Äriseadustik (0)

Äriõigus
Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, 
see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas 
toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis 
osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning 
nende tegevuse aluseid.
Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). 
Äriõiguse  keskseks  subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on 
füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või 
teenuseid. 
Äriühingud
Vastavalt äriseadustikule on äriühingud:
Täisühing;
Usaldusühing;
Osaühing;
 Aktsiaselts :
Tulundusühistu – tegevust reguleerib iseseisvalt 
Tulundusühistu seadus.
Füüsilisest isikust ettevõtja;
Mittetulundusühistu.
Äriühingud (2)
Äriühing kantakse äriregistrisse.
Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja 
lõpeb äriregistrist kustutamisega. 
Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu 
võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult 
seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
Äriühingu nimi peab sisaldama tema liigile viitavat 
täiendit või vastavat lühendit: AS, OÜ jne. Lühendites 
kasutatakse ainult suuri tähti. 
Füüsilisest isikust ettevõtja 
FIE
Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist 
esitama avalduse enda kandmiseks
äriregistrisse. 
 Avalduses  peab olema näidatud ettevõtja ärinimi ja 
tegevusala , selle asukoht (aadress),  majandusaasta  algus ja 
lõpp; ettevõtja ees- ja  perekonnanimi . Veel lisatakse 
sidevahendite (tel, fax, e-mail jt) numbrid; tõendid 
riigilõivu tasumise kohta, vajadusel litsentsid, mis tuleb 
muretseda enne ettevõtja äriregistrisse kandmist.
Füüsilisest isikust ettevõtja 
FIE (2)
FIE’le ei näe seadus ette algkapitali kohustuslikku suurust ega 
mingi põhidokumendi (põhikirja) olemasolu. Kõik ettevõtte 
juhtimise küsimused lahendab selle omanik.
FIE’na tegevuse alustamine toob kaasa minimaalselt 
formaalset asjaajamist ning võimaldab ka lihtsustatud 
raamatupidamist ja aruandlust ning nõrgemat kontrolli 
finantsmajandusliku tegevuse üle.
FIE’le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus, 
mida ta peab tegema, lähtudes raamatupidamisseadusest (ÄS § 
77). FIE vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
FIE positiivsed küljed
On lihtsam alustada,  piisab  vaid vajalike vahendite 
soetamisest ja teatud juhtudel ka litsentsi hankimisest (nt 
alkoholi müügiga tegelemiseks);
Kogu tulu kuulub omanikule, seda ei pea kellegagi jagama;
Omanikul on ettevõtluses täielik käsutamisõigus;
Puudub tulu kahekordne maksustamine (ettevõtte ja 
üksikisiku tulu);
Tegevussuundade muutmine sõltub vaid ettevõtja suvast;
FIE negatiivsed küljed
 Kapital   piirdub  ühe omaniku varaga ja laenuga, mistõttu 
probleemiks on kapitali  suurendamine ;
Ettevõtja eluiga sõltub selle omanikust ja pikaajalisi 
äritehinguid temaga ei sõlmita;
Omanik kannab piiramatut vastutust- vastutades oma 
kohustuste eest kogu oma varaga, 
Ettvõtjal on suur koormus – mis on seotud äritegevuse 
kõigi juhtimisfunktsioonide täitmisega.
Täisühing (TÜ)
Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku 
tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu 
kohustuste teest solidaarselt kogu oma varaga.
TÜ plussiks on lihtsustatud asutamine, juhtimine, 
raamatupidamine,  aruandlus  ja nõrgem  finantskontroll , 
miinuseks aga osanike isiklik vastutus.
Usaldusühing (UÜ)
Usaldusühing on äriühing, mille kaks või enam isikut 
tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest 
(täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma 
varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) 
vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses 
(ÄS §125 lg 1). 
UÜ on lähedane TÜ’le, kuid erineb temast selle poolest, 
et selles võib osaleda vähemalt üks  osanik , kelle isiklik 
vastutus piirneb ainult oma sissemakse ulatusega.
Täis- ja usaldusühing
Nii täis –kui ka usaldusühingu osanikuks võib olla kas 
füüsiline või juriidiline isik, kuid ei või olla riik ega kohalik 
omavalitsus . 
TÄ ja UÜ asukoht on koht, kust ühingut juhitakse, või koht, 
kus ühing tegutseb. Asukoht tuleb näidata ühingulepingus. 
TÄ ja UÜ tegutsevad osanike sõlmitud ühingulepingu alusel, 
mille kohta ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet. 
Lubatud on nii  suuline , lihtkirjalik kui ka notariaalne vorm, 
olenevalt poolte tahtest.
Täis- ja usaldusühing (2)
TÄ või UÜ kandmiseks äriregistrisse tuleb esitada vastav 
avaldus, millele peavad alla kirjutama kõik  osanikud .
Ühingu liikme õigused ja kohustused määrab osaniku staatus. 
Liikme tähtsaim kohustus on sissemakse tasumine. 
Osaniku üks olulisem õigus, aga samas ka kohustus on 
osalemine ühingu juhtimises. 
Õiguse ühingut juhtida saab ära võtta ainult kohtuotsusega (ÄS 
§ 90).
Juhtimisõigusest loobumine on võimalik selleks mõjuvate 
põhjuste olemasolul.
Täis- ja usaldusühing (3)
Ühingu majandustegevuse tulemusi peegeldavad kasum ja 
kahjum.
 Kahjumi katmine toimub võrdeliselt osanike sissemaksete 
suurusega, kui ühinguleping ei sätesta teisiti.
Täis- ja usaldusühingu 
esindamine , vastutus ja 
lõpetamine
TÜ võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osnik, kui 
ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Usaldusosanik võib UÜ esindada ainult juhul, kui selline 
õigus on talle antud ühingulepinguga.
Usaldusosanik võib UÜ esindada ainult juhul, kui selline 
õigus on talle antud ühingulepinguga.
Ühingu ja selle osanike vastutus kolmandate isikute ees 
on reguleeritud nii TÜ kui UÜ osas ühesuguselt: mõlemad 
ühingud vastutavad oma kohustuste täitmise eest kogu 
oma varaga. 
Täis- ja usaldusühingu esindamine, 
vastutus ja lõpetamine
Ühingute lõpetamisel toimub selle likvideerimine. TÜ ja UÜ 
lõpetamise üldised alused sätestab seadus (ÄS § 103 lg 1). 
Nendeks on 1) osanike otsus; 2) kohtuotsus; 3) tähtaja 
möödumine; 4) muu seaduses ettenähtud alus.
Ühingu lõpetamine võib toimuda ka ülevõtmisega. Ülevõtmine 
on ühingu lõpetamise vorm, mille aluseks on kohtuotsus.
TÜ ja UÜ likvideerimine algab likvideerijate määramisega. 
Seaduse järgi on nendeks osanikud. Ühingu  likvideerimise  kohta 
tuleb viivitamatult avaldada teade Ametlikes Teadaannetes, 
samuti  saatma  teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteade. 
Nõuete esitamise tähtaeg on neli kuud viimase teate 
avaldamisest.
Täis- ja usaldusühingu esindamine, 
vastutus ja lõpetamine
Likvideerimise eesmärgiks on võlgade tasumine, 
allesjäänud vara jaotamine ja ühingu lõpetamise 
vormistamine.
Tulundusühistu
on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada 
oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise 
majandustegevuse, milles liikmed osalevad:
Tarbijate või muude hüvede kasutajatena;
Hankijatena;
Tööpanuse kaudu;
Teenuste kasutamise kaudu;
Mõnel muul sarnasel viisil.
Tulundusühistu (2)
Tulundusühistu on piiratud vastutusega ühing, kus eeldatakse 
liikmete  isiklikku  osalemist, üldjuhul aga mitte isiklikku vastutust. 
Tulundusühingu asutamine toimub tulundusühistu seaduses sätestatud 
korras.
Tulundusühistu  võib asutada vähemalt 5 füüsilist või juriidilist 
isikut. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja 
revisjonikomisjoni.
Ühistu asutamiseks sõlmivad  asutajad  asutamislepingu. 
Asutamisleping  ja põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja 
neile kirjutavad alla kõik asutajad.
Tulundusühistu (3)
Kui põhikirjas ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku 
vastutust, peab  osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Kui 
aga põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, 
peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2500 
eurot. Ühistu liikmeks ei saa olla riik.
Üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks on igal ühistu 
liikmel üks hääl. Ühistu liikmeks astuja esitab avalduse, 
otsuse teeb ühe kuu jooksul ks üldkoosolek, nõukogu või 
juhatus, olenevalt sellest kuidas see põhikirjas on 
sätestatud.
Tulundusühistu (4)
Lahkuda saab ühistust kas liikme kirjaliku avalduse alusel või 
arvatakse liige ühistust välja seaduse või põhikirjaga 
ettenähtud alustel.
Väljaastumise avaldus tuleb esitada vähemalt 3 kuud enne 
väljaastumist. Väljaastumise tähtaega võib pikendada põhikirja 
või lepinguga kuni 5 aastani, arvates liikmeks saamisest.
Ühistu  puhaskasum  jaotatakse reservidesse, mis ei kuulu 
liikmete vahel jagamisele. Dividendi suuruse kinnitb 
üldkoosolek.
Tulundusühistu (5)
Ühistu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek ja 
juhatus. Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle 
200 liikme või kui osakapital on üle 25 000 euro.
Ühistu raamatupidamist ja aruandlust kontrollivad ühistu 
audiitor   või revident. Audiitor peab olema, kui osakapital 
on üle 25 000 euro või see on ette nähtud seaduse või 
põhikirjaga.
Tulundusühistu lõpetamine
Ühistu lõpetamise alused on: üldkoosoleku otsus, 
kohtulahend , tähtaja möödumine, ühistu pankroti 
väljakuulutamine.
Ühistu sundlõpetamise puhul toimub lõpetamine 
kohtumäärusega.
Ühistu lõpetamisel toimub selle likvideerimine.
Likvideerijad lõpetavad ühistu tegevuse, nõuavad sisse 
võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.
Tulundusühistu lõpetamine 
(2)
Alles jäänud vara jaotatakse liikmete vahel vastavalt 
nende osamaksudele, kui põhikirjas ei ole sätestatud 
teisiti.
Aktsiaselts (AS) ja Osaühing 
(OÜ)
Seaduse sõnastusest ilmneb OÜ ja AS võrdlemisel kolm erinevust:
OÜ kohta on kehtestatud märksa vähem norme kui AS kohta;
OÜ kohta käivad normid on dispositiivsemad (see on põhimõte, 
mille kohaselt võib võlaõigusseaduses sätestatust poolte kokkuleppel 
kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otseselt sätestatud või sätte 
olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine on keelatud) st 
ühingu (seltsi) põhikirjaga saab mitmetes olulistes küsimustes ette 
näha seaduses sätestatud erinevaid kokkuleppeid;
OÜ on seaduses antud võimalus tegutseda väiksemate 
formaalsustega.
Aktsiaselts (AS) ja Osaühing 
(OÜ) (2)
Nii OÜ’s kui ka AS’s on osanike/aktsionäride vastutus piiratud:
AS on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud  aktsiakapital . 
Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, selts 
aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga (ÄS 
§221). AS puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise, 
juhtimise, vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nõuded 
ning miinimumkapitali nõue 25 000 eurot.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. 
Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing 
vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 
Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot (ÄS § 135).
Asutamine
AS asutajaks  võib olla füüsiline isik või juriidline isik. AS võib 
asutada ka üks  asutaja . AS asutamisel tuleb teha kolm 
asutajapoolset õigustoimingut: 1) sõlmida asutamiselping; 2) tasuda 
aktsiate eest ja 3) esitada kandeavaldus. Asutamisleping peab olema 
notariaalselt tõestatud. 
Asutamise korral kinnitatakse asutamislepinguga ka põhikiri ning 
määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti audiitor . Kui AS’l 
on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse, mis peab sisaldama 
samu andmeid kui asutamisleping ja sarnaselt asutamislepinguga 
peab olema notariaalselt tõestatud.
Asutamine (2)
OÜ asutamine toimub analoogiliselt AS’i asutamisega. OÜ 
asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik. Ainus suurem 
erinevus on vaid  audiitori kasutamises. OÜ asutamisel ei 
ole nõutav, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse 
hindamist, ta peab seda tegema üksnes juhtudel, kui 
mitterahalise sissemakse suurus ületab 2500 eurot või kui 
kõik mitterahalises sissemaksed moodustavad kokku 
rohkem kui poole osakapitalist. Selline kord muudab OÜ 
asutamise lihtsamaks ja kiiremaks. Seadus annab võimaluse 
asutada OÜ ka ühel isikul.
Aktsia ja osa
Aktsionäri osalust AS’i varas  iseloomustab aktsia ja 
osaniku osalust varas iseloomustab osa.
Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa 
nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe 
euro täiskordne.
Igal osanikul võib olla üks osa. 
Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 
senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab 
see olema 10 sendi täiskordne. 
Igale aktsionärile võib  kuuluda  mitu aktsiat.
Aktsia ja osa
Osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule.
OÜ osa läheb osaniku surma korral üle tema pärijatele, 
kui põhikirjas ei ole ette nätud teisiti.
Aktsia on üldjuhul vabalt võõrandatav.
Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle tema pärijale. 
Osaniku ja osaühingu ning 
aktsionäri ja aktsiaseltsi 
suhted
Aktsionäre ja osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda 
võrdselt (ÄS § 154 lg 1 ja 272). Väljamakseid nii 
aktsionärile kui ka osanikule võib teha puhaskasumist või 
eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Igale 
aktsionärile/osanikule makstakse osa puhaskasumist 
(dividend) vastavalt aktsiate või osa nimiväärtustele. 
Põhikirjaga võib ette näha ka teistsuguse dividendi 
arvestamise korra.
Juhtimine
Aktsiaselts
Osaühing
 Üldkoosolek- kõrgeim juhtimisorgan. 
 Osanike koosolek – on pädev vastu 
 Korraline (toimub 1 kord aastas) ja erakorraline 
võtma otsuseid, kui on  esindatud  üle 
(kutsub kokku juhatus, nõukogu või aktsionärid).
poole osadega esindatud häältest, kui 
 Viiakse läbi AS  asukohas , kui põhikirjaga ei ole 
põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat 
ette nähtud teisiti. 
esindatuse nõuet. 
 Otsuseid võib vastu võtta, kui kohal on üle poole 
aktsiatega  esindatud häältest, kui põhikirjaga ei 
 Osaniku häälte arv peab olema võrdeline 
ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
tema osa suurusega. Osa iga üks euro 
 Põhikirja muutmise otsus loetakse vstuvõetuks, 
annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole 
kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 
ette nähtud teisiti.
üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjas 
ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. 
 Osanik võib osaleda koosolekul isiklikult 
 Üldkoosolek protokollitakse ja tõestatakse 
või esindaja kaudu, kelle esindusõiguse 
notariaalselt, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu 
olemasolu on kirjalikku taasesitamist 
liikme valimise või  tagasikutsumise  aluseks või 
võimaldavas vormis dokumendiga 
nõukogu kohta põhikirjas  muudatuse  tegemise 
tõendatud. Juhatuse liikmed valitakse ja 
aluseks.
kutsutakse tagasi osanike poolt.
Juhtimine (2)
Aktsiaselts
Osaühing
 Juhatus – esindab ja juhib. Liige 
 Juhatus-  juhtorgan , esindab ja juhib 
valitakse kolmeks aastaks. Põhikirjaga ei 
osaühingut. 
või sätestada, et see tähtaeg oleks pikem 
 Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui 
kui 5 aastat.
põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud.
  Tasu makstakse vastavalt nõukogu 
 Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel 
otsusele. 
esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei 
ole ette nähtud teisiti.
 Juhatuse liige ei pea olema aktsionär, 
   Liikmetele  makstakse tasu, suurus ja 
küll aga teovõimeline füüsiline isik. Ei 
maksmise kord määratakse osanike otsusega, 
või olla pankrotivõlgnik. ‘
nõukogu olemasolul, aga selle otsusega. 
 Vähemalt poolte liikmete elukoht peab 
 Kutsub kokku osanike koosoleku. 
olema Eestis, mõnes teises Euroopa 
  Juhatusel  võib olla üks liige (juhataja) või 
Majanduspiirkonna liikmesriigis või 
mitu liiget. 
Šveitsis.
 Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse 
 Juhatuse liikmete õigused ja kohustused 
liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. 
oleks mõistlik määrata 
Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. 
käsunduslepinguga.
Juhtimine (3)
Aktsiaselts
Osaühing
 Nõukogu – planeerib AS’i tegevust ja 
 Nõukogu – peab olema, kui see on 
korraldab juhtimist ning  teostab  järelvalvet 
juhatuse tegevuse üle. 
ette nähtud osaühingu põhikirjas.
 Valib ja kutsub tagasi juhatuse liikmed. Annab 
 Kui osaühingul on nõukogu, peab 
juhatusele korraldusi AS juhtimisel. 
 Nõukogul on 3 liiget, kui põhikiri ei näe ette 
juhatus juhtimisel kinni  pidama  
suuremat liikmete arvu. 
nõukogu seaduslikest 
 Liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, 
korraldustest.  Tehinguid , mis 
kes ei pea olema aktsionär. 
 Nõukogu liikmeks ei tohi olla juhatuse liige, 
väljuvad igapäevase 
audiitor, pankrotivõlgnik ega isik kellelt on 
majandustegevuse raamest, võib 
seaduse alusel ära võetud õigus  olle  ettevõtja. 
juhatus teha ainult nõukogu 
 Liikmed valib üldkoosolek 5 aastaks.
  Nõukogu tegevust korraldab nõukogu 
nõusolekul. 
esimees, kelle valivad nõukogu liikmed endi 

hulgast. 
Valib ja kutsub juhatuse liikmed 
tagasi. 
Aktsiakapitali ja osakapitali 
suurendamine ja 
vähendamine
Aktsiaselts
Osaühing
 Suurendamine - Aktsiakapitali võib 
 Suurendamine -Osakapitali 
suurendada uute aktsiate väljalaskmisega 
suurendamise otsus on vastu 
või olemasolevate aktsiate  nimiväärtuse 
võetud, kui selle poolt on antud 
või arvestusliku väärtuse 
suurendamisega. 
vähemalt 2/3 koosolekul osalenud 
 Aktsiakapitali suurendamise otsus on 
osanike häältest. 
vastu võetud, kui selle poolt on antud 
 Kui osakapitali suurendamise tõttu 
vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud 
tuleb muuta põhikirja, peab 
häältest. Põhikirjaga võib ette näha 
põhikirja muutmise otsustama 
suurema häälteenamuse nõude. 
enne osakapitali suurendamist. 
 Kui aktsiakapital on täielikult sisse 
makstud esitab juhatus äriregistrile 
 Kui osakapital on täielikult sisse 
avalduse aktsiakapitali suurendamise 
esitab juhatus äriregistrile avalduse 
äriregistrisse kandmiseks. 
osakapitali suurendamise 
äriregistrisse kandmiseks.
Aktsiakapitali ja osakapitali 
suurendamine ja 
vähendamine
Aktsiaselts
Osaühing
 Vähendamine - Aktsiakapitali võib 
 Vähendamine -Osakapitali 
vähendada aktsiate nimiväärtuse või 
arvestusliku väärtuse vähendamisega või 
vähendamise otsus on vastu 
aktsiate tühistamisega. 
võetud, kui selle poolt on antud 
 Aktsiakapitali vähendatakse 
esmajärjekorras aktsiaseltsile kuuluvate 
vähemalt 2/3 koosolekul osalenud 
oma aktsiate arvel. 
osanike häältest. 
 Aktsiakapitali vähendamise otsus on 
vastu võetud, kui selle poolt on antud 
 Osakapitali vähendamise 
vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud 
äriregistrisse kandmise avalduse 
häältest. Põhikirjaga võib ette näha 
suurema häälteenamuse nõude. 
esitab juhatus mitte varem kui 
 Aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse 
kolme kuu möödudes osakapitali 
kandmise avalduse esitab juhatus mitte 
vähendamise teate avaldamisest.
varem kui kolme kuu möödudes 
aktsiakapitali vähendamise teate 
avaldamisest. 
Lõpetamine
Aktsiaselts
Osaühing
1) üldkoosoleku otsusega;
1) osanike  otsusel ;
2) kohtulahendiga;
2) kohtulahendiga;
3) aktsiaseltsi pankroti 
3) osaühingu pankroti 
väljakuulutamisega;
väljakuulutamisega;
4) aktsiaseltsi 
4) osaühingu pankrotimenetluse 
pankrotimenetluse raugemisega 
raugemisega enne pankroti 
enne pankroti väljakuulutamist.
väljakuulutamist.
Ühinemine
Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav 
ühing). Ühendatav ühing loetakse lõppenuks.
Äriühingud võivad ühineda ka  selliselt , et asutavad uue äriühingu. 
Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks. Ühinemisel läheb 
ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale 
ühingule. 
Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas 
kohustused, sellele üle.
Ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel 
ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Uue ühingu 
asutamisel saavad selle osanikeks või aktsionärideks ühinevate 
ühingute osanikud või aktsionärid.
Jagunemine
 Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta  jaotumise  või eraldumise teel.
 Jaotumisel annab jagunev ühing oma vara üle omandavatele ühingutele. Omandav 
ühing võib olla olemasolev või uus ühing. Jaotumisel jagunev ühing loetakse 
lõppenuks.
 Jaotumisel saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid omandava ühingu 
osanikeks või aktsionärideks.
 Eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle ühele või  mitmele  omandavale 
ühingule.
 Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing.
 Eraldumisel saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu 
osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing.
 Omandavateks ühinguteks võivad üheaegselt olla Eestis äriregistrisse  kantud  
olemasolevad  või uued ühingud.
 Jagunemisel osalevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki äriühingud, kui 
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Ümberkujundamine
Äriühingu võib ümber kujundada teist liiki äriühinguks. 
Tulundusühistu ümberkujundamine, samuti 
tulundusühistuks ümberkujundamine ei ole lubatud.
Ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid 
saavad uue ühingu osanikeks või aktsionärideks.

Document Outline

• Äriseadustik
• Äriõigus
• Äriühingud
• Äriühingud (2)
• Füüsilisest isikust ettevõtja FIE
• Füüsilisest isikust ettevõtja FIE (2)
• FIE positiivsed küljed
• FIE negatiivsed küljed
• Täisühing (TÜ)
• Usaldusühing (UÜ)
• Täis- ja usaldusühing
• Täis- ja usaldusühing (2)
• Täis- ja usaldusühing (3)
• Täis- ja usaldusühingu esindamine, vastutus ja lõpetamine
• Slide 15
• Slide 16
• Tulundusühistu
• Tulundusühistu (2)
• Tulundusühistu (3)
• Tulundusühistu (4)
• Tulundusühistu (5)
• Tulundusühistu lõpetamine
• Tulundusühistu lõpetamine (2)
• Aktsiaselts (AS) ja Osaühing (OÜ)
• Aktsiaselts (AS) ja Osaühing (OÜ) (2)
• Asutamine
• Asutamine (2)
• Aktsia ja osa
• Slide 29
• Osaniku ja osaühingu ning aktsionäri ja aktsiaseltsi suhted
• Juhtimine
• Juhtimine (2)
• Juhtimine (3)
• Aktsiakapitali ja osakapitali suurendamine ja vähendamine
• Slide 35
• Lõpetamine
•  Ühinemine
• Jagunemine
• Ümberkujundamine