Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks osaühing ?
  • Milleks aktsiaselts ?
 
Säutsu twitteris
50

SISUKORD
1. Äriseadustiku põhialused
2 Äriseadustiku üldsätted
3. Ärinimi
4. Prokuura
5. Füüsilisest isikust ettevõtja
6. Äriregister
7. Tulundusühistu
8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused
9. Täisühing ja usaldusühing
10. Osaühing
11. Aktsiaselts
12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine
13. Filiaal
14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine
1. Äriseadustiku põhialused
Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas.
Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine , prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks oli luua majandusele tugeva seadusandliku baasi, kehtestades kõigile Euroopa kaanonitele vastava normistiku, mille puudumise läbi on Eesti üldine maine ilmselt oluliselt kannatanud. Seaduse ideoloogiaks on Euroopa (sealhulgas Ida-Euroopa reformimaade) üldine ideoloogia - ühtsed mängureeglid ning erinevate majandustegevuse vormide selge eristamine üksteisest.
Äriõiguse all saame Eesti siseriikliku õiguse seisukohalt käsitleda ennekõike eraõiguslike juriidiliste isikute asutamisega, juhtimisega, sisesuhete jne seonduvat. Seevastu rahvusvahelise äriõiguse all saame mõista aga ennekõike kauba toimetamist üle riigipiiri.
ÄS üheks põhieesmärgiks on vastutuse suurendamine majandustegevuses. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab seadus tugeva finantsmajandusliku kontrolli piiratud vastutusega äriühingute tegevuse üle (nt majandusaasta aruannete esitamine äriregistrile). Seaduses on selgelt piiritletud ka äriühingute juhtimisstruktuuride omavaheline pädevus ning kehtestatud juhtorganite liikmete vastutus oma tegude eest, samuti vähemusosanike või -aktsionäride kaitse suurosanike või -aktsionäride eest. Teiselt poolt näeb seadus ette normid füüsiliste isikute osalemiseks majandustegevuses ühingutega võrdsetel alustel.
Nii juriidiliste kui füüsiliste isikute majandustegevust reguleerivad seadused võib laias laastus jagada kaheks:
1 eraõiguslikud, s.t. majandustegevuse õiguslikku vormi (juriidiliste isikute moodustamine, registreerimine, juhtimine jms.) reguleerivad seadused;
2 avalik õiguslikud, s.t. majandustegevuse sisu ja riigi poolt sellele kehtestatud piiranguid (litsentsid, tegevuspaikade registreerimine jms.) reguleerivad seadused.
ÄS reguleeribki kitsamalt majandustegevuse eraõiguslikku - s.o. kaubandusõiguslikku poolt. Seega ei saa nõuda, et ÄS reguleeriks kogu majandustegevust. ÄS ei ole ka mitte ainus majandustegevust reguleeriv seadus - samasse gruppi võib rühmitada raamatupidamise seaduse, pankrotiseaduse, kindlustusseaduse, krediidiasutuste seaduse. ÄS ei reguleerita ka kaubandustehinguid ja väärtpabereid , mis on põhimõtteliselt samuti kaubandusõiguse reguleerimisobjektiks, kuid mille sätestamine peaks jääma võlaõigusseaduse hooleks.
Kaubandusõiguse (äriõiguse), (Handelsrecht, commercial law) termin on paljuski traditsiooniline - sellena käsitletakse norme, mis reguleerivad ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Terminina oli „kaubandusõigus“ Eesti Vabariigis kasutusel ka enne 1940. aastat.
2. Äriseadustiku üldsätted
ÄS keskseteks juriidilisteks terminiteks on mõisted ettevõtja , kellena seaduse § 1 käsitleb äriühinguid ning oma nimel püsivalt majandustegevusega tegelevaid füüsilisi isikuid (füüsilisest isikust ettevõtjaid), seega subjekte (õiguste ja kohustuste kandjaid), kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (s.t isikuid). Mõistet ettevõte kasutatakse seaduses objekti tähenduses, s.t kui majandusüksust, sellesse kuuluvat kinnis- ja vallasavara, sealhulgas ärisuhteid, firmaväärtust jms, mis saab olla lepingu objektiks , mida saab osta, müüa, rentida jms. Ettevõte kui selline ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks .
ÄS sätestab õiguslikud nõuded eelkõige äriühingute (juriidiliste isikute) tegevusele ning nende registreerimisele, oluliselt vähem on puudutatud füüsiliste isikute tegevust, kuna neile eraõiguslike nõuete ( õigusvõime seostamine registreerimisega , põhikiri , ümberkujundamine jms.) kehtestamine kuidagi kõne alla tulla ei saa. ÄS lähtub TsÜS-is sätestatud juriidiliste isikute kohta käivatest põhimõtetest, mille kohaselt peavad kõik eraõiguslikud juriidilised isikud olema sätestatud seaduses. Samas kitsendab ÄS TsÜS toodud eraõiguslike juriidiliste isikute loetelu , tuues välja viie äriühingu nimetuse. Äriühingute loetelu on antud §-s 2 lg 1 ning see on ammendav , kuigi seadusega lubatakse ette näha ka võimalikke muid äriühingute liike. ÄS sätestatud äriühingud on järgmised: täis-, usaldus- ja osaühingu, aktsiaselts ning tulundusühistu. Loetletust üksnes tulundusühistu ei ole reguleeritud ÄS-s, vaid eraldi seadustega – Tulundusühistu seadusega.
Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on rangelt seotud äriregistriga - see tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega.
Füüsilisest isikust ettevõtja peab ÄS § 3 lg 2 kohaselt olema äriregistrisse kantud , kui ta on käibemaksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis. Muul juhul ei ole äriregistrisse kandmine obligatoorne, vaid sõltub ettevõtja oma soovist. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilise isiku registrisse kandmine omab erinevalt äriühingutest mitte konstitutiivset, vaid üksnes deklaratiivset tähendust, s.t. registrikandel pole füüsilise isiku õigusvõimele mingit tähendust.
ÄS § 4 loetletud tegevusalad ning nendega seonduv ei kuulu põhimõtteliselt kaubandusõiguse reguleerimisobjekti , kuid kuna vastav avalik õiguslik seadusandlus on momendil lünklik, peab äriregister mingil määral teostama ka kontrolli ettevõtjate tegevusalade üle, kontrollides vajaduse korral tegevuslubade (-litsentside) olemasolu.
ÄS § 4 lg 5 on välja toodud oluline kohustus ettevõtjale, nimelt ettevõtja peab teatama äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti peab teatama tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Tegevusalast äriregistrisse teatamisel või majandusaasta aruandes näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit.
3. Ärinimi
Vastavalt TsÜS § 30 on igal juriidilisel isikul nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Seega ei ole juriidiliste isikute puhul enam tegemist nimetusega, vaid isikupärase nimega, sarnaselt füüsilistele isikutele
Ärinime sisu on mõnes osas kitsam kui juriidilise isiku nimi, kuid samas on ta ka laiem. Nimelt on ärinimeks see nimi, mille all tegutseb ettevõtja ja mis on kantud äriregistrisse. Seega on ärinimi lisaks äriühingule ka füüsilisest isikust ettevõtja kohustuslik tunnus.
Mis puutub füüsilisest isikust ettevõtja ärinimesse, siis see peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime , ei või aga sisaldada täiendit ega lühendit, mis viitaks äriühingule (ÄS § 8 lg 1). Erandina toob seadus juhtumi, kus füüsilisest isikust ettevõtja peab talu. Ettevõtte võõrandamisel teisele füüsilisest isikust ettevõtjale ei või viimane reeglina endist ärinime kasutada, välja arvatud juhul, kui võõrandaja annab selleks kirjaliku nõusoleku. Ettevõtte omandamisel pärimise teel sellist nõuet ei ole ja omandaja võib endise nime all edasi tegutseda. Ärinimes sisalduva isikunime muutumine ei ole samuti automaatselt ärinime muutumise aluseks.
Äriühingu ärinimi peab sisaldama tema õiguslikule liigile viitavat täiendit või vastavat lühendit - täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ), jne. Lühendites kasutatakse ainult suuri tähti. Tulundusühistu puhul seadus mõnetähelist lühendi kasutamise võimalust ette ei näe, vaid nõuab täiendi “ ühistu ” kasutamist. Täiend või lühend peab paiknema ärinime alguses või lõpus.
Ärinime kohta esitab seadus mitmeid nõudeid:
  • Esimeseks nõudeks on ärinime ühtsus. ÄS § 9 lg 1 kohaselt võib äriühingul olla ainult üks ärinimi. Tähendab see aga seda, et kui firma on valitud, tuleb seda kasutada kogu ettevõtte ulatuses. Äriühingul võib küll olla mitu ettevõtet, mida samuti tuleb individualiseerimise huvides erinevalt nimetada, kuid selline lisanimetus ei asenda firmat . Füüsilise isiku juures on märgitud, et tal võib olla mitu ärinime, kuid tingimusel, et neid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta (ÄS § 8 lg 6)
  • Teiseks peab ärinimi olema avalik, mis tagatakse selle kandmisega äriregistrisse.
  • Kolmandaks nõudeks on ärinime eristatavus - ärinimi peab ettevõtjat selgelt eristama teistest ettevõtjatest. Nii peab füüsilisest isikust ettevõtja tagama, et tema ärinimi erineks kõigi nende ettevõtjate ärinimedest, kes on kantud registrisse samas piirkonnas, kus tema tegutsema hakkab. Kui äriregistrisse on juba kantud taotletava ärinimega osaliselt või täielikult sarnanee ärinimi, peab kande taotleja muutma oma ärinime selgelt eristatavaks, lisades sellele täiendi või vastupidi, jättes täiendi ära.. Äriühingu ärinimi aga peab olema suurema eristatavusega - see peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud äriühingutest (ÄS § 11).
    Lisaks eeltoodule, on ärinimele esitatud veel mitmeid nõudeid, mis kõik on seotud ärinime valiku piiramisega. (ÄS § 12). Nii ei või firma olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes. Samuti ei või ärinimi olla vastuolus heade kommetega. Ärinimes ei või kasutada riigi ega kohaliku omavalitsuse organite ega asutuste nime ning firma peab olema kirjutatud eesti-ladina tähtedega. Sõnu "riigi" või "linna" või "valla" või muid riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavaid sõnu võib äriühingu ärinimes kasutada ainult siis, kui riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub üle poole ühingu osadest või aktsiatest.
    Samuti ei või ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta , välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Isikul, kellel ei ole geograafilise tähise kasutamise õigust, on keelatud kasutada ärinimes registreeritud geograafilist tähist, välja arvatud juhul, kui ta tegutseb tegevusalal, mille suhtes geograafiline tähis ei ole kaitstud.
    ÄS § 10 sisaldub oluline keeld ärinime võõrandamise kohta, mille kohaselt ärinime ei või võõrandada ilma ettevõtteta, välja arvatud siis, kui ärinimi võõrandatakse ettevõtja likvideerimisel või pankrotimenetluses. ÄS § 10 toodud keeldu täpsustab ÄS § 12 lg 3, mille kohaselt ärinimes ei tohi kasutada Eesti kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud.
    4. Prokuura
    ÄS 3. peatükk käsitleb omapärast instituuti – prokuurat. Prokuura on eriline esinduse liik, mis annab esindajale (prokuristile) seadusliku , mitteüleantava ja kolmandate isikute suhtes mittepiiratava õiguse esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes, välja arvatud kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel, millise õiguse võib aga prokuristile anda eraldi (ÄS § 16 lg 2). Seega asub prokuura n.ö tehingulise ja seadusliku esinduse vahepeal : see antakse küll tehinguga, kuid prokuristi volitused on sätestatud seaduses. Kuna prokuura antakse tehinguga, kohaldatakse sellele lisaks ÄS sätestatule TsÜS-s esinduse kohta sätestatut.
    Prokuristi määramine annab ettevõtjale võimaluse omada seaduslike esindajate kõrval ka esindajat, kelle pädevus on seaduses sätestatud ning kolmandate isikute suhtes piiramatu. Prokuristi nimi kantakse äriregistrisse (registrikaardi 5 veerg) ning tema volituste aluseks on just see kanne. Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja. Ettevõtja äriregistrisse kandmisel annab prokuura füüsilisest isikust ettevõtja, täis- või usaldusühingu asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima õigustatud osanikud ning osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamisel asutajad ühingu asutamislepinguga. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule ÄS § 17 lg 2 - nii ühele kui mitmele isikule (kas nii, et esindusõigus on neil kõigil ühiselt või eraldi või kombineeritult).
    Prokuura puhul on tegemist esindusõigusega, mitte ametikohaga, s.t prokuristi staatuse võib anda ükskõik millise ametiseisundiga isikule. Kuna prokuura on ainult esindusõigus, ei lõpe see automaatselt, kui näiteks prokuristi õigusega ametnik ametist lahkub või vabastatakse, vaid alles vastava prokuura lõppemise kande tegemisega äriregistrisse, kuid prokurist võib sellisel juhul prokuura lõpetamist siiski nõuda (ÄS § 19 lg 2). Prokuura andmise õigus on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjal ÄS § 17 lg 1, täis- ja usaldusühingut juhtima õigustatud osanikel ühiselt ÄS § 99, osaühingu nõukogul või osanikel ÄS § 168 lg 1 p 9 ja aktsiaseltsi nõukogul ÄS § 317 lg 5. Prokuristi andmed kantakse äriregistrisse (ÄS § 21).
    5. Füüsilisest isikust ettevõtja
    Kuna ÄS reguleerib eraõigusesse kuuluvaid küsimusi , siis on ka füüsilisest isikust ettevõtja kohta toodud vaid sellised sätted, mis käivad füüsilise isiku kui äriõiguse subjekti kohta. Ülejäänu suhtes kohaldatakse teistes seadustes, eelkõige TsÜS-s ja perekonnaseaduses sätestatut.
    Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse (ÄS § 3 lg 2). Sõltumata äriregistrisse kandmisest kohaldatakse füüsilisest isikust ettevõtjale ettevõtja kohta käivaid sätteid. Kui füüsilisest isikust ettevõtjat ei ole kantud äriregistrisse, ei kuulu kohaldamisele sätted, mis on seotud äriregistriga. Füüsilise isiku kohta on ÄS-s § 75 toodud andmed, mis tuleb kanda äriregistrisse. Siin on erand võrreldes teiste äriregistri kannetega. Nimelt kantakse äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtja kohta järgmised andmed:
    1. ettevõtja ärinimi, tegevusala ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtja majandusaasta algus ja lõpp;
    2. ettevõtja nimi, isikukood ja elukoht;
    3. muud seaduses ettenähtud andmed.
    Füüsilisest isikust ettevõtja kohta on ÄS-s sätestatud ka raamatupidamise korraldamise kohustus ning vastutus (§§77 ja 78). Raamatupidamise korraldamise kohustus tuleneb tegelikult raamatupidamise seadusest. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab kohustuste eest piiramatult ehk kogu oma varaga.
    6. Äriregister
    Äriregistri töölerakendamise peamiseks eesmärgiks on kogu ülejäänud ÄS-s sätestatu elluviimise tagamine. Äriregistri eelkäiaks võib pidada Ettevõtteregistrit, kuid erinevalt äriregistrist täitis ettevõtteregister pigem asutamisdokumentide arhiivi kui äriühingu õigusvõime tagaja rolli.
    Äriregistri olemasolu üheks peatingimuseks on avalikkus , mis tähendab seal sisalduvate põhiandmete kättesaadavust kõigile (st registrikartoteek ja äritoimik). Sama oluline on äriregistri garantiifunktsioon, mis tähendab, et registrist nähtuvatele andmetele on võimalik toetuda õiguslikes vaidlustes. Samuti peab äriregister võimaldama ettevõtjate tegevuse seaduslikkust vajaduse korral kontrollida, mille eeltingimuseks on jällegi registri juriidiline tase.
    Eestis täidab äriregister ka raamatupidamise majandusaasta aruannete registri ülesandeid, säilitab põhikirju jne. Taoliste dokumentide elektroonilist esitamist maailmapraktikas ei nõuta, samas on oluline, et ettevõtjal oleks võimalik nii kandeavaldusi kui muid dokumente registrile esitada võimalikult kiiresti ja et teised isikud sellega hõlpsalt tutvuda saaksid.
    Käesolevaks hetkel jaotuvad äriregistri tööpiirkonnad kohtute registriosakonna tööpiirkondadega, vastavalt Harju Maakohus , Tartu Maakohtu , Pärnu Maakohtu ja Viru Maakohtu alluvusala tööpiirkonnad.
    ÄS kohaselt kuulub kohtunike pädevusse kandeotsuste tegemine ja trahvi määramine. Ülejäänu registriga seonduv kuulub registrisekretäri pädevusse, kes võib lihtsamaid ülesandeid edastada ka tehnilistele töötajatele.
    ÄS kohaselt jõustub äriregistri kanne, kui kandele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik. Vastavalt §-le 34 kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Ning samas, kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus, juhul kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma - see on garantii kolmanda isiku huvides (ÄS § 34 lg 3). Erinormi kohaselt omandavad kohtu poolt tavalises tsiviilprotsessis tehtud otsustes sisalduvad registrisse kantavad asjaolud õigusliku tähenduse alates kohtuotsuse jõustumisest.
    Äriregistri kanded on avalikud, samuti ka need dokumendid , mida ettevõtja vastavalt seadusele enda kohta äriregistrile esitama peab (§ 28 lg 1). Seadus näeb ette ka olulisemate kannete avaldamise „Ametlikes Teadaannetes”.
    Tehniliselt koosneb äriregister kolmest sisulisest osast:
  • Registrikartoteek (Registrikartoteek jaguneb erinevate kaardivormidega A-osaks ja B-osaks;
  • äritoimikud;
  • registritoimikud.
    Registrikartoteek
    Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart. Registrikaardid moodustavad registrikartoteegi, mis koosneb A- ja B-osast. Registrikartoteegi A-osa koosneb füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu ja usaldusühingu registrikaartidest. Registrikartoteegi B-osa koosneb osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu registrikaartidest.
    Äritoimik
     Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse äritoimik. Äritoimikus säilitatakse dokumente, mille ettevõtja on registripidajale seaduse kohaselt esitanud või mille kohus või pankrotihaldur on edastanud registripidajale pankrotiseaduse alusel. Registripidajale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt kinnitatud ärakiri, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
    Registritoimik
    Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse registritoimik. Registritoimikus säilitatakse tõendeid riigilõivu tasumise kohta, samuti kõiki muid ettevõtja kohta käivaid dokumente, mida ei säilitata äritoimikus.
    Kannete tegemine äriregistrisse toimub reeglina ettevõtja enda avalduse alusel. Avalduse esitavad esmasissekande taotlemisel kõik esindusõiguslikud isikud, hiljem piisab , kui seda teeb üks neist, juhul kui pole sätestatud ühisesinduse põhimõtet. Registrile esitatavate raamatupidamis- ja sissemaksete hindamisdokumentide juures on seaduses ettenähtud juhtudel nõutav audiitorkontroll . Esitatava avalduse võib jätta vastu võtmata ilmsete seaduserikkumiste korral dokumendi vormistamisel või selle hädavajalike lisade puudumisel, nt vastavalt ÄS § 52 kontrollib registripidaja ärinime vastavust äriseadustikus sätestatud nõuetele. Dokumendi vastuvõtmisest keeldumisel võib selle peale esitada kaebuse registriosakonna juhatajale .
    Kandeavaldused vaadatakse läbi 5 tööpäeva jooksul dokumentide esitamisest alates. Kui dokumentides sisalduvad puudused ja puudused on kõrvaldatud tuled esitatud avaldus läbi vaadata uuesti 5 tööpäeva jooksul. Kui dokumendid vajavad eri kontrolli võib kohus dokumentide läbivaatamise tähtaega pikendada 3 kuuni.
    Kui tegemist on aga kiirmenetlusega, tuleb dokumendid läbi vaadata hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates dokumentide esitamise päevast. Kiirmenetluse kasutamiseks tehtavate avalduste võimaluste loetelu sisaldub ÄS § 53 lg 5.
    Teiseks aluseks kannete tegemisele on tavalise tsiviilprotsessi korras tehtud otsused, mille tagajärjel tuleb kanne teha, või näiteks pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus.
    Kolmandaks on võimalik algatada kandetegemist ka registripidajal endal. Näiteks juhul, kui tal on andmeid, et registrisse kantud äriühingul vara reaalselt puudub või kui nimetatud ühing pole kahe järjestikuse aasta jooksul esitanud majandusaasta aruannet (ÄS § 60). Kui registripidajal on andmeid registrikannete ja faktilise olukorra erinevuse kohta, võib ta esitada ettevõtjale selle kohta järelpärimisi ning seejärel võib registripidaja ilma avalduseta kande teha või seda muuta (ÄS § 61).
    Registripidaja tegevusega mitterahuldumisel tulevad kaebuste esitamisel kõne alla mitmed variandid, sõltuvalt sellest, kelle või mille peale kaevatakse. Kaebuse registrisekretäri või registriosakonna tehnilise töötaja peale võib esitada registriosakonna juhatajale, kes on kohustatud küsimuse otsustama 10 päeva jooksul. Kohtuniku poolt registrimenetluses tehtud otsuse peale saab kaevata üldises apellatsioonikorras vastavasse ringkonnakohtusse. Erinev on siin üksnes apellatsioonitähtaeg, mis ei ole seotud otsuse jõustumisega, kuna kandeotsus jõustub kohe selle tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on antud juhul üks kuu otsuse ärakirja saamisest alates (ÄS § 73). Samas kui vaidlustatakse kohtuniku abi otsust, on kaebuse esitamise tähtaeg üldisest apellatsioonitähtajast pikem so kaks kuud ning kaebuse lahendab kohtuniku abi ise, või kaebusega mittenõustumise korral esitab selle lahendamiseks kohtunikule (ÄS § 731).
    7. Tulundusühistu
    Tulundusühistut kui äriühingute ühte liiki on nimetatud ÄS § 2 lg 1, kuid samas puuduvad ÄS-s ühistute kohta käivad sätted.
    Tulundusühistu asutamine toimub Tulundusühistuseaduse (TuÜS)-s sätestatud korras. TuÜS jõustus 01.02.2002 ning sellega tunnistati kehtetuks seni tulundusühistuid reguleerinud ühistuseadus (ÜS).
    Tulundusühistuseadus loob varasemast suuremad garantiid kreeditoridele. Nii on seadusega loodud võimalus rakendada ka tulundusühistute puhul osaühingule iseloomulikku põhi (osa)kapitali, milleks on vähemalt 2500 eurot, või samas summas liikme lisavastutuse kohustuse. Tulundusühistu asutamine toimub asutamislepinguga, millega koos kinnitatakse ühingu põhikiri. Asutajaid peab olema vähemalt 5 füüsilist või juriidilist isikut või vähemalt 3 ühistut, kes soovivad moodustada keskühistu. Tulundusühistute juhtimisstruktuur tehtud sarnaseks teiste äriühingute omaga , nähes juhtimisorganina ette juhatuse, kes on ka esindusorganiks, samas on kõrgemaks otsustus - ja juhtorganiks on siiski liikmete üldkoosolek . Kui ühistul on üle 200 liikme, või osakapital on üle 25 000 euro peab ühistul olema ka nõukogu. Täiendavalt nähakse ette võimalust moodustada ka volinikke koosolek, kes võib üle võtta kas osaliselt või täielikult üldkoosoleku otsustusõiguse.
    Peamiseks eripäraks tulundusühistu ja teiste äriühingute vahel on asjaolu, et ühistusse liikmeks astumine on lihtsam (avalduse alusel), kuid osade ja aktsiate omandamine. Samuti eeldab ühistu kõigi liikmete osalemist juhtimises, erinevalt teistest äriühingutest, kus omanikud vahetult juhtimist ei teosta.
    8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused
    1996 aasta 1. oktoobril jõustusid üheaegselt kaks mittetulunduslike ühenduste juriidilist staatust korrastavat seadust - Mittetulundusühingute seadus ning sihtasutuste seadus.
    Mittetulundusühing on põhimõtteliselt selline füüsiliste või juriidiliste isikute ühendus, mille põhikirjaliseks eesmärgiks ei ole otsese kasu saamine ning selle jaotamine oma liikmete vahel. Mittetulundusühinguid võib asutada kõige erinevamatel eesmärkidel - selle mõiste alla lähevad ühelt poolt väikesed huviklubid, teiselt poolt aga ka ettevõtjate organisatsioonid nagu Pangaliit, Kaubandus - Tööstuskoda jt Mittetulundusühinguteks on koos vastavatest seadustest tulenevate erisustega ka ametiühingud, erakonnad ja mittetulundusühistud ( muuhulgas ka korteriühistud). Mittetulundusühingute seaduse § 2 lg 2 viitab võimalusele, et mittetulunduslikul eesmärgil luuakse ühendusi, mida ei pea tingimata mittetulundusühinguna registreerima nn seltsingud. Seltsingud on täpsemalt reguleeritud VÕS §§ 580 – 618.
    Sihtasutuse eesmärke ei ole seaduses piiratud rohkem kui lausega “vara valitsemise ja selle kasutamisega põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks” (§ 1 lg 1 sihtasutuste seaduses). Mittetulundusühingust eristab sihtasutust esmajoones liikmete puudumine, s.t tegemist on n-ö iseseisvat juriidilist vormi sihtotstarbelise varaga, mida võib kasutada vastavalt põhikirjale. Sellest tulenevad aga ka oluliselt rangemad nõuded juhtimise korraldamisele ning tugev finantskontroll ja tegevuse avalikustamine.
    Seaduste jõustumisega kaasnevaks olulisimaks muudatuseks oli kahtlemata uue mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri sisseviimine, mis asub sama kohtuvõimu juures, kes peavad ka äriregistrit. Kohtu juures peetav register peaks välistama ametnike omavoli registrisse kandmise eelduste hindamisel, sest kande tegemisest keeldumise alused on seaduses ammendavalt kirjas (kohus võib hinnata ainult formaalsete kriteeriumide, nagu põhikirja vastavus seadusele, täitmist, mitte aga näiteks organisatsiooni vajalikkust ühiskonnas). Iga kanne registrisse tehakse sisuliselt kohtuotsuse alusel, mille peale saab edasi kaevata apellatsiooni korras ringkonnakohtule. Registrit peavad samad kohtud kui äriregistrit.
    Mittetulundusühingu asutamiseks piisab sellest, kui vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut kirjutavad alla mittetulundusühingu lihtkirjalikule asutamislepingule, millega nad aktsepteerivad ka mittetulundusühingu põhikirja ning määravad juhtorganite liikmed. Seejärel esitavad asutajad avalduse (millel olevad allkirjad peavad isikusamasuse huvides olema notariaalselt tõestatud) ühingu registrisse kandmiseks. Registripidaja kontrollib avalduse ning asutamislepingu ja põhikirja formaalset vastavust seaduse nõuetele ning teeb seejärel registrisse vastava kande. Oma õigusvõime saavad mittetulundusühingud registrisse kandmisega ja see lõpeb registrist kustutamisega. Mittetulundusühingu liikmelisusele ei näe seadus ette põhimõtteliselt mingeid piiranguid, mis ei välista loomulikult nende ettenägemise mittetulundusühingu põhikirjas. Nii võivad ühe ja sama mittetulundusühingu liikmeteks olla ka füüsilised ja juriidilised isikud koos.
    Sihtasutuse asutamine on mittetulundusühingu omast mõnevõrra keerulisem. Nõutav on notariaalselt tõestatud asutamisotsus , millega kinnitatakse nii sihtasutuse põhikiri kui määratakse juhtorganite liikmed. Kuna sihtasutusel liikmeid ei ole, on siin riigi poolt tagatud, et asutaja tahet ei saaks teised isikud hiljem muuta. Sihtasutusele vara üleandmise jaoks on samuti kehtestatud ranged protseduurireeglid, mis on sarnased aktsiaseltsi sissemaksete tegemisega.
    Mittetulundusühingu nimele ei kirjuta seadus ette muid nõudeid peale selle, et nimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest. Nii võib selles nimes olla kasutatud erinevaid isikute ühendusele viitavaid täiendeid nagu “ühing”, “liit”, “assotsiatsioon”, “koda” jne. Küll ei tohi nimes kasutada selliseid täiendeid, mis viitaksid, et tegemist oleks avalik-õigusliku juriidilise isikuga või äriühinguga. Nimi ei pea olema eestikeelne, kuid ametlikke nimesid võib igal mittetulundusühingul olla vaid üks (tõlkeid registrisse kanda ei saa). Sihtasutuse nime kohta kehtib kõik see, mis ka mittetulundusühingu nime kohta, kuid täiendavalt on kehtestatud nõue kasutada nimes kohustuslikku täiendit “ sihtasutus ”.
    Mittetulundusühingu põhikirja koostamisel ja selle hilisemal muutmisel näeb mittetulundusühingute seadus ette üpris suure vabaduse - peale kohustuslike organite (juhatus ja üldkoosolek) võib nii oma juhtimise korraldamisel kui tegevuse arendamisel leppida kokku laias küsimuste ringis teisiti, kui seadusega antud mudeli ette näeb. Põhikirja muutmine on igal ajal võimalik liikmete üldkoosoleku (volinike koosoleku) otsusega, mille poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või seal esindatud liikmetest (MTÜS § 23).
    Sihtasutuse puhul on tegemist asutajatest eraldatud varaga ja sihtasutust ei saa niisama lihtsalt lõpetada ega tema tegevust ümber korraldada ega juhtorganeid vahetada. Sihtasutusele on küllaltki täpselt ette kirjutatud nii juhtimisstruktuur kui tegevuse finantskontroll, millest põhikirjaga kõrvale kalduda ei saa. Põhikirja muutmine on sihtasutuse puhul erakordselt keeruline ning see võib toimuda põhimõtteliselt ainult kohtu eraldi loal ning mitte mingil juhul ei või sellega kaasneda sihtasutusele algselt ette nähtud eesmärgi muutmine. Põhikirja muutmise õigus on jäetud sihtasutuse asutajatele, kuid teatud tingimustel (sihtasutuste seaduse § 41 lg. 2) võib seda teha ka nõukogu.
    Mittetulundusühingu juhtimise kord tuleb ette näha põhikirjas, kusjuures kohustuslikud on mittetulundusühingule kaks organit - selle liikmete üldkoosolek ja juhatus. Muuhulgas võib kõik või osa üldkoosoleku pädevust anda üle liikmete poolt valitud volinike koosolekule. Juhatuse liikmete nimed kantakse äriregistrisse ning neil isikutel on seadusest tulenevalt mittetulundusühingu esindamise õigus kõigis õigustoimingutes. Seadus annab üldised sätted ka nende tegevuse ja juhtimise kohta (MTÜS § 33).
    Sihtasutuse juhtimise kord on seadusega üksikasjalikult paika pandud ja jätab erisustele põhikirjas väga vähe ruumi. Nii peab igal sihtasutusel olema nõukogu juhatus, kusjuures nõukogu on ette nähtud kollegiaalorganina (seal peab olema vähemalt kolm liiget), juhatus võib aga tegutseda ka üheisikulisena (juhatajana). Juhatuse ja nõukogu vahelise pädevus jaotus sarnaneb samade organite omale aktsiaseltsi puhul, kuid erinevuseks on kahtlemata nõukogu kui sihtasutuse kõrgeima juhtorgani suurem pädevus.
    Mittetulundusühingute puhul ei ole seaduses ette nähtud ei väga keerulisi raamatupidamislikke nõudeid ega aruandluse avalikustamise kohustust. Mittetulundusühingud peavad siiski iga majandusaasta kohta koostama ja kinnitama majandusaasta aruande, kuid sellele ei ole vajalik läbi viia audiitorkontrolli ega esitada aruannet ka registrile, kuid Maksuametile küll.
    Sihtasutuse tegevuse avalikustamisele ja aruandlusele on kehtestatud sootuks rangemad nõuded. Nimelt võivad kõik “soodustatud isikud” (st isikud, kellel on potentsiaalne õigus väljamaksetele sihtasutuse varast), nende puudumisel aga kõik isikud, tutvuda sihtasutuse raamatupidamisdokumentidega ja aruannetega ning nõuda ka vastava õiguse teostamist kohtu korras. Sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitab sihtasutuse nõukogu, kõigi sihtasutuste majandusaasta aruanne peab läbima audiitorkontrolli. Kinnitatud majandusaasta aruanne tuleb esitada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. Lisaks eelöeldule võivad huvitatud isikud analoogiliselt aktsiaseltsiga nõuda sihtasutuses erikontrolli läbiviimist.
    Mittetulundusühingu lõpetamise alused on sarnased teiste juriidiliste isikutega, iseäranis võivad selle igal ajal otsustada mittetulundusühingu liikmed, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul (volinike koosolekul) osalenud liikmetest. Likvideerimise menetlus on samuti sarnane teiste juriidiliste isikutega, seisnedes likvideerijate määramises, likvideerimisest võlausaldajatele teatamises, vara rahastamises, võlausaldajate nõuete täitmises, järelejäänud vara jaotamises ja mittetulundusühingu registrist kustutamises. Põhimõtteliselt võib mittetulundusühingu põhikirjas vara jaotuseks õigustatud isikute ringi täpselt kindlaks määrata või anda vara jaotuse küsimuse otsustamine üldkoosolekule (volinike koosolekul) ning seaduse § 7 lg 1 p 9 kohustab sellist regulatsiooni ka põhikirjas andma. Kui sellist regulatsiooni mingil põhjusel põhikirjas siiski ei ole või kui see ei ole piisavalt arusaadav ja mittetulundusühing on loodud ainult oma liikmete huvides, jaotatakse vara võrdselt liikmete vahel. Kui ka eelnevat nõuet ei saa kohaldada , läheb vara üle riigile, kes peab seda kasutama võimalikult otstarbekohaselt. Vara läheb riigile igal juhul siis, kui mittetulundusühingu tegevus lõpetatakse kohtuotsuse alusel põhjusel , et selle eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra, kriminaalseaduse või heade kommetega.
    Sihtasutuse lõpetamise otsustamise õigus kuulub asutajatele, kui nad on omale sihtasutuse põhikirjas sellise õiguse jätnud, ja nõukogule, kuid viimasele ainult otse põhikirjas ette nähtud juhtudel. Piirangu eesmärgiks on loodud sihtasutuse eesmärgi täitmise tagamine. Likvideerimine on olemuselt sarnane mittetulundusühingu omaga. Vara jagamine toimub vastavalt põhikirjale, kus vastav regulatsioon peaks sisalduma. Kui põhikirjas regulatsiooni ei ole ja lõpetamise otsustab füüsilisest isikust asutaja, läheb vara talle üle. Kui õigustatud isikuid eelnimetatud reeglite järgi tuvastada ei saa või kui sihtasutus sundlõpetatakse tema eesmärgi või tegevuse vastuolu tõttu põhiseadusliku korra, kriminaalseaduse või heade kommetega, läheb ka sihtasutuse puhul vara üle riigile, kes peab seda kasutama võimalikult sihtasutuse eesmärkidele vastavalt.
    Nii mittetulundusühingute kui sihtasutuste puhul kehtivad sarnased ühinemise ja jagunemise põhimõtted. Kummagi vormi puhul ei ole lubatud nende ümberkujundamine, st tegevuse jätkamine mõnes muus juriidilise isiku vormis, ning nende ühinemine on lubatud ainult omavahel (sihtasutus sihtasutusega, mittetulundusühing mittetulundusühinguga) ja jagunemine samuti ainult samade vormide piires (st sihtasutus võib jaguneda ainult sihtasutusteks, mittetulundusühing mittetulundusühinguteks). Mittetulundusühingute ühinemine ja jagunemine on põhimõtteliselt alati võimalik, sihtasutuse puhul võib see aga toimuda ainult põhikirjas täpselt loetletud juhtudel.
    9. Täisühing ja usaldusühing
    Täisühing on selline äriühingu liik, mida eristab teistest tema osanike piiramatu vastutus. Usaldusühing seevastu on äriühing, milles vähemalt üks osanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja vähemalt üks osanik vastutab piiratud ulatuses - oma sissemakse ulatuses.
    Vastavalt ÄS § 79 on täisühing äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Kui osanik tasub oma sissemakse, läheb see üle täisühingu omandisse ja seetõttu ei saa osanik enam selle sissemaksega vastutada, seda saab teha ainult ühing kui sissemakse omanik. Osanik aga saab teise isiku (täisühingu) kohustuste eest vastutada ainult oma varaga.
    Vastavalt ÄS-le võib nii täis- kui ka usaldusühingu osanikuks olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kuid ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus. Järelikult võivad kõik teised avalik-õiguslikud juriidilised isikud osanikuks olla. ÄS kohaselt on täis- ja usaldusühingu asukohaks koht, kust ühingut juhitakse, või koht, kus ühing tegutseb.
    Täis- ja usaldusühing tegutsevad osanike poolt sõlmitud ühingulepingu alusel. ÄS toob ära tingimused, milles tuleb saavutada kokkulepe, et leping oleks sõlmitud. Need on ühingu ärinimi, asukoht, tegevusala(d), osanike sissemaksete suurused ja muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused. Loomulikult võivad osanikud leppida kokku ka muudes tingimustes, mis ei ole vastuolus seadusega. Kui aga osanikud on leppinud kokku tingimustes, mis on seadusega vastuolus, ei ole ühinguleping kehtetu , kuid kehtetu on seadusega vastuolus olev tingimus ja kohaldamisele kuulub seadus.
    ÄS kohaselt võib ühingulepingut muuta ainult kõigi osanike nõusolekul, kuid seadusesse on lisatud dispositiivne säte , et ühingulepinguga võib näha ette juhud , mil ühingulepingut võib muuta ka häälteenamusega. See häälteenamus ei või aga olla väiksem kui 3/4 kõigist häältest.
    Täis- või usaldusühingu kandmiseks äriregistrisse tuleb esitada vastav avaldus, millele peavad alla kirjutama kõik osanikud. Kuna ühingulepingu vorm on vaba, st. see võib olla sõlmitud ka suulises vormis, ei saa registrisse kandmisel nõuda ühingulepingu esitamist. Registripidaja peab aga olema teadlik lepingu kohustuslikest tingimustest ja seetõttu tuleb need tingimused märkida avalduses. Avaldusele tuleb lisada ühingut esindama volitatud osanike allkirjade näidised ja ühingu sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid . Samasugune nõue kehtib ka avalduse esitamisel ühingu lõpetamise registrisse kandmiseks. Kui ühingulepinguga on kehtestatud ühine esindus , peavad avaldusele kirjutama alla kõik need osanikud, kes on ühiselt õigustatud ühingut esindama.
    Osaniku staatusega seonduvad mitmed õigused ja kohustused. Üheks tähtsamaks kohustuseks on sissemakse tasumine. Sissemaksed on reeglina võrdsed, kuid ühingulepinguga võib näha ette ka erineva suurusega sissemaksed ning kui ühingulepingus ei ole sätestatud teisiti, tuleb sissemaksed tasuda, enne avalduse esitamist äriregistrile. Sissemaksete võrdsuse eeldamine on seejuures osanike võrdse kohtlemise põhimõtte väljendus. Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline . Rahaline sissemakse antakse ühingu omandisse, mitterahalise sissemakse puhul on aga kaks võimalust. See antakse kas ühingu omandisse või siis ainult kasutusse. Tõlgendusreegel on seejuures ühingu kasuks, s.t loetakse, et mitterahaline sissemakse antakse ühingu omandisse, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud, et see antakse kasutusse.
    Osaniku üks olulisemaid õigusi, aga ka kohustusi on osalemine ühingu juhtimises. Esimene erand sellest reeglist puudutab usaldusühingu usaldusosanikku. Viimasel ei ole õigust võtta osa ühingu juhtimisest, kui ühingulepinguga talle sellist õigust otseselt antud pole. Teine erand on dispositiivne - ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule - ja sellisel juhul ei ole teistel osanikel õigust ühingut juhtida. Kui ühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku (kas kõik või siis ainult mõned neist), võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kuid ükski neist ei või teha tegu, mille suhtes teine juhtima õigustatud osanik on esitanud vastuväite. Ühingu juhtimisel on võimalik ka selline variant, et juhtima õigustatud osanikud annavad juhtimisõiguse üle kolmandale isikule nt prokuristile. Seda saavad nad teha ainult ühiselt, kuid igaüks neist võib antud volituse tühistada. Juhtima õigustatud osanik võib teha tegusid, mis on vajalikud ühingu igapäevaseks majandustegevuseks. Kõik, mis seda ületab, nõuab juba osanike otsust.
    Olenemata sellest, kas osanikul on õigus ühingut juhtida seaduse või lepingu alusel, võib selle õiguse temalt ära võtta ainult kohtuotsusega. Vastava taotluse peavad esitama teised osanikud ja nõutav on nende konsensus . Sellise taotluse esitamiseks peab olema mõjuv põhjus, mille olemasolu sõltub olukorrast ÄS näeb ette ka juhtimisõigusest loobumise võimaluse mõjuvate põhjuste olemasolul .
    ÄS sisaldab veel ühte osaniku õigust - õigust tema poolt tehtud kulutuste ja kantud kahjude hüvitamisele. Nimelt on ühing kohustatud hüvitama kantud kahju ja kulutused, mis on tehtud ühingu huvides tegutsemisel. Ühingu huvides tehtud rahalised kulutused hüvitatakse koos seaduses sätestatud intressiga. Ühingulepinguga võib aga sätestada teisiti.
    Osanikul on õigus saada teavet ühingu tegevuse kohta ja tutvuda kõigi dokumentidega. Osanikul on samuti õigus nõuda majandusaasta kinnitatud aruande ärakirja. Saadud teavet peab aga hoidma saladuses, kui osanikud ei ole otsustanud teisiti või kui seaduses ei ole sätestatud, et vastav teave või dokumendid tuleb avalikustada. Kontrolliõigust loovutada osanik ei või.
    Seadus sätestab häälteenamuse nõuded osanike otsuste vastuvõtmisel. Osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt pool kõigi osanike häältest. Seejuures võib seaduse või ühingulepinguga näha ette suurema häälteenamuse nõude. Näiteks võib ühingulepinguga sätestada, et kõigi küsimuste otsustamiseks on vajalik 3/4 häälteenamus. Ühingulepingus võib näha ette ka teatud küsimuste ringi, mille otsustamise puhul on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus. Osaniku häältearv sõltub reeglina tema sissemakse suurusest , kuid ühingulepinguga võib näha ette ka teistsuguse korra. Nii võib ühingulepinguga kehtestada korra, kus igal osanikul on üks hääl, sõltumata tema sissemakse suurusest. Samuti on mõeldav variant, kus hääleõigus sõltub küll sissemakse suurusest, kuid mõnel osanikul, kes on ühingu jaoks eriti tähtis, on ebaproportsionaalselt suur hääleõigus.
    Samas ÄS välistab osaniku hääleõiguse teatud küsimuste otsustamisel - osanikul ei ole näiteks õigust hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist mõnest kohustusest või vastutusest või kui otsustamisel on nõude esitamine tema vastu. Osanik jäetakse hääleõigusest ilma juhul, kui ta on rikkunud konkurentsikeeldu ja osanikud otsustavad nõude esitamist tema vastu. Seega jätab seadus osaniku hääleõiguseta nn. huvide kollisiooni korral ehk juhul, kui osanik võib hääletamisel taotleda ühingu huvidest erinevat erahuvi. Kui osanike otsus on vastuolus seaduse või ühingulepinguga, tunnistab kohus selle kehtetuks osaniku nõude alusel, mis on esitatud ühe kuu jooksul otsusest teadasaamisest arvates Antud sätte kohaselt on osanike otsus kehtiv, kuni seda pole kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud. Igal osanikul on õigus esitada kohtule vastav taotlus .
    ÄS-s sisaldub ka instituut - konkurentsikeeld . Konkurentsikeeld peab olema vastastikuse usalduse põhimõtte väljenduseks, täis- ja usaldusühingus on nimetatud põhimõte erilise tähtsusega. Konkurentsikeelu sisuks on asjaolu, et osanik ei või teiste osanike nõusolekuta olla teise täisühingu osanik
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #1 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #2 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #3 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #4 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #5 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #6 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #7 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #8 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #9 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #10 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #11 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #12 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #13 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #14 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #15 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #16 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #17 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #18 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #19 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #20 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #21 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #22 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #23 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #24 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #25 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #26 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #27 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #28 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #29 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #30 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #31 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #32 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #33 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #34 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #35 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #36 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #37 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #38 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #39 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #40 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #41 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #42 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #43 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #44 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #45 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #46 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #47 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #48 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #49 Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt #50
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Vikusenjka Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Õppejõud: Andres Õige

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    47
    docx
    Äriõiguse konspekt
    57
    doc
    äriõigus konspekt
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    30
    docx
    Õiguse alused konspekt
    44
    doc
    Õiguse alused eksami konspekt
    31
    docx
    Õigusõpetuse suur konspekt
    62
    pdf
    Õigusõpetuse konspekt
    180
    docx
    ASJAÕIGUSE konspekt





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun