Facebook Like

Ühinguõigus seminarid (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Ühinguõigus seminarid

26.02.2018 seminar I

Otsust ei tohi kunagi tervikuna tühiseks kuulutada, vaid peab asjaolusid eraldi analüüsima !
Äriregister, äriühingute asutamine
1 kaasus
Osalejad: OÜ, A, B (III isik)
Ajatelg : 01.04 otsus A valimiseks, 10.04 ÄR kanne, 20.04 otsus A tagasikutsumiseks, 21.04. lepingu sõlmimine, 22.04 otsusest teatamine, 24.04 ÄR kanne kustutati.
TsÜS § 34 lg 1: kui A juhatuse liikmena midagi teeb, siis see on juhatuse otsus.
Esindatav (OÜ) esindaja (A) (sisesuhe)
III isik (B) (välissuhe)
Tuleb analüüsida sise- ja välissuhte kehtivust, et lahendada probleeme.
Sisesuhte analüüs: ametisuhe on lepingulaadne suhe, mis tähendab, et suhte tekkimine ja lõppemine on sarnane lepingu sõlmimisele ja lõppemisele. Valimiseks on vajalik mõlemapoolne tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2). 01.04 valimisotsus on OÜ tahteavaldus. A peab andma nõusoleku. Antud juhul ei nähtu kaasusest nõusolekut, samas võiks tegu olla vaikimisega nõusolekuga. Tuleb eeldada, et nõusolek oli olemas. Ametisuhe algas seega 01.04 ja lõppes teatavaks tegemisega 22.04, kuna tahteavaldus peab olema kohale jõudnud (TsÜS § 69 lg 1).
Välissuhte analüüs: registrikanne loob universaalse kehtivuse (ÄS § 34 lg 2). Seega hakkab välissuhe kehtima kande tegemisest 10.04 ja lõppeb kande kustutamisega 24.04. Negatiivsete asjaolude tõendamine ei ole üldjuhul võimalik, st III isik ei saa tõendada asjaolu, et ta ei tutvunud registrikannete andmetega . Saab tõendada, et tutvus varasemalt, kui kanne oli olemas.
Kas leping kehtib?
Leping kehtib, kuna kanne kustutati 24. aprillil, mis tähendab, et kolmanda isiku, antud juhul B, jaoks oli kanne äriregistris tõene. Äriregister kaitseb kolmandaid isikuid ÄS § 34 lg 2. Sel ajal kui leping sõlmiti, oli A kantud registrisse . Äriregistri kaardil kuupäevad , millal kanne tehti ja kustutati. Sellel alusel ei saa nõudeid esitada ning välissuhe on ammendunud.
Kas juhatuse liikmel oli õigus sel kuupäeval leping sõlmida? Jah. Kui poleks õigust olnud lepingut sõlmida, siis leping ikka kehtiks, aga saaks nõuda kahju hüvitamist , kui lepingu sõlmimisega tekitati kahju. Kahju hüvitamine ÄS § 187?? või VÕS § 115 lg 1. Juhul, kui sisesuhe puudub, saaks nõuda deliktiõiguse alusel (harva ka käsundita asjaajamine).
Kas osaühing saaks lepingust vabaneda ?
Leping tuleks kohtus vaidlustada, kuna juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov ( konstitutiivne ). Kanne on deklaratiivne, sest seaduses ei ole kirjas, et see on konstitutiivne. Juhul, kui kohtule saab teatavaks osaühingu juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab ta arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega.
Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle lepinguga esitada?
OÜ võiks nõuda lepingu täitmist ja rohkem võimalusi pole. Sellega kaitstakse tsiviilkäivet, et lepingud jääksid maksimaalselt kehtima.
2 kaasus
müüja OÜ ostja vahel sõlmitakse ML ja toimub osa käsutamine. Kas osa käsutamine on osa ülekandmine? Osa on õigus, käsutamine saab rakenduda asjale, aga mitte õigusele. Õigust saab üle kanda. Osa ülekandmine lahendatakse nõude loovutamise sätete järgi.
Kas määrus tuleks tühistada?
ÄS § 33 lg-d 5, 6. Küsimus on tegelikult selles, kas kande tegemise formaalsed eeldused on antud juhul täidetud või mitte. Seda saab vaadata dokumentide järgi, mis registripidajale esitatud on.
Kapitali vähendamise kohta peab olema otsus ÄS § 1971 ja avaldus § 200. Suurendamisel otsus § 1921, avaldus § 196 ning sissemakse § 194 (§ 140 lg 1). Kõik vastab seadusele, seega tuleb kanne ära teha. Antud juhul tuleks kanne tühistada.
Kas varjatakse ML? Eraõiguse üks osa on lepinguvabadus, seega võivad valida, kuidas soovivad tehinguid teha. Ei saa suunata isikud ainult ML-d sõlmima.
Tegemist on kandemäärusega TsMS § 598 järgi ja kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, võib avaldaja esitada määruskaebuse (TsMS § 599). Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik. Kohtunikuabil ei olnud õigust kannet tegemata jätta ja seega tuleks määrus tühistada.
Milline on kohtunikuabi pädevus tehingute sisulisel hindamisel?
3-2-1-139-08: riigilõivud erinesid . Register ei saa küsida sisuliste asjaolude järele, saab kontrollida ainult kas formaalsed eeldused on täidetud. Kohtunikuabi kontrollib kahte asja: ega pole heade kommete vastase tehinguga tegu TsÜS § 86 ja ega ole tegu olukorraga, kus rikutakse seadusest tulenevaid eeldusi TsÜS § 87.
Kohtunikuabil on õigus kontrollida formaalsust (nt dokumentide kontroll), mitte materiaalsust, sest sisuline ehk asjaolude kontroll ei ole tema pädevuses (kohtunikuabi pädevus TsMS § 595).
Milliseid dokumente võib kohtu registriosakond osaühingult nõuda?
Ettevõtja on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid , samuti allkirjanäidised. Allkirjanäidised peavad olema notariaalselt kinnitatud. Registripidaja võib ettevõtjalt nõuda ka täiendavaid dokumente, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks (ÄS § 32).

05.05.2018 seminar II

3 kaasus
Kuidas tuleb määruskaebus lahendada?
Esimesena tuleks tegeleda menetlusõigusega. Kaks eraldi nõudealust. Kõigepealt ühingu kõrvaldamine.
Kaebeõiguse olemasolu kontroll: TsMS hagitamenetluse blokk §-st 591. Pole eraldi dok ega avaldusi , et eraldi kannet vaidlustada saaks - § 599. Seda, millega avaldus rahuldati, ei ole võimalik vaidlustada, kuna isik sai mis ta soovis. Kui registris valeandmed, siis esitada avaldus kande muutmiseks, et kanne muutuks õigeks. St, et sellele lahendile ei ole võimalik üldse määruskaebust esitada (TsMS § 371 lg 2 p 2).
A võiks saada esitada uue kandeavalduse, teatud eelduste olemasolul .
TsÜS § 27 lg 2: hetkel kohaldamisele ei tule, asutamislepingut ei saa pärast registrisse kandmist tühistada, on kehtiv igal juhul, kui on kantud registrisse. Mis on tühistamisavalduse õiguslik tagajärg? Tühistamisavaldus on vastuolus seadusest tuleneva keeluga, õiguslik tagajärg puudub, st tühistamisavaldus on tühine.
Tuleb kohaldamisele TsÜS § 40 lg 1 p 2: juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada. Tuleks esitada kohtule avaldus sundlõpetamise taotluseks sellel alusel. Tuleks ära näidata, milliseid alused olid, rikkumise, st pettuse koosseis ja kohus saab otsustada, kas lõpetamine on õigustatud. Kohtul ei ole kohustust ühing sundlõpetada, diskretsiooniotsus.
Alternatiiv : B ostaks A välja.
Hetkel siin olukord, kus ühingu asutamisel rikuti seadust - tegemist oli pettusega. Seega võib kohaldada juriidilise isiku sundlõpetamist. Juriidiline isik lõpetatakse sellisel juhul kohtumäärusega. TsMS § 629 hagita asi - juriidilise isiku sundlõpetamine: Seega tuleks esitada eraldi hagita menetluse avaldus. Tuleb määrata likvideerija, kes müüb vara maha ja rahuldab nõuded ja kui ei jätku , siis tuleb pankrotimenetlus. A poolt esitatud määruskaebuses ei saa selliseid asju lahendada.
Kaubamärk- ärinimi ?
Sõnaline, pildiline nähtus, mida kaubamärgina kaitstakse. Ärinime valikul tuleb arvestada kaubamärkidega, st, et kui kellelegi on kaubamärk, siis teine ei tohi seda oma ärinimes kasutada. Sõnaselge nõusolek puudub, st tuleb tõlgendada tahteavaldusi. Tegi tahteavalduse nagu asutamislepingus on ettenähtud, st kas nõusolek hõlmab ka seda, et asutab ühingu temale kuuluva kaubamärgiga. JAH. A peaks minema kohtusse ja esitama avalduse sundlõpetamiseks (hagita menetlus).

12.03.2018 seminar III

Ühingute organite otsused
4 kaasus
Kas hagi on võimalik sellistel asjaoludel rahuldada?
Kontroll: „milline oleks olnud 1 päev, millal saaks koosolekut toimuda?“
Päevakorras majandusaasta aruande kinnitamine, 60 aktsionäri.
Ajatelg: 22.05 teade posti ja ajalehte, 30.05 koosolek + otsus, 01.10 hagi
  • Rikkumise tuvastamine : Tähtajanõuete rikkumine teadete saatmisel toob kaasa otsuse tühisuse. Alati tuleb kontrollida teatamisenõuded üle, olenemata sellest, mida klient räägib. Kohus lahendab asja hageja nõuete järgi, st isegi, kui tähtaega on rikutud, aga hageja sellele tuginenud pole. Tuleb tuvastada, kas on korraline või erakorraline koosolek ÄS § 292. Antud juhul korraline, kuna päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine ÄS § 291 lg 1. ÄS § 294 lg 3 etteteatamine. Kui on kahel viisil teatatud, siis tuleb kindlaks teha, milline on õiguslikul viisil tehtud. Kui AS-s on üle 50 aktsionäri, ei pea kõigile teadet saatma , kui ÄS § 294 lg 1 järgi avaldatakse üldkoosoleku toimumise teade vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. § 291 lg 1 ls 3 tuleb tõlgendada, et ajalehes avaldamine on nõuetekohane avaldamine. See, et midagi posti pandi ei oma enam õiguslikku tähendust. TsÜS § 69 lg 3 ees on ÄS § 294 lg 31 ls 2 erinorm, kuna mõistlik aeg puudub. Analüüsida tuleb ainult ajalehte. Kui ajalehes avaldati 22.05, siis aktsionärideni jõuab info 23.05 ja sellest alates tuleb lugeda 21 päeva, mis on 12.06. Koosolekut saaks pidada seega 13.06. seega rikuti § 294 lg 3 lauset 1.
  • Rikkumise tagajärg (kas tühisuse tuvastamine või kehtetuks tunnistamine)/nõue: ÄS §§ 3011, 302. Esimesena tugevamad alused: § 3011 lg 1 p 4 eeldab mõnda sätet või põhikirja punkti, mida on rikutud, siis p 3, p 1. Vastuolu seaduse või põhikirjaga, siis § 302, sh tuleb näidata ära. Rikutud normid on kuskil mujal. Kui kehtetuks tunnistamise alust ei leia, siis tuleb alles § 3011 lg 1 p 2 (ultima ratio pm, kus seda saab kasutada ainult siis, kui otseselt midagi rikutud ei ole, aga olukord on ikkagi väga halb). Nõude alusnorm on antud juhul 3011 lg 1 p 4.
  • Kas nõude on esitanud õige isik (kaebeõigus): TsÜS § 38 lg 2 + TsMS § 3 lg 1. Kas aktsionär on huvitatud isik? Jah ÄS § 302 lg 3 järgi (tõendamaks oma hagi esitamise õigust, tuleks esitada protokoll , kus oleks vastuväide sees e aktsionär teavitaks koosolekul teisi oma vastuväitest. See, kas vastuväide läheb protokolli või mitte, ei sõltu sellest aktsionärist). Aktsionär on esitanud kehtetuks tunnistamise nõude. Nende nõuete puhul on tegu kassatoornõuetega, st sõltumata sellest, milline on konkreetne nõue, on kohtul õigus kohaldada seadust, isegi, kui seadusest tuleneb teine õiguslik tagajärg rikkumisele. Ehk kohus saab hagi rahuldada tühisuse tuvastamisega. Tühisuse tuvastamise nõue välistab III isikud. Kaebeõigus olemas.
  • Tähtaeg nõude maksma panekul: § 3011 lg 4. Tegemist õigust lõpetava tähtajaga, mis on absoluutne alus. Tähtaeg tuleneb nõude alusest.
Enne koosolekut tuleb koostada otsuse eelnõu ja see avalikustada. ÄS § 2931 lg 5 ls 1 kohaselt peab AS juhatuse koostatud ja aktsionäride, nõukogu või audiitori esitatud otsuse eelnõud ja põhjendused tegema aktsionäridele kättesaadavaks AS-i poolt määratud kohas. Kaasusest selgub , et seda kohta polnud kirjas teatavaks tehtud. AS-i erisus on, et eelnõu tuleb alati koostada. Lg 5 ls 2 järgi ei ole oluline rikkumine. Juhatus kutsus kokku koosoleku, seega oluline rikkumine. Muu kontroll nagu eelmisel rikkumisel. ÄS § 294 lg 4 p 9 järgi tuleb siis, kui soovitakse vastu võtta majandusaastaaruannet, näidata üldkoosoleku kokkukutsumise teates koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega.
5 kaasus (3-2-1-22-08 p 13)
Kuidas peab vaidluse lahendama kohus?
Heidab ette, et koosolek viidi läbi mitteõiguspäraselt. Tuleb kontrollida, kas rikkumine, mida ette heidetakse, oli tegelik rikkumine või mitte.
Juhatajat ja protokollijat ei valitud, mistõttu oli koosolek ebaõigesti läbiviidud. § 304 lg 1 ei anna norme, siis tuleb kontrollida põhikirja, tavalisust ja mõistlikkust. Kokkukutsuja on kohustatud koosolekut läbi viima ja kontrollima, et on õigesti kokku kutsutud ja on järgitud päevakorda. Antud juhul juhataja ja protokollija punkti pole rikutud. Nõukogu liikme tagasikutsumine peab olema eraldi päevakorras kirjutatud, seega oli siin kokkukutsumise korra rikkumine § 3011 lg 1 p 4.
Kaasuses pole kirjas midagi selle kohta, kas protokoll oli notariaalselt tõestatud. ÄS § 304 lg 7 ütleb, et: AS-i üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks. Rikkumine: § 3011 lg 1 p 3.
Antud juhul saaks vaidlustada ainult nõukogu liikme tagasikutsumist. Tagasikutsud liige saab ja ei saa hagi esitada sellele tuginedes. Piiripealne juhtum, pigem peaks jaatama.
6 kaasus
Kuidas peab kohus hagi lahendama?
V1: Rikutud on ÄS § 297 lg 1 alusel kvooruminõuet ehk üldkoosolek on õigustatud otsuseid tegema kui on esindatud üle poole aktsiatega esindatud häältest. Kohal oleks pidanud olema üle poole aktsionäridest. Rikutud on § 297 lg-t 1.
Seega esineb kehtetuks tunnistamise alus - ÄS § 302 lg-s 1 sisalduv eeldus ehk “vastuolu seadusega”, sest ÄS § 297 lg 1 kohaselt pole vajalikku häälteenamust otsuse tegemiseks saadud. § 302 lg 2 järgi on alus ära langenud. TsMS § 168 lg 5, hagejal ainuke mõistlik võimlaus hagi tagasi võtta. Kui kohus jätab rahuldamata või läbi vaatamata, siis menetluskulud poolte kanda.
Hagi on esitatud õigel ajal. Kohus saab tulenevalt ÄS § 302 lg-st 4 hakata asja arutama siis, kui otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Hagi esitamise viimane päev on 01.09.
ÄS § 302 lg 3 järgi on õigustatud isikuks juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige. Koosolekust osa võtnud aktsionär saab otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda vaid juhul kui ta on kohal olles lasknud protokollida oma vastuväite . Kui ta seda ei tee, siis kaotab ta õiguse kehtetuks tunnistamist nõuda.
Nõude aegumistähtaeg on ÄS § 302 l järgi 3 kuud. Ainus rikkumine, millele tugineti oli kõrvaldatud 1.09. Seega jääb hagi rahuldamata, sest kohus saaks asja arutamist alustada 2.09 (3 kuu möödudes ).
V2: ÄS § 1721 järgi on koosolekul, mille kokkukutsumise nõudeid on oluliselt rikutud, tehtud otsused tühised, kui osanikud , kelle suhtes korda rikuti, otsust heaks ei kiida . Antud juhul ei kiidetud otsust heaks, vaid esitati hagi, mistõttu on 1. juunil antud otsus tühine. Tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada.

19.03.2018 Seminar IV

7 kaasus
Tegemist on vaheaja küsimusega, mis tingimustel on lubatud katkestamine. Seadus ei ütle vaheaja kohta midagi, seega peab lähtuma teistest põhimõtetest. Kas see oli mõistlik? Õpikus: edasi tuleb minna esimesel võimalusel, mis on hindamise küs. ÄS § 295. Millal oleks pidanud edasi minema? Järgmine ja ülejärgmine päev veel ok, aga edasi kahtlane. See peab olema mõistlikult tajutav vaheajana. Kas 48% mõjutab midagi? Ei mõjuta, kuna see õiguslikult reguleerimata. Kui vajalik arv hääli e üle poole on kohal ÄS § 297 lg 1 järgi. Nõude aluseks § 3011 lg 1 p 4, kuna ei kutsutud uuesti koosolekut kokku – see puudutab teist koosolekut!! Teisele väitele ei saa tugineda , st sellega on kõik korras.
Kuidas peab vaidluse lahendama kohus?
Ajatelg:
01.06 korraline üldkoosolek + ettepanek koosolek katkestada ja jätkata hiljem; 05.07 üldkoosolek + majandusaasta aruande kinnitamine; 15.09 hagi kohtule
Kontrollskeem:
  • Rikkumine tuvastamine:
    Esimese vastuväite rikkumise analüüs: ÄS § 293 lg 4 järgib tohib üldkoosolekul otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise. Üldkoosolekul võib teha vaheaega ja seadus ei sätesta vaheaja pikkust, kuid ilmselt tuleb tõlgendada seda mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Vaheaeg kestis rohkem kui 1 kuu, selle aja jooksul oleks saanud kokku kutsuda uue koosoleku. Uue koosoleku kokkukutsumise tähtaeg on ÄS § 294 lg 3 alusel 3 nädalat, seega oli nö vaheaeg ebamõistlikult pikk ning oleks pidanud kokku kutsuma uue koosoleku ja saatma kutsed. Või oleks pidanud jätkama koosolekuga nt mõne päeva pärast, mis oleks olnud ilusti mõistliku aja raamides.
    Teise vastuväite rikkumise analüüs: ÄS § 297 lg 1 järgi võib üldkoosolek võtta vastu otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid , kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest. Kuna osales 48%, seega esineb rikkumine...
    Kolmanda vastuväite rikkumise analüüs: ÄS § 291 lg 2 ls 2 järgi ei mõjuta tähtaja möödalaskmine otsuste kehtivust.
  • Rikkumise tagajärg (tühine või kehtetuks tunnistatav):
    Esimene rikkumine ehk uue koosoleku kokkukutsumata jätmine on kokkukutsumise korra rikkumine, mille tagajärjeks on otsuse tühisus ÄS §  3011 lg 1 p 4 alusel. Teise rikkumise tagajärjeks on kehtetuks tunnistamine.
  • Kas nõude on esitanud õige isik:
    ÄS § 302 lg 3:  Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Aktsionär, kes üldkoosolekul osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele.
  • Tähtaeg nõude maksma panekul:
    ÄS § 302 lg 1  kohaselt on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg 3 kuud arvates otsuse vastuvõtmisest.
    8 kaasus
    Kuidas peab vaidluse lahendama kohus?
    Hüpotees : B esitab kohtusse hagi otsuse kehtetuks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ühinguõigus seminarid #1 Ühinguõigus seminarid #2 Ühinguõigus seminarid #3 Ühinguõigus seminarid #4 Ühinguõigus seminarid #5 Ühinguõigus seminarid #6 Ühinguõigus seminarid #7 Ühinguõigus seminarid #8 Ühinguõigus seminarid #9 Ühinguõigus seminarid #10 Ühinguõigus seminarid #11 Ühinguõigus seminarid #12 Ühinguõigus seminarid #13 Ühinguõigus seminarid #14 Ühinguõigus seminarid #15 Ühinguõigus seminarid #16 Ühinguõigus seminarid #17 Ühinguõigus seminarid #18 Ühinguõigus seminarid #19 Ühinguõigus seminarid #20 Ühinguõigus seminarid #21 Ühinguõigus seminarid #22 Ühinguõigus seminarid #23 Ühinguõigus seminarid #24 Ühinguõigus seminarid #25 Ühinguõigus seminarid #26 Ühinguõigus seminarid #27 Ühinguõigus seminarid #28 Ühinguõigus seminarid #29 Ühinguõigus seminarid #30 Ühinguõigus seminarid #31
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lillelapss Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    37
    doc
    Ühinguõigus
    48
    docx
    Ühinguõigus
    50
    doc
    Ühinguõigus
    45
    docx
    Haldusõigus
    46
    docx
    Lepinguõigus
    33
    docx
    Riigiõigus
    57
    doc
    Ühinguõigus
    52
    docx
    Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun