Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse (0)

Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse      Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik. Enamlevinud tähendustes mõistetakse 
sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, 
rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete 
eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus
… kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu
… vähendada klassivastuolusid
…. tagada õiglus ja võrdväärsus
Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, 
tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika   on   vajalik,   sest   ühiskonnas   on   palju   sotisaalseid   konflikte. Sotsiaalprobleem on elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad   ühiskonna   tervikut.   Näiteks   vaesus,   tööpuudus,   inimkaubandus,   madal   iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus. Sotisaalsete probleemide tekete põhjused on vaesus, abitus, hälbivus. 2. Sotsiaalpoliitika põhimõtted EW perioodil Pärast   sõja   lõppu   keskendus   riik   hoolekande   valdkonnas   Vabadussõjast   osavõtnute probleemide   lahendamisele   (invaliidistunud   isikute   ja   langenute   perekondade   eest hoolitsemisele).   Tsiviilisikute   abistamine   jäi   varasemast   enam   ühiskonna   madalama   tasandi   (kogukonna) ülesandeks. O Eesti hoolekanne tugines 1920ndate alguses suures osas välisabile. 


O 1922. a asutas Ameerika Punane Rist Tallinnas, Tartus ja Narvas arstlikke nõuandlaid ja ambulatooriume. Kõik need asutused anti hiljem üle kohalikele omavalitsustele. EW   perioodil   oli   sotisaalpoliitika   üsna   sarnane   kaasaja   poliitikaga.  SARNANE:  Esmast hoolekande kohustust kandsid ja jäid kandma perekonnaliikmed.  ERINEV:  töövõimelisele isikule abi andmine laenuna, mitte toetusena. Kõigil abisaajatel oli töötamiskohustus. 3. Sotsiaalpoliitika põhimõtted ENSV perioodil Eesti NSV aegse põhiseaduse alusel: •  Eesti NSV kodanikel on õigus ainelisele kindlustusele nii vanaduses kui ka haiguse ja töövõime kaotamise korral.  •  Naisele antakse Eesti NSV-s mehega võrdsed õigused kõigil elualadel.  Kogu   elukorralduses   domineeris   kollektiivne   lähenemine.   Oluliseks   olid   erinevad   nõuded kollektiividele, sovhoosid, kolhoosid.  Hoolekandes eelistati institutsionaalset hoolekannet. Kasutatavad meetodid ja lahendid olid piiratud.  Kehtis mitteriikliku hoolekande keeld , mitteformaalset abi osutati väikeses mahus,  eelkõige maal.  Puuetega inimesed oli tabu teema ja need peideti ära. Aksepteeriti kurte ja pimedaid. Suur rõhk oli personaalpensionäride teenindamisel, veteranide teenindamisel. Neile oli ette nähtud soodustused.   Abivajajate   probleemid   jäid   teadmatuks   või   kaudseks.   Abi   anti   juhuslikult. Hiljem hakkasid tekkima liidud ja organisatisoonid puudetega inimeste jaoks. Lastekodud olid suletud   süsteemiga   ja   väga   halbades   oludes   elasid   need   lapsed.   Sotsiaalsete   probleemide statistika oli salastatud. 4. EV Põhiseaduse eesmärgid sotsiaalpoliitika kujundamisel


EV   põhiseaduses   on   sotsiaalpoliitika   kujundamisel   esmatähis   inimväärikuse   esikohale seadmine. Peamiseks funktsiooniks on tagada igaühele kaitse avaliku võimu suhtes. Olulisism prinsiip on isiku vaba eneseteostus ning kui see on inimesel piiratud, siis riik peab abistama. 5. Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted Kõrgeimaks   ühiskonna   arengu   eesmärgiks   on  üldise   heaolu   maksimeerimine,  mida iseloomustatakse   kategooriatega   nagu   vabadus,   inimõiguste   kaitse,  sotsiaalne  õiglus   ja turvalisus, võrdsed võimalused jms. Heaoluriik   ehk   sotsiaalriik   on   riik,   mis   garanteerib   kodanikele   poliitilised   ja sotsiaalsed õigused. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete   vahelist   sotsiaal-majanduslikku   ebavõrdsust   maksu-,   majandus-   ja sotsiaalpoliitikaga, st ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab ta inimestele nende loomupärastele eeldustele ja rahakoti paksusele vaatamata võrdse võimaluse   osa   võtta   ühiskonna   üldisest   heaolust.   Esimene   tuntud   heaoluriik   oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan 1945. aastal). Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus ning suurenenud ühiskonnas keskklass.
HEAOLURIIKIDE TUNNUSED  Efektiivne vabaturumajandus
 Kodanikuõigused (sõnavabadus, rahumeelsed protestiaktsioonid jms.);  Poliitilised õigused (valimisõigus);
 Sotsiaalsed õigused (võrdsed võimalused sotsiaalkaitseks);  Arenenud kodanikuühiskond (avaliku-, era- ja kolmanda sektori ühistegevus)
 Vaesuse leevendamine  Sotsiaalse tõrjutuse leevendamine on inimeste üldine   heaoluseisund. See seisukohalt     põhineb heal       tervisel, mugavatel elutingimustel,    isikuvabadustel, tasuval tööl. 6. Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid (vähemalt 5)  ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon  majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt
 Euroopa sotsiaalharta  INIMÕIGUSTE JA PÕHIVABADUSTE KAITSE KONVENTSIOON
 ÜRO Lapse õiguste konventsioon 7. Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused


Ajalooliselt   peetakse   sotsiaalpoliitika   arengu   tõukeks   moderniseerimisprotsessi   ja industriaalse ühiskonna teket. Moderniseerimise areng ja riigi osakaalu kasv käisid käsikäes sotsiaalpoliitika arenguga. Uute ühiskonnakihtide kaasamine poliitilisse otsustusmehhanismi. Turu   reguleerituse   vajaduse   ilmnemine.   Turu   reguleerimise   nõuded   keskendusid vabaturumehhanismide   suutmatusele   reguleerida   sotsiaalseid   probleeme.   Riigi haldusstruktuuride tugevuse kasv. Tugevama riigi teke ja sotsiaalpoliitika areng olid otseselt seotud.  Altruism.   See   fenomen   on   kõige   raskemini   analüüstav!   Osaliselt   arenes   ennetav tervishoid altruistlikel motiividel, teiseks oli heategevusorganisatsioonidel oluline roll paljude sotsiaalteenuste arengus. Mure ühiskonna sotsiaalse stabiilsuse pärast. Sotsiaalselt tõrjutud ühiskonnakihte peetakse ühiskonna stabiilsust negatiivselt mõjutavateks. Just sellelt pinnalt kerkisid   algsed   sotsiaalabiprogrammid,   samuti   ka   algsed   sotsiaalteenuste   programmid (tervishoiuprogrammid). Mure rahvuse tugevuse ja arengu pärast. Enamikus Euroopa maades on   rahvusriigi   areng   olnud   tihedalt   seotud   sotsiaalpoliitika   arenguga.   Sotsiaalpoliitika   on olnud teatud mehhanismiks rahvusliku ühtsuse saavutamisel. 8. Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all  Sotisaalne sidusus-  ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sotisaalne   kaasatus-   inimeste   võimalus   osaleda   täisväärtuslikult   ühiskondlikus   elus, omada   ligipääse   ressurssidele   ja   teenustele.   (võimalus   tööd   teha,   omandada   haridust, kasutada infotehnoloogia võimalusi) Sotsiaalne kaasatus tähendab seda, et sa tunned end osana kogukonnast, mida seovad ühine identiteet ning jagatud väärtused Sotisaalne tõrjutus- olukord, kus sotsiaalne sidusus ehk indiviidi ja ühiskonna vahelised sidemed on katkenud ja inimene ei saa ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ja kultuurilises   elus   osaleda.   Juurdepääs   ressurssidele   ja   teenustele   on   piiratud   peamiselt puuduliku hariduse, väikese sissetuleku, töötuse või kehva tervise tõttu.)


9. Mis on poliitika? Nimeta poliitikavaldkondi. Poliitika   tegeleb   avalike   asjadega,   mis   on   inimestele   tähtsad.   Poliitika   on   konfliktide lahendamise   vahend,   konkreetsete   lahenduste   valik.   Hariduspoliitika,   Sotsiaalpoliitika, pensionipoliitika, majanduspoliitika. 10. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika tegeleb   inimeste   heaolu   ja   ressursside   jaotamise   küsimustega   ühiskonnas. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Sotsiaalpoliitika eesmärk on vähendada sotsiaalseid probleeme, parandada individuaalset heaolu,  majandusliku arengu toetamine. MUDELID:  Sotisaaldemokraatlik-   solidaarsus   põhimõttega,   peamine   heaolupakkuja   riik,   tasuta arsti abi ja haridus, kõrged maksud,  levinud Skandinaavias  Liberaalne- inimesed vabad ja väärsed, riigivõim sekkub inimeste ellu vähesel määral, toetust saavad vaid väga vaesed, madalad maksud, levinud USAs 11. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel Riigi kohustused:  otsesed hoolekandekohustused
 soodustada vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet (PS §28)  riikliku sotsiaalkaitse poliitika väljatöötamine
 tagada KOVle piisavad rahalised vahendid neile pandud ülesannete täitmiseks KOV kohustused:  kohaliku elu küsimused
 kohustuslikud kohaliku elu küsimused (nt sotsiaalabi ja –teenuste korraldamine)  vabatahtlikud kohaliku elu küsimused
 lähtuda ülesande traditsioonilisest kuuluvusest, subsidiaarsuspõhimõttest ja ülesande seotusest kohaliku kogukonnaga


12. Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused Põhimõtted:  igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ja arengule;
 igal lapsel on õigus võrdsele kohtlemisele ilma igasuguse diskrimineerimiseta;  kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid;
 igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid.  Riik ja kohalikud omavalitsused peavad välja arendama meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ja olemasolevate probleemide vähendamiseks. Lapse õigused on inimõigused, õigus võrdsele kohtlemisele, õigus sotsiaalsele turvalisusele, tervise kaitsele, eneseteostamise õigus, õigus koolis käia, õppida ja teadmisi saada, Igal lapsel on õigus olla koos ema ja isaga isegi siis, kui vanemad ei ela koos. Igal lapsel on õigus olla kaitstud hooletu ja julma kohtlemise eest, samuti ei tohi ühtegi last kohelda ebaväärikalt ja alandavalt. Laps registreeritakse kohe pärast sündi ning sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. Lapse   kohustused   on   oma   perekonna   ja   vanemate   ees,   ühiskonna   ees,   kaasinimeste   ees, koolikohustus, kohustatud järgima avalikku korda,  lastel on ka kohustus teisi mitte kiusata, tüli norida või muud moodi kahjustada. lastel on ka kohustus ise oma ümbritsevat loodust puhtana hoida, mitte reostada. 13. Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste õiguste tagamisel  Kohustus korraldada invatransporti, sotisaalteenuste pakkumine, kohustus abistada isikuid, kellel   on   raskusi   eluruumis   liikumise,   endaga   toimetuleku   või   suhtlemisega   eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. Kohustus luua võimalused puudega inimeste konkurentsivõimet tõstvaks kutseõppeks; samuti kohustus pakkuda tugiteenuseid.


Mittediskrimineerimine,   Osalemine   ja   kaasatus   ühiskonnaelus;   Austus   erinevuste   suhtes; Võrdsed   võimalused;   Juurdepääsetavus;   Meeste   ja   naiste   võrdsus;   Austus   puuetega   laste arenevate võimete suhtes ning õigus säilitada oma identiteet. 14. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded eakate õiguste tagamisel  Luua võimalused eakate iseseisva toimetuleku toetamiseks ning tegusaks vananemiseks.  Riik   maksab   pensioni,   et   toetada   eakate   toimetulekut.   Samuti   on   riigi   poolt pensionäridele   erinevad   soodustused   näiteks   trantspordi   puhul,   teatripiletid   jne. Makstakse kinni ravimid. Kohalik omavalitsus peab pakkuma eakatele võimalusi ühiskonnaelust aktiivselt osa võtta, nt eakate päevakeskused, väärikate ülikool jne. 15. Riigi   ja   kohaliku   omavalitsuse   kohustused   lastekaitse   alase   tegevuse korraldamisel Vabariigi Valitsuse ülesanne on lastekaitse alaste õigusaktide eelnõude ja riiklike strateegiate väljatöötamine   ning   eelarve   planeerimine.   Kohalik   omavalitsus   korraldab   lastekaitset kohalikul tasandil ja loob vajalikud tingimused laste õiguste ja heaolu tagamiseks oma linnas või vallas  16. Töövõimereformi põhimõtted ja eesmärgid Töövõimereformi  eesmärgiks on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata   neil   tööd   leida   ja   hoida.   Igale   vähenenud   töövõimega   inimesele   lähenetakse individuaalselt, hinnatakse tema võimet olla ühiskonnas aktiivne ja sellest lähtuvalt aidatakse tal leida võimalusi tööturul. Tööandjale kompenseeritakse töökoha kohandamise kulud. Riigi pakutav toetus loob erivajadusega inimese palkamiseks soodsad tingimused.  17. Tervishoiukorralduse alused ja põhimõtted. Põhineb   solidaarsuse   põhimõttest   lähtuvale   ravikindlustusele.   Oluline   on   eraõiguslike teenuseosutajate   poolt   pakutavate   teenuste   kättesaadavus.   Teenust   osutatakse   vastavalt olukorrale:   vältimatu   abi   osutamine,   üldarstiabi   osutamine,   kiirabi   osutamine,   eriarstiabi osutamine, õendusabi osutamine, ämmaemandusabi osutamine 18. Rahvatervise poliitika arengusuunad


Tervishoiusüsteemi areng:  Iga tervishoiupoliitiline otsus mõjutab rahvastiku heaolu ja tervist.
 Tervishoiusüsteemi   juhtimine   tähendab   tasakaalu   loomist   vajaduste   ja   võimaluste vahel,   tagades   inimestele   vajadustele   vastava   kvaliteetse   tervishoiuteenuse kättesaadavuse ressursside optimaalse kasutamise kaudu.  Tervishoiusüsteem   peab   olema   patsiendikeskne,   et   tagada   ravi   järjepidevus.   Selle oluliseks   eelduseks   on   esmatasandi,   eriarstiabi   ja   hooldusravi/hoolekande   vaheline koostöö ning koordineeritus.   Oluline   aspekt   on   ka   patsiendi   informeeritus,   mis   ühelt   poolt   tähendab   oskust orienteeruda   tervishoiusüsteemis   ning   teisalt   teadlikkust   oma   terviseprobleemidest ning ravivõimalustest. Tervishoiupoliitika üldeesmärk  Tervisepoliitika eesmärk on luua eeldused rahva säilimiseks ja rahvaarvu kasvuks inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmise ja parendamise kaudu.  Õigus tervise kaitsele kuulub inimese põhiõiguste hulka   Kõikidele   inimestele   peavad   olema   tagatud   vajalikud   eeldused   parima   võimaliku terviseseisundi saavutamiseks – igal Eesti inimesel peab olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas ja võimalus teha tervislikke valikuid.  „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ strateegiliseks valdkonna üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020.  Rahvastiku tervise jätkuvaks parandamiseks on vaja kõigi osalust. Panustama peavad riik, kohalik   omavalitsus,   era-   ja   kolmas   sektor   ning   iga   inimene   ise.   Rahvastiku   tervise arengukava (RTA) annab suunad ja soovitused eri tasanditel hea tervise nimel tegutsemiseks ja seob tegevused tervikuks. Arengukava lähtub valitsuse seatud prioriteedist pikendada eluiga ja parandada elukvaliteeti. Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani.  Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavõrdsus tervises vähenenud.


 Laste   ja   noorte   suremus   ning   psüühika-   ja   käitumishäirete   esmahaigestumus   on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu.  Elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud.  Elanikkonna   kehaline   aktiivsus   on   suurenenud,   toitumine   on   muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud.  Kõikidele abivajajatele on kindlustatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus. 18. EL sotsiaalpoliitika põhimõtted Nagu on kirjas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151, on ELi ja liikmesriikide ühised 
eesmärgid sotsiaal­ ja tööhõivevaldkondades tööhõive edendamine, elu­ ja töötingimuste 
parandamine, piisav sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoog ning inimressursside 
arendamine, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise 
tõkestamist. 19. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus,  tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning  etnilised   konfliktid,   rahvastiku   vananemine   jpm.  Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui  teised,   võibki   jääda   vaidlema.  probleeme   põhjustab   vaesus,   abitus,   õnnetused,   majanduslik   olukord,     hälbivus   (kas majanduslik,   vaimne   või   füüsiline)  Kaks   põhjuste   ringi,   mis   tekitavad   inimeste   vahel   ebavõrdsust:  inimeste   võimed   ja   oskused  inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida).