19. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja selle lõppemine? Saab õigusvõime registrisse kandmisega ja lõppeb sealt kustutamisega. 20. Kes saab olla omanik? juriidiline isik, füüsiline isik 21. Omaniku õigused asjale vallata, kasutada, käsutada 22. Õigussüsteem millesse kuulub Eesti- Saksa ehk Germaani 23. Kes juhivad AS? Juhatus, nõukogu, aktsionäride üldkoosolek 24. MILLISED ON JUHATUSE LIIKME ÜLDISED KOHUSTUSED? hoolsuskohustustus ja lojaalsuskohustus 25. MILLISTEST KOMPONENTIDEST KOOSNEB JUHATUSE LIIKME LOJAALSUSKOHUSTUS? - konkurentsikeeld, konfidentsiaalsuskohustus, huvide konflikuti vältimise kohustus, laenukeeld 26. Kui suur on hoiuse tagatis panga poolt 20 000eur
............................................. 4 1.3.Tähtajaline ja tähtajatu tööleping..................................................................5 1.4.Töölepingu muutmine ja lõpetamine.............................................................5 1.5.Töölepingu ülesütlemine................................................................................ 6 2. TÖÖTAJA KOHUSTUSED....................................................................................... 8 2.1. Lojaalsuskohustus........................................................................................ 8 2.2. Seaduses sätestatud töötaja kohustused.....................................................8 2.3. Töötaja hoolsuse määr.................................................................................. 9 2.4. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest......................................................10 2.5. Töölähetus................................................................
TLS Poolte kohustused Töötaja ja tööandja kohustused Töösuhetes on mõlemal poolel töötajal ja tööandjal lepingust, seadusest ja tööõiguse olemusest tulenevad kohustused. Mõlema poole ühine kohustus on lojaalsuskohustus. Lojaalsuskohustus hõlmab endas nii tegutsemist heas usus, mõistlikult, kui ka arvestades tavasid ja praktikat. Töötaja kohustused 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või
Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. 9. Mis on juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused? § 35. Juriidilise isiku juhtorgani liikme uldised kohustused Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. <<< hoolsus- ja lojaalsuskohustus. Juriidilise isiku juhtorgani liikmete kohustused saab jagada kahte suurde rühma (seadusest ja põhikirjast tulenevad kohustused): 1. Üldised kohustused, milleks on hoolsus- ja lojaalsuskohustus; KUIDAS 2. Konkreetsed kohustused seoses juriidilise isiku juhtimisega, näiteks juhatuse liikme kohustus tagada raamatupidamise korraldamine, juriidilise isiku igapäevane juhtimine, nõukogu liikme järelevalvekohustus juhatuse liikme üle. MIDA
rääkida ka staadiumis, kus töötaja alles planeerib tööandjaga konkureerivat tegevust, kuid ei ole veel tegeliku konkureerimiseni jõudnud. Kui töötaja konkurentsikeeld seab piirangud töötaja õigusele valida töökohta ning sõnavabadusele, on töötaja õiguste piiramine õigustatud tööandja huvide kaitsmise vajadusega. Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et töötaja konkurentsikeeld on oma olemuselt töötaja lojaalsuskohustus, mille sisustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et ühtlasi on tegemist töötaja põhiõigusi piirava kohustusega. Kollektiivlepingu mõiste ja sõlmimise kord Kollektiivlepingu mõiste - vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.Tõõandjate liit ühendab teatud tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve
Likvideerimismenetlust iseloomustavad järgmised etapid: likvideerijate määramine ja äriregistrisse kandmine; võlausaldajate nõuete rahuldamine (kui nõuded ületavad täisühingu vara, vastutavad osanikud täisühingu kohustuse eest solidaarselt); pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamine; äriregistrist kustutamine. 28. Juhtorganite liikmete hoolsuskohustus, lojaalsuskohustus ja konfidentsiaalsuskohustus. Juhtorgani liikmete kohustused saab jagada kahte suurde rühma: 1) üldised kohustused, milleks on hoolsus- ja lojaalsuskohustus; 2) konkreetsed kohustused seoses juriidilise isiku juhtimisega. Hoolsuskohustus tähendab eelkõige, et juhtorgani liige peab oma tegevuses olema hoolas, täitma oma kohustusi hoolikalt ja heaperemehelikult, parima kasuga juriidilise isiku jaoks. Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks
Äriõigus - Eksam 15. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest. Tulundusühistu (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (2) Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus). 16. Äriühingu asutamine.Tegevusalad. (1) Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriü...
tingimustes ja kaitses peab ise kokku leppima. 17. Selgita kuidas toimub aktsionäride, kui ühtse organi, otsuse vastuvõtmine. Üldkoosolekul võetakse üles küsimus toimub hääletus, häälte lugemine. Otsus võetakse vastu piisava hulga häälte olemasolul. 18. Selgita juhatuse liikme vastutuse aluseid. AS ja OÜ, vastutavad ainult siis kui on mõnda enda kohustust rikkunud. Põhilisteks on 1. hooldsuskohustus ehk peab kontrollima tehingute tausta ja 2. Lojaalsuskohustus, veel 3. Konkurentsikeeld ja 4. peab eelistama äriühingu huve, mitte enda 19. Mida näitab aktsiakapital? Ei näita eriti palju. Ei näita palju on aktsiad väärt või palju kasumit on ega kui hästi äriühingul läheb. Näitab ainult aktsionäride vara on kunagi äriühingusse sisse pandud. 20. Selgita, mida tähendab dividend ja mida tuleb dividendide jaotamisel arvestada. Maksmise kord: võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Seda nähakse ette
- Tööandja peamised kohustused tulenevad töölepingu mõistest, mille järgi töötaja teeb tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. - Tööandja poolt oma põhikohustuste rikkumine on aluseks töötajale töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Lojaalsuskohustus - Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt (TLS $28 lg 1) . Lojaalsuskohustus on tööandja ja töötaja vastastikune kohustus. - Tööandja kui töölepingu potentsiaalselt tugevam pool peab oma kohustuste täitmisel eelkõige arvestama hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Tööandja põhikohustused - Kohustus kindlustada töötajat kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi (TLS $ 28 lg 2 p 1). - Tööga kindlustamine tähendab eelkõige seda , et tööandja peab tagama töötajale pideva töö.
- Tööandja peamised kohustused tulenevad töölepingu mõistest, mille järgi töötaja teeb tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. - Tööandja poolt oma põhikohustuste rikkumine on aluseks töötajale töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Lojaalsuskohustus - Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt (TLS $28 lg 1) . Lojaalsuskohustus on tööandja ja töötaja vastastikune kohustus. - Tööandja kui töölepingu potentsiaalselt tugevam pool peab oma kohustuste täitmisel eelkõige arvestama hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Tööandja põhikohustused - Kohustus kindlustada töötajat kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi (TLS $ 28 lg 2 p 1). - Tööga kindlustamine tähendab eelkõige seda , et tööandja peab tagama töötajale pideva töö.
vm number; kes on teose välja andnud (kui see pole teada, siis avaldamiskoht); väljaandmisaasta; lehekülje number. · Näide raamatutele viitamisest: I. F. Fletcher. The Law of Insolvency. 3. ed. London 2002, lk 699703 Viidatakse uuesti samale allikale järgnevatel töö lehekülgedel: I. F. Fletcher (viide 1), lk 700. · Teadusajakirja artiklile viitamine: T. Tiivel. Piiratud vastutusega äriühingu juhatuse liikme lojaalsuskohustus. Juridica 2001/4, lk 225233 · Eesti õigusaktile viitamine (RT Riigi Teataja) RT I 1993, 50, 695; 2003, 13, 67 · Välismaa õigusaktidele viitamine: BVerGE (Entscheidungen des Bundesverfassungsgerichts) 20. kd, lk 56; 52. kd, lk 63. YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 38 Kuidas töö lõppu minevat kasutatud kirjanduse loetelu vormistada? VIITEKIRJETE VORMISTAMINE KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU
....................................................................................................4 Päikesesüsteemi tekkimine...................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................9 1 Sissejuhatus Maa ja teiste planeetide esimene lojaalsuskohustus kuulub Päikesele; nad on kui pisikesed asulad Päikese määratus kuningriigis. See süsteem on märkimisväärselt ilus struktuur, mis oma liikmete korrapärase liikumisega sobis loodusnähtuste täpse matemaatilise analüüsi esimeseks rakenduseks. Newtoni gravitatsiooniseaduse suur edu planeetide ja nende kaaslaste liikumise seletamisel, täpsel kirjeldamisel ja ennustamisel äratas seniolematu usalduse teadusliku meetodi vastu. Järgnevad teaduse ja tehnika edusammud olid suuresti tingitud
alusel vaidlustada, kui otsuse on heaks kiitnud kõik osanikud. 21. Juhtorganite liikmete hoolsuskohustus,lojaalsuskohustus,konfidentsiaalsuskohustus Hoolsuskohustus tähendab eelkõige, et juhtorgani liige peab oma tegevuses olema hoolas, täitma oma kohustusi hoolikalt ja heaperemehelikult, parima kasuga juriidilise isiku jaoks. Siiski ei piisa sellest, et juht püüab kõigest väest ning teeb kõik endast oleneva. Lojaalsus tähendab truudust. Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid. Lojaalsuskohustuse üheks väljundiks on konkurentsikeeld, nii näiteks ei tohi aktsiaseltsi juhatuse liige olla ilma nõukogu nõusolekuta füüsilisest isikust ettevõtjaks aktsiaseltsi tegevusalal, olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ega olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 11.Töötajate tööoh...
Sellistel asjaoludel tehtud otsuse tegemisega tekitatud kahju eest vastutavad aktsionärid solidaarselt nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Kuni äriregistrisse kandmiseni on aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses lisaks § 298 1. lõikes sätestatule ka muude aktsiaseltsi põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. 20. Juhtorganite otsuste vastuvõtmine ja vormistamine ning vaidlustamine. 21. Juhtorganite liikmete hoolsuskohustus, lojaalsuskohustus, konfidentsiaalsuskohustus Hoolsuskohustuse: tegevusvaldkonnast, juhatuse liikmest, täidetavate ülesannete laadist Lojaalsuskohustus: konkurentsikeeld, konfidentsiaalsuskohustus, huvide konflikti vältimise kohustus, laenukeeld 22. Juhtorgani liikme vastutus. Vastustuse liigid. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. 2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatu...
XIII kaasus 1. §24 punkt 4 põhjal on konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivus pärast töölepingu lõpetamist tühine, sest seda tohib sõlmida kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest, kuid antud lepingus oli see sõlmitud kaheks aastaks. III LOENG Töötaja kohustused Lojaalsuskohustus TLS §15 lg1- Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Teavitamiskohustus- § 27- Tööandja nõudel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist andma teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust käesoleva seaduse §-des 2325 nimetatud kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. Heas usus käitumine- VÕS §6-Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes
igapäevast tegevust) või nõukogu (kontrollivad juhatust). Kõige kõrgem on üldkoosolek, kus lepitakse midagi kokku. Kui äriühingu juhatuse tegevus väljub igapäevase majandustegevuse raamidest, siis nad peavad saama nõukogu või üldkoosoleku nõusoleku. Näiteks juhatus otsustab, et müüks mingi tootmisbaasi maha. Kinnistu müümine ei ole nende igapäevane tegevus, väljub raamidest ja peavad saaba nõusoleku. Lojaalsuskohustus: Jur isiku puhul on oluline lojaalsuskohustus. Ei tohi pakkuda konkurentsi, ei tohi lekitada infot jne. Terve panuse paneb äriühingu sisse. Hoolsuskohustus Äriühingu puhul on teinud kõik endast oleneva, et äriühing maksab nt makse. Kui näiteks pankrotis, siis peab esitama pankrotiavalduse. Kui juhtorgani liige on tekitanud kahju, siis ta peab selle hüvitama. Välja arvatud siis kui ta on nõukogu või üldkoosolek on vastu, siis ei pea. Kui nõukogu nõuab, et müüme kõik maha, siis juhatus on kohustatud seda täitma.
ÄS § 317 lg 1 nõukogu või üldkoosoleku nõusolek tehingu tegemiseks Asutamine · Asutamise aluseks asutamisleping (või asutamisotsus) ... Asutamisleping (või asutamisotsus) (OÜ, AS, TulÜ, MTÜ, SA) ... Ühinemis- või jagunemislepingu tulemusena ... Määratakse kindlaks juhtorgani koosseisud ja isiku üldised tunnused (nimi, asukoht, kapitali suurus) ... Kaasaaitamiskohustus / lojaalsuskohustus ... kaotab tähenduse JI registrisse kandmisega · Põhikiri - Juriidilise isiku sisesuhteid reguleeriv dokument · TÜ, UÜ puhul ühinguleping Asukoht ja tegevuskoht · Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsÜS § 29 lg 1) ... KOV üksuse täpsusega (ÄS § 62 lg 4; MTÜS § 78 lg 4) ... Kohtualluvus, üldkoosolekute toimumise koht, jne.
ja tõhusa fiskaaljärelevalve tagamist oluliseks avalikuks huviks, mis võib õigustada lubatavaid erandeid. Sellised erandeid on Euroopa Kohus vastuvõetavaks pidanud siiski vaid mõne kohtuasja puhul. 4.6. Kontrollnimekiri 21 22 Lisa: Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted ELi õiguse üldised põhimõtted · Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 3: lojaalsuskohustus · ELi toimimise lepingu artikkel 18: mittediskrimineerimise põhimõte Kaupade vaba liikumine · ELi toimimise lepingu artikkel 30: tollimaksude ja samaväärse mõjuga maksude keeld · ELi toimimise lepingu artikkel 34: impordipiirangute keeld · ELi toimimise lepingu artikkel 35: ekspordipiirangute keeld · ELi toimimise lepingu artikkel 36: impordi- ja ekspordipiirangute keelamist käsitlevad erandid
muutmisest tulenevas vaidluses kokkulepet. Mall Gramberg Suuremad muudatused kavandatavad uues TLSs Ühendatakse TLS, palgaseadus, töö ja puhkeaja seadus ning puhkuseseadus Seotakse VÕSga (loetakse käsunduslepinguks), viidates selle sätetele ja kasutades terminoloogiat TL võib sõlmida suuliselt Tähtajalise TL sõlmimise võimalused laienevad Reguleeritud täpsemalt töötaja lojaalsuskohustus (konkurent ja ärisaladuse hoidmine) Reguleeritakse koolituskulude hüvitamine Töötaja varalise vastutuse osa suureneb (ka saamata jäänud tulu) Mall Gramberg Suuremad muudatused kavandatavad uues TLSs Kaotatakse ära töötajate distsiplinaarvastutus, mõjutusvahendiks leppetrahv Vähenevad hüvitised TL lõpetamisel tööandja algatusel ja etteteatamise tähtaeg Töötaja palga vähendamine tööandja algatusel kuni 3
ÄS §187, 315 · Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. · Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. 11. Milles seisneb juhtorgani liikme lojaalsuskohustus? Lojaalsuskohustus- liige peab seadma äriühingu huvid enda- ja 3. isikute huvidest ettepoole. Keeld olla oma otsuste tagajärgedest isiklikult huvitatud ja kohustus vältida huvide konflikti (eelkõige TsÜS § 35) · Juhtorgani liige peab eelistama oma tegevuses juriidilise isiku huve isiklikele või kolmandate isikute huvidele (VÕS § 620) . Juhtorgani liige peab vältima huvide konflikti ning mitte kuritarvitama oma õiguslikku seisundit.
Käsundisaaja hoolsuskohustus (§620) Hoolsuse määr, mida käsundisaajalt oodata saab sõltub tema enda isikust Reegeljuht: § 620 lg 2 1. lause. Kui tegemist on professionaaliga kehtib § 620 lg 2 2. lause, mis kehtestab objektiivse vastutusstandardi. Sisuliselt saab § 620 lg 2 standardi abil kontrollida, kas on tegemist kohustuste rikkumisega käsundisaaja poolt. Käsundisaaja lojaalsuskohustus (§ 620 lg 1): Lojaalsuskohustus ja huvide konflikt: § 623 Lojaalsuskohustus käsundiandja esindajaks oleva käsundisaaja puhul ja TsÜS § 131 Kohustus järgida käsundaja juhiseid (§ 621), Käsundisaaja kõrvalkohustused: (§ 624, 625) Käsundisaaja väljaandmiskohustus (§ 626) Käsundiandja kohustused Käsundisaajale tasu maksmise kohustus (§ 627)
5) aruandluskohustus nõukogu ees 6) Osanike nimekirja pidamise kohustus. Kui juhatusel on mitu liiget, siis nende õigused ja kohustused on ÄS kohaselt võrdsed, s.t. ühtesid juhatuse liikmeid (nt juhatuse esimeest) ei eelistata teistele juhatuse liikmetele, kuigi juhatuse liikmete konkreetne töömaht võib olla erinev. TsÜS-i ja ÄS-iga on sätestatud juhatuse liikme kohustustest lisaks ÄS § 180 lg 1 toodule veel: 1) hoolsuskohustus (TsÜS § 35) 2) lojaalsuskohustus (ÄS § 168 p 10; ÄS § 185); 3) konfidentsiaalsuskohustus (ÄS § 186). Tehingu tegemine juhatuse liikme ja osaühingu vahel ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt on osanike pädevuses juhatuse liikmega tehingu tegemise ja selle tingimuste otsustamine ja tehingus osaühingu esindaja määramine. Seega on tehingu tegemiseks osaühingu ja juhatuse liikme vahel vajalik osanike nõusoleku olemasolu, mis on väljendatud ÄS kohaselt vastu võetud ja vormistatud osanike otsuses
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (...
Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670 agendileping ja § 692 komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva sõltuvussuhte tõttu, mille alusel vajavad pooled, eelkõige töötaja, erilist kaitset ja konkreetset õigussuhtesisest regulatsiooni. Sõltuvussuhet võib isel...
Aktsiaseltsil õigus nõuda erandjuhul ka tasu vähendamist. 39 Nõukogu liikmega võib sõlmida nõukogu liikme lepingu. Olemuselt sarnane nagu juhatuse liikme leping. Nõukogu liikme suhe aktsiaseltsiga = juhatuse suhe aktsiaseltsiga Nõukogu liikmele laienevad kõik juhtorgani liikmete suhtes rakendatavad kohustused, eelkõige üldine hoolsuskohustus ja lojaalsuskohustus, sh konkurentsikeeld (ÄS § 324), ärisaladuse tagamine (ÄS § 325). Nõukogu otsuste tegemine ja vaidlustamine (ÄS § 321-323) Nõukogu võib otsuseid vastu võtta: Koosolekul (ÄS § 321) Koosolekut kokku kutsumata kirjaliku hääletamise teel (ÄS § 323 lg 1-5) Kirjaliku otsusena (ÄS § 323 lg 6), kui kõik on otsuse poolt ja allkirjastavad selle. a) Nõukogu koosolekud (ÄS § 321). Vähemalt kord 3 kuu jooksul
8.Välisriigis töötamise korral üle ühe kuu, kui töölepingule ei kohaldata selle riigi õigust, siis tuleb enne ärasõitu teavitada töötamise ajast, töötasu maksmise vääringust, hüvedest ja tagasipöördumise tingimustest. TLS § 6 lg 9 järgi kui lõigetes 1-5 nimetatud andmeid ei ole tööandja kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid sõlmitud või kohustust ei ole määratud. Töötaja kohustused ( TLS § 15-27) ■ lojaalsuskohustus ( TLS § 15 lg 1); ■ teavitamiskohustus ( TLS § 27); ■ hea usus käitumine ( VÕS § 6 ); ■ seaduse ja töölepingu nõuete järgimine ( TLS § 17); ■ hoolsuskohustuse nõude täitmine ( TLS § 16); ■ tööandja seaduslike korralduste täitmine ( TLS § 17); ■ konkurentsipiirangu ja ärisaladuse kokkuleppe puhul kokkuleppe järgimine ( TLS §-d 22 ja 23); TLS § 15 lg 2
Õiguse mõiste tähendused: Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad. ...
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku...
Nõukogu liikme suhe aktsiaseltsiga on olemuselt käsunduslepingu laadne õigussuhe. Nõukogu liikmel õigus mõjuval põhjusel ennetähtaegselt nimetatud õigussuhe üles öelda (ÄS § 319 lg 7). Nõukogu liikme õigussuhe aktsiaseltsiga ei allu töölepingu regulatsioonile (TLS § 7 p. 10). Vt RKTKo 08.04.2004 otsus nr. 3-2-1-39-04. Nõukogu liikmele laienevad kõik juhtorgani liikmete suhtes rakendatavad kohustused, eelkõige üldine hoolsuskohustus ja lojaalsuskohustus, sh konkurentsikeeld (ÄS § 324), ärisaladuse tagamine (ÄS § 325). Nõukogu otsuste tegemine ja vaidlustamine (ÄS § 321-323) Nõukogu võib otsuseid vastu võtta: a) Koosolekul (ÄS § 321) b) Koosolekut kokku kutsumata kirjaliku hääletamise teel (ÄS § 323 lg 1-5) c) Kirjaliku otsusena (ÄS § 323 lg 6), kui kõik on otsuse poolt ja allkirjastavad selle. a) Nõukogu koosolekud (ÄS § 321). Vähemalt kord 3 kuu jooksul. Etteteatamistähtaeg 1 päev
sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb koostööd teiste töötajatega, teatab tööandjale töötakistusest, hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet ja teavitab teda ajutisest töövõimetusest esimesel võimalusel jne. Lojaalsuskohustus Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Hoolsuskohustuse nõude tätimine- täidab oma töökohustusi vajaliku hoolsusega. Töötaja peab käituma heas usus. Töötaja peab järgima seaduse ja töölepingu nõudeid. Peab täitma tööandja seaduslikke korraldusi- need peavad olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Korraldusi, mis ei ole seotud
pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. (aga ka haldur! Siin on ebatäpsus). (2) Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu lojaalsuskohustus, hoolsuskohustus. Halduri kohustus on see! Ajutine haldur ei pea, kui ei saa. Haldur peab esitama hagi- kui on raske juhtimisviga- § 163 lg 5 viimane lause- Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. 2. võlgniku vastutus kohustuste rikkumise eest, mis on p men-s sellest juba juttu olnud
hääleõiguse piiramise keelu kohustus, mitte käituda vastuolus heade kommetega. JI juhorganisse võib kuuluda vaid teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses pole sätestatud teisit, erandina võib TÜ ja UÜ juhtida ka juriidiline isik. Juhtorgani liikme kohustused on üldised kohustused (objektiivne käitumisjuhis, millest liige peab lähtuma oma tegevuses õigussuhtes JI ning mille abil on võimalik hinnata liikme poolt kohustuste täitmist, selle hulka kuulub veel ka üldine lojaalsuskohustus (liige peab eelistama oma tegevuses liikmena JI huve isiklikele või kolmandate isikute huvidele)) ning peamised ja spetsiifilised kohustused (JI juhtimine, otsuste vastuvõtmine, planeerimine, spets kohustusteks on info andmine ja aruannete esitamine kõrgemale organile). Juhtorgani liikme vastutus seisneb eelkõige kahju hüvitamise kohustuses, liige vastutab üldjuhul ainult JI ees. JI organite otused on eriliigilised tehingud, mis rajanevad organi liikmete poolt antud häältele ning
õnnestumise uksest ukseni. Sihtkoha riigi/lähtekoha riigi tegevuste hulgas on peale ja mahalaadimine, sorteerimine ja ladustamine terminalides, vastuvõtmine/väljastamine, tollitoiminguid/üleandmine ja aviseerimine. Ekspedeerija ülesanded ja kohustused Ekspedeerija kohustuste hulka kuulub tegutsemiskohustus kontrollimiskohustus tegevusjuhiste järgimise kohustus raporteerimis/ettekandmiskohustus lojaalsuskohustus aruandluskohustus Tegutsemiskohustus algab sellest hetkest, kui ekspedeerija ja töö tellija on omavahel kokku leppinud koostöö osas ja ekspedeerija on antud tööülesande vastu võtnud. Ekspedeerija kõige tähtsamaks kohustuseks on viivituseta tegutsemine. Tegutsemiskohustuste hulka kuulub esindajate valimine, veose vedaja valimine ja neile tegevusjuhiste andmine. Routing order = ekspedeerimis/veokäsund
1 Töösuhe ja selle reguleerimine Töökorraldus ettevõttes Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Töö tegemine on inimese igapäevane tegevus, et saavutada oma eesmärke. Siin müüb üldreeglina töötaja oma tööjõudu füüsilisele isikule või juriidilisele isikule. Seega tekivad tööalased suhted ja kellele müüakse oma tööjõudu, peab ka organiseerima kogu tööprotsessi ning tulemus mida saavutatakse kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega üldvastutus lasub tööandjal ja tuleb...
tööandja kokkuleppel. 2. Kuna tegemist on töölepinguga, siis ka töögraafik peaks olema B poolt paika pandud. XIII kaasus 1. §24 punkt 4 põhjal on konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivus pärast töölepingu lõpetamist tühine, sest seda tohib sõlmida kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest, kuid antud lepingus oli see sõlmitud kaheks aastaks. III LOENG Töötaja kohustused Lojaalsuskohustus –TLS §15 lg1- Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Teavitamiskohustus- § 27- Tööandja nõudel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist andma teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust käesoleva seaduse §-des 23–25 nimetatud kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks.
10. 09 8.30 kirjalik eksam. Kaasus eksamil+test. Avatud seadustega. Eksamiks: seminarid vähemalt 9-l 11-st. Normatiivmaterjal 4 esimest seadust. 1. Ühinguõiguse põhimõisted 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. Mida on siin erilist? Ühingusõigus reguleerib seda, kuidas isikud saavad koonduda selleks, et midagi koos teha. Müügileping 2 subjekti, mõlemal on õigused ja kohustused, aga nad on erineva sisuga. Huvid on vastastikkused. Ühinguõigused on seevastu huvid alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi, et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad...
jäi tagasi maksmata. Kohtus tõendati, et Bahama ÄÜu oli asutanud EEs elav isik, kes oli A lähisugulane. Kas A on rikkunud oma kohustusi ja kui, siis milliseid? Kui A on kohustusi rikkunud, kui suur on siis tema tekitatud kahju? 1) Ametisuhe →pole küsimust. 2) Rikkumine →kas on rikkunud mingit kohutust ja millist →§ 315 lg 1 (§ 187) hoolsuskohustus (lohakas kohustuste täitmine) ja lojaalsuskohustus (omakasust lähtudes ja ühingu huvide vastaselt) TsÜS § 35. Hageja peab tõendama asjaolusid, ei saa spekuleerida. Otsime huvide konflikti. Siin tuleb tõendada, et JL teadis, et teeb tehingu lähisugulasega. Kui vähe sai ta uurida ettevõtte tausta 70 000 €-se tehingu puhul? Pikaajalise suhte puhul vast ei tee kontrolli, aga täiesti uue partneriga? Ühingu huvides: osteti midagi, mida ühing sai oma tegevuses kasutada (nt ühing
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute kooli...
Kõrgeim organ on üldkoosolek. Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Esindusorganiks on juhatus (seaduslik esindaja, TsÜS § 34 lg 1). Üldjuhul võib juriidilise isiku juhatuse nimel tegutseda suhetes kolmandate isikutega iga juhatuse liige eraldi. · Juriidilise isiku sisesuhe (sisemine tegutsemisorganisatioon). Juhtorganite liikmed on käsundussuhte alusel seotud juriidilise isikuga (vt VÕS § 619). Juhtorgani liikmetel lasub spetsiifiline hoolsus- ja lojaalsuskohustus (TsÜS § 35). Juhtorgani liikmel on kohustus käituda majanduslikult otstarbekalt, st: a) hoolsalt, b) olla otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud; c) ei tohi võtta põhjendamatuid riske. Juhtorgani ega tema liikme pädevus ei ole delegeeritavad (TsÜS § 31 lg 3). · Juriidilise isiku välissuhe (väline tegutsemisorganisatsioon) Juriidilise isiku nimel saavad õiguspäraseid tegusid sooritada üksnes tema seaduslikud
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasut...
esindamisõigusega. Esindusõigust ei ole nõukogu liikmetel, va. kui kolmas isik on juhatuse liige ise. 3.6.3. Vastutus Vastustusest saab rääkida kolmel tasandil: 1) Juriidilise isiku enda vastutus - juriidiline isik vastutab oma varaga kolmandate isikute ees. 2) Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus juhatuse liikmed, juhatust asendava organi liikmed, nõukogu liikmed; kui on rikkunud kohustusi. Neil on kaks üldist kohustust: 1) lojaalsuskohustus ehk truuduskohustus tegutseda just selle juriidilise isiku huvides 2) hoolsuskohustus tegutseda parimal viisil selle juriidilise isiku jaoks (peab olema hoolas, heaperemehelik). VT. TsÜS §35. Vt. ka TsÜS §37 lg 2. 3) Erandjuhul juriidiliste isikute puhul aktsionäride vastutus. vt. Äriseadustiku §188, §289. 3.7. Juriidilise isiku lõppemine 3.7.1. Juriidilise isiku tegevuse lõpetamise üldkord Juriidiline isik reeglina asutatakse määramatuks ajaks
Esindusõigust ei ole nõukogu liikmetel, va. kui kolmas isik on juhatuse liige ise. 3.6.3. Vastutus Vastustusest saab rääkida kolmel tasandil: 1) Juriidilise isiku enda vastutus - juriidiline isik vastutab oma varaga kolmandate isikute ees. 2) Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus – juhatuse liikmed, juhatust asendava organi liikmed, nõukogu liikmed; kui on rikkunud kohustusi. Neil on kaks üldist kohustust: 1) lojaalsuskohustus ehk truuduskohustus tegutseda just selle juriidilise isiku huvides 2) hoolsuskohustus – tegutseda parimal viisil selle juriidilise isiku jaoks (peab olema hoolas, heaperemehelik). VT. TsÜS §35. Vt. ka TsÜS §37 lg 2. 3) Erandjuhul juriidiliste isikute puhul aktsionäride vastutus. vt. Äriseadustiku §188, §289. 3.7. Juriidilise isiku lõppemine 3.7.1. Juriidilise isiku tegevuse lõpetamise üldkord Juriidiline isik reeglina asutatakse määramatuks ajaks
http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf, lk-d 18-31, 36-40, 45-48, 53-54, 56-71, 75-77, 142-144 (lugeda kommentaare seminaris käsitletavate teemade kohta) Ojamäe, E. Konfidentsiaalse teabe määratlemine töösuhtes. - Juridica, 2005, 10 Ojamäe, E. Saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2009, 4 Ojamäe, E. Töötaja konkurentsikeeld kui lojaalsuskohustus. - Juridica, 2004, 2 Tavits, G. Individuaalse tööõiguse põhimõisted. - Juridica, 2003, 9 Riigikohtu 23.05.2011 otsus tsiviilasjas 3-2-1-39-11. Kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/? id=11&tekst=RK/3-2-1-39-11 Riigikohtu 06.03.2013 otsus tsiviilasjas 3-2-1-6-13. Kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/? id=11&tekst=RK/3-2-1-6-13 Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-65-17. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-65-17 Loengumaterjal
sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf, lk- d 18-31, 36-40, 45-48, 53-54, 56-71, 75-77, 142-144 (lugeda kommentaare seminaris käsitletavate teemade kohta) ● Ojamäe, E. Konfidentsiaalse teabe määratlemine töösuhtes. - Juridica, 2005, 10 ● Ojamäe, E. Saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2009, 4 ● Ojamäe, E. Töötaja konkurentsikeeld kui lojaalsuskohustus. - Juridica, 2004, 2 ● Riigikohtu 06.03.2013 otsus tsiviilasjas 3-2-1-6-13. Kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-6-13 ● Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-65-17. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-65-17 ● Riigikohtu 12.03.2019 otsus tsiviilasjas 2-15-1668. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-15-16682 ● Loengumaterjal III teema. Töö- ja puhkeaeg. Valveaeg. Puhkused Tööaeg
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsunduslepi...
sialisti väljakujunemiseks. Ostutöötajad, kellel on volitused langetada ainuisikuliselt olulisi otsuseid tarnijate valikul, hinna- ja muude ostutingimuste läbirääkimisel ja ostulepingute sõlmimisel, peaksid tajuma, et koos neile antud volitustega kaasneb suur vastutus ja lojaalsuskohustus oma tööandja ees. Lihtne 402 15 Ostmine eetiline põhimõte on langetada kõik ostutegevusega seotud otsused ainult oma ettevõtte, mitte tarnijaettevõtte ega isiklikest huvidest lähtudes. Kahjuks eksitakse selles osas sageli.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
