Õiguse mõiste ja õigussüsteem (0)

1 Hindamata

Õiguse mõiste ja õigussüsteem . ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. AVALIK ÕIGUS - Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus , kriminaalõigus, tööõigus . ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus , perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus , autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus
ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks.
ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID , ÕIGUSNORMID .
2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law
Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Neid väljendusvorme nimetatakse õiguse allikaks: tavaõigus , kohtu- ja halduspretsedent, õigusteadus e juristide arvamus, leping, õigusakt
Eesti õiguskorra õiguse allikaks on õigustloovad aktid.

Õigusnormi mõiste. ÕIGUSNORM (ÕN) on kehtestatud korras vastuvõetud õiguse üldaktis kirjapandud üldiseks täitmiseks kohustuslik ettekirjutus, mis on väljendatud konkreetse käsuna või keeluna või ka õigustusena.
*ÕN sisaldub alati õigustloovas aktis (üldaktis)
*ÕN on täitmiseks kohustuslik üldiselt s.t impersonaalselt
*ÕN võib olla väljendatud konkreetse käsuna, keeluna, aga ka õigustusena.
Sellisena on ÕN teatud kindlate suhete reguleerimise vahendiks .
Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistest seostest ÕN koosneb. Kui……………., siis ………………………, vastasel juhul ……………. .
Täismahus koosneb ÕN tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: HÜPOTEES, DISPOSITSIOON , SANKTSIOON

Õiguse põhivaldkonnad. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon . Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. AÕ: rahvusvaheline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus , kohtu-ja protsessiõigus , finantsõigus, sotsiaalõigus .
Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Kasutatakse autonoomne reguleerimismeetod. EÕ: tsiviilõigus – võla-, asja-, perekonna-, pärimisõigus; Kaubandus- ja majandusõigus – ühingu-, väärtpaberi-, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuaalse omandi õigus: autori-, tööstusomandi-, ja naaberõigused.

Üldakt . Õigusakt – juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus ja mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Õigusakti liigid:ÜLDAKT=õigustloov akt= normatiivakt ÜKSIKAKT =õigustrakendav akt. Üldakt – sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, dekreedid. Üksikakt – lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikakt ei sisalda õigusnorme, ta on adresseeritud kas individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused , käskkirjad.

Seadus. Seadus - on seaduse vormis kas Riigikogu poolt (Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras) või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud . Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei ole sätestatud teisiti.

Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne akt või õiguse rakendamise akt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist.

Määrus. seadusele alluv üldakt. Tunnused: Ta reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Määrus on seadusele alluv üldakt (selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest). Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega .

Käskkiri . Käskkiri – üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Põhiseaduse §94 põhjal annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju

Korraldus. Nt. Kohaliku omavalitsuse korraldus. Mittenormatiivne akt, annavad kohalikud omavalitsused

Otsus. Kohaliku volikogu otsus.

Õigussuhte mõiste. Õigussuhe (edaspidi ÕS) on õigusnormide (edaspidi ÕN) alusel tekkiv tahteline seos (ühiskondlik suhe), kus selle seose pooled esinevad ÕNi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. ÕN realiseerub õigussuhtes.
ÕS elemendid: Õigussuhte subject , Õigussuhte object Subjektiivne õigus ja Juriidiline kohustus  moodustavad õigussuhte sisus

Kohtusüsteem . Eestis toimub kolmeastmeline KS. Koosneb maa-ja linnakohtutest ning halduskohtutest (1.aste), ringkonnakohtutest (2. Aste) ja Riigikohust (3.aste)

Tsiviilseadustiku üldosa seadus. (TsÜS) – sisaldab juriidilise isiku mõistet ning üldregulatsiooni. TsÜS annab juriidilise isiku mõiste ja liigituse, sätestab juriidiliste isikute organite ja nende otsustega seonduvad üldpõhimõtted

Füüsilised isikud, õigus- ja teovõime.

Elukoht ja tegevuskoht.

Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine.

Juriidilised isikud. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt . Juriidilise isiku peamised tunnused on järgmised: 1) täielik õigusvõime , st võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (välja arvatud neid, mis on omased ; 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne , õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. Selleks, et oma õigusvõimet realiseerida, on juriidilisel isikul vaja füüsilistest isikutest koosnevaid organeid. Organite olemasolul on võimalik juriidilise isiku kui iseseisva üksuse tahte moodustumine ja selle väljendamine. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 31 lg Seadus võib ette näha ka nõukogu olemasolu. Eristatakse juriidilise isiku juhtorganeid
ja muid organeid. Juhtorganid on juhatus ja nõukogu ning nende liikmeteks (erinevalt üldkoosoleku liikmetest) saavad olla vaid füüsilised isikud. 3) eraldatus oma liikmetest, juriidilise isiku vara ei kuulu tema asutajatele, kui ka selles, et TsÜS § 30 kohaselt peab juriidilisel isikul olema nimi, mis teda eristab teistest isikutest (st nii füüsilistest kui juriidilistest isikutest); 4) iseseisev varaline vastutus, mis väljendub selles, et juriidilisel isikul tekkinud varaliste kohustuste (näiteks
laenu tagasimaksmine, ostuhinna tasumine, tekitatud kahju hävitamine vms) ei ole juriidilise isiku asutajate, osanike või juhtorganite liikmete, vaid juriidilise isiku enda kohustus.

Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad äriühinguteks ja mittetulundusühendusteks. Äriühingud omakorda
võib liigitada isikuteühinguteks ( täisühing , usaldusühing ) ja kapitaliühinguteks ( aktsiaselts , osaühing , tulundusühistu ) sõltuvalt sellest, kas ühingu kohustuste eest vastutavad isiklikult ka selle asutajad või osanikud , või piirdub asutaja vastutus (risk) üksnes tema sissemaksega. Mittetulundusühenduste ala kuuluvad mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 24,25). Äriühing on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu.
Juriidilise isiku õigusvõime On võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.
Tekib registrisse kandmisest. Asutatakse määramata ajaks. On põhikiri . Juhatust või seda asendava organi asukoht. Tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse koht või muu põhikirjalise tegevuse koht. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Üldkoosolek. Juhatus. Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Organi pädevus nähakse ette põhikirjas, ühingulepingus või seaduses. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik.

Tehingud .

Tehingu vorm.

Tehingu kehtetus .

Esindamine.

Tähtaeg ja tähtpäev.

Asjaõigusseadus .

Asjad.

Valdus . Tegelik võim asja üle, õiguslikult puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata, kas valdajal selleks õigus on või mitte.

Omand. Isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

Vallasomand ja kinnisomand.

Äriseadustik . äriseadustik (ÄS) – reguleerib äriühingutega (va tulundusühistu) seonduvaid küsimusi : äriregister , ärinimi , äriühingute asutamine, lõpetamine , ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine . Samuti sisaldab ÄS regulatsiooni füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) kohta;

Üldosa. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. 1) Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid .(2) Äriühing kantakse äriregistrisse . (3) Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. (4) Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.(5) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba.

Füüsilisest isikust ettevõtja. Füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) on ettevõtlusvorm , mis sobib kõige paremini nendele, kes alustavad tegevust üksi või koos perega.
FIE-na tegutsemise eelised: minimaalse kapitali nõue puudub; registreerimine on lihtne; FIE-l ei pea olema põhikirja. Samas vastutab FIE ettevõtlusega tekkinud kohustuste eest kogu oma isikliku varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja võib oma tegevuse peatada, teatades sellest äriregistri pidajale, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõtte tegevus on hooajaline, võib äriregistri pidajale teatada ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva. Ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral.
FIE asutamiseks on vaja esitada vaid avaldus. Eelduseks on äritegevuseks sobiva pangakonto olemasolu. FIE registreerimise avalduse saate esitada äriregistrile elektrooniliselt või notari kaudu.
FIE asutamisel ei ole tarvis koostada asutamislepingut ega põhikirja.

Täisühing. Usaldusühing. Täisühing ja usaldusühing on Eestis küllaltki vähelevinud äriühingute vormid, mis sobivad suurema hulga osanike kaasamiseks ning osanike majandustegevuse toetamiseks. Täis- ja usaldusühingu eelisteks on: lihtne ja kiire registreerimine; minimaalse põhikapitali nõude puudumine. Asutamine: Täisühingul peab olema vähemalt kaks osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel. Ühingulepingut ei pea notariaalselt kinnitama ega äriregistrile esitama. Usaldusühingus tegutsevad kaks või enam isikut ühise ärinime all. Vähemalt üks neist isikutest on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest on usaldusosanik , kes vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Mõlema äriühingu asutamiseks vajate esmalt osanike isikuandmeid. Samuti peavad osanikud olema kokku leppinud eelnevalt välja toodud punktides. Kui registreerite ettevõtte elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaalis, saate kujundada seal oleva tüüppõhikirja alusel oma ettevõtte põhikirja. Kui registreerite ettevõtte notari abil, valmistab notar teie jaoks ette täis- või usaldusühingu asutamise avalduse. Täisühingu lõpetamise alused on sätestatud ÄS §-s 103 lg 1:
1) osanike otsus; 2) kohtuotsus; 3) tähtaja möödumine või eesmärgi saavutamine;
4) muu seaduses ettenähtud alus (mis võib olla ette nähtud ühingulepingus - nt § 103 lg 2 toodud loetelu). Täisühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (ÄS § 113).
Täis- ja usaldusühingu esimene ja olulisim erinevus tuleneb juba usaldusühingu mõistest: see on usaldusosaniku ja täisosaniku erinev vastutus. Lisaks erineb usaldusühing täisühingust selle poolest, et usaldusosanikul puudub reeglina õigus usaldusühingut juhtida ning esindada (ÄS § 128 lg 1 ja § 131 lg 1), kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti (sellisel juhul tuleb usaldusosaniku esindusõigus kanda ka äriregistrisse, ÄS § 131 lg 2). Juhul, kui usaldusosanikule on ühingulepinguga antud õigus osaleda usaldusühingu juhtimises, laieneb talle ka konkurentsikeeld (ÄS § 129).

Osaühing. ÄS i § 135 lõike 1 kohaselt on osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Kui vaadelda osaühingu paiknemist Eesti äriühingute süsteemis, ilmneb, et tegemist on suletud kapitaliühinguga. § 140. Osa eest tasumine: (1) Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Osa eest tasutakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist. (2) Asutajad peavad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.(3) Osa eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast osaühingust ega muude nõuetega asutatava osaühingu vastu.
Osaühingu suletud iseloomu kinnitavad alljärgnevad tunnused:  Osaühingu osakapitali miinimumsuurus on 2500 eurot, mis on palju väiksem kui aktsiaseltsil (ÄS § 136).  Osaühingu osade võõrandamisel kolmandale isikule kehtib teiste osanike ostueesõigus . Erinevalt aktsiaseltsist, kus ostueesõiguse võib seada põhikirjaga, on osade puhul tegemist seadusest tuleneva ostueesõigusega. Osanike pädevust võib erinevalt aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevusest põhikirjas laiendada (ÄS § 168 lg 1 p 12) ja lisaks on osanikel õigus võtta vastu otsuseid ka juhatuse või nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes (ÄS § 168 lg 2), osanikel on otsesem juurdepääs ühingu juhtimisele, võrreldes aktsionäride samasuguse õigusega aktsiaseltsis.  Erinevalt aktsiaseltsist, kus aktsionäridel on õigus saada teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta vaid üldkoosolekul, on osanike teabeõigus laiem – osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ka jooksvalt, samuti õigus tutvuda osaühingu dokumentidega (ÄS § 166 lg 1). Osanikku võib seaduses sätestatud asjaolude korral ning seaduses ette nähtud protseduuri järgides osaühingust ka välja arvata.
Osaühingu võivad asutada üks või mitu isikut (ÄS § 137 lg 1). Asutajaks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud (ÄS § 137 lg 2).
Osaühingu tavamenetluses asutamiseks vajalikud toimingud on kokkuvõtlikult alljärgnevad: 1) Asutamislepingu sõlmimine (asutamisotsuse koostamine) notari juures. Asutamislepingu sõlmimisel (asutamisotsuse koostamisel) kinnitatakse ka osaühingu põhikiri. 2) Asutajad annavad sissemaksed üle asutamisel olevale ühingule. Rahaliste sissemaksete üleandmiseks peavad asutajad avama asutamisel ühingule pangaarve. Mitterahaliste sissemaksete üleandmiseks tuleb sõlmida vajalikud lepingud asutajate ja asutamisel ühingu vahel. Kui üleantav asi või varaline õigus kuulub registreerimisele mingis vararegistris (näiteks auto, kinnisasi), tuleb enne kandeavalduse esitamist äriregistrile teha vastavad omaniku muudatused ka selles registris. 3) Kui osaühingu osad otsustatakse registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris, peavad osanikud enne kandeavalduse esitamist äriregistrile avama väärtpaberikontod ja esitama osade registreerimise taotluse koos lisadokumentidega Eesti Väärtpaberikeskusele. Korrektselt vormistatud dokumentide puhul toimub osade registreerimine viie tööpäeva jooksul. 4) Pärast eelnevate etappide läbimist peab juhatus esitama kandeavalduse äriregistrile. Registripidaja vaatab avalduse läbi ja teeb üldmenetluses kandemääruse 5 tööpäeva jooksul alates selle saabumisest.
Alates 1.1.2007 ei kontrolli äriregister enam osaühingu registrisse kandmisel tegevusloa olemasolu ning seega ei ole tegevusloa taotlemine enne osaühingu registrisse kandmise avalduse esitamist vajalik. § 201. Osaühingu lõpetamise alused: Osaühing lõpetatakse:1) osanike otsusel ; 2) kohtulahendiga; 21) osaühingu pankroti väljakuulutamisega; 22) osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
Tegevusluba nõuavad näiteks enamus meditsiiniteenuseid, turvateenuse osutamine, koolitustegevus (erakooliseaduse tähenduses), paljud maa ja keskkonnaga seotud tegevusalad, tolliga seotud tegevusalad, tööturuteenus , noortelaagrite korraldamine ja arhiiviteenus.

Aktsiaselts. (1) Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital .
(2) Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest.
(3) Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.
Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. (1) Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut.
(2) Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Aktsiaseltsi asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Üldkoosoleku olemus (1) Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan . Juhatuse pädevus (1) Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan , mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. (2) Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. (3) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. (4) Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. Juhatuse liikmed
(1) Juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget.
(2) Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(3) Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek. Nõukogu pädevus Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu liikmed(1) Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(2) Nõukogu liige ei pea olema aktsionär.
Nõukogu koosolek (1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige

Asutamine.

Juhtimine ja lõpetamine. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadus võib ette näha ka nõukogu olemasolu J
Juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt suhetes teiste isikutega juriidilise
isiku seaduslikuks esindajaks , - see tähendab, et juhatuse liikme õigus juriidilise isiku nimel tehinguid teha tuleneb asjaolust, et ta on juhatuse liige ning talle ei pea väljastama mingit volikirja (mis seondub tehingulise esindusega). TsÜS § 34 lg 2-4 tuleneb ka põhimõte, et juriidilist isikut võib esindada iga juhatuse liige, kui seadus või põhikiri ei näe ette ühist esindamist. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühise esindamise piirang üksnes siis, kui see on kantud registrisse. Juhatus võib koosneda ka ühest isikust; Nõukogu on oma olemuselt juhatuse tegevust kontrolliv organ. Nõukogu on kollektiivne organ, koosnedes vähemalt kolmest liikmest. Aktsiaseltsi ja sihtasutuse puhul on nõukogu olemasolu kohustuslik, osaühingu ja tulundusühistu puhul aga sõltuv kas asutajate endi soovist (st põhikirjas sätestatust) või seaduses loetletud kriteeriumite täitmisest; üldkoosolek, mis on juriidilise isiku kõrgeim organ (kuid ei ole juhtorgan), koosneb juriidilise isiku osanikest või aktsionäridest (mittetulundusühingu puhul liikmetest), juhatuse ja nõukogu liikmed aga ei pea ise olema osanike või aktsionäride ringi kuuluvad isikud;
Juriidiline isik lõpetatakse: 1) üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega;
2) seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel;
Sundlõpetamine: 1) Juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui:
1) juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega;
2) juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada; Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused . Likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist, raha hoiustamist, tagatise andmist ja allesjäänud vara õigustatud isikutele väljajagamist esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks.
(2) Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb.

Filiaal . Filiaal on välismaa äriühingu esindus. Filiaal ei ole juriidiline isik ning äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest (ÄS § 384 lg 2). Filiaal kantakse äriregistrisse filiaali juhataja esitatud avalduse alusel (ÄS § 386) ning registris avatakse filiaali kohta kas A-osa või B-osa registrikaart, sõltuvalt sellest, kas välismaa äriühing sarnaneb pigem isikuteühingule või kapitaliühingule. Äriregistrisse kandmisel saab filiaal kordumatu registrikoodi.

Ühinemine.

Jagunemine.

Ümberkujundamine.

Tulundusühistu seadus. (TulS), mis reguleerib tulundusühistu asutamise, tegevuse ja lõpetamisega seotud aspekte .

Tulundusühistu asutamine.

Ühistu liikmed.

Ühistu juhtimine.

Ühistu lõpetamine.

Pankrotiseadus.

Pankrotimenetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine. Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse.
Isik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilise isiku puhul on maksejõuetus ilmne ka siis, kui isiku vara ei kata tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine

Võlgniku õigused ja kohustused.

Nõuded pankrotimenetluses. Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest.

Pankrotivara.

Saneerimisseadus. Seadus defineerib saneerimise kui raskes seisus oleva ettevõtte tervendamise, mis võetakse ette siis, kui on karta maksevõime olulist halvenemist, et mitte öelda - maksejõuetuse teket. Maksejõuetus tähendab aga pankrotti
eesmärgiks turgutada elule kõik makseraskustes ettevõtted.
Millistele ettevõtele mõeldud? Jätkusuutlikkusele mõeldes on jätkuva siseriikliku nõudluse või potentsiaaliga ettevõtete, mis tegutsevad näiteks tööstuse/ tehnoloogia , logistika /transpordi, energeetika , tervishoiu- ja finantsteenuste valdkonnas, samuti eksportivate ettevõtete saneerimine perspektiivikam kui näiteks kinnisvaraarendajate jalule upitamine

Saneerimine. Saneerimine on maksevõime taastamine
Saneerimismenetlus annab makseraskustesse sattunud ettevõtetele võimaluse majandusraskused ületada, sest menetluse käigus räägitakse võlausaldajatega läbi võla tasumise võimalused, korraldatakse ümber ettevõtte majandustegevus ning ettevõtja saab saneerimismenetluse ajaks ka kaitse pankrotimenetluse algatamise eest. Saneerimismenetlus mõeldud ettevõtetele, kelle maksejõuetus pole veel saabunud, kuid majanduslik olukord viitab võimalusele, et maksejõuetus ei pruugi olla mägede taga.
Saneerimismeenetluse algatamine:
§ 7. Saneerimisavaldus
(1) Avalduse ettevõtte saneerimise menetluse algatamiseks esitab ettevõtja ise.
(2) Saneerimisavalduses esitab ettevõtja selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistab, et:
1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline;
2) ettevõte vajab saneerimist;
3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.
Millal kohus algatab meenetluse: tsiviilkohtumenetluse seadustik ja saneerimisseaduse nõuded kui ettevõtja on põhistanud, et:
1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline;
2) ettevõte vajab saneerimist;
3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Kohus algatab saneerimismenetluse määrusega (edaspidi saneerimismäärus) 7 päeva jooksul saneerimisavalduse saamisest arvates
(VÕS) – ühinguõiguse jaoks omavad suuremat tähtsust eelkõige käsunduslepingu sät ted,
kuivõrd juhatuse ja nõukogu liikmetega sõlmitav leping on oma iseloomult käsundilaadne suhe;

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 22 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mmaiste Õppematerjali autor

õiguse mõisted ettevõtlusvormid aktsiaselts osaühing FIE ettevõtlus ettevõte õigus

Sarnased õppematerjalid

doc

Eksamikonspekt aines Ühinguõigus

A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted.

Ühinguõigus

docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

NB! Erand: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. (TsÜS § 37 lg 2) Juriidilise isiku lõpetamine · Vabatahtlik lõpetamine (TsÜS § 39) ... üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega; ... isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik; ... seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel; ... tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt; · Kohtu või selleks õigustatud isiku nõudel (TsÜS § 40 lg 1 ja 3) · Sundlõpetamine (TsÜS § 40) ... juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega; Nt

Ühinguõigus

doc

Juriidilised isikud. Juriidilise isiku organid ja vastutus.

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS. Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus" Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1.2 Juriidilise isiku asutamine............................................................................8 1.2

Õigusõpetus

docx

ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

Seega on ettevõtjad õiguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (st isikud). Mõistet ettevõte kasutatakse seadusesobjekti tähenduses, st ta on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olla lepingu objektis, mida saab osta, müüa, rentida jne. Ettevõte ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Kahe sisuliselt lähedase mõiste erastamine omab kaubandusõiguses suurt tähtsust, kuna kaubandusõigus tegeleb esmajoones just nimelt subjektidega, seega ettevõtjatega, mille aga objektidega (ettevõtetega). Ettevõte aga omab olulist tähendust võlaõiguse jaoks, kus tuleb selgelt fikseerida lepinguobjektid. Äs reguleerib äriühingute, st juriidiliste isikute tegevust, kes vormist lähtudes peaksid olema asutatud majandustegevusega tegelemiseks ja kellele nende tegelikust tegevusalast sõltimata

Äriõigus

doc

Juriidiline isik

Sisukord: Sisukord:.................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................2 Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ..................................................................................................

Õigusteadus

100

doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

FIE jne). Seadustiku põhiideeks oli luua majandusele tugeva seadusandliku baasi, kehtestades kõigile Euroopa kaanonitele vastava normistiku, mille puudumise läbi on Eesti üldine maine ilmselt oluliselt kannatanud. Seaduse ideoloogiaks on Euroopa (sealhulgas Ida-Euroopa reformimaade) üldine ideoloogia - ühtsed mängureeglid ning erinevate majandustegevuse vormide selge eristamine üksteisest. Äriõiguse all saame Eesti siseriikliku õiguse seisukohalt käsitleda ennekõike eraõiguslike juriidiliste isikute asutamisega, juhtimisega, sisesuhete jne seonduvat. Seevastu rahvusvahelise äriõiguse all saame mõista aga ennekõike kauba toimetamist üle riigipiiri. ÄS üheks põhieesmärgiks on vastutuse suurendamine majandustegevuses. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab seadus tugeva finantsmajandusliku kontrolli piiratud vastutusega äriühingute tegevuse üle (nt majandusaasta aruannete esitamine äriregistrile)

Õigus alused

docx

Äriõiguse vastused

·aitab muuta ettevõtte atraktiivseks heade töötajate leidmisel; ·aitab suurendada organisatsiooni liikmete head tahet ja ettevõtte väärtust; ·aitab tõsta usaldusväärsust, hoida ettevõtet jätkusuutlikuna ja tagada pideva arengu; ·ei mõjuta mitte ainult inimesi ja huvigruppe, vaid ka organisatsiooni huvisid ja pikaajalist kasumlikku tegevust. Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini 4. Ettevõtlusalane vabadus. Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik

Äriõigus

ppt

Äriseadustik

TÄ ja UÜ tegutsevad osanike sõlmitud ühingulepingu alusel, mille kohta ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet. Lubatud on nii suuline, lihtkirjalik kui ka notariaalne vorm, olenevalt poolte tahtest. Täis- ja usaldusühing (2) TÄ või UÜ kandmiseks äriregistrisse tuleb esitada vastav avaldus, millele peavad alla kirjutama kõik osanikud. Ühingu liikme õigused ja kohustused määrab osaniku staatus. Liikme tähtsaim kohustus on sissemakse tasumine. Osaniku üks olulisem õigus, aga samas ka kohustus on osalemine ühingu juhtimises. Õiguse ühingut juhtida saab ära võtta ainult kohtuotsusega (ÄS § 90). Juhtimisõigusest loobumine on võimalik selleks mõjuvate põhjuste olemasolul. Täis- ja usaldusühing (3) Ühingu majandustegevuse tulemusi peegeldavad kasum ja kahjum. Kahjumi katmine toimub võrdeliselt osanike sissemaksete suurusega, kui ühinguleping ei sätesta teisiti. Täis- ja usaldusühingu esindamine, vastutus ja lõpetamine

Õigus

Rohkem sarnaseid