ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD (0)

[ Äriõigus . ÄRIÜHINGUD]
Õiguse alused
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Õiguse alused
ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD
Referaat
2014

SISUKORD

1. Sissejuhatus äriõigusse. Äriõiguse põhimõisted ..................................................................3

2. Füüsiliselt isikust ettevõtja...........................................................................................................6

3. Täisühing ja usaldusühing.............................................................................................................7

3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7

3.2 Täisühingu lõpetamine.............................................................................................................10

4. Aktsiaselts ja osaühing.................................................................................................................11

4.1 Aktsiaseltsi ja osaühingu asutamine....................................................................................12

4.2 Aktsiaseltsi juhtimine................................................................................................................14

4.3 Osaühingu juhtimine..................................................................................................................16

4.4 Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine...................................................................................17

5. Tulundusühistu..............................................................................................................................19

6. Äriühingute erinevused. Tabel..................................................................................................24

7. Kasutatud allikad..........................................................................................................................26

1.SISSEJUHTUS ÄRIREGISTRISSE . ÄRIÕIGUSE PÕHIMÕISTED.
Äriõigus (kaubandusõigus) on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusküksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid.
Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseaduslik (ÄS, RT I, 2005, 63, 481; 2009, 30, 178).
Äriseadustiku üheks põhieesmärgiks on vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis.Selle eesmärgi saavutamisks kehtestab seadus tugeva finantsmajandusliku kontrolli piiratud vastutusega äriühingute (osaühingute ja aktsiaseltside) tegevuse üle. Seaduses on selgelt piiritletud ka äriühingute juhtimisstruktuuride omavaheline pädevus ja kehtestatud juhtorganite liikmete vastutus oma tegude eest.
Seadus aitab kaasa majanduskuritegevuse vähendamisele ja teiselt poolt annab tegutsevatele firmadele selged reeglid ja õiguslikud garantiid, kaitstes neid ühtlasi äripartnerite võimaliku seadusvastate tegevuse eest.
ÄS reguleerib majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt. ÄS ei ole ainus majandustegevust reguleeriv seadus, sest äriõiguse allikad on ka TSÜS, raamatupidamise seadus (RT I 2002, 102, 600; 2009, 19, 116), pankrotiseaus (edaspidi PankrS , RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses.
Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja .
Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivakss tegutseks, ning seaduses sätestatud äriühing (ÄS §1). Seega on ettevõtjad õiguste ja kohustuste kandjad , kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (st isikud). Mõistet ettevõte kasutatakse seadusesobjekti tähenduses, st ta on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara , sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olla lepingu objektis, mida saab osta, müüa, rentida jne. Ettevõte ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Kahe sisuliselt lähedase mõiste erastamine omab kaubandusõiguses suurt tähtsust, kuna kaubandusõigus tegeleb esmajoones just nimelt subjektidega, seega ettevõtjatega, mille aga objektidega (ettevõtetega). Ettevõte aga omab olulist tähendust võlaõiguse jaoks, kus tuleb selgelt fikseerida lepinguobjektid.
Äs reguleerib äriühingute, st juriidiliste isikute tegevust, kes vormist lähtudes peaksid olema asutatud majandustegevusega tegelemiseks ja kellele nende tegelikust tegevusalast sõltimata kohaldatakse ÄS sätteid.
Äriühingud on täisühing , usaldusühing ja osaühing , aktsiaselts ning tulundusühistu . Loetelust üksnes tulundusühistu ei ole reguleeritud ÄS-s, vaid eraldi tulundusühistuseaduses (RT I 2002, 3, 6; 2009, 13, 78).
Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.Selline organisatsiooniline vorm võimaldab majandada väikesi ettevõtteid, kus osaleb vähemalt kaks omanikku. Selle plussiks on lihtsustatud asutamine, juhtimine, raamatupidamine , aruandlus ja nõrgem finantskontroll , miinuseks aga osanike isiklik vastutus.
Usadusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikuteks (täisosanik) vastutab ühingu kohusstuse eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusomanik) vastutab ühingu kohustuse eest oma sissemakse ulatuses (ÄS § 125 lg 1). Usaldusühing on lähedane täisühingule, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik , kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sessemakse ulatusega.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital , osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuse eest, osaühing aga vastutab oma kohustuse täitmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135). Võrreldes täis- ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinõue 2500 eurot.
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateksjaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuse eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga (ÄS § 221). Seega on aktsiaselts piiratud vastutusega ühing suuremate ettevõtete suurt kapitali ja suuremat arvu aktsionääre, kuid nagu osaühingugi puhul on ühemeheühing lubatud. Aktsiaseltsi puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise, juhtimise, vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nõuded ning miinimukapitalinõue 25 000 eurot.
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslkikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. Seega on tulundusühistu piiratud vastutusega ühing, kus eeldatakse liikmete isiklikku osalemist, üldjuhul aga mitte isiklikku vastutust. Ühistu võib asutada vähemalt 5 isikut. Kui põhikirjas ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. Ühistu likkmeks ei saa olla riik.
Füüsiliselt isiku ettevõtja (FIE) peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse (ÄS § 3 lg 2). Füüsiline isiku registrisse kandmisel on erinevalt äriühingutest üksnes deklaratiivne tähendus. ÄS sätestab äriühingute moodustamisele märksa rangemad nõuded,s oodustades seega füüsiliste isikute osakaali suurenemist majandustegevuses, FIEna tegevuse alustamine toob kaasa minimaalset formaalset asjaajamist ( ei tule asutada mingit juriidilidt isikut) ning võimaldab ka lihtsustatud raamatupidamist ja aruandlust ning nõrgemad kontrolli finantsmajandusliku tegevuse üle.
Füüsilise isiku ettevõtlus pole piiratud ei tegevusala ega tegevuse ulatusega (näiteks kaupluse pidamiseks ei pea tingimatamoodustama aktsiaseltsi). Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Ettevõtja peab äriregistrisse kandmisel teatama põhitegevusala, samuti teatama tegevusalade muutmisest. Kui äriühing esitab äriregistrile majandusaasta aruande, , näitab ta lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandaaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega pea teatama eraldi nende muutumisest.Kui äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionäär ning tal on seal häälteenamus, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, milles ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja koos tütarettevõtjaga moodustavad kontserni (ÄS § 6).
Ettevõtja tegutseb äriregistrisse kantud nime all, mida nimetatakse ärinimeks ehk firmaks (ÄS § 7). Ärinimi on ka füüsiliset isikust ettevõtja kohustuslik tunnus.
Äriühingu ärinimi peab sisaldama tema liigile viitavat täiendid või vastavat lühendit: täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ) jne.Tulundusühistu puhul seadus lühendi kasutamise võimalust ei näe. Täiend või lühend peab paiknema ärinime alguses või lõpus. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi.
Ärinimi peab olema avalik ja selgelt eristama teisest ettevõtjatest. FIE ärinimi peab erinema kõigi nende ettevõtjate ärinimidest, kes on kantud registrisse samas piirkonnas, kus ta tegelema hakkab. See peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime , ei või aga sisaldada täiendit ega lühendit, mis viitaks äriühingule.
Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele. Kohus võib keelata kasutada ärinime, mis ei vasta nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust ja keelu rikkumise korral rikkujat karistada . Ärinime võib kaitsta ka hagilises korras (ÄS § 15 lg 1).
Ettevõtja võib anda esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes, välja arvatud kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel, mille õiguse võib aga prokuristile anda eraldi. Niisugust volitust nimetakse prokuuraks. Prokuristi määramine annab ettevõtjale võimaluse omada seaduslike esindajate kõrval ka esindajat, kelle pädevus on seaduses sätestatud ja kolmandate isikute suhtes piiramatu. Prokuristi nimi kantakse äririgistrisse ja tema volituse aluseks on just see kanne. Seega saab prokuura anda ainult äriregistrisse kantud ettevõtja ( füüsiline isik niisiis üksnes tingimusel, et ta on kantud äriregistrisse. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule.
Prokuura andmise õigus on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjal (ÄS § 17 lg 1), täis- ja usaldusühingut juhtima õigustatud osanikel ühiselt ( ÄS § 99), osaühingu nõukogul või osanikel (ÄS § 168 p 9) ja aktsiaseltsi nõukogul (ÄS § 317 lg 5). Prokuristi andmed kantakse äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel (ÄS § 21).
2. FÜÜSILISELT ISIKUST ETTEVÕTJA
Füüsiliselt isikust ettevõtja (FIE) tegutsemine Eestis on laialt levinud äritegevuse vorm. FIE kantakse äririgistrisse tema avaldusel või seaduses sätestatud muu alusel.
FIE-le kohaldatakse ettevõtja kohta käivad sätteid. Äriregistrisse kantakse ettevõte asukoht, ettevõtja ärinime, ettevõte aadres , majandusaasta algus ja lõpp, ettevõtja nimi ja isikukood ning muud andmed.
FIE-le on kehtestatud raaamatupidamise korraldamise kohustus, mida ta peab tegema, lähtudes raamatupidamise seadusest ( ÄS § 77). FIE vastutab oma kohustuse eest kogu oma varaga, mis on ka loomulik, sest füüsiline isik ei saa oma kohustuse eest vastutada mingi muu varaga. Samuti ei ole võimalik, et FIE vastutab osaga oma varast.
Positiivsed küljed on järgmised: seda liiki ettevõtlust on lihtsam alustada, piisab vaid vajalike vahendite soetamist ja teatud juhtudel ka litsensi hankimisest, näiteks alkoholi müügiga tegelemiseks; kogu tulu kuulub omanikule, seda ei pea kellegagi jagama ; omanikul on ettevõtluses täielik käsutamisõigus; puudub tulu kahekordne maksustamine (ettevõte ja üksikisiku tulu); mobiilsus, kuna tegevussuundade muutmine sõltub vaid ettevõtja suvast; ergutavate motiivide küllus.
Negatiivseks külgedeks tuleb aga lugeda järgmisi: kapital piirdub ühe omaniku varaga ja laenuga, mistõttu probleemiks on kapitali suurendamine ; ettevõtja eluiga sõltub selle omanikust ja pikaajalisi äritehinguid temaga ei sõlmita; omanik kannab piiramatud vastutust, vastutades oma kohustuste eest kogu oma varaga; ettevõtjal on suur koormus, mis on seotud äritegevuse kõigi juhtimisfunktsioonuide täitmisega.
FIE-le ei näe seadus ette ei algkapitali kohustuslikku suurust ega mingi põhidokumendi (põhikirja) olemasolu. Kõik ettevõte juhtimise küsimused lahendab selle omanik.
3. TÄISÜHING JA USALDUSÜHING
3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused
Usaldusühing on äriühing, milles vähemalt üks osanik vastutab ühingu kohustuse eest kogu oma varaga ja vähemalt üks osanik vastutab piiratud ulatuses-oma sissemakse ulatuses.
Täisühing on selline äriühingu liik, mida eristab teistest tema osanike piiramatu vastutus. See on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuse eest solidaarselt kogu oma varaga. (ÄS § 79). See on täisühingu oliline tunnus.
Nii täis- kui ka usaldusühingu osanikuks võib olla kas füüsiline või juriidiline isik, kuid ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus. Uue osaniku võib TÜ võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. ÄS § 95 kehtestab osanikele konkurentsikeelu. Osanik ei või teiste osanike nõusolekuta konkureerida TÜ samal tegevusalal ega osaleda majandustegevust mõjutavana äriühingus, mis konkureerib TÜ samal tegevusalal.
Täis- ja usaldusühingu asukoht on koht, kust ühingu juhitakse, või koht kus ühing tegutseb. Asukoht tuleb näidata ühingulepingus. Asukohta ei saa määrata osaniku elukohaga, tootmise asukohaga ega muu taolise kohaga, vaid selleks on vastav haldusüksus. Seda on vaja eelkõige kohtualluvuse määramiseks . Täis ja usaldusühing tegutsevad osanike sõlmitud ühislepingu alusel, mille kohta ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet. Järelikult on ühinglepingu puhul lubatud nii suuline , lihtkirjalik kui ka notariaalne vorm, olenevalt poole tahtest.
Ühingulepingut võib muuta ainult kõigi osanike nõusolekul, kuid lepinguga võib ette näha juhud , mil ühingulepingut võib muuta ka häälteenamusega. See häältenamus ei või olla väiksem kui ¾ kõigist häältest.
Ühingu liikme õigused ja kohustused määrab osaniku staatus. Liikme tähtsam kohustus on sissemakse tasumine. Sissemaksed on üldjuhul võrdsed, kuid ühingulepinguga võib ette näha ka erineva suurusega sissemaksed. Seadus lubab sissemaksete tegemise erinevaid võimalusi. Nii võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline. Rahaline sissemakse antakse ühingu omandisse, mitterahalise sissemakse puhul antakse omandisse või kasutusse. Mitterahalise sissemakse esemeks võib olla mingi vara, aga ka teenuse osutamine või mõne õiguse üleandmine .
Osaniku on üks olulisem õigus, aga ka kohustus on osalemine ühingu juhtimises. Sellest reeglit on kaks erandit: 1) usaldusühingu osanikul ei ole õigust osa võtta ühingu juhtimisest, kui ühingulepinguga talle sellist õigust otseselt antud ei ole ja 2) ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule, sellel juhul ei ole teistel osanikel õigust ühingut juhtida.
Kui ühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku (kas kõik või ainult mõned), võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kuid ükski neist ei või teha tegu, mille suhtes teine juhtima õigustatud osanik on esitanud vastuväite (§ 88 lg 3). Ühilepinguga võib ette näha ka sellise korra, mille kohaselt juhtima õigustatud osanikud võivad tegutseda ainult ühiselt. Sellel juhul on mingi teo tegemiseks vaja nende konsensust. Ainult juhul, kui teiste osanike nõusoleku taotlemisega tekkis viivitus, mis omakorda põhjustaks ühingule kahju, on lubatud ainuskuline tegutsemine. Võimaliku kahju vältimiseks lubab seadus ühingut juhtida isehgi osanikul, kellel selleks õigust ei ole.
Ühingu juhtimisel on võimalik ka selline kord, kus juhtima õigustatud osanikud annavad juhtimisõiguse üle kolmandale isikule. Seda saavad nad teha ainult ühiselt ja igaüks neist võib antud volituse tühistada (§ 88 lg 5).
Olenemata sellest, kas osanikul on õigus ühingut juhtida seaduse või lepingu alusel, võib selle õiguse temalt ära võtta ainult kohtuotsusega (ÄS § 90). Vastava taotluse peavad esitama teised osanikud konsensuse alusel. Sellise taotluse esitamiseks peab olema mõjuv põhjus, milleks võib eelkõige olla osaniku olulisse kohustuse täitmatajätmisel ei ole oluline, olulisem on rikkumise ulatus, kohustuse olulisus. Kuid juhtimiseks õigustatud osaniku süüline, ebaaus käitumine on alati mõjuvaks põhjuseks kohtule vastava taotluse esitamiseks.
Juhtimisõigusest loobumine on võimalik selleks mõjuvate põhjuste olemasolul . Loobumine ei tohi kahjustada ühingu huve ja osanikul on kohustus teatada loobumisest ette teistele juhtima õigustatud osanikule.
Osaniku (sealhulgas ka usaldusosaniku) häälte arv vastab üldjuhul tema sissemakse suurusele, kuid ühingulepinguga võib ette näha ka teistsuguse korra. Nii võib ühinglepinguga kehtestada korra, kus igal osanikul on üks hääl, sõltumata tema sissemakse suurusest , kuid mõnel osanikul, kes on ühingu jaoks eriti tähtis, on ebaproportsionaalselt suur hääleõigus.
Osaniku hääleõigusele saab seadus teatud küsimuste otsustamisel piirangud. Osanikul ei ole õigust hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist mõnest kohustusest või vastutusest või kui otsustamisel on nõude esitamine tema vastu.Osanik jäetakse hääleõigusest ilma juhul, kui ta on rikkunud konkurentsikeeldu ja osanikud otsustavad nõude esitamist tema vastu. Seega jätab seadus osaniku hääleõiguseta nn huvide kollisiooni korral ehk juhul, kui osanik võib hääletamisel taotleda ühingu huvidest erinevat erahuvi.
Kui osanike otsus on vastuolus seaduse või ühinglepinguga, tunnistab kohus selle kehtetuks osaniku nõude alusel, mis on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates (ÄS § 93 lg 4).. Osanike otsus on kehtiv, kuni seda pole kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud . Õigus esitada kohtule vastav taotlus on igal osanikul.
Ühingu majandustegevuse tulemusi peegeldavad kasum ja kahjum . Kui suur osa kasumist kuulub jaotamisele osanike vahel, otsustavad osanikud pärast majandusaasta lõppu aastabilansi alusel. Jaotavast kasumiosast arvestatakse igale osanikule teatud osa, mis tavaliselt peab vastama tema sissemakse suurusele.Kui osanik ei ole oma sissemakset veel tasunud, kaetakse selle tasumata osa talle arvestava kasumi arvel. Kahjumi katmine toimub võrdeliselt osanike sissemaksete suurusega, kui ühingleping ei sätesta teisiti.
3.2 Täisühingu lõpetamine
Täisühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. See tähendab, et seadus seostab likvideerimismenetluse toimumise teatud juriidilise faktiga, milleks on ühingu lõpetamine.
Täis- ja usaldusühingu lõpetamise üldised alused sätestab seadus ( ÄS § 103 lg 1). Nendeks on: 1) osanike otsus; 2) kohtuotsus; 3) tähtaja möödumine (kui ühing oli loodud tähtajalisena ) või eesmärgi saavutamine ja 4) muu seaduses ettenähtud alus. Ühingu lõpetamise täiendavad alused võidakse aga osanike poolt lülitada ühinglepingusse, sellisteks täiendavateks alusteks võivad olla osaniku lahkumine ühingust, osaniku pankrot, aga ka füüsilisest isikust osaniku surm või juriidilisest isikust osaniku lõpetamine. Tegevuse jätkamine pärast lõpetamise aluseks olevate asjaolude ilmnemist on lubatud ainult erandjuhtudel – sellekohase otsuse võivad osanikud vastu võtta, kui tegemist oli ühingu lõpetamisega ühinglepingus sätestatud alusel, tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel. Tegemise jätkamise otsus jõustub alles selle kandmisel äriregistrisse. Sellega tagatakse kolmandate isikute õiguste kaitse.
TÜ püsiva maksejõuetuse korral peavad TÜ seaduslikud esindajad viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel TÜ maksejõuetuse ilmnemist esitama TÜ pankrotiavalduse.
Kohus võib üksiku osaniku nõudel otsustada ühingu lõpetamise, siis kui selleks on mõjuv põhjus. Selleks on eelkõige olulse kohustuse täitmata jätmine osaniku poolt või selle täitmise võimalus.
Täisühingu lõpetamine võib toimuma ka ülevõtmisega. Ülevõtmine on ühingu lõpetamise vorm, mille aluseks on kohtuotsus. Ülevõtmise sisu on aga järgmine: kui täisühingul on kaks osanikku ja kui üks neist lahkub või arvatakse teise osaniku või tema võlausaldaja nõudel ühingust välja, siis võib kohus teise osaniku nõudel otsustada, et see osanik jätkab tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana täisühingu õigusjärglasena. Ühing lõpetatakse seejuures likvideerimiseta. Täis- ja usaldusühingu likvideerimine algab likvideerijate määramisega. Kui osanik on kuulutanud pankrotis olevaks, osaleb tema asemel likvideerimisel pankrotihaldur .
Osanikud võivad konsensuse alusel likvideerija alati tagasi kutsuda, samuti võib seda teha kohus huvitatud isiku nõudel, kui on olemas mõjuv põhjus.
Ühing lõpeb selle kustutamisega äriregistrist. Kui ühing lõpeb, vastutab osanik solidaarselt teise osanikega täisühingu kohustuse eest viie aasta jooksul ühingu lõppemisest.Sellest kõrvalekalduv kokkulepe ei kehti kolmandate isiku suhtes. Võlausaldajate nõuete rahuldamine toimub ühtmoodi, olenemata sellest, kui ühing likvideeritakse või lõoetavad osanikud ühingu ilma likvideerimismenetluseta.
Usaldusühingu lõpetamine toimub samadel alustel ja korras nagu täisühingu lõpetamine.
4. AKTSIASELTS JA OSAÜHING
Aktsiaselts ja osaühing on põhiolemusselt üsna sarnased ja nende võrdlev käsitlus aitab kaasa osaühingu ja aktsiaseltsi vaheliste erinevuste paremale väljatootmisele. Kuna äriseaduslik määratleb osaühingut ja aktsiaseltsi kui äriühinguid , millel on osadeks/aktsiateks jaotatud osakapital/aktsiakapital, võib jääda mulje, et tegemist on identsete äriühingute vormidega. Kuid aktsiaseltsi ja osaühingut ei saa samastada. Olemuselt on osaühing mõeldud vormiks väiksematele ettevõtetele, aktsiaselts seevastu suurematele.
Seaduse sõnastuses ilmneb osaühingu ja aktsiaseltsi võrdlemisel kolm erinevust:

Osaühingu kohta on kehtestatud märksa vähem norme kui aktsiaseltsi kohta;

osaühingu kohta käivad normid on dispositiivsemad, st ühingu (seltsi) põhikirjaga saaab mitmes olulistes küsimustes ette näha seaduses sätestatust erinevaid kokkuleppeid;

osaühingule on seaduses antud võimalus tegutseda väiksemate formaalsustega.
Nii osaühingus kui ka aktsiaseltsis on osanike/aktsionääride vastutus piiratud. See tähendab, et osanikud/aktsionäärid ei vastuta ühingu kohustuse eest isiklikult (ÄS §-d 135 ja 221).Samas vastutavad nad küll osanikuna või aktsionäärina vastavalt kes OÜ-le või AS-le, teisele osanikule, aktsionäärile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest ( ÄS § 188 ja § 289).
Sellest tuleneb, et aktsionääri või osaniku vastutuse oluline tingimus on tema süü kahju tekitamises. See peab esinema kas taotluse, raske hooletuse või hooletuse vormis. Osanikul ja aktsionäril võib tekkida ka majanduslik vastutus, mis seisneb investeeringu kaotamises osaühingu/aktsiaseltsi pankroti korral.
4.1 Aktsiaseltsi ja osaühingu asutamine.
Aktsiaseltsi asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik ja seltsi võib asutada aktsiate märkimiseta. Aktsiaseltsi võib asutada ka üks asutaja .
Aktsiaseltsi asutamisel tuleb teha kolm asutajapoolset õigustoimingut: 1) sõlmida asutamisleping ; 2) tasuda aktsiate eest ja 3) esitada kandeavaldus.
Aktsiaseltsi asutamisleping peab olema notariaalset tõestatud, sest asutajad tegutsevad enne aktsiaseltsi registrisse kandmist asutamislepingu alusel ja see leping on näiteks pangaarve avamise aluseks.
Asutamise korral kinnitatakse asutamislepinguga ka põhikiri ning määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti audiitor (ÄS § 243 lg 2 ja 3).
Kui aktsiaseltsil on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse, mis peab sisaldama samu andmeid kui asutamisleping ja sarnaselt asutamislepinguga peab olema notariaalselt tõestatud.
Aktsiate eest peab olema täielikult tasutud enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat päeva. Aksiate eest võib tasuda kas rahaga või mitterahalise sissemaksega.
Mitterahaliseks sissemakseks võib olla iga asi või varaline õigus, mis on rahaliselt hinnatav, aktsiaseltsile üleantav ning talle peab olema võimalik pöörata sissenõuet (ÄS § 248 lg 1). Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus ega tehtav töö, ega ka asutajate tegevus aktsiaseltsi asutamisel.
Pärast aktsiate eest tasumist peab juhatus esitama äriregistrile avalduse aktsiaseltsi kandmiseks äriregistrile. Avaldusele tuleb lisada üldjuhul järgmised dokumendid :

Asutam isleping või asutamisotsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud;

põhikiri;

Panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta;

Kui aktsiate eest tasutakse mitterahaliselt, siis leping sissemakse üleandmise kohta aktsiaseltsile ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid, samuti audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta;

Teave kavandatud põhitegevusala kohta;

Nõukogu liikmete nimed ja isikukoodid ning audiitorite nimed ja isiku- või registrikood;

Sidevahendite andmed

Eesti väärtpaberite keskregistripidaja teatis aktsiate registreerimise kohta;

Seaduses sätestatud dokumendid.
ÄS § 250 lg 4 kohaselt AS ei kanta äriregistrisse, kui avaldus kande tegemiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest või asutamisotsuse vastuvõtmisest.
Osaühingu asutamine toimub analoogiliselt aktsiaseltsi asutamisega. Ainsus suurem erinevus on vaid audiitori kasutamises.Osaühingu asutamisel ei ole nõutav, et auditor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist, ta peab seda tegema üksnes juhtudel, kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 2 500 eurot või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku rohkem kui poole osakapitalist (ÄS § 143 lg 3).
Seadus annab võimaluse asutada osaühing ka ühel isikul.
Aktsionäri osalust aktsiaseltsi varas iseloomustab aktsia ja osaniku osalust osaühingu varas iseloomustab osa.
Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud otsused ( ÄS § 226).
Aktsionäre või osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt (ÄS §-d 154 lg 1 ja 272). Niisugune võrdse kohtlemise põhimõte on suhete korraldamise eelduseks . Selle printsiibi kohaselt saavad erinevused aktsionäride ja osanike õigustes tuleneda ainult mneile kuuluvate aktsiade või osade erinevusest.
Osaühingul peab olema audiitor, kui osaühingu osakapitaal on üle 25 000 eurot või kui see on ette nähtud seaduses või põhikirjaga (ÄS § 190 lg 1).
Nii aktsiaseltsiskui ka osaühingus on nõutav reservkapitali moodustamine (ÄS §-d 160, 161, 336 ja 337). Reservkapital on täiendav kapital, mille arvelt ei saa aktsionäridele/osanikele väljamakseid teha. Reservkapital moodustatakse puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Seega ei pea aktsionäruid ega osanikud reservkapitali moodustama oma sissemaksetega. Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas, minimaalne suurus on 1/10 aktsia- või osakapittalist. Iga aastasest puhaskasumist tuleb reservkapitali kanda 1/20. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse selle suurendamine puhaskasumi arvelt. Reservkapital võib kasutada kahel otstarbel : kahjumi katmiseks ja aktsia- või osakapitali suurendamiseks .
4.2 Aktsiaseltsi juhtimine.
Aktsionääril on võimalus kasutada oma õigusi aktsiaselltsi suhtes ainult üldkoosolekul osalemise kaudu. Seaduse kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekkul, kusjuures üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan (ÄS § 290 lg 2).
Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on juhatus ja nõukogu.
Aktsiaseltsi juhatus esindab ja juhib aktsiaseltsi (ÄS § 306 lg 2), kusjuures juhtimisel peab ta kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest, esindamisel on piirang aga tehingutele, mis väljuvad aktsiaseeltsi igapäevase majandustegevusee raamest, neid tehinguid saab juhatus teha vaid nõukogu nõusolekul.
Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Sellest tulenevalt on juhatus nõukogu ees aruandekohustuslik, ta peab esitama nõukogule vähemalt üks kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevustest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemissest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusesega seotud olulistest asjaoludest.
Juhatuse liige valitakse kuni 3 aastaks, kui põhikiri ei sätesta pikemat tähtsega. Põhikirjaga ei või ei või sätestada, et see tähtaeg oleks pikem kui 5 aastat.
Aktsiaseltsi juhatuse liige ei pea olema aktsionäär, küll aga peab ta olema teovõimeline füüsiline isik, kellelt on seaduse või kohtulahendi alusel ära võetud õigus olla ettevõtja, kusjuures seda loetelu võib põhikirjaga täiendada . Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
Juhatuse liikmed peavad hoidma ärisaladust, nende suhtes kehtib konkurentsikeeld ja nad peavad oma kohustusi täitma korra korraliku ettevõtja hoolsusega. See tähendab, et hoolsuse määr sõltub äriühingust ja tema tegevustest, kui ulatuslik ja keeruline see on. Juhatuse liikme vastu esitava nõude üldist 5-aastast aegumistähtaega võib muuta (nii pikendada kui ka lühendada) kas põhikirjas või poolte kokkuleppega.
OÜ juhatuse liikmele makstakse tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga selle otsusega. A juhatuse liikmele makstakse tasu vastavalt nõukogu otsusele. Mõistlik on, kui juhatuse liikme õigused ja kohustused määrataks kindlaks käsunduslepinguga.
Juhatuse liige on aktsiaseltsi esindaja seaduse alusel. Seltsi esindamiseks tal ei ole vaja eraldi volikirja.
Aktsiaseeltsi nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle (ÄS § 316). Oma kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule.
Nõukogul on kolm liiget, kui põhikirja ei näe ette suuremat liikmete arvu.
Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kes ei pea olema aktsionär. Küll aga ei tohi nõukogu liikmeteks olla juhatuse liige, prokurist , audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. Põhikiri võib seda isikute ringi laiendada.
Nõukogu liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud volituste lähemat tähtaega , samuti kutsub nad tagasi.
Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esinees, kelle valivad nõukogu liikmed endi hulgast.
Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimisel. Tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, on vajalik nõukogu nõusolek.
Nõukogul on õigus võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata kui põhikiri ei näe ette teisiti ja sellega on nõus kõik nõukogu liikmed (ÄS § 323 lg 1).
Nõukogul on õigus tutvuda kõikide aktsiaseltsi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigust ja vara olemasolu, samuti saada juhatuselt teavet seltsi tegevuse kohta, nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist.
Nõukogu pädevusse kuulub prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine.
4.3 Osaühingu juhtimine.
Osaühingu juhtimine sarnaneb paljus aktsiaseltsi omaga, kuid samas on tal rida erinevusi. Kui aktsiaseltsis on kõrgemaks juhtimisorganiks aktsionäride üldkoosolek, siis osaühingu puhul räägitakse osanikest ja osanike pädevusest. Põhjus, miks osaühingu juhtorganiks ei ole ainult koosolek, on selles, et osaühinguid on väga erineva koosseisuga, seetõttu seadus annab võimaluse koosolekut kokku kutsuda siis, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti seaduses ettenähtud juhtudel, aga ka annab teatud juhtudel osanikele võimaluse otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata (ÄS §-d 170-178).
Osanike pädevus on suurem kui aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevus. Peale seadusega osanike pädevusse antud küsimuste otsustamise võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Selline pädevus piiramatus on põhjendatud sellega, et osaühing on suletud ühing, kus osanike omavahelised suhted on märksa tihedamad ning seetõttu osanike õigused oma ühingu juhtimisel on laiemad kui aktsionäridel aktsiaseltsis.
Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Koosoleku kutsub kokku juhatus. Kokkukutsumise teda tuleb saata osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist osanike nimekirja kantud aadresil, kusjuures põhikirjaga võib ette näha ka teistsuguse teatamise korra (§ 172 lg 1).
Kui osanike otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, peab juhatus saatma kõigile osanikele kirjalikult otsuse eelnõu, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui osanik vastust ei saada, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Selle otsuse vastuvõtmist on nimetatud ka kirja teel hääletamiseks, kuigi peale kirja võib kasutada ka teisi sidevahendeid ( nt faks, e-post).Otsuse vastuvõtmine sel viisil otstarbekas juhul, kui mõned osanikud elavad väliismaal.
Osanik, juhatus või nõukogu võivad pöörduda kohtusse, nõudes osanike otsuse kehtetuks tunnistamist, kui see on vastuolus seaduse või põhikirjaga. See nõue tuleb esitada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
4.4 Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine.
Lõpetamise alused on osaühingul ja aktsiaseltsil võrdlemisi sarnased. Nii on osaühing võimalik lõpetada osanike otsusega, aktsiaselts aga üldkoosoleku otsusega. Osaühing ja aktsiaselts võidakse lõpetada ka kohtumäärusega või netovara vähendamisel alla osa- või aktsiakapitali miinimumsuurust ( vatavalt alla 2 500 ja 25 000 eurot). Lisaks nendele alustele võib nii seaduse kui ka põhikirjaga ette näha lõpetamise täiendavaid aluseoid.
Lõpetamise otsustamisel osanike või aktsionäride poolt on nõutav 2/3 häälteenamus, kusjuures põhikirjaga võib nõuda ka suuremat häälteenamust. Kui aktsiaseltsis on mitu liiki aktsiaid, on lõpetamisotsuse vastuvõtmiseks vaja, et otsuse poolt hääletaks vähemalt 2/3 iga liiki aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga pole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Sundlõpetamise korras lõpetatakse osaühing või aktsiaselts kohtumäärusega juhul, kui osanikud või üldkoosolek ei ole vastu võtnud lõpetamisotsust, kuigi nad on selleks kohustatud seaduse alusel, näiteks vastava ühingu netovara on langenud alla kehtestatud miinimumpiiri, kuid lõpetamisotsust vastu võetud ei ole. Samuti tuleb nimetatud äriühingud lõpetada juhul, kui juhatuse volituste tähtaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole seni valitud. Osaühing ja aktsiasets lõpetatakse sundkorras ka muudel seaduses sätestatud juhtudel, eelkõige seaduses juriidilise isiku sundlõpetamise varem käsitletud seltsi üldkoosolekut. Sundlõpetamise nõude võivad esitada aktsiaseltsi juhatus, nõukogu, juhatuse liige, aktsionär, teised seaduses nimetatud isikud. Analoogiline on sundlõpetamine nõude esitamine ka osaühingu puhul (ÄS § 203 lg 2, § 366 lg 2). Nii aktsiaseltsi kui osaühingu puhul võib kohus määrata tähtaja sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks.
Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine kantakse äriregistrisse. Vabatahtliku lõpetamise korral tehakse seda juhatuse avalduse alusel, sundlõpetamise korral saadab kohus määruse kande tegemiseks.
Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamisel need likvideeritakse, välja arvatud juhud, mil seadus annab teistsuguse võimaluse. Nimelt juhul, kui vastav ariühing lõpetatakse põhikirjas ettenähtud alusel või osanike (üldkoosoleku) otsusega, võib otsustada tegevuse jätkamise, aga ka ühinemise , jagunemise või ümberkujundamise.
Likvideerijate nimed, elukohad ja isikukoodid kantakse äriregistrisse juhatuse avalduse või kohtuotsuse alusel.
Likvideerijail on kõik juhatuse ja nõukogu seadusest tulenevad õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga, selleks aga on äriühingu tegevuse lõpetamine, võlgade sissenõudmine , vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine. Vara müümine ei ole nõutav, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja kui osanikud või aktsiaseltsi üldkoosolek on sellega nõus. Likvideerijad võivad teha neid tehinguid, mis on vajalikud aktsiaseltsi likvideerimiseks. Likvideerijad vastutavad osaühingule või aktsiaseltsile süüliselt tekitatd kahju eest solidaarselt.
Lisaks juhatuse üldistele õigustele ja kohustustele on likvideerijatel veel teisigi kohustusi, mis tulenevad just äriühingu likvideerimismenetlusest ja on seaduses ka sätestatud eraldi. Nii peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse, kus selgub et äriühingu varast ei jätku võlausaldaajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Samuti on likvideerijate kohustuseks bilansi koostamine likvideerimise alustamisel ja võlausaldajatele teatamine. Mis puutub võlausaldajate teatamisse, siis viimaste kaitse huvides tuleb vastav teade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui aga võlausaldaja on teada, tuleb likvideerimisteade talle saata.
Võlausaldajate nõuete esitamise tähtaeg on neli kuud, arvates likvideerimisteate avaldamisest. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust.
Olenemata sellest, kas äriühingule teadaolev võlausaldaja esitas oma nõude või mitte, tuleb tema nõudele vastav rahasumma deponeerida. Deponeerimisele kuulub ka summa, mida võlausaldaja ei võta vastu, kuna nõude täitmise tähtpäev ei ole veel saabunud. Kui võlausaldajate nõuded on rahuldatud ja raha deponeeritud, peavad likvideerijad koostama lõppbilansi ja järelejäänud vara jaotusplaani. Aktsiaseltsi lõppbilanssi ja jaotusplaani peab kontrollima
audiitor osaühingu puhul on see nõutav juhul, kui audiitorkontroll on osaühingu majandusaasta aruandele ette nähtud.
Osaühingu lõppbilans ja vara jaotusplaan tulleb osaühingu asukohas esitada tutvumiseks kõigile osanikele ja neile tuleb sellet ka teatada. Sama nõue kehtib aktsiaseltsi puhul: aktsionäridele, kellel on nimelised aktsiad, tuleb sellest samuti teada. Sellega tagatakse äriühingu likvideerimise avalikkus .
TSÜS § 45 kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik (seega ka osaühing ja aktsiaselts) tema registrist kustutamisega.
Äriühingu dokumentide säilitatakse 10 aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Seadusega (ÄS § 289) on ette nähtudvastutus isikule, kes oma mõju ära kasutades on mõjutanud aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi tegutsema aktsiaseltsi kahjuks. Selline isik peab hüvitama aktsiaseltsile tekitatud kahju soldaarselt koos isikuga, kelle tegevusega kahju tekitati.
5. TULUNDUSÜHISTU
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuse kasutamise kaudu ja mõnel muul sarnasel viisil.
Tulundusühistu võib asutada vähemalt viis füüsilist või juriidilist isikut või ka vähem, kui neist vähemalt kolm ühistud. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja revisjonikomisjoni.
Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu (TÜS § 5), milles tuleb märkida: asutava ühistu ärinimi, asukoht ja aasress; ühistu eesmärk; asutajate nimed ja elu- või asukohad; osakapitali kavandatav suurus; kui ühistu liikmed ei vastuta isiklikult ühistu kohustuse eest-osakapitali suurus asutamisel; asutajate kohustused ühistu suhtes; juhhatuse liikmete ja, kui moodustatakse nõukogu, ka selle liikmete nimed; isikukoodis ja elukohad; audiitori ja revidendi nimi, isikukood ja elukoht; prokuristi määramise korral tema nimi, isikukood ja elukoht; asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.
Asutamislepingu sõlmimisel kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka ühistu põhikirja.
Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad.
Põhikirjaga võib määrata, et ühistu liikme kohustuse osaleda ühistus mitme osamaksuga, sel juhul on see kohustuslik osalus. Kuid siis peab see olema kas võrdne kõigi liikmete suhtes või sõltuma liikme poolt ühistu vara või muude võimaluste kasutamise mahust. Ühistu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, kus näidatakse järgmised andmed: ühistu ärinimi; ühistu eesmärk, asukoht ja aadress; põhikirja kinnitamise aeg; juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid; kes ja kuidas juhatuse liikmetest võib esindada ühistut; ühistu majandusaasta algus ja lõpp; ühistu liikmete andmed, kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete täielik isiklik vastutus või lisavastutus; muud seadusega sätestatud andmed: Avaldusele lisatakse asutamisleping, põjhikiri ja muud seadusega nõutavad dokumendid. Ühistu liige ei vastuta ühistu kohustuse eest. Põhikirjas võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuse eest solidaarselt kogu oma varaga või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus).
Osamaksu suurus määratakse põhikirjas. Üldjuhul on osamaksud võrdsed, kuid põhikirjaga võib määrata ka teisiti. Kui selles pole sätestatud liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. Kui aga on ette nähtud liikmete lisavastutus,peab lisavastutuse summa olema vähemalt 2 500 eurot.
Üldkoosolekul otsuse vastuvõtmiseks on igal ühistu liikmel üks hääl.
Ühistu liikmeks asutaja esitab kirjaliku avalduse, mille kohta teeb ühe kuu jooksul otsuse kas üldkoosolek, nõukogu või juhatus, olenevalt sellest, kuidas otsuse vastuvõtmine on põhikirjas sätestatud.
Lahkuda saab ühistust kas liikme kirjaliku avalduse alusel või arvatakse liige ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel, samuti seaduse või põhikirja olulise rikkumise, üldkoosoleku, juhatuse või nõukogu otsuste olulise täitmata jätmise ning ühistu maine ja huvide olulise kahjustamise eest. Väljaastumise avaldus tuleb esitada vähemalt 3 kuud enne väljastumist. Väljaastumise etteteatamistähtaega võib pikendada põhikirja või lepinguga kuni 5 aastani, arvates liikmeks saamisest.
Ühistu liikmed tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Liiikmed teostavad oma õigusi ühistu suhtes üldkoosolekusl. Liikmeil on õigus tutvuda ühistu asukohas majandusaasta aruandega vähemalt 10 päeva enne selle kinnitamist otsustavat üldkoosolekut. Neil on õigus saada ka aruande ärakiri, kui põhikirjaga pole ette nähtud teisiti.
Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolul nõukogu. Kui põhikirja kohaselt tuleb maksta dividende, makstakse ühistu liikmele see vastavalt tema osalemisele ühistu tegevuses.Põhikirjas võib sätestada, et liikmele makstakse dividendi ka vastavalt liikme osamaksu suurusele.
Ühistu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek ja juhatus. Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui osakapital on üle 25 000 eurot või kui see on ette nähtud põhikirjaga.
Üldkoosoleku pädevuse sätestab seadus (TÜS § 39), kuid seda võib põhikirjaga laiendada. Korraline üldkoosolek, mis kinnitab majandusaasta aruande, toimub üks kord aastas, erakorralise koosoleku kutsub kokku juhatus oma äranägemise järgi.
Üldkoosolek on otsusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Juhatus juhib ja esindab ühistut analoogiliselt osaühingu ja aktsiaseltsi juhatusega. Juhatuse liige valitakse kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
Juhatuse liikmele võib maksta tasu, mille suuruse ja maksmise korra määravad kas üldkoosolek või kui on nõukogu, siis tema.
Ühistu raamatupidamist ja aruandlust kontrollivad ühistu audiitor või revident . Ühistul peab olema audiitor, kui ta osakapital on üle 25 000 eurot või kui see on ette nähtud seaduse või põhikirjaga. Kui ühistul ei ole audiitorit, peab üldkoosolek valima majandustegevuse kontrollimiseks ühe või mitu revidenti.
Ühistu lõpetamise alused on üldkoosoleku otsus; kohtulahend; tähtaja möödumine, kui ühistu oli tähtajaline; ühistu pankroti väljakuulamine;ühistu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulamist; muud seaduse või põhikirjaga sätestatud alused.
Ühistu sundlõpetamise puhul toimub lõpetamine kohtumäärusega. Seadusest tulenevalt kohtumäärusega võib ühistu lõpetada

Kui üldkoosolek ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kuid selle vastuvõitmine oli seaduse või põhikirjaga alusel kohustuslik;

Juhatuse ametiaeg on lõppenud enam kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust pole valitud;

Muudel seaduses sätestatud juhtudel.
Nagu osaühingu ja aktsiaseltsi puhul, võib kohus määrata tähtaja ühistu sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks. Praktika näitab, et sellise tähtaja määramine on otstarbekas, sest nii mõngi kord on tarvitusele võetud meetmete tagajärjel ära hoitud sundlõpetamine.
Sarnaselt teiste äriühingutega toimub ühistu likvideeerimine. Ühistu lõpetamisel üldkoosoleku otsuse alusel valib likvideerijad üldkoosolek, suundlõpetamisel aga määrab likvideerijad kohus. Kohus määrab likvideerijad samuti siis, kui seda nõuab vähemalt 1/10 liikmetest või vähemalt kolm liiget, kui ühistus on alla 30 liikme.
Likvideerijad lõpetavad ühistu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded ning võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud ühistu likvideerimiseks.
Kui ühistu varast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
Võlausaldajail tuleb esitada oma nõue nelja kuu jooksul.
Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist, vajalikku deponeerimist ja osamaksude tagastamist jaotakse allesjäänud vara liikmete vahel vastavalt nende osamaksudele, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.
Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui 6 kuu möödumisel viimase likvideerimisteate avaldamisest ja 3 kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani liikmetele tutvumiseks esitamisest, esitavad likvideerijad avalduse ühistu kustutamiseks äriregistrist.
6 ÄRIÜHINGUTE ERINEVUSED
Täisühing
Usaldusühing
Osaühing
Aktsiaselts
Tulundusühistu
1.Äriühingu tegevuses osaleja nimetus
osanik
Osanik/ usaldusosanik
osanik
aktsionär
liige
2.Vastutus ühingu kohustuse eest
Täielik (vastutus kogu oma varaga)
Osaniku puhul täielik, usaldusosaniku puhul tasumata sissemakse ulatuses
Osanik ei vastuta
Aktsionär ei vastuta
Liige ei vastuta isiklikult, põhikirjaga võidakse ette näha liikme kas täielik isiklik vastutus või lisavastutus
3. Asutamisdokumendid
ühinguleping
ühingleping
Asutamisleping/põhikiri
Asutamisleping/põhikiri
Asutamisleping/põhikiri
4. Kohustuslik kapitali määr (eurodes)
2 500
2 500
Üldjuhul 2 500;
Põhikirjaga saab ette näha teisiti
5.Sissemakse, osa, aktsia eest tasumine
Koheselt või ühinglepinguga määratud ajal
Koheselt või ühinglepinguga määratud ajal
Peab olema tasutud enne osaühingu ärirgistrisse kandmist
Peab olema tasutud enne aktsiaseltsi registrisse kandmist
Vastavalt asutamisdokumentidele
6 Sissemakse, osa, aktsia võõrandamine
Sissemaksu ei saa võõrandada, lahkumisel ühistust makstakse hüvitist
Sissemaksu ei saa võõrandada, lahkumisel ühistust makstakse hüvitist
Osa võõrandamine on osanike vahel vaba; kolmandale isikule võõrandamisel on teistel osanikel ostueesõigus . Põhikirjaga võib ette näha ka teistsuguse korra. Osa võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud
Nimeline aktsia on vabalt võõrandatav; kolmandale isikule võõrandamisel võib sätestada teiste aktsionäride ostueesõiguse. Aktsionärid võivad ostueesõigust teostada ainult ühiselt täies ulatuses
7 väärtpaberid
Ei ole
Ei ole
Ei ole
Aktsia
Ei ole
8 juhtimisorganid
Osanikud otsustavad
Osanikud otsustavad
Üldjuhul osanikud ja juhatus; nõukogu peab olema, kui a) osakapital üle 2 500 eurot ja juhatuses on vähem kui 3 liiget või b) nõukogu olemasolu on ette nähtud põhikirjas
Aktsionäride üldkoosolek, nõukogu, juhatus
Üldkoosolek (volinike koosolek), juhatus; nõukogu peab olema, kui a) osakapital on üle 25 000 euro või b) ühistul on üle 200 liikme või c) see on ette nähtud põhikirjas
9 hääleõigus
Osanikud otsustavad
Osanikud otsustavad
Võrdeline osa suurusega
Vastavalt aktsiale
Igal liikmel on 1 hääl
10 Teave ühingu tegevuse kohta
Õigus saada teavet, tutvuda kõigi dokumentidega. Osanike otsusega võidakse seda piirata.
Õigus saada teavet, tutvuda kõigi dokumentidega. Osanike otsusega võidakse seda piirata.
Õigus saada teavet, tutvuda dokumentidega. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele
Õigus saada teavet üldkoosolekul
Õigus saada teavet üldkoosolekul; teabe saamise õigust võidakse laiendada põhikirjaga
11 audiitorkontroll
Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aastaaruande bilansipäeva seisuga suuremad kui müügitulu ( netokäive ) 640 000 eurot, bilansimaht 320 000 eurot ja töötajate arv 10
Raamatupidamise aastaaruande auditorkontroll on kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajäst on aastaaruande bilansipäeva seisuga suuremad kui; müügitulu (netokäive) 640 000 eurot, bilansimaht 320 000 eurot ja töötajate arv 10
Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on kohustuslik,
kui a) osakapital on üle 25 000 eurot; b) auditori olemasolu on ette nähtud põhikirjaga; c) vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: müügitulu (netokäive) 640 000 eurot, bilansimaht 320 000 eurot ja töötajate arv 10
kohustuslik
Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on kohustuslik,
kui a) osakapital on üle 25 000 eurot; b) auditori olemasolu on ette nähtud põhikirjaga; c) vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: müügitulu (netokäive) 640 000 eurot, bilansimaht 320 000 eurot ja töötajate arv 10
12 kasumi jaotamine
Osanikud otsustavad
Osanikud otsustavad
Otsustab osanike koosolek võrdeliselt osa nimiväärtusega, kui põhikiri ei näe ette teisiti
Otsustab aktsionäride üldkoosolek rmtp aastaaruande alusel vastavalt aktsiale (eri liiki aktsiatest tulenevad erinevad õigused kasumi jaotamisel)
Vastavalt liikme osalemisele ühistu tegevuses, põhikirjaga saab ette näha ka teisiti.
13 majandusaasta aruande esitamine äriregistrile
Tuleb esitada kui täisosanikuks on osaühing, aktsiase, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing
Tuleb esitada kui täisosanikuks on osaühing, aktsiase, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing
Peab esitama
Peab esitama
Peab esitama
14 väljaarvamine äriühingust
On võimalik
On võimalik
On võimalik
On võimalik
On võimalik

Kasutatud kirjandus:
Advig Kiris , Ants Kukrus , Poigo Nuuma , Enno Oidermaa - raamat „Õiguskirjandus“.