VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtluse osakond
Liivika Laisaar
AÜSR1
VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID
Miniuurimustöö
Juhendaja : Grete Männikus
Pärnu 2015
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1.Vaesuse põhjused 4
1.1. Mis on vaesus 4
1.2. Vaesuse põhjustajad 5
2. Vaesuse tagajärjed 8
2.1.Vaesuse tagajärjed igapäevaelus 8
2.2.Vaesuse mõju lastele 10
3.Vaesuse leevendamine 13
3.1.Vaesuse leevendamise meetmed 13
3.2.Vaesuse leevendamine tööealises elanikonnas 14
Kokkuvõte 17
Viidatud allikad 18
Lisad 18
Lisa 1.  Lastetoetuse mõjusus erinevate vaesuse kihtide järgi LSKU 1997. a andmetel (% 18

Sissejuhatus

Miniuurimustöö teemaks on vaesus ja selleg kaasnevad probleemid. Minu valikuks osutus see teema, sest vaesus on Eestis üheks suureks probleemiks. Kuna miniuurimus võib olla sisult referaat siis tuginesin kirjalike allikate uurimisele. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas uuritakse, mis on vaesus ja kuidas see kujuneb. Vaatluse alla võetakse erinevad vaesust põhjustavad tegurid. Teise osa uurimuse eesmärgiks on välja selgitada vaesuse tagajärjed ning nende mõju ühiskonnale. Erilise uurimise alla võtakse vaesuse mõju lastele. Kolmandas osas uuritakse vaesuse leevendamise meetmeid einevates leibkonnatüüpides. Veel pööratakse tähelepanu Eesti Töötukassa poolt pakutavatele programmidele, mis aitavad töötutel tagasi tööturule tulla ja seal olla konkurentsivõimeline.

1.Vaesuse põhjused

1.1. Mis on vaesus

Vaesust ei saa mõista ühtselt, ühiskond tõlgendab seda erinevalt. Vaesuse mõõtmisel lähtutakse uuringutes määratletud vaesuspiirist. Vaesust mõõdetakse mitmel erineval moel, tavaliselt tehakse seda lähtudes sissetulekutest ja tarbimisest. Olulised näitajad vaesuse mõõtmisel on leibkonna suurus ning selle vajadused.
Vaesust liigitatakse :

• absoluutne vaesus,
  
• suhteline vaesus.
  

Suhtelises vaesuses elavatena defineeritakse neid inimesi, kelle leibkonna tulu jääb väiksemaks kui 60% leibkondade mediaantulust. Seega suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal sõltub eelkõige mitte sissetulekute tasemest või elukallidusest vaid tulude jaotusest. Kõikide tulude kasv ei aita vähendada ebavõrdsust, mis mõjutab suhtelise vaesuse määra arvutamist.(Võrk, A. Mõttehommik 29.01.2015)
Seega võib tõdeda, et suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal kui sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse hindamiseks kasutatav mõõdik ei ole üksi kuigi adekvaatne hindamaks Eesti inimeste vaesust ning selles toimunud muutusi viimaste aastate jooksul. (Võrk, A. Mõttehommik 29.01.2015)
Absoluutse vaesuse määr on isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse piirist madalam. Absoluutse vaesuse piir on arvestuslik elatusmiinimum . Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist (v.a alkoholi- ja tubakakulutused) ja individuaalsetest mittetoidukulutustest (k.a eluasemekulutused). Absoluutse vaesuse arvutamisel kasutatakse OECD traditsioonilisi tarbimiskaalusid (1 : 0,7 : 0,5).(Statistikaameti ajaveeb 20.01.2015)
Absoluutse vaesuse korral jätkub perekonnal raha vaid hädavajaliku soetamiseks, sissetulekud jäävad alla poole määratletud miinimumist. Raha ei jätku normaalseks eluks vajalike vahendite soetamiseks.

1.2. Vaesuse põhjustajad

Vaesuse suurim põhjustaja on ühiskonnas valitsev ebavõrdsus, mis leiab aset ka sugude vaheliselt. Kahjuks tänapäeval ei ole veel jõutud selleni , et meeste ning naiste palgad oleksid võrdsed. Naistel on raskem tööturul aktiivne olla ja tasuv töökoht leida, eritit juhul kui peres on väikene laps.
Palgaootuste lõhe on üsna sarnane tegelikule palgalõhele – naiste ootused töö eest saadavale tasule on madalamad kui meestel ning seda ükskõik, millise nurga alt vaadatuna. Suur sooline palgaerinevus mõjutab lisaks naistele aga näiteks ka neid, kes on naise sissetulekust otseselt sõltuvad ehk eelkõige lapsi. Et Eestis on üksikvanemaks kahjuks enamasti naine (viimase rahvaloenduse andmetel moodustasid kõikidest üksikvanematest naised ligi 91%), mõjutab see otseselt üksikvanemaleibkondade toimetulekut ja heaolu. Soolise palgaerinevuse kui tõsise probleemi teadvustamine ühiskonnas on vajalik edendamaks naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ning parandamaks nende olukorda, kes on asjaolude sunnil naise palgast sõltuvad.(Eesti Statistikaamet 2015 )
Joonis 1. Brutopalk soo järgi (koostatud Eesti Statistikaameti poolt )
Väiksemat töötasu saavad madalama haridusega inimesed, sellest lähtuvalt on teiseks vaesust põhjustavaks teguriks madal haridustase.
Üksikisikute kontekstis peetakse mõningaid võtmetegureid inimese „suuremasse vaesusohtu“ asetamisena. Nende tegurite hulka kuulub ka madal hariduse ja oskuste tase, kuna see piirab inimeste suutlikkust pääseda juurde korralikele töökohtadele, kus saaks ametialaselt edasi liikuda ja end arendada ning ühiskondlikus elus täiel määral osaleda. (Vaesus ja ebavõrdsus Euroopa Liidus 1.2011)
Madala haridusega on konkurentsi võime tööturul väikene. Eelistatud on haritud inimesed, kes omavad vajalikke oskuseid .
Oluline vaesuse riskitegur on madal haridustase. Põhihariduse või sellest madalama haridusega inimestest elab vaesuses iga neljas, samas kõrgharidusega inimestest ainult iga kuueteistkümnes. Erinevus on neljakordne . Sarnane näitaja on olnud ka varasematel aastatel. Inimesed, kes on haridusse rohkem panustanud, on ka paremas majanduslikus olukorras. Omaette küsimus on aga see, kas kõik, kes tahaksid haridusse panustada, saavad seda endale võimaldada . (Ninn E. Postimees )
Madala haridustasemega on tasuvat tööd leida keeruline, sellega kaasnevad mitmed tagajärjed, millest levinumad on välja toodud joonisel 2.
Joonis 2. Madala haridutaseme mõjud (joonis autori koostatud)
Madala haridutsemega on suurem risk jääda töötuks ja langeda vaesusesesse. Eestis oleks vaja vähendada madala haridustasemega inimeste osakaalu , kuid kõige vähem osalevad elukestvas õppes just madalama haridustasemega inimesed. Selle põhjuseks on majandulik olukord, teadmatus võimalustest õppida ja motivatsiooni puudus. Probleemi lahendamiseks tuleks teha rohkem teavitustööd.

2. Vaesuse tagajärjed

2.1.Vaesuse tagajärjed igapäevaelus

Vaesuse tagajärgede mõju on väga laialiulatuv ja tagajärgede mõju ulatub kaugele tulevikku.
Vaesus võib olla ka koonerdamise ja/või laristamise tagajärg, lisab ta lõpetuseks. „Inglane ütleb, et ei ole nii rikas, et osta endale odav ülikond . Eesti ei ole nii rikas, et piirduda viletsa õppega ja pidada ülal kümneid tuhandeid vaeseid.” ( Vooglaid Ü. Maaleht )
Nii nagu põhjuseid on ka vaesuse tagajärgi erinevaid :

• võõrandumine ühiskonnast;
  
• madal enesehinnang ;
  
• tervise halvenemine;
  
• kodutus ;
  
• vaesuslõks;
  
• kalduvus kuritegevusele .
  

Vaesuse tagajärjel inimesed võõranduvad ühiskonnast, selle põhjustab vaesusega kaasnev madal enesehinnang. Madala enesehinnangu põhjustajaks on halb elukvaliteet , suutmatus tänapäevases tarbimisühiskonnas olla võrdväärne, millega kaasnebki sotsiaalne tõrjutus. Suutmatus elukvaliteeti tööga parandada mõjutab kaldumist kuritegevusele, millega omakorda kaasnevad erinevad sõltuvused. See on nagu nõiaring, millest välja saada on raske.
Vaesusest tingituna Eestis kodutute arv kasvab, kodu kaotus mõjub väga raskelt inimese väärikusele ja sellest olukorrast iseseisvalt välja tulla on raske. Sageli puudub kodututel vajalik oskus ning tahtejõud tulla tagasi normaalsesse ellu. Kodutuks jäädakse erinevatel põhjustel, kuid üks oluline faktor selle juures on siiski raha.
Lähisuhete purumisel või vägivalla eest põgenedes satuvad naised turvakodusse või varjupaika, kuna neil puuduvad vajalikud ressursid endala uue kodu soetamiseks.
Kes aga vastutab Eestis elavate kodutute eest? Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika lektor  Margo Kikase hinnangul ei peeta kodutust Eestis prioriteetseks probleemiks, sest nimetatud probleemiga tegelemisel ei võideta avalikku sümpaatiat, samuti ei saa probleemiga tegelemisel loota avalikkuse toetusele. Ühiskondlik suhtumine ei soosi seega probleemiga tegelemist. (Parder M. L. Eetikaveeb 2010)
Samuti jääb hüüdja hääleks kõrbes kodutute enda arvamus - vaesusküsimustega tegeleva MTÜ EAPN juhi Kärt Mere hinnangul ei kuulda kodutute häält ühiskonnas, sest nad ei ole organiseerunud ja neil puudub esinduskogu. (Parder M. L. Eetikaveeb 2010)
Üheks suuremaks probleemiks kodututega seoses on tugivõrgustiku puudumine - kui puuduvad perekond ja sõbrad, on kodutuks jäänul eriti raske oma olukorrast välja rabeleda. Neil puudub jõud ja motivatsioon oma olukorrast väljumiseks, sest elu poolt neile esitatud väljakutsed on nii füüsiliselt kui eriti psühholoogiliselt laostavad olnud. (Parder M. L. Eetikaveeb 2010)
Kui aga vaadata Eesti Põhiseadust ja Sotsiaalhoolekande seadust (1995!), saame teada, et Eesti Põhiseaduse §28 järgi "on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral". Sotsiaalhoolekande seaduse § 281 järgi "Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi ... kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras". Vältimatut sotsiaalabi osutavad kohalikud omavalitsusest või nende volitatud asutused. (Parder M.L.Eetikaveeb 2010)
Kes siis ikkagi peaks kodututele abikäe ulatama? Kuigi seaduse järgi peaks seda kohalik omavalitsus (või tema poolt volitatud asutus) tegema, ei paista see süsteem praegu väga hästi toimivat, sest kõik takerdub raha (või õigemini selle puudumise taha). (Parder M.L. Eetikaveeb 2010).
Kodutust ja vaesust ei tekita alati mitte väikesed tulud, vaid üheks põhjuseks on ka suur tarbimisvajadus . Kergekäeliselt võetud laenud ja laenu käendajaks hakkamine võib sageli käia ülejõu ning selle tagajärjel tekkinud võlgnevuse katteks võetakse inimeselt kodu.

2.2.Vaesuse mõju lastele

Erilist tähelepanu tuleks pöörata vaesuses kannatavatele lastele, kes paratamatult peavad tagajärgedega leppima, kuna neil puudub võimalus ise olukorrast väljapääsu otsida. Vaesuse tagajärjel puuduvad lapsel normaalseks arenguks vajalik keskkond ja vajalikud vahendid. Nende toitumine on ebatervislik, mis põhjustab hilisemaid terviseprobleeme, elukeskkond on sageli vilets, puuduvad normaalsed tingimused õppimiseks. Vaesest perekonnast pärit lapse võimalused osaleda koolivälistel üritustel ning osa võtta huviringidest on piiratud, selle tagajärjel satuvad lapsed tihti koolikiusamise ohvriks.
Vaesusega sageli kaasnev sotsiaalse turvalisuse puudumine, tõrjutus ja eneseteostuse võimaluste piiratus , rääkimata toidunappusest ja puudulikest olmetingimustest tingitud otsestest terviseriskidest, on oluline oht lapse arengule. Sellistes tingimustes kasvamine on lapse õiguste rikkumine. Raskematel juhtudel jätab vaesus lapse eemale ühiskonnas tunnustatud sotsiaalsetest, majanduslikest ja kultuurilistest õigustest. Seega on vaesus otseselt seotud inimõiguste ja lapse õigustega.(Lasteombutsman 2011).
Lastega peredel on suurem risk sattuda vaesusesse, kuigi selle probleemi leevendamiseks on riigi poolt ette nähtud lastetoetused. Sageli neid toetuseid ei kasutata laste heaolu parandamiseks.
Joonis 3. 0-17- aastaste vaesus, 2007–2011 (Statistikaameti koostatud )
Joonisel on välja toodud laste vaesuse määr, uuringu tulemused on hirmutavad. Eestis elab pea viiendik lastest suhtelises vaesuses. Vaesest perekonnast pärit lastel ei ole tavaliselt võimalust omada head haridust, ega tulla välja vaesuslõksust.
Mida suurem on ülalpeetavate arv peres, seda suurem on vaesusrisk. Suurimasse vaesusriski kuuluvad üksikvanemad , kes kasvatavad last või lapsi ja kelle sissetulek jääb alla miinimumi.
Laste vaesus on seda sügavam, mida rohkem on lapsi peres. Kui paljulapselises perekonnas käivad mõlemad vanemad intesiivselt tööl, on näitaja väiksem. Väga kõrge risk absoluutsesse vaesusesse sattuda on peredel, kus mõlemad vanemad on töötud või ei käi intensiivselt tööl.
Tabel 1. Suhtelise ja absoluutse vaesuse määr leibkonnatüübi järgi.
Suhtelise vaesuse määr
Absoluutse vaesuse määr
Lastega leibkond
19,3
9,3
Täiskasvanu ja laps(ed)
36,1
15,8
Ühe lapsega paar
20,9
9,9
Kahe lapsega paar
13,1
7,1
Vähemalt kolme lapsega paar
22,9
12
Muu lastega leibkond
15,6
7
Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2014
Tabelis on välja toodud 2013. aastal vaesuses elavad leibkonnad protsentides. Näha on, et lastega peredel on suurem risk sattuda vaesusesse.
Vaesuses elab ligi kümnendik lastest, kõige suurem vaesusprotsent on üksikvanemate seas. Ema, kes kasvatab üksinda ühte või mitut last ja kelle töötasu ei ulatu isegi keskmise palgani elab lastega suures vaesuses. Vaatamata madalale palgale tuleb tasuda suured arved , mis kaasnevad eluasemega. Sageli ei saa üksikvanem soetada isegi eluks hädavajalikke tarbeid.

3.Vaesuse leevendamine

3.1.Vaesuse leevendamise meetmed

Lastega perede vaesuse leevendamiseks makstakse erinevaid rahalisi toetuseid.Alates teisest lapsest on ette nähtud tulumaksuseadusega võimaldatud täiendav maksuvaba tulu aastas. Väiksema sissetulekuga peredele makstakse lisaks vajaduspõhist lastetoetust. Riiklike peretoetuste seadus § 3 on öeldud , et perekonna sissetulekust sõltuv peretoetus on vajaduspõhine peretoetus.(Riiklike peretoetuste seadud 2011). See toetus on ette nähtud vähemkindlustatud peredele. § 12  Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.(Riiklike peretoetuste seadus 2011). Lisaks iga kuu makstavatele toetustele on mitmeid ühekordseid toetuseid. Ühekordselt makstavad peretoetused on:

sünnitoetus;

lapsendamistoetus;

elluastumistoetus.
Ühekordsed toetused aitavad perekonnal tulla tome näiteks lapse sünni korral, kui ema jääb koju lapsehoolduspuhkusele. Riigi poolt makstakse lapsega kodus olevale vanemale palka, mis on võrdne eelneva aasta sissetulekuga. Selle tulemusel ei kaota lapse sünni korral leibkond osa sissetulekutest.
Kohalike omavalitsuste poolt makstakse toetust esimesse klassi minevale lapsele. Ranitsatoetuse suuruse määrab kohalik omavalitsus. Seda makstakse avalduse esitamisel, kui laps läheb esimessse klassi. Ranitsatoetuse abil saavad vanemad võimaldada lapsele kooliks vajalikud tarbed .
Kuna vaesus mõjutab toitumist ja vaesest perekonnast pärinevad lapsed sageli toituvad ühekülgselt, siis viimastel aastatel on Eesti koolides õpilastele lõuna tasuta. Tasuta koolilõuna tagab selle, et vähemalt korra päevas saab laps korralikult kõhu täis.
Analüüsides lapsi kui omaette isikute rühma, selgus, et lapsed on Eesti ühiskonnas vaesuse poolt kõige haavatavamad isikud. Mida noorem on laps, seda suurema tõenäosusega elab ta ressursitasemega, mis on alla vaesuspiiri. Kuni kümneaastastest elab vaesuses 48%, 10–19aastastest 44%. Otseses vaesuses elab kolmandik väikestest lastest ning 13% elab toimetulekut ohustavas vaesuses. Seega on väikestel lastel oluliselt suurem oht sattuda otsesesse vaesusesse kui ülejäänud elanikkonnal keskmiselt.(Vaesuse leevendamine Eestis; ÜRO arenguprogramm Eestis 2001).
Lapse vaesus on ohtlikum kui eaka inimese vaesus. Vaesuse tõttu pidurdub lapse potentsiaalide väljaarendamine. Sellest tulenevalt jääb ta konkurentsivõime tulevikus madalamaks ja tal on raskem tööd leida ning normaalset sissetulekut saada. Järelikult ohustab lapse vaesus kogu ühiskonna kvaliteeti mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus. (Vaesuse leevendamine Eestis;ÜRO arenguprogramm Eestis 2001).
Uringute põhjal elab rohken kui iga neljas laps vaesuses ja selle leevendamiseks on ette nähtud mitmed soodustused lastega peredele ja peretoetused. Vaesuses elavatel lastel võib tekkida tagasipöördumatuid terviseprobleeme, mis on tingitud ebatervislikust ja ühekülgsest toidust. Vaesuses elaval lapsel ei ole alati võimalus saada ka piisavat arstiabi , mille tagajärjel tekivad jäädavad tervisekahjustused.

3.2.Vaesuse leevendamine tööealises elanikonnas

Vaesuse leevendamiseks tööealises elanikonnas on käivitatud mitmeid erinevaid projekte. Eesti Töötukassa poolt makstakse töötutoetust ja töökindlustushüvitist, mis toetavad inumest uue töökoha otsimise perioodil. Samas on võimalik läbida Eesti Töötukassa poolt pakutavaid koolitusi, koolituskulud hüvitatakse. Veel pakub töötukassa karijääri nõustamise teenust.
Töötukassa hiljutine nõustamisteenuste analüüs näitas, et 62 protsenti töötukassa nõustamisteenustel osalenutest on järgneva aasta jooksul suundunud edasi teistele töö leidmist toetavatele teenustele. Lühemat või pikemat aega on aasta kestel pärast teenusel osalemist töötanud ligi pooled osalenutest.(Liiva, S. Postimees 2015)
Analüüsis vaadeldi psühholoogilisel nõustamisel, psühholoogilisel nõustamisel sõltuvushäirete korral ja võlanõustamisel osalenud töötute tausta ning nende käekäiku pärast nõustamisteenusel osalemist. Nõustamisteenuseid liigiti võrreldes suunduvad kiiremini tööle psühholoogilisel nõustamisel osalejad ja seejärel võlanõustamisel osalejad.( Liiva, S. Postimees 2015)
Võrreldes nõustamisteenustel osalejaid teiste registreeritud töötutega, selgub , et nende hulgas on rohkem naisi, nad on keskmiselt mõnevõrra vanemad ning nende seas on rohkem erinevatesse tööturu riskirühmadesse kuuluvaid inimesi.(Liiva, S. Postimees 2015)
Erinevusi on ka nõustamisteenuste liigiti – kui psühholoogilisel nõustamisel osalenute hulgas on keskmisest rohkem naisi ja kõrgharidusega inimesi, siis sõltuvus - ja võlanõustamisel osalejate seas on veidi rohkem mehi ja madalama haridustasemega inimesi.( Liiva, S. Postimees 2015)
Analüüsides nõustamisteenustel osalejate hilisemat käekäiku, selgus, et aasta jooksul pärast nõustamisteenuse lõppu on neist mõnel teisel tööle saamist toetaval teenusel osalenud veidi üle 60 protsenti. Peamiselt on osaletud karjäärinõustamisel, koolitusel ja tööotsingu töötoas.( Liiva, S. Postimees 2015)
Aasta möödudes nõustamisteenuse lõppemisest ei olnud vahepealse aja jooksul töötanud ligi pooled nõustamisteenustel osalejad. Nende hulgas on rohkem erinevatesse riskirühmadesse kuulujaid, ilma erialase ettevalmistuseta inimesi ning Ida-Virumaal töötuna registreerituid, mis viitab keerulise tööturuolukorra mõjule töö leidmisel. (Liiva, S. Postimees 2015)
Pikalt töölt eemal olnud inimestel kaob enesekindlus ja usk uuesti tööd leida, samas kaob neil ka harjumus igal hommikul ärgata ja kodust välja minna. Inimesed langevad depresiooni ja sulguvad koduseinte vahele. Sellisest olukorrast välja pääsemiseks pakub töötukassa tööharjutusteenust.
Tööharjutusel tehakse kergemaid töid, mis ei nõua erialaseid teadmisi või milleks vajalikud oskused on omandatavad tööharjutuse käigus juhendaja nõustamisel ja juhendamisel.( Eesti Töötukassa Tööharjutus)
Grupitöö käigus arendatakse tööotsimisoskusi ning töö otsimist toetavaid sotsiaalseid oskusi, antakse ülevaade kohalikust tööturust ja külastatakse tööandjaid.(Eesti Töötukassa Tööharjutus)
Tööharjutus kestab tavaliselt kuni kolm kuud. Pikaajaline või sotsiaalsete erivajadustega töötu  võib tööharjutusel osaleda kuni kuus kuud.(Eesti Töötukassa Tööharjutus)
Tööharjutusel osalejatele makstakse sõidutoetust ja majutustoetust. Tööharjutus aitab tulla tööturule inimestel, kellel puudub eelnev töökogemus .
Tööharjutus teenuse tulemusel tööturule tagasi pürginud:
(1),
kus
– töötu olemise periood
TU – tööharjutusel osalemine
∆Q – edukalt tööturul tagasi
Tööharjutusel tehtavad tööd on kergemad ja nende tegemiseks ei ole vaja spetsiifilisi oskuseid.

Kokkuvõte

Töö koosnes kolmest peatükist, esimese osas on välja toodud, mis on vaesus. Veel on esimeses peatükis kirjeldatud vaesuse põhjustajaid. Teises peatükis kirjutasin vaesuse tagajärgedes, milline on vaesuse mõju lastele ja vaesuse tagajärgedest igapäevases elus. Kuidas mõjutab vaesus laste edaspidist elu. Kolmandas peatükis olid vaatluse all vaesuse leevendamise meetmed, samamoodi uuriti tööturu olukorda, erinevaid võimalusi töötutel tagasi tööturule tulla. Lisasin tabeli, kus on toodus välja vaesuse määr leibkonna tüübi järgi, veel on töös erinevad joonised teema kohta. Lisas on tabel, milles on välja toodud lastetoetuste mõjud vaesuse leevendamisel. Töö eesmärk oli tähelepanu juhtida sellele, kui suur protsent elanikonnast elab suhtelises- või absoluutses vaesuses ja mida on selle olukorra leevendamiseks riik ette võtnud .

Viidatud allikad

Võrk, A. Mõttehommik, Miks ei ole suhtelisevaesuse määr hea vaesuse indikaator 29.01.2015 [ http://mottehommik.praxis.ee/suhteline-vaesus/ ]

Suhtelises vaesuses elas 2013. Aastal iga viies elanik. Eesti Statistikaameti ajaveeb. [ https://statistikaamet.wordpress.com/tag/absoluutne-vaesus/ ]

Suhtelise ja absoluutse vaesuse määr leibkonnatüübi järgi. Eesti Statistikaameti uuring 2011.

Vaesus ja ebavõrdsus Euroopa Liidus 1.2011 [file:///C:/ Users /kasutaja/Downloads/Powerty_explainer%20EST%20]

Ninn, E. Suurimas vaesuses elavad üksikvanemad ja lasterikkad pered.Postimees 7.11.2015 [ http://tarbija24.postimees.ee/391622/suuremas-vaesuses-elavad-uksikvanemad-ja-lasterikkad-pered ]

Vooglaid, Ü. Vaesus tekitab vaesust Maaleht 2015

Padler, M. L. Kodutus Eestis – uppuja päästmine on uppuja enda asi? [ http://www.eetika.ee/et/872077 ]

Lasteombutsman, Õiguskantsleri kantselei 13.02.2012. [ http://oiguskantsler.ee/et/lasteombudsman-koostas-ulevaate-laste-vaesusest ]

Riiklike peretoetuste seadus 2001.-Riigi Teataja , 2001,nr 95, art 587

Liiva, S. Töötukassa: ligi pool nõustamisel osalenutest läheb aasta jooksul tööle. Postimees 2015 [ http://uudised.1n.ee/link/19910_t%C3%B6%C3%B6tukassa-ligi-pool-n%C3%B5ustamisel-osalenutest-l%C3%A4heb-aasta-jooksul-t%C3%B6%C3%B6le ]

Vaesuse leevendamine Eestis, Tartu Ülikool 1999, ÜRO arenguprogramm.

Eesti Töötukassa. Tööharjutus [ https://www.tootukassa.ee/content/teenused/tooharjutus ]

Lisa 1.  Lastetoetuse mõjusus erinevate vaesuse kihtide järgi LSKU 1997. a andmetel (%

Integreeritud leibkonna tüüp
Otseses vaesuses (sisset