DIALOGUE La journaliste: Wolfgang Amadeus Narvik, vous êtes une pianiste connue. Racontez-nous une journée normale. W.A.N: Je n'ai pas de journée normale! Bon, je plaisante. Je me réveille à cinq heures le matin, puis je me lave. La journaliste: À quelle heure vous vous levez, en général? W.A.N: Je me lève à cinq heures et quart. Ensuite je m'habille. La journaliste: Comment est-ce que vous vous habillez? W.A.N: En général je mets la robe blanche à carreaux, le cardigan rose et les chaussures noires. La journaliste: Qu'est-ce que vous faites àpres ça? W.A.N: Je me brosse les dents, je me coiffe et je fais la cuisine. La journaliste: Qu'est-ce que vous préparez? W.A.N: Je fais frire du poulet et des haricots verts. Je bois un bon lait chaud. La journaliste: Qu'est-ce vous faites après manger? W.A.N: Je vais à la salle de musculation et àpres je vais faire du shopping. À midi j'arrive à la maison. La journaliste: Quand est-ce que vous j...
Kõik arvame teadvat, mis on ajaleht. Oleme seda lugenud, katsunud, krabistanud, sellega tuba tapeetinud, tuld süüdanud, kasutanud seda olulises kambris. Reporteri põhitöö on teavet koguda ja sellest erinevates anrites lugusid kirjutada. Toimetaja toimetab reporterite kirjutatud lugusid, annab neile viimase lihvi. Sõnastab vajaduse korral ümber, lühendab, nõuab reporterilt lisateavet, jälgib erapooletust ja tasakaalustatust. Kannab hoolt grammatiliselt õige ja korrektse keelekasutuse eest. Mõnikord paneb loole ka uue pealkirja. Kogu tema töö seisneb lugude selgemaks, arusaadavamaks ja täpsemaks tegemiseks. Uudisel on miljon määratlust nagu armastuselgi. Mis on ühele uudis, pole seda teisele mitte. Väidetakse: uudis on see, mis huvitab laiu masse ja millest pole varem räägitud. Või materjal, mida peab teadma ja mis aitab probleemi mõistusepäraselt lahendada. Ning teave, mis aitab meelt lahutada. KES tegi, kellele tehti, kellega juhtu...
Aktuaalse Kaamera ja Reporteri võrdlus Need saated erinevad üksteisest: vaatajaskonna poolest, uudiste poolest. Aktuaalne kaamera on tõsisem ja seal räägitakse ka ülemaailmselt tähtsatest teemadest. Nt. 29. märtsi saates: BRICS maailmamajanduses, streik Hispaanias, Taani laevaõnnetus jms. See pole lihtsalt saade millega õhtut sisustada, vaid seda vaadates saab end korralikult päeva jooksul toimunuga kurssi viia. Reporter on pigem meelelahutussaade, seal on rohkem seltskonnauudiseid ja see on väga Eestikeskne. Välismaailma teemadest räägitakse seal vähem ja siis on need ka sellised `'Hiinas sündis haruldane panda'' stiilis. Pole eraldi spordiosa, nagu on AK-s Õhtulehe ja Postimehe võrdlus Õhtulehe teemad on sageli väga isiklikku laadi ja kalduvad kollase ajakirjanduse poole. Mingeid
vljapanekRaadionitus Oisu muuseumis . 2001.aastal toimus -"Kuma - raadio Eestimaa sdames." 2002.aastal toimus -"Raadio Elmar - 5." 2003.aastal toimus -"Pevakaja - 45." 2004.aastal toimus - Tri raadiosaatejaam Paide Gmnaasiumis. 2005.aastal toimus -Muusikaline tund Eesti raadios 1964-1996. 2006.aastal toimus -"Tagasipilk RAMETO tegemistele" Raadiomaja galeriis. 2007.aastal toimus-"Lasteraadio - 80." 2008.aastal toimus-"Vike Muuseumirott 2009." 2009.aastal toimus-"Reporter Lembit Lauri." 2010.aastal toimus-"Seitse ngemust Eestist" Tartumaa Muuseumis. On ka erinevad kogud.Fotokogu koosneb peamiselt raadio- ja televisiooni ning kodumaise raadiotstuse ajalugu kajastavatest fotomaterjalidest. Lisaks on kogus ringhlingu levikut, -ajaloo jdvustamist ja muuseumi tegevust kajastavaid fotosid. Arhiivkogu koosneb peamiselt raadio ja televisiooni ajaloo ning vastuvtjate valmistamise ja ringhlingu kuulamise ajalooga seotud raamatutest,
ALLIKAD Reporteritöö – töö, mida tehakse ennem loo kirjutamist. Allikad ja info hankimise viisid. Inimene, kellel on vajalik info, on allikas. Jaotatakse kolme liiki: füüsilised allikad; reporter ise kui allikas; teised infot omavad inimesed. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad. Infot saab hankida mitmeti: • Ajakirjanik saab ise osaleda sündmuses ja nähtu-kuuldu ülesse kirjutada. • Ajakirjanik saab hankida infot lugedes kirjalikke materjale. • Ajakirjanik saab küsitleda inimesi, kes osalesid sündmuses jne. Ajakirjanik kui allikas Üks allikas on lugu kirjutav ajakirjanik ise. Omad teadmised, arvamused, seisukohad, tunded.
Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb. Tausta uurimine Teiseks tuleks uurida allika tausta, et enne intervjuud võimalikult palju teada. Esiteks, allikad vastavad paremini kui reporter on ette valmistanud ja nende vastu huvi näitab. Teiseks, kui allikas ei taha vastata, siis tausta uurimine valmistab ette selliseks olukorraks. Tuleb mõelda, kuidas võib suhtuda allikas teemasse ning mida vastata. Tausta jaoks on palju infoallikaid: varasemad uudised, kõned, biograafiad jne. kui allikast on tehtud ennem uudis, siis kasulik on rääkida selle reporteriga, kes seda tegi. Küsimuste koostamine - Kui ülesanne selge ja taustainfo olemas, võib tegelda küsimustega.
Pärnu 88010 Estonia 4. November 2011 Mrs Tambu 21 park street Pärnu 88010 Estonia Dear Mrs Fox I'am writing in reply to your advertisement in Pärnu Postimees to apply to the position of news reporter. In 1992 I graduated Tartu University with summa cum laude. In 1992 I finished high-school in Pärnu Coeducational School with gold medal. I worked as a news reporter and did some illustrations at Eesti Ekspress from 1992-1996, this company went to bankrupt so I was invited to Äripäev. I worked as news reporter at Äripäev from 1996-2006. I'd love to work with Pärnu Postimees, becouse I think this newspaper needs a good news reporter.
Curriculum Vitae Peeter Kuusk Mai 35 Pärnu 80011 ESTONIA Tel: 50123567 E-mail: [email protected] Objective: To get a position in Pärnu Postimees as a news reporter. Education: In 1992 graduated from Tartu University with summa cum laude. -Studied journalism. In 1988 finished high-school in Pärnu Coeducational School with gold medal Carreer: In 1992-1996 worked at Eesti Ekspress. -News reporter and illustrator. In 1996-2006 worked at Äripäev. -News reporter. Skills: Languages Estonian - native
Salomon ronib puu otsast alla ja märkab Jaani. Nad satuvad sõnasõtta. Siinkohal olgu öeldud, et rahvas jälgib pingsalt näitemängu. Jaan seletab Salomonile oma ,,leiutistest" ja Salomon Jaanile oma ,,maailmakuulsatest lugudest ja luuletustest". Pealtvaatajad puhkevad naerma, sest mõlemad mehed on väga totrad. Näitemäng lõppeb, publik plaksutab. Näitlejad lahkuvad. Rahva seast tõuseb püsti mustas kuues mees, seab oma sammu lava poole, kus teda ootab tool ja reporter. Rahvas ei tunne meest ära see on kirjanik ise. Publik plaksutab, kirjanik on meelitatud. Reporter esitab küsimusi, kirjanik vastab ja publik kuulab. Bornhöhe ütleb, et ta sündis Rakvere lähedal Kullaaru mõisas 17. Veebruaril 1862. aastal ja ta lisab veel, et talle meeldis lapsepõlves väga teater ning ta oli koolis tubli saksa keel oli suus, matemaatikas tugev, nii et lõpetas keskkooli heade hinnete ja auhinnaga. Reporter laseb tänapäeva õpilastel Bornhöhed iseloomustada
HORNET'S NEST To begin with, although this book is considered to be a thriller, it is rather a book about the personalities of the main characters. The main characters are unhappily married Judy Hammer a police chief in Charlotte, Hammer's deputy 42-year-old volunteer policewoman Virginia West and a young handsome volunteer reporter Andy Brazil, who is assigned to ride with West while doing the casual patrol. It is story about the relationship between Andy Brazil and Virginia West. Deputy chief Virginia West likes and respects her boss. But with an increasing number of visiting businessmen being murdered in her city by a maniac who is painting his victims bright orange, she finds it hard to accept Hammer's edict that a rookie reporter should ride on patrol with her to better relations with their citizens
Tänavaküsitlus: Kuidas suhtute koolides olevasse usuõpetusse ? Carmen-Meelike See 13.september 2011 14.00 Kooli alguses ehk siis septembri kuu keskpaigas käis Õhtulehe reporter küsimas koolinoortelt kuidas nad suhtuvad uude õppeainesse kui usuõpetusse ? Reporter tegi esimese visiidi Tallinna Tehnikagümnaasiumi õpilastele . Kooli ette jõuti täpselt siis , kui parajas vanuses olevatel noortel tunnid lõppemas olid ning värsked õppurid sammud kodu poole seadsid . ,,Julgemad koolijütsid jooksid ise meie juurde ja küsisid , et kas Te teete mingit saadet ja kas see ka kunagi kusagil väljastatakse ?" meenutab reporter. Nii me siis võtsimegi ühe esimestest vapratest ette .
Ajakirjaniku töö allikatega Ajakirjaniku hinnatakse eeskätt selle järgi, kui hästi ta suudab edasi anda sündmust,esiplaanile seada fakte ja isikuid, mitte oma jutustust. ESMAALLIKAS on sündmuskohal viibiv ajakirjanik ise, tema on alati parim allikas.Reporter on parim vaatleja, kes suudab leida sündmuste kajastamiseks kõige vajalikuma info. Teiseks info allikaks on sündmuses osalejad,tunnistajad või pealtnägijad, keda ajakirjanik küsitleb.Kuna neilt saab ajakirjanik valdava osa infost, on vaja jõuda sündmuspaika võimalikult kiiresti.Nii saadakse allikalt ka emotsionaalselt värskeima info. JUHUALLIKA korral peab reporter kontrollima tema usaldusväärsust ning info tõesust.
IV plokk: ilm. Ilm Eestis ja mujal maailmas, lähipäevade ilmaprognoos. Erinevad ilmateadustajad. V plokk: lõpulugu ja uudistesaate lõpetamine. Lõpulugu on eranditult pühendatud pehmetele uudistele, on võrreldes teiste saates esitatud lugudega oluliselt meelelahutuslikuma sisuga ning seega eristub teistest uudislugudest väga selgelt. Enamasti on see positiivne meelelahutusliku sisuga lugu inimlikule huvile rõhuva iseloomuga. 2. Kanal2 "Reporter" "Reporter" oli esmakordselt eetris 30. augustil 2004. Tavapäraselt on eetris kell 19.00, suvisel perioodil kell 20.00 kestvusega 60 minutit. Saatejuhtideks on: Olaf Suuder, Tanel Talve ja Jürgen Fogel. Eetris on korraga üks saatejuht. Saatejuhid sobivad formaati hästi ja jätavad hea mulje. Sihtrühmaks on Eesti „keskmine“ inimene alates 4. eluaastast. Kuna tegemist on enamasti meelelahutusliku saatega, siis on vaatajaskond lai, on populaarne ka teismeliste hulgas. Kogupere saade.
Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960. põlvkonna suurte nimede seast paljude arvates esimene. E. K. L.: "Samas on ta sellest plejaadist enam kui keegi teine rockerite põlvkonna keskne poeet. Ta tuli 1958. aastal kirjandusse kui nooruk õhtuselt tänavalt, vihmast ja neoontulede peegelduste vahelt. Mõnedki tema esimestesse poeesiakogudesse ("Trompetisoolo", 1962; "Reporter värsikaameraga", 1966 jt.) koondatud värsid said kultuslikeks. Nende selge sõnastus ja meeldesööbiv värsivorm oli mõistetav väga laiale lugejaskonnale." Andres Langemets: "Arvi Siig debüteeris esimeses luulekassetis 1962, aga 1966 ilmunud "Reporter värsikaameraga" oli raamat, mis pani tema rolli ja asendi luules pikaks ajaks paika. Seal oli ajakirjanduslikku luulet mitmetel teemadel, aga silma torkasid tolleaegse tänava- ja kõrtsielu pildid
Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960. põlvkonna suurte nimede seast paljude arvates esimene. E. K. L.: "Samas on ta sellest plejaadist enam kui keegi teine rockerite põlvkonna keskne poeet. Ta tuli 1958. aastal kirjandusse kui nooruk õhtuselt tänavalt, vihmast ja neoontulede peegelduste vahelt. Mõnedki tema esimestesse poeesiakogudesse ("Trompetisoolo", 1962; "Reporter värsikaameraga", 1966 jt.) koondatud värsid said kultuslikeks. Nende selge sõnastus ja meeldesööbiv värsivorm oli mõistetav väga laiale lugejaskonnale." Andres Langemets: "Arvi Siig debüteeris esimeses luulekassetis 1962, aga 1966 ilmunud "Reporter värsikaameraga" oli raamat, mis pani tema rolli ja asendi luules pikaks ajaks paika. Seal oli ajakirjanduslikku luulet mitmetel teemadel, aga silma torkasid tolleaegse tänava- ja kõrtsielu pildid
kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loota mälule. Kohe ülesse kirjutada oma loo tuum, küsimused, millele on vaja vastuseid otsida. Planeerimine ehk kodutöö Planeerimise võib jagada kaheks: esmalt valida uudise teema, sõnastama uudise teema ja määratlema uudise parameetrid; teisalt analüüsida materjali, mõelda läbi küsimused, millele uudis vastab ning kavandada lisamaterjali strateegia. TEEMA, TUUM JA MUUD PARAMEETRID 1. Uudisväärtusliku teema leidmine – reporter peab ise olema aktiivne teemade otsija. Reporter on sama hea kui on tema allikad. Korraldada ajurünnakuid, lugeda teisi uudiseid, vihjetelefonid. 2. Homse lehe teemade valimine – Selleks : võrrelda uudisväärtuste ja ajalehe enda lisakriteeriumite seisukohast; võrrelda valitud teemasid lehenumbri mitmekesisuse seisukohast; kontrollida, et teemasid poleks valitud lähtudes pseudouudisväärustest ega poleks ka pseudosündmusi; kontrollida eetilisi probleeme. 3
üles leida. Ootamatud ja varjatud sündmused Pooloodatud avalikud sündmused. Need on sündmused, mis on üldiselt ette teada, kuid konkreetselt ootamatud. Sündmused, mille juhtumine on suur. Selliste uudiste edukaks jahtimiseks on kolm põhimõtet: 1. Iga valdkond, kus selliseid sündmusi võib juhtuda, peab olema lehes kaetud reporteriga, kellelon kohustus pidevalt ja järjekindlalt jälgida oma valdkonda, et sündmusi mitte maha magada. 2. Selline reporter peab omama palju taustateadmisi oma valdkonnast ning väga häid püsiallikaid, kes talle infot annavad. Aitab ennustada sündmusi ja tööd teha nendega. 3. Toimetuse juhid, kes planeerivad lehte, peavad pidevalt jälgima valdkonna reportereid, mis neil uudist on; mida on täna oodata. Ootamatud avalikud sündmused. Sellised sündmused on väga väikese toimumise tõenäosusega, kuid nende toimumist ei varja keegi. Siia kuuluvad tulekahjud, lennuõnnetused jne.
televiisori vaatamise üldise sageduse, kanalirepertuaari ja muude meedialiikide kasutamise osas. (Rannu, 2010) 3.1. Peamised televaatajate tüübid Uuringu ,,Meediateemaline arvamusuuring 2010" järgi on Eesti televaatajate tüübid järgmised: 1. Tasakaalukas vaatleja (16% eestlastest) on mõõdukas televaataja, kes eelistab pigem elamuslikku programmi. Eelistuste esikohal on ,,Pealtnägija", uudistest on ,,Reporter" ja ,,Aktuaalne kaamera" võrdsel tasemel. Ülejäänud programmist tõusevad esile kultuurisaated. Vaatab Kanal 2 ja ETVd, vähem TV3. 2. Eesti lugudele orienteeritud, maalähedane traditsionalist (15% eestlastest) on väga sagedane televaataja. Ta on mitmekülgsete saate- 10 eelistustega, eeskätt jälgib uudiseid ning seejärel kodumaist elamuslikku
Tsensuur avaldavate materjalide eel- või järelkontroll Meedia avatus sõltub riigikorrast ja teenib valitseva ideoloogia huve Mittedemokraatlikes riikides liigub info ülalt alla ehk võimust rahvani Meedia liigid: · Ajalehed · Ajakirjad · Raadiojaamad · Telekanalid · ,,uus meedia" · Ristmeedia Allikas inimene, kes annab ajakirjanikule olulist infot Juhuslik ehk ühekordne allikas näiteks õnnetuse pealtnägija Püsiallikas reporter saadab pidevalt infot. Oht, et võib manipuleerida. Objektiivsus reporter ei esita oma arvamust, järeldusi, vaid fakte Täpsus faktid on õiged ja kontrollitud Tasakaalustatus sõna saavad kõik osapooled Erapooletud (õiglus) lugejale andtakse kogu info, mis on olemas, ja ta teeb ise lõppjärelduse. Mis on eelnimetatud 7 uudisväärtuse kriteeriumit ? 1) Sündmuse värskus 2) Sündmuse geograafiline ja emotsionaalne lähedus
sellel kindlalt vastu. Brissenden annab Martinile 100 dollarit. Martin läheb Mariaga talle kingitusi ostma. Näeb Ruthi. 36. Brissenden tutvustab "maa soola" targad inimesed. 37. Saadab "Efemeeri" ajakirjale ning hakkab kirjutama. Läheb Ruthile külla. Martin vaidleb kohtunikuga ja mr. Morse'iga. 38. Brissenden saadab Martini sotsialistide parteikoosolekule. Martini mõtted avaldasid seal muljet (tal lubati rääkida üle lubatud viie minuti). Seal koosolekul olnud noor reporter tegi ka oma kõne. 39. Seesama noor reporter kirjutas Martini kohta artikli (esilehel), kus kirjutas, et Martin on sotsialistide liider. Reporter tuleb talle külla. Brissenden tahtis talle peksa anda. Reporter üritab Martiniga intervjuud teha, kuid saab hoopis naha peale. Järgmisel päeval ajalehes jälle Martinist artikkel, kus teda näidati ühiskonna vaenlasena. Ruth saatis talle kirja. Martin vastas, kuid Ruth ei vastanud. Müüjad ei
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale
imeõhukesed ja kaasaskantavad. Arvutit kasutatakse töötamiseks, meelelahutuseks, teabe saamiseks. Ka telekanalid on teinud suuri muutusi. Vanasti oli olemas paar algelist telekanalit, nüüd on kanaleid aga tuhandeid ja need on pühendunud teatud aladele. Näiteks on olemas spordi,-ajaloo,- muusikakanaleid. Meedia ülesandeks on anda infot teatud inimestele just neile sobival viisil, seda just seetõttu, et noored ja vanad inimesed on väga erinevad. Heaks näiteks on uudistesaated AK ja Reporter. AK on suunatud inimestele, kes tahavad teada rohkem poliitikast ning tõsiseid uudiseid. Noortele meeldivad aga huvitavamad ning meelelahutuslikumad uudised ja selleks on Reporter, mis räägib elust enesest ning avardab silmaringi igast eluvaldkonnast. Ka ajalehti ja ajakirju on väga erinevaid. Näiteks on olemas nädalalehti ning päevalehti, üldloetavaid ning erialaseid. Erinevad ajalehed ning ajakirjad on tehtud erinevatele lugejaskondadele
Boliivia kasuks, lootes seal leida eest kõige tugevama revolutsioonilise potenstiaali. Lõplik lahing 1966. aastal Boliiviasse läinud, lõi ta Santa Cruzi regioonis salga, mille eesmärgiks oli uuesti äratada maailma tähelepanu oma unistuse elluviimiseks. Salga asukoht tuvastati oktoobris 1967 valitsusvägede poolt koostöös CIA-ga ning hävitati. Che Guevara sai lahingus haavata ning tapeti haavatuna 9. oktoobril 1967. aastal peale vangivõtmist ilma kohtuta. Jornal do Brasili reporter Carlos Villa Borda kirjutas 13. oktoobril 1967. aastal: "Räägi viie Boliivia ametniku või sõjaväelasega ja sa kuuled viit erinevat versiooni Che surma kohta. Pöördu poliitilise rühmituse või ajalehetoimetuse poole, ja nende surmaversioonid killunevad tosinateks lugudeks, milles ühed on usutavad, teised aga rohkem või vähem fantastilised." Kas surnu oli ikka Che Guevara? Diario de Sao Paulo reporter Joaquim Pinto Nazario külastas mitu kora Che isa, et teada
Jrk / Saade / Kanal / Vaatajaid / Vaatajaid % 1. Õnne 13 / ETV / 223 000 / 17.5% 2. Pealtnägija / ETV / 208 000 / 16.2% 3. Võsareporter / Kanal2 / 198 000 / 15.5% 4. Aktuaalne Kaamera.Nädal / ETV / 181 000 / 14.2% 5. Mida toob aasta 2012? / Kanal2 / 177 000 / 13.8% 6. Rääkimata lugu / Kanal2 / 171 000 / 13.3% 7. Tujurikkuja* / ETV / 169 000 / 13.3% 8. Aktuaalne kaamera / ETV / 165 000 / 12.9% 9. ENSV / ETV / 158 000 / 12.3% 10. Viking Lotto aastaloos / Kanal2 / 156 000 / 12.2% 11, Reporter+ / Kanal2 / 155 000 / 12.1% 12. Mida teie arvate? / ETV / 146 000 / 11.5% 13. Suusatamise MK, Otepää M15 / ETV / 145 000 / 11.3% 14. Sport. Sport / ETV / 143 000 / 11.2% 15. Kuidas elada 100-aastaseks? / Kanal2 / 143 000 / 11.2% 16. Reporter / Kanal2 / 141 000 / 11.0% 17. Superämm / Kanal2 / 139 000 / 10.9% 18. Suusatamise MK, Otepää n,m sprint finaalid / ETV / 139 000 / 10.9% 19. Edekabel* / ETV / 136 000 / 10.7% 20. Mf Kormoranid / ETV / 131 000 / 10.3%
Madis Jürgen Sündinud 9. juunil 1962. aastal Harjumaal. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis 1977-1980 aastatel. Esimesel katsel ülikooli sisse ei saanud, ühe aasta pidas postiljoni ametit. 1981-1896 õppis Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Lõpetas ajakirjanikuna ,esimene töökoht ajakirjas ''Kultuur ja Elu' 1991.aastal läks tööle ajalehe ''Eesti Ekspress'' toimkonda. Töötab seal tänaseni, on olnud nii reporter kui ka toimetaja. Oma lugude paremaks tunnetamiseks on ta sooritanud mitmeid osaluseksperimente. Ta on ärandanud oma auto ja testinud politseinike valvsust, elanud psühhoneuroloogiahaiglas ja kodutute varjupaigas, proovinud kuuaega toime tulla pensionäri rahakotiga, lasknud jala kipsi panna ja katsetanud ratastooliga liikumise võimalusi Tallinnas, toimetanud üle piiri relva jm. sellist. Madis on olnud telesaate "Õhtune Ekspress" üks autoritest (saatest kasvas
Charles Dickens was born in 1812 in Portsmouth. His father was a clerk who earned relatively little money. In 1822 his family moved to London and Charles's education was interrupted by need to take poorly-paid work in factory because his father got into debt and imprisoned. In 1823 he became solicitor's clerk and a year later a newspaper reporter. His first short story was published in 1825 anonymously without payment and later he began writing under pen name `Boz' and described conditions of poverty in England. Ten years later he married Catherine Hogarth with whom he had 10 children. In 1842 he visited USA where he was treated as a celebrity because he was very well-known there. Between 1837 and 1865 some of his finest writings were published, many of them in instalments or monthly parts such as Oliver Twist and Christmas Carol
Chiose veresaun 1822. aastal saatis Türgi Egeuse meres asuva Chiose saarel vastupanu osutunud elanike vastu sõjalaevastiku ning korraldas seal enneolematu massimõrva: üle 20 000 inimese tapeti ja ligi 50 000 müüdi orjaks. Chiose veresaun vallandas Euroopas ulatusliku protestilaine ja pani aluse filhelleenide liikumisele. Filhelleenidega liitusid palju tolle aja Euroopa vaimuinimesed, kes korjasid raha ja hankisid relvi kreeka vabadusvõitlejatele. Intervjuu Victor Hugoga kes toestas filhelleenidide liikumist. K: Mida arvate praegusest olukorrast Chiose saarel? V: Kuna olukord Chiose saarel on täiesti vastuvõetamatu, siis otsustasime kaasmaalastega hakata protestima, ebainimliku käitumise Kreeklaste vastu. K: Kas te olete mõelnud ka sellest enneolematust Chiose veresaunast ka raamat valmis kirjutada? V: Jah, olen tõesti mõelnud, et tulevastel põlvedel oleks midagi lugeda, siis võiks ju sellisest sündmusest midagi...
Schreibstil Ethik Objektivität Werte Namensnennung Defamation Redaktionelle Unabhängigkeit Bildung Weitere Themen Soziale Folgen Die Freiheit der Presse Infotainment Öffentlichkeitsarbeit Gelbe Journalismus Vierte Gewalt Fünfte Gewalt Media bias News Medien Zeitungen Zeitschriften News BroadcastAgenturen Online Photojournalism Alternative Medien Rollen Journalist Marketer Reporter Herausgeber Kolumnist Kommentatoren Fotograf Presenter Meteorologe Production Manager Intern Und so weiter. *Vlog V(ideoB)log die periodisch neue Einträge *Twitter soziales Netzwerk Tagebuch im Internet (Mikroblog) Website, Mobiltelefon, Desktopanwendung, Widget oder WebbrowserPlugin Kann man sagen, dass Blogs sind unsere Spiegel?
MEEDIAKANALID 12.H EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR on Eesti ainus avalik- õiguslik meediatootj a, mille alla kuulub kaks telekanalit, viis raadiojaama ja ligi 15 veebiportaali EESTI TUNTUMAD TELEKANALID NIMETUS LOGO ENIM TUNTUD SAATED JA SARJAD ETV Aktuaalne kaamera, Ringvaade, Terevisioon, ERR uudised, Õnne 13 ETV2 ERR uudised, Aktuaalne Kaamera(vene keeles), animafilmid Kanal 2 Reporter, Kodutunne, Krimi 3+ Aktuaalne kaamera*, Moodne hommik Alina Privalovaga TV 3 Võimalik vaid Venemaal, Naistevahetus, Me armastame Eestit!, Kättemaksukontor TV 6 Ida-Virumaa uudised, Kodu keset linna, Kõige naljakamad koduvideod Talinna TÄNA Uudised, TÄNA+, otseülekanded (sport, TV kultuur) Seitse Muusika, muusikavideod AKTUAALNE KAAMERA http://etv.err
pühapäeval. 21. jaanuaril 2010 võttis Riigikogu 81 poolthäälega vastu otsuse lisada vanavanemate päev riiklike tähtpäevade nimistusse . Vanavanemate päeva tähistatakse septembrikuu teisel pühapäeval ja eelnõu algataja valis selle päeva põhjusel, et ka emade- ja isadepäeva tähistatakse just kuu teisel pühapäeval. Seadusemuudatus sai teoks kodanikualgatuse korras ja eelnõu Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmiseks esitas Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioonile Kanal 2 reporter Heiki Valner . Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Tähtpäev aitab lastel saada teadlikumaks sellest, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad ning tihendaks eri põlvkondade vahelist suhtlemist. Tähtpäev on asjakohane austusavaldus ka riigi poolt ning võimaldab avalikult näidata
Cyrus Smith oli oma reisikaaslastele suureks abiks, tänu tema suurtele teadmistele ja käteosavusele said merehädalised päris hästi hakkama üksikul saarel. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus: Gidion Spilett oli pikka kasvu, 40 aastane, ta kandis punakavardjundiga põskhabet.Ta pilk oli rahulik, terav ja kõike märkav.Ta oli harjunud hetkega haarama kõike vaatevälja üksikasju.Spilett oli tugeva kehaehitusega. Ta oli juba 10 aastat ,,New York Heraldi''reporter, kes ei kohkunud millegi ees, kui oli vaja saada täpset informatsiooni. Ka tema oli võtnud osa kõigist lahinguist nagu Cyrus Smithki. Käsitsedes pliiatsit niisama osavalt kui sulge, saatis ta ajalehele mitte ainult reportaaze, vaid ka pilte. Mulle meeldis Gidion Spilett väga, kuna ta oli väga julge ja abivalmis. Nabuchodonose ehk Nab. Nab oli umbes 30 aastane, tugev, nobe, osav, andekas, rahuliku iseloomuga, vahest
kuritegevus jne. Teemad on eelkõige huvitavad, kuid ei pea olema tähtsad. Uudise 7 põhikriteeriumi · Sündmuse värskus (viimase ööpäeva jooksul) · Sündmuse geograafiline ja emotsionaalne lähedus · Sündmuse mõjukus · Sündmuse osalejate prominentsus (tuntus) · Sündmuse konfliktsus · Sündmuse erakordsus · Sündmuse päevakajalisus Uudise omadused · Täpsus faktid on õiged ja kontrollitud · Objektiivsus reporter ei esita oma arvamusi, järeldusi, vaid fakte · Tasakaal sõna saavad kõik osapooled · Erapooletus lugejale antakse kogu info, mis olemas on ja ta teeb ise lõppjärelduse Ülesehitus · Juhtlõik juhatab uudise sisse, uudise kõige tähtsam osa! · Sündmus juhtlõigu arendus, annab olulisemad faktid · Lisamaterjal, taust Juhtlõik · Konkreetne, lühike, täpne · Sisaldab 20-25 sõna, on tavaliselt üks lause
ja Steve McGuire' Pariisi moodsaimasse hotelli , kus neile serveeriti külluslik hommikueine, anti nad arstide hoole alla ning pakuti ükskõik missugust sealsest üheksast luksuslikust numbrist, et välja puhata. Nad kõik olid sellega päri. Abraham tõusis istukile ja pani teleri käima. Otsekohe süttis tema silmades leek, nähes, et uudistes näidati tema kaaslaste fotosid ning kommenteeriti juhtunut. Reporter oli närviline, seistes õnnetuskohast kõigest kümne meetri kaugusel. Märjal asfaldil, millelt peegeldusid linnatulede valgusvihud, lamasid kaks surnukeha. Abrahami sisemus muutus õõnsaks ning järgmisel hetkel kostis numbris uksekoputus, mille peale ta ehmus. Pea oli mõtetest tühi ja hetkeks talle tundus, et kõik ümbritsev oli kadunud, kuid järgmisel momendil tabasid tema aju koputuse helilained kui noad. Peas oli kakofoonia ja otsustusvõimetus
Ajakirjadest me võime lugeda asjadest mis toimub väljaspool meie riiki kuid muidugi ka elust meie riigis. Samas võib ajakirjandus tekitada vägivalda. Tuues näite Eestist. Ajakirjas Kroonika tehakse maha kuulsat Eesti lauljat. Ning selle laulja fännid võivad tõsta mässu ja tekitada vägivalda,see on meedia halb pool. Televisioon on minu elus lahutamatu osa. Ma vaatan telerit päevas väga palju. Uudised on inimesele kasulikud ja harivad. Mina ise vaatan ainult Kanal 2 uudist Reporter. Uudiste vaatamine ja kuulmine laiendab teadmisi ja püüab tuua tähtsaima uudise inimeseni. Kuid on palju filme ja multifilme mida ei soovitata väikestel lastel vaadata ilma vanemata, kuna sealt võib saada halba eeskuju ja muutuda vägivaldseks. Kuid alati ei pea vägivald kõiki mõjutama. Hästi kasvatatud ja targad inimesed ei lähe kaasa asjadega mis tekitavad vägivalda. Paljud õudusfilmid võivad segada und, ning mõned multifilmid näiteks Digimon võivad liialt suurendada laste
Saame Journal lähemalt tuttavaks de Paris proua Vaqueri pansioniga. 25.03.1834 Millise mulje Vanemtoimetaja:Kristin Kõks salapärane Toimetaja:Laura Burtseva naine oma Ajakirjanik, reporter:Riho Kirsipuu pansionile ja Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili
starts to record all the disappointments in her life. Back in the publishing office where she works, Bridget starts flirting with her boss Daniel Cleaver. After some days she falls in love with Daniel. They spend a lot of time together but they hide their relationship at work. Bridget believes that Daniel is the right man for her until she finds out that Daniel has a lover. Bridget decides to quit the job and find another one. Some days later she gets a job on the television has a reporter. At the same time her mom and dad have marriage problems. So they break up and mom finds a new man. Bridget visits her dad many times and tries to cheer him up. Also she meets Mark everywhere she goes. And on Bridget's birthday they become friends. Mark helps her to cook a birthday meal and Bridget finds out that it doesn't matter how funny clothes he wears, in his heart Mark is very pleasant.
Mina isikliklikult võin julgelt öelda, et ohustan nii öelda meediaväljaandeid selles suhtes, et ajalehti paberikujul ma ei loe, kuna neid kõiki on võimalik leida ka internetist. Raadiot kuulan vaid siis, kui istun autos ja seda enamasti kooli minnes ja tulles. Ajakirjadega eriti kokkupuuteid pole mul kunagi olnud. Televiisorit vaatan aga küll. Hommikuti juhtun vahel nägema ETV kanalilt ,,Terevisiooni", õhtul aga mängivad õhtusöögi kõrval mõnikord ,,Reporter" või TV 3 uudised. Kõige meelsamini vaatan televiisorist spordiuudiseid. Ma usun, et noorem põlvkond ei ohusta meediat mitte mingit moodi. Kõigile meeldib olla maailma asjadega kursis ja teadlik, selle jaoks tulebki kasutada meediakanaleid. Ajapikku muutuvad kõik meedialiigid, mõned saavad populaarsemaks, teiste kasutajate arv väheneb.
ehk investeering tulevikku. Lastetoetust makstakse 300.- igale lapsele kuus. See on ligikaudu 700 miljonit krooni aastast ja selle peale ütleb Ansip , et seda on liiga palju , kuigi tõdeb et 20 % lastest kannatab meie riigis puuduse all. Sellest järeldan ma juba , et ei saa rääkida jätkussuutlikkust Eestist , kui on kahju raha laste peale kulutada ja mõeldakse praeguse elu peale , et ikka ainult endal hea olla . Panin teleka tööle ja sealt hakkas tulema reporter , kus oli küsitlus noortelt gograafia koht . Seda vaadates läksin ma lausa närvi. Inimesed ei teadnud isegi kus Eesti asub. Kas sellist asja kuulates peaksin ma uskuma , et haridusega on kõik korras? Mina arvan siiralt , et kui tahta tagada jätkusuutlikust tuleb alustada lastest ja nende haridusest . Muidu ei jõua meie riik kuhugile!
Nimisõnad Omadussõna Tegusõnad Väljaanded Kirjutis Ilustav Kirjutama Postimees Ajaleht Kirju Huvituma Delfi Raadio Pöörane Küsitlema AK Ajakirjanik Kiire Lugema ERR Reporter Huvitav Uurima Eesti Ekspress MEEDIA Meediaõpetuses me loeme ja kirjutame, arutame ja vaidleme, räägime elust ja uurime elu, õpima küsima ja küsimustele vastuseid leidma, analüüsime ja loome tekste. Marju Lauristin: ''Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.'' Meedia mõjutab kõiki elualasid poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid.
vallakooli, siis Väike-Maarja kihelkonnakooli, kus tema õpetaja oli ka luuletaja-sai innustust õpinguteks. Ta on vaimustuses Juhan Liivi raamatust ,,Vari." Edasi läheb Hugo Treffneri gümnaasiumisse, tutvus seal Darwini õpetusega ja lõpetab selle kooli. Omandas Dostojevskit, mis oli talle väga oluline, tõlkis ära ,,Kuritöö ja karistuse." ,,Inimene on saladus" Dostojevski aforismid , see on ta loomingu põhiteema. Tammsaare töötab ajakirjanikuna, on reporter. Kirjutab pidevalt artikleid. Rahvas sai temast innustust ja ainet. Tammsaare sai nii suureks, sest tal oli ,,aega oma mõte ära mõelda." Ta astub TÜ- sse, alguses vabakutselisena, järgmisel aastal laseb ta ennast päris õpilaseks immakuleerida, läks õigusteaduskonda. TÜ-d ei lõpeta, sest haigestub tuberkuloosi, seal :" Parem siplomita elada, kui diplomiga surra." Läheb Lõuna-Venemaal tervist parandama, kui Venemaalt ära tuleb, läheb Koitmjõele venna juurde, kes oli metsavaht.
.......... lk 4 3.Muud huvid........................ ............................................................lk 5 4. Kasutatud allikad.......................................................................lk 6 Lk 2 Kairit Tuhkanen e. ,,Niki" Kairit Tuhkanen (28)(artistinimega Niki ) , on kogunud kuulsust alates 2006. aasta kevadest, kui ta asus tööle Kanal 2 uudistesaate ,,reporter" ilma ja horoskoobilugejaks. Kairit on sündinud 1980. aastal 15.mail Eestis, Sindi külas. Praegusel hetkel elab ta Pärnus, kuhu rajas ta hiljuti oma kodu. Varem võis teda kohata Tallinnas. Hiljem aga alustas ta oma laulja karjääri. Mis on siiani püsima jäänud. Ometi ei ole ta laulmist kunagi õppinud. Niki esineb küll koos tantsutüdrukute Kriste ja Larissaga. Tänu oma mitte Eestlastlikule elavale temperamendile ja lisaks
pärast filmi mitmeid minuteid reklaame. Mõeldakse küll, et suudetakse reklaamidest üle olla ja nende ohvriks mitte langeda, sest need vihastavad alati inimest, kui põneval hetkel film jäetakse 15 minutiks pooleli. Kuid alateadlikult, tegutsetakse ikkagi reklaamide järgi. Kui esitatakse uut toodet, siis poes tekib ikka soov see järgi proovida, kuigi toode, mida eelnevalt kasutati oli igati sobiv ja ei omanud omadusi, mille üle oleks saanud nuriseda. Vaatasin Kanal 2 uudisesaadet Reporter+. Reklaamipausi ajal, mis kestis 9 minutit, reklaamiti saateid ja filme, Elisa't, riidefirmat Mango , Skype'i, in.ee'd, Volkswagen'i autode soodsaid hindu, Säästumarketi allahindlusi, Marketingi instituuti, Nivea kreemi, Emt Lote- mobiili,www.firmaturg.ee-d, SMS-laenu, vitamiine, Emt kvaliteeti, kontserti, Kaubamaja, immuunsuse suurendajat Actimel'i. Ravimi reklaame oli selle üheksa minuti jooksul kolm. Neile järgnes ka selgitus, et tegemist on ravimireklaamiga
kommenteerima saatekülaline. Saade on väga laia profiiliga, adresseeritud suurtele rahvahulkadele, paljudes vanuseastmetes (~15-...). Saateaeg on minu arvates hästi valitud. Tööinimesed on parajasti koju saabunud, teleri sisse lülitanud, esmalt ,,Aktuaalse kaamera" söögi kõrvale ära vaadanud ja siis diivanile maha istunud. Häirivaks teguriks võiks pidada ainult kolme nn. uudissaate samaaegset kokkulangemist, seda on TV3-e ,,Seitsmesed uudised", Kanal 2-e ,,Reporter" ning eelpool mainitud ETV ,,Ringvaade". Saate ülevaade: Saate esimeses osas räägitakse rahva usaldusest Andrus Veerpalu vastu, Eesti Päevalehest selle uue peatoimetajaga ning kuidas tõrjutakse linde Tallinna Lennujaamas lennukite eest. · Müügile saabusid Andrus Veerpalu toetavad T-särgid · Küsitlus tänaval: Kas inimesed usuvad Andrus Veerpalu? · Intervjuu Eesti Päevalehe uue peatoimetaja Vallo Toometiga
75 000 inimest eelistavad trahvi maksmisele arestimaja Rahvas hoidub trahvide maksmisest nagu surmast palju enam eelistavad inimesed trahvi asemel istuda arestimajas. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Toomas Vareki arvates hakkavadki maainimesed tegema selleks kõik, et trahvi asendada arestimajas olekuga, vahendas Reporter.ee. Tänavu prognoositi eelarvesse koguda trahvide näol 505 miljonit krooni. Sellest rahast on aga tänaseks kätte saadud vaid 100 miljonit krooni. 75 000 inimest hoiab maksmisest eemale. Arestimajades olid aga aastapikkused järjekorrad, et trahvisummast pääseda. Viru vangla avamisega õnneks järjekorda enam pole. Vareki sõnul jääbki õhku küsimus, et kuidas kavatseb riik kätte saada tuleva aasta eelarvesse prognoositud topeltsumma 770 miljonit krooni.
Kõnelood – uudised, mille keskseks on kõned, sõnavõtud jms(koosolekud, kongressid, parlamendiistungid jne. selle põhiprobleemiks on suulise kõne edasiandmine ja olulise info leidmine mahukast ja sidumata materjalist. Kirjalood – uudised, mille aluseks on kellegi teise poolt vormistatud kirjalikud tekstid(teaduslikud uuringud, raportid jne). selle põhiprobleemiks on valmis lugude hindamine sündmuste uudisväärtuse põhjal. Vaatluslood – uudised, mille keskseks infoandjaks on reporter ise, kes on sündmusel kohal ning teeb loo vaatluse põhjal. Olulised on rahvakogunemised: laulupeod, kontsertid jne. Intervjuulood – uudised, mille puhul on allikaks inimene, kellelt küsitakse küsimusi ja esitatakse lugejale intervjuuna. Piltuudised – keskseks on fotod, mitte tekst. Valdkondadelt ja teemadelt võivad need uudised kuuluda erinevatesse rühmadesse. Kõige tavalisem on see,et tegu on poliitiliste uudistega. Lisaks võib nende seas olla ka majandusega seotud uudiseid
· http://patriciabennertheory.blogspot.com/2012/07/patricia-benners-life.html · http://www.patriciabenner.com/ · http://nursing-theory.org/nursing-theorists/Patricia-Benner.php · http://books.google.ee/books?id=93MbfwxAS64C&pg=PA165&lpg=PA165&dq=patricia+benn · http://www.youtube.com/watch?v=efuoDniRhOg Aitäh! http://www.mc.vanderbilt.edu/common/imageresizer/image.php?image=/documents/reporter/newimages/9_9_11/Benner%20lecture%20AR155.jpg&width=500&height=332&hash=92c769808df671 http://nursing.ucsf.edu/sites/nursin g.ucsf.edu/files/imagecache/faculty
Samas võiks sotsiaalmeediat kasutada ka oma vaatajatega kontaktis olemiseks. Põnev oleks, kui saate meeskond avaldaks näiteks päev või kaks enne salvestust, kes on nende stuudios intervjueeritav ning annaksid huvilistele võimaluse küsida üks küsimus. Neist valitakse parmin ning küsitakse nt intervjuu lõpus. 5.Milline on ajakirjanduslik käsitlusviis? Saates kohtab kahte ajakirjanduslikku käsitlusviisi. Esiteks seletavat- me näeme tegija olemasolu lõikudes. Tihti on reporter kõige keskmes. Lugu jutustub loogiliselt. Teiseks vaatlevat- me ei näe autorit ning ta jutustab loo ning esitab faktid ning vaatajal jääb vaid üle neid nentida. Vastuväideteks ruumi ei ole. Saatelõikudes esitatud mõttekäigud on igati loogilised, mõistetavad ning hästi argumenteeritud. Saatejuhid esitavad intervjuudes huvitavaid küsimusi, vahel isegi veidi provokatiivseid, et esindada erinevaid vaatenurki. Saatesse kutsutud intervjueeritavad on välispoliitikas "omas kodus" ja
Kanal 2 on esimene erakapitalile põhinev Eesti telekanal, mis loodi 1993 aastal. Alates 2001 aastast kuulub Norra kontsernile 100 % kanal 2-e aktsiatest. Puuduvad saated, mis on suunatud ainult poliitika kajastamisele igapäevaselt. On olemas huumorikalt ja kriitiliselt poliitikat kajastava sisuga saated : Pehmed ja karvased, Ärapanija. Mõlemad saated on kord nädalas eetris. Lisaks on iga päev uudistesaade Reporter, mis kestab koos reklaamidega tervelt 60 minutit ja on ühtlasi ka kestvuselt Eesti pikim uudistesaade. Vaatlusel selgus, et saade kajastab pigem meelelahutuslikku poolt ning poliitika kajastus on üpris minimaalne. TV3 loodi 1996 .aastal ja kanal kuulub meediakontserni MTG (Modern Times Group) . Vaatlusel selgus, et kanal omab ühte vestlussaadet Kolmeraudne, mis käsitleb aktuaalsemaid nädalasündmusi. Väga tihti on saatekülaliseks mõni tuntud poliitik. Otseülekandena toimuva
sixteen. Was a big baseball fan. A copywriter. Detroit Free Press First novel, The Cat Who Could Read Backwards. Left Michigan to move to North Carolina (1989). Is married to actor Earl Bettinger, has two cats. In January 2007 the twenty-ninth novel was released. Takes place in Moose County in the small town of Pickax. The story begins on Monday, November Eleventh an ends on Monday, November Twenty-fifth. Jim Qwilleran newspaperman; a prize- winning reporter with a nose for crime. Koko a Siamese cat with extraordinary talents and a flair for mystery; loves, when Qwilleran reads to him. Yum Yum a lovable Siamese adored by her two male companions. Series opens in November. Jim Qwilleran. Other matters that concern Qwill. A museum in the mansion. Jim Qwilleran as a hobby detective. Koko and Shakespeare. Fire in the Klingenschoen Museum. Emphasis characters important. Auto Bibliography: Qwilleran, Koko and Yum Yum series:
once again directed by Freleng, Sylvester is a jealous housecat, trying to eat Tweety, a concept that would continue for countless cartoons. Later the series would introduce audiences to Granny, Tweety's owner, and Hector, Tweety's bulldog bodyguard. Superman Jerry Siegel and Joe Schuster created Superman in 1938. Superman was sent to earth from another planet called Krypton to save the earth from attack of evil forces. He is working as reporter of a newspaper namely `The Planet'. His name is Clark Kent. Flintstones William Hanna and Joseph Barbara, makers of Tom and Jerry, created Flintstones in 1960. It is a story of a Stone Age city. The cartoonist imagines the life in that Stone Age city, if all modern technological and scientific developments are available there. The Flintstones" was nominated for an Emmy in 1961 for "Outstanding Program Achievement in the Field of Humor".
annaabi.ee 
