Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

[ Äriõigus . ÄRIÜHINGUD]
Õiguse alused
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Õiguse alused
ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD
Referaat
2014

SISUKORD


1. Sissejuhatus äriõigusse. Äriõiguse põhimõisted ..................................................................3

2. Füüsiliselt isikust ettevõtja...........................................................................................................6

3. Täisühing ja usaldusühing.............................................................................................................7

3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7

3.2 Täisühingu lõpetamine.............................................................................................................10

4. Aktsiaselts ja osaühing.................................................................................................................11

4.1 Aktsiaseltsi ja osaühingu asutamine....................................................................................12

4.2 Aktsiaseltsi juhtimine................................................................................................................14

4.3 Osaühingu juhtimine..................................................................................................................16

4.4 Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine...................................................................................17

5. Tulundusühistu..............................................................................................................................19

6. Äriühingute erinevused. Tabel..................................................................................................24

7. Kasutatud allikad..........................................................................................................................26


1.SISSEJUHTUS ÄRIREGISTRISSE . ÄRIÕIGUSE PÕHIMÕISTED.
Äriõigus (kaubandusõigus) on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusküksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid.
Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseaduslik (ÄS, RT I, 2005, 63, 481; 2009, 30, 178).
Äriseadustiku üheks põhieesmärgiks on vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis.Selle eesmärgi saavutamisks kehtestab seadus tugeva finantsmajandusliku kontrolli piiratud vastutusega äriühingute (osaühingute ja aktsiaseltside) tegevuse üle. Seaduses on selgelt piiritletud ka äriühingute juhtimisstruktuuride omavaheline pädevus ja kehtestatud juhtorganite liikmete vastutus oma tegude eest.
Seadus aitab kaasa majanduskuritegevuse vähendamisele ja teiselt poolt annab tegutsevatele firmadele selged reeglid ja õiguslikud garantiid, kaitstes neid ühtlasi äripartnerite võimaliku seadusvastate tegevuse eest.
ÄS reguleerib majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt. ÄS ei ole ainus majandustegevust reguleeriv seadus, sest äriõiguse allikad on ka TSÜS, raamatupidamise seadus (RT I 2002, 102, 600; 2009, 19, 116), pankrotiseaus (edaspidi PankrS , RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses.
Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja .
Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivakss tegutseks, ning seaduses sätestatud äriühing (ÄS §1). Seega on ettevõtjad õiguste ja kohustuste kandjad , kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (st isikud). Mõistet ettevõte kasutatakse seadusesobjekti tähenduses, st ta on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara , sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olla lepingu objektis, mida saab osta, müüa, rentida jne. Ettevõte ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Kahe sisuliselt lähedase mõiste erastamine omab kaubandusõiguses suurt tähtsust, kuna kaubandusõigus tegeleb esmajoones just nimelt subjektidega, seega ettevõtjatega, mille aga objektidega (ettevõtetega). Ettevõte aga omab olulist tähendust võlaõiguse jaoks, kus tuleb selgelt fikseerida lepinguobjektid.
Äs reguleerib äriühingute, st juriidiliste isikute tegevust, kes vormist lähtudes peaksid olema asutatud majandustegevusega tegelemiseks ja kellele nende tegelikust tegevusalast sõltimata kohaldatakse ÄS sätteid.
Äriühingud on täisühing , usaldusühing ja osaühing , aktsiaselts ning tulundusühistu . Loetelust üksnes tulundusühistu ei ole reguleeritud ÄS-s, vaid eraldi tulundusühistuseaduses (RT I 2002, 3, 6; 2009, 13, 78).
Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.Selline organisatsiooniline vorm võimaldab majandada väikesi ettevõtteid, kus osaleb vähemalt kaks omanikku. Selle plussiks on lihtsustatud asutamine, juhtimine, raamatupidamine , aruandlus ja nõrgem finantskontroll , miinuseks aga osanike isiklik vastutus.
Usadusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikuteks (täisosanik) vastutab ühingu kohusstuse eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusomanik) vastutab ühingu kohustuse eest oma sissemakse ulatuses (ÄS § 125 lg 1). Usaldusühing on lähedane täisühingule, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik , kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sessemakse ulatusega.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital , osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuse eest, osaühing aga vastutab oma kohustuse täitmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135). Võrreldes täis- ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinõue 2500 eurot.
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateksjaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuse eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga (ÄS § 221). Seega on aktsiaselts piiratud vastutusega ühing suuremate ettevõtete suurt kapitali ja suuremat arvu aktsionääre, kuid nagu osaühingugi puhul on ühemeheühing lubatud. Aktsiaseltsi puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise, juhtimise, vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nõuded ning miinimukapitalinõue 25 000 eurot.
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslkikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. Seega on tulundusühistu piiratud vastutusega ühing, kus eeldatakse liikmete isiklikku osalemist, üldjuhul aga mitte isiklikku vastutust. Ühistu võib asutada vähemalt 5 isikut. Kui põhikirjas ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. Ühistu likkmeks ei saa olla riik.
Füüsiliselt isiku ettevõtja (FIE) peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse (ÄS § 3 lg 2). Füüsiline isiku registrisse kandmisel on erinevalt äriühingutest üksnes deklaratiivne tähendus. ÄS sätestab äriühingute moodustamisele märksa rangemad nõuded,s oodustades seega füüsiliste isikute osakaali suurenemist majandustegevuses, FIEna tegevuse alustamine toob kaasa minimaalset formaalset asjaajamist ( ei tule asutada mingit juriidilidt isikut) ning võimaldab ka lihtsustatud raamatupidamist ja aruandlust ning nõrgemad kontrolli finantsmajandusliku tegevuse üle.
Füüsilise isiku ettevõtlus pole piiratud ei tegevusala ega tegevuse ulatusega (näiteks kaupluse pidamiseks ei pea tingimatamoodustama aktsiaseltsi). Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Ettevõtja peab äriregistrisse kandmisel teatama põhitegevusala, samuti teatama tegevusalade muutmisest. Kui äriühing esitab äriregistrile majandusaasta aruande, , näitab ta lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandaaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega pea teatama eraldi nende muutumisest.Kui äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionäär ning tal on seal häälteenamus, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, milles ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja koos tütarettevõtjaga moodustavad kontserni (ÄS § 6).
Ettevõtja tegutseb äriregistrisse kantud nime all, mida nimetatakse ärinimeks ehk firmaks (ÄS § 7). Ärinimi on ka füüsiliset isikust ettevõtja kohustuslik tunnus.
Äriühingu ärinimi peab sisaldama tema liigile viitavat täiendid või vastavat lühendit: täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ) jne.Tulundusühistu puhul seadus lühendi kasutamise võimalust ei näe. Täiend või lühend peab paiknema ärinime alguses või lõpus. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi.
Ärinimi peab olema avalik ja selgelt eristama teisest ettevõtjatest. FIE ärinimi peab erinema kõigi nende ettevõtjate ärinimidest, kes on kantud registrisse samas piirkonnas, kus ta tegelema hakkab. See peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime , ei või aga sisaldada täiendit ega lühendit, mis viitaks äriühingule.
Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele. Kohus võib keelata kasutada ärinime, mis ei vasta nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust ja keelu rikkumise korral rikkujat karistada . Ärinime võib kaitsta ka hagilises korras (ÄS § 15 lg 1).
Ettevõtja võib anda esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes, välja arvatud kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel, mille õiguse võib aga prokuristile anda eraldi. Niisugust volitust nimetakse prokuuraks. Prokuristi määramine annab ettevõtjale võimaluse omada seaduslike esindajate kõrval ka esindajat, kelle pädevus on seaduses sätestatud ja kolmandate isikute suhtes piiramatu. Prokuristi nimi kantakse äririgistrisse ja tema volituse aluseks on just see kanne. Seega saab prokuura anda ainult äriregistrisse kantud ettevõtja ( füüsiline isik niisiis üksnes tingimusel, et ta on kantud äriregistrisse. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule.
Prokuura andmise õigus on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjal (ÄS § 17 lg 1), täis- ja usaldusühingut juhtima õigustatud osanikel ühiselt ( ÄS § 99), osaühingu nõukogul või osanikel (ÄS § 168 p 9) ja aktsiaseltsi nõukogul (ÄS § 317 lg 5).
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #1 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #2 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #3 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #4 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #5 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #6 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #7 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #8 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #9 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #10 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #11 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #12 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #13 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #14 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #15 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #16 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #17 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #18 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #19 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #20 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #21 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #22 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #23 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #24 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #25 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #26 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #27 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #28 ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor roaska Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

24
pdf
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED
23
docx
Äriõigus
28
docx
ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II
100
doc
Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt
52
docx
Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega
5
doc
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED
67
pdf
Õiguse Alused kordamisküsimused
49
doc
Eksamikonspekt aines Ühinguõigus





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun