Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused (2)

Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused
Teoreetiliselt on inimene vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavuses. Indiviidist lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Vaesus kirjeldab olukorda, millesse sattunud inimestel pole küllalt raha, et vajalikku osta. Vaesus eksisteerib kõikjal. Sajad miljonid inimesed elavad vaesuses , ja seda isegi maailma rikkaimates riikides. Näib uskumatu, et maailmas, kus leidub nii palju raha ja rikkust, peaks keegi üldse vaene olema, kuid ometi pole meie globaalühiskond suutnud vaesust ilmast kaotada, seda leidub kõikjal meie ümber.
Minu arvates on tegemist vaesusega kui: on nälg ja pole võimalik endale piisavalt toitu hankida; puudub eluase ja raha kommunaalmakseteks ning puhas joogivesi ; olles haige pole võimalust arstiabi ja ravimite saamiseks; puuduvad võimalused hariduse omandamiseks; tulud on väiksemad kui tegelikud vajadused.
On olemas absoluutne vaesus, mis tähistab indiviidi, leibkonna, sotsiaalse grupi käsutuses olevate ressursside minimaalset elustandardist madalamat taset. Ja on olemas suhteline ehk relatiivne vaesus, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. Vaesus ei eksisteeri mitte ainult sellepärast, et tulud on väikesed vaid ka seetõttu, et vajadused on järjest suuremad.
Vaesuse määratlemiseks kasutatakse väljendit elatusmiinimum ehk vaesuslävi, mis on aastasissetulek, millest väiksema summa puhul ei oleks inimesel enam võimalik muretseda eluks vajalikke põhivahendeid (nt. elukoht, toit, küte ja tervishoid). Nendel inimestel, kelle sissetulek jääb allapoole elatusmiinimumi, ei ole kasutatavat tulu. See tähendab seda, et inimesel ei jää üldse raha üle, et mingeid luksuskaupu osta või endale mõnd meelelahutust lubada, kõik teenitu kulub ainuüksi nendele asjadele, mida läheb otseselt tarvis endal hinge sees hoidmiseks.
Vaesuse mõõtmiseks on kehtestatud vaesuspiirid, mis jagunevad suhteliseks ja absoluutseks. Vaesuspiir on ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir (sissetulekute ebavõrdus) on määratletud 60% leibkondade sissetulekute järgi mediaanist tarbimisüksuse kohta, iseloomustab sissetulekute jagunemist ühiskonnas. Sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenev vaesuspiir ehk absoluutne vaesuspiir on arvestatud reaalsest tulust ja tarbimisest. Absoluutne vaesus näitab leibkondade või isikute osakaalu, kes elavad allpool ühiskonnas sotsiaalselt vastuvõetavaks elustandardiks tunnistatud vajalikku sissetulekute taset. Ametlik vaesuspiir tähistab ressursside taset, millest madalama ressursitaseme korral laienevad subjektile täiendavad majanduslikku toimetulekut kindlustavad meetmed. Ametlik vaesuspiir kehtestatakse poliitilise otsusega seadusandja või valitsuse poolt ning see toimib riiklike sotsiaalpoliitiliste regulatsioonide alusena .
Iga seitsmes leibkond Eestis oli 2006 aasta andmete põhjal nii absoluutse kui suhtelise vaesuse näitaja järgi vaene. Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv on kümmekond aastat kahanenud jõudes 2007 aastal 6,6%-ni elanikkonnast, samas on vaesuspiir jõudnud 2341 kroonini inimese kohta. Prognoositakse, et 2010 aastaks on absoluutse vaesuse osakaal elanikkonnast ca 20%, ehk, et iga viies inimene on vaene. Mina arvan, et see võib isegi kõrgemaks kujuneda kui praegust majandusolukorda arvestada. Paljud tööjõulised elanikud kaotavad oma töökoha, olemasolevad laenukohustused tuleb ikka täita ja kokku hoitakse eeskätt igapäevaste kulude arvelt. Eelmisel nädalal kuulsin raadiost, et töötute arv Eestis on tõusnud juba 13,9%-i, suur hulk inimesi töötab osalise tööajaga. A. Arrak : “Palgad tegelikult juba alanevad, sest töötus kasvab ning üha enam ettevõtteid viib töötajad osalisele tööajale.“
Statistikaameti andmetel elas 2009 aasta I kvartalis Eesti leibkondades, kus ükski liige ei töötanud, 27 000 last, mis on 11% alla 18-aastastest lastest. Samal tasemel oli tööta leibkondades elavate laste osatähtsus 2002. aastal, viimastel aastatel on see püsinud 7% piires. Euroopa Liidus keskmiselt on vastav näitaja olnud veidi kõrgem — ligikaudu 9–10%. Elamine mittetöötavas leibkonnas suurendab vaesusriski. 2006. aastal elas 85% tööta leibkondade lastest allpool suhtelise vaesuse piiri. Selle näitajaga oli Eesti Euroopa riikide hulgas tagantpoolt kolmandal kohal. Rohkem oli tööta leibkondades elavaid vaesuses lapsi Slovakkias ja Leedus. Euroopa Liidus keskmiselt elas mittetöötavate leibkondade lastest vaesuses kaks kolmandikku. Leibkondades, kus kõik täisealised liikmed töötasid, elas Euroopa Liidus keskmiselt vaesuses 7% lastest, Eestis kümnendik.
Maret Maripuu : „Kehvad materiaalsed olud seavad väga selged piirangud. Vaesus mõjutab otseselt laste võrdväärset osalemist ühiskonnas ning avaldab mõju laste arenguvõimalustele. Nende laste haridustee võib katkeda kergemini, sest ennast tuntakse teistest viletsamana. Vaesusega kimpus olev pere satub samaaegselt mitme probleemi küüsi. Pole piisavalt vahendeid, et hoolitseda laste tervise eest, pakkuda neile häid õppimise ja huvitegevuse võimalusi. Siit pole kaugel järgmised tõsised mured - madal enesehinnang, piiratud sotsiaalsed kontaktid, käitumisprobleemid jne.“
Peamised vaesuse põhjused minu arvates on tööpuudus, oskamatus ja saamatus iseseisvalt tegutseda, laiskus , haigus, ülekulutamine, alkohol , ebaõnnestunud investeeringud, vähene töökogemus, leibkonna koosseis ning selle tööalane ja sotsiaalne seisund, elukoht, üldharidustase ja erihariduse olemasolu, keeleoskus, hasartmängude sõltuvus , majanduslangus, kõrge maksukoormus .
20. jaanuaril 2009 toimus Tartus vaesuse teemaline ümarlaud. Ümarlaual arutasid sotsiaalteadlased, majandusteadlased ning riigi, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonide esindajad vaesuse põhjuste ning ennetamise ja leevendamise meetmete üle. Keskenduti küsimustele - missugune roll on ühiskonnas valitsevatel väärtustel, mil määral on vaesus mõtteviisi ja elustiili tulemus ning kas kehv haridus ja vilets tervis on vaesuse põhjus või tagajärg. Rääkides vaesuse põhjustest tuleb rääkida ka väärtushinnangutest ja nende muutmise vajadustest, mõtteviisist ja vaimsest rikkusest. Väärtustena nimetati usaldust, ausust, julgust tunnistada vigu, õiglustunnet, solidaarsust. Hoiakute muutmisel on vanematel, ühiskondlikel struktuuridel ja kodanikuühendustel suur roll. Võimalikud meetmed ja  võimalused vaesuse leevendamiseks võiksid olla: nõustamine (kuidas tuua probleemid avalikuks ja leida neile sobivad lahendused), sotsiaalsete riskide ennetamine, sotsiaalkindlustus ning toetused ja teenused. Samas ei tohi inimestele sisendada võltsoptimismi. Järeldati, et kui kogu tähelepanu on suunatud rikkuse kasvatamisele, siis üksnes sellega vaesust ei leevenda. Samuti mainiti, et ei tohiks lõhkuda seda, mis on seni hästi töötanud ning ära võtta ressurssi sealt, mis on siiani aidanud vaesust leevendada. Vaesuse leevendamisel on oluline roll haridusel ja tervisel – nt ravikindlustusega hõlmatusel ja esmatasandi arstiabi kättesaadavusele. Samuti rõhutati, et probleemide lahendamisel on oluline meeskonnatöö ning individualistide aeg on läbi saanud, inimesed vaatavad rohkem enda poole.
Mina arvan, et kui sellised ümarlauad vaesuse teemadel kokku tulevad, siis on majandustegelased asjaga päris hästi kursis ja püüavad olukorra lahendamiseks parimaid lahendusi leida.
Mõned inimesed on vaesed, sellepärast, et nad ei saa hakkama. Nad on harjunud ühtviisi elama ja ei kujuta üldse ette, et võiksid ka paremini elada. Suutmatus, midagi muuta, millegi nimel püüda, neil puudub soov ja ka ettekujutus millestki paremast. Osa inimesi ei oska ega suuda üldse iseseisvalt majandada, saade Võlast vabaks tutvustas meile erinevaid Eesti perekondi, andis hea ülevaate. Hulk inimesi on jälle sõltlased (hasartmängud, alkohol, suitsetamine ), mis ka elu allamäge kiskuma hakkab ja sissetulekuid muuks otstarbeks suunavad. Praegune majandusolukord paneb ka täiesti tublisid perekondi väga raskesse olukorda, kes hakkavad end vaesematena tundma. Tähendab ju vaesus alati vähem, võimalusi, saavutamatuid unistusi ja raisatud potensiaali.
Soovin, et vaesest perest pärit lapsi oleks aina vähem, et kõigil oleks võrdsed võimalused oma võimete arendamiseks ning edasiõppimiseks. Mis kokkuvõttes annab meile tulevikus võimaluse saada hea tasuv töökoht, elada tervena täisväärtuslikku elu ja kasvatada oma peret paremates tingimustes.
Kasutatud allikad:
1) E.-M. Tiit, „Poliitikaanalüüs“ 2006
2) Tartu Ülikool, Sotsiaalministeerium , „Vaesuse leevendamine Eestis“ 1999
3) http://www.postimees.ee/?id=69860
4) http://www.stat.ee/34573
5) http://www.sm.ee/aktuaalne/ministri-koned-ja-poordumised/b/a/laste-vaesuse-seminar.html
6) http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalne-kaasatus/vaesuse-umarlaud-20012009.html