Juriidilise isiku lõppemine ......................................................................................................16 Sissejuhatus Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku õigussubjektsus sõltub tema asutamise eesmärkidest ja tema funktsioonidest ning on määratud asutamise dokumentidega ja põhikirjaga. Juriidilised isikud liigitatakse esindatavate huvide alusel eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks. Eraõiguslik juriidiline isik on loodud erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Nende juriidiliste isikute asutamise kord, juhtimisstruktuur, tegutsemise põhimõtted, vastutus, likvideerimise kord kehtestatakse seadustega. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Kristi Koppelmann PA09 JURIIDILINE ISIK Referaat Juhendaja: Hille Raud Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................1 1. Juriidilise isiku definitsioon ja jagunemine...........................................2 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine........................
JURIIDILINE VASTUTUS Iseseisev töö 2011 Juriidiline vastutus Juriidiline vastutus on seotud õigusnormidega ja see on toimepandud õigusrikkumiste eest. Juriidiline vastutus on riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele. Meie ühiskonnas on igal Eesti kodanikul omad õigused ja kohustused. Samuti oleme teadlikud käskudest, mida tohib teha, mida mitte. Paraku on meie seas inimesi, kes eiravad käske ja seetõttu tekitavad nad nii endale probleeme kui teistele. Juriidiline vastutus on isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse alusel, seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Ja
XXX Õiguse alused JURIIDILINE ISIK Referaat Õppejõud: XXX XXX 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.JURIIDILISE ISIKU DEFINITSIOON JA JAGUNEMINE........................................................4 2.ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK...........................................................................................5 2.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine.................................................................................6 2.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine...............................................................................8 3.AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK...................................................................................9 3
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina ...
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius,...
Ladina juriidiline terminoloogia 11.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 20 (lk 30) laused 1-6, 8, 9, 12, 13 (gerundium), 15-18, 20 (gerundivum). Gerundiumi ja gerundiivi kohta lähemalt lk 127. 2) Tõlkida tekstist 21 (lk 31) laused 1-21. Partitsiipide kohta lähemalt lk 127. 3) Harj 30 (lk 87): süüdistav hageja – valitsev kuningas; õigeksmõistetud kohtualune – kirjutatud seadus. 4) Kaasa võtta arvestuse materjalid ja verbi koondtabel, vt ÕIS. 1. ius disponendi – õigus käsutada , ius possidendi – valdamise õigus/õigus asja vallata, ius utendi – kasutatamise õigus..omandiõiguse peamised elemendid 2. culpa in custodiendo – hooletus järelevalve teostamisel, culpa in eligendo - hooletus abiliste valimisel, 3. culpa in faciendo – isiku süü tegude sooritamises, culpa in non faciendo – isiku süü millegi tegemata jätmises (hooletus) 4. Iter est ius eundi per fundum alienum – teekond on minemise õigus võõrale maale? Per = läbi minemis...
Ladina juriidiline terminoloogia 04.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 22 (lk 31) laused 1-10 (imperatiiv) ja 11-23 (infinitiiv). Imperatiivi vormide kohta lähemalt lk 126 (verb esse lk 118), infinitiivide kohta lk 127. 2) Rühmatöö esitamine ja esitlus. XXII 1. Divide et impera! – Jaga ja valitse! 2. Festina lente! – Kiirusta aeglaselt. (Tasa ja targu) 3. Nota bene! – Pane hästi tähele 4. Carpe diem! – naudi päeva, saa päevast osa! nopi/kasuta päeva 5. Salus populi suprema lex esto. – Rahva hüvang (heaolu) olgu kõrgeim (ülim) seadus. 6. Testes estote. – Olge tunnistajateks 7. Titius meus heres esto. – Titius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote. - Nii ma annan, nii ma pärandan/määran ja nii ma teen testamenti, seega Teie, kviriidid (Rooma täieõiguslikud kodanikud), olge mulle tunnistajateks/pakkuge mulle tõendust. 9. Hominem mortuum, inquit lex, in urbe ne...
Ladina juriidiline terminoloogia 27.11. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekst 18, lk 28. Lausete 8-15 tõlkimiseks vt coniunctivus hortativus’e kohta lk 160 (punkt 4). 1. annan, et sa midagi vastu annaksid. Annan, et sa midagi vastu teeksid. 2. Teen, et sa midagi annaksid. Teen, et sa teeksid midagi. 3. tegu ei tee süüdlaseks, kui tahtlus ei ole kuritegelik. 4. kui tõepoolest on testamendis eksitud legataari nime, perekonnanime või eesnimega, kui isiku kohta on teada, sellest hoolimata on legaator kehtiv/jõus 5. kui annan raha selleks, et asi vastu saada, siis on see ostu-müügi tehing, kui aga annan asja, et asja vastu saada, siis on see vahetus. 6. keegi, kes takistab seadusi, ärgu mõistku kohut. Seadusega keelatakse, et nad ei oleks kohutnikud. 7. Kui kahtled, ära tee. Ära tee seda, milles sa pole kindel. 8.õigus peab sündima, mingu või maailm hukka. 9.kuulatagu ka teist poolt. 10. ostja olgu ettevaatlik (risk langeb ostjale). Müüja ol...
I 1. Conditores iuris – seaduse asutajad 2. acquisitio hereditatis – pärandi saamine; delatio hereditatis – pärandi viibimine; substitutio heredis – pärija asendamine 3. paterfamilias – pereisa; materfamilias – pereema; fili/filiae familias – pere pojad/tütred; 4. emptio-venditio – ost-müük; lex venditionis – müügiseadus 5. cura prodigi – rasikaja esindaja; cura furiosi – mentaalselt haige inimese esindaja; cura minorum – alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja 6. manumissimo testamento.- vabaks laskmine testamendiga; Secundum tabulas testamenti- vastavalt testamendi tahvlitele 7. actio doli-pettuse hagi; exceptio doli- pettuse (kostja) vastuväide 8. actio quod metus causa-hagi on (esitatud) hirmu põhjusel; exceptio quod metus causa- vastuväide on (esitatud) hirmu põhjusel 9. tutela mulierum-naiste eestkoste; tutela impuberum- alaealiste eestkoste; auctoritas tutoris- eestkostja autorite...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Avatud Ülikool I aasta Rühm 17 KODUTÖÖ Ladina juriidiline terminoloogia Juhendaja lektor M. Ristikivi Tartu 2008 Käesoleva rühmatöö põhise kodutöö eesmärgiks on tõlkeharjutuste lahendamine aines Ladina juriidiline terminoloogia. Tõlkimine: Tekst 2 16) Res in commercio käibeline asi ; res extra commercium käibeväline e. käibetu asi. 17) Per aes et libram - vase ja kaalu abil ; libripens - kaalumees (kaaluga) Tekst 4
Hüpoteesi kinnitamine ja ümberlükkamine Hüpoteesi kinnitatakse loogika aspektist nii: Kui H, siis A A H Kus H on kontrolliv hüpotees; A-empiiriline järeldus sellest hüpoteesist. Kui H, siis A – väljendab H ja A vahelist seost. Hüpoteesi ümberlükkamise skeem näeb välja nii: Kui H, siis A Mitte A Mitte-H Kontrollimise tulemusena selgub, et A on väär ja lause Mitte A on tõene. LOOGIKA JA JURIIDILINE ARGUMENTATSIOON Juriidiline argumentatsioon- millegi õiguslik argumenteerimine/põhjendamine Juriidiline- avatud süsteem → pole midagi juristidele omast. Juriidilise argumentatsiooni määrab ära üsna palju see, mis on väljaspool õigust. Poliitika- teatud põhimõtetest lähtuv kavakindel tegutsemine Postmodernism eitab suuri narratiive ehk pole ühte suurt tõde, on mitu väikest narratiivi. VI LOENG - MENETLUSDOKUMENDI
Ladina juriidiline terminoloogia 06.11. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekst 17, lk 27 1. asja üleandmisel sõlmitakse kohustus, kas sõnadega, kirjutatuga/kirjaliku dokumendiga või kokkuleppega. 2. 12 tahvli seaduste kohaselt on keelatud enda/oma varanduse/vara priiskav haldamine/kasutamine. 3. mis puutub tsiviilõigusesse, siis see ei pea orje mitte millekski. Loomuõiguse puhul on aga kõik inimesed/mehed võrdsed. 4.üksikasja omandiõigus omandatakse abieluga, traditsiooniga, aegumisega, õiguse loovutamisega, kohtu määrusega, seadusega. 5. Üks kahest, kolmandat võimalust pole. (On määratud, et kolmandat pole?) 6. sõpra tuntakse ära armastusega, käitumisega, sõnaga ja teoga. 7. ajad muutuvad ja meie muutume neis. 8.kuriteos vaadatakse tahtlust. 9.mitte kedagi ei karistata teise kuriteo eest (Abl). 10. pärast kuuekümne viiendat aastat ei olnud senaator sunnitud ega keelatud kohtusse ...
–Hooletusjärelvalve; (Süü, mis seisneb isiku hooletuses või ettevaatamatuses oma kohustuse täitmisel); hooletus (abiliste) väljavalimisel. 3. Culpa in faciendo. Culpa in non faciendo. – Süü tegude sooritamises; süü millegi tegemata jätmises (hooletus) 5. Modus agendi. Modus vivendi. – tegutsemisviis; elulaad, kooselamisviis 6. Ratio decidendi. – (Common law süsteemis tuuakse kohtuniku ette olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidiline materjal) otsuse tegemise alus 8. Ius accrescendi. Ius fruendi. Ius vendendi. – (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jaotatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt) õigus juurdekasvule; õigus saada tulu; müügiõigus 9. Animus possidendi. Corpus possidendi. Animus transferendi. – valdamise tahe; tegelik asja enda käes pidamine; tahe omandiõigust üle kanda. 12. probandi necessitas incumbit illi qui agit- tõendamise vajadus lasub sellel, kes kaebab, süüdistab. 15. Agenda
Ladina juriidiline terminoloogia 25.11. seminari kodutöö 1) Tekst 18 (laused 8-15), lk 29. 8. Fiat iustitia, pereat mundus - Õigus peab sündima, mingu või maailm hukka! 9. audiatur et altera pars – kuulatagu ka teist poolt! 10. caveat emptor – ostja olgu ettevaatlik (s.t risk langeb ostjale)! 11. vivat, crescat, floreat! – las ta elada, kasvada, areneda! 12. Gaudeamus igitur - Niisiis olge rõõmsad! 13. videant consules, ne quid res publica detrimenti capiat – konsulid olgu valvel, et riik kahju ei kannataks! 14. quod sentimus, loquamur, quod loquimur sentiamus – öelda, kuidas me tunneme ja elada, nagu me ütleme. 15. transeamus ad obligationes, quae ex delicto oriuntur, veluti si quis fecerit, bona rapuerit, damnum dederit, iniuriam comserit – GAUDEAMUS salmid 1, 4 ja 6. 1. Gaudeāmus igitur, iuvenēs dum sumus! 1. Rõõmustagem nüüd kuni olem...
11. õiglane valdamine; ebaõigluslik valdamine 12. harilik ääremärkus; 13. ühiskondlikud viljad; tsiviilviljad/looduslikud viljad 14. karistus- või pärisorjad; riigi orjad; avalik ori 15. otsene omand; jaotatud omand; kaudne omand; 16. ühekülgne leping; kahekülgne leping 17. hea usu leping; õiguslik leping 18. näilik müügitehing; 19. lubatud päevad; mitte lubatud päevad; 20. tuntud lepingu alus; tasuta õiguse soetamine; koormav lepingu alus; 21. juriidiline lepingu alus; 22. kehaline sundus; psüühiline sundus; 23. eraprotsess; avalik kohus; 24. tsiviilõiguse kogumik; kanoonilise õiguse kogu; 13. 10. 10 kodutöö 1. perekonna kaotus 2. mehe võimu all 3. rooma rahva ori 4. heas usus TEKS VIII 2. Edikt tehakse magistraadi poolt rooma rahvale. 3. Õigus on jumalik, seadus on inimlik. 4. jagatud õigus 5. vahele jäetud kaasus 6. laiendav seletus; kitsendav seletus 7
(7.2 -7.5) Lk 93-100 Õiguspärane käitumine õigusnormidega ettenähtud kohustuslik,soovitav või lubav õigussubjekti käitumine. Siia kuulub ka käitumine, mis pole õiguslikult reguleeritud. Õigusrikkumine käitumine, milles subject eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega lubatud piirid. Õigusrikkumine juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise koosseis: 1) Käitumise subjekt - Õigusrikkuja, kelleks on õiguslikus suhtlemises osalev isik, kes omab õigussubjektsust ja deliktivõimet. - Mitmesugused organisatsioonid oma pädevuse ületamisel 2) Käitumise subjektiivne koosseis - subjekti suhtumine oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse.
Ladina juriidiline terminoloogia 16.10. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstid: A rühm: tekst 11 (laused 1-4, 7, 9-11, 13-17), tekst 14 (laused 1, 2, 7-9) tekst 15 (laused 2-15) B rühm: tekst 12, tekst 13 (laused 1-10), tekst 14 (laused 10, 11, 15-17) NB! Ase- ja arvsõnade kohta vt lk 106-114. 2) Seminari alguses toimub tunnikontroll, materjalid on ÕIS-s. XI 1. ja sina, brutus! Sina ka, brutus! 2. ma ei pea midagi inimlikku endale võõraks. 3. ise 4. rahu teile 7.Quiritiumi seadusest on minu maatükk. 9. isesugune, omanäoline, eripärane 10.selleks 11.see on 13.iseenesest 14. seadusest endast, fakist endast 15. 16 17 XIV 1. kaheteistkümne tahvliseadused on iidsed rooma seadused. 2.laste kolm õigust 7. 8.esmapilgul, näiliselt 9. esimene võrdsete seas XV 2.kaasaarvatud, väljaarvatud 3.asjaoludele vastavalt 4.nii, nõnda, sel viisil 5.sealsamas, samas kohas 6.(kuskil) mujal 7.piisavalt tark 8.nagu allpool, nagu ülalpool 9.vahepeal, esi...
(alla 25.aastaste) vara hooldaja; matrinomium cum manu abielu mehe võimu all; matrimonium sine manu abielu mehe võimuta; in manu mariti mehe ja naise võim abielus; error facti - faktiviga; error iuris õiguslik viga; error in persona isiku eksimus; error in corpore eksitus tehingus, asjas; error in quantitate eksitus koguses ; error in substantia eksitus olemuses; status civitatis persooni juriidiline staatus Rooma kodanikuna; status libertatis vabaduse seisund; status familiae isiku perekondlik staatus; in iure kohtus; in iudicio kohtumenetlus; praefectus praetorio sõjaväe ülem; praefectus urbi Rooma prefekt; magister officiorum kantselei ülem; ludicis nominatio kohtuniku määramine; litis denuntiatio kohtukutse; litis contestatio kohtusse tunnistama kutsumine; stipulatio poenae trahvi määramine, leppetrahv; aquae et ignis
NENDE ÕIGUSTE KAITSE ON RIIGI POOLT ERINEVA TUGEVUSEGA. Juriidiline kohustus Tulenevad objektiivsest õigusest lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Antud juhul on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest enda valdusesse. Omaniku nõudeõigus korrespondeerub vahetult asja õigusliku aluseta valdaja juriidiline kohustus tagastada see asi seaduslikule omanikule. ...Selliste õiguste ja kohustuste vahelist sidet võib nim ka õiguste ja kohustuste korrespondeerumiseks. Igaüks on kohustatud absoluutset subjektiivset õigust silmas pidama ja seda mitte rikkuma. Juriidiline kohustus on vajalik käitumine, mida tuleb teostada vahetult või lõppastmes õigustatud isiku ehk subjektiivse õiguse kandja huvides. Igasugune käitumine ei ole juriidiline kohustus
Ladina juriidiline terminoloogia 30.10. kodutöö 1) Tõlkida tekst 16, lk 27. 11. pettus ja õigus ei saa kunagi koos elada. 12. seadus kannab hoolt, mitte ei oota. 13. kes ei lükka ümber, kiidab heaks. 14. õigusrikkumine ei vabanda õiguserikkumist ??? õiguse mittetundmine ei vabanda õigusrikkumist. 15. seadus on peamine (terviklik, kokkuvõte) mõte/tarkus, mis käseb, mis on kasulik ja vajalik ning keelab vastupidise. 16. millel pole algust, pole lõppu. 17. mõtlen, järelikult olen. 18. kui oled terve, on hästi, mina küll olen (terve). Kui saad, ole terve, mina küll olen. 19. raske süü on ülim/suurim hooletus/hoolimatus, see on mitte mõista seda, mida kõik mõistavad. 20. seadus on alati võimas, mis keelab, kuid see, mis lubab. 25. on, nagu ütlen/ütlesin. 26.õiglane tasu, vastavalt teenetele või teenitule 27. pärimine on üldine/selle õigusjärglus, mis kuulus surnutele/mida omasid surnud. Pärimine on küigi õiguse ülekandumine, mis kuulusi...
ROOMA ÕIGUS JA JURIIDILINE HARIDUS Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast eriline tähtsus: seda nii õiguse ajaloo, teataval määral õiguse teooria ja kaudselt ka dogmaatilisest seisukohast. Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868-1920) ütlus, et rooma õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Sünnikohaks väike kogukond(linnriik) Rooma, mis asetses keset Apenniini poolsaart. Rooma sattus kreeka kultuuri mõju alla, sest see oli rooma omast kõrgem. See mõju avaldus ka õiguse alal. Vana natsionaalne Rooma õigus polnud enam suuteline arusaadavalt kõiki neid uusi suhteid reguleerima. (Rooma astus kaubandussuhetesse teiste rahvastega). Uus õigussüsteem polnud enam puhtnatsionaalse sisuga, vaid muutunud teatavas mõttes universaalseks.(Oli elemente väga mitmete rahvaste...
II KONTROLLTÖÖ MATERJAL 1. emptio-venditio- ost-müük 2. locatio-conductio- üür-rent 3. in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus 4. traditio- asja vormivaba üleandmine 5. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul 6. praedium dominans- valitsev maatükk ehk õigustatud asi (servituudi liik) 7. praedium serviens- teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) 8. ius disponendi- õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) 9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11. animus possidendi- tahe asja vallata 12. corpus possidendi- (tegelik) asja enda käes pidamine 13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15. de lege lata- väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal 16. culpa in contrahendo- hooletus lepingulistel läbirääkimis...
Isel. arusaam: ,,kõik mis ei ole õigusaktided lubatud on keelatud". Riigiametnike ja asutuste pädevus on rangelt reguleeritud. Ül. mis nende pädevusse ei kuulu ei ole õigust täita. Tsiviilõiguse kogu C.I.C Dispositiivsuse pm subjektidel on õigus teisiti kokku leppida, kui seadus on ette näinud. Disp. Piiramine on erandiks. Nt juhul kui kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega. TÕ subjektid on f. ja j.isikud. JURIIDILINE ISIK Juriidilise isiku tunnused: Täielik õigusvõime Organisatsioonilise ülesehituse olemasolu Eraldatus oma liikmetest Iseseisev varaline vastutus Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiliste isikute abil on võimalik ellu viia eesmärke, mis ületavad üksikisiku võimalusi ja võimeid. Juriidiline isik on kas Eraõiguslik v Avalik-õiguslik. Kolme kategooriasse liigitatakse tegevuse eesmärgil:
Teadmata kadunud isikut tuleb tunnistada kadunuks kohtu kaudu. Kui inimene kaob ära siis teda tunnistatakse surnuks 5 aasta pärast, kui ta pole varem välja ilmund. Näiteks: inimene kaob ära 01.09.2000 tema lahkumist hakkatakse lugema 02.09.2000 ja surnuks tunnistatakse 02.09.2005 JURIIDILISED ISIKUD Juriidilise isiku mõiste: Juriidiline isik on seaduse alusel loodud subjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu.
Suverehvide ostmine autokauplusest. Juhtumi kirjeldus. Enne kevade saabumist uuris Interneti kaudu auto-omanik uusi suverehve,kuna vanad olid juba suhteliselt kulunud. Leidnud sobivad otsustas ta poodi asja lähemalt uurima minna. Räägiti hinnast ja sellest, millal rehvid toodetud on ja kas on ka head ning millised on omadused. Klient lubas veel natuke mõelda, kui pöördus sama päeva õhtul uuesti poodi tagasi, et rehvid ära osta. Müüja oli rehve väga kiitnud ning öelnud,et tegemist on Saksamaal ühe enim müüdud rehvimargiga ning ütles, et saab teha ka väikese allahindluse. Loomulikult oli klient väga rahul, et saab head rehvid mõistlikku hinna eest ning müüja teeb veel allahindluse ka. Samal ajal kui klient ja teenindaja arveldasid,panid teised poes olevad müüjad kliendi ostetud rehvid suurtesse kilekottidesse (eesmärgiga,et kui need auto pagasiruumi pannakse, seda ära ei määriks). Klient sõitis koju ning asetas rehvid garaazi, kuna v...
õiguslikust alusest. 2. Kas Eestis kas. Subjektiivseid kohustusi ja juriidilisi õigusi ? Kui JAH, siis milliseid ? Eestis on õigus eelkõige objektiivse õiguse tähenduses. Juriidilisi kohustusi kasutatakse Eestis. Näiteks : Kui raamatu kirj. lõi teose oma otseste töökohustuste täitmise käigus siis autoriõiguse dlähevad juriidilisele isikule,kelle algatusel ja juhtimisel kongreetne teos loodi. 3. Kes on juriidiline isik ? Avalik ja eraõiguslik. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigusisik, kes on teatud nõudmiste täitmisel omandanud õigusvõime. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides. Loomise aluseks on alati konkreetne seadus, mis vastava juriidilise isiku loomise ette näeb. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts,
riigieelarvet. VIII. peatükk RAHANDUS JA RIIGIEELARVE § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. XIV. peatükk KOHALIK OMAVALITSUS § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Mõisted: 1. Füüsiline isik- inimene 2. Juriidiline isik- on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 24) 3. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (Maksukorralduse seadus § 6 lg 2) 4
Isikud võivad olla füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene. Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse ja töösuhetesse, nad loovad perekonnasuhteid, ühiskonna poliitilises elus osalemisel tekivad riigi- ja haldusõiguslikud suhted jne. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud isik, tegelikkuses asutus või organisatsioon. Võivad olla eraõiguslikud või avalik-õiguslikud. Eraõiguslik juriidiline isik on loodud erahuvides. Sellisteks juriidilisteks isikuteks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Nende juriidiliste isikute asutamise kord, juhtimisstruktuur, tegutsemise põhimõtted, vastutus, likvideerimise kord kehtestatakse seadustega. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Kes selle koostab ja kooskõlastab? Esmane document laeva laadimiseks on laadimiskorraldus ning selle väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Selles näidatud andmed on teatud määral (koos sellesse kantud vedaja märkustega) aluseks konossemendi vormistamisel. Näidatakse kaubasaatja/saaja, laev, sadamad, lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv, kauba kirjeldus jne. 2. Mida kujutab endast mõiste "Tüürimehe kviitung" (Mate's receipt) ? Mis on tema juriidiline olemus? Sellenimelise iseseisva dokumendina esineb suhteliselt harva. Tavapäraselt muutub sisuliselt selleks kaubasaatja/ekspediitori poolt väljastatud laadimiskorraldus peale laeva esindaja (tüürimehe) tõestamist oma allkirjaga, et kaup on laadimiskorralduses näidatud kaup on vastavas (või teises) koguses ja seisundis laeva poolt veoks vastu võetud. 3. Mida tähendavad lühendid konossemendis "s.t.b." või "s.t.c"? s.t.b tähendab Said to be (öeldud nii) ja s.t
56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega.
kahju. Muidugi tööandja ei tohi teha oma töötajatele kahju, selle pärast, et tööandja vastutab, et tema töötajad saaksid minna koju oma perede juurde elusatena ja tervetena. Näiteks 2008 aasta jõustus Suurbritannia Ühendkuningriigis seadus Corporate Manslaughter and Corporate Homicide Act 2007. See võimaldab rangemini karistatada tööandjaid hooletusest ja lohakusest põhjustatud tervisekahjustuste eest. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täita olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid ja EL-s ja Eestis vastuvõetud õigusaktid. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega.
Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus, eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus. Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel-on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid-„et...
Loomuõigus on kindlas õiguskorras valitsevad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Seadusõigus- seadusandlikus korras vastu võetud õigusaktidega loodav õigus. Pretsedendiõigus- kohtulahenditega loodav õigus. 7. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises (tasandeid on vajalik teada üldiselt). Level 1 Õiguspraktika Level 2 Praktiline (dogmaatiline) õigusteadus Level 3 Juriidiline meetodiõpetus Level 4 Üldine õpetus õigusest. Alates 60ndatest ,,üldine õiguse teooria" ehk ,,õiguse teooria" Level 5 Lingvistika Level 6 Sotsioloogia, õiguse sotsioloogia Level 7 Filosoofia (riigi-, õigus-, sotsiaal- ja keelefilosoofia) Multi Level Approach on õiguse mitmetasandilise tundmaõppimise doktriin. Pooldajad tähistavad õigusdogmaatikat ka kui praktilist õigusteadust. Seda sellepärast, et just õigusdogmaatika seisab
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool II R Alla Järv FIE RAAMATUPIDAMINE Aineõpetaja: Malle Kasearu Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Ettevõtlusega hakatakse tegelema ennekõike selleks , et endale ja oma perele äraelamiseks raha teenuda. Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole juriidiline isik. Oma ettevõtluses teeb ta otsuseid ainuisikuliselt ja vastutab ettevõtluse käigus tekkinud kohustuste eest kogu oma varaga. FIE saab kogu talle laekuvat raha kogu aeg igaks otstarbeks vabalt kasutada, peaasi, et maksud oleks makstud. Kuna inimene on alati üks isik, on FIEl igasuguse vara kasutamine lihtsam, ta ei pea iseendaga oma vara kasutamiseks ühtki lepingut sõlmima. Ettevõtlusest laekuva raha isiklikuks tarbeks ei pea ta ühtki paberit vormistama ega raha ühelt kontolt
haldustoimingute õiguspärasuse (seaduslikkuse) üle; • Järelevalvet teostavad institutsioonid: Maavanemad Ametid ja inspektsioonid Õiguskantsler Riigikontroll Millised on kohalike omavalitsuste ühistöö vormid? Omavalitsuste ühistöö üks olulisemaid vorme on omavalitsusliidud, mis töötavad kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel. Keda esindab külavanem KOKS-i sätte ja mõtte kohaselt? Elanike kogumit Avalik-õiguslik juriidiline isik (AÕJI) on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (Tartu Ülikool) Riik teostab üldiselt järelevalvet kõikide juriidiliste isikute üle. Eraõiguslik juriidiline isik (EÕJI) on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing,
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr töötaja peab tööandja vara kasutamisel käituma heauskselt ja kohusetundlikult, püüdma kahju tekkimist igal juhul vältida ehk vastalt TLS§ 16: töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest 2
ÄRIÕIGUS ÜLDSÄTTED *eraõigus on õiguse osa või valdkonnad, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja erantonoomia ( iseloomustusõigus ) alusel KUI ÜLDOSA SÄTE ON VASTUOLUS ERIOSA SÄTE TÄPSUSTAB ALATI ÜLDOSA SÄTET Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus ISIKUD Juriidilised isikud: Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt kõige eest Osaühingu puhul seab üldkoosolek ja nüukogu võtta vastu ja juhatuse pädevus. Füüsilise isiku õigusvõime:
3) Normi rikkuja suhtes kohaldava mõjutusvahendi 1.1) Hüpotees- näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 1.2) Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 1.3) Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon) 5. Juriidiline fakt nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutuise või lõppemise. 6. Õiguse subjekt subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Füüsiline ja juriidiline isik 7. Õiguse objekt hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused, 8
TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtuleping (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [Töövõtja nimi], registrikoodiga [töövõtja registrikood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [töövõtjat esindava juhatuse liikme või muu isiku nimi] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad li...
TÖÖVÕTULEPING Käesolev töövõtuleping (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] edaspidi: Tellija) ja (2) [Töövõtja nimi], registrikoodiga [töövõtja registrikood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [töövõtja esindaja nimi] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks....
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanik inimene, kellel on Eesti kodakondsus või siis riigis registeeritud juriidilisi isikuid. Mul on Eesti kodakondsus ja see teebki minust kodaniku, kellel on kohustused ning ka õigused. Kuid mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Kas pelgalt seda, et mul on lihtsalt selle riigi kodakondsus või midagi enamat? Eesti kodanikuks olemine tähendab seda, et mul on õigus tasuta keskharidusele või siis kutseharidusele. Minu meelest on see väga suureks plussiks, sest haridus on see, mis viib meid edasi, mis annab kindluse tulevikus ja mis laseb meil näha laiemalt. Kui enne oli haridus paljudele inimestele kättesaamatu, kas siis vaesuse pärast või siis mõnel muul põhjusel, siis tänapäeval on kohustuslik lõpetada põhikool. Kool on koht, mis arendab meid igas mõttes. Ta annab kindlust, paneb mõtlema sellele, millele esmapilgul ei mõtle ning annab ettevalmistuse...
Ida-Virumaa Kutseharidusekeskus Audiitortegevus Eestis Referaat Jõhvi 2012 Audiitortegevus Eestis Audiitorkogu on Eesti audiitorite kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik-õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Audiitortegevuse nõukogu. Audiitorkogu liikmeteks on kõik audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust audiitorid. Käesoleval hetkel on Audiitorkogul ligi 400 liiget. Audiitorkogu juhib 9 liikmeline juhatus, kes on valitud Audiitorkogu liikmete seast. Audiitorite auditeerimise ja kutse-eetika nõuded on fikseritud Auditeerimiseeskirjas ja põhinevad Rahvusvahelise Audiitorite Föderatsiooni (IFAC) standarditel
Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Asjaõiguseks on omandiõigus ning piiratud asjaõigused, milleks on servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Lisaks võib seaduses eelnevalt nimetatule sätestada ka muid asjaõigusi. Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seejuures juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega. Kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, eelkõige servituudina. Avalik-õiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ainult seaduses sätestatud juhtudel.
Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused II teema. Haldustegevuse õiguspärasus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Neckman Invest, 3-3-1-44-10; Nordecon, 3-3-1-13-12, p-d 18–24; Katšan, 3-3-1-18-12, p-d 1–20; Rätsep, 3-3- 1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik. Kas õigusvastane haldusakt saab kehtida? –kehtida saab ka õigusvastane õigusakt
Juriidilise isiku mõiste ja tunnused. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, mis luuakse kas avalikes huvides või erahuvides. Tunnused: On lahutamatult seotud ühe või mitme füüsilise isikuga Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi Jaguneb eraõiguslik (erahuvides loodud) ja avalik-õiguslik (avalikes huvides loodud) Omab nime – eristab teistest isikutest Omab asukohta -kus asub tema juhatus või seda asendav organ Juriidilise isiku õigusvõime on sätestatud seadusega Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ (või nende liige). Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevust näh...
vahetuse, jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega. Demokraatliku poliitilise reziimiga riigid teostavad üldjuhul liberaalset majanduspoliitikat, kus riigi ja seega ka õiguse osa majanduse reguleerimisel on tagasihoidlikum, majandus areneb peamiselt oma arenguseaduste alusel, riik kasutab eelkõige dispositiivseid regulatsioonimehhanisme. 16. . Õigusriigi kontseptsioon. 17. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused. 18. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus. 19. Õigus ja õiglus. 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine- inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuste järgi. Sellise reguleerimise eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhete ja subjektide spetsiifikat
Õigusnormid. 6. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon(lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist; vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik; üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe), Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel(lähtub üksikisiku huvist; mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud; mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus)/// Avalik:riigi, haldus, finants, kriminaal, protsessi, rahvusvaheline. Era:tsiviil, äri, patendi, autori, rahvusvaheline era. 7. Õigusakt
õigusnormide kogum ja õigusasutuste süsteem. Erinevate riikide õigussüsteemide erisused on põhjustatud iga riigi ajaloolise ja kultuurilise arengu omapärast, õiguslikest traditsioonidest, sotsiaalmajanduslikest, poliitilistest ja kultuurilistest suhete erisustest. Erinevate õigussüsteemide põhimõtteliste sarnaste tunnuste järgi saab neid rühmitada õigusperekondadesse. 5) Õiguse tunnetusviisid. Juriidiline õigus – õiguse normatiivne kontseptsioon. Selle põhipostulaadiks on see, et riigi poolt on õiguseks kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides (domineerib romaani-germaani õigusperekonnas). Sotsioloogiline õigus – inimeste tegudes ja käitu,ises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Selle kontseptsiooni järgi õigust ei otsita
Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Termin "juriidiline isik" võeti kasutusele 19. sajandil, kuigi tunti juba varem. Esimesena kasutas õiguskirjanduses seda terminit Gustav Hugo( aastal 1819). Vajadus juriidilise isiku järele oli seotud asjaoluga, et tööstus- ja tehnika arenguga kaasnesid eesmärgid, mida ei olnud võimalik füüsilisel isikul saavutada. Seega kaubanduse ja majanduse areng on juriidilise isiku olulisim arengut mõjutanud tegur. (Juriidilised isikud, 2011) Teoorias on juriidiline isik õiguskorra poolt tunnustatud mõjuüksus, mis osaleb täielikku õigusvõimet omava subjektina õiguskäibes. Mõjuüksuse all peetakse silmas üksust, mis on võimeline omama ja väljendama tahet ning seda ka oma organite kaudu ellu viima. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt (TsÜS § 24). Esimeses osas räägin juriidilise isiku mõistest ja pikemalt nii eraõiguslikust juriidilisest isikust kui ka avalik-õiguslikust juriidilisest isikust.