Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Ühinguõigus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus ?
  • Kuidas on võimalik tõendada ?
  • Kuidas kapital tekib ?
  • Kui ühingud asutatakse siis, millised on õigussuhted ?
  • Kui palju peaks ühing dividende maksma ?
  • Kust see raha tuleb ?
 
Säutsu twitteris
Ühinguõigus
Kodus kaasuse lahendamine  võimalus, mitte kohustus.
Moodles aine
Eksam : 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud.
Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused.
Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust.
Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on.
Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus.
Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta.
Ühinguõiguse põhimõisted
Ühinguõiguse mõiste
Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) – õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine), sise- ja välissuhted, esindus ja vastutus.
A  leping  B. Lepingu rikkumine nõue (sisu, õiguslik alus)
Ühinguõiguse keskpunkt on ühing, st kehtib ühingu huvide prioriteetsuse põhimõte – osanike, aktsionäride või ühingu liikmete huvide lahknevuse korral seatakse esiplaanile ühingu huvid.
Ühing
  • Ühing (lai tähendus) – hõlmab lisaks eraõigusliku isikute ühenduse liikidele ka eraõiguslikku varade ühendust, eelkõige SA-d. Kõik eraõiguslikud ühendused, v.a asutused.
  • Ühing ( kitsas tähendus) – tehingulisel alusel rajanev eraõiguslik isikute ühendus, mis on suunatud kas tulundusliku või mittetulundusliku eesmärgi saavutamisele . Korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing , täis- ja usaldusühing).

Ühingu mõiste alla kuuluvad nii juriidiliseks isikuks olevad ühingud (OÜ, AS, TÜ, UÜ, MTÜ, TulÜ) kui ka ühingud, mis ei ole juriidilised isikud (seltsing, vaikiv seltsing).
Ühinguõiguse regulatsiooni esemeks on vaid eraõiguslikud juriidilised isikud.
Ühing klassikalises mõttes on leping.
Tsiviilõiguslik ühing: seltsing – leping, millega kaks isikut kohustuvad; ühingu asutajate tahe ei ole vastastikune, vaid ühine (samasugune).
Ühingu puhul on üldjuhul tegemist kestvussuhtega.
Ühingu sisesuhe ja välissuhe (kolmandate isikutega).
Imperatiivsus vs dispositiivsus
  • Ühinguõiguses kehtib pigem põhimõte, et kõik on imperatiivne (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud).
  • Kõik välissuhted on imperatiivsed, kuna välissuhetes ei ole võimalik pidada lepingulisi läbirääkimisi.

Kui midagi on ühingus kokku lepitud teisti, st vastupidiselt sellele, mis seadus näeb ette, siis see peab olema nähtav. Üldisi reegleid võib muuta.
Ühingu liikmeid koheldakse erinevalt: üks osanik saab kõik ja teine ei saa midagi. Kuid otsuseid tuleb teha häälteenamusega  kõigi nõusolekut ei ole vaja, et midagi otsustada. Selleks peab olema vähemalt 2/3 hääli. Hääletuse tulemuseks ei tohi olla see, et kellegi õigusi rikutakse .
Näide: Ettevõttel on kaks aktsionäri. Ühel on 90% aktsiaid ja teisel 10% aktsiaid. Dividende ei maksta kellelegi vastavalt enamuse häältele. Teine pool läheb kohtusse, kuna talle ei maksta dividende, esimene aktsionär saab juhtimistasu jms ning seega koheldakse teda ebavõrdselt  põhjendamata argument, kuna kedagi ei kohelda ebavõrdselt, sest kellelegi ei maksta dividende.
Ühingu tunnused
  • Eraõiguslik isikuteühendus
  • Rajaneb tehingulisel alusel
  • Olemas ühine eesmärk

Ühinguõiguse põhiseaduslikud alused
  • Üldine ühinemisõigus, RKPJKo 19.05.1996.a. otsus (nii juriidilise isiku kui mittejuriidilise isiku staatusega ühingud)
  • Juriidilise isiku subjektsuse põhiseaduslik alus, vt PS § 9: kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel on põhiõigusvõime ehk võime olla põhiõiguste kandjaks .
  • Ettevõtlusvabadus PS § 31
  • Ühinemisvabadus mittetulunduslike eesmärkidel PS § 48, EIÕK art 11

Ühinguõiguse seos teiste õigusvaldkondadega
Kaubandusõigus
Ühinguõigust ei saa samastada ega vastandada kaubandusõiguse ehk äriõigusega. Kaubandusõiguse mõiste on laiem, hõlmates lisaks ühingutest kaupmeestele ka kaubanduslikke toiminguid (tehinguid) ja objekte (veksel, tsekk jms).
Kaubandus ja ühinguõigus kuuluvad küll eraõiguse alla, kuid sisaldavad ka avaliku õiguse norme.
Kaubandusõiguse seoste kohta tsiviilõigusega on kaks teooriat:
  • Dualistlik (Prantsusmaa, Code de Commerce 1807)
  • Unitaristlik (Saksamaa, Handelsgesetzbuch 1897)
    Kaubandusõigus on positiivses õiguses tsiviilõigust täiendav õigusharu.
    Seosed teiste eraõiguse harudega
    I) Seos tsiviilõigusega
    • Seos tsiviilõiguse üldosaga, vt TsÜS kohaldatavus juriidiliste isikute osas (TsÜS § 24-47);
    • Seos võlaõigusega, vt VÕS üldosast lepingulise vastutuse süsteem (eelkõige kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1) ja VÕS eriosast deliktilise vastutuse süsteem (vt VÕS § 1043 jj);
    • VÕS müügilepingu reeglid ( tehingud osade ja aktsiatega, ettevõtte müük);
    • Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping kui mitmepoolne leping;
    • Juriidilise isiku ja tema juhtorgani liikme leping kui käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe (VÕS § 619-634);
    • Seosed tööõigusega (vt TLS § 1 lg 5)

    II) Seos rahvusvahelise eraõigusega
    Oluline tähendus ühingustatuudi (lex societatis) ehk ühingu suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel. Nt kui ühing on asutatud ühes riigis, kuid tegutseb/juhitakse teises riigis.
    Vt RVEÕS § 14-17. Vt RKTKo 3-2-1-104-08, p. 18.
    Ühingutele kohalduva õiguse kindlaksmääramisel kaks teooriat:
  • Asukohateooria – ühingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub tema juhatus ehk kust seda juhitakse. Seega puudub õigusvõime välisriigis asutatud ühingutel, mida juhitakse/tegevus toimub Eestis, kuna äriühing vm peab Eestis olema kantud vastavasse registrisse .
  • Inkorporatsiooni ehk asutamiskoha teooria – ühingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus see on asutatud (registreeritud).
    Eestit peetakse süstemaatilise tõlgenduse kohaselt inkorporatsiooniteooriast lähtuvaks riigiks
    Äriühingute vastastikune tunnustamine EL-is ja asutamisvabadus.
    Ühinguõiguse 14. direktiivi eelnõu.
    Euroopa Kohtu lahendid : Segers (1986), Daily Mail (1988), Centros (1999), Überseering (2002), Inspire Art (2003), Cadbury Schweppes (2004); Cartesio (2008), National Grid Indus (2011); Vale (2012).
    III) Seos intellektuaalse omandi õigusega
    • Autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi
    • Tööstusomandit
    • Tööstusomandi mõiste hõlmab ka ärisaladuse ja kaubamärgi kaitset.
    • Ärisaladuse hoidmise kohustus mh ka äriühingu juhtorgani liikmel (vt ÄS §-d 186, 313, 325)

    Seos avaliku õiguse harudega (riigiõigus, karistusõigus, haldusõigus, menetlusõigus ja konkurentsiõigus)
    I) Seos karistusõigusega
    • Karistusõiguslikult võivad vastutada nii eraõiguslik juriidiline isik kui ka tema organite liikmed.
    • Süüteod: kuriteod ja väärteod. Kuriteokoosseisud üksnes KarS -is.
    • Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus on tuletatud ehk derivatiivne. Vt KarS § 14 lg 1 ja 2.
    • Juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse spetisaalsuspõhimõte – juriidilise isiku vastutus konkreetse süüteo eest nähakse ette KarS eriosa vastavas sättes.
    • Juriidilisele isikule kohaldatavaks ainsaks põhikaristuseks on rahaline karistus suuruses 4000-16 000 000€ (KarS § 44 lg 8). Juriidilist isikut ei ole võimalik KarS-i alusel karistada sundlõpetamisega, vaid TsÜS § 40. Juhtorgani liikme karistus: tegutsemiskeeld (§ 49) või ettevõtluskeeld (§491).
    • Ühinguõigusega seonduvad majanduskaristusõiguse nagu: omastamine , kelmus, investeerimiskelmus, usalduse kuritarvitamine (KarS § 201, 209, 211, 2172).
    • KarS 21. ptk 2. jagu – äriühingutega seotud süüteod (KarS § 377-3811) ja 3. jagu – pankroti- ning täitemenetlusalased süüteod (KarsS §-d 384-385).
    • Väärteokoosseisud, vt KarS § 372 lg 1; ÄS §-d 5041; 5042 ja 5043

    II) Seos majandushaldusõigusega
    • Üldine ettevõtlusvabadus. Piirangud võivad tuleneda seadusest (ÄS § 4 lg 1). Täpsem regulatsioon MsüS §-d 6, 14, 16, 29.
    • Eristada tuleb:

  • Teatamiskohustust (enne majandustegevuse alustamist tuleb majandustegevuse registri pidajale esitada teade majandustegevuse alustamise kohta)
  • Loakohustust (ettevõtjal peab olema enne majandustegevuse alustamist tegevusluba ( haldusakt / haldusleping ))
    III) Seos maksuõigusega
    • Maksuõigus on ettevõtlusvabaduse piiranguks.
    • Maksuseadustest tulenevad ühingutele:

  • Rahalised kohustused (maksu, intressi, sunniraha tasumise kohustus, nt TuMS § 50 lg 1- kasumijaotusmaks; SMS § 2 lg 1 p 7)
  • Mitterahalised kohustused (deklareerimis-, registreerimis-, arvepidamise ja dokumentide säilitamise- ning kaasaaitamiskohustus)
    • Juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustus on korraldada juriidilise isiku varaga seotud maksukohustuste täitmist. Juhatuse liikme vastutus ühingu maksukohustuse rikkumise eest vastutusotsuse alusel MKS § 8 lg 1.

    IV) Seos konkurentsiõigusega
    • Eesmärk vältida konkurentsi takistamist, piiramist või kahjustamist. KonkS -st tulenevad piirangud turgu valitsevale ettevõtjale, piirangud ettevõtjatevahelistele kokkulepetele (kooskõlastatud tegevusele), ettevõtjate koondumisele. Koondumise kohta vt KonkS §-d 19-29.
    • Eesmärk reguleerida ka riigiabi andmist ettevõtjatele.

    Koondumine – eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemine ÄS tähenduses või ettevõtjate osade ühendamine, samuti ühe ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle. Tavaliselt toimub koondumine kas aktsiate või osade müügi teel või ettevõtte müügi teel.
    V) Seos tsiviilkohtumenetlusega
    Ühinguõigusega seotud nii hagi kui ka hagita menetlused.
    Hagimenetlustes lahendatakse muuhulgas :
  • Osanike, aktsionäride ja liikmete nõuded ühingu vastu (nt organi otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks jms)
  • Juriidilise isiku nõuded oma juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded)
  • Juriidilise isiku võlausaldaja otsenõuded juriidilise isiku juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded)
    Hagita menetluses lahendatakse:
  • Kõik registriasjad (, nt kannete tegemine registrisse, vt ka TsMS )
  • Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme vm määramine
  • Erikontrolli läbiviimise ja erikontrolli teostaja määramine
  • Äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine seoses aktsiate ülevõtmise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega
  • Juriidilise isiku sundlõpetamine
  • Osaniku ja aktsionäri õigus teabele
  • Ärinime kasutamise keelamine
    Ühinguõiguse allikad
    Ühinguõiguse allikad on seadus ja tava (TsÜS § 2 lg 1), lisaks ka määrused.
    Põhikirjal oluline tähendus (tehinguline iseloom), kuid pole õiguse allikas, kuigi põhikirja alusel tekivad osanikele, aktsionäridele ja ühingule õigused ja kohustused. Kohtupraktikal on oluline roll seaduste tõlgendamisel ja õiguse arendamisel (kuid pole õiguse allikas). Leping pole samuti õiguse allikaks.
    Seadused allikana
    1) PS §-d 31 (ettevõtlusvabadus) ja § 48 (õigus koonduda MTÜ-desse ja –liitudesse), § 32 (omandipõhiõigus).
    2) Äriühingute allikad:
  • Äriseadustik (ÄS): reguleerib TÜ, UÜ, OÜ, AS asutamise, ülesehituse, juhtimise, lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega seonduvat.
  • Tulundusühistu seadus (TÜS): reguleerib TulÜ asutamist, liikmesust, juhtimist jms.
    4) Mittetulundusühingute allikaks MTÜS : MTÜ
    5) Sihtasutuste allikaks SAS: SA
    6) Tsiviilõigusliku ühingu ehk seltsingu allikaks VÕS § 101 jj, §-d 580 jj, §-d 610-618
    Lisaks on ühinguõiguse allikaks TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik ), EVKS (Eesti väärtpaberite keskregistri seadus), VTS (vandetõlgi seadus), RPS (raamatupidamise seadus), AudTS (audiitortegevuse seadus), KindlTS (kindlustustegevuse seadus), KAS ( krediidiasutuste seadus), supranatsionaalsete ühingu vormide rakendamisseadused jms.
    Euroopa Liidu õigus ühinguõiguse allikana
    EL õigus on Eesti õiguskorra osa: PSTS § 2
    Määrused ja direktiivid .
  • Euroopa nõukogu määrused Euroopa äriühingu põhikirja (2001), Euroopa majandushuviühingu (1985) ja Euroopa ühistu põhikirja (2003) kohta.
  • Direktiivid
    • 1. direktiiv nr 2009/101/EÜ (avalikustamisdirektiiv);
    • 2. direktiiv nr 2012/30/EL (kapitalidirektiiv);
    • 3. direktiiv nr 2011/35/EL (siseriiklik ühinemisdirektiiv);
    • 4. direktiiv nr 78/660/EMÜ (aruandlusdirektiiv);
    • 6. direktiiv nr. 82/891/EMÜ (siseriiklik jagunemisdirektiiv);
    • 7. direktiiv nr. 83/349/EMÜ (kontserniaruande direktiiv);
    • 8. direktiiv nr 84/253/EMÜ, (auditi direktiiv);
    • 10. direktiiv nr 2005/56/EÜ, (piiriüleste ühinemiste direktiiv);
    • 11. direktiiv nr 89/666/EMÜ, (filiaalidirektiiv);
    • 12. direktiiv nr 2009/102/EÜ (ühe isikuga osaühingu direktiiv);
    • 13. direktiiv nr 2004/25/EÜ (ülevõtmisdirektiiv).
    • Aktsionäriõiguste direktiiv nr 2007/36/EÜ

    4. ja 7. direktiivi asendab ühtne raamatupidamisdirektiiv (2013/34/EL).
    Välja on töötatud, kuid senini vastu võtmata 5. direktiivi eelnõu (äriühingute struktuuri kohta) ja 9. direktiivi eelnõu (kontsernidirektiiv) ning 14. direktiivi eelnõu (äriühingute asukohavahetuse kohta).
    Direktiivide eesmärk ei ole kaitsta ühte ega teist konkreetset huvi gruppi, vaid tagada kõigi huvitatud isikute õiguste ja huvide tasakaalustatud kaitse. Huvitatud isikute gruppidena rõhutatakse alljärgnevaid:
    • (vähemus)aktsionärid ja (vähemus) osanikud ;
    • võlausaldajad;
    • töötajad.

    Lisaks erinevad konsultatsioonid EL tasandil: nt Euroopa Komisjoni poolt koostatud Roheline Raamat: Äriühingu üldjuhtimise EL raamistik (2011).
    Tava ühinguõiguse allikana
    Tava – teatud käitumisviis, mis muutub asjaosalistele siduvaks vastastikuse kokkuleppe ja pikemaajalise kasutamisega. Tava võib kehtida ühingusiseselt, nt võib ühingus olla kindlaksmääratud, kuidas hääletatakse osanike koosolekul jne.
    Kehtib ka hea ühingujuhtimise tava (HÜT) – juhiste ja soovituslike reeglite kogum, mis on mõeldud järgimiseks eelkõige börsil noteeritud ettevõtjatele. HÜT sisu: täida või selgita (miks ei täida). HÜT eesmärk: aidata parandada juhatuse, nõukogu ja üldkoosoleku töökorraldust, samuti juhtimise ja selle järelevalvega seotud teabe avalikustamist. HÜT koosneb omakorda kuuest alajaotusest, mis käsitlevad üldkoosolekut, juhatust, nõukogu, juhatuse ja nõukogu koostööd, teabe avalikustamist ning finantsaruandlust ja auditeerimist.
    Kohtupraktika
    Eesti õiguskorras ei ole kohtupraktika õiguse allikaks, vaid selle kaudu toimub üksnes õiguse tõlgendamine. Samas tugineb siiski Riigikohus oma lahendites kohtupraktikale seaduse eesmärkide väljaselgitamiseks ning kohaldamiseks.
    Ühingute liigitus
    Äriühingud on juriidilised isikud ehk seaduse alusel loodud õigussubjektid (TsÜS § 24 I ls) ning igal juriidilisel isikul on õigusvõime. Juriidilist isikut iseloomustab varaline eraldatus oma osanikest, aktsionäridest ja liikmetest, st äriühing ja juhtorgani liikmed on üksteisest eraldiseisvad subjektid. Seega ei saa juriidiline isik ega tema vara kuuluda teisele isikule.
    Juriidiliste isikute kõige üldisem liigitus:
    • Eraõiguslik juriidiline isik (loodud erahuvides TsÜS § 25 lg 1, eesmärgiga teenida üksikisikute huve; samas võib eraõiguslik juriidiline isik täita ka avalikke ülesandeid): TÜ, UÜ, OÜ, AS, TulÜ, SA ja MTÜ. Äriühinguteks on aga: TÜ, UÜ, OÜ, AS ja TulÜ
    • Avalik-õiguslik juriidiline isik (loodud avalikes huvides TsÜS § 25 lg 2, eesmärgiga teenida avalikke/kõigu huve; avalik-õiguslik juriidiline isik erahuvides tegutseda ei tohi).

    Ühenduste liigitus lähtuvalt õiguslikust seisundist:
  • Juriidiliseks isikuks olevad ühendused: kõik äriühingud ja MTÜ
  • Mittejuriidiliseks isikuks olevad ühendused: seltsingud
    Ühendused lähtuvalt struktuurist:
  • Korporatsioonid (laiemas tähenduses) – isikute ühendused, mis rajanevad liikmelisusel, isikute kuulumisel ühingusse. Siia alla kuuluvad:
  • Ühingud, mis omavad korporatiivset struktuuri (AS, OÜ, TulÜ ja MTÜ),
  • Isikuühingud (täisühing, usaldusühing ja seltsing)
  • Asutused – rajanevad vara kogumil, liikmed puuduvad, eesmärk võõrmääranguline. Ainsaks alaliigiks on sihtasutus , vt SaS § 1.
    Nii korporatsioonid kui asutused jagunevad era- ja avalik-õiguslikeks.
    Eraõiguslike juriidiliste isikute numerus clausus (tüübipõhimõte)
    Numerus clausus – liigid on piiratud seaduses sätestatud liikidega ja neid liike ei ole võimalik omavahel kombineerida ega luua mingeid uusi.
    TsÜS § 25 lg 1 – kokku seitse alaliiki:
  • täisühing (TÜ) (omanike vahelistes suhetes kehtib lepinguvabaduse põhimõte)
  • usaldusühing (UÜ),
  • osaühing (OÜ),
  • aktsiaselts (AS),
  • tulundusühistu (TulÜ), mille eriliigiks on hooneühistu (eraldi seadusega) (mitte-äriühingulik vorm, vaid pigem koostegutsemise vorm – kooperatiiv, nt tootmine)
    NB! Viis esimest on äriühingud.
  • sihtasutus (SA) (ei ole äriühing, eelkõige kapitali kogumise või hoidmise koht, nt haiglad ) ja
  • mittetulundusühing (MTÜ), mille eriliikideks on korteriühistud, erakonnad , kirikud ja kogudused ning ametiühingud.
    Võimalik on seadusega luua ka uusi eraõigusliku juriidilise isiku tüüpe. Olemasolevaid ei saa omavahel kombineerida.
    Ühinguõiguses kehtivad dispositiivsuse põhimõtte rangemad piirangud võrreldes tsiviilõigusega, tulenevalt õiguskindluse põhimõttest.
    Äriühingute liigitus:
  • Isikuühingud – moodustatakse vähemalt kahe isiku poolt, kes panustavad ühingusse rahaliselt ning võtavad enda kanda ka ettevõtlusega seotud vastutuse ja tegutsevad ühingu eesmärkide saavutamise nimel ning vastutavad isiklikult ühingu varaliste kohustuste eest kogu oma varaga. Isikliku panuse ja vastutuse seos ja tähendus. Eneseorgani põhimõte – juhtimine ja esindamine toimub osanike poolt. Isikuühingud on täisühing ja usaldusühing, vt ÄS §-d 79-134.
  • Kapitaliühingud – kapitali ja piiratud vastutuse seos ja tähendus. Võõrorgani põhimõte – juhtorganid võib moodustada ühinguvälistest isikutest ehk isikutest, kes ei ole osanikud või aktsionärid. Korporatiivne juhtimisstruktuur
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Ühinguõigus #1 Ühinguõigus #2 Ühinguõigus #3 Ühinguõigus #4 Ühinguõigus #5 Ühinguõigus #6 Ühinguõigus #7 Ühinguõigus #8 Ühinguõigus #9 Ühinguõigus #10 Ühinguõigus #11 Ühinguõigus #12 Ühinguõigus #13 Ühinguõigus #14 Ühinguõigus #15 Ühinguõigus #16 Ühinguõigus #17 Ühinguõigus #18 Ühinguõigus #19 Ühinguõigus #20 Ühinguõigus #21 Ühinguõigus #22 Ühinguõigus #23 Ühinguõigus #24 Ühinguõigus #25 Ühinguõigus #26 Ühinguõigus #27 Ühinguõigus #28 Ühinguõigus #29 Ühinguõigus #30 Ühinguõigus #31 Ühinguõigus #32 Ühinguõigus #33 Ühinguõigus #34 Ühinguõigus #35 Ühinguõigus #36 Ühinguõigus #37 Ühinguõigus #38 Ühinguõigus #39 Ühinguõigus #40 Ühinguõigus #41 Ühinguõigus #42 Ühinguõigus #43 Ühinguõigus #44 Ühinguõigus #45 Ühinguõigus #46 Ühinguõigus #47 Ühinguõigus #48
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liizerel Õppematerjali autor

    Märksõnad


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    37
    doc
    Ühinguõigus
    1
    docx
    Ühinguõigus
    50
    doc
    Ühinguõigus
    6
    doc
    Ühinguõigus
    18
    docx
    Äriühinguõigus
    4
    docx
    Lepingu- ja Ühinguõigus
    41
    docx
    Riigiõigus
    9
    docx
    Riigiõigus





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun