel täita oma põhikohustusi ühingu juhtimisel. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus?
ÄS § 166 lg 1 osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.
ÄS § 166 lg 2 Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Seega siin peaks ära tõendama, et info andmine kahjustaks osaühingu huve.

A oli osaühingu ainuosanik ja juhataja. Osaühingu põhikirja kohaselt vajas osaühingu juhatus osaühingu kinnisasjade võõrandamiseks osanike nõusolekut. A võttis vastu otsuse, millega andis osaühingu juhatusele õiguse võõrandada osaühingule kuuluv kinnisasi. Seejärel võõrandas A oma osa B-le. B otsustas osaühingu uue ainuosanikuna kutsuda A juhatusest tagasi ning valis uue juhatuse, kuhu nimetas muu hulgas ka A. Lisaks muutis B osaühingu põhikirja selliselt , et juhatuse liikmed tohivad osaühingut esindada ainult ühiselt. Vastav esindusõiguse piirang oli kantud ka äriregistrisse. Päev pärast vastava äriregistri kande tegemist müüs A osaühingu esindajana kinnisasja C-le. C tõendas, et ta ei teadnud, et juhatus võis osaühingut esindada ainult ühiselt ning et äriregistrisse oli kantud ühine esindusõigus. Kas juhatusel oli kinnisasja võõrandamiseks vajalik nõusolek olemas? Kas müügileping on kehtiv?
ÄS § 34 lg 2 kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Kui tõendab ära kande kehtivuse. Seadus annab 15 päevase kaitse.

OÜ Z osakapital oli 10 000 eurot. OÜ Z osanikud olid Tamm, kellele kuulus osa nimiväärtusega 7000 eurot ja Lepp , kellele kuulus osa nimiväärtusega 3000 eurot. Nii Tamm kui Lepp olid OÜ juhatuse liikmeteks. 2011. a jaanuaris esitas A Lepale avalduse enda kandmiseks OÜ Z osanike nimekirja. Põhjendusena tõi A välja asjaolu, et Tammele kuuluv osa on nende kui abikaasade ühisvara, mistõttu on temal samasugused õigused olla kantud osanike nimekirja kui Tammel. Lepp tuvastas, et Tamme osa on omandatud abielu vältel A-ga ning kuulub abikaasade ühisvarasse. 2011. a märtsis toimus osanike koosolek, mille raames kutsuti OÜ Z juhatuse liikme kohalt tagasi Tamm ja pikendati Lepa volitusi juhatuse liikmena. Koosoleku kutse oli saadetud üksnes A-le. 2011.a. mais pöördus Tamm kohtusse hagiga osanike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tamme väidete kohaselt rikuti (i) osanike koosoleku kokkukutsumise korda ja (ii) koosolekut läbi viies ja otsuseid vastu võttes nii kvoorumi kui ka hääletamise nõudeid. OÜ Z esitas hagile vastuväite, milles leidis, et kuivõrd ühele ühisosanikule oli osanike koosoleku toimumisest teavitatud, siis oli osanike koosolek kokku kutsutud kooskõlas seaduse nõuetega. Samuti olid täidetud nii kvoorumi kui ka hääletamise nõuded, kuivõrd üks osa ühine omaja oli koosolekul esindatud. Kuidas peab kohus Tamme hagi lahendama?
ÄS § 172 lg 4 Kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt ja osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osanike koosoleku kokkukutsumise teade saadetuks kõigile osa ühiselt omavatele isikutele ka juhul, kui see on saadetud üksnes neile osanikele, kes on osanikena kantud osanike nimekirja. Kui osaühing teab või peab teadma, et kõik isikud, kellele osa kuulub, ei ole osanike nimekirja kantud, tuleb teade saata kõigile osanikele. Eeldus, et tegemist ühisvaraga.
Antud juhul on kõik osanikud kantud kuid oleks pidanud teavitama kõiki. Koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud.

OÜ Tarantel osanik A asutas OÜ Linnulennult ning andis sellele mitterahalise sissemakse esemena üle temale OÜ Tarantel kuulunud osa. OÜ Linnulennul võõrandas osa kahe nädala pärast B-le. Pärast juhatuselt mitterahalise sissemakse eseme üleandmise lepingu ärakirja saamist esitas osanik C A-le ostueesõiguse teostamise avalduse. Selgus, et B oli ostetud osa juba edasi müünud D-le. Milliseid nõudeid saab esitada C? Kuidas lahendada sama kaasus juhul, kui tegemist oleks aktsiaseltsiga ja A oleks võõrandanud aktsiad?
ÄS § 149 lg 2 kohaselt tuleks ostueesõigust kasutada. Tegemist mitterahalise sissemaksega, sest äriühing emiteerib sulle vastu osasid, välja arvatud juhul kui tegemist on näilise tehinguga. D peaks arvestama, et 1 kuu jooksul on teistel ostu eesõigus ning sel juhul oleks D kohustus tagastada osakud . D oleks pidanud eelnevalt uurima teiste ostueesõiguse rakendamise kohta.

Osaühingu juhatus saatis osanike koosoleku kokkukutsumise teated osanikele välja 20. juunil. Koosolek toimus 28. juunil. Osanik esitas kohtule hagi osanike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et ta sai koosoleku toimumisest teada 22. juunil ja oli palunud seda edasi lükata, kuna ta ei saanud 28. juunil toimunud koosolekul osaleda. Osaühingu juhatus koosolekut edasi ei lükanud. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus?
ÄS § 172 lg 1 juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Antud juhul asjaolud kinnitavad, et seadusega ettenähtud tingimused olid täidetud.
AS puhul paremini lahti kirjutatud § 294 lg 1 saadetakse tähitud kirjaga , mis kinnitab kättesaamist.

Osaühingul oli kaks osanikku, kellest A-le kuulus 60% suurune osalus ja B-le 40% suurune osalus. Osaühingu juhatuse liikmeks oli A poolt juhatuse liikme valimisel esitatud kandidaat. Senine juhatuse liige esitas osanikele avalduse, mille kohaselt soovis ta paari kuu pärast ametist lahkuda. Seonduvalt vajadusega valida osaühingule uus juhatuse liige, saatis osaühingu juhatus kõigile osanikele laiali otsuse eelnõu (ÄS § 173 lg 2 tähenduses), mille kohaselt tehti ettepanek valida juhatuse liikmeks A usaldusisik C. A oli C juhatuse liikmeks valimise poolt, kuid B enda teadet osaühingu juhatuse poolt seatud tähtajaks ei saatnud. Osaühingu juhatus koostas hääletusprotokolli ja esitas kandeavalduse äriregistrisse, milles paluti kustutada senise juhatuse liikme kanne ja kanda uue juhatuse liikmena registrisse C. Register tegi palutud kanded. Osanik B esitas kohtusse hagi, milles palus tunnistada kehtetuks osanike otsus uue juhatuse liikme valimise osas. Hagi esitati 1 kuu möödumisel pärast osaühingu juhatuse poolt uue juhatuse liikme valimise osas protokolli koostamist. Osanik B põhiline väide seisnes selles, et hääletamisel ei järgitud põhikirja punktis 3.4 toodud häälteenamuse nõuet ja rikutud on osanike võrdse kohtlemise põhimõtet, kuivõrd osanik B-l ei võimaldatud üles seada enda kandidaati . Osaühingu põhikirja kohaselt võeti osaniku otsuseid vastu osanike koosolekul või koosolekut kokku kutsumata ja osaühingul võis olla 1 – 2 juhatuse liiget. Samuti sätestas põhikirja punkt 3.4 järgmise täiendava nõude: „Otsuste vastuvõtmiseks on vajalik, et vähemalt 2/3 osadega esindatud häältest oleks antud otsuse poolt.“ Kas B hagi tuleks rahuldada?
Koosolek on kokku kutsutud kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis § 172 lg 3 Kui pärast osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda osanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne osanike koosoleku toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel. kohaselt ta hääletas otsuse vastu. Otsus tunnistada kehtetuks ning valida uus juhatuse liige.

Osaühingu pankrotihaldur esitas hagi endise juhatuse liikme A vastu ja nõudis kahju hüvitamist summas 150 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli osaühingus viidud läbi varade ebaõige inventeerimine , mille tulemusena oli vara näidatud bilansis tegelikust väärtusest 100 000 eurot suurema väärtusega ning sellest tulenes ka olukord, kus bilansi järgi oli osaühingul kasum. Kui vara hinnati tegeliku väärtuse järgi, oli bilansis suur kahjum. Pankrotihalduri väite järgi viis see eksitusse osaühingu võlausaldajad, kelle nõuete suurus oli kokku 150 000 eurot ning neid võlgu saab käsitleda kui juhatuse liikme poolt tekitatud kahju, kuna võlausaldajad arvestasid neile antud teabe õigsusega. Kui majandusaasta aruanne oleks sisaldanud õiget teavet, oleksid võlausaldajad saanud vältida võlgade tekkimist ning seega on juhatuse liige vara väärtuse ebaõige kajastamisega rikkunud hoolsuskohustust. Vara hindamist korraldas osaühingus ainsa raamatupidajana töötav B, kellel küll veel puudus majanduslik kõrgharidus, kuid kes oli majandusteaduse bakalaureuseõppes läbinud kursuse „ Finantsarvestuse alused”. B oli varasemalt soovinud täiendõpet - juhatuse liige A nõustus sellega põhimõtteliselt, kuid soovitas B-l kõigepealt ülikoolis teatud loenguid külastada. A vaidles osaühingu hagile vastu ja väitis, et ta ei ole hoolsuskohustust rikkunud, kuna tema ei ole raamatupidamise spetsialist ning seega on ka alusetu eeldada, et tal on eriteadmised, mis oleks vajalikud pankrotihalduri poolt kirjeldatud olukorra lahendamiseks. Lisaks esitas ta vastuväite, et osaühing ei saa tema vastu kahju hüvitamise hagi esitada üksnes põhjusel, et võlausaldajate nõuded jäid rahuldamata. Kas A on kohustatud osaühingule 150 000 eurot hüvitama?
ÄS § 183 Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Ta ise vastutab, vastutust ei saa delegeerida . Kahju puhul tuleb küsimusele kas hoolsuskohustust on rikutud. Kas raamatupidamise valesti korraldamine kas see kahjustas võlasusaldajaid? Tuleb leida põhjuslik seos! Koosseis olemas, A on kohustatud OÜ-le hüvitama.
Aktsiaselts

A, B ja C asutasid aktsiaseltsi ning leppisid kokku, et annavad mitterahalise sissemaksena aktsiaseltsile üle nõuded, mis tulenevad laenulepingutest, millega A laenas B-le 150 000 krooni, B C-le 150 000 krooni ja C A-le 150 000 krooni. Tekkinud nõuetega tasusid asutajad oma aktsiate eest, loovutades nõuded aktsiaseltsile. Kas registripidaja saab aktsiaseltsi kanda äriregistrisse? Mitterahalise sissemakse puhul peab kontrollima ka sissemakse olemust.
ÄS § 1401 lg 2.

Kas järgmised tehingud on tühised laenukeelu rikkumise tõttu?

Aktsiaselts annab laenu enamusaktsionäri endisele abikaasale?
AS puhul ÄS § 281 toob loetelu kellele ei või anda laenu, nende hulgas eksabikaasat pole. OÜ puhul § 159.

Aktsiaselts omandab kolmandalt isikult nõude aktsionäri vastu.
Kolmandalt isikult omandamine võrdub laenu andmisega

Aktsiaselts seab oma kinnistule hüpoteegi oma ainuaktsionäri poolt võetud laenu tagamiseks.
§ 281 lg 3

Kas tehingud on tühised?

AS Kannel pankrotihaldur esitas hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aktsiaseltsi juhatuse liikme A vastu, kes müüs AS-ile Kannel kuulunud tütarettevõtja aktsiad Bahama saarel registreeritud äriühingule Boss Agency Inc. Viimane kohustus tasuma aktsiate eest 25 000 eurot krooni 10 päeva pärast, 65 000 eurot 3 kuu pärast ja ülejäänud 65 000 eurot kuue kuu pärast. Viimase osa tasumiseks väljastas Nauru saarel registreeritud pank Banelux Bank Corporation garantii. Ostja Boss Agency Inc tasus ainult esimese makse. Kas juhatuse liikmed on rikkunud oma hoolsuskohustust ja mis võib olla tekkinud kahjuks?
Kaks tingimust, mis hoolsuskohustusega seonduvad – piisav informatsioon ja sa ei võta põhjendamatuid riske. Juhataja peaks kinnitama, et ta on üritanud ÄÜ kohta saada rohkem informatsiooni ning kas ÄÜ eksisteerib ja on maksevõimeline, võib olla lisama täiendavad kohustused Juhatuse liikme kohustus tõendada, et ta on täitnud kõik oma hoolsuskohustuse tingimused.
KORDAMISKÜSIMUSED

Mis on ühinguõiguse reguleerimisese?
Reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi.
2. Millises ulatuses kattub ühinguõiguse reguleerimisese kaubandusõiguse reguleerimisesemega? Hõlmates äriühingutega seotud küsimusi.
3. Mis on ühing?
Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.
4. Millised on ühinguõiguse seosed teiste õigusharudega?
Ühinguõigus on eraõiguse eriosasse kuuluv õigusharu. Ühinguõiguse normid täiendavad tsiviilõigust, mitte ei dubleeri seda, mis on juba tsiviilõigusega reguleeritud. TsÜS annab juriidilise isiku mõiste ja liigituse , sätestab juriidiliste isikute organite ja nende otsustega seonduvad üldpõhimõtted; AÕS - asutamisel olevale ühingule on võimalik mitterahalise sissemaksena üle anda nii vallas- kui kinnisasju; VÕS sisaldab nii lepingu mõistet kui lepingute sõlmimise üldregulatsiooni, mida tuleb arvesse võtta asutamislepingu puhul; juhatuse ja nõukogu liikme leping on käsundilaadne suhe, millele kohaldatakse võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätteid; TLS - ühingus teatavaid juhtimisülesandeid täitvate ning igapäevase majandustegevusega seotud isikutega (nt tegevdirektor) sõlmitavad lepingud on töölepingud; juhatuse liikmega sõlmitavale lepingule kohaldatakse aga VÕS-is reguleeritud käsunduslepingu sätteid. Ühel isikul võib ühinguga olla samal ajal sõlmitud nii töö- kui käsundusleping. Riigiõigusega - Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 kohaselt on isikutel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja –liitudesse, § 48 aga sätestab õiguse koonduda mittetulundusühingutesse ja –liitudesse; HÕ – juriidiliste isikute õigusvõime tekkimine ning lõppemine, samuti nende üle kontrolli teostamine on seotud haldustoimingutega (kande tegemine vastavasse registrisse või kande kustutamine); KarS – karistusseadustik (KarS) näeb lisaks juriidilise isikuga seotud isikute vastutuse ette ka juriidilise isiku vastutuse; finantsõigusega – ühingute maksustamise küsimused; protsessiõigusega (e menetlusõigusega) – tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 58. peatükk
reguleerib registrimenetlust, sh kannete tegemise ja kustutamise aluseid jms äriregistris ning
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.

Loetle ühinguõiguse tähtsamaid allikaid .
1)Eesti Vabariigi Põhiseadus (PS) (§ 31, § 48);
2) äriseadustik (ÄS) – reguleerib äriühingutega (va tulundusühistu) seonduvaid küsimusi: äriregister, ärinimi, äriühingute asutamine, lõpetamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine. Samuti sisaldab ÄS regulatsiooni füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) kohta;
3) tulundusühistuseadus (TulS), mis reguleerib tulundusühistu asutamise, tegevuse ja lõpetamisega seotud aspekte;
4) mittetulundusühingute seadus (MTÜS) – reguleerib mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise üldisemaid küsimusi (eri liiki mittetulundusühingute spetsiifilisemaid küsimusi reguleerivad eriseadused);
5) sihtasutuste seadus (SAS), mis sätestab sihtasutuste asutamise, tegevuse ja lõpetamise korra;
6) tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) – sisaldab juriidilise isiku mõistet ning üldregulatsiooni;
7) võlaõigusseadus (VÕS) – ühinguõiguse jaoks omavad suuremat tähtsust eelkõige käsunduslepingu sätted, kuivõrd juhatuse ja nõukogu liikmetega sõlmitav leping on oma iseloomult käsundilaadne suhe;
8) mitmesugused eriseadused (nt krediidiasutuste seadus , kindlustustegevuse seadus , väärtpaberituru seadus ,erakonnaseadus , korteriühistuseadus , ametiühingute seadus , riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus jm);
9) Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 "Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta" rakendamise seadus;
10) Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2137/85 "Euroopa majandushuviühingu kohta" rakendamise seadus;
11) Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 "Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta" rakendamise seadus;
12) seaduste alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrused, ministrite määrused ja muud alama astme õigusaktid.
6. Selgita Eesti eraõiguslike juriidiliste isikute süsteemi.
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 25 lg 1). Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul kehtib numerus claususe ehk suletud loetelu põhimõte, mis tähendab seda, et juriidilise isiku asutajad on juriidilise isiku õigusliku vormi valimisel piiratud seadusandja poolt etteantud võimalustega ega või uusi vorme omatahtsi juurde luua. Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad äriühinguteks ja mittetulundusühendusteks. Äriühingud omakorda võib liigitada isikuteühinguteks (täisühing ja usaldusühing) ning kapitaliühinguteks (AS, OÜ, tulundusühistu) sõltuvalt sellest, kas ühingu kohustuste eest vastutavad isiklikult ka selle asutajad või osanikud, või piirdub asutaja vastutus (risk) üksnes tema sissemaksega.
7.Loetle ja selgita näidete põhjal juriidilise isiku peamisi tunnuseid.
1) täielik õigusvõime, st võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi, mis eraõigusliku juriidilise isiku puhul tekib vastavasse registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 1 ja lg 2). Olenevalt juriidilise isiku vormist võib selleks registriks olla kas äriregister või mittetulundusühingute ja sihtasutuste register. Asutamisel oleva juriidilise isiku puhul saab rääkida nn osalisest õigusvõimest: kehtib põhimõte, et enne juriidilise isiku registrisse kandmist asutatava isiku nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt.
2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne , õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. Selleks, et oma õigusvõimet realiseerida, on juriidilisel isikul vaja füüsilistest isikutest koosnevaid organeid. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, nõukogu.
3) eraldatus oma liikmetest, mis väljendub nii eelpool mainitud põhimõttes, et juriidilise isiku vara ei kuulu tema asutajatele, kui ka selles, et TsÜS § 30 kohaselt peab juriidilisel isikul olema nimi, mis teda eristab teistest isikutest (st nii füüsilistest kui juriidilistest isikutest).
4) iseseisev varaline vastutus, mis väljendub selles, et juriidilisel isikul tekkinud varaliste kohustuste (näiteks laenu tagasimaksmine, ostuhinna tasumine, tekitatud kahju hävitamine vms) ei ole juriidilise isiku asutajate, osanike või juhtorganite liikmete, vaid juriidilise isiku enda kohustus. Erandiks on täisühingu osanikele ja usaldusühingu täisosanikele ette nähtud subsidiaarne st täiendav vastutus ühingu kohustuste eest.

Kuidas tekib juriidilise isiku õigusvõime?
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast (TsÜS § 26 lg 3). Eraõiguslik juriidiline isik tekib õigusvõime vastavasse registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 1 ja lg 2).

Kes võib juriidilist isikut tehingutes esindada?
Juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks, omades õigust juriidilise isiku nimel tehinguid teha.

Kas äriühingu osanik või aktsionär võib olla samal ajal ühingu juhatuse liige?
Jah, kui soovib võtta aktiivselt osa ühingu juhtimisest.
11. Miks ei või juhatuse liige olla samaaegselt nõukogu liige?
Sest nõukogu on oma olemuselt juhatuse tegevust kontrolliv organ.

Miks on juhtorgani liikmetele ette nähtud solidaarne vastutus?
Solidaarvastutuse küsimus kerkib esile siis, kui äriühingu juhtorgan on mitmeliikmeline. Solidaarvastutus on alati aktuaalne nõukogu puhul, kuna vastavalt ÄS § 318 lg 1 peab nõukogus olema vähemalt kolm liiget. Äriühingu juhatus võib vastavalt ÄS §-le 308 olla ka üheliikmeline. Solidaarne vastutus, sest juhtorgani liikmed ei tegutse individuaalselt vaid kollegiaalselt ehk äriühingu tegevust puudutavad otsused arutatakse omavahel läbi ning pärast otsuse vastuvõtmist viiakse see täide konkreetse esindusõigusliku juhtorgani liikme poolt. Vaidluse korral on igal juhtorgani liikmel eraldi võimalus tõendada, et tema rikkumine on vabandatava või et ta ei ole rikkumist toime pannud . Juhtorgani liikmel lasub tõendamiskohustus, et ta on oma kohustusi täitnud hoolsalt ja lojaalselt, mis järel vabaneb ta vastutusest äriühingu ees (ÄS § 187 lg 2; § 315 lg 2 ja § 327 lg 2).

Millised on äriregistri funktsioonid?
Äriregister on register ettevõtjate kohta. Peetakse maakohtute juures.
Tähtsus:
1.Avalikkuse printsiip – äriregistri põhiandmetega saavad tutvuda kõik;
2. Äriregistri andmetele on võimalik toetuda õiguslikes vaidlustes;
3. Äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet.
Äriregister koosneb:
1. Registrikartoteek- selles sisaldub ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu näit. Ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jm
2. Äritoimik- säilitatakse need dokumendid, mida ettevõtja ise enda kohta seaduse alusel äriregistrile on esitanud (kandeavaldused, majandusaasta aruanded jne)
3. Registritoimik - sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes.
14. Millal on juriidilise isiku organi otsus tühine?
Tühine on juriidilise isiku organi otsus siis, kui (TsÜS § 38 lg 2):
1) see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või
2) kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või
3) kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.
Nt aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid ning selle tagajärjeks aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisus.
15.Kuidas toimub juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamine ja kehtetuks tunnistamine?
Hääle andmine äriühingu organi otsuse tegemisel on tahteavaldus TsÜS § 33 lg 1 mõttes ja hääle andmisele kohaldatakse tehingu kohta sätestatut. Järelikult on äriühingu organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes.
Hääle andmine on seega tühine näiteks juhul, kui hääl anti:
1. piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta (TsÜS § 10);
2. alla 7-aasta isiku poolt (TsÜS § 12);
3. vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas isiku võime õigesti hinnata seda, kuidas hääle andmine tema huve mõjutab (TsÜS § 13);
4. vastuolus heade kommete või avaliku korraga (TsÜS § 86);
5. vastuolus seadusega (TsÜS § 87);
6. käsutuskeeldu rikkudes (TsÜS § 88).
Hääle andmine on tühistatav näiteks juhul, kui hääl anti:
1. olulise eksimuse või pettuse mõjul – nt äriühingu juhtorgani liikme poolt ebaõige või mittetäieliku info esitamisest või olulise info esitamata jätmisest (TsÜS § 92 ja 94);
2. ähvarduse või vägivalla mõjul (TsÜS § 96);
3. esindaja poolt, esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi rikkudes, kui hääle andmine on vastuolus esindatava huvidega ja esindaja sellest teadis või pidi teadma (TsÜS § 131).
Hääle andmise tühisusele saavad tugineda hääle andja ja kolmas isik. Hääle tühistamine peab toimuma vastava tahteavaldusega juriidilisele isikule (TsÜS § 98 lg 1). Kui tuginetakse hääle tühistusele või organi liige tühistab tema pool antud hääled, loetakse, et otsuse tegemisel ei ole hääli antud (TsÜS § 33 lg 2).
Otsuse tühisusele saab tugineda siis, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud (TsÜS § 38 lg 2). Selleks võib huvitatud isik esitada tühistuse tuvastamise hagi, või juba käivas kohtumenetluses esitada vastuväite (TsÜS § 38 lg 7).
Otsuse kehtetuks tunnistamiseks tuleb huvitatud isikul esitada juriidilise isiku vastu hagi kohtusse ning seda tuleb teha kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest (TsÜS § 38 lg 1, lg 4 ja lg 5). Juriidilise isiku organi otsuse võib kehtetuks tunnistada juhul kui see on vastuolus seaduse või põhikirjaga (TsÜS § 38 lg 1). ÄS § 177¹ lõige 4 ja 178 lõige 5 (koostoimes): osanike otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühistuse tuvastamise kohta tehtud kohtuotsus kehtib kõigi osanike, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata osalemisest kohtumenetluses. Aktsiaseltsi puhul sätestavad sama põhimõtte ÄS § 301¹ lõige 4 ja 178 lõige 5 (koostoimes).
16. Kuidas liigituvad juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustused?
Juhtorgani liikmete kohustused saab jagada kahte suurde rühma:
1)    üldised kohustused, milleks on hoolsus - ja lojaalsuskohustus;
2)    konkreetsed kohustused seoses juriidilise isiku juhtimisega, näiteks juhatuse liikme kohustus tagada raamatupidamise korraldamine, juriidilise isiku igapäevane juhtimine, nõukogu liikme järelevalvekohustus juhatuse liikme üle.
Üldiste kohustuste puhul esitatakse küsimus kuidas, konkreetsete kohustuste puhul küsimus mida. Juhtorgani liikmed täidavad oma tegevusega konkreetseid kohustusi (mida) ning peavad seda tegema hoolsalt ja lojaalselt (kuidas).
17. Milles seisneb juhtorgani liikme hoolsuskohustus?
Hoolsuskohustus tähendab eelkõige, et juhtorgani liige peab oma tegevuses olema hoolas, täitma oma kohustusi hoolikalt ja heaperemehelikult, parima kasuga juriidilise isiku jaoks. Juhtorgani liikme hoolsuskohustust on äriseadustikus (näiteks § 315 lg 1, § 327 lg 1 ja § 187 lg 1) täpsustatud väljendiga „korraliku ettevõtja hoolsus“. Korraliku ettevõtja hoolsus tähendab juhatuse puhul seda, et juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (§ 306 lg 2). Majanduslikult otstarbeka tegutsemise all tuleb mõista seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta aktsiaseltsile põhjendamatuid riske.
18. Milles seisneb juhtorgani liikme lojaalsuskohustus?
Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid.
Lojaalsuskohustus on seotud usalduse küsimusega ning väljendub äriühingute puhul eelkõige
1) konkurentsikeelus (ÄS § 185 ja § 312 ning § 324) ja
2) konfidentsiaalsuskohustuses (§ 186 ja § 313 ning § 324);
3) samuti on lojaalsuskohustuse väljenduseks juhtorgani liikme kohustus vältida huvide konflikti: aktsiaseltsi juhatuse liikme ja juriidilise isiku vahelise tehingu tegemiseks on vajalik nõukogu nõusolek (§ 317 lg 8), nõukogu liikme ja juriidilise isiku vahelise tehingu otsustab aga aktsionäride üldkoosolek (§ 298 lg 2). Osaühingu puhul on nimetatud tehingute tegemiseks vajalik osanike otsus (§ 168 lg 10);
4) äriühingute puhul on sätestatud ka laenukeeld (ÄS § 281 lg 1 p 4 ja § 159): äriühing ei või anda laenu oma juhatuse või nõukogu liikmetele või prokuristile, ega tagada nende võetavat laenu.
19. Kes saab juriidilise isiku juhtorgani liikmelt nõuda tema kohustuste rikkumise korral kahju hüvitamist? Äriühing.
Kolmandate isikute, eelkõige äriühingu võlausaldajate sh töötajate ja aktsionäride ning äriühingu juhtorgani liikme vahel puudub üldreeglina võlasuhe, millest tuleneksid viimase kohustused ja ka vastutus konkreetse isiku ees, kellel on õiguslikult nõue üksnes äriühingu vastu.
20. Miks peetakse äriregistrit kohtute juures? Sõltumatuse ja õiguskindluse tagamiseks.
Kes peab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ? Toimib samadel põhimõtetel nagu äriregister ning mis analoogselt äriregistrile on kohtulik register: seda peavad maakohtute registriosakonnad.
Majandustegevuse registrit? Majandustegevuse register sisaldab andmeid nende juriidiliste isikute kohta, kes tegutsevad erinõuetega tegevusaladel. Majandustegevuse registri eesmärk on erinõudega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate üle avalikkusele kättesaadaval viisil arvestuse pidamine ja järelevalve teostamine. Registripidajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Eesti väärtpaberite keskregistrit? Riigi põhiregister aktsiate, võlakohustuste ja muude Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (EVKS) nimetatud õiguste ja nende õigustega tehtavate toimingute registreerimiseks. Seega puudutab EVK kõiki aktsiaseltse, kuivõrd aktsiate registreerimine on kohustuslik. Osaühingu osade registreerimine ei ole kohustuslik, kuid on võimalik.
21. Mis on konstitutsiooniline kanne? Ehk õigustloov kanne. Konstitutiivsed kanded tähendavad seda, et olulisemad õigustoimingud jõustuvad alles pärast registrikande tegemist, näiteks: asutamine, lõppemine, põhikirja muutmine, ümberkujundamine, kapitali suurendamine/vähendamine. Konstitutiivsete kannete puhul ütleb seadus otsesõnu, et muudatus jõustub registrikande tegemisest.
22. Mis on deklaratiivne kanne? Deklaratiivsed kanded on sellised, mille puhul: õigustoimingute jõustumine ei ole seotud registrikande tegemisega, näiteks: juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine; prokuura andmine ja lõpetamine.
23. Selgitage äriregistri kande õiguslikku tähendust.
Äriregistrisse kantakse õiguslikult ja majanduslikult oluline teave ettevõtja kohta, äriregistri kanded on avalikud ning seega on äriregistril garantiifunktsioon (omades informatiivset iseloomu): heauskne kolmas isik võib tugineda registrisse kantud asjaoludele. Andmete kandmine registrisse toob kaasa mingi õiguse (nt esindusõigus juhatuse liikmele) või õiguse lõppemise. Kanne toob endaga kaasa kas ettevõtja või mittetulundusühingu teo- ja õigusvõime.
24.Mille poolest erinevad äriregistri registrikartoteegi A- ja B-osasse kantavad ühingud?
A- ossa kuuluvad isikuteühingud (täis ja usaldusühingud) ning B-ossa kuuluvad kapitaliühingud (AS; OÜ jne).
25. Kas äriregistris registreeritakse äriühingu esindaja taotlusel andmeid, mida seadus ette ei näe? Miks? ÄS § 31 kohaselt kantakse äriregistrisse ainult seaduses ettenähtud andmed.
26. Tutvu erinõuetega tegevusalade loeteluga ja too näiteid, milliste tegevusalade puhul on nõutav tegevusluba . Majandustegevuse registris tuleb registreerida kauba või teenuse müümine ning kaubandustegevuse korraldamine (tänava- või turukaubanduse korraldamine, kaubanduse korraldamine avalikul üritusel). Registreerida tuleb ka väärismetalltoodete valmistamine ning sissevedu ja müük jne. Registreerimistaotlus esitatakse tegevuskohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Registreerimistaotluste vormid on kättesaadavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.
27. Keda loetakse äriseadustiku kohaselt ettevõtjaks?
ÄS § 1: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Ettevõtjaks loetakse kõik isikud, kes tegutsevad kas füüsilisest isikust ettevõtjana või ÄS §-s 2 lg 1 loetletud äriühingu vormis. Seega kuuluvad kõik ettevõtjad äriseadustiku reguleerimisalasse juba oma õigusliku vormi tõttu, sõltumata sellest, kas majandustegevusega püsivalt tegeletakse või kas sellest saadakse kasumit.
Ettevõtja kui isik (kas füüsiline või juriidiline) on aga subjekt, kelle kaudu tegevus toimub.
28. Mis on ettevõte? Ettevõttel on objekti tähendus – majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661).
Ettevõte on organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus mis tahes majandusharus, mis esineb vastava haru või allharu elementaarse institutsioonilise koostisosana. Ettevõte e käitis e firma on ühiskondliku tööjaotuse süsteemis toimiv tehnoloogiliselt, majanduslikult ja enamasti ka juriidiliselt iseseisev majandusüksus, mis kasutab tööjõudu (palkab töötajaid) ning muid tootmistegureid (töövahendeid) kas millegi tootmiseks (tooted, teenused) või tootmislaadiliste teenuste osutamiseks. Ettevõttel on oma vara, bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike ja teiste isikute ning organisatsioonide varast. Ettevõte on seega organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus, mis on vajalik ettevõtja tegutsemiseks.
29. Mis on tegevusluba? Mis on tegutsemisluba?
Tegevusluba, väljastatakse tegutsemiseks erinõuetega tegevusaladel (eesmärk – sotsiaalne, tarbijakaitse ja –ohutuse tagamine, riskide vähendamine, keskkonnakaitse , üldise ohutuse tagamine, majanduslik eesmärk, turu reguleerimine, tegusa konkurentsi tagamine, lepingu kohustuste fikseerimine, riigi huvide kaitse ning fiskaalne – maksude laekumise tagamine nt alkoholi ja tubaka toodete müük).
Tegutsemisluba - Ettevõtja tegutsemisloa annab välja kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. [ÄS § 521-3]
30. Millistele tingimustele peab vastama ärinimi? Ärinimi e firma (lad. „firma“ – kindel) on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (ÄS § 7). Identifitseerib ettevõtjat.
Äriühingu ärinimi
1) peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest (ÄS § 11 lg 2);
2) ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas (ÄS § 12 lg 1);
3) ei või olla vastuolus heade kommetega (ÄS § 12 lg 2);
4) peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus (ÄS § 12 lg 8).
31. Mida tuleb silmas pidada ettevõtte üleminekul? Ettevõtte ülemineku regulatsioon võib kohalduda ka juhul, kui tervikliku majandusüksuse üleminekut pole küll ettevõtluse eripära tõttu võimalik tuvastada, kuid üle on antud töötajate üksus, millel on püsivad ühised ülesanded (RK 3-2-1-41-11). Ehkki ettevõtte üleminekuks on vajalik teatavas kogumis vara üleminek, ei pea ettevõtet või selle osa (käitist) moodustav vara üle minema tingimata korraga ja ühe tehinguga. Seega tuleks tähele panna, et ettevõtte üleminekuga võib tegemist olla ka juhul, kui vara, mis lõppkokkuvõttes moodustab ettevõtte või selle osa, antakse üle erinevatel aegadel ja jao kaupa. Lisaks ei välista ettevõtte või selle osa üleminekut asjaolu, et ettevõtte üleandjale endale jääb pärast vara võõrandamist olulises osas vara. See tähendab, et ettevõtte ülemineku eelduseks ei ole üleandja kogu majandustegevuse lõppemine, vaid oluline on tuvastada, et ettevõtte omandajale läks üle selline vara, millega seotud tegevuse ettevõtte üleandja lõpetas ja mida omandaja jätkas. Ettevõtte ülemineku tõendamisel on otsustav , kas majandusüksus säilitab oma identiteedi (kas tegevus tegelikult jätkub või alustatakse seda uuesti). Ettevõtte ülemineku hindamisel võib tuua järgmised näitajad: 
1) ettevõtte olulise vara üleminek;
2) oluliste töötajate üleminek;
3) suhete jätkumine oluliste hankijate ja klientidega;
4) majandustegevuse sarnasus enne ja pärast üleminekut;
5) majandustegevuse ajaline jätkuvus (majandustegevuse lõppemise ja uuesti algamise vahele jääv aeg peab võimaldama väita, et ettevõtte tegevus on uues äriühingus jätkunud mitte aga uuesti alustatud);
6) ettevõtte omandaja ja üleandja äriühingu juhtorganite liikmete kattuvus.
32. Kes on prokurist? Mille poolest prokuristi esindusõigus erineb juhatuse liikme esindusõigusest?
Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes (ÄS § 16 lg 1). Prokuura on omalaadne tehingulise ja seadusest tuleneva esindusõiguse vahevorm, kuivõrd prokuura antakse tehinguga, kuid prokuristi esindusõiguse sisu sätestab seadus. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule (ÄS § 17 lg 2) ning seda ei saa üle anda (ÄS § 20).
Erinevalt juhatuse liikme esindusõigusest on prokuristi esindusõigus kitsam ning prokuura annab vaid esindusõiguse, mitte juhtimisõiguse. Piiranguna ei või prokurist võõrandada ega koormata äriühingule kuuluvat kinnisasja (ilma et äriühing oleks talle selle õiguse prokuuras andnud ning selle kohta oleks tehtud märge äriregistrisse ÄS § 16, lg 2).
33. Kas füüsilisest isikust ettevõtja võib nõuda enda registreerimist äriregistris, kui tema käive ei ületa käibe maksuseaduses sätestatud määra?
Äriregistrisse kantakse FIE tema nõudel või seaduse alusel. ÄS § 3 lg 2 kohaselt tuleb FIE kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele. KMS § 19 lg 1 järgi tekib isikul kohustus end maksukohustuslasena registreerida, kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 euro. Advokatuuriseaduse74 § 51 kohaselt võib vandeadvokaat õigusteenust osutada füüsilisest isikust ettevõtjana. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat peab olema kantud äriregistrisse.
34. Mis on kontsern? Nimeta mõni käesoleval ajal Eestis tegutsev kontsern.
Kontserni all mõistetakse emaettevõtjat koos tütarettevõtjatega ehk kahest või mitmest firmast koosnev majanduslik tervik. Nt AS Eesti Gaas on  kontsern, kuhu lisaks ASile Eesti Gaas kuuluvad AS EG Ehitus (gaasitorustike ja rajatiste ehitamine, samuti gaasivarustustööde projekteerimine ja teostus ning gaasi- ja küttesüsteemide müük, paigaldus ja hooldus ) ja AS EG  Võrguteenus (võrguteenuse osutamiseks kõikidele maagaasituru osalistele Eesti Vabariigi territooriumil).
35. Mis on filiaal?
Filiaal – välisriigi ettevõtte esindaja Eestis. Kui välismaine ettevõte soovib oma nimel pakkuda Eestis püsivalt kaupu või teenuseid, tuleb selle ettevõtte esindajal Eestis, kanda see ettevõte äriregistrisse filiaalina . Filiaal ei ole eraldi juriidiline isik ning filiaali tegevuse ja kohustuste eest vastutab välismaine äriühing ( ÄS § 384lg 1 ja lg 2).
36. Kas filiaali kohta avatakse äriregistris A- või B-osa registrikaart?
Filiaal kantakse äriregistrisse filiaali juhataja esitatud avalduse alusel (ÄS § 386) ning registris avatakse filiaali kohta kas A-osa või B-osa registrikaart, sõltuvalt sellest, kas välismaa äriühing sarnaneb pigem isikuteühingule või kapitaliühingule.
37. Kirjelda juriidilise isiku vabatahtliku ja sundlõpetamise aluseid. Too näiteid.
Äriseadustiku järgi lõpetatakse osaühing:

• osanike otsusega (st vabatahtlikult);
  
• kohtulahendiga;
  
• osaühingu pankroti väljakuulutamisega;
  
• osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
  
• teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel (nt aktsiaseltsi puhul ÄS §-s 364).
  

Äriseadustiku järgi sundlõpetatakse osaühing kohtumäärusega järgmistel juhtudel:

• osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik;
  
• osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi ÄS §-s 176 ette nähtud otsust (kui osaühingu netovara on väiksem seadusega nõutavast);
  
• kui ÄS §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud;
  
• juhatuse ametiaeg on lõppenud üle kahe aasta tagasi ja uut juhatust ei ole valitud;
  
• muudel seaduses sätestatud juhtudel (nt aktsiaseltsi puhul on selline korraldus kehtestatud ÄS §-s 366: sundlõpetamise lisaalusena nähakse ette olukord, kus kahe viimase majandusaasta jooksul ei ole toimunud üldkoosolekut).
  

Äriseadustik näeb sundlõpetamise alustena veel ette:

• äriühingu põhikirja vastuolu seaduse nõuetega. Kui äriregistrisse kantud äriühingu põhikiri ei sisalda seaduses nõutavaid sätteid või mõni põhikirja säte on vastuolus seadusega, määrab registripidaja äriühingule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud; kui äriühing määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise;
  
• juhatuse koosseisu vastuolu seaduse või põhikirja nõuetega. Kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele, määrab registripidaja äriühingule juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud; kui äriühing määratud tähtaja jooksul seda ei tee, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise.
  

Juriidilise isiku lõpetamise ja sundlõpetamise aluseid reguleerib veel TsÜS, mille kohaselt toimub juriidilise isiku sundlõpetamine ka järgmistel juhtudel:

• kui juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega;
  
• kui juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada;
  
• kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele.
  

Juriidilise isiku sundlõpetamise võib otsustada kohus ka vastavalt karistusseadustikule.
Osaühingu sundlõpetamise avalduse võib esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Osaühingu lõpetamisotsuse kandmiseks äriregistrisse esitab juhatus avalduse; kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Osaühing loetakse lõpetatuks hetkest, kui äriregistrisse tehakse lõpetamise kanne, sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega.
38. Selgita, mida tähendab täisosaniku isiklik vastutus täisühingu kohustuste eest.
Täisühingus on ühendatud äriline ja isiklik moment: täisühingu osanikel on nii õigus kui kohustus osaleda täisühingu juhtimises ning kui võlausaldajate nõuete rahuldamiseks täisühingu varast ei piisa, vastutavad täisühingu osanikud täiendavalt oma varaga (ÄS § 79).
39. Põhjenda, miks ei või riik osaleda täis- ega usaldusühingus.
Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul tuleks täisühingu osanikuks olemise küsimuses lähtuda TsÜS § 25 lg 4 sätestatud põhimõttest, et avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga.
40. Milliseid andmeid peab sisaldama osaühingu asutamisleping? Põhikiri?
Osaühingu asutamisleping (ühe asutaja puhul asutamisotsus) peab ÄS § 138 lg 2 kohaselt sisaldama järgmisi andmeid:
1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress;
2) asutajate nimed ja elu- või asukohad;
3) osakapitali kavandatud suurus;
4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel;
5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht;
6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord;
7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed;
8) prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed;
9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.
Osaühingu põhikirjas tuleb ÄS § 139 lg 1 kohaselt märkida:
1) osaühingu ärinimi ja asukoht;
2) osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest;
3) osade eest tasumise kord; osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused;
4) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse hindamise kord;
5) reservkapitali suurus;
6) juhatuse ning nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana ning vajadusel juhatuse liikmete esindusõiguse erisused;
7) muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.
41. Millistele tunnustele peab vastama mitterahaline sissemakse?
Mitterahaline sissemakse peab vastama järgmistele tunnustele (ÄS 124 lg 1):
1) see on asi või õigus;
2) see on rahaliselt hinnatav;
3) see on osaühingule üleantav;
4) sellele on võimalik pöörata sissenõuet.
42. Mis saab/ei saa olla mitterahaliseks sissemakseks?
Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus osaühingu asutamisel (ÄS § 142 lg 2). Mitterahalise sissemakse tegemine tähendab loodavale osaühingule asjade või õiguste võõrandamist; see omakorda tähendab, et kinnisasjade, registrisse kantavate vallasjade (nt mootorsõidukid) ja õiguste (aktsiad) võõrandamisel märgitakse vastavasse registrisse omanikuks asutamisel olev osaühing.
43. Selgita osa võõrandamise korda.
Vabalt võõrandada saab osa üksnes teisele osanikule (§ 149 lg 1). Osa võõrandamisel kolmandatele isikutele on teistel osanikel ühe kuu jooksul võõrandamislepingu esitamisest ostueesõigus (ÄS § 149 lg 2).
44. Mis on ostueesõigus?
Ostueesõigus - tehingust või seadusest tulenev õigus sekkuda teiste isikute vahelisse müügilepingusse ning asuda ostja asemele. Ostueesõiguse aluseid on kaks – seadus ja tehing. Ostueesõigust reguleerib VÕS § 244 lg 1 Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis; lg 4 Ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale.
46. Miks ei või osaühing omandada oma osa?
Kapitaliühingute regulatsioon sisaldab mitmeid sätteid, mille eesmärk on osakapitali (või aktsiakapitali) säilitamine ning osanikele või aktsionäridele ebaseaduslike väljamaksete tegemise takistamine. Nt ÄS §-s 157 toodud reeglid osanikele väljamaksete tegemise kohta; oma osa omandamise või tagatiseks võtmise keeld (ÄS § 162); ÄS §-s 159 sätestatud laenukeeld.
47. Milline on osaühingu juhtimisskeem?
Osaühingu juhtimine on reeglina kahetasandiline: osanikud ning juhatus. Seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel võib osaühingul olla ka nõukogu.
48. Milline on osanike pädevus ja vastutus osaühingu juhtimisel?
Osanike pädevuses on (ÄS § 168 lg 1):
1) põhikirja muutmine;
2) osakapitali suurendamine ja vähendamine;
3) nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
4) kui ühingul ei ole nõukogu - juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, samuti tehingute tegemise otsustamine juhatuse liikmetega ja nendeks tehinguteks osaühingu esindaja määramine;
5) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
6) osa jagamine;
7) audiitori valimine;
8) erikontrolli määramine;
9) kui ühingul ei ole nõukogu - prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine;
10) juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine;
11) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;
12) muude seaduse või põhikirjaga osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine.
Juhul kui osanike pädevust on põhikirjaga laiendatud, ÄS § 168 lg 2, et osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes, ent sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed.
49. Millised on osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjed?
Osanike koosoleku kokkukutsumisel tuleb järgida ÄS §-s 172 sätestatud korda, vastasel korral on osanike koosoleku otsused tühised, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. (ÄS § 1721).
50. Mis hetkest algab ja millal lõpeb juhatuse liikme esindusõigus?
Juhatuse liikme volitused algavad tema nimetamisest osanike või nõukogu poolt, mitte aga äriregistrisse kande tegemisest ning tema volitused lõpevad tema tagasikutsumisega,
tähtaja möödumisega või tagasiastumisega; tulenevalt VÕS käsunduslepingu sätetest lõpevad volitused ka juhatuse liikme surma korral (VÕS § 633 lg 1).
51. Millised on osaühingu juhatuse kohustused?
Käsundussuhte alusel on käsundisaaja põhilised kohustused hoolsuskohustus ja lojaalsuskohustus.
Äriseadustik täpsustab juhatuse liikme hoolsuskohustust, märkides, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). Lojaalsuskohustuse sisuks on juhatuse liikme puhul konkurentsikeeld (ÄS § 185) ja ärisaladuse hoidmise kohustus (ÄS § 186).
52. Millal kehtivad osaühingu juhatuse liikmete esindusõiguse piirangud kolmandate isikute suhtes?
Ühine esindusõigus on ainus juhatuse liikmete esindusõiguse piiramise võimalus, mis kantakse ühingu registrikaardile ning kehtib ka kolmandate isikute (sh ühingu äripartnerite) suhtes. Tehingute tegemine üksiku juhatuse liikme poolt ühise esindusõiguse nõuet rikkudes toob kaasa vastavate tehingute tühisuse.
53. Millal peab osaühingul olema nõukogu?
Osaühingul peab olema nõukogu, kui (ÄS § 189 lg 1):
1) osakapital on üle 25 000 eurot ja juhatuses on vähem kui kolm liiget;
2) see on ette nähtud osaühingu põhikirjas.
54. Kuidas toimub dividendide maksmine osaühingus?
ÄS § 157 lg 2 kohaselt makstakse osanikule osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Väljamakseid osanikele võib teha puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud aastabilansi alusel (ÄS § 157 lg 1). Reeglina makstakse dividend välja rahas, kuid osaniku nõusolekul ka muus varas (§ 157 lg 5). Dividendide väljamaksmisel võetakse aluseks osanike nimekiri (ÄS § 182).
55. Selgita peamisi erinevusi osa ja aktsia vahel.
Erinevalt osast on aktsia jagamatu (ÄS § 224). Kui osanikul saab alati olla vaid üks osa, siis aktsiaid võib aktsionäril olla mitu. Aktsiad on nimelised ning need on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, elektroonilise kirjena (ÄS § 228) ent ÄS § 148 lg 6 kohaselt osa kohta ei või välja anda väärtpaberit (k.a. elektroonilist). Erinevalt osadest on aktsiad vabalt võõrandatavad (ÄS § 229 lg 1), olles omanikule igal ajal realiseeritav. Osalus OÜ-s peab olema püsiv
56. Selgita osa ja aktsia võõrandamise korra erinevusi.
Põhikirjaga võib ette näha, et aktsia võõrandamisel kolmandatele isikutele on teistel aktsionäridel ostueesõigus (ÄS § 229 lg 2). Aktsiaseltsi taotlusel kantakse Eesti väärtpaberite keskregistrisse ostueesõiguse kohta märge. Aktsia käsutamine pärast märke kandmist registrisse on tühine osas, milles see ostueesõiguse teostamist kahjustab või piirab (ÄS § 229 lg 22). Osa saab vabalt võõrandada üksnes teisele osanikule (§ 149 lg 1). Osa võõrandamisel kolmandatele isikutele on teistel osanikel ühe kuu jooksul võõrandamislepingu esitamisest ostueesõigus (ÄS § 149 lg 2).
57. Mille poolest erinevad aktsionäri ja osaniku õigused?
Aktsiaseltsi aktsionäriga võrreldes märksa ulatuslikum on osaniku õigus teabele (ÄS § 166). Nimelt on osanikul on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda OÜ dokumentidega, samal ajal kui aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta (ÄS § 287 lg 1), st et aktsionär ei saa nõuda teabe esitamist igal ajal ning talle ei ole ka tagatud võimalus dokumentidega tutvuda.
58. Selgita aktsiaseltsi juhtimisskeemi.
Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek (ÄS § 290 lg 2). Kuna üldkoosolek on aktsionäride jaoks ainus võimalus teostada oma hääleõigust ning saada juhatuselt teavet, on üldkoosolekut puudutav regulatsioon küllaltki detailne ning range. Korraline aktsionäride üldkoosolek toimub üks kord aastas ning selle kutsub kokku juhatus (ÄS § 291), kes saadab üldkoosoleku kokkukutsumise teate kõigile aktsionäridele. Aktsiaselts, millel on üle 50 aktsionäri, võib kõikidele aktsionäridele teate saatmise asemel avaldada teate üleriigilise levikuga päevalehes (ÄS § 294 lg 1).
Üldkoosolekul osalevad need aktsionärid (või nende esindajad), kes on aktsionäridena kantud aktsiaraamatusse ning õigustatud aktsionäride ring määratakse seisuga 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti (§ 297 lg 5). Üldkoosolekul võetakse otsuseid vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud kui seadus või põhikiri näeb teatud otsuste vastuvõtmiseks ette suurema häälteenamuse nõude (ÄS § 299 lg 1).
Aktsiaseltsi juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist (ÄS § 306 lg 1 ja lg 4). Juhatusel on ka aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise kohustus ning aruandekohustus nõukogu ees, samuti on juhatuse ülesanne esitada äriregistrile seaduses ette nähtud avaldusi ning teateid. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu (ÄS § 309 lg 1).
Aktsiaseltsi nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle (ÄS § 316) ja annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel (ÄS § 317 lg 1). Nõukogul peab olema vähemalt kolm liiget. Nõukogu liige ei pea olema aktsionär (ÄS § 318 lg 1, lg 2). Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek (ÄS § 319 lg 1).
Aktsiaseltsil peab olema audiitor, kelle nimetab üldkoosolek (ÄS § 328). Audiitori andmed tuleb esitada äriregistrile.
59. Kes ja kuidas saab piirata juhatuse ning nõukogu pädevust? Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu (ÄS § 309 lg 1), seega on nõukogul juhatuse piiramise pädevus. Aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks peab juhatusel olema nõukogu eelnev nõusolek (ÄS § 317 lg 1). Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek (ÄS § 319 lg 1). Üldkoosolekul on õigus laiendada nõukogu pädevust põhikirjaga.
60. Mille poolest erineb juhatuse ja nõukogu pädevus?
Seaduslik esindusõigus on juhatuse liikmetel, ehk juhatus juhib ja esindab äriühingut (ÄS § 306 lg 1). Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle (ÄS § 316).
61. Millised on juhtorgani liikme kohustused ja vastutus?
Seadusega pandud nõue täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning sätestatud konkurentsikeeld ja ärisaladuse hoidmise kohustus (ÄS §§ 324, 325, 327). Kohustused ja vastutused moodustavad ühe terviku. Vastutus seondub juhtorgani juriidiliste kohustuste rikkumisega. Nt kahju hüvitamise kohustus (ÄS § 315; TsÜS § 37). Äriõiguslik vastutus tuleb ÄS §-st 309 lg-st 3, tagasikutsumise võimalus. Pankrotiõiguslik vastutus tuleneb arestist (PankrS §-st 89) ja ärikeelust (PankrS §-st 91) jne.
62. Kas, millistel tingimustel ja kelle ees vastutab aktsionär AS-ile tekitatud kahju eest?
Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts ise juriidilise isikuna vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. (ÄS § 221). TsÜS § 32 kohaselt peavad aktsionärid järgima omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve, sh mitte kahjustama aktsiaseltsi ega aktsionäride õigustatud huve. Selle kohustuse rikkumine võib Riigikohtu hinnangul kaasa tuua aktsionäri vastutuse aktsiaseltsi ja/või aktsionäri ees võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ning samal ajal ka VÕS § 1043 alusel (3-2-1-7-10).
63. Miks on osaühinguid üle kümne korra rohkem kui aktsiaseltse?
Osaühingu regulatsioon äriseadustikus ei ole nii range kui aktsiaseltsi puhul; osaühingut reguleerivaid norme on vähem ning nende hulgas on rohkem dispositiivseid sätteid kui aktsiaseltsi kohta käivates paragrahvides.
64. Selgita tulundusühistu peamist erinevust teistest äriühingutest.
Tulundusühistu eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Peamisteks eripäradeks teiste äriühingutega on ühistusse liikmeks astumine on lihtsam (avalduse alusel) kui osade ja aktsiate omandamine. Ühistus osalemine tähendab kõigi liikmete aktiivset osalemist juhtimises, erinevalt teistest äriühingutest, kus omanikud vahetult juhtimist ei pea teostama . Ühistu kasum jaguneb võrdeliselt liikme osalusele ühistu tegevuses, mitte võrdeliselt paigutad kapitaliga , nagu äriühingus.
65. Selgita, miks võib olla vajalik äriühingute ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine.
Ettevõtete ühinemise või omandamise põhieesmärgiks on kasumi suurendamine. Kasumi suurendamise allikaks on seejuures ühinemise või omandamisega saavutatav sünergia ehk lisandunud väärtus, mis tekib äriühenduse osapoolte koos tegutsemisest võrrelduna olukorraga, kus ühinemist või omandamist toimunud ei oleks, nt turuosa suurendamise teel, uuele turule pääsemise teel, kulude vähendamise ja tulude suurendamine.
Jagunemine (tütarettevõtete loomine) omab majanduslike põhjuseid nt ettevõtlustegevuseks mittevajaliku vara eraldamine äritegevuseks vajalikust, tüli ettevõtte kaasomanike vahel, ettevõtteosade võõrandamise ettevalmistamine või vastutusriski isoleerimine (uute toodete arendamisega kaasnevate riskide hajutamine, kui olemasolevat ettevõtet ei soovita koormata kahjumi eest vastutamise ohuga) jne.
Ümberkujundamine on reageering turusituatsioonile, kohanemine muutunud turusituatsiooniga, poliitiliste ja majanduslike muudatustega.
66. Selgita, miks on ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise korral vajalik avaldada vastavasisuline teade Ametlikes Teadaannetes. Ümberkujundamine võib halvendada võlausaldajate positsiooni nt kaotab täis või usaldusühingu ümberkujundamisel OÜ-ks või AS-iks võlausaldaja vähemalt ühe füüsilise isiku isikliku vastutuse. Seetõttu on avaldamiskohustus Ametlikes Teadeannetes mõeldud võlausaldajate informeerimiseks ja kaitseks.
67. Milline on mittetulundusühingute ja sihtasutuste põhimõtteline erinevus aktsiaseltsidest ning osaühingutest? Nende peamiseks eesmärgiks erinevalt OÜ-st ja AS-ist ei ole liikmetele või asutajatele kasu teenimine . Nii mittetulundusühing kui sihtasutus võivad tegeleda majandustegevusega ning saada sellest ka tulu, kuid erinevalt äriühingutest ei või seda tulu dividendidena välja jagada, vaid seda võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks (MTÜS § 1 lg 2, SAS § 2 lg 3).
Äriühingu või tulundusühistu ja mittetulundusliku ühenduse (MTÜ või mittetulundusühistu, SA) eristamise kõige olulisemaks kriteeriumiks on nende tegutsemise põhieesmärk – majandustegevuse kaudu kasumi taotlemine või mitte.
68. Millised on mittetulundusühingute ja sihtasutuste peamised erinevused?
MTÜ liikmeline, SA-l ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, asutajad vaid doonoriteks, ei tegele juhtimisega.
69. Milliste mittetulundusühingute kohta kehtivad eriseadused?
Lisaks mittetulundusühingute seadusele reguleeritakse eriseadustega (MTÜS on nende suhtes üldnormiks), näiteks:
1) korteriühistud - korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine;
2) erakonnad ehk parteid - erakonnaseaduse § 1 lg näeb ette, et erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine;
3) ametiühingud - ametiühingute seaduse § 2 lg 1 kohaselt on ametiühing iseseisev omaalgatuslik ja
vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus - ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine;
4) usulised ühendused - kirikute ja koguduste seaduse § 2 lg 1 sätestab, et usulised ühendused on kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid ;
5) loomeliidud - loovisikute ja loomeliitude seaduses sätestatud korras tunnustatud MTÜ-d,
mille eesmärk on edendada vastavat loomeala ja toetada oma liikmeks olevate loovisikute loometegevust (loovisikute ja loomeliitude seaduse § 4);
6)kohaliku omavalitsuste üksuste liidud - kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse § 2 lg 2 kohaselt on maakondliku liidu eesmärgiks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine jne.
70. Kas mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kanded omavad sarnaselt äriregistrile juriidilist jõudu? MTÜS § 2 lg 1 kohaselt tekib mittetulundusühingu õigusvõime mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ning kande tegemisel saab temast eraõiguslik juriidiline isik. MTÜ-d mis ei ole kantud vastavasse registrisse ei ole eraõiguslikud juriidilised isikud ning neile rakendatakse seltsingu kohta sätestatut (§ 2 lg 2). Mittetulundusühingut ei kanta registrisse, kui avaldus registrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest.
71. Kas mittetulundusühingu eesmärki saab muuta?
Põhikirjas ettenähtud MTÜ eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
72. Miks ei või mittetulundusühingut ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks?
Piirangu eesmärgiks on vältida olukorda, kus mittetulundusühingu või sihtasutuse vormi kasutataks tulundusliku tegevusega tegelemiseks ning sisuliselt äriühingu asutamisformaalsustest kõrvalehiilimiseks.
73. Kui suur peab olema mittetulundusühingu algkapital?
Puudub selle kohane nõue.
74. Kas sihtasutuse eesmärki saab muuta?
Peale sihtasutuse registrisse kandmist võivad asutaja(d) või nõukogu põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki (SAS § 41 lg 3).
75. Kas mittetulundusühing ja sihtasutus võivad tegeleda majandustegevusega?
Nii mittetulundusühing kui ka sihtasutus võivad tegeleda majandustegevusega; lisaks MTÜ nõudele, et saadud tulu võib kasutada vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks näeb SAS ette ka lisapiirangud väljamaksete tegemisele: sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (SAS § 2 lg 2).
76. Kas aktsiaselts saab olla mittetulundusühingu või sihtasutuse asutajaks?
Asutajad võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud (MTÜS § 5). Äriühingu
osanikuks võivad olla ka MTÜ-d või SA-d, kui see on nende põhikirjaliste eesmärkidega kooskõlas.
77. Kas mittetulundusühing saab olla aktsiaseltsi asutajaks?
Kui MTÜ ei välista taolist võimalust oma põhikirjas. Äriühingu asutamine üheks võimaluseks MTÜ või SA jaoks, kes soovib tegeleda oma põhikirjaliste eesmärkidega seotud ettevõtlusega või leiab, et konkreetne kavandatud ettevõtlus on MTÜ või SA vormis ebamõistlikult komplitseeritud . Äriühingus osaluse omandamist ei saa käsitleda MTÜ või SA põhitegevusena, kui MTÜ või SA mittetulundusliku iseloomuga muu tegevus säilib.
78. Kellel on õigus muuta mittetulundusühingu põhikirja? Üldkoosolekul osalenud liikmetel. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Põhikirja uue teksti peab allkirjastama vähemalt üks juhatuse liige.
79. Kuidas toimub sihtasutuse juhtimine? Mittetulundusühingu juhtimine?
MTÜS näeb MTÜ puhul obligatoorsena ette kahe organi olemasolu: üldkoosolek (MTÜ kõrgeim organ) ja juhatus (esindab ja juhib MTÜ-d). Juhtimisega seotud küsimused kuuluvad reguleerimisele ka MTÜ põhikirjas. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik MTÜ liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides MTÜ juhtimise küsimustes (põhikirja muutmine, eesmärgi muutmine, juhatuse liikmete määramine jt), mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või MTÜ muu organi pädevusse.
80. Milline on mittetulundusühingu seaduslik esindusorgan?
Juhatus on mittetulundusühingut juhtiv ja esindav ning selle raamatupidamist korraldav organ, mis võib koosneda ühest (juhataja) või mitmest liikmest. Igal juhatuse liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes (MTÜS § 27 lg 1).
81. Millised on mittetulundusühingu juhatuse liikmete õigused? Kas neid õigusi saab piirata? Kas piirangud kehtivad kolmandate isikute suhtes?
Juhatuse igal liikmel on õigus esindada MTÜ-d kõikides õigustoimingutes. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.
82. Kes ja kuidas saab nõuda mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist? Revisjonikomisjon.

• Mis on vahet tavamenetlusel ja kiirmenetlusel?
  

Ettevõtte asutamine võib toimuda nii tavamenetluse kui kiirmenetluse vormis. Tavamenetlus erineb kiirmenetlusest kande tegemise kiiruse osas. Mitmete ettevõtlusvormide puhul võimaldatakse kasutada mõlemat menetlusviisi vastavalt sellele, kuidas konkreetsel erijuhul on ettevõtjal seda majanduslikult mõttekam sooritada . Kande aluseks olevad dokumendid esitatakse registrit pidavale kohtule täiselektrooniliselt ning kindlatele esitamis- ja vorminõuetele vastavalt. Ainult selline andmete edastusviis võimaldab tehniliselt läbi viia dokumentide kiire automaatkontrolli ja viia registri töömaht esitatud dokumentide läbivaatamisel miinimumini. Osaühingu notariaalselt tõestatud asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja asendab kiirmenetluses tüüppõhikiri.
Tüüppõhikiri on alternatiiv vabatekstilisele notariaalsele asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale.
Tüüppõhikirja alusel asutamisest jäävad aga välja eriseaduste alusel loodavad osaühingud, sest tüüppõhikirjaga pole võimalik näha ette kõiki erisusi ja lisatingimusi, mida eriseaduste alusel loodavad osaühingud peavad oma põhikirjaga sätestama.
Protsessi sammude kirjeldus
Kandeavalduse koostamine - sisestatakse ettevõtte üldandmed ja osanike andmed ning lisatakse põhikiri, asutamisotsus /-leping, juhatuse liikmete lepingud ning tööinspektsiooni teavituskiri.
Riigilõivu ja osakapitali tasumine - tasutakse riigilõiv ning tehakse osakapitali ülekanne kohtu deposiitarvele. Osakapital kantakse ettevõtte pangaarvele peale ettevõtte asutamist. Kande
tegemine kohtu deposiitarve kaudu teenib kohtupoolse kontrolli eesmärki.
Kandeavalduse menetlus - kiirmenetlus kestab kuni 1 tööpäev, tavamenetlus kuni 5 tööpäeva.
Määrus puuduste kõrvaldamiseks - kui kandeavalduses esineb vigu või puudujääke, edastab kohus Ettevõtjaportaali kaudu määruse vigade kõrvaldamiseks. Vigade kõrvaldamiseks tähtaega ei seata.
Kandeavalduse otsus - kandeavalduse otsus edastatakse määrusena Ettevõtjaportaali.
Avalduse esitaja identifitseeritakse kas ID-Kaardi või Mobiil-ID alusel.
Lisaks loetletud tegevustele tuleb vastavalt vajadusele ettevõtja peale asutamist registreerida
Majandustegevuse Registris või/ ja Maksu- ja Tolliametis.

• Millistel tingimustel on äriühingu asutamisel võimalik kasutada kiirmenetlust?
  

Kiirmenetluse võimalust on esialgu võimalik kohaldada ainult osaühingu, füüsilisest isikust ettevõtja, täis- ja usaldusühingu esmakannetele ning füüsilisest isikust ettevõtjate ja äriühingute (sh ka aktsiaseltside ja tulundusühistute) muutmiskannetele.
Aktsiaseltsi näiteks kiirmenetluse korras asutada ei ole võimalik.

• Selgita, mis on väline esindusõiguse piirang ja mis on sisesuhtest tulenev piirang? Too näiteid.
  

väline esindusõiguse piirang. Ühine esindusõigus on ainus juhatuse liikmete esindusõiguse piiramise võimalus, mis kantakse ühingu registrikaardile ning kehtib ka kolmandate isikute (sh ühingu äripartnerite) suhtes. Tehingute tegemine üksiku juhatuse liikme poolt ühise esindusõiguse nõuet rikkudes toob kaasa vastavate tehingute tühisuse.
sisesuhtest tulenev piirang. Juhatuse liikme üle ühise esindusõiguse kaudu järelevalve teostamise asemel oleks mõistlik piirata juhatuse liikme esindusõigust sisesuhtes ühinguga, sätestades põhikirjas või juhatuse liikme teenistuslepingus tehingute loetelu, milleks juhatuse liige vajab nõukogu nõusolekut.

• Too näiteid tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest. Millist rolli mängib antud mõiste äriühingute tegevuse puhul.
  

ÄS § 317 lg 1, sätestab loetelu tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest ja mille sõlmimiseks on juhatus õigustatud vaid nõukogu nõusolekul. Nt lubamatult suure mahuga lepingute sõlmimine või vara pantimine.

• Kirjelda äriühingu lõpetamise protseduuri.
  

• osanike otsusel (üldkoosoleku otsusega))
  
• kohtuotsusega
  
• teistel seaduses või põhikirjaga ettenähtud alustel
  

Firma lõpetamine algab bilansi koostamisega ja teate avaldamisega firma likvideerimismenetlusest väljaandes Avalikud Teadaanded. Võlausaldajad peavad teatama nelja kuu jooksul viimase teate avaldamisest kõigist oma nõuetest firma vastu. Firma likvideerimine lõpeb lõppbilansi ja järelejäänud vara jaotusplaani koostamisega. Pärast likvideerimise lõpuleviimist kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel viimase likvideerimisteate ilmumisest ja kolme kuu möödumisel lõppbilansi osanikele tutvustamiseks esitamist esitavad likvideerijad avalduse firma kustutamiseks äriregistrist. Firma likvideerimine võtab maksimaalselt aega kuus kuud.

• Mida tähendab konkurentsikeeld? Too näiteid
  

Konkurentsikeeld seadusest või lepingust tulenev isiku eneseteostusvabaduse piirang. Äriseadustiku kohaselt (ÄS § 185 ja 312) on juhatuse liikmel keelatud ametiajal olla äriühinguga samal tegevusalal füüsilisest isikust ettevõtja, samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ning ka äriühingu juhtorgani liige (va juhul, kui ühing kuulub samasse kontserni). Juhatuse liikmele seatavad tegevuspiirangud peavad olema põhjendatud (sh mõistlikud) ning kooskõlas konkreetse ettevõtte tegevusega. Juhatuse liikme konkureeriva tegevuse piiramise eesmärk on ettevõtja ärihuvide kaitse, mistõttu ka piirangute sisu ja ulatus peaksid sellele eesmärgile vastama. Üldiselt peaksid vastavad piirangud puudutama üksnes ühinguga samal tegevusalal tegutsemist, et neid saaks õigustada ühingu ärihuvide kaitsmisega. Juhatuse liikme konkurentsikeeld kehtib seaduse alusel vaid juhatuse liikme ametiajal.

• Mida tähendab konfidentsiaalsusnõue? Too näiteid.
  

Juhtorgani liikme konfidentsiaalsuskohustus on üldise lojaalsuskohustuse üks osa. Konfidentsiaalse infona käsitletakse infot mida juhtorgani liige ei tohi avaldada kolmandatele osapooltele – äriühingut ja tema tegevust puudutavaid äri- ja tootmissaladusi ( ÄS § 313). Teabel peab olema kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu. Nt AS puhul enneaegse info väljastamine või siseinfo avaldamine.

• JL vastutus ja vastutuse välistamine
  

Juhtorgani vastutust saab vaadelda lähtuvalt tagajärgedest – kahju hüvitamine, ametist tagandamine, karistusõiguslik ja isiklik vastutus äriühingu kohustuste ees. Välistamise alused:
a) tegutsemine juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärase otsuse alusel (TsÜS §
37 lg 1);
b) kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1) - kohustuse rikkumise üldpõhimõte VÕS-s.
Vastutuse üldpõhimõte – vastutab rikkumise eest kui see ei ole vabandatav. Eeldatakse, et see ei ole vabandatav. JL peab tõendama vastupidist. Rikkumine vabandatav – vääramatu jõu mõjul, mida isik:
_ ei saanud mõjutada;
_ ei saanud temalt oodata, et ta selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või
selle tagajärje ületaks;
_ vabandatavus võimalik üksnes vääramatu jõu mõju jooksul.

• Kuidas toimub täisühingu juhtimine? Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule.
  

• Millised on peamised erisused täis- ja usaldusühingu vahel?
  

täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu puhul osanikud ja usaldusühingu ainult täisosanikud. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, usaldusühingu usaldusosanikul ei ole õigust ühingut esindada. Täisühing: liikmelisusel põhinev; vastutus- osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest kohu oma varaga; asutamine ja juhtimine- lihtsustatud asutamine, juhtimine, raamatupidamine, aruandlus ja finantskontroll .
Usaldusühing: äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all vastutus- vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.

• Millised on peamised erisused täisühingu ja osaühingu vahel?
  

Täisühing: liikmelisusel põhinev; vastutus- osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest kohu oma varaga; asutamine ja juhtimine- lihtsustatud asutamine, juhtimine, raamatupidamine, aruandlus ja finantskontroll.
OÜ: kapitalil põhinev; vastutus- osanikud ei vastuta isiklikult OÜ kohustuste eest, OÜ vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga; asutamine ja juhtimine- ranged nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele, aruandlusele

• Mis on aažio? Too näiteid, millal seda kasutatakse. aazio on vahe väärtpaberi tegeliku hinna (börsihind, kurss , turuväärtus) ning sellest madalama nominaalhinna (nimiväärtus, nominaalväärtus) vahel. Aažioks nimetatakse ka väärtpaberi müügist saadud tulu.
  

See osa väärtpaberi võõrandamishinnast, mis ületab väärtpaberi nimiväärtust. Aažio kui võõrsõna eestipärane vaste on ülekurss. Viimast mõistet kasutatakse peamiselt väärtpaberite emiteerimisel hinnaga, mis ületab nende nimiväärtust. Teisisõnu, praktikas on "aažio" mõiste mahult laiem kui "ülekursi" mõiste - aažio all võidakse silmas pidada nii (laiemalt) seda osa väärtpaberi võõrandamishinnast, mis ületab võõrandatud väärtpaberi nimiväärtust, kui ka ( kitsamalt ) seda osa väärtpaberi emiteerimisel väärtpaberi eest tasutust, mis ületab emiteeritud väärtpaberi nimiväärtust; ülekursi mõistet kasutatakse aga reeglina vaid väärtpaberite emiteerimise kontekstis (emiteerimise käigus võõrandamine on samuti võõrandamine). Nt omaniku sissemakstud summa osakapitali suurendamiseks kantakse kontole, äriregistris registreerimata osakapital.

• Mis on ülekurss? Too näiteid, millal seda kasutatakse. Ülekurss on osa väärtpaberi emiteerimisel väärtpaberi eest tasutust, mis ületab emiteeritud väärtpaberi nimiväärtust. Ülekurssi võib kasutada:
  

1) ühingu kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali ning muude põhikirjas ettenähtud reservide arvel;
2) kapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel (ÄS § 155 lg 2).

• Mida tähendab piiratud varaline vastutus?
  

Tulenevalt ÄS §-st 135 lg 2 ja 3 OÜ osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. OÜ vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Tulenevalt ÄS §-st 221 lg 2 ja lg 3 AS-i aktsionär ei vastuta isiklikult AS kohustuste eest ning AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.

• Selgita erisusi liht- ja eelisaktsia vahel.
  

Aktsiate liigitamine
Aktsionäridele antava hääleõiguse reguleerimiseks võib ettevõte välja lasta erineva klassi aktsiaid. Reeglina jagunevad need liht- ja eelisaktsiateks ning märgistatakse tähtedega (A-, B-, C- seeria aktsiad). Erineva klassi aktsiad annavad aktsionäridele erinevad õigused: näiteks A-seeria aktsia võib anda omanikule ühe hääle, B-seeria kolm häält, C-seeria eelisaktsia ühe hääle.
Lihtaktsia (Common Stock ) on kõige tavalisem aktsia, mille omanik saab tulu aktsiahinna tõusust ja dividendidest. Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, kuid kasumi jaotamisel ja ettevõtte likvideerimisel saavad lihtaktsiate omanikud oma osa alles viimasena.
Eelisaktsia (Preffered Stock) omanik saab lihtaktsia omanikega võrreldes erinevad õigused. Nimetus eelisaktsia tuleb sellest, et kasumi jaotamise ja ettevõtte pankroti korral tehakse nende omanikele väljamaksed enne tavalisi aktsionäre. Tavaliselt on neil fikseeritud dividendid ning seetõttu väiksem võiduvõimalus kuid ka väiksem risk. Eelisaktsia ei anna aktsionärile hääleõigust, kuid tagab selle omanikule võrreldes lihtaktsiate omanikega eelisõiguse saada osa kasumist või ettevõtte tegevuse lõpetamisel osa alles jäävast varast enne lihtaktsionäre.

• Mis on vahetusvõlakiri? Vahetusvõlakiri on väärtpaber, mille omanikul on õigus vahetada see teatud aja jooksul ettevõtte aktsiaks . Sarnaselt harilikule võlakirjale saab selle omanik tavaliselt ka intresse. Oluliseks näitajaks on vahetusvõlakirja puhul vahetuskordaja, mis näitab, mitu aktsiat võlakirja omanik võlakirja eest soovi korral saab. Vahetuskordaja ei pruugi olla ajas konstantne . Näiteks võib esimesel aastal anda võlakiri õiguse vahetada see 50ks aktsiaks, mõne aasta pärast aga õiguse omandada 40 aktsiat.
  

• Mis on vahet aktsia nimiväärtusel, raamatupidamislikul väärtusel ja turuväärtusel. Too näiteid.
  

Nimiväärtus e. nominaalväärtus - kajastatakse emiteeritud aktsiaid ettevõtte bilansi passivas aktsiakapitali real . Aktsia nimiväärtus väljendab aktsia osakaalu äriühingu aktsiakapitalis. Äriühingu kõikide aktsiate summa korrutatuna ühe aktsia nimiväärtusega moodustab äriühingu aktsiakapitali. Äriühing võib aegajalt soovida aktsia nimiväärtust muuta, näiteks seetõttu, et aktsia turuhind on järsult tõusnud. Jagades iga aktsia kaheks või enamaks osaks ( split ) vähendatakse proportsionaalselt aktsia nimiväärtust ja turuhinda ilma aktsiakapitali suuruse muutmiseta. Aktsia jagamisel kaheks osaks on endistel aktsiaomanikel peale Spliti kaks korda rohkem aktsiaid, kuid igaüks maksab pool endisest hinnast . Aktsionärile kuuluv vara seejuures ei muutu, kuna see vaid jagatakse suurema arvu aktsiate vahel, millel on väiksem nimiväärtus ja vähendatud turuhind.
Turuväärtus – saadakse aktsia turuhinna ja aktsiate arvu korrutamise läbi. Vara väärtus, mis kujuneb vastavalt nõudmise-pakkumise vahekorrale turul. Tavaliselt kõigub vara turuväärtus ümber vara tõelise väärtuse. Kui väärtpaberite turg toimib efektiivselt, langevad turuväärtus ja tõeline väärtus
kokku.
Raamatupidamisväärtus on aktsia väärtus, mis on näidatud raamatupidamisbilansis. See annab ülevaate ajaloolisest väärtusest, kuid ei anna teavet selle kohta, kui palju aktsia tegelikult maksab.

• Kirjelda osa ja aktsia pärimisega seonduvaid sarnasusi ja erisusi.
  

Osa üleminek pärijale OÜ puhul on võimalik põhikirjaga välistada (tuleb maksta kohast hüvitust ehk kompensatsiooni ), ent AS puhul ei ole võimalik välistada.
Osaniku surma korral läheb osa üle osaniku pärijale, kuid põhikirjaga võib ette näha ka teisiti (ÄS § 153 lg 1). See tähendab, et põhikirjaga võib osa pärijale ülemineku välistada või nähakse ette piirangud osa pärimisel (nt osanikuks saab üks pärija, osaühingul on õigus otsustada, kes pärijatest saab osanikuks vms). Osaühingu põhikirjas olev osa pärimise keeld või piirang ei mõjuta pärijate omavahelisi suhteid (nt kui osanikuks saab üks pärija ning temale langeva pärandvara suurus on väiksem kui osa väärtus, peab ta vahe teistele pärijatele hüvitama rahas). Osa pärimise keeld või piirang on kehtiv üksnes siis, kui põhikirjaga on ette nähtud pärijale kohase hüvituse väljamaksmise tähtaeg ja kord (ÄS § 153 lg 2). Pärijale väljamakstava hüvituse suuruse määramisel tuleks analoogia alusel kohaldada ÄS-i § 111 ning võtta aluseks osa likvideerimisväärtus. Samas ei ole välistatud, et sõltuvalt asjaoludest võib hüvituse määrata ka muul alusel. Lisaks saab hüvituse arvutamise korra näha ette põhikirjaga, kuigi tuleb arvestada, et see kord ei saa kõrvale kalduda üldisest õiglase hüvituse põhimõttest (nt ei ole lubatud põhikirjas kokku leppida, et pärijale makstakse osa nimiväärtus).

• Kirjelda dividendide maksmise korra sarnasusi ja erisusi osaühingu ja aktsiaseltsi puhul.
  

OÜ dividendi arvestamisel on eelduslikult aluseks osa nimiväärtus, kuid põhikirjaga võib näha ette teistsuguse korra (ÄS § 157 lg 2). Teisiti tähendab siin võimalust anda erinevad dividendiõigused kas erinevatele osadele või osanikele (ÄS § 139 lg 1 p 5). Dividende makstakse puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist üksnes kinnitatud majandusaasta aruande alusel (ÄS § 157 lg 1). Tavaliselt otsustatakse dividendide maksmine koos majandusaasta aruande kinnitamisega, samas ei keela seadus teha dividendi maksmise otsust hiljem. Osaühingus ei ole erinevalt aktsiaseltsist lubatud avansiliste dividendide maksmine (ÄS-i § 277 lõiget 3 ei ole võimalik analoogia alusel osaühingule kohaldada).
AS dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega (ÄS § 277). Põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast , mida võib aktsionäride vahel jaotada. ÄS § 278 - Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Dividendide maksmise kord on reguleeritud tulundusühistul TÜSga ning täis- ja usaldusühingul, osaühingul ning aktsiaseltsil ÄSga, kuid maksustamine toimub TuMSga reguleeritud korras. Osa ja osaniku õiguste erisused tuleb ette näha põhikirjas, vastasel korral ei kehti need osaühingu suhtes. Osaniku ja osaga seotud õiguste osas on seadusega kokkulepped lubatud niivõrd, kui seadus vastavaid kokkuleppeid ei keela. Nt on osanikud põhikirjas vabad kokku leppima dividendide maksmise erikorras (ÄS § 157 lg 2).

• Mis on fondiemissioon? Fondiemissioon on aktsiakapitali suurendamine selliselt, et lastakse käibesse tasuta aktsiaid, mis jaotatakse aktsionäride vahel proportsionaalselt neile varem kuulunud aktsiatega. Selle tulemusena siirdatakse osa ettevõtte vabast omakapitalist aktsiakapitali täiendamiseks. Fondiemissiooni tulemusena suureneb aktsiakäive ning seda kasutatakse aktsia turuhinna alandamiseks. Ehk aktsiakapitali suurendamine säilitatud tulu arvelt. Harilikult toimub see aktsiate arvu suurendamisena kuid võib toimuda ka aktsiate nimiväärtuse tõstmisena. Kui aktsiate arvu suurendatakse, muutub aktsia hind turul, kuid ei muutu investori rikkus.
  

• Mis on kahjumi katmiseks kapitali vähendamise lihtsustatud menetluse erisused?
  

(vt ÄS § 199) Osakapitali saab lihtsustatud korras vähendada ainult kahjumi katmiseks ja lihtsustatud korras vähendatud osakapitali puhul ei tohi jaotada kasumit samal ega järgneval 2 aastal. Kui tekkinud vaba kapital on kahjumist suurem, kantakse kahjumit ületav osa reservkapitali (ÄS § 199.2 lg 4). Seega ei ole lihtsustatud vähendamise korral lubatud osanikule teha väljamakseid isegi mitte kahjumit ületavast osast. Menetluslikuks erinevuseks võrreldes väljamaksete tegemisega toimuva kapitali vähendamisega on see, et osakapitali lihtsustatud vähendamise korral ei ole vaja võlausaldajatele teatada ning kuna ka väljamakseid ei tehta, siis toimub kogu protseduur kiiresti. Osakapitali lihtsustatud vähendamine on ühingu ja selle osanike jaoks võimaluseks lahendada netovara kaotusega seotud probleem (ÄS § 176). Samas on see seotud tulevikku suunatud piirangutega - osakapitali lihtsustatud vähendamise puhul ei või osakapitali vähendamise otsustamise majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul maksta osanikele dividendi (ÄS § 199.2 lg 5).

• osakapitali vähendamine tavakorras (teated võlausaldajatele, teadaanne Ametlikes Teadaannetes, kutse võlausaldajatele nõuete esitamiseks, 2 kuud nõuete esitamiseks ja nende rahuldamiseks), siis pärast kõigi toimingute lõppu võib vähendatud osakapitalist vabanenud summa arvelt katta nii kahjumit kui teha väljamakseid osanikele.
  

• Millised äriühingud saavad piiriüleselt ühineda? Piirüleste ühinemiste äriõiguslikke küsimusi reguleerib direktiiv 2005/56/EÜ. ÄS § 4331 lg 1 kohaselt võib Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga. ÄS § 4331 lg 3 kohaselt ei või piiriüleses ühinemises ühendatava ega ühendava ühinguna osaleda tulundusühistu.
  

Aga piiriüleselt jaguneda? ÄS ei näe ette erisusi ühinemisest.
Aktsiasplit on aktsiate arvu suurendamine, samal ajal aktsia nimiväärtust vähendades. Spliti tulemusena muutub aktsia hind turul ning aktsiate arv. Spliti eesmärgiks on aktsiaga kauplemise aktiivsemaks muutmine ning likviidsuse tõstmine.
Omakapital ehk netovara on see osa bilansist, mis jääb järgi kui ettevõtte varadest lahutada kohustused. Omakapital näitab, millises ulatuses on omanikud ettevõttesse raha sisse pannud ja kui palju on ettevõte kasumit teeninud . Omanikele kuuluv vara. Omakapital koosneb järgmistest osadest (bilansiridadest):
1) osakapital – see summa tuleb enne asutamist sisse maksta (vt allpool erandit). Osaühingu korral on nüüd nõutavaks osakapitali suuruseks vähemalt 2500 eurot (Äriseadustik (ÄS) §136). Kõik osakapitali muutused tuleb äriregistris registreerida. Muud omakapitali muutused kajastatakse ainult aastaaruandes.
2) ülekurss ehk aazhio – osakapitali võib suurendada ülekursiga, nt kui on vaja omakapitali suurendada, aga osakapitali väga suurendada ei taha. Ülekurssi võib kasutada ainult kahjumi katmiseks, kui mujalt ridadelt enam võtta ei ole ja osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel (ÄS §155 lg2). Fondiemissioon on osakapitali suurendamine muude omakapitali ridade arvelt, ilma täiendavat raha sisse maksmata.
3) kohustuslik reservkapital – iga aasta kasumist tuleb sinna kanda 5%, kuni reservi suuruseks on saanud 10% osakapitalist. Raamatupidaja saab vastava kande teha kasumi jaotamise otsuse alusel.
4) muud reservid – vastavalt omaniku otsustele, täiesti reguleerimata valdkond.
5) eelmiste perioodide jaotamata kasum – eelmistel aastatel teenitud kasum, mida pole dividendidena välja makstud,
6) aruandeperioodi kasum – viimasel majandusaastal teenitud kasum. Kui algab uus aasta, siis kantakse selle jääk eelmiste perioodide kasumi juurde.
Osaühingu sissemakseta asutamisel märgitakse asutamislepingusse, et osanikud on kohustatud osakapitali tasuma osaühingusse kokkulepitud aja jooksul. Asutamislepinguga võib ka osakapitali sissemakse tegemise aja kindlaksmääramata jätta, kuid see ei tähenda, et osanikud oleksid sissemakse tegemisest täielikult vabastatud. Kuni nende tasumiseni vastutavad osanikud osaühingu ees kogu oma varaga selles ulatuses, mida nad on lubanud asutamislepinguga sissemakseks tasuda. Äriseadustik näeb ette kolm põhilist piirangut, millega osanikud osaühingu sissemakseta asutamisel peavad arvestama – isikute ring, võimalus on ette nähtud ainult füüsilistele isikutele; võimalik sissemakseta osaühingut asutada ainult osakapitali suurusega kuni 25 000 eurot; kuni sissemakse tasumiseni osaühingul keelatud teha osanikele väljamakseid (maksta dividende). See ei kehti osanikele töölepingu alusel makstava tasu ja juhatuse liikme tasu väljamaksmise kohta.
Äriühingute vormid ja põhinõuded1
TÜ
UÜ
OÜ
AS
Minimaalne
osakapital
-2
min 2 500 eurot
min 25 000 eurot
Kapitali
säilitamise
kohustus
Netovara (aktiva miinus kohustused) ei tohi langeda alla 50%
kapitali nimiväärtusest ega olla väiksem kui 2 500 eurot OÜ ja
25 000 eurot AS puhul. Vajadusel tuleb kaasata lisakapitali,
likvideerida või esitada pankrotiavaldus
Osaniku isiklik
vastutus
Kõigil
osanikel
Ainult
täisosanikul
Osanikel osakapitali ulatuses, kui
asutamisel osakapitali sisse ei
makstud
Puudub. Kogu aktsiakapital
tuleb asutamisel sisse maksta
Aastaaruande
kohustus
jah
jah
jah
jah
Auditeerimise
kohustus
Kui esineb 2 tingimust 3-st: käive 2 mln, varade väärtus 1 mln;
töötajaid üle 90 või
Kui käive 6 mln, varade väärtus 3 mln või üle 90 töötaja
Alati
Kõrgeim organ
osanikud
osanikud
osanike üldkoosolek
aktsionäride üldkoosolek
Järelvalveorgan
ja minimaalne
liikmete arv
Võib põhikirjaga määrata nõukogu
(3)
Nõukogu kohustuslik
(3)
Täidesaatev
juhtorgan
ja minimaalne
liikmete arv
täisosanikud3
(2)
täisosanik4
(1)
Juhatus
(1)
Juhatus
(1)
ÄRIÜHINGU ASUTAMINE
TÜ
UÜ
OÜ
AS
Dokumendid
1) notariaalselt tõestatud ühinguleping
2) avaldus äriregistrile
a) notariaalselt tõestatud asutamisleping5
b) põhikiri
c) avaldus äriregistrile
Sissemakse
1) Rahaline või mitterahaline
2) Ühingulepinguga vabalt
määratavas suuruses
3) Sissemakset saab edasi lükata
4) Rahaline või mitterahaline
5) OÜ puhul min 2 500 eurot, AS puhul min 25 000 eurot
6) OÜ puhul saab sissemakset edasi lükata
Asutamiskulu6
TÜ
registreerimise
riigilõiv 12,78 €
UÜ registreerimise
riigilõiv 12,78 €
1) registreerimisel läbi
Ettevõtjaportaali kaudu
registreerimise riigilõiv on
140,60 € (registreerimine 5
tööpäeva jooksul) või
185,34 € (registreerimine 1
tööpäeva jooksul)
2) registreerimisel läbi notari: riigilõiv 140,60 € + notari tasu 21 €7
1)registreerimisel läbi notari: riigilõiv 140,60 €
pluss notari tasu 43,50 €8
Minimaalne
osanike arv
2
1
Muud andmed
1) Sidevahendid
2) põhitegevusala EMTAK klassifikaatori järgi;
3) OÜ ja AS puhul rahalise sissemaksega asutamisel panga teatis ning mitterahalise
sissemakse puhul sissemakse hindamis - ja üleandmisdokumentatsioon
4) OÜ ja AS puhul juhatuse ja nõukogu liikmete andmed ja nende nõusolekud
MITTETULUNDUSÜHENDUSED
MTÜ
SA
Sissemakse
Puudub
põhikapitali nõue puudub, kuid SA olemusest tulenevalt vajalik vara vähemalt 1 euro
Aastaaruande
Kohustus
Jah
Jah
Auditeerimise kohustus
Kui esineb 2 tingimust 3-st: käive 2 mln, varade väärtus 1 mln; töötajaid üle 90 või
Kui käive 6 mln, varade väärtus 3 mln või üle 90 töötaja.
Kui esineb 2 tingimust 3-st: käive 2 mln, varade väärtus 1 mln; töötajaid üle 90 või kui käive 6 mln, varade väärtus 3 mln või üle 90 töötaja.
Lisaks kui asutajaks on riik, avalik õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, samuti testamendi alusel asutatud sihtasutusele või sihtasutusele, mille audiitorkontrolli
kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest .
Kõrgeim organ
liikmete üldkoosolek (põhikirjas
ettenähtud ülesandeid saab täita volinike koosolek)
puudub
Järelvalveorgan
ja minimaalne liikmete arv
liikmete üldkoosolek
Nõukogu (3)
Täidesaatev juhtorgan
ja minimaalne liikmete arv
Juhatus
(1)
Juhatus
(1)
Asutamine
MTÜ
SA
Dokumendid
Asutamisleping, põhikiri,
notariaalselt tõestatud või
digitaalallkirjastatud avaldus
mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrisse
Asutamisotsus, põhikiri, notariaalselt
tõestatud või digitaalallkirjastatud
avaldus mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrisse
Sissemakse
Puudub
põhikapitali nõue puudub, kuid SA-olemusest tulenevalt vajalik vara vähemalt 1 euro
Asutamiskulu9
19,17 € pluss notari tasud (0,60
eurot iga mittetulundusühingu
liikme kohta, kuid kokku mitte
vähem kui 31,95 eurot ja mitte
rohkem kui 127,80 eurot)
57,52 pluss notari tasud (77,30 €)
Minimaalne asutajate arv
2 isikut
1 isik
Muud andmed
Avaldusele lisatakse - asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri; sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid; muud
seaduses sätestatud dokumendid.
Avaldusele lisatakse - asutamisotsus
ja sellega kinnitatud põhikiri;
panga teatis sihtasutusele üleantud
raha kohta; sidevahendite
(telefon, faks vms) numbrid;
muud seaduses sätestatud
dokumendid.
EESMÄRGIST TULENEVAD TEGEVUSPIIRANGUD
MTÜ
SA
Eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla
majandustegevuse kaudu tulu saamine
Puudub piirang tegeleda majandustegevusega
Ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel
Ei või kasutada oma tulusid muude kui üksnes
põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
Eesmärk määratletakse põhikirjas, põhikirjas
määratletud eesmärgi muutmiseks vajalik vähemalt
9/10 MTÜ liikmete häälteenamus üldkoosolekul
Eesmärk määratletakse põhikirjas, põhikirjas
sätestatud eesmärki ei ole võimalik muuta
MTÜ ja SA seletav ülevaade
http://sev.ee/wp-content/uploads/2012/05/Sotsiaalse-ettev%C3%B5tja-juriidiline-abimees.pdf
OSAÜHINGU JA AKTSIASELTSI PEAMISED ERISUSED
OÜ
AS
Miinimumkapital
2500 eurot
25 000 eurot
Kapitali sissemakse
nõue
füüsilised isikud võivad kuni
25 000 euro suuruse osakapitaliga OÜ asutada kapitali sissemakseta
kapital tuleb täielikult sisse
maksta enne aktsiaseltsi
äriregistrisse kandmist
Kiirmenetluse
korras asutamine
kahe tööpäevaga
võimalik
Ei ole võimalik
Nõukogu valimine
vabatahtlik
kohustuslik
Majandusaasta
aruannete
auditeerimine
kohustuslik üksnes juhul, kui ületatud on audiitortegevuse seaduses sätestatud künnised (müügitulu, varade väärtuse ja töötajate arvu osas)
kohustuslik
Osade/aktsiate
registreerimine Eesti
väärtpaberite keskregistris
vabatahtlik
kohustuslik
Osade/aktsiate võõrandamise või
pandiga koormamise
tehingu vorm
notariaalne, kui osad pole
registreeritud Eesti
väärtpaberite keskregistris
lihtkirjalik
Reservkapitali
moodustamine
vabatahtlik
kohustuslik
Hääleõiguseta
osaluse võimalus
Ei ole võimalik
võimalik välja anda eelisaktsiaid, st hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja AS lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel
Vahetusvõlakirjade
väljastamine
ei ole võimalik
võimalik
Ülekursi rakendamine
osade/aktsiate
väljalaskmisel
võimalik juhul,
kui põhikiri näeb ette
võimalik
Osanike/aktsionäride
pädevuse laiendamine
võimalik juhul,
kui põhikiri näeb ette
põhikirjaga pädevuse laiendamine
ei ole võimalik; otsuste vastuvõtmine küsimustes, mis ei kuulu seaduse järgi aktsionäride pädevusse, on võimalik üksnes nõukogu või juhatuse nõudel
Osanike/aktsionäride
ostueesõigus
osanikel on teiste osanike poolt
osade kolmandatele isikutele
võõrandamisel seaduse põhjal
ostueesõigus, mida on võimalik
kasutada ühe kuu jooksul;
ostueesõiguse võib välistada
põhikirjaga
aktsiad on vabalt võõrandatavad;
aktsionäridel on ostueesõigus
aktsiate võõrandamisel kolmandale
isikule üksnes juhul, kui see
tuleneb põhikirjast; ostueesõiguse
kasutamise tähtaeg ei või olla
pikem kui kaks kuud
Osade/aktsiate
võõrandamise muud
võimalikud piirangud
põhikirjas on võimalik sätestada,
et osade võõrandamine kolmandatele isikutele on lubatud üksnes teatud tingimuste täitmise korral (nt osanike, nõukogu või juhatuse nõusolekul)
muid piiranguid peale ostueesõiguse seadusest ei tulene ning pole võimalik
ka põhikirjaga kehtestada
Mitterahaliste
sissemaksete
väärtuse hindamine
hindab juhatus
hindab põhikirjas hindajaks
määratud isik; kui hindamiseks
on olemas üldiselt tunnustatud
ekspert, peab hindama ekspert
Mitterahaliste
sissemaksete
väärtuse hindamise
auditeerimine
audiitor peab kontrollima mitterahalise sissemakse hindamist üksnes juhul, kui OÜ osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitterahalise sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui sellise OÜ kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist
hindamist peab alati
kontrollima audiitor
Osanike/aktsionäride
koosolekutest
etteteatamine
vähemalt üks nädal, kui põhikirjas ei ole sätestatud pikemat tähtaega
korralisest koosolekust tuleb teatada
ette vähemalt kolm nädalat, erakorralisest vähemalt üks nädal, kui põhikirjaga ei ole sätestatud pikemaid tähtaegu
Osanike/aktsionäride
otsuste vastuvõtmine
koosolekut kokku
kutsumata
võimalik, kui otsuse poolt
antakse üle poole kõigist
osadega esindatud häältest
võimalik üksnes juhul, kui otsuse allkirjastavad kõik aktsionärid
Juhatuse liikmete
volitused
tähtajatud, kui põhikirjaga
ei ole sätestatud volituste
tähtaega
volituste tähtaeg kolm aastat, kui põhikirjas ei ole sätestatud lühemat või pikemat (maksimaalselt viis aastat) volituste tähtaega
Väljamaksete
tegemine enne
majandusaasta
aruande kinnitamist
Ei ole võimalik
põhikirjaga võib sätestada võimaluse teha pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada (nõukogu nõusolekul)
Laenukeeld osanikele/
aktsionäridele
laenukeeld kehtib osanikule,
kelle osa esindab rohkem kui
5% osakapitalist, samuti emaettevõtja osanikule, aktsionärile ja liikmele, kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 5% emaettevõtja
osa- või aktsiakapitalist
laenukeeld kehtib aktsionärile,
kelle aktsiad esindavad rohkem
kui 1% aktsiakapitalist, samuti
emaettevõtja osanikule, aktsionärile
ja liikmele, kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 1% emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist
Osade/aktsiate
ülevõtmine
ei ole võimalik
võimalik aktsionäri poolt, kelle
aktsiatega on esindatud vähemalt
9/10 aktsiakapitalist, kui ülevõtmise
poolt hääletab vähemalt 95/100
aktsiatega esindatud häältest
Osa/aktsia
üleminek pärijale
võimalik põhikirjaga välistada
(tuleb maksta kohast hüvitust)
ei ole võimalik välistada
1 Kõikide tabelis toodud vormide asutajaks ja osanikuks võivad olla ka MTÜ-d, kui MTÜ põhikirjas ei ole seda võimalust välistatud. SA ei või sihtasutuste seaduse §-ist 2 lg 4 tuleneva keelu tõttu olla TÜ osanik ega UÜ täisosanik.
2 Nii TÜ kui UÜ osanikud peavad tegema sissemakse, mille suuruse saavad ise ühingulepingus määrata. Sissemaksete omavaheline proportsioon määrab ka kasumi jaotamisel osalemise proportsiooni.
3 Saab piirata ühingulepinguga
4 Usaldusosanikule võib ühingulepinguga anda juhtimisõiguse
5 OÜ asutamisel ettevõtjaportaali kaudu kiirmenetluses asutamislepingut ei sõlmita. Seda asendab põhikiri.
6 Notari ärakirjade väljastamisel lisandub tasu ärakirjade väljastamise eest
7 Tasu suurus sõltub osakapitali nimiväärtuse suurusest, tabelis on tasu väikseimailt võimalikult osakapitalilt nimiväärtuselt 2500 EUR. sõltuvad tehinguväärtusest, mis sõltub osakapitalist
8 Tasu suurus sõltu aktsiakapitali nimiväärtuse suurusest, tabelis on tasu väikseimailt võimalikult aktsiakapitalilt nimiväärtuselt 25 000 EUR. sõltuvad tehinguväärtusest, mis sõltub aktsiakapitalist
9 Notari ärakirjade väljastamisel lisandub tasu ärakirjade väljastamise eest