Sotsiaalteenused, koduta inimesed ja vaesus

Q: Kellele miks ja kuidas?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsiaalteenused, koduta inimesed ja vaesus

Pelju, Riin

Sotsiaalteenused, koduta inimesed ja vaesus (0)

Tartu Ülikool - Sotsioloogia - Sotsioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kellele miks ja kuidas?

1. Sotsiaalteenused

Sotsiaaltöö korraldus – tegevus, mis aitab viia toetuse või teenuse inimeseni ja mille läbi peetakse üleval organisatsioone ning aidatakse kindlustasa nende organisatsioonide püsimajäämine. Sotsiaaltöö korraldusele on iseloomulik väärtuste lepitamatu konflikt, kus pole kunagi võimalik teha absoluutselt õigeid otsuseid ühtviisi õiglaselt kõigile abivajajaile, olenemata tahtmisest arvesse võtta erinevate osapoolte huvisid ja vajadusi, sest vajadused on alati pigem suuremad ja ressursid on alati pigem väiksemad kui vajaduste kindlustamiseks vajalik. Õigete alternatiivsete valikute tegemine on üks sotsiaaltöö korralduse põhiülesandeid. ( Medar 2002: 50)
Sotsiaalhoolekanne – sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem, kus :
1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus, mis soodustab inimese igapäevases elus toimetulekut;
2) sotsiaaltoetus on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus;
3) muu abi on sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. (Medar 2002: 50)
Sotsiaaltöö korraldaja – inimeme, kes opereerib keskkonnas keerukalt lihtsamale, sulatades oskuslikult ühte juhtimise ja korralduse kontseptsioonid , tehnikad ja mudelid, kasutades selleks olemasolevat ressurssi. Moodsa sotsiaaltöö korraldaja nägu on mitmepalgeline ja sageli konfliktsete nõudmistega oma käitumises, kuna inimeste grupid, kellega ta peab tegelema, erinevad tihti oma huvidelt (töötud, kreeditorid , omanikud, ettevõtjad jne). (Medar 2002: 51)
Sotsiaalteenused – mõiste, mis 60ndaist aastaist peale on hakanud katma osaliselt samu asju, mida varem nimetati sotsiaalhoolduseks. Samas märgitakse: „Teenus on midagi, mida ei saa anda rahalises vormis. See põhineb inimlikul kontaktil, töötaja ja tarbija vahetul vastastikusel mõjutusel. Teenus saab alguse tarbija algatusest, kes teenust soovib. Kuna teenus on vabatahtlik, võib see olla tasuline. Sundabinõusid ei saa nimetada teenuseks. Tüüpilised sotsiaalteenused on nõustamine, koduabi, päevahoid ja elamisteenused hoolekandeasutuses. Nenditagu kõrvalmärkusena, et sotsiaaltöö ei mahu tervikuna teenuse mõiste alla, kuigi niisugust muljet püütakse naiivsete vahenditega sageli jätta. Sotsiaaltöö käivitamist mõjutab tugevasti kollektiivi või ühiskonna huvi, mitte ainult kliendi soov.“ (Medar 2002: 87)
Klient – mõistena on klienti sotsiaalalal peetud küllaltki problemaatiliseks ning selle kasutamise põhjenduse üle on aastaid arvukalt diskussioone peetud. Tänaseks on kliendi mõiste sotsiaalalal kasutusel väga laialdaselt ning seda eriti isiksuse arvestamise, valikuvabaduse ja – võimaluste, vaba tahte ning osalemise kontekstis. Siiski jätkub siiani diskussioon, kas kliendi mõiste alla mahuvad ka need inimesed, kellel on väga spetsiivilised vajadused ja soovid ning kes sõltuvad teistest inimestest ja teenuse pakkumise süsteemist. (Medar 2002: 87)
Klienditeenindaja – faktiliselt iga sotsiaaltöötaja olenemata sellest, millist ametinimetust ta kannab või kus ta töötab. (Medar 2002: 87)
Teenindus – on suuremal või vähemal määral mittemateriaalne tegevus või tegevuste seeria, mis tavaliselt (kuid mitte alati) toimub kliendi ja teenindaja vahelises suhtlemises või toodete/teenuste tootjate süsteemis klientide probleemidele lahentuste pakkumisel . (Medar 2002: 94)

2. Koduta inimesed

Kodutu – inimene, kellel ei ole mingit seaduslikku suhet (omand, üürileping, alaline majutusleping) ühegi elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende osaga. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel puudub nii elukoht kui selle muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda staatust muuta. ( Sotsiaalministeerium 2005: 3)
Tüüpilised kodutuks saamise arengulood:
Töötus – alkoholi kuritarvitamine – (üüri)võlad – eluasemelt väljatõstmine või korteri sundmüük;
Töötus – alkoholi kuritarvitamine – perekonna lagunemine või kooselu lõppemine – eluaseme kaotus;
Kinnipidamiskohast vabanemine – võimetus leida tööd – võimetus leida eluaset sissetuleku puudumise ja isikliku tausta tõttu;
Narkomaania – perekonnast väljaheitmine või perekonna lagunemine – eluaseme kaotus;
Ränne töökoha leidmiseks linna – püsiva töö mitteleidmine – ebapüsiv eluase või kodutus ;
Omavoliline eluruumi kasutamine – omanikupoolse kontrolli tugevnemine – varjupaika sattumine;
Vaimne puue või psüühikahäire – eluaseme väljapetmine – kodutus; ( Paavel 2003: 21)

2.1 Koduta inimeste grupeering

Rehabiliteeritavad – isikud, keda professionaalse sekkumisega on ilmselt võimalik taasintegreerida ühiskonda (Paavel 2003: 20)
Pigem rehabiliteeritavad – isikud, keda professionaalse sekkumisega on tõenäoliselt võimalik taasintegreerida ühiskonda. ( Ibid .)
Pigem rehabiliteerimatud – isikud, kelle taasintegreerimine ühiskonda on vähetõenäoline. (Ibid.)
Rehabiliteerimatud – isikud, kelle taasintegreerimine ühiskonda on ilmselt võimatu. (Ibid.)

2.2 Asutused

Ööpäevaringne spetsialiseerunud asutus – spetsiifiliste tunnustega (ennekõike sõltuvushäired, kusjuures võimalik, et eraldi alkoholi– ja narkosõltuvusega inimestele) isikute ravile ja rehabiliteerimisele spetsialiseerunud asutus. (Paavel 2003: 28)
Hooldekodu (koloonia) – funktsiooniks on pidevat kõrvalabi vajavate koduta inimestele hädavajaliku hoolduse tagamine ja selle peamised tunnused võiksid olla järgmised:

paindliku järelvalvesüsteemi olemasolu;

hädavajaliku hoolduse tagamine;

suhteliselt madal ja lihtne teenuse standard;

pikaajalise (praktiliselt elu lõpuni) asutuses viibimise võimalus. (Paavel 2003: 28 – 29)
Majutusasutus – sellena võiks koduta inimeste resotsialiseerimise kontekstis ennekõike käsitleda nö. sotsiaalruume ja psüühilise erivajadusega inimeste hooldekandesüsteemi väljaarenemisel kasutatud toetatud elamise teenuse mudelit. (Paavel 2003: 29)
Kodutute tugikeskus – asutus, mis pakub lisaks ajaveetmisvõimalusele lisaks vajadusel ka toitu ja ravimeid. Näiteks on tugikeskusest võimalik kehakinnituseks saada kiirnuudleid ja näkileiba, külmade ilmade leevenduseks pakutakse puljongit ja teed. (Paavle 2006)
Kodutute öömaja - koht, kus kodutu saab soojas olla, pesta ja magada . On loodud ainult ööbimiseks ja seda toetavateks protseduurideks. Varjupaigateenus ei ole kodutute öömaja andmise teenus. (Sotsiaalministeerium 2005: 3)

3. Vaesus

Vaesus – ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaal-majanduslikust osalusest. Indiviidist (leibkonnast, sotsiaalsest grupist) lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Eristatakse absoluutset vaesust, mis tähistab indiviidi, leibkonna, sotsiaalse grupi käsutuses olevate ressursside minimaalsest elustandardist madalamat taset ning suhtelist e relatiivset vaesust, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. (ÜRO Arenguprogramm Eestis 1999: 10)
Vaesuspiir – ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid ( indiviidid , leibkonnad, sotsiaalsed grupid) loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir sissetulekute järgi on määratletud 50% leibkondade sissetulekute mediaanist tarbimisüksuse kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,7; 0,7, nii nagu need on seni Eesti sotsiaalpoliitikas kasutuses olnud). Suhteliseks vaesuspiiriks 1997. aasta andmetel oli 834 kr tarbimisüksuse kohta. (Ibid.)
Sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenev vaesuspiir e absoluutne vaesuspiir – arvestatud reaalsest tulust ja tarbimisest. 1997. aasta andmetel oli see 1250 kr tarbimisühiku kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,8; 0,8). Ametlik vaesuspiir tähistab ressursside taset, millest madalama ressursitaseme korral laienevad subjektile täiendavad majanduslikku toimetulekut kindlustavad meetmed. Ametlik vaesuspiir kehtestatakse poliitilise otsusega seadusandja või valitsuse poolt ning see toimib riiklike sotsiaalpoliitiliste regulatsioonide alusena . (Ibid.)
Riskirühm – sotsiaal-demograafiline grupp, kelle materiaalsete ressursside tase on ühiskonna keskmisest ressursitasemest madalam ning absoluutse vaesuse tase statistiliselt oluliselt kõrgem üldise vaesuse tasemest. Riskirühmade kõrge vaesustaseme peamiseks põhjuseks on erinevate individuaalsete ja ühiskondlike vaesusriskide kumuleerumine. (Ibid.)
Sihtrühm – vaesuse leevendamisele suunatud poliitikate suhtes prioriteetne elanikkonna kategooria, toimetulekut tagavate ja kindlustavate sotsiaalpoliitiliste meetmete otsene objekt. (Ibid.)

3.2 Vaesuse kihid

Otsene e süvavaesus – materiaalsete ressursside tase, mis ohustab subjekti põhivajaduste (eelkõige vajadus toidu ja eluaseme järele) täitmist. Vastavalt rahvusvahelistele standarditele asetatakse otsese vaesuse ülemine piir 80% tasemele absoluutsest vaesuspiirist ( 1997.a. 1000 krooni). (ÜRO Arenguprogramm Eestis 1999: 10)
Toimetulekut ohustav vaesus – materiaalsete ressursside tase, mis küll tagab minimaaltasemel füsioloogiliste vajaduste rahuldamise, kuid seab ohtu subjekti normaalse (iseseisva) majandusliku toimetuleku ning pärsib oluliselt sotsiaalse ja majandusliku osalemise võimalusi ühiskonnas. Toimetulekut ohustava vaesuse kategooriasse kuuluvad subjektid, kelle sissetulek jääb vahemikku 80 – 100% absoluutsest vaesuspiirist (1997.a 1001 – 1250 krooni). (Ibid.)
Vaesuse riskipiirkond – määratleb subjektid, kes ei ole vaesed, kuid kes on kõrges vaesusriskis ning haavatavad mistahes negatiivsete elusündmuste poolt. Vaesuse riskipiirkonna alumiseks piiriks on absoluutne vaesuspiir ning ülemiseks piiriks sellest 20% kõrgem sissetulekute tase (1997.a 1251 -1500 krooni tarbimisüksuse kohta). (Ibid.)

Viitatud allikad

1. Medar M. Sotsiaalteenused – kellele, miks ja kuidas? Pärnu: 2002, TÜ Pärnu kolledž,
2. Paavel V. Koduta inimese hoolekanne Eestis. Tallinn: 2003.
3. Paavle S. Kodutute tugikeskus pakub tulijaile inimlikku mõistmist 3. märts 2006 [ http://tartu.postimees.ee/050306/tartu_postimees/193755.php ] 18.10.2009
4. Sotsiaalministri määrus nr. 11 Sotsiaalministeerium, 18. jaanuar 2005.a. [ https://www.riigiteataja.ee/ert/get-attachment.jsp?id=899236 ] 17.10.2009
5. ÜRO Arendusprogramm Eestis ( UNDP ). Vaesuse leevendamine Eestis: taust ja sihiseaded. Tartu: 1999

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 125 allalaadimist

Sotsiaalteenused-koduta inimesed ja vaesus #1

Sotsiaalteenused-koduta inimesed ja vaesus #2

Sotsiaalteenused-koduta inimesed ja vaesus #3

Sotsiaalteenused-koduta inimesed ja vaesus #4

Sotsiaalteenused-koduta inimesed ja vaesus #5

Sotsiaalteenused-koduta inimesed ja vaesus #6

Sotsiaalteenused-koduta inimesed ja vaesus #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

125 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Riin Pelju Õppematerjali autor

Lühiuurimus sotsiaalteenuste, koduta inimeste ja vaesust puudutavate mõistete kohta.

sotsiaalteenused koduta inimesed vaesus

Sarnased õppematerjalid

pptx

KODUTUTE HOOLEKANNE EESTIS

vähetõenäoline. (Ibid.) Rehabiliteerimatud isikud, kelle taasintegreerimine ühiskonda on ilmselt võimatu. (Ibid.) Asutused : Ööpäevaringne spetsialiseerunud asutus spetsiifiliste tunnustega (ennekõike sõltuvushäired, kusjuures võimalik, et eraldi alkoholi ja narkosõltuvusega inimestele) isikute ravile ja rehabiliteerimisele spetsialiseerunud asutus. (Paavel 2003: 28) Hooldekodu (koloonia) funktsiooniks on pidevat kõrvalabi vajavate koduta inimestele hädavajaliku hoolduse tagamine ja selle peamised tunnused võiksid olla järgmised: paindliku järelvalvesüsteemi olemasolu; hädavajaliku hoolduse tagamine; suhteliselt madal ja lihtne teenuse standard; pikaajalise (praktiliselt elu lõpuni) asutuses viibimise võimalus. (Paavel 2003: 28 29) Ø Majutusasutus sellena võiks koduta inimeste resotsialiseerimise

Sotsioloogia

doc

Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused

Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused Teoreetiliselt on inimene vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavuses. Indiviidist lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Vaesus kirjeldab olukorda, millesse sattunud inimestel pole küllalt raha, et vajalikku osta. Vaesus eksisteerib kõikjal. Sajad miljonid inimesed elavad vaesuses, ja seda isegi maailma rikkaimates riikides. Näib uskumatu, et maailmas, kus leidub nii palju raha ja rikkust, peaks keegi üldse vaene olema, kuid ometi pole meie globaalühiskond suutnud vaesust ilmast

Majandus

doc

Vaesus sotsioloogia

Käesoleva ülevaatega tutvustame suhtelise vaesuse, absoluutse vaesuse ja elatusmiinimumi mõisteid ning näidatame, kuidas tarbimiskaalude valik mõjutab erinevate leibkonnatüüpide vaesuse näitajaid. Vaesuse määratlused ja mõõtmisviisid: Vaesust võib määratleda nii inimeste, leibkondade kui ka riikide tasemel. Maailmas on nii rikkaid kuid vaeseid riike, kusjuures Euroopa riigid on enamasti jõukad ja seal on suurema osa inimeste elujärg heal tasemel. Siiski pole vaesus Euroopaski tundmatu. Vaesus on mitme mõõtmeline mõiste, kusjuures vaesuse erinevad komponendid on omavahel seotud majanduslikult vaene isik on sageli halvem tervisega, s.t. on ka tervise poolest vaene, rahalises kitsikuses pere lapsed jäävad tihti ilma hea hariduseta, mis omakorda põhjustab majanduslikku vaesust jne. Vaesuse arvestuses on üldjuhul esmaseks ühikuks leibkond, kuna eeldatakse, et leibkond jaotab oma ressursid liikmete vahel vastavalt nende vajadustele ja seega on kõik

