Ühinguõigus seminarid (0)

Ühinguõigus seminarid 26.02.2018 seminar I Otsust ei tohi kunagi tervikuna tühiseks kuulutada, vaid peab asjaolusid eraldi analüüsima! Äriregister, äriühingute asutamine 1 kaasus Osalejad: OÜ, A, B (III isik) Ajatelg: 01.04 otsus A valimiseks, 10.04 ÄR kanne, 20.04 otsus A tagasikutsumiseks,  21.04. lepingu sõlmimine, 22.04 otsusest teatamine, 24.04 ÄR kanne kustutati. TsÜS § 34 lg 1: kui A juhatuse liikmena midagi teeb, siis see on juhatuse otsus. Esindatav (OÜ)        esindaja (A) (sisesuhe) III isik (B) (välissuhe) Tuleb analüüsida sise- ja välissuhte kehtivust, et lahendada probleeme. Sisesuhte   analüüs:   ametisuhe   on   lepingulaadne   suhe,   mis   tähendab,   et   suhte   tekkimine   ja lõppemine on sarnane lepingu sõlmimisele ja lõppemisele. Valimiseks on vajalik mõlemapoolne tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2). 01.04 valimisotsus on OÜ tahteavaldus. A peab andma nõusoleku. Antud juhul ei nähtu kaasusest nõusolekut, samas võiks tegu olla vaikimisega nõusolekuga. Tuleb eeldada, et nõusolek oli olemas. Ametisuhe algas seega 01.04 ja lõppes teatavaks tegemisega 22.04, kuna tahteavaldus peab olema kohale jõudnud (TsÜS § 69 lg 1). Välissuhte analüüs: registrikanne  loob universaalse  kehtivuse  (ÄS § 34 lg 2). Seega  hakkab välissuhe kehtima kande tegemisest 10.04 ja lõppeb kande kustutamisega 24.04. Negatiivsete asjaolude tõendamine ei ole üldjuhul võimalik, st III isik ei saa tõendada asjaolu, et ta ei tutvunud registrikannete andmetega. Saab tõendada, et tutvus varasemalt, kui kanne oli olemas. Kas leping kehtib? Leping kehtib, kuna kanne kustutati 24. aprillil, mis tähendab, et kolmanda isiku, antud juhul B, jaoks oli kanne äriregistris tõene. Äriregister kaitseb kolmandaid isikuid ÄS § 34 lg 2. Sel ajal kui


leping   sõlmiti,   oli  A kantud   registrisse.   Äriregistri   kaardil   kuupäevad,   millal   kanne   tehti   ja kustutati. Sellel alusel ei saa nõudeid esitada ning välissuhe on ammendunud. Kas   juhatuse   liikmel   oli   õigus   sel   kuupäeval   leping   sõlmida?   Jah.   Kui   poleks   õigust   olnud lepingut   sõlmida,   siis   leping   ikka   kehtiks,   aga   saaks   nõuda   kahju   hüvitamist,   kui   lepingu sõlmimisega tekitati kahju. Kahju hüvitamine ÄS § 187?? või VÕS § 115 lg 1. Juhul, kui sisesuhe puudub, saaks nõuda deliktiõiguse alusel (harva ka käsundita asjaajamine). Kas osaühing saaks lepingust vabaneda? Leping   tuleks   kohtus   vaidlustada,   kuna   juhatuse   liikme   kohta   äriregistrisse   tehtud   kanne   on deklaratiivne,   mitte   õigustloov   (konstitutiivne).   Kanne   on   deklaratiivne,   sest   seaduses   ei   ole kirjas,   et   see   on  konstitutiivne.   Juhul,   kui   kohtule   saab   teatavaks   osaühingu   juhatuse   liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab ta arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle lepinguga esitada? OÜ võiks nõuda lepingu täitmist ja rohkem võimalusi pole. Sellega kaitstakse tsiviilkäivet, et lepingud jääksid maksimaalselt kehtima. 2 kaasus OÜ müüja OÜ ostja vahel sõlmitakse ML ja toimub osa käsutamine. Kas osa käsutamine on osa ülekandmine? Osa on õigus, käsutamine saab rakenduda asjale, aga mitte õigusele. Õigust saab üle kanda. Osa ülekandmine lahendatakse nõude loovutamise sätete järgi. Kas määrus tuleks tühistada?  ÄS § 33 lg-d 5, 6. Küsimus on tegelikult selles, kas kande tegemise formaalsed eeldused on antud juhul täidetud või mitte. Seda saab vaadata dokumentide järgi, mis registripidajale esitatud on. Kapitali vähendamise kohta peab olema otsus ÄS § 1971 ja avaldus § 200. Suurendamisel otsus § 1921, avaldus § 196 ning sissemakse § 194 (§ 140 lg 1). Kõik vastab seadusele, seega tuleb kanne ära teha. Antud juhul tuleks kanne tühistada. Kas varjatakse ML? Eraõiguse üks osa on lepinguvabadus, seega võivad valida, kuidas soovivad tehinguid teha. Ei saa suunata isikud ainult ML-d sõlmima.


Tegemist on kandemäärusega TsMS § 598 järgi ja kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, võib avaldaja esitada määruskaebuse (TsMS § 599). Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik. Kohtunikuabil ei olnud õigust kannet tegemata jätta ja seega tuleks määrus tühistada.  Milline on kohtunikuabi pädevus tehingute sisulisel hindamisel? 3-2-1-139-08:   riigilõivud   erinesid.   Register   ei   saa   küsida   sisuliste   asjaolude   järele,   saab kontrollida ainult kas formaalsed eeldused on täidetud. Kohtunikuabi kontrollib kahte asja: ega pole heade kommete vastase tehinguga tegu TsÜS § 86 ja ega ole tegu olukorraga, kus rikutakse seadusest tulenevaid eeldusi TsÜS § 87. Kohtunikuabil on õigus kontrollida formaalsust (nt dokumentide kontroll), mitte materiaalsust, sest sisuline ehk asjaolude kontroll ei ole tema pädevuses (kohtunikuabi pädevus TsMS § 595). Milliseid dokumente võib kohtu registriosakond osaühingult nõuda? Ettevõtja   on   kohustatud   registripidajale   esitama   kande   aluseks   olevad   ja   seaduses   sätestatud muud   dokumendid,   samuti   allkirjanäidised.   Allkirjanäidised   peavad   olema   notariaalselt kinnitatud. Registripidaja võib ettevõtjalt nõuda ka täiendavaid dokumente, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks (ÄS § 32).  05.05.2018 seminar II 3 kaasus Kuidas tuleb määruskaebus lahendada? Esimesena   tuleks   tegeleda   menetlusõigusega.   Kaks   eraldi   nõudealust.   Kõigepealt   ühingu kõrvaldamine. Kaebeõiguse olemasolu  kontroll:  TsMS hagitamenetluse blokk  §-st 591. Pole  eraldi dok ega avaldusi,   et  eraldi  kannet  vaidlustada   saaks  -  §  599.  Seda,   millega   avaldus  rahuldati,   ei  ole võimalik vaidlustada, kuna isik sai mis ta soovis. Kui registris valeandmed, siis esitada avaldus kande   muutmiseks,   et   kanne   muutuks   õigeks.   St,   et   sellele   lahendile   ei   ole   võimalik   üldse määruskaebust esitada (TsMS § 371 lg 2 p 2). A võiks saada esitada uue kandeavalduse, teatud eelduste olemasolul. TsÜS § 27 lg 2: hetkel kohaldamisele ei tule, asutamislepingut ei saa pärast registrisse kandmist tühistada, on kehtiv igal juhul, kui on kantud registrisse. Mis on tühistamisavalduse õiguslik


tagajärg? Tühistamisavaldus on vastuolus seadusest tuleneva keeluga, õiguslik tagajärg puudub, st tühistamisavaldus on tühine. Tuleb kohaldamisele TsÜS § 40 lg 1 p 2: juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või   asutamislepingu   sõlmimisel   või   asutamisotsuse   tegemisel   esines   asjaolu,   mis   toob   kaasa lepingu   või   otsuse   kehtetuse,   ja   rikkumist   ei   saa   hiljem   kõrvaldada.   Tuleks   esitada   kohtule avaldus   sundlõpetamise   taotluseks   sellel   alusel.   Tuleks   ära   näidata,   milliseid   alused   olid, rikkumise, st pettuse koosseis ja kohus saab otsustada, kas lõpetamine on õigustatud. Kohtul ei ole kohustust ühing sundlõpetada, diskretsiooniotsus. Alternatiiv: B ostaks A välja. Hetkel siin olukord, kus ühingu asutamisel rikuti seadust - tegemist oli pettusega. Seega võib kohaldada juriidilise isiku sundlõpetamist. Juriidiline isik lõpetatakse sellisel juhul kohtumäärusega. TsMS § 629 hagita asi - juriidilise isiku sundlõpetamine: Seega tuleks esitada eraldi hagita menetluse avaldus. Tuleb määrata likvideerija, kes müüb vara maha ja rahuldab nõuded ja kui ei jätku, siis tuleb pankrotimenetlus. A poolt esitatud määruskaebuses ei saa selliseid asju lahendada. Kaubamärk-ärinimi? Sõnaline,   pildiline   nähtus,   mida   kaubamärgina   kaitstakse.   Ärinime   valikul   tuleb   arvestada kaubamärkidega, st, et kui kellelegi on kaubamärk, siis teine ei tohi seda oma ärinimes kasutada. Sõnaselge   nõusolek   puudub,   st   tuleb   tõlgendada   tahteavaldusi.   Tegi   tahteavalduse   nagu asutamislepingus on ettenähtud, st kas nõusolek hõlmab ka seda, et asutab ühingu temale kuuluva kaubamärgiga. JAH. A peaks minema kohtusse ja esitama avalduse sundlõpetamiseks (hagita menetlus). 12.03.2018 seminar III Ühingute organite otsused 4 kaasus Kas hagi on võimalik sellistel asjaoludel rahuldada? Kontroll: „milline oleks olnud 1 päev, millal saaks koosolekut toimuda?“ Päevakorras majandusaasta aruande kinnitamine, 60 aktsionäri. Ajatelg: 22.05 teade posti ja ajalehte, 30.05 koosolek +  otsus, 01.10 hagi  Rikkumise  tuvastamine: Tähtajanõuete rikkumine teadete saatmisel toob kaasa otsuse tühisuse.   Alati   tuleb   kontrollida   teatamisenõuded   üle,   olenemata   sellest,   mida   klient räägib. Kohus lahendab asja hageja nõuete järgi, st isegi, kui tähtaega on rikutud, aga


hageja sellele tuginenud pole. Tuleb tuvastada, kas on korraline või erakorraline koosolek ÄS § 292. Antud juhul korraline, kuna päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine ÄS § 291 lg 1. ÄS § 294 lg 3 etteteatamine. Kui on kahel viisil teatatud, siis tuleb kindlaks teha, milline on õiguslikul viisil tehtud.  Kui AS-s on üle 50 aktsionäri, ei pea kõigile teadet saatma, kui ÄS § 294 lg 1 järgi avaldatakse üldkoosoleku toimumise teade vähemalt   ühes   üleriigilise   levikuga   päevalehes.  §   291   lg   1   ls   3   tuleb   tõlgendada,   et ajalehes avaldamine on nõuetekohane  avaldamine.  See, et midagi  posti  pandi  ei oma enam õiguslikku tähendust. TsÜS § 69 lg 3 ees on ÄS § 294 lg 31  ls 2 erinorm, kuna mõistlik aeg puudub. Analüüsida tuleb ainult ajalehte. Kui ajalehes avaldati 22.05, siis aktsionärideni jõuab info 23.05 ja sellest alates tuleb lugeda 21 päeva, mis on 12.06. Koosolekut saaks pidada seega 13.06. seega rikuti § 294 lg 3 lauset 1.  Rikkumise tagajärg (kas tühisuse tuvastamine või kehtetuks tunnistamine)/nõue: ÄS §§ 3011, 302. Esimesena tugevamad alused: § 3011 lg 1 p 4 eeldab mõnda sätet või põhikirja punkti, mida on rikutud, siis p 3, p 1. Vastuolu seaduse või põhikirjaga, siis § 302, sh tuleb näidata ära. Rikutud normid on kuskil mujal. Kui kehtetuks tunnistamise alust ei leia, siis tuleb alles § 3011  lg 1 p 2 (ultima ratio  pm, kus seda saab kasutada ainult siis, kui otseselt midagi rikutud ei ole, aga olukord on ikkagi väga halb ). Nõude alusnorm on antud juhul 3011 lg 1 p 4.  Kas nõude on esitanud õige isik (kaebeõigus): TsÜS § 38 lg 2 + TsMS § 3 lg 1. Kas aktsionär on huvitatud isik? Jah ÄS § 302 lg 3 järgi (tõendamaks oma hagi esitamise õigust, tuleks esitada protokoll,  kus oleks vastuväide  sees e  aktsionär  teavitaks koosolekul  teisi oma vastuväitest.   See,   kas   vastuväide   läheb   protokolli   või   mitte,   ei   sõltu   sellest   aktsionärist ). Aktsionär   on   esitanud   kehtetuks   tunnistamise   nõude.   Nende   nõuete   puhul   on   tegu kassatoornõuetega,   st   sõltumata   sellest,   milline   on   konkreetne   nõue,   on   kohtul   õigus kohaldada seadust, isegi, kui seadusest tuleneb teine õiguslik tagajärg rikkumisele. Ehk kohus saab hagi rahuldada tühisuse tuvastamisega. Tühisuse tuvastamise nõue välistab III isikud. Kaebeõigus olemas.  Tähtaeg nõude maksma panekul: § 3011 lg 4. Tegemist õigust lõpetava tähtajaga, mis on absoluutne alus. Tähtaeg tuleneb nõude alusest. Enne koosolekut tuleb koostada otsuse eelnõu ja see avalikustada. ÄS § 2931 lg 5 ls 1 kohaselt peab AS  juhatuse koostatud ja aktsionäride, nõukogu või audiitori esitatud otsuse eelnõud ja põhjendused tegema aktsionäridele kättesaadavaks AS-i poolt määratud kohas. Kaasusest selgub,


et seda kohta polnud kirjas teatavaks tehtud. AS-i erisus on, et eelnõu tuleb alati koostada. Lg 5 ls 2 järgi ei ole oluline rikkumine. Juhatus kutsus kokku koosoleku, seega oluline rikkumine. Muu kontroll nagu eelmisel rikkumisel. ÄS § 294 lg 4 p 9 järgi tuleb siis, kui soovitakse vastu võtta majandusaastaaruannet, näidata üldkoosoleku kokkukutsumise teates koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega. 5 kaasus (3-2-1-22-08 p 13) Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? Heidab ette, et koosolek viidi läbi mitteõiguspäraselt. Tuleb kontrollida, kas rikkumine, mida ette heidetakse, oli tegelik rikkumine või mitte. Juhatajat ja protokollijat ei valitud, mistõttu oli koosolek ebaõigesti läbiviidud. § 304 lg 1 ei anna norme, siis tuleb kontrollida põhikirja, tavalisust ja mõistlikkust. Kokkukutsuja on kohustatud koosolekut läbi viima ja kontrollima, et on õigesti kokku kutsutud ja on järgitud päevakorda. Antud juhul juhataja ja protokollija punkti pole rikutud. Nõukogu liikme tagasikutsumine peab olema eraldi päevakorras kirjutatud, seega oli siin kokkukutsumise korra rikkumine § 3011 lg 1 p 4. Kaasuses pole kirjas midagi selle kohta, kas protokoll oli notariaalselt tõestatud. ÄS § 304 lg 7 ütleb, et: AS-i üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks. Rikkumine: § 3011 lg 1 p 3. Antud juhul saaks vaidlustada ainult nõukogu liikme tagasikutsumist. Tagasikutsud liige saab ja  ei saa hagi esitada sellele tuginedes. Piiripealne juhtum, pigem peaks jaatama. 6 kaasus Kuidas peab kohus hagi lahendama? V1:  Rikutud on ÄS § 297 lg 1 alusel kvooruminõuet ehk üldkoosolek on õigustatud otsuseid tegema kui on esindatud üle poole aktsiatega esindatud häältest. Kohal oleks pidanud olema üle poole aktsionäridest. Rikutud on § 297 lg-t 1. Seega   esineb   kehtetuks   tunnistamise   alus   -   ÄS   §   302   lg-s   1   sisalduv   eeldus   ehk   “vastuolu seadusega”, sest ÄS § 297 lg 1 kohaselt pole vajalikku häälteenamust otsuse tegemiseks saadud. § 302 lg 2 järgi on alus ära langenud. TsMS § 168 lg 5, hagejal ainuke mõistlik võimlaus hagi tagasi võtta. Kui kohus jätab rahuldamata või läbi vaatamata, siis menetluskulud poolte kanda.


Hagi on esitatud õigel ajal. Kohus saab tulenevalt ÄS § 302 lg-st 4 hakata asja arutama siis, kui otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Hagi esitamise viimane päev on 01.09. ÄS § 302 lg 3 järgi on õigustatud isikuks juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige. Koosolekust osa võtnud aktsionär saab otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda vaid juhul kui ta on kohal olles lasknud protokollida oma vastuväite. Kui ta seda ei tee, siis kaotab ta õiguse kehtetuks tunnistamist nõuda. Nõude aegumistähtaeg on ÄS § 302 l järgi 3 kuud. Ainus rikkumine, millele tugineti oli kõrvaldatud 1.09. Seega jääb hagi rahuldamata, sest kohus saaks asja arutamist alustada 2.09 (3 kuu möödudes). V2:  ÄS § 1721  järgi on koosolekul, mille kokkukutsumise nõudeid on oluliselt rikutud, tehtud otsused tühised, kui osanikud, kelle suhtes korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Antud juhul ei kiidetud otsust heaks, vaid esitati hagi, mistõttu on 1. juunil antud otsus tühine. Tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada. 19.03.2018 Seminar IV 7 kaasus Tegemist   on   vaheaja   küsimusega,   mis   tingimustel   on   lubatud   katkestamine.   Seadus   ei   ütle vaheaja kohta midagi, seega peab lähtuma teistest põhimõtetest. Kas see oli mõistlik? Õpikus: edasi tuleb minna esimesel võimalusel, mis on hindamise küs. ÄS § 295. Millal oleks pidanud edasi   minema?   Järgmine   ja   ülejärgmine   päev   veel   ok,   aga   edasi   kahtlane.   See   peab   olema mõistlikult   tajutav   vaheajana.   Kas   48%   mõjutab   midagi?   Ei   mõjuta,   kuna   see   õiguslikult reguleerimata. Kui vajalik arv hääli e üle poole on kohal ÄS § 297 lg 1 järgi. Nõude aluseks § 3011 lg 1 p 4, kuna ei kutsutud uuesti koosolekut kokku – see puudutab teist koosolekut!! Teisele väitele ei saa tugineda, st sellega on kõik korras. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? Ajatelg: 01.06   korraline   üldkoosolek   +   ettepanek   koosolek   katkestada   ja   jätkata   hiljem;   05.07   üldkoosolek   +
majandusaasta aruande kinnitamine; 15.09 hagi kohtule Kontrollskeem: 1. Rikkumine tuvastamine:


Esimese   vastuväite   rikkumise   analüüs:   ÄS   §  293  lg   4   järgib   tohib   üldkoosolekul   otsustada   järgmise
koosoleku kokkukutsumise. Üldkoosolekul võib teha vaheaega ja seadus ei sätesta vaheaja pikkust, kuid
ilmselt tuleb tõlgendada seda mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Vaheaeg kestis rohkem kui 1 kuu, selle
aja jooksul oleks saanud kokku kutsuda uue koosoleku. Uue koosoleku kokkukutsumise tähtaeg on ÄS §
294 lg 3 alusel 3 nädalat, seega oli nö vaheaeg ebamõistlikult pikk ning oleks pidanud kokku kutsuma uue
koosoleku ja saatma kutsed. Või oleks pidanud jätkama koosolekuga nt mõne päeva pärast, mis oleks
olnud ilusti mõistliku aja raamides. Teise   vastuväite   rikkumise   analüüs:   ÄS   §   297   lg   1   järgi   võib   üldkoosolek   võtta   vastu   otsuseid,   kui
üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest. Kuna osales 48%,
seega esineb rikkumine... Kolmanda vastuväite rikkumise analüüs: ÄS § 291 lg 2 ls 2 järgi ei mõjuta tähtaja möödalaskmine otsuste
kehtivust. 2. Rikkumise tagajärg (tühine või kehtetuks tunnistatav): Esimene  rikkumine  ehk uue koosoleku kokkukutsumata jätmine  on kokkukutsumise korra rikkumine,
mille tagajärjeks on otsuse tühisus ÄS §   3011  lg 1 p 4 alusel. Teise rikkumise tagajärjeks on kehtetuks
tunnistamine. 3. Kas nõude on esitanud õige isik: ÄS § 302 lg 3:   Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti
juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega
ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Aktsionär, kes
üldkoosolekul   osales,   võib   otsuse   kehtetuks   tunnistamist   nõuda   üksnes   juhul,   kui   ta   on   lasknud
protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele.  4. Tähtaeg nõude maksma panekul: ÄS § 302 lg 1   kohaselt on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg 3 kuud
arvates otsuse vastuvõtmisest. 8 kaasus Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? Hüpotees: B esitab kohtusse hagi otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja alternatiivselt tühistamiseks.  § 170 lg 2, kvooruminõue. Lahendus: § 171 lg 6. Edasi § 172 lg 1. Aadressiküs 3-4-1-51-14 p 54 jj. § 182 lg 1. Kas selline tahteavaldus omab mingit tähendust, et saata meiliga, mitte postiga? Jah, osanik saab määrata ära, milliste vahendite kaudu temaga suhelda tuleb. Tegemist on olulise rikkumisega,   sest   ei   saadetud   sel   viisil,   kuidas  osanik   soovis.  Sellist   asja   pole   raske  meeles


pidada, kui ainult 3 osanikku on. 3-2-1-22-08 p 15: võib olla vastuolu HUP-ga, kui teatakse, et isikuid pole kohal. B peaks määrama esindaja, kuna on pmst kogu aeg ära. 1. Milles seisnes rikkumine: A rikkumine seisneb hetkel selles, et ta küll saatis koosoleku kokkukutsumise teated osanikele laiali, sh ka
B-le (probleeme tähtaegade ja sisuga eeldatavasti pole), kuid tegi seda tavalise posti teel, olgugi, et B oli
teada   andnud,   et   ta   töötab   kaugsõidujuhina   ning   et   kõik   osaühingu   teated   saadetaks   talle   e-postile.
Koosoleku kokkukutsumise teate saatmine e-postiga on seadusega kooskõlas. A käitumine, mil ta teadis,
et B ei saa teadet kätte ning korduvkoosolekul ei saa osaleda ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning
kuna B ei ole teadet kätte saanud, siis on rikutud oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda, mis on
sätestatud ÄS §-s 172. 
2. Tagajärg: ÄS § 1721: Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid,
ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või
on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on  tühised, kui osanikud, kelle suhtes
kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
Tegemist on tühise otsusega, sest osaühingu juhataja  rikkus oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda tulenevalt ÄS § 1771 lg-st 1.  3. Isik, kes saab üldse nõuet esitada: Tühisuse puhul saab tulenevalt TsÜS § 38 lg 2 lausest 2 nõuet esitada huvitatud isik, kelleks võib olla
praktika kohaselt ka osanik, B on hetkel OÜ osanik, seega saab ta nõuet esitada. 
4. Tähtaeg: Tühisusel ei pidanud tähtaega olema, v.a § 3011 lg 4, aga see käib aktsiaseltsi kohta ja meil osaühing, nii et
vist ei mängi rolli see säte.   Seega on A koosolekul tehtud otsus tühine.  ÄS § 171 lg 6: Kui osanike koosolekul ei ole esindatud käesoleva seadustiku § 170 2. lõikes nimetatud
hääled ning koosolek ei ole seetõttu otsustusvõimeline, kutsub juhatus päevakorda muutmata kokku uue
koosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata.  Seega   iseenesest   pole   keelatud   korduvkoosoleku   kokkukutsumine   ja   koosolekul   otsuse   vastu
võtmine sõltumata koosoleku hääleõiguslike osalejate arvust, kuid selle eelduseks on ikkagi see, et
kõigile osalejatele on teade edastatud, nad on selle kätte saanud ja ka tähtaegadega on kõik korras.
Hetkel oli A pahatahtlik ja teades, et B ei saa seda kirja kätte, saatis talle selle esimesel korral
postiga ja teise koosoleku korraldas A teadlikult sellisel kuupäeval, mil B ei saanud osa võtta.  Vastus: Kohus võib B esitatud hagi alusel otsuse kehtetuks tunnistada, sest otsus on seadusega vastuolus. 9 kaasus 3-2-1-44-17 Ajatelg: 08.02 teated e-postiga; 12.02 koosolek Füüsiline aadress peab olema, kuhu kohale minna, et eelnõuga tutvuda. St nr-st ei piisa. Kuidas tuleb vaidlus lahendada?


Kas otsus on tühine? Rikkumine: 08.02 teade välja, 09.02 kohal, ette peab teatama üks nädal § 172 lg 1 ls 3: 10.02 –
16.02 teade käes ja koosolek saab toimuda kõige varem 17.02. Tähtaega on rikutud, § 1771 lg 1
alusel oluline rikkumine. Teine vv: otsuse heakskiitmist ei ole vaja, sest ta oli kohal. Ta oleks pidanud siis häält tegema. § 177 lg 1 + lg 3. Üldise tasumäära pm peaks ühingut kaitsma. Kolmas vv: nõue aegunud – tühise tuvastamise korral piirangut ei ole, kehtetuks tunnistamisel
viimane päev 12.02-st kolm kuud 12.05. Kui otsus ei ole tühine, siis kas A saab nõuda selle kehtetuks tunnistamist? 26.03.2018 V seminar 10 kaasus Kas hääled on õigesti loetud? A 10 häält, B 30 häält, C 30 häält, D 15 häält, E 15 häält.
Võiks kontrollida, kas D kutsus OÜ koosoleku õigesti kokku. § 171 lg 1, lg 2 p 3, mis sätestab
kapitali nõude, aga praegu hääled.
TsÜS § 32 ja ÄS § 177 lg 1 nõude viga on see, et TsÜS ei rakendu, kuna on tekkinud lepinguline
nõue. HUP ainult siis, kui pole normi, mis olukorda reguleerib.
Kuivõrd A on samaaegselt osaühingu XY nii üks osanikest kui ka üheks juhatuse liikmeks ning koosolekul
oli   otsustamisel   küsimus,   mis   oli   seotud   õigusvaidluses   osaühingu   esindaja   määramisega,   siis   A
hääleõiguse piiramine ÄS § 177 lg 1 alusel oli õigustatud. Seega sai max häältearv olla 90 häält.  Osanik A ei hääletanud, seega on selles osas asi korrektne.
Hääleõiguse piiramise põhimõtted lähtuvad sellest, et teatud juhtudel võib eeldada, et hääletamisel tekib
huvide konflikt osaniku isiklike ja osaühingu huvide vahel, ja on oht, et osanik eelistab isiklikke huve.
Hääleõigust piiravate normide eesmärk on vältida enamuse kuritarvitusi.   Tuleb vaadata, kas huvide konflikt   ka   siis,   kui   seal   pole   piiratud   hääleõigusega   isik,   vaid   isik,   kes   samamoodi   huvide
konfliktis. 3-2-1-144-11 p 13: B ei tohi ka hääletada. OÜ C juhatuse liige peaks lähtuma OÜ
huvidest. A rikkus C juhatuse liikmena oma kohustusi, kuna hääletas otsuse vastu, sest otsuse
poolt hääletades ja otsuse vastuvõtmisel oleks C raha saanud. Seega ei tohtinud ka C hääletada.
A on ka OÜ B ainuosanik ja ainus juhatuse liige ning OÜ C ainus juhatuse liige. Ehk siis OÜ B eest annab
hääli ka A (kes on XY ühingu juhatuse liikmeks), seega jällegi osaniku ja juhatuse liikme isik kattuvad.
Kui analoogia korras on võimalik   kasutada ÄS § 177 lg-t 1 ka siinpuhul, siis peaks ka B hääleõigust
piirama. C-ga on olukord veelgi keerulisem, sest kuigi A on C ainus juhatuse liige ehk siis isik, kes C-d
esindab, siis tõenäoliselt osanikke on seal veel, seega ei lähtuks ta vaid enda huvist. Iseenesest võib
argumenteerida, et ka C hääleõigust saaks piirata.
Kui B ja C häält, mitte lugeda, siis oleks olukord, kus on 30 häält (D ja E) poolt ning 0 häält vastu.


Asendada otsuse sisu kohtulahendiga – nii teha ei saa. Probleem tekib kohtulahendi kehtivusega,
kuna see kehtib kõikide osanike suhtes sõltumata sellest, kas nad selle otsuse tegemisel osalesid
või mitte. Probleemiks, kuidas teha teatavaks neile, kes otsuse tegemisel osalesid. Lisaks ei saa
RK öelda, mida OÜ tegema peaks. Juhtorgani liikme ametisuhe 11   kaasus  3-16-11889:   kuidas   ja   kas   on   OP-l   võimalik   ametühingu   konkurentsipiirangust vabaneda? Ametisuhtest võib vabaneda, aga piirang tuleb öelda eraldi üles VÕS sätete järgi, a’la huvi kaotus. Hinnake juhatuse liikme valimisel tekkinud õiguslikku olukorda! Tegu on põhikirja rikkumisega. Tuleb vaadata, mis tagajärjed on sellisel käitumisel. Põhikirjas sätestatud piirangud –   TULEB KONRTOLLIDA PÕHIKIRJA PIIRANGUT, KAS ON KEHTIV. ÄS § 139 (2) Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja
säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Juhatuse liikme küsimus - juhatuse liige ei pea olema osanik.  ÄS § 180 lg 2 ls 2 ei sisalda keeldu, on pigem didaktiline (õpetuslikku laadi, kuna õiguslik sisu puudub) norm. ÄS § 180 lg 1 on mõistenorm, mitte hoolsusnorm!! ÄS § 180 (3) Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või
olla juhatuse liikmeks.   Kas mitteosanik on muu isik selles tähenduses? Jah, st põhikirja piirang kehtib. Kas nõusolek on antud puudusega? Jah, kuna tegemist oli muu isikuga ja piirang kehtis. OÜ   otsus   ei   ole   samuti   õiguspärane,   kuna   on   põhikirjaga   vastuolus.   Osaniku   otsus   kui
tahteavaldus   kehtib   ja   selle   tühistamiseks   saab   nõuda   kehtetuks   tunnistamist.   Põhikirjaga
vastuolus olemine ei mõjuta tahteavalduse kehtivust. Põhikiri omab tähendust nende jaoks, kes
on OÜ-ga seotud, nõusoleku andmisel ei oma põhikiri õiguslikku tähendust tulevase juhatuse
liikme suhtes. Ainus võimalus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Tekkinud õiguslik olukord - mis saab siis, kui  rikutud on kohustust, mis ei  tulene  seadusest, ent on
põhikirjas sätestatud?


Õpikust (alates p 1025): kui juhatuse liikmeks valitakse isik, kes neile nõuetele ei vasta (osanikud võivad
põhikirjaga ette näha nõudeid isikule, keda võib valida juhatuse liikmeks), on selline otsus  kehtetuks
tunnistatav kui põhikirjaga vastuolus olev otsus. Otsuse kooskõla põhikirjaga tuleb hinnata selle põhikirja redaktsiooni alusel, mis kehtis otsuse tegemise
ajal.   Arvestada   tuleb   sellega,   et   ÄS   §   175   lg   2   järgi   jõustub   põhikirja   muutmise   otsus   muudatuse
kandmisel äriregistrisse. Otsuse kehtetuks tunnistamise alus: vastuolu põhikirjaga ÄS § 178 lg 1 § 178.  Osanike otsuse vaidlustamine (1)   Kohus   võib   osaühingu   vastu   esitatud   hagi   alusel   kehtetuks   tunnistada   seaduse   või   põhikirjaga
vastuolus   oleva   osanike   otsuse.   Nõude   aegumistähtaeg   on   kolm   kuud,   alates   osanike   otsuse
vastuvõtmisest. 12 kaasus Hinnake õiguslikku olukorda! ÄS § 308 lg 31. Milline on ärikeelu kehtivus? Kas otsusel on puudus? Ilmselt jah, aga tuleb pärast
otsuse tegemist välja. Otsus on kehtiv, kuni teda pole kehtetuks tunnistatud. Nõusolek probleeme,
kuna ei tohi anda nõusolekut, et teda valitakse. Kas nõusolek on seetõttu tühine?  Iseenesest
seadusega vastuolus TsÜS § 87. Kui isik on juhatuse liige ja saab ärikeelu. Kas tagasiulatuvalt saab tema nõusolek olla tühine?
PankrS   §   91   kaitseb   äriühingut   ennast.   Isik,   kes   selle   sai,   peab   teada   andma   ühingule
tahteavaldusega   tagasi   astumiseks.   Muidu   jääb   ühing   kaitsetuks.   Seega   ei   ole   tagasiulatuvalt
tühine, aga kohustab tagasi astuma. Kui ei astu tagasi, siis paneb toime uue kuriteo, et ei täida
talle pandud keeldu. Eristatakse   teovõimelise   ja   muid   piiranguid,   kuna   teovõimelised   piirangud   kaitsevad   isikut
ennast. Teised on ühingukaitse normid. Ametisuhe tekib:  Valitava isiku nõusolek või heakskiit: A on andnud nõusoleku enda valimiseks ÄS § 309
lg 1 ls 2 mõttes.  Valimise otsus: ÄS § 322 lg 1 alusel võib eeldada, et otsusega on korras.  Otsuse   kättesaamine:   kaasusest   lähtuvalt   võib   eeldada,   et   kättesaamisega   probleeme
polnud.


Seega peaks teoreetiliselt olema A ametisuhe tekkinud. PankrS § 91 lg 1/lg 2 järgi ei tohi A olla
juriidilise   isiku   juhtorgani   liige.   Samas   ei   kehtesta   see   säte   otsuse   tühisust   ega   kehtetuks
tunnistamist. Nõukogu otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise võimaluse sätestab
ÄS   322   lg-d   6   ja   7,   kuid   sealgi   pole   sätestatud,   et   ärikeeldu   rikkuv   otsus   oleks   tühine   või
kehtetuks tunnistatav. ÄS § 58 lg 3 alusel ei tehta äriregistrisse kannet, kui taotletakse ärikeelu all
oleva isiku kandmist registrisse juriidilise isiku juhatuse liikmena. Ametisuhte kehtivus ei ole aga
seotud registrikandega. Järeldus: Seetõttu võiks öelda, et kuigi otsus ei olnud õiguspärane, on ametisuhe siiski tekkinud
ja A peaks tagasi astuma, et mitte toime panna uut kuritegu. 3-3-1-15-06: Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 27. märtsi 2000. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-26-00, et
ärikeelu kohaldamise eesmärgiks on takistada, et võlgnik ei põhjustaks kuriteoga enda maksejõuetust,
hävitaks, peidaks ega raiskaks oma vara, teeks raskeid juhtimisvigu või muid tegusid, mille tagajärjel ta
muutus maksejõuetuks. Ärikeeld  tähendab  PS §-s  31  sätestatud  ettevõtlusvabaduse  olulist  piirangut.  Ettevõtlusega  tegelemise
keeld   võib   kahjustada   isiku  varalist   ja   sotsiaalset   seisundit,   kui   seda   kohaldatakse   vastuolus   ärikeelu
kohaldamise eesmärgiga. Seetõttu peavad juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral PankrS § 12 lg-s 4
nimetatud   isikule   kohaldatava   ärikeelu   sisu   ja   ulatus   olema   selgelt   määratletud.   Riigikohtu
halduskolleegium leiab, et ärikeelu kohaldamine ei või olla üldine. Kohus peab ärikeeldu kohaldades
täpsustama, millise ettevõtluse või muu majandustegevusega ei või füüsiline isik tegeleda. 13 kaasus Kuidas peab registripidaja kandeavalduse lahendama?
Registrimenetlus: vaadata tuleb kande tegemisest keeldumise aluseid ÄS § 33 lg 5 ja 6.
Esiteks tuleb vaadata, kas põhikirja säte on kehtiv? Kas põhikirjaga võib ette näha juhatuse
liikmete arvu? § 244 lg 1 p 7 – põhikirja kohustuslik sisu, aga antud hetkel ainult ülemmäär.
Praegu   5   õigussuhet.   Individuaalsel   tasandil   kõik   tehtud,   tahteavaldused   ja   nõusolekud.
Kolmanda mittevalimine ei mõjuta neid õigussuhteid. Registripidaja saab rakendada ÄS § 59:
saab   valida   kolmanda   liikme   või   muuta   põhikirja.   NB   ÄS   §   59   lg   6   –   ei   või   lõpetada,
sundlõpetamine ainult § 203 lg 1 p 2.
Praegusel juhul  on vastuolu põhikirjaga – peab olema  3 liiget,  kuid on valitud ainult  2.  Kas see on
keeldumise aluseks? § 33 lg 5 ja 6 räägivad seadusest, kuid mitte põhikirjast (neid lõikeid tuleb lugeda
selliselt, et nende alla lähevad ka kehtivas põhikirjas toodud nõuded). Uute juhatuse liikmete valimine on
puudusega, seda ei saa registrisse kanda kuna esineb vastuolu põhikirjaga.
Kuidas hakata lahendama ja õigussuhteid vaadata? on erinevaid variante:
1) Tagasikutsumine ja uute valimine on kaks eraldi tehingut. Esimest kolme juhatuse liiget pole seni tagasi
kutsutud, kuni pole valitud uusi juhatuse liikmeid.
2) Iga juhatuse liikme ja AS vahel on eraldi õigussuhe.
3) Kõiki ühiselt vaadata.
Õige on variant 2: Tegu on olukorraga, kus iga juhtorgani liikme ja äriühingu vahel on eraldi õigussuhe. Ei
kohtle juhatust ametisuhete tekkimisel või lõppemisel ühiselt, vaid kõik õigussuhted tekivad ERALDI.
Seega tagasikutsumine toimus ühekaupa. Kas see konkreetne tehing mis tehti (tagasikutsumine) oli kehtiv
konkreetse isiku suhtes. Kõik 5 õigussuhet on kehtivad.


Registrikanne   on   deklaratiivne.   Kuskil   väljapool   registrikannet   tekivad   õiguslikud   olukorrad,   register
kajastab neid. Üldjuhtum on see, kus registriandmed on enne kande parandamist valed. Registriandmed
peavad kajastama tegelikku olukorda. A, B, C õigussuhted peaks kustutama. D ja E tuleb sisse kanda, sest
õigussuhted on tekkinud, otsus selle kohta on vastu võetud.
Vaadata üksikute õigussuhete kaupa nende kehtivust ja tehtud nendest saadud info põhjal otsustus. Kui
kanded ära tehakse, siis § 59 lg 6 määrab registripidaja täiendava tähtaja selleks et valitakse kolmas liige
ka ära. Äriühingul on variant muuta põhikirja või valida üks liige juurde.
Organi koosseisunõuete mittetäitmine – ei mõjuta organite otsustamisvõimet ja tegutsemisvõimet. Näiteks
kui AS-s peab seaduse järgi olema nõukogus 3 liiget, kuid ainult 2 liiget on valitud, siis nõukogu on
olemas.   Need   2   liiget   saavad   tegutseda   sõltumata   sellest.   Juhatuse   liikmete   kohustuslikku   arvu   pole
seadusega ette nähtud, kuid kui põhikirjas on ette nähtud, et juhatusel on 3 liiget, siis registripidaja saab
otsuse esitamisel olenemata sellest kande rahuldada, kuid annab täiendava tähtaja leidmaks kolmas liige.
Seniajani on juhatusel otsustamisvõime ja teovõime sõltumata sellest, et kolmandat liiget veel ei ole.
Sellisel juhul on vaja muuta kas põhikirja § 300 lg 1 alusel või leida kolmas juhatuse liige.  02.04.2018 seminar V 14 kaasus - Kas nõukogu otsus on õiguspärane? Kas saab ametiaega pikendada? Kas saab seda teha tagasiulatuvalt? Kas kohaldub ÄS § 309 lg 2
ls 3?
Ajatelg: 31 mai ametiaeg lõppenud; 4 juuni otsus + nõusolek. Nende vaheline periood küsimärgi
all.
Kõigepealt § 309 lg 2: küs selles, kuidas tahteavaldusi sisustasid ja kuidas sellest aru saada. Liiga
vara ja liiga pikaks ajaks ei tohi teha tulenevalt lg-st 2. Kas praegusel juhul on tegu ametiaja
pikendamisega? Ta valiti uuesti. Valimiseks peab olema otsus ja nõusolek. Pikendamiseks peab
olema otsus ja nõusolek. Piirangud on seotud teise eesmärgiga. Kui tahteavaldused on olemas,
siis saab nii pikendada kui valida. Järelikult on ametisuhe on tekkinud: kas siis kui tahteavaldused
on antud või kui vana lõppes ehk 1. juuni. Tahteavaldusi tuleb tõlgendada, et mõista mis ajast
ametisuhe tekkis. Eeldus, lähtuvalt sõnast, et  tagasiulatuvalt, kuna soovisid pikendada. Kas tagasiulatuvalt võib milleski kokku leppida? VÕS § 29 + tagasiulatuvalt võib tõlgendada! Juhatuse liikmete valimiseks pädev organ on nõukogu (ÄS § 309 lg 1) ning nõukogu peab vastu võtma
juhatuse liikmete ametiaja pikendamise otsuse. Ametiaja pikendamise otsuse saab teha juhul, kui volitused
ei ole veel lõppenud. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne
ametiaja   kavandatavat   möödumist   (ÄS   §   309   lg   2).   Äriregistrisse   kantud   juhatuse   liikme   ametiaja
pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale (ÄS § 309 lg 2). Kui leping lõpeb, siis
lõpevad ka volitused (ÄS § 309 lg 3 ls 2) ja siis tuleb juhatuse liikmed uuesti valida ja järgida seaduses või
põhikirjas selleks sätestatud protseduuri. 
- Kui juhataja ametiaeg on pikenenud, siis millisest ajast?
Lepingu lõppemisest ehk 1. juunist.
- Kui juhataja ei oleks andnud nõusolekut, kas siis oleks nõukogu otsus õiguspärane?
Ei oleks, kuna juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek (ÄS § 309 lg 1 ls 2).  Ametisuhet ei tekiks. Kui tehakse ofert, aga teine aktsepti ei anna, siis otsus jääb kehtima, aga sellel pole
õiguslikke tagajärgi.
- Kas aktsiaselts peab tulenevalt nõukogu otsusest tegema mingeid toiminguid?


Juhatuse liikme kohta tuleb teha äriregistrisse kanne. Juhatuse liikme volituste lõppemise või juhatuse uue
liikme   registrisse   kandmise   avaldusele   kirjutab   alla   nõukogu   esimees   või   tema   poolt   volitatud   isik.
Avaldusele tuleb lisada asjaomane nõukogu koosoleku protokoll (ÄS § 309 lg 4).  Viimast lauset tuleks lugeda kui-siis vormis. Kui juhatuse liige on äriregistrisse kantud, siis tuleb teha valimisotsus.
Kui on vaja midagi muuta, tuleb esitada kandeavaldus. Äriühingute esindamine 15 kaasus Hinnake õiguslikku olukorda, sh OÜ ja juhataja võimalikke nõudeid ja ÕKV-sid.
ÄS § 1801  lg 3 antud olukord. Kaks eeldust: maj seis oluliselt halvenenud ja tasu maksmine
äärmiselt   ebaõiglane.   Juhatuse   liige   võib   tagasi   astuda   sõltumata   põhjusest   §   184   (räägib
lepingust, aga tuleb tõlgendada ametisuhteks) järgi, aga seda võib piirata nt põhikirja või juhatuse
liikme lepinguga. Kas tasu vähendamisel oli materiaalõiguslik alus? ÄS § 1801 lg 3 kaks eeldust: maj seis oluliselt
halvenenud ja tasu maksmine äärmiselt ebaõiglane. Eeldused ei ole täidetud, kuna dividendide
maksmise vähendamine ei tähenda maj seisu olulist halvenemist. See, et ühingul läheb halvasti,
ei tähenda kohe seda, et juhatuse kulusid tuleb vähendada! Kas tasu vähendamine on nõude- või kujundusõigus? Nõudeõigus, tuleneb lg-st 3 „OÜ võib
nõuda…“. Peaks olema ja varem oli kujundusõigus. Kuidas laheneb kellegi tasu vähendamine praktikas, kui tegu kujundusõigusega? Talle hakatakse
vähem   maksma   ja   kui   ta   ei   nõustu,   siis   läheb   minema.   Nõudeõiguse   puhul   kas   jätkab   või
vaidlevad kohtus (ei jõua kohtusse, kuna lastakse lahti). 15 kaasus Kas tehing on kehtiv? Kui notar on tehingu tõestanud, kas tähendab, et tehing on seaduslik ja kehtiv? Ei. Alusnorm
TsÜS § 34 lg 1. Tehing on TsÜS-i §-ga vastuolus. Tehingu tegemiseks oleks justkui nõukogu
nõusolekut vaja. ÄS § 306 lg 1 ja § 307 järgi on seadusjärgne esindusõigus juhatusel. Nõukogu liikmel saab olla
tehinguline esindusõigus ehk see on talle volitusega antud. Ja kuna volitust ei olnud, siis nõukogu
liikmel puudus esindusõigus ja sp on tühine tehing TsÜS-i järgi (juhatus saaks selle heaks kiita). On   välised   esindusõiguse   piirangud   (nende   kohta   on   tehtud   kanne   äriregistrisse,   st   on   kolmandatele
isikutele nähtav) ja sisesuhtest tulenevad esindusõiguse piirangud (põhikirjast tulenevad piirangud, mida
ei saa registrisse kanda). Kui tegemist on sisesuhtest tuleneva piiranguga, siis kehtib see vaid aktsiaseltsi
sisesuhtes ning sellel puudub tähendus kolmandate isikute suhtes (ÄS § 307 lg 2).


RKTKo 3-2-1-139-97: TsÜS § 44 lg 3 kohaselt määratakse eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus seaduse, põhikirja või
ühingulepinguga   ning   pädevust   võib   teistele   organitele   edasi   anda   vaid   seaduses   sätestatud   juhtudel.
Aktsiaseltsi juhatuse pädevus on sätestatud ÄS §-s 306 ja selle esimese lõike kohaselt kuulub juhatuse
pädevusse aktsiaseltsi esindamine. Aktsiaseltsi nõukogu pädevus on sätestatud ÄS §-s 316 ja õigused §-s
317. §-s 307 lg 2 lubatakse juhatuse esindusõigust piirata ka nõukogu otsusega, kuid selline piiramine ei
kehti kolmandate isikute suhtes.  Aktsiaseltsi nõukogu ei saa seadusevastaselt võtta juhatuselt viimase pädevusse kuuluvat esindusõigust
oma pädevusse. 16 kaasus Kas AS-l on selles olukorras võimalus kasutada mingeid õiguskaitsevahendeid? Tühine: nõukogu nõusolek § 317 lg 1. Piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes lg 4 mõttes
(see on absoluutne). Seega jääb tehing igal juhul kehtima. Tehing on tühine, sest ÄS § 307 lg 3 –
tehing oli AS ja OÜ vahel (3-2-1-144-11: organi liige ja tema kontrolli all olev ÄÜ samastati). Tühistatav: pole vaja anal. Kui ÄS pole juhatuse liikme täieliku kontrolli all ja samastatav, siis
TsÜS § 131 tõlgendamine ja küs, kas teadis sisesuhte rikkumisest. 3-2-1-110-15, 81-15. Taganemine: liiga odavalt müüakse – ilmselt mitte. Seega see ei rakendu (VÕS § 116) Ultima ratio – viimane võimalus ehk kahju hüvitamine. 09.04.2018 seminar VI 17 kaasus  Kas Y saab tugineda nõude loovutamise lepingu tühisusele? H: Y võiks tugineda nõude loovutamise lepingu tühisusele ÄS § 181 lg 3 ls 1 alusel. Kontroll:  tehing OÜ ja osaniku vahel: +  osanike nõustumus: ÄS § 181 lg 3 ei näe ette, et nõustumise peaks ainult otsusega andma.


o B tegutses OÜ X nimel nii esindaja kui juhatuse liikmena. Siin tuleks analüüsida, kas esindaja   tehingu   tegemine   tähendab   automaatselt   juhatuse   liikme   nõusolekut   sellise
tehinguga? TsÜS § 67 alusel väljendatakse oma tahet tehinguga. Antud juhul on tegu
mitmepoolse tehinguga ehk mitmepoolse lepinguga - st tehing B kui OÜ X esindaja ja A
vahel. Seega võiks öelda, et B kui juhatuse liikme nõusolek sisaldus OÜ X esindajana
(ÄS § 181 lg 1 mõttes) lepingu sõlmimises A-ga. o C nõustumist võib käsitleda ÄS § 173 lg 7 mõttes või eraldi antud kirjaliku nõusolekuna. “Andnud kinnituse” - saab tõlgendada mõlemat pidi, kuna kaasuses puuduvad täpsemad
andmed. o Osanik   ei   saa   ÄS   §   177   lg   1   järgi   muu   hulgas   hääletada,   kui   otsustatakse   tema   ja osaühingu vahel tehingu tegemist. Kaasusest tulenevalt ei ole A andunud nõusolekut.  igapäevane majandustegevus: - (A oli nõus, sõlmis lepingu. B sõlmis lepingu, lepingus oli tahteavaldus nõusolekuks.
C andis nõusoleku hiljem. Seega on ÄS § 181 lg 3 alusel kõik korras ning maksma
peab.) Järeldus: Y ei või tugineda nõude loovutamise lepingu tühisusele ÄS § 181 lg 3 ls 1 järgi, kuna B kui
juhatuse liige väljendas oma nõusolekut lepingu sõlmimisel esindajana. Vt RKTKo 3-2-1-74-15 p 12 jj: 12. Õige on maakohtu järeldus, et nõude loovutamise lepingu sõlmimine osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel ei
ole igapäevane majandustegevus ÄS § 181 lg 3 teise lause mõttes. Seega on selleks vajalik osanike nõusolek ÄS §
181 lg 3 esimese lause järgi. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole osanikud nõude loovutusega nõustunud, kuna kohtule ei ole esitatud vastava sisuga osanike
otsust. Maakohus leidis, et volikiri, millega RV juhatuse liikmed on volitanud A. Gailitit sõlmima hagejaga nõude loovutamise
lepingut,   ega   ka   RV  juhatuse   otsus,   millele   on   alla   kirjutanud   kõik   RV  juhatuse   liikmed,   ei   saa   olla   käsitatav   osanike
nõustumusena tehingu tegemisega isegi siis, kui neis dokumentides on väljendatud kõigi RV osanike või nende esindajate tahe.
Ringkonnakohus   nõustus   maakohtuga,   märkides,   et   osanike   nõusolek   vaidlusaluse   tehingu   tegemiseks   oleks   saanud   olla
väljendatud vaid osanike otsusena. Kolleegium sellega ei nõustu. 13.  ÄS § 181 lg 3 esimene lause sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui
tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et osanikud väljendavad oma tahet eelkõige osanike otsuse kaudu, mis on
mitmepoolne   tehing   TsÜS   §   67   lg   2   kolmanda   lause   mõttes.   Samuti   on   Riigikohus   leidnud,   et   kuna   osanike   otsuste
vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177).   Osanikud võivad võtta otsuseid vastu kolmel viisil: osanike koosolekul (ÄS § 170-1721), koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja
teel (ÄS § 173 lg-d 1-4) või erandina ka kirjaliku ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata (ÄS § 173 lg-d 6 ja
7).


Kolleegium on seisukohal, et erinevalt nt juhatuse liikme valimise otsustamisest ei näe ÄS § 181 lg 3 ette, et
osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks peaks olema tingimata väljendatud osanike otsusena.
St, et osanikud võivad sellise tehingu tegemiseks nõusoleku anda osanike otsusega, mis on tehtud ükskõik millisel
eespool nimetatud viisil, kuid see nõusolek võib olla väljendatud ka eraldi antud kirjalike tahteavaldustena. 14. Osanike nõusolek võib olla antud nii enne tehingu tegemist kui ka hiljem heakskiiduna TsÜS § 111 lg 1
teise   lause   mõttes.TsÜS   §   113   järgi   kehtivad   heakskiidu   õiguslikud   tagajärjed   alates   tehingu   tegemisest,   kui
seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. 17. Osanik ei saa ÄS § 177 lg 1 järgi muu hulgas hääletada, kui otsustatakse tema ja osaühingu vahel tehingu
tegemist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist. Esindatuse määramisel selle
osaniku hääli ei arvestata. 11.04. M. Vutt: Kapital – oma varaga ei vastuta ning osakapital kannab st tagatise rolli. Kapital koosneb sisse-
ja väljamaksetest. Sissemaksete kaudu moodustub ja väljamaksed on osanikele ja aktsionäridele
tehtavad maksed. Tuleb moodustada ja ei tohi kohe tagasi välja maksta. Seda võib kasutada
tegevuseks. See ei pea kuskil pangas kogu aeg olemas olema. Väljamaksed selgete reeglite järgi:
kas dividendina (kui ühing teenib kasumit) või kui ühing lõpetatakse, siis see vara mis jääb VU-
jate maksetest üle. Kolmas võimalus on kapitali vähendamine, kus vähendatav osa makstakse
tagasi. Lihtsalt nsm ei saa sealt raha võtta.  18 kaasus Kas aktsionäri nõue tuleb rahuldada? Ajatelg: ÜK O1 = maksta div; 3 k möödas; ÜK O2 = tühistada O1. Enda vastu võetud otsuseid
võib tühistada. (otsused on ühinguõigus, õigus nõuda div maksmist võlasuhe). Kui üks aktsionär esitab nõude ja soovib dividende saada? Kas nõudel on alust, tuleb rahuldada
või mitte? Põhineb: 16-04. Mida   kujutab   endast   nõue   dividendi   väljamaksmiseks?   VÕS   §   108   lg   1   rahalise   kohustuse
täitmise nõue. VU-ja võib nõuda rahalise kohustuse täitmist. ÄS-s § 279 lg 1 (OÜ § 157 lg 4).
VÕS § 3 p 6 mõttes on tegu muu võlasuhtega. Mis hetkel tekib nõudeõigus? VÕ-likus mõttes tekib nõudeõigus esimese otsusega. Mis tähendus sel juhul teisel otsusel? Ehk kas aktsionäri nõudeõiguse võib kaotada teine otsus?
Ühing võib teha teise otsuse. Otsuse tühistamine ei mõjuta poolte õiguslikku positsiooni. Igal
aktsionäril individuaalne nõudeõigus, mida ei saa lihtsalt ära võtta.


Kui tekib võlasuhe, siis kus alused, et see ümber kujundada/ära lõpetada? VÕS § 186. Ühingu
õigus kohustusest ühepoolselt vabaneda ei tule kõne alla. Nõude maksmapanek aktsionäri poolt
võib olla HUP vastane TsÜS § 138 lg 2 järgi (+VÕS § 6 lg 2), kui st ühing pankrotti läheb, nõude
maksmapanek ohustab ühingu eksistentsi. Nad võivad kokku leppida VÕS § 186 p 4 järgi. Iga
aktsionär peab ühinguga kokku leppima, et ei nõua või ajatavad vms. Millisel juhul O2  sellise toimega, et tegu kokkuleppega loobuda div maksmisest? Kui kõik on
kohal ja hääletavad poolt, aga mitte ainult häälteenamusega. Kui aktsionär nõustus O2-ga, siis
nõustus et ei soovi dividendi, kui see nii pole, siis saab oma nõude maksma panna, kuna kaasuses
pole kirjeldatud, et ühingu majanduslik seis oleks halb. Nõude sissenõutavaks muutmine: üldine pm, et täitmisele järgnevast päevast sissenõutav. Div
puhul   VÕS   §   76   ja   82.   Mõistlik   aeg   suurusjärgus   paar   kuud,   üldjuhul   ühekorraga,   aga
põhikirjaga võib ette näha teisiti. Pärast kahe kuu möödumist, kui tähtaega pole määratud, võib
esitada nõude. Mõistliku aja puhul tuleb hinnata seda, kuidas äriühing on varem käitunud, oluline on siin arvestada
pooltevahelist   praktikat.  Tegelikult   makstakse   välja   siis,   kui   saab  ehk  kui   vaba   raha   on  olemas.   Kui
aktsiaselts veel maksta ei saa, siis pole nõue lihtsalt veel sissenõutav. Kõigepealt tuleb välja selgitada, kas otsus maksta dividende oli õiguspärane?  ÄS § 277 lg 2: Dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. Praegusel juhul otsustati üldkoosoleku otsusega dividendide maksmine, kuid väljamaksmise aega otsusega
ette ei nähtud. Kuna aega pole ette nähtud põhikirja või üldkoosoleku otsusega, siis tuleb leida norm
seadusest, mis seda  reguleeriks.  ÄS § 279 lg 1 sätestab,  et  aktsionäril  on õigus nõuda üldkoosoleku
otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist, st kui üldkoosolekul on otsustatud dividendide maksmist,
siis pärast otsuse tegemist on aktsionäril nõudeõigus.  Seega: ÄS § 279 lg 1 alusel võiks olla aktsionäril õigus esitada nõude dividendi väljamaksmiseks.    Üldkoosoleku otsuse alusel, millega määrati aktsionäridele dividendi, tekkis AS ja aktsionäride vahel
dividendi maksmisele suunatud võlasuhe, mille täitmist on aktsionär õigustatud nõudma ÄS § 279 lg 1
alusel. Kuna dividendi maksmise korda ei olnud põhikirja ega üldkoosoleku otsusega kindlaks määratud,
siis võiks öelda, et aktsionär võib nõuda dividendi väljamaksmist pärast otsuse tegemist.  Teiseks tuleb leida vastus küsimusele, kas uue otsusega saab dividendide maksmise otsuse tühistada
ja kas see otsus on õiguspärane?  Tegemist on erakorralise üldkoosolekuga, kus võeti dividendide maksmise otsuse tühistamise otsus vastu.
Arvatavasti   oli   see   vajalik   kokku   kutsuda   §   292   lg   1   p-s   4   sätestatud   juhtumil.   Üldkoosoleku
kokkukutsumise korra rikkumisega probleeme kaasuse asjaoludest ei nähtu. ÄS § 298 lg 1 p 7 järgi on ka
üldkoosoleku pädevuses otsustada kasumi jaotamist. 


Võlasuhte ühepoolse muutmise keelust võivad osapoolte huvide tasakaalustatuse põhimõttest lähtuvalt
olla lubatavad ka teatud erandid. Kui aktsiaselts ei ole kindlaks määranud dividendi maksmise korda, võib
aktsionäri   nõuet   dividend   korraga   välja   maksta   käsitleda   hea   usu   põhimõtte   vastaselt   äriühingu
majanduslike huvide kahjustamisena ning tagantjärele dividendi maksmise korra kindlaksmääramine võib
olla siduv ka nõude esitaja suhtes. Antud juhul ei ole kohtud tuvastanud, et Vann käitus hea usu põhimõtte
vastaselt. Veel võib dividendi kohta tehtud otsuse muutmise aluseks olla äriühingu majandusliku olukorra
ootamatu halvenemine pärast otsuse tegemist. RKTKo 3-2-1-16-04 I.   Faktid  Juunis   2001   toimunud   AS   Balteco   aktsionäride   korralisel   üldkoosolekul   otsustati   maksta
aktsionäridele dividende. Vannile määrati netodividendi 1 945 944 krooni. AS Balteco põhikirjas ei olnud
dividendi   maksmise   korda   sätestatud.   Vann   esitas   septembris   2001   AS-le   Balteco   dividendi
väljamaksmise nõude, paludes dividendi välja maksta 7 päeva jooksul. TsK § 177 lg 1 kohaselt, kui
kohustise täitmise tähtaeg on kindlaks määramata või on kindlaks määratud nõudmise momendiga, on
kreeditoril õigus nõuda täitmist, võlgnikul aga õigus täita kohustis igal ajal. Lõige 2 näeb ette, et võlgnik
on  kohustatud  sellise   kohustise   täitma   seitsmepäevase   tähtaja   jooksul,   arvates  kreeditori   poolt   nõude
esitamise   päevast.   Novembris   2001   kehtestas   AS   Balteco   aktsionäride   koosolek   dividendi   väljamaksmise   korra,   mille
kohaselt makstakse dividendi igakuiste maksetena. TsK § 174 sätestab, et ühepoolne keeldumine kohustise
täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud
juhud. Detsembris 2001 otsustas   aktsionäride erakorraline koosolek, et dividende makstakse igakuiste
maksetena alates 2001. a detsembrist ja igakuise makse suuruseks on 0,15 krooni aktsia kohta. ÄS § 277
lg   1   sätestab,   et   dividendi   võib   maksta   üks   kord   aastas   kinnitatud   majandusaasta   aruande   alusel.
Vann   esitas   maakohtule   hagi   paludes   AS-lt   Balteco   TsK   §   177   lg   1   alusel   välja   mõista   tasumata
dividendidest tulenev võlgnevus. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu
otsuse ja rahuldas hagi. AS Balteco esitas kassatsioonkaebuse. III. Riigikohtu lahend A. Kohtu seisukoht 1. ÄS § 277 lg 1, mis sätestab, et dividendi võib maksta üks kord aastas, ei tähenda seda, et dividendi peab
maksma välja ühekorraga. 2. Juhul, kui dividendi maksmise korda ei olnud äriseadustiku reeglite kohaselt kindlaks määratud, tuli
TsK § 177 lg 2 alusel dividendid välja maksta 7 päeva jooksul alates sellekohase nõude esitamisest. 3.   Juhul,   kui   aktsionäri   esitatud   nõue   dividendi   maksmiseks   kahjustab   hea   usu   põhimõtte   vastaselt
äriühingu majanduslikke huve, võib äriühing muuta ühepoolselt dividendi maksmise kohustust, kuigi TsK
§ 174 kohaselt seda teha ei saa. Riigikohtu tsiviilkolleegium (Kõve, Kull, Luik) muutis apellatsioonikohtu otsust põhjenduste osas. Muus
osas jättis tsiviilkolleegium otsuse muutmata. 


B. Kohtu põhjendused 1a.   ÄS   §  277   lg   1  tuleb   tõlgendada   koostoimes   sama   paragrahvi   2.   lõikega,   mille   kohaselt   nähakse
dividendi maksmise kord ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. See säte lubab põhikirjas ette näha või
üldkoosolekul   otsustada,   et   dividend   makstakse   välja   ühekorraga.   Samas   võib   selle   sätte   järgi   ka
otsustada, et see makstakse välja osamaksetena. Põhimõtteliselt sama seisukohta on väljendatud kaasuses
AS Saak Agro vs Kruusa ja Rüüt. ÄS § 277 lg-te 1 ja 2 tõlgendamisel ei saa siiski asuda seisukohale, et
äriühingul on dividendi väljamaksmise korra kehtestamiseks piiramatuid võimalusi. “Sõltuvalt olukorrast
võib   osutuda   heade   kommete   või   hea   usu   põhimõttega   vastuolus   olevaks   otsus,   millega   dividend
makstakse aktsionäridele välja näiteks 10 aasta jooksul” (p 14).  1b. ÄS § 277 lg 1 sätestatud piirang tähendab seda, et aktsiaselts võib otsustada dividendi maksmise vaid
korra   aastas,   kinnitatud   majandusaasta   aruande   alusel.   “See   piirang   on   vajalik,   vältimaks   dividendi
maksmise   otsustamist,   ilma   et   aktsiaseltsi   majanduslikku   olukorda   oleks   kontrollinud   audiitor   ja
kinnitanud üldkoosolek, näiteks kui aktsiaselts sooviks dividendi maksta enne aastaaruande kehtestamist
(nn avansilise dividendi maksmise keeld)” (p 14). 2.   Üldkoosoleku   otsuse   alusel,   millega   määrati   Vannile   dividend,   tekkis  AS   Balteco   ja   Vanni   vahel
dividendi maksmisele suunatud võlasuhe, mille täitmist oli Vann õigustatud nõudma ÄS § 279 lg 1 alusel.
Kuna dividendi maksmise korda ei olnud põhikirja ega üldkoosoleku otsusega kindlaks määratud, tuli
tekkinud võlasuhte täitmise tähtaja osas kohaldada TsK § 177 lg-d 1 ja 2. Dividendi maksmise nõue
muutus sissenõutavaks TsK § 171 lg-te 1 ja 2 alusel 7 päeva jooksul, alates Vanni poolt sellekohase nõude
esitamisest (p 15). 3. TsK § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu
tingimuste muutmine. Võlasuhte ühepoolse muutmise keelust võivad osapoolte huvide tasakaalustatuse
põhimõttest lähtuvalt olla lubatavad ka teatud erandid. Kui aktsiaselts ei ole kindlaks määranud dividendi
maksmise   korda,   võib   aktsionäri   nõuet   dividend   korraga   välja   maksta   käsitleda   hea   usu   põhimõtte
vastaselt   äriühingu   majanduslike   huvide   kahjustamisena   ning   tagantjärele   dividendi   maksmise   korra
kindlaksmääramine võib olla siduv ka nõude esitaja suhtes. Antud juhul ei ole kohtud tuvastanud, et Vann
käitus   hea   usu   põhimõtte   vastaselt.   Veel   võib   dividendi   kohta   tehtud   otsuse   muutmise   aluseks   olla
äriühingu majandusliku olukorra ootamatu halvenemine pärast otsuse tegemist (p 16).  19 kaasus Kuidas tuleb kohtuvaidlus lahendada? Sissemaksete   vastu   saadakse   osalus.   Milline   tahteavaldus   on   selles   protseduuris   mis?   Kapitali
suurendamise skeem: 1) otsus kapitali suurendamiseks (ettepanek teha ofert) + (I üldkoosolekul)


2) sõlmitakse märkimisleping (keskne asi kapitali suurendamise, millega võetakse vastastikku kohustuse)
(aktsionär teeb oferdi ja ühing aktsepti tingimusel, et kanded tehakse e suurendamine õnnestus)  § 2261 + 3) sissemaksed makstakse ära e märkimislepingu täitmine aktsionäri poolt. + 4) aktsiakapital kantakse registrisse, uued aktsiad tekivad § 343 lg 5 järgi alates registrikandest. E alles
siin ühing täidab. Juhatus esitas kandeavalduse 7 kuud pärast sissemaksete tegemist. ÄS § 343 lg 4 alusel tuleb 6 kuu jooksul esitada. Aktsiad tekivad alates registrikandest. ÄS § 33 lg 5 alusel
võib registripidaja keelduda. II ÜK-l tunnistati O1  kehtetuks ja otsustati kapitali ikkagi suurendada (leides, et vanad sissemaksed on
uue järgi samuti sissemaksed, tasutu tagastamise nõuded loeti mitterahaliseks sissemakseks). Aktsionäril kaks nõuet: O2 kehtetuks (§ 342?) ja raha tagasi § 347 vs alusetu rikastumine. Kui õiguslikku
alust sellisel kujul ei teki, saab raha ka nii tagasi, et väidad, et ei saanud vastu seda, mida pidid saama,
mistõttu on raha ühingu käes ilma õigusliku aluseta e § 347 lg 1 ei kohaldu, aga lg 2 rak. Nõudega on iseenesest võimalik kapitali suurendada, § 346 sellise loa annab. Mis on O2 tähendus? Tuleb vaadata, mida seadus nõuab kapitali suurendamise otsusena § 342 järgi. Aktsionäri ei saa sundida uuel otsuse vastuvõtmisel osalema, kui ta ei taha seda. Uus otsus peab vastama
samuti § 342 tingimustele. Tuleb jätkata nendega, kes nõus on. Kehtetuks tunnistamise alusnorm ÄS § 302 lg 1 – eelnevalt tuvastasime, et on vastuolus seadusega (§-ga
342). Õigus nõuda kehtetuks tunnistamist sõltub sellest, kas on lg 3 järgi õigus olemas. Kindlasti saab
tagasi  oma  raha  § 347  alusel,  mis  on täiesti   absoluutne,   kuna  pole   oma  tahet  avaldanud.   Kui  kõik
aktsionärid on O2-ga nõus, siis saab lugeda, et § 342 tingimused on täidetud. Vt RKTKo 3-2-1-142-12 p 18 jj, (3-2-1-96-13 p 36) ÄS § 2261 – tasutud Kapitali suurendamiseks peaks esitama registrisse avalduse – ÄS § 343 lg 5. Registrikannet ei tule, sest õigel ajal ei esitatud avaldust. Tähtaeg on 6 kuud, aga esitati 7 kuu pärast. § 33
lg 5 ÄS registripidajal on õigus seda teha ehk keelduda. Hagi ja võimalused: 1) Tunnistada  kehtetuks


2) raha tagasi. Viidatud RK lahendid selgitavad märkimise õiguslikku olemust.  Märkimine ei lõppe lepingu sõlmimisega. Selline otsus on ettepanek teha ofert. See ei ole veel ofert. Märkimisel kuulutatakse välja märkimisnimekiri. Kes on need, kes oferte teevad antud juhul, mis on
ofert? Selle teevad märkijad. Mis asi aga aktsept on? Sellele pole lihtne vastata, märkimine on selge tahteavaldus. Aktsept on kaudne
tahteavaldus   ühingu   poolt   ja   võiks   väljenduda   selles,   et   ühing   võtab   sissemakse   vastu   ehk   täitmise.
Täitmise vastuvõtmine on aktsept. Kapitalisuurendamise otsus on ettepanek teha ofert. Märkimise olemus ongi lotomängimine, sest ühing
vaatab   palju   raha   kokku   saab   –  seda   nõuda   veel   ei   saa!  Kui   sissemakset   ei   tehta,   ei   teki   mingit
nõudeõigust.   RK: isegi kui on märkimisleping on sõlmitud, on see tingimuslik tehing. St aktsionär või osanik ei saa
ühingult nõuda osa või aktsiat ennem, kui kapitali suurendamine ei ole registrisse kantud. See on tingimus,
mis saabub või ei saabu. Nõudeõigus on seotud tingimuse saabumisega. Kui raha tuleb vähem, siis reeglina jäetakse kapitali suurendamine ära. Ühingu huvi on saada kogu raha
kokku. Kui   ebaõnnestub   kapitali   suurendamine   eelnevalt   nimetatud   olukorras,   siis   on   AR   nõuded
soorituskondiktsioon, kohustust ei ole ju tekkinud.  Solidaarvastutus?   ÄS   §   347   päris   meie   olukorra   kohta   käi,   sest   meil   märkimine   õnnestus.   Küll   aga
juhatuse liikme tegevusetuse tõttu ei saanud registrisse kanda. RK ütles, et § 347 käib ka nende juhtumite
kohta, kus mingil põhjusel ei tehtud registrikannet. Seega tekib kõigil märkijatel nõudeõigus ühingu vastu. Problemaatiline   on see,   et   ühing  on teise   otsuse  vastu  võtnud.  Selle   kohaselt  on  ühing  otsustanud  –
esimene suurendamine läks untsu, võtame uue otsuse vastu ja ütleme, et esimene otsus on kehtetu, aga
loeme kõik need sissemaksed samuti sissemakseteks ja suurendame kapitali sellisel viisil. ÄS § 347 –
märkimisega seotud õigused lõpetavad, kuna kapitali suurendamise olukord jääb ära ja tahteavaldused ei
ole enam järgmisse faasi ülekantavad. PEAB TEGEMA UUE MÄRKMISE NING KÕIK MÄRKIJAD
PEAKSID   LOOBUMA   OMA  NÕUETEST   JA  SEDA   KASUTATAKSE   JÄRGMISEL   KATSEL
KAPITALI SUURENDAMISEKS. Faktiliselt tähendab seda, et raha jääb sinna, kus ta on. II. Otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. ÄS § 302 lg 1 alus ja lg 3, kes võivad nõude esitada. ÄS § 302 lg 3 – meil on märkijad, kas märkija oli praegusel juhul aktsionär või mitte. See on ühingusisene
õigus ja seal on subjektid loetletud.


Kui on ühinguväline isik ja ta ei ole saanud aktsionäriks läbi kapitali suurendamise, siis selle sätte alusel ta
kehtetuks   tunnistamist   nõuda   ei   saa.  KEHTETUKS   TUNNISTAMISE   NÕUDE   SAAB   ESITADA
ÜHINGUGA SEOTUD ISIK! Osanike ja aktsionäride õigussuhted 20 kaasus Kas B nõuded tuleb rahuldada?
Aktsionär ei saa nõuda, et tuleb suvalisel ajal dok vaatama. Oluline prints see, et teatud juhtudel
õigus keelduda.
Ajatelg:   1   jaan   läks   B   ära;   4   märts   küsis   infot,   A   keeldus;   1   apr   B   kohtusse   nõudega
rmtpidamisdok   al   1   jaan  +   detailne   aruanne  (puudut   järgmist   aa-t)  +  tegevuskava   (puudut
järgmist aa-t).
A vv: 1) ei esita 2) 2 ja 3 nõue ebamõistlik 3) konkurent
1. Materiaalõiguslik aspekt: mida saab teabenõudega küsida ja kas sellest on alus keelduda? §
166 lg 1, 2.
1)   Kas   küsis   teavet   (nt   töötajatele   preemiamaksmise   raha)   või   dok   (mingisuguses   vormis)?
Rmtpidamisdok, detailne aruanne ja tegevuskava on dok. Rmtpidamisdok on OÜ dok.
2-16-3492 Krivest p 14: saad küsida midagi, mis on olemas. Ei saa kohustada ühingut koostama
sinu   jaoks   dok,   mida   tegelikult   ei   ole   vaja   koostada.   Seega   ei   saa   detailset   aruanne   ja
tegevuskava nõuda. Ei saa küsida asju, mis seotud prognooside või hinnangutega. ÄS § 166 lg 1
mõttes saab küsida rmtpidamisdok.
2. Menetlusõiguslik aspekt: kuidas nõuet esitada? lg 3: mittevastamises 4 näd, keeldumise puhul
2 näd. Antud juhul ei ole kp järgitud. Lg 3 eesmärk sundida suhtlema kõigepealt ühinguga. Ei
tähenda, et kaotaks õiguse kohtusse pöördumiseks, vaid tähendab, et peab uuesti kõigepealt
ühingu poole pöörduma ja siis kohtusse.
Materiaalõiguslikult on õigus rmtpidamisdok saada. Menetlusõiguslikult on aeg möödas, seega
peab uuesti ühingult küsima ja siis keeldumise korral tähtaegselt kohtusse pöörduma. H: B võiks nõuda teavet ÄS § 166 lg 1 alusel.
Vaidlus käib selle üle, kas A võis keelduda ÄS § 166 lg-le 2 tuginedes, põhjusel, et B on OÜ konkurendiga
seotud isik.
Kontroll:
B nõuded A-le: Igal osanikul, olenemata tema osaluse suurusest, on ÄS § 166 lg 1 kohaselt õigus saada
üldkoosolekul juhatuselt OÜ tegevuse kohta informatsiooni, selleks ei pea olema juhatuse liige. See, et B
ei tööta enam OÜ-s, ei tähenda, et ta seal enam osanik ei oleks.
OÜ-l on õigus teatud juhtudel ÄS § 166 lg 2 alusel teabe jagamisest keelduda, kuid see peab olema
sisuliselt põhjendatud (OLULISUS). Iga B esitatud küsimust ja A vastust sellele peaks eraldi analüüsima.
Selleks, et B saaks oma varalisi õigusi kaitsta, on tal vaja teavet OÜ tegevuse kohta. Majandustulemused
kuuluvad B varaliste õiguste kaitse huvisfääri.
A vastuväide, et B töötab konkureerivas ühingus ei ole piisavaks aluseks teabe andmisest keeldumisele.
Keeldumiseks on piisav põhjus, kui on olemas reaalne oht kahju tekkimiseks. 3-2-1-29-08
ÄS § 287 lg 1 kohaselt on aktsionäril õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse
kohta. Teabe saamine ei ole aktsionärile vajalik üksnes selleks, et võtta aktsionäride üldkoosolekul vastu
õigeid otsuseid ja hinnata oma investeeringut.


Kolleegium   kordab   otsuses   nr   3-2-1-145-04   väljendatud   seisukohta,   et   aktsiate   omamine   annab
aktsionärile  äriseadustiku kohaselt  põhimõtteliselt võimaluse osaleda  nii aktsiaseltsi  juhtimises kui  ka
kasumi   jaotamises   või   kasu   saamises   aktsiate   ostu-   ja   edasimüügi   hinna   vahe   arvel   ning   kuigi
äriseadustiku   järgi   on   väikeaktsionäride   võimalused   mõjutada   aktsiaseltsi   igapäevast   juhtimist   ning
kasumi jaotamist piiratud, on igal aktsionäril ÄS § 287 lg 1 kohaselt õigus saada üldkoosolekul juhatuselt
aktsiaseltsi tegevuse kohta informatsiooni.
Kolleegium leiab, et ÄS § 287 lg 1 annab aktsionärile õiguse saada teavet, mis aitab tal kujundada oma
otsust   nii   üldkoosolekul   hääle   andmisel   kui   ka   teiste   äriseadustikuga   lubatud   aktsionäri   õiguste
teostamisel,   sh   aktsiate   müümisel.   Teabe   andmine   kuulub   ÄS   §   306   järgi   aktsiaseltsi   juhatuse
juhtimisülesannete hulka. Kui see on oluline aktsionäri õiguste teostamiseks, võib ÄS § 287 lg-st 1 tulenev
õigus saada teavet hõlmata lisaks äriühingu enda tegevusele ka äriühingu suhteid klientide ja tarnijatega
või   õiguslikke   ja   ärilisi   suhteid   äriühinguga   seotud   ettevõtetega.   Seda,   kas   teabenõue   on   oluline
äriseadustikus   ettenähtud   aktsionäri   õiguste   teostamisel,   saab   otsustada   igal   üksikjuhul   eraldi.   Kui
konkreetne peab antav teave olema, sõltub muu hulgas taotluse enda konkreetsusest.
Aktsiaseltsi juhatus võib ÄS § 287 lg 2 kohaselt keelduda aktsionärile teabe andmisest, kui on alust
eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele.  Seda, kas aktsiaseltsi huvi võib olla
kahjustatud, ei saa hinnata mitte juhatuse subjektiivse arvamuse alusel, vaid tuleb kaaluda kõigi
asjaolude   ja   mõistliku   äritava   seisukohalt.  Kui   põhjalikult   juhatus   üldkoosolekul   teabe   andmisest
keeldumist selgitama peab, sõltub konkreetsetest asjaoludest.
Juhatuse   paljasõnaline   viide   konkurentsiga   seotud   asjaoludele   ei   ole   piisavaks   aluseks   teabe
andmisest   keeldumisele.   Keeldumiseks   on   piisav   põhjus,   kui   on   olemas   reaalne   oht   kahju
tekkimiseks. Kahju all ei tuleks mõista mitte üksnes kahju VÕS § 128 lg 2 mõttes, vaid ka iga
kaalukamat   äriühingu   huvide   kahjustamist.   Kolmandate   isikute   huvide   kahjustamine   ei   anna
õigust teabe andmisest keelduda.
Teabenõude olemusest ja ÄS § 287 lg 1 mõttest tuleneb, et juhul, kui juhatus on ÄS § 287 lg 2 järgi
keeldunud teabe andmisest, võib aktsionär nõuda kohtu kaudu teavet ÄS § 287 lg 3 alusel ka siis, kui ta on
teabenõude   esitanud   enne   aktsionäride   üldkoosoleku   toimumist   ning   juhatus   on   keeldunud   enne
üldkoosolekut   talle   õigustamatult   teavet   andmast.   Sellisel   juhul   tuleb   teabenõue   lugeda   esitatuks
üldkoosolekule ning ÄS § 287 lg-s 3 nimetatud kahe nädala pikkust tähtaega kohtule avalduse esitamiseks
tuleb hakata lugema üldkoosoleku toimumisest.
Üldkoosolekul osalemine on üks tähtsamaid võimalusi aktsionärile aktsiaseltsi tegevuses osalemiseks ja
juhatus peab olema võimeline üldkoosolekul päevakorraga seotud küsimustele vastama ka juhul,
kui ta ei ole enne nendega tutvunud. Teabenõue ei pea olema põhjendatud ning seda ei ole vaja enne
üldkoosolekut juhatusele esitada. Küsimuste varasem esitamine võib keerukamate küsimuste puhul olla
soovituslik, sellisel juhul tuleb juhatusel teabenõudele vastata hiljemalt üldkoosolekul.
3-2-1-86-13
Majandusaasta aruannet ja selle lisasid puudutavaid küsimusi võib üldjuhul pidada aktsionäri huvisfääri
kuuluvateks. Eelnimetatud teabe avaldamine võib erandjuhtudel siiski olla välistatud, kui täidetud on ÄS §
287   lg-s  2   sätestatud   eeldus   ehk   kui   on   alust   eeldada,   et   see   võib   tekitada   olulist   kahju   aktsiaseltsi
huvidele. Praeguses asjas ei ole puudutatud isik eelnimetatud küsimuste osas aga selliseid asjaolusid välja
toonud.   Üksnes   fakt,   et   teavet   taotlenud   aktsionär   on  seotud  aktsiaseltsi   konkurendiga,   ei   anna   alust
keelduda majandusaasta aruande sisu kohta selgituste andmisest.  AS-i huvide kahjustamise võimalust kui teabe andmisest keeldumise argumenti tuleb kaaluda kõiki
asjaolusid   ja   mõistlikke   äritavasid   arvestades.   Oht,   mis   annab   aluse   keeldumiseks,   peab  olema
tegelik ja huvide kahjustumine, mis võib aset leida, peab olema oluline. Kui aktsiaselts soovib ÄS §
287 lg-le 2 tuginedes keelduda aktsionärile teabe andmisest, peab ta põhjendama, milles konkreetselt
seisneb   kahjustamise   oht   ja   milliseid   hüvesid   võib   teabe   andmine   kahjustada.   Samamoodi   peab
keeldumise õiguslikke põhjendusi sisaldama ka kohtulahend.


16.04.2018 seminar VII 21 kaasus Kuidas tuleb vaidlus lahendada? Hüpotees: U nõue ÄS § 287 lg 1 alusel. Õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet AS-i tegevuse kohta. Materiaalõiguslikud nõuded: § 287. Dok tutvumise nõue praktikas problemaatiline, kuidas see
maksma panna. 1. Teave tehingute kohta: AS § 287 lg 1, õigus saada teavet AS tegevuse kohta. Tehingud on selle alla hõlmatud. + 2. Aruanne: eraldi aruande koostamist ei tohi. ÄS § 287 lg 1. Vastamine ei pea käima aruande vormis. Ei saa nõuda, et teave oleks mingil kujul töödeldud. - 3. Üldkoosoleku protokoll: ÄS § 304 lg 4. Pole kuidagimoodi seotud teabenõudega. Ärakirja   kulud   kannab   ühing,   kui   seadusest   tuleneb   kohustatud   isiku   staatus.
Võimalik küsida ka tagasiulatuvalt. + 4. Nõukogu   protokoll:   kas   läheb   tavalise   teabenõude   alla   või   on   erijuhtum?   RK ütleb,  et  erijuhtum §  322 lg-st 6.  Kui  isikul  on  õigus nõuda  otsuse  kehtetuks
tunnistamist, siis isik peab saama endale vahetult need õigustekstid. VÕS § 1015
(peab   ära   näitama,   et   eriline   huvi,   ÄS   puhul   ainult   tõendama,   et   on
osanik/aktsionär). + Vastuväited:   “Teabe   edastamisel   võib   esineda   oht,   et   aktsionär   hakkab   aktsiaseltsile   konkurentsi osutama.” Vastus vastuväitele: Teabe andmisest keeldumise õigust on käsitlenud ka Riigikohus, märkides, et
juhatuse paljasõnaline viide konkurentsile ei ole piisavaks aluseks, et teabe andmisest keelduda.
Keeldumiseks on piisav põhjus, kui on olemas reaalne oht kahju tekkimiseks. Kahju all ei tuleks
mõista mitte üksnes kahju VÕS § 128 lg 2 mõttes, vaid ka iga kaalukamat äriühingu huvide
kahjustamist. Kolmandate isikute huvide kahjustamine ei anna õigust teabe andmisest keelduda.  “Aktsionäri teabeõigus piirdub võimalusega saada üldkoosolekul teavet majandusaasta aruande kohta, mitte aga detailset ülevaadet kõigist tehingutest.” Vastus vastuväitele: ÄS § 287 järgi saab aktsionär nõuda juhatuselt teavet vaid üldkoosolekul. Selline
teabeõigus võib hõlmata lisaks äriühingu enda tegevusele ka äriühingu suhteid klientide ja tarnijatega või
õiguslikke   ja   ärilisi   suhteid   äriühinguga   seotud   ettevõtetega,   sest   see   on   oluline   aktsionäri   õiguste


teostamiseks. Aktsionär ei saa nõuda, et juhatus annaks talle teavet väljaspool üldkoosolekut või nõuda
aktsiaseltsi   dokumentidega   tutvumist.  Aga   osa   aktsiaseltsi   dokumentidest   on  sellised,   millega   on  igal
aktsionäril alati ja ilma lisatingimusteta õigus tutvuda, sellised dokumendid on nt üldkoosoleku protokoll
koos selle lisadega - ÄS § 304 lg 4, samuti majandusaasta aruanded - ÄS § 332 lg 4, otsuse eelnõud - ÄS §
293-1 lg 5. Aktsionäri on õigus nõuda vaid üldkoosoleku protokolli, mitte aga nt nõukogu koosoleku
protokolli, kuid tal on õigus küsida üldkoosoleku juhatuselt, millal on nõukogu koosolekud toimunud ja
mida   seal   on   otsustatud.   Kui   majandusaasta   aruanne   on   päevakavas,   võib   küsida   kõike.   Pole piirangut.  “Aktsionäri huvi aktsiaseltsis toimuva suhtes saab olla vaid majanduslik ja aktsionäri õigus osaleda ühingu juhtimises peabki olema piiratud, sest see on kooskõlas juhatuse iseseisvuse ja
pädevuse jaotumise põhimõttega (ÄS §-d 298 ja 306).”  3-2-1-29-08 p 12 Vastus vastuväitele: aktsionär peab oma õiguste teostamiseks saama teavet ka muude asjade kohta, kui
vaid majanduslike asjade kohta.   “Sedavõrd mahukatele küsimustele vastamine eeldab pikemat ettevalmistust ja sõltumata muudest asjaoludest ei olnud enne koosolekut piisavalt aega, et teabenõudele vastused
ette valmistada.” Vastus vastuväitele: Riigikohus on märkinud, et sedus ei kohusta aktsionäri esitama teabenõuet mõistliku
aja jooksul enne välja kuuutatud üldkoosoleku toimumise aega. Teabenõue ei pea olema põhjendatud ning
seda ei ole vaja enne üldkoosolekut juhatusele esitada. Küsimuste varasem esitamine võib keerukamate
küsimuste puhul olla soovituslilk.  Oleks pidanud arvestama, et kui küssad mahukad, siis ei pruugi vastust saada koosolekul, aga pärast seda peab saama. Üldpm, kui tahab midagi spetsiifilist, siis
andku küsimus enne ja siis saab vastuse koosolekul – hea tahte avaldus. Äärmisel juhul mõistliku
aja jooksul.  “U oleks kõigepealt pidanud esitama nõude üldkoosolekule (ÄS § 287 lg 3).” Vastus vastuväitele: ÄS § 287 lg 3 järgi  aktsionär võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, nõuda,
et   tema   nõudmise   õiguspärasuse   üle   otsustaks   aktsionäride   üldkoosolek,  või  esitada   üldkoosoleku
toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet
andma. See säte annab õigus valida, kas nõuda üldkoosolekult või esitada hagita menetlus kohtule.  Lg 3 on alternatiivne, st ei pea enne läbima, et kohtusse pöörduda. U nõuded:   “Taotlus saada teavet aktsiaseltsi majandusliku olukorra ja viimase kahe aasta jooksul tehtud tehingute kohta. Eelkõige soovis  aktsionär saada detailset ülevaadet sellest, kellega ning millistel
tingimustel   on   juhatus   sõlminud   kinnistu   omandamise   ja   võõrandamise   kokkuleppeid,   samuti
kellega ja millistel tingimustel on sõlmitud ehituslepinguid, milliseid summasid on aktsiaselts
nende tehingute järgi saanud ja milliseid kulutusi teinud, millised kohustused on lepingute järgi
täidetud ja millised täitmata.”


Vastus nõudele: Teabeõigus võib hõlmata lisaks äriühingu enda tegevusele ka äriühingu suhteid klientide
ja tarnijatega või õiguslikke ja ärilisi suhteid äriühinguga seotud ettevõtetega.   “Lisaks palus U esitada hiljemalt nädala jooksul kõik viimase viie majandusaasta aktsionäride üldkoosolekute ja nõukogu koosolekute protokollid ja otsused.” Vastus nõudele: Aktsionäri on õigus nõuda vaid üldkoosoleku protokolli, mitte aga nõukogu koosoleku
protokolli, kuid tal on õigus küsida üldkoosoleku juhatuselt, millal on nõukogu koosolekud toimunud ja
mida seal on otsustatud.   “Teabe taotlemise avalduses märkis aktsionär, et soovib, et juhatus koostaks kirjaliku aruande tema poolt märgitud küsimuste kohta ja esitaks selle üldkoosolekule.” Vastus nõudele: Juhatusel ei ole kohustust vastata teabenõudele kirjalikult. Piisab, kui suulised vastused
kajastuvad üldkoosoleku protokollis. Menetluslikud nõuded: TsMs + § 287 lg 3.                  Vastus:  U saab nõuda teavet ÄS § 287 lg 1 alusel, sest sellise teabe esitamine ei tekita olulist kahju
aktsiaseltsi huvidele. Kuid juhatus ei pea esitama seda kirjalikult. NB! Oluline kohtumäärus ja enamik vastused sealt saadud: (RKTKm 23.04.2008, 3-2-1-29-08, p 11),
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=206128452  +   juridca   artikkel:  Andres   Vutt,
Margit Vutt “Äriühingu osaniku ja aktsionäri teabeõigus Eesti kohtupraktikas”. 22 kaasus Kuidas peab kohus vaidluse lahendama? 97-10 p 14 tahteavalduste küsimus Hüpotees: A ja B võiksid nõuda osaniku C OÜ-st väljaarvamist ÄS § 167 lg 1 alusel. See on
ultima ratio nõue, kuna palju äärmuslikke tingimusi.
Otsus   on   ettepanek   teha   ofert   ja   see   ei   too   C-le   kaasa   ühtegi   õiguslikku   tagajärge.   Puudus
kohustus osaleda, normist ei tulene. Hagi jääb rahuldamata, kuna C ei pidanud osalema.  Kas A ja B saavad üldse sellise hagi esitada?  ÄS § 167 lg 2 järgi saavad hagi osaniku väljaarvamiseks   osaühingu   nimel   esitada   osanikud,   kelle   osadega   on   esindatud   üle   poole
osakapitalist,   kui   põhikirjaga   ei   ole   ettenähtud   suurema   esindatuse   nõuet.   Kaasuses   ei   ole
põhikirjast tulenevaid erisusi välja toodud, seega kehtib poole osakapitali nõue. OÜ-l oli kolm
võrdse osalusega omanikku, seega A-l ja B-l oli kokku ca 66% osakapitalist, seega said nad hagi
C väljaarvamiseks esitada.  Osanikud teevad otsuse, et keegi neid õigusvaidluses esindab.  Kas A ja B otsus kapitali suurendamiseks on kehtiv? Osanike pädevusse kuulub sh ÄS § 168 lg
1 p 2 järgi osakapitali suurendamine ja vähendamine. Kaasuse asjaoludest ei ilmne, et oleks olnud
probleemi koosoleku kokkukutsumisega. Vastavalt ÄS § 170 lg-le 2 on osanike koosolek pädev


otsuseid vastu võtma, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga
ei ole ettenähtud suurema esindatuse nõuet. Põhikirjas tehtud muudatuste kohta pole siin kaasuses
andmeid ning koosolekul osalesid A ja B, kellel oli kokku ca 66% osakapitalist, seega olid nad
pädevad, et otsuseid vastu võtta. ÄS § 192 lg 1 järgi on osakapitali suurendamise otsus vastu
võetud,   kui   selle   poolt   on   antud   vähemalt   ⅔   koosolekul   osalenud   osanike   häältest.   Hetkel
hääletasid koosolekul otsuse poolt nii A kui B, seega 100% koosolekul osalejatest. Sellega sai
osakapitali suurendamise otsus vastu võetuks.   Kas   C   jättis   mõjuva   põhjuseta   olulisel   määral   täitmata   oma   kohustused   OÜ   ees?  C   ei
tasunud osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tähtaja jooksul sissemakset ning seega jäi
osakapitali suurendamine ära. A ja B leidsid, et sellise tegevusega kahjustas C oluliselt osaühingu
huve, kuna kapitali suurendamine oli vajalik osaühingule ning C rikkus oma kohustusi, kuna kõik
osanikud peavad ühingu tegevusse panustama vastavalt nende osadele.   Osakapitali suurendamine sissemaksega on õigustatud vaid siis, kui ühingul on tegelik täiendava
omakapitali   vajadus.   Hetkel   oli   osakapitali   suurendamise   vajadus   tingitud   tegevusmahu
suurendamisega, ehk siis ühingul on vist tegelik täiendava omakapitali vajadus?   Tegelikult peaks põhikirjas olema lahti kirjutatud, mis on see “mõjuv põhjus” , mille korral võib
osanik enda kohustusi mitte täita ja millal on osaniku väljaarvamine põhjendatud. Kaasusest ei
ilmne, et C-l oleks üldse mingi põhjus olnud, miks ta ei maksnud. Seega võib jaatada, et ta jättis
sissemakse tegemata ilma mõjuva põhjuseta.   ÄS   §   167   eelduseks   on   ka   see,   et   osaühing   on   andnud   osanikule   rikkumise   kõrvaldamiseks
hoiatusega täiendava tähtaja ja see on tulemuseta möödunud (õpik lk 242), selline eeldus ei ole
aga siin kaasuses täidetud - OÜ ei ole C-le teinud ei hoiatust ega andnud täiendavat tähtaega enda
kohustuse täitmiseks.  Järeldus:  Kohus ei saa A ja B esitatud hagi rahuldada, kuna C-l puudus kohustus otsusega
nõustuda. Kahju hüvitamise nõuded 23 kaasus Kuidas tuleb vaidlus lahendada? KONTROLLSKEEM: 1) Kehtiva võlasuhte (ametisuhte) olemasolu: kui pole ametisuhet, siis esmalt DÜK ja teisalt KAA. Kas isik vastutab juhatuse liikmena või mitte? Kahju tekitamise nõude puhul peab
ta olema kahju tekitamise ajal ametisuhtes. Nõudenormiks ÄS § 315 lg 2. + 2) Kas on toimunud rikkumine: ÄS § 315 lg 1. Kas tehingu tegemine ilma nõusolekuta on rikkumine?   §   306   lg   2   ls-t   2   võidi   rikkuda.   Kas   tegemist   oli   igapäevase
majandustegevusega või mitte? Põhikiri vaikib. Kindlalt mitte, kuna uus tegevusplaan jne.
Pidi küsima, seega + 3) Kas on tekkinud kahju: VÕS § 127 lg 1, § 128. Diferentsihüpoteesi järgi tuleb lahendada. Kas juhatuse vastuväide on õigustatud või mitte? Kui õigustatud, siis mis on see väärtus?
Nt hüpoteetiline saadu väärtus, et turul on võimalik seda sellise ja sellise hinnaga müüa.
Turundusplaani on teoreetiliselt võimalik müüa. Praktikas pigem mitte, kuna kaubamärgi
väärtus   tekib   asja   müügiga.   Eksporditaotluse   küsimus:   pigem   õigustatud,   aga   kui   ei
realiseeru, siis on kahju. Kahju võib olla 20.000 eurot, aga seda tuleb hinnata. Kogu
krempel on võimalik edasi müüa. +


4) Põhjuslik seos: VÕS § 127 lg 4. elimineerimismeetodi kasutamine. Kui juhatus poleks rikkumist toime panna, kas siis poleks kahju tekkinud? Kahju tekitati tehinguga. Nõukogu
nõusolekul ei ole sellega mitte mingit seost. Ette saaks heita hoolsuskohustuse rikkumist,
kuna   tehing   polnud   ühingu   huvides.   Nõusoleku   küsimine   ei   saa   olla   mitte   kunagi
põhjuslikus   seoses   kahju   tekkimisega.   Seega   on   hagi   valesti   esitatud.   Nõusoleku
puudumine tuleb hagiavalduses ära tuua, aga see ei ole aluseks. - 5) Vabandatavus: ÄS § 315 lg 2 ls 2. Raske tuua välja vabandatavaid asjaolusid. Järeldus: rikkumine oli selgelt olemas. Hagi tuleb rahuldada, olenemata sellest, et nõusolek oli
nõukogu nõude avalduseks.  23.04.2018 seminar VIII 24 kaasus
ASi pankrotihaldur esitas hagi ASi juhatuse liikme A vastu nõudega hüvitada kahju summas 70 000 eurot.
A oli juhatuse liikmena 6 kuud enne pankrotimenetluse algust sõlminud lepingu, mille järgi ostis AS
tootmises vajalikke materjale Bahamal registreeritud äriühingult. Lepingu hind oli soodne, kuid müüja
nõudis kohest ettemaksu poole hinna ulatuses summas 70 000 eurot. AS võttis selle summa ulatuses laenu
ja tasus raha müüjale. Pärast seda lepingu allkirjastanud Bahamal elava müüja juhatuse liikmega enam
kontakti ei saadud, MLu järgi jäi kaup saamata, AS ei olnud võimeline oma kohustusi täitma ja pangalaen
jäi tagasi maksmata.  Kohtus tõendati, et Bahama ÄÜu oli asutanud EEs elav isik, kes oli A lähisugulane. Kas A on rikkunud oma kohustusi ja kui, siis milliseid?
Kui A on kohustusi rikkunud, kui suur on siis tema tekitatud kahju? 1) Ametisuhe →pole küsimust. 2)  Rikkumine →kas on rikkunud mingit kohutust ja millist →§ 315 lg 1 (§ 187) hoolsuskohustus (lohakas kohustuste täitmine) ja lojaalsuskohustus (omakasust lähtudes ja ühingu huvide vastaselt)
 TsÜS § 35. Hageja peab tõendama asjaolusid, ei saa spekuleerida. Otsime huvide konflikti. Siin
tuleb tõendada, et JL teadis, et teeb tehingu lähisugulasega. Kui vähe sai ta uurida ettevõtte tausta
70 000 €-se tehingu puhul? Pikaajalise suhte puhul vast ei tee kontrolli, aga täiesti uue partneriga?  Ühingu huvides: osteti midagi, mida ühing sai oma tegevuses kasutada (nt ühing ostab korteriomandi – kas hakkab oma tegevuses kasutama, nt teeb büroo vms vs
kui juhatuse liige hakkab selles ise elama). +  Juhatuse liikmete informeeritus: (jurist peaks mõtlema, et kui lepingut ei täideta, kuidas   raha   tagasi   saada)   oleks   pidanud   põhjendama.   Mingi   normaalne
ellujäämisinstinkt peaks alles jääma. -  Teise mõistliku juhatuse liikme käitumine samas olukorras: (ei teeks; ei ole mõistlik panna 70k€ uugama lootuses, et teine pool miskit teeb. Tagatisega müük on väga tavaline
äritegevuses,   aga   ta   ei   tundnud   nii   suure   tehingu   puhul   teist   lepingupoolt,   see   ei   ole
normaalne. Lähisugulase asutatud ühing võib tekitada kahtlusi kokkumängu osas, aga
lojaalsuskohustuse rikkumiseks on vaja rohkem kui ainult seda, et tegid sugulasega äri.
ON vaja ära näidata, kuidas keegi kasu või kahju sai. Kui nt JL oleks osa raha lõpuks
endale saanud, siis... 3) Kahju → tegelikkuses võib olla suurem kui 70k€: kõrvalkulud,
intressid jmt. 70k€ on kindlasti. Palju JL maksab selle eest, et lepingupartner ei maksa
ära? See pole loogiline, et JL kõik üksi kinni taob, seega ei saa kogu lepingu summat


maksta. 3-2-1-41-05 p 55, 3-2-1-27-06 p 13, 49-07, p 13, 16. Tuleb hinnata tagasitäitmise
nõuet.  Sõltub sellest, kas Bahama äriühing saaks seda 70 000 eurot sissenõuda). Ei saa öelda, et oleks samamoodi käitunud, ehk oleks nõudnud tagatist. - 3) Kahju →  70 000 eurot, pangaga seotud kulud samuti hüvitatavad. Viivist ei saa nõuda. Kui tehingut poleks tehtud, poleks laenu võetud. 4) Põhjuslik seos → olemas 5) Vabandatavus → ei  ÄS § 315.  Juhatuse liikmete vastutus
 (1) Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega
TsÜS § 35. Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused
Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest  või  põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani
liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed Kodutöö analüüs: Tähtaja   arvutamisel   on   arvutuskäik   esitamata   (tähitud   kirja   puhul   arvutamine   al   järgmisest
tööpäevast). Kui teade saadeti tähitud kirjaga, siis tuleb üle kontrollida, kas tegemist on kohase
saatmisviisiga. Aegumine on vastuväide nõudele. See tähendab, et aegumine tuleb läbi vaadata
nõuete põhiselt, isegi seal, kus ei ole (e tühisuse juures).

Document Outline

• 26.02.2018 seminar I
• 05.05.2018 seminar II
• 12.03.2018 seminar III
• 19.03.2018 Seminar IV
• 26.03.2018 V seminar
  • § 178.  Osanike otsuse vaidlustamine
• 02.04.2018 seminar V
• 09.04.2018 seminar VI
  • ÄS § 277 lg 2: Dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega.
• 16.04.2018 seminar VII
• 23.04.2018 seminar VIII