Ühinguõigus (0)

Ühinguõigus
Kodus kaasuse lahendamine  võimalus, mitte kohustus.
Moodles aine
Eksam : 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud.
Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused.
Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust.
Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on.
Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus.
Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta.
Ühinguõiguse põhimõisted
Ühinguõiguse mõiste
Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) – õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine), sise- ja välissuhted, esindus ja vastutus.
A  leping  B. Lepingu rikkumine nõue (sisu, õiguslik alus)
Ühinguõiguse keskpunkt on ühing, st kehtib ühingu huvide prioriteetsuse põhimõte – osanike, aktsionäride või ühingu liikmete huvide lahknevuse korral seatakse esiplaanile ühingu huvid.
Ühing

• Ühing (lai tähendus) – hõlmab lisaks eraõigusliku isikute ühenduse liikidele ka eraõiguslikku varade ühendust, eelkõige SA-d. Kõik eraõiguslikud ühendused, v.a asutused.
  
• Ühing ( kitsas tähendus) – tehingulisel alusel rajanev eraõiguslik isikute ühendus, mis on suunatud kas tulundusliku või mittetulundusliku eesmärgi saavutamisele . Korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing , täis- ja usaldusühing).
  

Ühingu mõiste alla kuuluvad nii juriidiliseks isikuks olevad ühingud (OÜ, AS, TÜ, UÜ, MTÜ, TulÜ) kui ka ühingud, mis ei ole juriidilised isikud (seltsing, vaikiv seltsing).
Ühinguõiguse regulatsiooni esemeks on vaid eraõiguslikud juriidilised isikud.
Ühing klassikalises mõttes on leping.
Tsiviilõiguslik ühing: seltsing – leping, millega kaks isikut kohustuvad; ühingu asutajate tahe ei ole vastastikune, vaid ühine (samasugune).
Ühingu puhul on üldjuhul tegemist kestvussuhtega.
Ühingu sisesuhe ja välissuhe (kolmandate isikutega).
Imperatiivsus vs dispositiivsus

• Ühinguõiguses kehtib pigem põhimõte, et kõik on imperatiivne (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud).
  
• Kõik välissuhted on imperatiivsed, kuna välissuhetes ei ole võimalik pidada lepingulisi läbirääkimisi.
  

Kui midagi on ühingus kokku lepitud teisti, st vastupidiselt sellele, mis seadus näeb ette, siis see peab olema nähtav. Üldisi reegleid võib muuta.
Ühingu liikmeid koheldakse erinevalt: üks osanik saab kõik ja teine ei saa midagi. Kuid otsuseid tuleb teha häälteenamusega  kõigi nõusolekut ei ole vaja, et midagi otsustada. Selleks peab olema vähemalt 2/3 hääli. Hääletuse tulemuseks ei tohi olla see, et kellegi õigusi rikutakse .
Näide: Ettevõttel on kaks aktsionäri. Ühel on 90% aktsiaid ja teisel 10% aktsiaid. Dividende ei maksta kellelegi vastavalt enamuse häältele. Teine pool läheb kohtusse, kuna talle ei maksta dividende, esimene aktsionär saab juhtimistasu jms ning seega koheldakse teda ebavõrdselt  põhjendamata argument, kuna kedagi ei kohelda ebavõrdselt, sest kellelegi ei maksta dividende.
Ühingu tunnused

• Eraõiguslik isikuteühendus
  
• Rajaneb tehingulisel alusel
  
• Olemas ühine eesmärk
  

Ühinguõiguse põhiseaduslikud alused

• Üldine ühinemisõigus, RKPJKo 19.05.1996.a. otsus (nii juriidilise isiku kui mittejuriidilise isiku staatusega ühingud)
  
• Juriidilise isiku subjektsuse põhiseaduslik alus, vt PS § 9: kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel on põhiõigusvõime ehk võime olla põhiõiguste kandjaks .
  
• Ettevõtlusvabadus PS § 31
  
• Ühinemisvabadus mittetulunduslike eesmärkidel PS § 48, EIÕK art 11
  

Ühinguõiguse seos teiste õigusvaldkondadega
Kaubandusõigus
Ühinguõigust ei saa samastada ega vastandada kaubandusõiguse ehk äriõigusega. Kaubandusõiguse mõiste on laiem, hõlmates lisaks ühingutest kaupmeestele ka kaubanduslikke toiminguid (tehinguid) ja objekte (veksel, tsekk jms).
Kaubandus ja ühinguõigus kuuluvad küll eraõiguse alla, kuid sisaldavad ka avaliku õiguse norme.
Kaubandusõiguse seoste kohta tsiviilõigusega on kaks teooriat:

Dualistlik (Prantsusmaa, Code de Commerce 1807)

Unitaristlik (Saksamaa, Handelsgesetzbuch 1897)
Kaubandusõigus on positiivses õiguses tsiviilõigust täiendav õigusharu.
Seosed teiste eraõiguse harudega
I) Seos tsiviilõigusega

• Seos tsiviilõiguse üldosaga, vt TsÜS kohaldatavus juriidiliste isikute osas (TsÜS § 24-47);
  
• Seos võlaõigusega, vt VÕS üldosast lepingulise vastutuse süsteem (eelkõige kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1) ja VÕS eriosast deliktilise vastutuse süsteem (vt VÕS § 1043 jj);
  
• VÕS müügilepingu reeglid ( tehingud osade ja aktsiatega, ettevõtte müük);
  
• Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping kui mitmepoolne leping;
  
• Juriidilise isiku ja tema juhtorgani liikme leping kui käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe (VÕS § 619-634);
  
• Seosed tööõigusega (vt TLS § 1 lg 5)
  

II) Seos rahvusvahelise eraõigusega
Oluline tähendus ühingustatuudi (lex societatis) ehk ühingu suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel. Nt kui ühing on asutatud ühes riigis, kuid tegutseb/juhitakse teises riigis.
Vt RVEÕS § 14-17. Vt RKTKo 3-2-1-104-08, p. 18.
Ühingutele kohalduva õiguse kindlaksmääramisel kaks teooriat:

Asukohateooria – ühingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub tema juhatus ehk kust seda juhitakse. Seega puudub õigusvõime välisriigis asutatud ühingutel, mida juhitakse/tegevus toimub Eestis, kuna äriühing vm peab Eestis olema kantud vastavasse registrisse .

Inkorporatsiooni ehk asutamiskoha teooria – ühingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus see on asutatud (registreeritud).
Eestit peetakse süstemaatilise tõlgenduse kohaselt inkorporatsiooniteooriast lähtuvaks riigiks
Äriühingute vastastikune tunnustamine EL-is ja asutamisvabadus.
Ühinguõiguse 14. direktiivi eelnõu.
Euroopa Kohtu lahendid : Segers (1986), Daily Mail (1988), Centros (1999), Überseering (2002), Inspire Art (2003), Cadbury Schweppes (2004); Cartesio (2008), National Grid Indus (2011); Vale (2012).
III) Seos intellektuaalse omandi õigusega

• Intellektuaalomandi õigus hõlmab:
  

• Autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi
  
• Tööstusomandit
  

• Tööstusomandi mõiste hõlmab ka ärisaladuse ja kaubamärgi kaitset.
  
• Ärisaladuse hoidmise kohustus mh ka äriühingu juhtorgani liikmel (vt ÄS §-d 186, 313, 325)
  

Seos avaliku õiguse harudega (riigiõigus, karistusõigus, haldusõigus, menetlusõigus ja konkurentsiõigus)
I) Seos karistusõigusega

• Karistusõiguslikult võivad vastutada nii eraõiguslik juriidiline isik kui ka tema organite liikmed.
  
• Süüteod: kuriteod ja väärteod. Kuriteokoosseisud üksnes KarS -is.
  
• Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus on tuletatud ehk derivatiivne. Vt KarS § 14 lg 1 ja 2.
  
• Juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse spetisaalsuspõhimõte – juriidilise isiku vastutus konkreetse süüteo eest nähakse ette KarS eriosa vastavas sättes.
  
• Juriidilisele isikule kohaldatavaks ainsaks põhikaristuseks on rahaline karistus suuruses 4000-16 000 000€ (KarS § 44 lg 8). Juriidilist isikut ei ole võimalik KarS-i alusel karistada sundlõpetamisega, vaid TsÜS § 40. Juhtorgani liikme karistus: tegutsemiskeeld (§ 49) või ettevõtluskeeld (§491).
  
• Ühinguõigusega seonduvad majanduskaristusõiguse nagu: omastamine , kelmus, investeerimiskelmus, usalduse kuritarvitamine (KarS § 201, 209, 211, 2172).
  
• KarS 21. ptk 2. jagu – äriühingutega seotud süüteod (KarS § 377-3811) ja 3. jagu – pankroti- ning täitemenetlusalased süüteod (KarsS §-d 384-385).
  
• Väärteokoosseisud, vt KarS § 372 lg 1; ÄS §-d 5041; 5042 ja 5043
  

II) Seos majandushaldusõigusega

• Üldine ettevõtlusvabadus. Piirangud võivad tuleneda seadusest (ÄS § 4 lg 1). Täpsem regulatsioon MsüS §-d 6, 14, 16, 29.
  
• Eristada tuleb:
  

Teatamiskohustust (enne majandustegevuse alustamist tuleb majandustegevuse registri pidajale esitada teade majandustegevuse alustamise kohta)

Loakohustust (ettevõtjal peab olema enne majandustegevuse alustamist tegevusluba ( haldusakt / haldusleping ))
III) Seos maksuõigusega

• Maksuõigus on ettevõtlusvabaduse piiranguks.
  
• Maksuseadustest tulenevad ühingutele:
  

Rahalised kohustused (maksu, intressi, sunniraha tasumise kohustus, nt TuMS § 50 lg 1- kasumijaotusmaks; SMS § 2 lg 1 p 7)

Mitterahalised kohustused (deklareerimis-, registreerimis-, arvepidamise ja dokumentide säilitamise- ning kaasaaitamiskohustus)

• Juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustus on korraldada juriidilise isiku varaga seotud maksukohustuste täitmist. Juhatuse liikme vastutus ühingu maksukohustuse rikkumise eest vastutusotsuse alusel MKS § 8 lg 1.
  

IV) Seos konkurentsiõigusega

• Eesmärk vältida konkurentsi takistamist, piiramist või kahjustamist. KonkS -st tulenevad piirangud turgu valitsevale ettevõtjale, piirangud ettevõtjatevahelistele kokkulepetele (kooskõlastatud tegevusele), ettevõtjate koondumisele. Koondumise kohta vt KonkS §-d 19-29.
  
• Eesmärk reguleerida ka riigiabi andmist ettevõtjatele.
  

Koondumine – eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemine ÄS tähenduses või ettevõtjate osade ühendamine, samuti ühe ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle. Tavaliselt toimub koondumine kas aktsiate või osade müügi teel või ettevõtte müügi teel.
V) Seos tsiviilkohtumenetlusega
Ühinguõigusega seotud nii hagi kui ka hagita menetlused.
Hagimenetlustes lahendatakse muuhulgas :

Osanike, aktsionäride ja liikmete nõuded ühingu vastu (nt organi otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks jms)

Juriidilise isiku nõuded oma juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded)

Juriidilise isiku võlausaldaja otsenõuded juriidilise isiku juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded)
Hagita menetluses lahendatakse:

Kõik registriasjad (, nt kannete tegemine registrisse, vt ka TsMS )

Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme vm määramine

Erikontrolli läbiviimise ja erikontrolli teostaja määramine

Äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine seoses aktsiate ülevõtmise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega

Juriidilise isiku sundlõpetamine

Osaniku ja aktsionäri õigus teabele

Ärinime kasutamise keelamine
Ühinguõiguse allikad
Ühinguõiguse allikad on seadus ja tava (TsÜS § 2 lg 1), lisaks ka määrused.
Põhikirjal oluline tähendus (tehinguline iseloom), kuid pole õiguse allikas, kuigi põhikirja alusel tekivad osanikele, aktsionäridele ja ühingule õigused ja kohustused. Kohtupraktikal on oluline roll seaduste tõlgendamisel ja õiguse arendamisel (kuid pole õiguse allikas). Leping pole samuti õiguse allikaks.
Seadused allikana
1) PS §-d 31 (ettevõtlusvabadus) ja § 48 (õigus koonduda MTÜ-desse ja –liitudesse), § 32 (omandipõhiõigus).
2) Äriühingute allikad:

Äriseadustik (ÄS): reguleerib TÜ, UÜ, OÜ, AS asutamise, ülesehituse, juhtimise, lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega seonduvat.

Tulundusühistu seadus (TÜS): reguleerib TulÜ asutamist, liikmesust, juhtimist jms.
4) Mittetulundusühingute allikaks MTÜS : MTÜ
5) Sihtasutuste allikaks SAS: SA
6) Tsiviilõigusliku ühingu ehk seltsingu allikaks VÕS § 101 jj, §-d 580 jj, §-d 610-618
Lisaks on ühinguõiguse allikaks TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik ), EVKS (Eesti väärtpaberite keskregistri seadus), VTS (vandetõlgi seadus), RPS (raamatupidamise seadus), AudTS (audiitortegevuse seadus), KindlTS (kindlustustegevuse seadus), KAS ( krediidiasutuste seadus), supranatsionaalsete ühingu vormide rakendamisseadused jms.
Euroopa Liidu õigus ühinguõiguse allikana
EL õigus on Eesti õiguskorra osa: PSTS § 2
Määrused ja direktiivid .

Euroopa nõukogu määrused Euroopa äriühingu põhikirja (2001), Euroopa majandushuviühingu (1985) ja Euroopa ühistu põhikirja (2003) kohta.

Direktiivid

• 1. direktiiv nr 2009/101/EÜ (avalikustamisdirektiiv);
  
• 2. direktiiv nr 2012/30/EL (kapitalidirektiiv);
  
• 3. direktiiv nr 2011/35/EL (siseriiklik ühinemisdirektiiv);
  
• 4. direktiiv nr 78/660/EMÜ (aruandlusdirektiiv);
  
• 6. direktiiv nr. 82/891/EMÜ (siseriiklik jagunemisdirektiiv);
  
• 7. direktiiv nr. 83/349/EMÜ (kontserniaruande direktiiv);
  
• 8. direktiiv nr 84/253/EMÜ, (auditi direktiiv);
  
• 10. direktiiv nr 2005/56/EÜ, (piiriüleste ühinemiste direktiiv);
  
• 11. direktiiv nr 89/666/EMÜ, (filiaalidirektiiv);
  
• 12. direktiiv nr 2009/102/EÜ (ühe isikuga osaühingu direktiiv);
  
• 13. direktiiv nr 2004/25/EÜ (ülevõtmisdirektiiv).
  
• Aktsionäriõiguste direktiiv nr 2007/36/EÜ
  

4. ja 7. direktiivi asendab ühtne raamatupidamisdirektiiv (2013/34/EL).
Välja on töötatud, kuid senini vastu võtmata 5. direktiivi eelnõu (äriühingute struktuuri kohta) ja 9. direktiivi eelnõu (kontsernidirektiiv) ning 14. direktiivi eelnõu (äriühingute asukohavahetuse kohta).
Direktiivide eesmärk ei ole kaitsta ühte ega teist konkreetset huvi gruppi, vaid tagada kõigi huvitatud isikute õiguste ja huvide tasakaalustatud kaitse. Huvitatud isikute gruppidena rõhutatakse alljärgnevaid:

• (vähemus)aktsionärid ja (vähemus) osanikud ;
  
• võlausaldajad;
  
• töötajad.
  

Lisaks erinevad konsultatsioonid EL tasandil: nt Euroopa Komisjoni poolt koostatud Roheline Raamat: Äriühingu üldjuhtimise EL raamistik (2011).
Tava ühinguõiguse allikana
Tava – teatud käitumisviis, mis muutub asjaosalistele siduvaks vastastikuse kokkuleppe ja pikemaajalise kasutamisega. Tava võib kehtida ühingusiseselt, nt võib ühingus olla kindlaksmääratud, kuidas hääletatakse osanike koosolekul jne.
Kehtib ka hea ühingujuhtimise tava (HÜT) – juhiste ja soovituslike reeglite kogum, mis on mõeldud järgimiseks eelkõige börsil noteeritud ettevõtjatele. HÜT sisu: täida või selgita (miks ei täida). HÜT eesmärk: aidata parandada juhatuse, nõukogu ja üldkoosoleku töökorraldust, samuti juhtimise ja selle järelevalvega seotud teabe avalikustamist. HÜT koosneb omakorda kuuest alajaotusest, mis käsitlevad üldkoosolekut, juhatust, nõukogu, juhatuse ja nõukogu koostööd, teabe avalikustamist ning finantsaruandlust ja auditeerimist.
Kohtupraktika
Eesti õiguskorras ei ole kohtupraktika õiguse allikaks, vaid selle kaudu toimub üksnes õiguse tõlgendamine. Samas tugineb siiski Riigikohus oma lahendites kohtupraktikale seaduse eesmärkide väljaselgitamiseks ning kohaldamiseks.
Ühingute liigitus
Äriühingud on juriidilised isikud ehk seaduse alusel loodud õigussubjektid (TsÜS § 24 I ls) ning igal juriidilisel isikul on õigusvõime. Juriidilist isikut iseloomustab varaline eraldatus oma osanikest, aktsionäridest ja liikmetest, st äriühing ja juhtorgani liikmed on üksteisest eraldiseisvad subjektid. Seega ei saa juriidiline isik ega tema vara kuuluda teisele isikule.
Juriidiliste isikute kõige üldisem liigitus:

• Eraõiguslik juriidiline isik (loodud erahuvides TsÜS § 25 lg 1, eesmärgiga teenida üksikisikute huve; samas võib eraõiguslik juriidiline isik täita ka avalikke ülesandeid): TÜ, UÜ, OÜ, AS, TulÜ, SA ja MTÜ. Äriühinguteks on aga: TÜ, UÜ, OÜ, AS ja TulÜ
  
• Avalik-õiguslik juriidiline isik (loodud avalikes huvides TsÜS § 25 lg 2, eesmärgiga teenida avalikke/kõigu huve; avalik-õiguslik juriidiline isik erahuvides tegutseda ei tohi).
  

Ühenduste liigitus lähtuvalt õiguslikust seisundist:

Juriidiliseks isikuks olevad ühendused: kõik äriühingud ja MTÜ

Mittejuriidiliseks isikuks olevad ühendused: seltsingud
Ühendused lähtuvalt struktuurist:

Korporatsioonid (laiemas tähenduses) – isikute ühendused, mis rajanevad liikmelisusel, isikute kuulumisel ühingusse. Siia alla kuuluvad:

Ühingud, mis omavad korporatiivset struktuuri (AS, OÜ, TulÜ ja MTÜ),

Isikuühingud (täisühing, usaldusühing ja seltsing)

Asutused – rajanevad vara kogumil, liikmed puuduvad, eesmärk võõrmääranguline. Ainsaks alaliigiks on sihtasutus , vt SaS § 1.
Nii korporatsioonid kui asutused jagunevad era- ja avalik-õiguslikeks.
Eraõiguslike juriidiliste isikute numerus clausus (tüübipõhimõte)
Numerus clausus – liigid on piiratud seaduses sätestatud liikidega ja neid liike ei ole võimalik omavahel kombineerida ega luua mingeid uusi.
TsÜS § 25 lg 1 – kokku seitse alaliiki:

täisühing (TÜ) (omanike vahelistes suhetes kehtib lepinguvabaduse põhimõte)

usaldusühing (UÜ),

osaühing (OÜ),

aktsiaselts (AS),

tulundusühistu (TulÜ), mille eriliigiks on hooneühistu (eraldi seadusega) (mitte-äriühingulik vorm, vaid pigem koostegutsemise vorm – kooperatiiv, nt tootmine)
NB! Viis esimest on äriühingud.

sihtasutus (SA) (ei ole äriühing, eelkõige kapitali kogumise või hoidmise koht, nt haiglad ) ja

mittetulundusühing (MTÜ), mille eriliikideks on korteriühistud, erakonnad , kirikud ja kogudused ning ametiühingud.
Võimalik on seadusega luua ka uusi eraõigusliku juriidilise isiku tüüpe. Olemasolevaid ei saa omavahel kombineerida.
Ühinguõiguses kehtivad dispositiivsuse põhimõtte rangemad piirangud võrreldes tsiviilõigusega, tulenevalt õiguskindluse põhimõttest.
Äriühingute liigitus:

Isikuühingud – moodustatakse vähemalt kahe isiku poolt, kes panustavad ühingusse rahaliselt ning võtavad enda kanda ka ettevõtlusega seotud vastutuse ja tegutsevad ühingu eesmärkide saavutamise nimel ning vastutavad isiklikult ühingu varaliste kohustuste eest kogu oma varaga. Isikliku panuse ja vastutuse seos ja tähendus. Eneseorgani põhimõte – juhtimine ja esindamine toimub osanike poolt. Isikuühingud on täisühing ja usaldusühing, vt ÄS §-d 79-134.

Kapitaliühingud – kapitali ja piiratud vastutuse seos ja tähendus. Võõrorgani põhimõte – juhtorganid võib moodustada ühinguvälistest isikutest ehk isikutest, kes ei ole osanikud või aktsionärid. Korporatiivne juhtimisstruktuur ehk spetsiaalsete juhtimisorganite, st juhatuse või nõukogu olemasolu. Kapitaliühinguteks on osaühing ja aktsiaselts ning tinglikult ka tulundusühistu, vt ÄS §-d 135-383.
Supranatsionaalsed (liikmesriikide ülesed, üle-euroopalised) ühinguvormid
Euroopa Liidu nõukogu määruste ja Riigikogu poolt vastu võetud vastavate määruste rakendamisseadustega on reguleeritud veel 4 eraõiguslikku ühingu liiki:

• Euroopa majandushuviühing (EEIG ehk EMHÜ), määrus nr 2137 ja RK poolt 2000 vastu võetud rakendamise seadus. Eesmärk: hõlbustada eri liikmesriikide isikute piiriülest koostööd ja toetada ning arendada oma liikmete tegevust. Kohaldatakse täisühingu kohta sätestatut.
  
• Euroopa äriühing (SE), määrus nr 2157/2001 ja RK poolt 2004 vastu võetud rakendamise seadus. SE asutamine: ühinemise, valdus -SE moodustamise, SE vormis tütarühingu moodustamise või ümberkujundamise teel.
  
• Euroopa ühistu (SCE), määrus nr 1435/2003 ja RK poolt 2005 vastu võetud rakendamise seadus. Eesmärk: oma liikmete vajaduste rahuldamine ja /või nende majandusliku ja sotsiaalse tegevuse arendamine.
  
• Territoriaalse koostöö rühmitus (EGTC), määrus nr 1082/2006 ja RK poolt 2008 vastu võetud rakendamise seadus. Eesmärk: soodustada rühmituse liikmete piiriülest, riikide- ja/või piirkondadevahelist koostööd. Kohaldatakse tulundusühistu kohta sätestatut.
  

Kavad: Euroopa sihtasutus ja Euroopa osaühing (SPE) või selle asemel üheisikuühing (SUP) – neid projekte pole enam.
Supranatsionaalsete ühinguvormide eesmärk on piiriülese ettevõtluse jaoks maksimaalselt sobiva keskkonna loomine.
Ettevõtja ja ettevõte
Ettevõtja kui subjekt (ÄS § 1) ja ettevõte kui varade kogum ehk objekt (VÕS § 180 lg 2).
Ettevõtte üleandmine reguleeritud VÕS §-dega 180-185 (Vt VÕS kommentaar).
Ettevõtja tegevusala
Valitud tegevusala ei piira ettevõtja õigusvõimet. Osa tegevusalasid eeldavad tegevusloa ehk litsentsi olemasolu. Tegevusloast tuleb eristada registreeringut majandustegevuse registris (MTR).
Põhitegevusala tuleb valida “Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist”.
Tegevusala võib omada tähendust sisesuhtes.
Füüsilisest isikut ettevõtja (FIE)
vt ÄS §§ 3; 8; 5114

• FIE-ks üksnes füüsiline isik.
  
• Ettevõtja tegevuse järgi (ÄS § 1)
  
• FIE peab olema kantud äriregistrisse (ÄS § 511.4), see ei mõjuta õiguslikku seisundit .
  
• FIE kantakse äriregistrisse lähtuvalt tema ettevõtte asukohast.
  
• FIE-ks võib olla iga füüsiline isik, sh vähemalt 15-aastane alaealine, kellele on vanema nõusolekul antud õigus tegeleda majandustegevusega.
  

Tarbijaleping – üks pool on ettevõtja ja teine pool tarbija.
Ettevõtja – füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning ÄS-is sätestatud äriühing.
Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse.
Äriregister
Registrite liigid ja nende üldiseloomustus
Kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest:

• Äriregister: TÜ, UÜ, OÜ, AS, TulÜ, Euroopa äriühing SE, Euroopa ühistu SCE, Euroopa majandushuviühing ja Euroopa territoriaalne koostöörühmitus.
  
• MTÜ-de ja SA-de register : MTÜ, SA, erakonnad, kirikud, kogudused, ametiühingud.
  

Äriregistris peab end registreerima ka füüsilisest isikust ettevõtja ning välismaa äriühingu filiaal.
Ajalooliseks aluseks kaupmeeste nimekirjad. Riiklikud kaubandusregistrid 19. sajandil.
Germaani süsteemi iseloomustab andmete avalik kehtivus ja konstitutiivsus.
Romaani süsteemi iseloomustab ajalooliselt kannete deklaratiivsus.
Äriregistri pidamine
Registreid peab Tartu maakohtu registriosakond (sama Saksamaal, Prantsusmaal, suurem osa Ida-Euroopa riikidest). Kohtuvõimul on seega sõltumatu, operatiivne ning õiguslik võimalus lahendada kannaete tegemisega seotud otsuste üle tekkivaid vaidlusi.
Äriregister osades riikides ka haldusvõimu osa ( Suurbritannia , Skandinaavia). Rootsis ja Soomes on äriregister ühendatud patendiametiga. Muu (nt Hollandis kaubandus-tööstuskoda).
Lisaks peab registriosakond ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit , kuhu kantakse MTÜ-d, mittetulunduslikud ühistud, erakonnad, ametiühingud, usuühingud.
Registriosakonna koosseisus : kohtunikuabid, registrisekretärid ja tehnilised töötajad.
Kanded ja määrused teevad reeglina kohtunikuabid, erandjuhtudel ka kohtunikud .
Registri koosseis
Kolm osa:

Registrikartoteek – sisaldab juriidilise isiku põhiandmeid.

Äritoimik ehk avalik toimik – säilitatakse äriühingu põhikirja, asutamislepingut jm dokumente, mis on registripidajale esitatud.

Registritoimik ( kinnine toimik) – säilitatakse tõendeid riigilõivu tasumise kohta jm juriidilise isiku kohta käivaid dokumente, mida ei säilitata äri- või avalikus toimikus .
Registriandmete õigsuse eest vastutab ettevõtja ise.
Registrit peetakse täiselektrooniliselt arvates märts 2002.
Andmeid vaadates: Millistele andmetele tuginetakse ja millised andmed on ebaõiged.
Registriandmete kuritarvitamine: riik ei ava registrikaarti andmete saamiseks, vaid võtab lahti isikuandmed , mis on vale.
Äriregistri funktsioonid

Avalikustamisfunktsioon, vt ka EÜ 1. äriühinguõiguse direktiiv. Eesmärk tagada teabe kättesaadavus: registrikaardi andmed on kõigile tutvumiseks avalikud.

Garantii - ehk avaliku usaldatavuse funktsioon (ÄS § 34). Tagatakse positiivne ja negatiivne avalikkus kolmandate isikute suhtes ning andmete õigsus. Registripidaja vigade eest vastutab riik (riigi vastutuse seadus).

Kontrollifunktsioon. Register peab kontrollima esitatavate dokumentide vormi ja sisu õiguspärasust. Järelepärimised, trahvihoiatused, trahvid , sundlõpetamise algatamine.
Kaasus tehingu tühisuse ja registri kohta: isik oli OÜ ainukene osanik (sh ka ajutine juhatuse liige) ja ainuosanik, st ta ise kutsus end juhatusest tagasi. Kas see on legitiimne / kas seadus peaks seda tagama? Kui ta kutsus iseenda tagasi, siis ei ole võimalik juhatusel ühtegi dokumenti tagasi nõuda jne. Ainus õigustus sellele: kui isikule langeb mingi keeld olla juhtorgani liige, nt pankrotimenetluse ärikeeld füüsilise isikuna – ei tohi olla ühegi äriühingu juhtorgani liige või on riigiametnik – ka siis ei tohi olla juhtorgani liikmeks. Samuti ei tohi olla äriühingu juhtorgani liikmeks isik, kellel on tegutsemiskeeld (süüdimõistmise korral) ja ta peab tagasi astuma .
Avalikkus (ÄS § 28)
Äriregistri ning MTÜ-de ja SA-de registrisse tehtud kanded on avalikud. Registriandmetega on võimalik tutvuda tasuta registriosakonnas, notaribüroos või veebilehel ning saada väljatrükke. Juurdepääs võimalik kohtu ja notarite kaudu, ning interneti teel.
Äritoimikuga tutvumine kõigil võimalik konkreetses registrikohtus kohapeal, registritoimikuga aga üksnes õigustatud huvi omavatel isikutel.
Äriregistrist saab tõendi kannete täiendavate puudumise kohta, samuti registri poolt dokumentide vastuvõtmise kohta.
Elektrooniline register
Just min määrused “Kohtu registriosakonna kodukord” ja “Kohtute registriosakondade keskandmebaasi pidamine”.
Registripiirkondade andmed koondatud ühtsesse andmebaasi. Tagatud on kõigi riigiasutuste juurdepääs andmebaasile ning kohustus mitte nõuda registridokumentide esitamist, mis on andmebaasist kättesaadavad.
Avalik usaldatavus (ÄS § 34)

• Kande õigusnäivust välistav tähendus: Kolmandate isikute suhtes kehtivad registrikandes märgitud asjaolud sõltumata sellest, kas nad on registriseisust teadlikud, st kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena (lg 2 ls 1)
  

Kolmanda isiku kaitse: Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist (lg 2 ls 2), kui kolmas isik tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma kande sisu. Kuidas on võimalik tõendada? Päringu andmed – väljavõte.

• Erand : Kande positiivne avalik usaldatavus – kanne kehtib õigena üksnes heauskse (ei teadnud ega pidanudki teadma, et kanne on vale) isiku suhtes (v.a kui teadis või pidi teadma, et kanne on vale või muudetud) isegi siis, kui see on tegelikult ebaõige.
  

NB! Tõendamiskoormis ÄS § 34 ls 2 ja 3 erinev

• Ls 2: kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige  Tõendamiskoormus on isikul, kes väidab, et kolmas isik oli pahauskne .
  
• Ls 3: kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma.
  

• Kande negatiivne avalik usaldatavus – asjaoludega, mis seaduse kohaselt tuleb registrisse kanda, kuid mida sinna kantud ei ole, ei pea kolmandad isikud arvestama (v.a kui 3. isik teadis või pidi teadma sellest). ÄS § 34 lg 3.
  
• Riigivastutus (RVastS § 7 lg 1)  kahju hüvitamine: registri seis on ebaõige registripidaja vea tõttu.
  

Registrikanded
Kannete liigid õigusliku tähenduse järgi

Konstitutiivsed ehk õigustloovad kanded – registrisse kantud asjaolud tekivad, lõpevad või muutuvad kande tegemisest (nt asutamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, põhikirja muutmine, kapitali muutmine, tegevuse jätkamine). Kanded, mille puhul tagajärje saabumine on seotud äriregistri kandega.

Deklaratiivsed ehk õigust mitteloovad kanded – õiguslik olukord on muutunud varem, kandel on deklaratiivne tähendus. Deklaratiivsed kanded on kõik kanded, mille osas seadus ei nimeta, et nad on konstitutiivsed (nt juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, kohtuotsuse alusel tehtavad kanded). Deklaratiivsetel kannetel on tähendus heausksete kolmandate isikute jaoks (nt juhatuse liikme kanne ja sellega seotud esindusõigus).
Registrimenetlus
Jaguneb:

• Kandemenetlus
  
• Muu registrimenetlus (nt järelevalvemenetlus)
  

Allikad: TsMS § 591-601, ÄS § 22-71, MTÜS § 75-90, registriosakonna kodukord.
Registrimenetlus – kohtumenetlus (hagita menetlus). Reeglina teevad kandeid kohtunikuabid (sõltumatud iseseisva otsustuspädevusega kohtuametnikud, kes peavad järgima üksnes seaduses ettenähtud ulatuses kohtuniku juhiseid) (KS § 114 jj) ning erandjuhtudel (teise riigi õiguse kohaldamisel, kohtuniku seisukohast kõrvalekaldumisel, õiguslike raskuste korral, sätte vastuolu PS-iga või EL õigusega, juriidilise isiku sundlõpetamise või likvideerimise korral) pädev kohtunik (TsMS § 595).
Üldjuhul vaadatakse avaldused läbi istungit pidamata. Kehtib nõue kontrollida esitatud dokumentide seaduse nõuetele vastavust (ÄS § 33 lg 6) ka juhul, kui ei esitata vastuväiteid. Sisuline kontroll on piiratud. Vaidlusi ei lahendata.
Registrimenetluses tehtavaks lahendiks on kandemäärus (vt TsMS § 478 jj; 591-601).
Kandemenetlus
Kandeid tehakse elektroonses vormis (salvestades kande ettenähtud andmebaasi).
Kandeid tehakse registrisse kolmel alusel (vt ÄS § 33 lg 1; MTÜS § 79 lg 1):

Kandeavalduse alusel;

Kohtulahendi alusel (vt ka TsMS § 593 lg 1)

Registri poolt ametiülesannete korras (ÄS § 61);
Kande tegemine avalduse alusel

• Avaldus õigustatud isiku poolt (TsMS § 593lg 2) kas notariaalselt kinnitatud või digiallkirjastatud vormis koos lisadega.
  
• Asutamis -, ühinemis- ja jagunemisleping nõuavad notariaalset tõestamist.
  
• Kehtib üldine andmete parandamise seadusest tulenev kohustus ÄS § 33 lg 7.
  
• Avaldust menetletakse TsMS § 591-601 korras hagita kohtumenetluses .
  
• Reeglina kirjalik menetlus, va sundlõpetamine .
  
• Hagita menetluses lähtub kohus uurimispõhimõttest (TsMS § 477 lg 4 ja 5).
  
• Kohus lahendab asja määrusega (TsMS § 478)
  

Kohtu võimalikud lahendid:

Rahuldada avaldus, mis vormistatakse kandena registris

Määrus jätta avaldus rahuldamata

Määrus jätta avaldus rahuldamata koos kandega, kui avaldust saab osaliselt rahuldada;

Määrus täiendava tähtaja andmiseks puuduste kõrvaldamiseks
Menetlustähtajad (ÄS § 53):

• Tavamenetlus – 5 tööpäeva
  
• Kiirmenetlus – järgmine tööpäev
  

Kohtunikuabi võib pikendada avalduse läbivaatamise tähtaega või peatada avalduse läbivaatamine (kui seotud kohtuvaidlusega ja eeldab kohtulahendit).
Kandemäärus jõustub kättetoimetamisega (kui avaldust täielikult ei rahuldatud) adressaadile või kande tegemisega (kui avaldus rahuldatakse täielikult), vt TsMS § 597 lg 2 ja 3; ÄS § 34 lg 1.
Kande tegemine kohtulahendi alusel
Aluseks mistahes kohtuotsus või –määrus, millega tuvastatakse või muudetakse kande aluseks olnud asjaolusid (nt organite otsuste kehtivuse vaidlused, pankrotimäärus, sundlõpetamise määrus), vt ÄS § 33 lg 11 ja lg 12; TsMS § 593 lg 1.
Kohtulahendi resolutsioon peab sisaldama ka juhist, millised kanded tuleb teha.
Kande tegemine registripidaja algatusel
Registripidaja võib teha kande ametiülesannete korras, kui tal on andmeid registrikannete mittevastavuse kohta tegelikkusele. Eeldab reeglina järelepärimise tegemist ettevõtjale (vt ÄS § 59 lg 5; § 60; § 61)
Vt RKTKo 19.11.2003 otsus nr. 3-2-1-133-03.
Registripidaja ei saa järelevalvemenetluses tuvastada hagimenetluse esemeks olevaid asjaolusid.
Vt RKTKo 26.04.2005 otsus nr. 3-2-1-39-05. Vt ka ÄS § 309 lg 5 ja § 184 lg 7.
Kandeavalduse esitamise kohustus
Ettevõtjal on kohustus esitada viivitamata kandeavaldus, kui kande aluseks olevad asjaolud on muutunud (ÄS § 33 lg 7)
Ettevõtja peab tagama andmete õigsuse registris, va postiindeksid või KOV üksuse nime muudatused (ÄS § 5111).
Vt organi liikmete kohustus teatada oma aadress registrile (ÄS § 62 lg 7)
Teatamiskohustus
Äriregistrile tuleb teatada:

Majandusaasta aruanne (ÄS § 60 lg 1; 334 lg 2)

Osa võõrandamise kohta info (notari poolt) (ÄS § 150)

Nõukogu koosseisus muudatuste tegemine (ÄS § 318 lg 5)

Juhatuse liikme ametiaja pikendamine (ÄS § 184 lg 2, 309 lg 2)

Andmed audiitori kohta (ÄS § 328 lg 3)

Sidevahendite andmed (ÄS § 63)

Ühe aktsionäriga aktsiaselts (ÄS § 2891 lg 1)
Sanktsioonid alljärgnevate tegevuste eest: andmete esitamata jätmine, valeandmete esitamine, ühingu dokumentidel seadusega ettenähtud info avaldamata jätmine – protsessuaalne trahv kuni 200 miinimumpäevamäära (RK seisukoha järgi analoogia korras karistusõigusega üks päevamäär= 50 kr), vt ÄS § 71, TsMS § 46; 601.
Järelevalve käigus rakendatavad sanktsioonid
Sanktsioonid on ette nähtud alljärgnevate tegevuste eest: andmete esitamata jätmine, valeandmete esitamine, ühingu dokumentidel seadusega ettenähtud info avaldamata jätmine – protsessuaalne trahv kuni 3200.- eurot, vt ÄS § 71, TsMS § 46; 601.
Kui seadusega on andmete esitamiseks kindel tähtaeg, siis pole trahvimiseks eelnev trahvihoiatus vajalik, muudel juhtudel aga küll.
Võib trahvida nii ettevõtjat kui ka andmete esitamiseks kohustatud kõiki isikuid.
Raskeim sanktsioon - äriühingu sundlõpetamine (ÄS § 59-61), TsMS § 629; TsÜS § 40-46. Nt põhikirja vastuolu seadusega (§ 59 lg 5); juhatuse koosseisu mittevastavus (ÄS § 59 lg 6), majandusaasta aruande esitamata jätmine (ÄS § 60 lg 4); netovara langemine alla poole kapitalist ja muud seaduses ettenähtud alused (ÄS § 203 lg 1; § 366 lg 1). Üldjuhul toimub sundlõpetamine likvideerimise teel. Erandina kustutamine registrist ilma likvideerimismenetluseta (nt majandusaasta aruande esitamata jätmine, kui võlausaldajad ei soovi likvideerimist) (ÄS § 60 lg 2 ja 3).
Määruskaebemenetlus

• Määruskaebemenetlus on seotud kandemenetlusega.
  
• Vaidlused registripidajaga kande üle on välistatud (TsMS § 600).
  
• Võimalik esitada vaid avaldus uue kande tegemiseks, teavitada registripidajat kande ebaõigsusest või hageda puudutatud isiku nõusolekut.
  
• Kui kande aluseks olev kandemäärus on tühistatud või muudetud, siis parandab registrit pidav kohus kande seadusest tulenevalt (vt TsMS § 600 lg 2).
  
• Kandemääruste vaidlustamine toimub määruskaebusega (TsMS § 659 jj; 695 jj). Vaidlustada saab kandeavalduse esitanud isik, kui kandemäärusega jäeti avaldus osaliselt või täielikult rahuldamata, või anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg pikem kui 6 kuud.
  
• Kui kohus teeb kande omal algatuse, saab kandemääruse vaidlustada iga kandest puudutatud isik (sh registrist kustutatud juriidiline isik saab vaidlustada kohtumääruse, kui kustutamine toimus enne kaebetähtaja möödumist), RKTKo 3-2-1-37-12 p. 15.
  
• Kohtunikuabi ja kohtuniku määrustele esitatakse kaebus ringkonnakohtule asja lahendanud kohtuniku või kohtunikuabi kaudu. Tähtaeg 15 päeva arvates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest (TsMS § 599; 661 lg 2)
  
• Kohtunikul ja kohtunikuabil on võimalik eelkontrolli käigus kaebus rahuldada ilma asja ringkonnakohtule saatmata (TsMS § 663 lg 6).
  
• Vt ka RKTKo 3-2-1-125-13 p. 16-22.
  

Määrus  jäetakse registrisse kandmata  läbivaatamine (see, kes määruse andis ja kohus)  määruskaebus I astme kohtule  ringkonnakohtule  Riigikohtule.
Osaühing ja aktsiaselts
Tunnused

• Eraõiguslik juriidiline isik, äriühing.
  

• OÜ – iseseisev õigussubjekt, mille eksistents on sõltumatu liikmete (osanike) arvust ning konkreetse liikme olemasolust. OÜ ega selle vara ei saa kuuluda teisele isikule. Seos osanikega rajaneb osakapitali tehtud sissemakse vastu välja antud osadel.
  

• Võõrjuhtimine – ühingut ei juhi mitte osanikud, vaid ühingu organid .
  
• Korporatiivne struktuur
  
• Piiratud varaline vastutus – osanikud ei vastuta isiklikult OÜ kohustuste eest (ÄS § 135 lg 2). OÜ vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga (lg 3). OÜ võlausaldaja saab nõuda OÜ kohustuste täitmist üksnes OÜ-lt.
  
• Kapitaliühing – kapitali olemasolu; ( osakapital vähemalt 2500 € (ÄS § 135-136)).
  

Aktiva : vara
Passiva : (koht kust vara pärineb) kohustused ja omakapital
Erisused
OÜ sisesuhe kohta käivad normid on valdavalt dispositiivsed. Dispositiivsus ei ole piiratud seaduses üksnes sätestatud teisiti kokkuleppimise võimalustega (nt ÄS § 149 lg 3; 1541 lg 1; 174 lg 1).
Dispostiivsuse piirangud seonduvad:

Vähemusosanike kaitsega (nt ÄS § 171 lg 2 p 3; 1711 lg 2)

Nn tüübisunni sätetega (sätted, milles ei ole võimalik muudmoodi kokku leppida) (nt organid, asutamisdokumendid, kapital , aruandlus , otsuste vaidlustamise kord, tegevuse lõpetamine, ümberkujundamine).
Erinevused

• Kapitali miinimumsuurus 2 500 € ja 25 000 €
  
• Osakapital on jagatud osadeks (ÄS § 135 lg 1), aktsiakapital on jagatud aktsiateks (ÄS § 222).
  
• Osa on jagatav (ÄS § 152), aktsia on jagamatu (ÄS § 224).
  
• Osa minimaalne nimiväärtus 1 €, aktsiatel 0,1 €.
  
• Võimalik välja lasta arvestusliku väärtusega aktsiad (ei määrata kindlaks iga aktsia nimiväärtust ja see, kui suur see arvestuslik väärtus on, sõltub ning on paindlikum ).
  
• Aktsiad registreeritakse EVK-s (ÄS § 228 lg 1), osad võib registreerida EVK-s osanike otsusel (ÄS § 148 lg 7, ÄS § 182 lg 3). Osanike nimekirja peab osaühingu juhatus (ÄS § 182 lg 1), va kui osad on registreeritud EVK-s (ÄS § 182 lg 3).
  
• Osaühingus on võimalik jätta osa eest asutamisel täielikult tasumata (ÄS § 1491), aktsiate eest tuleb väljalaskmisel täielikult tasuda.
  
• Aktsiad on võimalik teha börsil vabalt kaubeldavaks.
  
• Aktsiaseltsis on kohustus moodustada reservkapital (ÄS § 336).
  

Seltsing, MTÜ: 3 liiget ja igaühe osalus on ühesugune/ühesuurune
OÜ: ka siin on igaühe osalus ühesugune, kuid võimalik on kokku leppida ka ebaproportsionaalses osaluses, st kellelgi on osalus suurem. Osaluse võõrandamisel tuleb võõrandada/müüa kogu osalus.
AS: osalus jagatakse aktsiateks – osalus on määratletud mingisuguste väikeste ühikutega ja sellega luuakse paindlikkus osaluste võõrandamiseks. Seega on võimalik müüa vaid osa aktsiatest.
Selleks, et nõue/kohustus läheks ühelt võlgnikult üle teisele, on vaja võlausaldaja nõusolek, v.a ettevõtte üleminekul.
Juhtimine
OÜ kohustuslikud organid (ÄS §-d 1671, 184, 168 lg 2, 187; VÕS § 115; 1043 jj):

Juhatus (likvideerimisel likvideerijad)

Osanikud (määravad juhatuse)

Nõukogu (vabatahtlik organ)
Osanikud määravad juhatuse ning juhatuse liige peab sellega ( valimisega ) nõustuma. Ühingu otsus on tahteavaldus , mis muutub kehtivaks peale väljendamist, st teatavaks tegemist.
Kas isik on juhatuse liige või mitte? RK: juhatuse liikmed valivad osanikud – selleks, et ühing oleks mingi otsuse teinud, on vajalik tahe. Isik peab väljendama tahet olla juhatuse liikmeks. Need tahteavaldused võivad olla ka kaudsed.
Osanike pädevus on see, mida juhatus teha ei tohi.
AS kohustuslikud organid (ÄS § 2892, 290, 306, 309, 315, 316, 319, 327; VÕS § 1043; 115):

Juhatus (likvideerimisel likvideerijad): ühingu juhtimine

Nõukogu

Aktsionäride üldkoosolek
Aktsionär:  Üldkoosolek (ÄS § 319)  nõukogu (ÄS § 309, § 317)  juhatus
Kolmas isik: Kahju hüvitamise nõuded ühingu, juhatuse vastu.
Tavaline ja börsiaktsiaselts
Börsiaktsiaselts: aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturul (ÄS § 2901 lg 1).
Väärtpaberiturg, vt VPTS § 3.
Eestis tegutseb Nasdaq Tallinna Börs.
Börsiaktsiaseltsile laienevad täiendavad reeglid (ÄS, VPTS, Börsi reglement).
Oluline on juhtimise läbipaistvus, usaldatavus ja investorite võrdne kohtlemine.
ÄS-s erireeglid seotud aktsionäride üldkoosolekute läbiviimisega.
Tegevus allutatud finantsinspektsiooni järelevalvele.
Aktsiaselts
Juhtorganid. Juhtorgani liikme õigussuhe AS-iga
Juhtorganid: Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu (TsÜS § 31 lg 2).
Iga juhtorgani liige on eraldiseisvas õigussuhtes aktsiaseltsiga. Tegemist on aktsiaseltsi sisesuhtega.
Juhtorgani liikme suhe aktsiaseltsiga on käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe, mis on reguleeritud lisaks aktsiaseltsi kui juriidilise isiku kohta käivatele seadusesätetele (erinormid TsÜS ja ÄS) ka VÕS vastavate sätetega (üldnorm). Vt RK 3-2-1-41-05 ja 3-2-1-39-05.
Eelnimetatud õigussuhe on reguleeritud:

• Seadusega
  
• Põhikirjaga
  
• Poolte vahel sõlmitava võimaliku eraldi juhtorgani liikme lepinguga (nt kui keegi hakkab juhtima võõrast äri)
  

Ametisuhe =/= juhatuse liikme leping
Juhtorgani liige ei ole reeglina õigussuhetes AS-i võlausaldajaga.
Õigussuhe tekib liikme valimisest (või kohtu poolt nimetamisest) vastavasse juhtorganisse eeldusel , et ta on andnud enda valmiseks nõusoleku.
Liikme õiguste ja kohustuste teke ei ole seotud registrikande tegemisega. AS-i juhtorgani liikmete õigussuhe AS-iga on tähtajaline (reeglina 3 aastat juhatusel ja 5 aastat nõukogul).
Õigussuhe lõpeb organi liikme tagasikutsumisega kõrgemalseisva organi otsusega (vt ÄS § 309 lg 3; § 319 lg 4). Üldjuhul võib tagasi kutsuda mistahes põhjusel, kui seadusega ei ole seda piiratud. Õigussuhe lõpeb ka tähtaja möödumisel, erakorralise ülesütlemisega mõjuva põhjuse olemasolul , liikme surmaga.
Kui juhtorgani liikme volitused on lõppenud ja kannet registrist ei kustutata (juhatuse liikme puhul), on juhtorgani liikmel õigus esitada kas tuvastushagi või kohustushagi. Vt RK 3-2-1-133-03.
Ärikeeld: üldiselt ei ole tegemist topeltkaristamisega ja ega ole topeltkaristamise keeluga vastuolus .
Koosolek
Juhatus kutsub kokku.
Kas elektroonilise kirjaga võib saata kutse koosolekule? Jah, vaieldav kättesaadavus (kui lugenud ei ole, siis pole kätte saanud).
Etteteatamistähtajad koosolekute kokkukutsumisel
Teade teele (20.02)  teade kohal (kättetoimetatud) (22.02)  teade käes (ooteaeg üks nädal, mil koosolekut korraldada ei tohi; aeg koosoleku ettevalmistamiseks) 23.02 – 01.03  koosolek 02.03
Koosolekust tuleb ette teatada üks nädal, mis peab jääma teate kättetoimetamise ja koosoleku toimumise vahele.
NB! ÕKV-sid käsitleme seminarides täpsemalt. Äärenumber 987 jj õpikust.
Puudusega otsused
Osanike otsus – üks tehingu liike, mille puhul eristatakse tehingu koosseisu ja tehingu liike.
Kolme liiki puudustega otsused:

• Mitteotsus – otsust ei saa lugeda vastuvõetuks, kuna puuduvad minimaalsed eeldused.
  
• Tühine otsus – otsus on olemas, aga selle tegemisel esinesid puudused.
  
• Kehtetuks tunnistatav otsus – otsus on olemas, aga selle tegemisel esinesid puudused. Kohtule tuleb esitada kujundushagi.
  

Otsuse ühe osa puuduse mõju otsuse kehtivusele – kehtib TsÜS § 85: tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata.
Osanike otsuse tühisus
Tühisuse alused ÄS-i järgi ( raskemad sisu- ja protseduurivead):

• Sisulised vead: otsuse vastuolu võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sättega.
  

• Eelkõige ühingu kapitali kaitse sätted: laenukeelu reeglitega vastuolu ÄS § 157-159
  
• Sissemakseid reguleerivad sätted: sissemaksete tegemine on OÜ-s kohustuslik (samas ei pea kohe asutamisel tasuma ÄS § 1401)
  
• Oma osa omandamist reguleerivad normid (ÄS § 162-164): tühine on otsus, millega osanikud otsustavad, et OÜ omandab oma osa, see on vastuolus ÄS § 162 lg-ga 1.
  

• Sisulised vead: otsuse vastuolu heade kommetega ÄS § 1771 lg 1
  

• Enamuse kuritarvitused vähemuse arvel
  

• Protseduurivigadest eelkõige sellised vead, mis rikuvad osaniku õigust saada teada koosoleku toimumisest või osaleda kirjalikul hääletamisel või mis muul viisil takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal, võtta vastu kaalutletud otsus ja hääletada.
  

• Osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine: rikkumised, mis takistavad osanikul koosolekust osa võtta või seal informeeritult hääletada: nt kutse saatmata jätmine või valele aadressile saatmine või hilinemisega saatmine (etteteatamistähtaeg vähemalt üks nädal – absoluutne nõue). Teate sisu tingib otsuse tühisuse, kui on tegemist: päevakorra, koosoleku toimumise aja või koha märkimata jätmine või nende ebamäärane märkimine.
  
• Otsuse tegemise korra oluline rikkumine: otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata ÄS § 173 (nt juhatus jätab otsuse eelnõu osanikele saatmata, vastamistähtaeg on jäetud määratama, hääletusele pandud küsimus on ebaselgelt esitatud).
  

• Osakapitali fondiemissiooni teel suurendamise otsus, millega kaldutakse kõrvale osanike osaluse proportsionaalse suurenemise põhimõttest (ÄS § 195 lg 3).
  

Otsuse kehtetuks tunnistamise alused

• Vastuolu seadusega (ÄS § 178 lg 1): ükskõik, millise seadusega, v.a HUP jms
  

• Otsus, mille vastuvõtmisel on rikutud häälteenamuse nõudeid
  
• Otsus, mis rikub osanike võrdse kohtlemise põhimõtet (ÄS § 154 lg 1)
  
• Otsus, mis on vastu võetud koosolekul, mille kvooruminõuded ei ole täidetud
  
• Otsus, mille tegemisel on antud hääled vastuolus seaduses sätestatud keeluga (ÄS § 177 lg 1)
  

• Vastuolu põhikirjaga (ÄS § 178 lg 1)
  

• Otsus, mille vastuvõtmisel ei ole järgitud põhikirjas sätestatud kõrgema häälteenamuse nõudeid. NB! Põhikiri peab olema kehtiv!
  

• Õiguste kuritarvitamine ehk olukord, kus osanik kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid OÜ või teiste osanike kahjuks ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada (TsÜS § 38 lg 1 II ls).
  

• Otsus, mis tehakse enamusosaniku häältega ja mis on kahjulik OÜ-le, kuid kasulik lepingu teisele poolele, kellel on enamusosanikuga võrdne majanduslik huvi. Näide vt õpik äärenr. 1032.
  

Puudusega otsuse vaidlustamise kord

• Otsuse tühisuse tuvastamise kord
  

• Ilmtingimata ei pea tühisuse tuvastamiseks hagi esitama, sellele võib tugineda ka vastuväidetega. Otsuse tühisuse tuvastamise nõue on tuvastushagi, mille võib õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada isik, kellel on tuvastamise vastu õiguslik huvi, st kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaoludest sõltuda (TsMS § 368 lg 1).
  

• Isikud, kellel on õigus otsuse tühisusele tugineda
  

• Osanikud (osaniku tuvastushuvi tuleneb otseselt tema erilisest liikmesussuhtest OÜ-ga)
  
• Kõigil isikutel, kellel oleks õigus nõuda sama otsuse kehtetuks tunnistamist (ÄS § 178 lg 3), mh osanikul, kes ei osalenud koosolekul või kes osales, aga lasi vastuväited protokollida.
  
• Sisu- ja protseduurivigade korral on igal osanikul õigus tuvastada otsuse tühisus
  
• Kõigi OÜ juhtorganite liikmete õigus esitada otsuse tühisuse tuvastamise nõue, kui sellest otsusest sõltuvad nende õigused, kohustused või vastutus.
  
• Kolmandate isikute võimalus tugineda otsuse tühisusele on piiratud, kuna tegemist on ühinguõigusliku õiguskaitsevahendiga.
  

• Otsuse tühisusele tuginemise tähtaeg
  

• See nõue ei aegu. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat ÄS § 1771 lg 3 (nt juhatuse liikme valimist või tagasikutsumist puudutavad otsused; osakapitali suurendamise ja vähendamise otsused).
  

• Otsuse tühisuse parandamine
  

• Osanike koosoleku kokkukutsumise kord: kui koosolekul osalevad kõik osanikud ja kõik ka nõustuvad koosoleku pidamisega  koosolekul tehtud otsused kehtivad. Tühisus on võimalik kõrvaldada nende osanike heakskiiduga, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti ja heakskiit võib olla antud nii otsuse poolt hääletades kui ka tagantjärele.
  

• Otsuse kehtetuks tunnistamise kord
  

• Kujundushagi – kohus teeb hagi rahuldamisel otsuse, millega kujundab õigussuhte ümber ehk tunnistab osanike otsuse kehtetuks (ÄS § 178 lg 1).
  

• Isikud, kellel on õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist: ühingu sisesuhtes olevatel isikutel; osanikel on see õigus vaid siis, kui nad ei ole jätnud kasutamata võimalust otsuse tegemisel otsusele vastu vaielda.
  
• Otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg: kolmekuuline tähtaeg (ÄS § 178 lg 1), mis hakkab kulgema otsuse vastuvõtmisel ja mida arvutatakse nagu teisigi tähtaegu (TsÜS § 136 lg 3).
  
• Otsuse kinnitamine: otsuse kehtetuks tunnistamist ei ole võimalik nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse vaidlustamiseks ei ole kolme kuu jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest esitatud hagi (ÄS § 178 lg 2).
  
• Tühisuse tuvastamise nõue (tuvastushagi) ja kehtetuks tunnistamise nõue (kujundushagi) kui ühtne õiguskaitsevahend
  
• Otsuse kehtivuse tuvastamise nõue: tuvastushagi esitamine, kui hagejal on tuvastamise vastu õiguslik huvi (huvi puudub, nt siis, kui osanike otsust pole keegi kahtluse alla seadnud).
  

Otsuse kehtetuse kontrollskeem
Selleks, et otsuse saaks kehtetuks tunnistada või selle tühisuse tuvastada, peavad kõik formaalsed eeldused olema täidetud. Materiaalsetest eeldustest peab esinema vähemalt üks alus.
Tühine otsus (ÄS § 1771)
I) Formaalsed eeldused:

• Kas kohus on tühisuse tuvastanud (TsÜS § 38 lg 2 II ls)
  
• Kas tühisusele on tuginenud õige isik (TsÜS § 38 lg 2 II ls)
  
• Kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse, siis ega kandest ei ole möödunud kahte aastat (ÄS § 1771 lg 3)
  
• Ega ei esine muid asjaolusid, mis välistaksid tühisusele tuginemise (nt VÕS § 6 lg 2)
  

II) Materiaalsed eeldused:

• See rikub OÜ võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet;
  
• See rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet;
  
• See on vastuolus heade kommetega;
  
• Otsus on vastu võetud koosolekul, mille kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud;
  
• Otsus on tehtud kirja teel hääletades ja otsuse tegemisel on oluliselt rikutud otsuse tegemise korda.
  

Kehtetuks tunnistatav otsus (ÄS § 178)
I) Formaalsed eeldused:

• Kas kohtusse on esitatud hagi otsuse kehtetuks tunnistamiseks (ÄS § 178 lg 1);
  
• Kas kehtetuks tunnistamise hagi on esitatud õige isiku poolt (kontroll vastavalt § 178 l-gle 3);
  
• Kui kehtetuks tunnistamist taotleb koosolekul osalenud osanik, siis kas protokolli on kantud tema vastuväide (ÄS § 178 lg 3);
  
• Ega otsust ei ole uue otsusega kinnitatud (ÄS § 178 lg 2);
  
• Kas hagi on esitatud tähtaegselt, st ega see ei ole aegunud (ÄS § 178 lg 1).
  

II) Materiaalsed eeldused:

• Vastuolu seadusega (ÄS § 178 lg 1);
  
• Vastuolu põhikirjaga (ÄS § 178 lg 1);
  
• Osanik kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike arvel (TsÜS § 38 lg 1).
  

Osaniku õiguslik seisund
Osaniku õigussuhe OÜ ja teiste osanikega. Üldiseloomustus
Osanikul õigussuhe: a) OÜ-ga; b) teiste osanikega; c) juhtorgani liikmetega
Õigussuhte eeldus: osaluse omandamine.
Osa õiguslik tähendus:

Väljendab osalust osakapitalis;

Varaliste ja mittevaraliste õiguste ja kohustuste kogum
Osaluse omandamise ja osaniku õiguste tekke erinevused.
Osast tulenevad õigused võib liigitada:

Individuaalsed õigused (igaühe õigused, vähemusõigused). Osaniku individuaalsed õigused võib liigitada:

• Varalised õigused
  
• Juhtimisega seotud õigused
  

Kollektiivsed õigused (osanike kui organiga seotud õigused)
Osad võivad olla eriliigilised . Igal osanikul saab olla üks samast liigist osa.
NB! Ühingu huvid on alati esikohal.
Osanikel võib olla ka eriõigusi, kuid need peavad olema sätestatud põhikirjaga. Kui kellelegi antakse väiksemad õigused, siis see isik peab sellega nõus olema ning peab olema selle kohta ka häälteenamus.
Osa saab omandada:

Asutamisel

Kapitali suurendamisel

Tehingu alusel
Osaniku suhe OÜ-ga, teiste osanike ja juhtorgani liikmetega on seadusega reguleeritud õigussuhe. Vt RKTKo 3-2-1-7-10.
Õigussuhte alusprintsiibid
Suhte alused tulenevad TsÜS §-st 32: HUP. HUP ei saa olla aluseks otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
Osanik on kohustatud järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huvidega .
Hea usu põhimõttest lähtuvalt tuleb teostada individuaalseid õigusi.
Hea usu põhimõtte sisuks on panustada OÜ juhtimisse ning mitte kahjustada osaühingu ega teiste osanike huve. RKTKo 3-2-1-97-11 p. 35; 3-2-1-144-11 p. 13; 3-2-1-7-10.
Sellest tulenevad alljärgnvad kohustused:

• Kohustus hääletada teatud viisil
  
• Informatsiooni andmise kohustus
  
• Keeld omandada eeliseid enda või kolmanda isiku kasuks ning OÜ või teiste osanike kahjuks (TsÜS § 38 lg 1 teine lause)
  

Võrdse kohtlemise põhimõte (ÄS § 154).
Võrdse kohtlemise põhimõte: kedagi ei tohi piirata. Absoluutne võrdsus (kõik oleme inimesed) ja ebavõrdne võrdsus (kõik pole edukad). Samas alati võib kokku leppida ka teistmoodi. NB! Igasuguse kokkuleppe puhul, kui keegi seatakse halvemasse seisu võrreldes teistega, siis selleks peab olema selle isiku, kes halvemasse seisu pandi, nõusolek.
Tegu OÜ-l lasuva kohustusega oma osanike suhtes, samuti enamusosanike kohustusega vähemuse suhtes. Tegemist suhte üldise mastaabiga, millest tuleb lähtuda.
Iga ebavõrdne kohtlemine pole võrdse kohtlemise rikkumine. Oluline, kas ebavõrdne kohtlemine on põhjendamatu või mitte.
Erista: a) osaluse võrdsus; b) osanike võrdsus
Rikkumise korral on seda põhimõtet eirav otsus eelkõige kehtetuks tunnistatav (erinevalt hea usu põhimõtet rikkuvast otsusest).
Kõrvalekaldumine lubatud, kui puudutatud isik on nõus või see tuleneb põhikirjast (millega osanik on nõustunud).
Vt RKTKo 3-2-1-7-10 p. 31; RKTKo 3-2-1-45-12 p. 15; 3-2-1-29-15 p 14.
Juhtimisega seotud õigused

Hääleõigus ja õigus osaleda otsuste tegemisel (ÄS § 148 lg 5; 169; 170 lg 3)
Iga osa annab üldjuhul hääleõiguse ning reeglina on see proportsionaalne osa nimiväärtusega.
Otsuste tegemise õigus: osalemine koosolekul või kirja teel hääletamisel.
b) Teabeõigus (ÄS § 166)
Õigus saada juhatuselt nii teavet kui ka tutvuda OÜ kõigi dokumentidega. Teabeõigus seondub osanikuks oleku ajaga .
Teabeõigus ei puuduta aruannete koostamise nõudeid.
Teabe saamise piirnaguks on oluline kahju ühingu huvidele (selle reaalse tekkimise oht).
Üldjuhul on osanikul alati õigus tutvuda olulisemate raamatupidamis- ja finantsandmetega.
Teabe andmisest keeldumise õigus ei ole ulatuslik.
Kui juhatus keeldub, on võimalik taotleda selle otsustamist osanike poolt või pöörduda hagita avaldusega kohtu poole.
Teabeõigusega (sh sellest keeldumisega) seondub ka erikontrolli määramise nõudeõigus (ÄS § 191). Erikontroll tähendab asjatundja hinnangut tehtud tehingutele (toimingutele).
c) Õigus vaidlustada organite otsuseid (ÄS § 1771 lg 1 ja 2; 178 lg 1 ja 3)
Vähemusosanike õigused
Enamus- ja vähemusosaniku mõisted on suhtelised
Vähemusõigused on setud kas osanikuks oleku või teatava osalusega osakapitalis (eelkõige 10% osakapitaliga esindatud häältest).
Vähemusõiguste eesmärk kaitsta eelkõige enamuse kuritarvituste vastu ning tagada vähemuse kaasarääkimisõigus.
Vähemusõigused:

Positiivne vähemusõigus (sekkumis- ja nõudeõigused)

Negatiivne vähemusõigus (blokeerimisõigused).
Positiivsed vähemusõigused

Igale osanikule kuuluvad õigused (teabeõigus, juhatuse asendusliikme määramise nõudeõigus, osanike otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõudeõigus)
b) Osanike, kelle osadega on esindatud 10% osakapitalist, õigused
(koosoleku kokkukutsimise ja küsimuse päevakorda võtmise nõue, juhatuse liikme tagasikutsumise nõue kohtu kaudu, erikontrolli määramise ja osanike koosoleku notariaalse tõestamise nõue, likvideerija määramise ja tagasikutsumise ning likvideerimisel koostatud lõppbilansi ja varajaotusplaani vaidlustamise nõudeõigus).
Negatiivsed vähemusõigused (vetoõigused)
Isikuühinguks ümberkujundamise blokeerimine (ÄS § 498 lg 1 ja 2)
Üle 1/3 osakapitali esindavate häälte blokeerimisõigus (põhikiri, täiendava küsimuse päevakorda võtmine, kapitali muutmine; lõpetamisotsus, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine)
Kapital
Kapitali reeglid
Kapitali reeglid – need kas on olemas või ei ole.

• Mandri-Euroopa: kapitalireeglid on olemas.
  
• Ameerika: kapitalireegleid ei ole.
  

Kapitali reeglid:

• Kapitali moodustamise reeglid
  
• Kapitali säilitamise reeglid
  

Kapitali kohta on EL-i õiguses olemas ka direktiiv, mis kehtib AS-ide suhtes.
See, kuidas on see teiste ühingute (nt OÜ-de) kohta kohaldatav, on riigiti erinev (nt Saksamaa) ja üldiselt kokku lepitud.
Kuidas kapital tekib?
Kui ühingud asutatakse siis, millised on õigussuhted? Olulisel kohal on taas tahteavaldused.
OÜ ja märkija:

Kõigepealt teeb ühing märkijale mingisuguse otsuse, mida nimetatakse ettepanekuks.

Juhul, kui märkija teeb mingi otsuse vatsu, siis see on ofert (näidates ära, mida soovib).

Ühing peab andma aktsepti ( kinnituse ) oferdile vastu, et see märkijale antakse.
Tihti unustatakse ära esimene punkt (ettepanek) ja arvatekse, et ühingu ettepanek ongi ofert ning märkija nõusolek on aktsept. Kuid see ei ole õige.
Kas ühing peab selle täitma või võib selle ka tühistada (ei võta pakkumust vastu)? Tegemist on mittetäieliku kohustusega – kohustus, mille võib täita, kuid mille täitmist vastaspool nõuda ei saa. Ühingul ei teki kohustusi enne, kui kõik on selgeks tehtud.
Sissemakse tasumise tähtaeg: kohe tasumise nõue – kohe kui kapitali suurendamine toimub, siis peab tegema selle kohta ka registrikanne. Peale kannet peab olema ka tasutud juba.
Sissemakseta asutatud ühing: sissemakset kohe ei nõuta.
Miinimumkapitali nõude kaotamine
Osakapitali säilitamine
Bilansi üldskeem:
Aktiva (vara) Passiva (mille arvelt vara omandatud on)
* Vara * Kohustused
* Omakapital
Kui passivas on midagi positiivset , siis seda on võimalik ka välja maksta. See on ka põhjus, miks ühingutesse üldse investeeritakse jne.
Kui palju peaks ühing dividende maksma? Kui ühingul on liiga palju kapitali, siis see tuleb osanike vahel laiali jagada (see oli nii varem). Kuid tänapäeval maailma suurte äriühingute käes on siiski palju raha, mis seisab lihtsalt.
Bilansi seise mõjutavad ka teatud otsused.
Kapitali säilitamise reegel: kapitali ei tohi osanikele tagasi maksta. Üldine tagastamine on keelatud. Samas võib osanik ühingule laenu anda. Kas selle laenu võib tagasi maksta? Selle laenu peab tagasi maksma, kuna see on ikkagi laen.
Kui ühingul tekivad makseraskused, (kohtupraktikat küll pole) aga siis on osanikule laenutagastamine keelatud, kuna osanik on ise see, kelle kontrolli all kogu ühing oli ja tema kontrollis seda, mis juhtus.
Teine reegel: omaaktsiate/osade tagasiostmine on keelatud.
OMA OSA (AKTSIA) OMANDAMINE
Bilanss enne oma osa omandamist
Aktiva
Passiva
Vara
4000
Osakapital
2500
Kasum
1500
Aktiva kokku:
4000
Passiva kokku:
4000
Bilanss pärast oma osa omandamist
Aktiva
Passiva
Vara
3500
Osakapital
2500
Kasum
1500
Oma osa
-500
Aktiva kokku:
3500
Passiva kokku:
3500
Kui oma osa omandamine siiski toimub, siis osakapitali suurus jääb samaks (ei muutu) ning ka kasum jääb samaks, kuna tehing ei kajastu jooksvates tehingutes. Oma osa kajastatakse “-“ märgiga, kuna kui oma osa omandatakse, siis makstakse midagi välja ja see ongi hind. Seega väheneb ühingu vara müügihinna (väljamakse) võrra ehk selle võrra, mida maksti oma osa eest. Oma osa ostmisega toimus väljamakse.
OMAKAPITALI TEST (ÄS § 171 lg 1 p 1, 176; 292 lg 1 p 1, 301)
Näide 1
Bilanss
Aktiva
Passiva
Vara
1450
Osakapital
2500
Reservkapital
250
EP kahjum
-1200
MA kahjum
-100
Aktiva kokku:
1450
Passiva kokku:
1450
Näide 2
Bilanss
Aktiva
Passiva
Vara
5000
Osakapital
10000
Reservkapital
1000
EP kahjum
-2000
MA kahjum
-4000
Aktiva kokku:
5000
Passiva kokku:
5000
Omakapitali (ligviidsus-) test ehk millised seisud ühingus lubatud on ja millised mitte.
Ühingu omakapital (passiva kokku) peab olema suurem või võrdne kui pool (st ½) osakapitalist.
Omakapitali puhul kohad, kus “-“ märk tekkida võib:

• Kasum
  
• Osakapital
  

Passiva kokku peab olema vähemalt pool osakapitalist.
Osakapital peab olema vähemalt suurem või võrdne kui seaduses sätestatud miinimumkapital.
Kui aga osakapital on liiga väike  investeeringud .
Kui aga äriplaanis on ette nähtud, et peabki kahjum olema sel perioodil, siis hiljem peaks ikkagi osakapital ületama passiva kokku.
Näiteks (vt näide 2), kui osakapital on 10 000  passiva kokku peab olema vähemalt 5 000. Iga sent , mis maha läheb vähendab omakapitali, mis peab olema suurem või võrdne osakapitaliga.
Osakapitali suurendamine

• Osakapitali suurendamine on vajalik, kuna ühing soovib täiendavaid rahalisi vahendeid saada.
  
• Bilansi struktuuri muutmiseks: nt OÜ osakapital on 2500€ ja küsib 10 000€ laenu, mida pank ei anna, kuna kui midagi halvasti läheb, siis ei saa ka pank laenu tagasi. Laenu tahetakse samas selleks, et osakapitali suurendada. Seega oleks vaja kasumit – fondiemissioon – osakapitali suurendamine.
  

Fondiemissioon – bilansiline tehing.
FONDIEMISSIOON
Bilanss enne fondiemissiooni
Aktiva
Passiva
Vara
4000
Osakapital
2500
Kasum
1500
Aktiva kokku:
4000
Passiva kokku:
4000
Bilanss pärast fondiemissiooni
Aktiva
Passiva
Vara
4000
Osakapital
3500
Kasum
500
Aktiva kokku:
4000
Passiva kokku:
4000
Algselt osakapital 2500€, kasum 1500€ ja passiva kokku 4000€. Seega on vaja osakapitali suurendada kuidagi. Mõistlik: kasumist (1500-1000=500) 1000€  osakapitaliks (2500+1000=3500), kasumiks jääb 500€ ning osakapitaliks on nüüd 3500. Passiva kokku on aga 4000€. Seega ületab passiva kokku osakapitali ning sellega on bilanssidega kõik korras, kuna passiva kokku peab olema vähemalt pool või võrdne osakapitaliga.
Ühingute registrist kustutamine/lõpetamine
Vaja on kaitsta ühingutega seotud isikuid, eelkõige võlausaldajaid.
Ühingute registrist kustutamine: ÄS § 60

• Tähtaeg majandusaasta aruande registrile esitamiseks on 6 kuud majandusaasta lõpust.
  
• Kui selle aja jooksul ei ole aruannet esitatud, peab registripidaja andma tähtaja vähemalt 6 kuud.
  
• Kui ka selle aja jooksul ei ole esitatud, võib registripidaja avaldada AT-s (Avalike Teadaannetes) üleskutse võlausaldajatele (tähtaeg 6 kuud).
  
• Kui võlausaldajad nõudeid ei esita, võib ühingu registrist kustutada.
  
• Kui võlausaldaja soovib nõude esitada, peab ta esitama likvideerija määramise avalduse.
  

Kohus on kohustatud ära kuulama ühe kohustatud äriühingu juhtorgani liikme.
Enamasti on sellised ühingud, kes majandusaasta aruannet õigel ajal ei esita, mahajäetud.
Likvideerijad tahavad tasu, aga kust see raha tuleb? Kohus peab finantseerimise kuskilt leidma.
Juriidilised isikud lõpevad registrist kustutamisega: TsÜS – tegelikult ei ole see õige.
AS-i lõpetamine

• Lõpetamise alused ÄS § 364.
  
• Lõpetamise otsuseks vaja 2/3 häälteenamus.
  
• Sundlõpetamine ÄS § 366, TsÜS § 40 ja TsMS § 626, vt ka RKTKo nr 3-2-1-27-08.
  
• Lõpetamisel toimub likvideerimine, mille eesmärk on võlgade sissenõudmine, tegevuse lõpetamine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine.
  
• Teavitatakse võlausaldajaid ja avalikkust ÄS §-i 375 korras.
  
• Kui varast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, tuleb esitada pankrotiavaldus.
  
• Kui nõuded rahuldatud, võib vara jaotada aktsionäride vahel, vt ka RKTKo nr 3-2-1-142-03 ja 3-2-1-29-05
  

OÜ lõpetamine

• Lõpetamise alused ÄS § 201: osanike otsus (vabatahtlik), kohtulahend (sundlõpetamine) jms.
  
• Vabatahtlik lõpetamine: Lõpetamise otsuseks vaja 2/3 häälteenamus.
  
• Sundlõpetamine ÄS § 203, TsÜS § 40 ja TsMS § 626, vt ka RKTKo nr 3-2-1-27-08.
  
• Lõpetamisel toimub likvideerimine, mille eesmärk on võlgade sissenõudmine, tegevuse lõpetamine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine.
  
• Teavitatakse võlausaldajaid ja avalikkust ÄS §-i 212 korras.
  
• Kui varast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, tuleb esitada pankrotiavaldus.
  
• Kui nõuded rahuldatud, võib vara jaotada osanike vahel, vt ka RKTKo nr 3-2-1-142-03 ja 3-2-1-29-05.
  

Juriidilise isiku tühisust kui sellist olemas ei ole – vaid juriidilise isiku lõpetamine.
Täiendav likvideerimine

• Täiendava likvideerimise taotlemine .
  
• Eelduseks on, et kustutatud ühingul on vara: ÄS § 218 lg 2.
  
• Vara olemasolu peab tõendama avaldaja .
  
• Vara: raha, kinnisasjad, vallasasjad jne.
  
• Registrist kustutamise korral § 60 alusel: võlausaldaja võib esitada avalduse üksnes koos likvideerimise tähtaja ennistamist taotluse esitamisega.
  

(TsMS § 67 lg 2)
AS – juhtimine
Juhtorganid, liikme suhe AS-iga

• Aktsiaseltsi juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu (TsÜS § 31 lg 2).
  

• Iga juhtorgani liige on eraldiseisvas õigussuhtes aktsiaseltsiga. Tegemist on aktsiaseltsi sisesuhtega.
  
• Juhtorgani liikme suhe aktsiaseltsiga on käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe (nn korporatiivne õigussuhe) (Vt 3-2-1-41-05, 3-2-1-39-05).
  
• Eelnimetatud õigussuhe on reguleeritud:
  
  • Seadusega
    
  • Põhikirjaga
    
  • Poolte vahel sõlmitava võimaliku eraldi juhtorgani liikme lepinguga
    

Juhatus

• Juhatuse ja aktsiaseltsi vaheline suhe võib olla reguleeritud juhatuse liikme lepinguga (ÄS § 309 lg 3).
  
• Tegemist käsunduslepinguga (VÕS § 635). Nimetatud lepingu dispositiivsust piiravad täiendavalt ÄS sätted, nt tasu (maksete) suurus peab olemas vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja seltsi majandusliku olukorraga (ÄS § 314 lg 2).
  
• Juhatuse liikme lepingu sõlmimise eelduseks on nõukogu nõusolek (ÄS § 317 lg 8). Vastasel korral on juhatuse liikme leping tühine (ÄS § 307 lg 3). Nõukogu nõusolek võib kehtida ka siis, kui pole otsusena vormistatud .
  
• Juhatuse liikme õigussuhtele ei kohaldu töölepingu seadus 3-2-1-96-00.
  

Juhtorgani liikme suhe AS-iga

• Juhatuse ja aktsiaseltsi vaheline suhe võib olla reguleeritud juhatuse liikme lepinguga (ÄS § 309 lg 3).
  
• Tegemist käsunduslepinguga (VÕS § 635). Nimetatud lepingu dispositiivsust piiravad täiendavalt ÄS sätted, nt tasu (maksete) suurus peab olemas vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja seltsi majandusliku olukorraga (ÄS § 314 lg 2).
  
• Juhatuse liikme lepingu sõlmimise eelduseks on nõukogu nõusolek (ÄS § 317 lg 8). Vastasel korral on juhatuse liikme leping tühine (ÄS § 307 lg 3). Nõukogu nõusolek võib kehtida ka siis, kui pole otsusena vormistatud.
  
• Juhatuse liikme õigussuhtele ei kohaldu töölepingu seadus 3-2-1-96-00.
  
• Õigussuhe lõpeb
  

• Organi liikme tagasikutsumisega kõrgemalseisva organi otsusega (vt ÄS § 309 lg 3; 319 lg 4). Üldjuhul võib tagasi kutsuda mistahes põhjusel, kui seadusega ei ole seda piiratud.
  
• Tähtaja möödumisel
  
• Erakorralise ülesütlemisega (tagasiastumine)
  
• Liikme surmaga.
  

Kui juhtorgani liikme volitused on lõppenud ja kannet registrist ei kustutata (juhatuse liikme puhul), on juhtorgani liikmel õigus esitada kas tuvastushagi või kohustushagi. Vt RKTKo 3-2-1-133-03.
Juhatus

• ÄS § 306-315
  
• Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi.
  
• Juhatus loetakse aktsiaseltsi seaduslikuks (seadusjärgseks) esindajaks (TsÜS § 34 lg 2).
  
• Nõuded juhatuse koosseisule ja liikmetele vt ÄS § 308.
  
• Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu (ÄS § 309).
  
• Juhatuse liikme võib määrata ka kohus nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel (ÄS § 310, TKMS § 602-606). Vt RKTKm 30.09.1998 3-2-1-96-98.
  
• Juhatuse liikme ametiaega saab 1 aasta jooksul enne selle lõppemist pikendada (nõukogu otsus). Puudub vajadus uue kande tegemiseks.
  

Juhatuse spetsiifilised kohustused

• Aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine (ÄS § 291, 291; 305 lg 5)
  
• Aruandekohustus (ÄS § 306 lg 3)
  
• Informeerimiskohustus majandusliku olukorra halvenemisest ja olulistest asjaoludest (ÄS § 306 lg 3)
  
• Pankrotiavalduse esitamise kohustus (ÄS § 306 lg 3.1)
  
• Raamatupidamise korraldamine (ÄS § 306 lg 4)
  
• Registrikannete muutmiseks avalduste esitamine (ÄS § 250 lg 1 ja 3)
  
• Aktsiaseltsi organeid puudutava info esitamine registrile (ÄS § 318 lg 5; 320; 289.1; 328 lg 3 jms
  
• Sisekontrolli korraldamise tagamine (ÄS § 306 lg 7)
  

Juhatuse esindusõigus (TsÜS § 34; ÄS § 307)
Eristada tuleb esindusõiguse ulatust: a) aktsiaseltsi sisesuhtes ja b) aktsiaselts välissuhtes (suhtes kolmandate isikutega).
Esindusõigus sisesuhtes võib olla piiratud seaduse (ÄS § 317 lg1), põhikirja, või organi otsusega, samuti juhatuse liikme ja aktsiaseltsi vahelise lepinguga (nt ÄS § 317 lg 1). Sisesuhte piirangutel, mida registrisse ei saa kanda, ei ole reeglina mõju esindusõigusele kolmandate isikute suhtes (va kui kolmas isik pahauskne, sisesuhte piirangut on rikutud ja tehing on aktsiaseltsile kahjulik- siis on tehing tühistatav TsÜS § 131 alusel).
Sisesuhte tehingute puhul on erandiks on tehingud, mis on tehtud huvide konfliktis ehk aktsiaseltsi tehingud juhatuse liikmega . Nimetatud tehingud nõuavad reeglina kõrgemalseisva organi (nõukogu) otsust. Selleta tehtud tehingud on tühised (ÄS § 307 lg 3). Vt RKTKo 20.06.2013 3-2-1-72-13; 10.01.2012 3-2-1-144-11
Esindusõiguse väliste piirangute võimalused on sätestatud seadusega. Esindusõiguse piirang välissuhtes kehtib juhul, kui piirang on kantud äriregistrisse. Ainsaks esindusõigust välissuhtes piiravaks abinõuks on ühise esinduse põhimõte (ÄS § 307 lg 1), kui see on kantud registrisse.
Ühise esindusõiguse põhimõtte korral säilib igal ühist esindusõigust omaval esindajal ainuisikuline passiivne esindusõigus (tahteavalduste vastuvõtmise õigus) (TsÜS § 122 lg 2).
Ühist esindusõigust omavad esindajad võivad volitada ühte enda hulgas teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks aktsiaseltsi nimel.
Ühise esindusõiguse põhimõtte rikkumisel on tehtud tehing tühine (TsÜS § 128-129). Esindusõiguseta on tehing tehtud ka juhul, kui tehingu teinud kolmas isik teab või peab teadma esindusõiguse kohta registrisse kantud kande ebaõigsusest (ÄS § 34 lg 2).
Juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamine ja tühisus
Vt 3-2-1-135-02. Juhatuse otsuse tühisusele on kohaldatav analoogia alusel nõukogu otsuste vastav reeglistik.
Vaidlustatav ei ole juhatuse otsus kui reaaltoiming 3-2-1-106-10
Nõukogu

• Nõukogu ülesandeks on:
  
  • a) planeerida aktsiaseltsi tegevust
    
  • b) korraldada aktsiaseltsi juhtimist ning
    
  • c) teostada järelevalvet juhatuse üle (ÄS § 316).
    
• Põhikirjaga võib nõukogu pädevust laiendada, va küsimused, mis on seaduse või põhikirjaga antud üldkoosoleku pädevusse (ÄS § 327 lg 2).
  

Nõukogu ülesanded seltsi tegevuse planeerimisel ja juhtimisel.

• Nõukogu kinnitab seltsi aastaeelarve (ÄS § 317 lg 7)
  
• Nõukogu valib juhatuse liikmed ja kutsub nad tagasi (ÄS § 309 lg 4)
  

Nõukogu otsustab aktsionäride üldkoosoleku päevakorda tulevad küsimused ja esitab ettepanekud päevakorrapunktide osas (ÄS § (ÄS § 293 lg 1)
Nõukogul õigus erandjuhul aktsionäride üldkoosolek ise kokku kutsuda (ÄS § 292 lg 2).
Nõukogu järelevalve juhatuse üle

• Otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks nõusoleku andmise (ÄS § 317 lg 1), kui põhikiri ei sätesta teisiti. Nimetatud nõusolekuta tehtud tehingud ei ole tühised (RKTKo 04.03.2002 otsus nr 3-2-1-26-02).
  
• Õigus saada juhatuselt infot ja tutvuda dokumentidega (ÄS § 317 lg 7)
  
• Õigus ja kohustus anda arvamus juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruandele (ÄS § 333).
  
• Nõukogul puudub seltsi esindamise õigus. Juhatuse poolt volituse andmine mõnele nõukogu liikmetest ei ole keelatud.
  
• Nõukogu peab määrama seltsi esindaja vaidluses ja tehingutes juhatuse liikmetega (ÄS § 317 lg 8).
  

Nõukogu liikme suhe aktsiaseltsiga

• Nõuded nõukogu liikmete osas (vt ÄS § 318 lg 1-4.1).
  
• Nõukogu liige ei või olla seltsi ega tema tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjaga võib kehtestada täiendavaid piiranguid.
  

Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine (ÄS § 319 lg 1)

• Reeglina valitakse ja kutsutakse tagasi üldkoosoleku poolt, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et kuni 50% liikmetest valitakse teisel viisil.
  
• Nõukogu liikmed valitakse 5-ks aastaks, kui pole kehtestatud lühemat tähtaega.
  
• Nõukogu liikme võib mõjuva põhjuse olemasolul määrata ka kohus huvitatud isiku nõudel (ÄS § 319 lg 6)
  
• Nõukogu liikme volitused lõpevad tema valimise päevast ja lõpevad samadel alustel nagu juhatuse liikme volitused. Ennetähtaegne tagasikutsumine eeldab 2/3 suurust häälteenamust üldkoosolekul esindatud kõigist häältest (ÄS § 319 lg 4). Vajalik protokolli notariaalne tõestamine, kui kõik ei allkirjasta otsust või kui pole tegu üheisikuaktsiaseltsiga (ÄS § 304 lg 7).
  
• Nõukogu liikmele makstava tasu suuruse ja sõlmitava lepingu tingimused peab määrama aktsionäride üldkoosolek (ÄS § 298 lg 1 p. 9; 317 lg 8; 326). Vastasel korral on tehing tühine, vt ÄS § 318 lg 6. Aktsiaseltsil õigus nõuda erandjuhul ka tasu vähendamist.
  
• Nõukogu liikmega võib sõlmida nõukogu liikme lepingu. Olemuselt sarnane nagu juhatuse liikme leping.
  
• Nõukogu liikme suhe aktsiaseltsiga = juhatuse suhe aktsiaseltsiga
  
• Nõukogu liikmele laienevad kõik juhtorgani liikmete suhtes rakendatavad kohustused, eelkõige üldine hoolsuskohustus ja lojaalsuskohustus , sh konkurentsikeeld (ÄS § 324), ärisaladuse tagamine (ÄS § 325).
  

Nõukogu otsuste tegemine ja vaidlustamine (ÄS § 321-323)

• Nõukogu võib otsuseid vastu võtta:
  

• Koosolekul (ÄS § 321)
  
• Koosolekut kokku kutsumata kirjaliku hääletamise teel (ÄS § 323 lg 1-5)
  
• Kirjaliku otsusena (ÄS § 323 lg 6), kui kõik on otsuse poolt ja allkirjastavad selle.
  

a) Nõukogu koosolekud (ÄS § 321).

• Vähemalt kord 3 kuu jooksul. Etteteatamistähtaeg 1 päev. Ei ole nõutav kirjalik etteteatamine.
  
• Personaalse osalemise kohustus (ÄS § 321 lg 2).
  

a) koosolek

• Koosoleku päevakorra täiendamine võimalik, kui kõik liikmed on kohal ja poolt ¾ liikmetest.
  
• Protokollile kirjutavad alla kõik liikmed.
  
• Otsus vastuvõetud, kui poolt on üle 50% koosolekul osalevatest liikmetest. Igal liikmel on üks hääl. Erapooletuks ei või jääda ega keelduda hääletamisest (ÄS § 322 lg 2).
  
• Hääletamisest osavõtu ainus keeld seondub huvide konfliktiga (ÄS § 322 lg 3).
  
• Koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes tehtud otsus on tühine, kui isik, kelle osas rikuti, seda heaks ei kiida (ÄS § 321 lg 5)
  

b) Otsuste vastuvõtmine ilma koosolekuta (ÄS § 323 lg 1-5)

• Eeldab, et põhikiri seda ei välista ja selle viisiga on nõus kõik liikmed.
  
• Toimub kirja teel hääletades, lähtudes nõukogu esimehe poolt laiali saadetud otsuse eelnõust. Hääletamistulemuste alusel vormistatakse nõukogu esimehe poolt hääletusprotokoll ja edastatakse kõigile nõukogu liikmetele ja juhatusele.
  
• c) Kirjalik otsus (ÄS § 323 lg 6)
  
• Nõutav kõigi liikmete poolt otsuse allkirjastamist (sellega nõustumist).
  

Nõukogu otsuste kehtetuks tunnistamine ja tühisus

• Tühisuse alused samad, mis üldkoosoleku otsuste tühisusel (vt ÄS § 322 lg 7; TsÜS § 38 lg 2).
  
• Kui üldkoosoleku otsus on tühine, kaasneb sellega automaatselt nimetatud üldkoosokul valitud nõukogu koosseisu poolt vastu võetud otsuste tühisus. (RKTKo 3-2-1-82-02).
  
• Kehtetuks saab tunnistada seaduse ja põhikirjaga vastuolus olevad nõukogu otsused (ÄS § 322 lg 4). Kohalduvad samad põhimõtted, mis üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamisel.
  
• Otsuste kehtetuse ja tühisuse küsimus on allutatud kohtulikule kontrollile . Kehtetuks tunnistamise aegumistähtaeg on 3 kuud otsuse vastuvõtmisest.
  

Hoolsuskohustus

• (TsÜS § 35; ÄS § 315 lg 1)
  
• Tegemist üldise käitumisstandardiga, millest tuleb õigussuhtes aktsiaseltsiga lähtuda ja mille abil saab hinnata peamiste (juhtimine, esindamine, planeerimine, kontroll ja järelevalve) ning spetsiifiliste (nt aruannete esitamine, raamatupidamise korraldamine jms) kohustuste täitmist.
  
• Üldise hoolsuskohustuse täitmiseks tuleb tegutseda:
  
  • Heas usus
    
    • Nagu tegutseks samas olukorras mõistlik juhtorgani liige
      
    • Hoolsusotsuste vastuvõtmiseks piisav informeeritus
      
    • Põhjendamatute riskide mittevõtmine
      
  • Aktsiaseltsi parimates huvides. (vt ka VÕS § 620 lg 2)
    
• RKTKo 3-2-1-36-06, 3-2-1-41-05, 3-2-1-45-03).
  

Juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatav hoolsus tähendab, et juhtorgani liige ilmutaks üles oma peamiste ja spetsiifiliste kohustuste täitmisel hoolsust, mida mõistlik isik sarnases ametis sarnastel tingimustel tavaliselt ilmutaks.
Piisav informeeritus eeldab konkreetse toimingu tegemisega seotud asjaolude kontrolli.
Põhjendamatute riskide võtmise keeld hõlmab toiminguga kaasnevate majanduslike riskide hindamist ja optimaalset maandamist Risk peab olema korrelatsioonis saadava kahjumi /kasumi võimaliku määraga.
Lojaalsuskohustus

• Juhtorgani liige peab eelistama oma tegevuses juhtorgani liikmena aktsiaseltsi huve enda isiklikele ja kolmandate isikute huvidele. Juhtorgani liige peab vältima huvide konflikti ning mitte kuritarvitama oma õiguslikku seisundit.
  
• Võimalikud ohuolukorrad tehingud:
  

• AS – JL
  
• AS – JL-ga seotud isik
  
• Sama isik mõlema poole JL
  
• AS-i võimaluse kasutamine
  

• Lojaalsuskohustusest tuletatud alamkohustused on:
  

• Konkurentsikeeld (ÄS § 312; 324)
  
• Ärisaladuse hoidmise kohustus (ÄS § 313; 325)
  
• Laenukeeld (ÄS § 281 lg 1)
  

Huvide konfliktis tehtav tehing nõuab reeglina juhatusest kõrgemalseisva organi heakskiitu, millel juhtorgani liige ise hääletada ei tohi (ÄS §§ 298 lg 1 p. 9; 303 lg 1; 307 lg 2 ja 3; 314; 318 lg 8; 326).
Probleemid välistab tehingu tegemine turutingimustel.
Juhtorgani liikme vastutus
Vastutuse üldiseloomustus

• Juhtorgani liikme tsiviilõiguslik vastutus reeglina aktsiaseltsi enese ees ning seondub sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega. Erandjuhtudel otse vastutus ka aktsiaseltsi võlausaldaja ees.
  
• Tsiviilõigusliku vastutuse eesmärgiks on kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine aktsiaseltsile. Võimalik on ka juhtorgani liikme tagasikutsumine ametikohalt. Õigussuhte kehtivuse ajal saab nõuda ka kohustuse täitmist.
  
• Vastutuse erisätted seonduvad konkurentsikeelu rikkumisega (vt ÄS § 312 lg 2-3; 324 lg 2-3).
  
• Juhtorgani liige vastutab sisesuhtes üksnes selle käitumise eest, mille ta on toime pannud juhtorgani liikmeks oleku ajal.
  
• Tsiviilõiguslik vastutus ei välista ka karistusõiguslikku vastutust, samuti vastutust väärteo eest.
  

Tsiviilõiguslik vastutus realiseerub, kui esinevad:

• Sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumine. Rikkuda saab hoolsuskohustust, lojaalsuskohustust või mõnda konkreetset kohustust.
  
• Kahju tekkimine. Saab nõuda vaid varalise kahju hüvitamist.
  
• Põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (conditio sine qua non). Kui juhtorgani liikme käitumine poleks võimaldanud kahju ära hoida ja käitumine oli mõistlik, siis ei saa kahju nõuda. RKTKo otsus nr 3-3-1-2-04.
  
• Rikkumise mittevabandatavus (VÕS § 103 ?)
  

Kohustusi rikkunud juhtorgani liikmed vastutavad solidaarselt (vt ÄS § 315 lg 2; 327 lg 2). Eeldab, et kõik vastutusega subjektiks olevad juhtorgani liikmed oleksid rikkunud kohustust juriidilise isiku ees. Nt raamatupidamise korraldamise kohustus – kohustatud subjektiks juhatus ÄS § 306 lg 4; aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise kohustus- ÄS § 292 lg 1. Juhtorgani poolt sisse viidud sisemine tööjaotus ei vabasta liikmeid solidaarsest vastutusest aktsiaseltsi ees, kui tegu on seadusest tuleneva iga juhtorgani liikme kohustusega.
Solidaarne vastutus on välistatud, kui tegemist on juhtorgani liikme individuaalse kohustusega- nt ärisaladuse hoidmise kohustus, konkurentsikeeld.
Juhtorgani liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta täitis oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega või kui rikkumine oli vabandatav
Nõude esitamine

• Nõude esitamise õigus reeglina a) aktsiaseltsil, erandjuhtudel ka b) aktsiaseltsi võlausaldajal (ÄS § 315 lg 4; 327 lg 4).
  
• Aktsiaseltsi poolt nõude esitamise ja selles nõudes aktsiaseltsi esindaja määramise otsustab juhtorganist kõrgemalseisev organ (kas nõukogu või aktsionäride üldkoosolek), vt ÄS § 317 lg 8; 298 lg 1 p. 8).
  
• Nõude võib esitada ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldatud aktsiaseltsi vara arvelt (ÄS § 315 lg 4; § 327 lg 4). Pankroti väljakuulutamisel saab nõude esitada aga üksnes pankrotihaldur. Seetõttu on selle võimaluse kohaldamisala väike.
  

Vastutuse piirangud ja vastutuse välistatus.

• Vastutust sisesuhtes välistavateks asjaoludeks on:
  
• juhtorgani liikme tegutsemine aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsuse või nõukogu seadusliku otsuse alusel (vt TsÜS § 37 lg 1 teine lause). Kui juhatuse liikme käitumine on küll õigusvastane, kuid kõrgemalseisev organ loobub nõude esitamisest kohustusi rikkunud juhtorgani liikme vastu, siis ei kehti selline loobumine ega ka kokkulepitud vastutuse piirang juhul, kui sisesuhte järgseks nõude esitajaks on aktsiaseltsi võlausaldaja või pankrotihaldur (ÄS § 315 lg 5; 327 lg 5)
  
• Kahju ettenähtavuse põhimõte (VÕS § 127 lg 3)
  
• Rikutud normi eesmärgi põhimõte (VÕS § 127 lg 2)
  

d) Mittevaralise kahju hüvitamise piirang
e) Kohtu diskretsiooniõigusest tulenev kahju hüvitamise piirang (VÕS § 140)
f) Nõude aegumise vastuväide. 5 aastat (ÄS § 315 lg 3; 327 lg 3)
g) Poolte kokkuleppest tulenevad vastutuse piirangud (vt nende ulatuse osas vastutuse piirang a).
Vastutusest vabastamisena ei ole käsitletav kõrgemalseisva organi poolt aruannete kinnitamine või heakskiitmine (RKHKo 3-3-1-2-04).
2. Otsevastutus aktsiaseltsi võlausaldaja ees

• Otsevastutusest tuleb eristada vastutust sisesuhtes (vt eelnev).
  
• Eeldab juhtorgani liikmel isikliku kohustuse olemasolu võlausaldaja ees ning selle rikkumist juhtorgani liikme poolt. Seondub eelkõige juhatuse liikmete poolt nendele seadusest tulenevate nende kohustuste rikkumisega, mis on teenivad võlausaldajate kaitseeesmärki.
  
• Vastutus eeldab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise koosseisu täitmist (VÕS § 1043). Kaitsenormiks on nt pankrotiavalduse esitamise kohustus (TsÜS § 36; ÄS § 306.1 lg 3.1). Vt RKTKo nr. 3-2-1-45-03; 3-2-1-79-05; 3-2-1-30-07.
  
• Lisaks võib kaitsenormina tulla kõne alla nt võlausaldajate teavitamiskohustus aktsiaseltsi likvideerimisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, kapitali vähendamisel jms. Rakendub 3-aastane üldine aegumistähtaeg.
  
• Juhtorgani liikmete otsevastutus võib tuleneda eriseadustest. Nt maksukorralduse seaduse § 8 lg 1.- juhatus on kohustatud tagama esindatava poolt MKS-st tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise. Tahtliku või raskest hooletusest tuleneva rikkumise korral vastutavad seaduslikud esindajad solidaarselt maksukohustuslase endaga. Juhatuse liikme suhtes saab maksuhaldur teha vastutusotsuse, kui aktsiaseltsilt eneselt ei ole võimalik võlga sisse nõuda või kui aktsiaseltsi osas kuulutatakse välja pankrot .
  

Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine
Ühinemine: ÄS § 391 lg 1
Ühinemine uue ühingu asutamisega. ÄS § 319 lg 2
Ühinemismenetlus

• Ühinevate ühingute bilansside koostamine
  
• Ühinemislepingu sõlmimine
  
• Ühinemisaruande koostamine
  
• Ühinemislepingu ja ühinemisaruande audiitorkontroll
  
• Ühinemislepingu ja ühinemisaruande avalikustamine
  
• Ühinemisotsused
  
• Kandeavaldused
  
• Võlausaldajatele teatamine
  

Registrikanded

Informatiivne kanne – ühendatava ühingu RK-le

Konstitutiivne kanne – ühendava ühingu RK-le

Kustutuskanne – ühendatava ühingu RK-le
Konstitutiivse kande tagajärg ÄS § 403
Kaitsenormid

• Asendussuhe (ÄS § 392 lg 1 p 2)
  
• Tagasimakse (ÄS § 392 lg 2)
  
• Ühinemisotsuse vaidlustamine (ÄS § 398 lg 1, 403 lg 5)
  
• Ebaõige asendussuhe – tagasimakse nõue(ÄS § 398 lg 3)
  
• Väljasostmisnõue (ÄS § 404)
  
• Kahju hüvitamine (ÄS § 403 lg 6)
  
• Ühendatava ühingu vara on kapitali suurendamisel mitterahaline sissemakse (ÄS § 416, 424)
  

Jagunemine (jaotumine): ÄS § 434 lg 2
Jagunemine (eraldumine): ÄS § 434 lg 4
Jagunemismenetlus

• Jagunemises osalevate ühingute bilansside koostamine
  
• Jagunemislepingu sõlmimine
  
• Jagunemisaruande koostamine
  
• Jagunemislepingu ja jagunemisaruande audiitorkontroll
  
• Jagunemislepingu ja jagunemisaruande avalikustamine
  
• Jagunemisotsused
  
• Kandeavaldused
  
• Võlausaldajatele teatamine
  

Registrikanded

Informatiivne kanne – omandava ühingu RK-le

Konstitutiivne kanne – jaguneva ühingu RK-le

Märge omandava ühingu RK-le
Spetsiifilised kaitsenormid

• Senistele proportsioonidele mittevastav asendamine ÄS § 440 l 4
  

• Vastutus jaguneva ühingu kohustuste eest ÄS § 447
  
• Jagamata vara saatus jaotumisel ÄS § 446 lg 6
  

Ümberkujundamine

• Olemus – õigusliku vormi muutus
  
• Menetlus:
  
  • Ümberkujundamisaruande koostamine
    
  • Ümberkujundamisotsus
    
  • Kandeavaldus + registrikanne
    
  • Võlausaldajatele teatamine
    

48