Õenduse alused

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

 Absolutistlik lähenemine Tähelepanu ühiskondlikel tingimustel, mis toitsid sotsiaalseid probleeme (migratsioon, urbanisatsioon, industrialiseerumine). Uuriti nn sotsiaalseid areaale (linnaosad, kus oli kõrge rändeaktiivsus, kriminaalsus vms) --- Tänapäeva hälbimise uuringud: R.Merton ´i sotsiaalse pinge/nihke (social strain) teooria. Ühiskond püstitab ülesanded ja annab vahendid selle eesmärgi täitmiseks. Hälbimus tekib, kui inimesed on omaks võtnud eesmärgid, kuid neil pole ressursse nende saavutamiseks Sildistamise teooria. Sildistatakse inimesi, keda nende käitumise põhjal peetakse mittenormaalseteks. Kõige sagedasem sildistamine laste kaudu. --- A.Maslow 1943 artikkel „A Theory of Human Motivation“ Maslow püramiid 5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab 4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda.

Sotsioloogia

109

doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

erinevatest valdkondadest). 5 5 Rehabilitatsiooniteenus seevastu täpsemini piiritletud ja reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel. Rehabilitatsiooniteenus Sotsiaalhoolekande seaduses: Rehabilitatsiooniteenus on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav riiklik sotsiaalteenus, mille raames: 1. koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (kehtivusega 6 kuud 5 aastat); 2. osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid; 3. juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. Sihtgrupiks on puudega lapsed ja täisealised, psüühikahäirega isikud (TVK 40%) ja alaealised õigusrikkujad. Eesmärk on mõista, et... · Rehabilitatsioon ehk rehabiliteeriv lähenemine on lai. Rehabilitatsiooni võivad

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

............................................................23 Miks head ideed ei pruugi teostuda?...........................................................24 Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.................................................................................................................24 Vaesuse mõtestamine....................................................................................... 24 Rowntree ja esmane vaesus...........................................................................25 Rowntree ja teisene vaesus........................................................................25 Konseptsioon.................................................................................................. 25 Vaesuse definitsioon...................................................................................... 25 Euroopa Sotsiaalharta..............................................

Ühiskond

100

ppt

Sotsiaalpoliitika

· Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroopa-ülene tööotsing, -nõustamine, koolitus jt) · Euroopa Sotsiaalfond (ESF) Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Esmane hoolekandetegevus Eesti- ja Liivimaal - kloostrite varjupaigad, seegid, hospidalid pidalitõbistele, vigastele - XII-XIV saj. tänu ristiusu levikule · Seegid on vanimad hoolekandeasutused Eestimaal, kus inimesed said peavarju ja tasuta toitu. Seek (saksa keeles Siechenhaus) - põdurate maja, on aegade jooksul omandanud teise tähenduse ja tähendab tänapäeval vaestemaja või vanadekodu (Jaani seek 1237) Vaeste abistamine Eestis 19.saj. 1. Abi andmine koju - valla täiskogu otsusega anti nt. jahu ja küttepuid 2. Peredesse hoolekandele - vaeste oksjonid, külakorda käimine. Vaesteoksjonid 1x aastas, külakorda käimine - perest peresse ülalpidamisele

Sotsioloogia

docx

Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas.

Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas Mõiste ,,eluasemestrateegia" on erinevates keeltes erineva tähendusega ning mõiste sisu peegeldab erinevate riikide tegevuse ulatust, detailsuse määrangut ja poliitilist mõju eluasemepoliitika kontekstis. Antud töös Eesti sisulise eluasemepoliitika määratlemises juhindutakse asjaolust, et Eesti kuulub eluasemepoliitika rakendamises Kesk- ja Ida- Euroopa (edaspidi: KIE) blokki järgmiste näitajate poolest: kvaliteedilt jääb Eesti eluasemefond tuntavalt maha arenenud ja vanade Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikide tasemest, erastamisreformist on möödunud ainult 20 aastat; eluasemeturg on valdavalt monotsentristlik ehk eelkõige omanukuasustusel baseeruv süsteem. Uuringutest selgub, et Eesti riiki on viimastel kümnenditel mõjutanud kiire siirdeperiood kommunistlikust ühiskonnakorraldusest turumajandusele ja iseseisvunud vabariigist Euroopa Liiduga (EL) kohandunud riigini. Kuigi linnapildid annavad suhteliselt hea ülevaate linn

Ellujäämine metsas

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk