Otsingule "keskonda" leiti 92 faili

2
docx

Kuidas mina mÔjutan keskkonda

Isegi vĂ€ikesed teod muudavad keskkonda kas paremaks vĂ”i halvemaks. NĂ€iteks prĂŒgi sorteerimine. See mĂ”jutab palju keskkonda. Mina sorteerin prĂŒgi kahte gruppi ­ vanapaber ja muu prĂŒgi. Minu peres sorteeritakse nii, et on pakend, vanapaber, ohtlikud jÀÀtmed ja muu prĂŒgi ning lisaks veel taara, mille me viime...

ÜhiskonnaĂ”petus - PĂ”hikool
29 allalaadimist
8
doc

Referaat: Plastmass kui materjal

JĂ”hvi GĂŒmnaasium Plastmass kui materjal Referaat JĂ”hvi 2011 Plastmassid moodustavad vĂ€ga mitmekĂŒlgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polĂŒmeerne aine. PolĂŒmeer on ĂŒhend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriĂŒhikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jÀÀvad k...

Keemia - Keskkool
73 allalaadimist
6
docx

Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides?

1 Teemade kaupa individuaalselt lĂ€bi lugeda kogu teoreetiline Ă”piobjekti materjal interneti keskkonnast ja lĂ€bi vaadata seal olev video materjal, aadressil: https:esmaabitthkk.weebly.com 2 Lahendada kirjalikult vastutava Ă”ppejĂ”u poolt ÕISi keskonda Esmaabi aine Ă”ppematerjalide alla pĂŒstitatud iseseisva töö juhendis toodud situatsioonĂŒlesanded (vt ĂŒlesanndeid allpool), lĂ€htudes oma elukogemusest ning iseseisvalt lĂ€bi töötatud Esmaabi Ă”ppematerjalist. 3 Esitama individuaalselt sooritatud situatsioonĂŒlesanded seminari tunnis 02.10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale Ă”ppejĂ”ule Taimi TaimaluÂŽle e-mailile vĂ”i paberkandjal peale seminar...

Meditsiin -
7 allalaadimist
4
doc

Keskkonnakaitse

KESKONNAKAITSE Sissejuhatus Keskonnakaitse on inimeste poolt loodud abinĂ”ude sĂŒsteem inimese ja looduse vaheliste suhete reguleerimiseks. Keskkonnakaitse pĂ”hiliseks eesmĂ€rgiks on kaitsta ja vĂ€hendada inimese elutegevusest tulenevaid kahjustusi ning parandada elukeskkonda. Eestis on kĂ”ikjal looduses ja kultuurmaastikul lubatud liikuda j...

Bioloogia - PÔhikool
78 allalaadimist
2
doc

Soojustehnika teooria eksamiks

TermodĂŒnaamiline keha. TermodĂŒnaamilises Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rĂ”hu sĂŒsteemis asuvat keha vĂ”i kehi, mille vahendusel toimub vĂ€henemisel ning negatiivseks rĂ”hu suurenemisel. energiate vastastikune muundumine nim. termodĂŒn.kehaks. TermodĂŒn.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks v...

Soojustehnika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
686 allalaadimist
5
doc

Nordstream gaasijuhe

Eesti kui kaigaste kodaratesse loopija Nord Stream gaasijuhtme projektis Nord Stream gaasijuhtme projekti alustati juba 1997. aastal kui Venemaa ettevĂ”te OAO Gazprom ja Soome ettevĂ”te Fortum Oyj, kes moodustasid ĂŒhiseettevĂ”tte North Transgas Oy. Uuringud kestsid kuni 1999 aastani. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seelĂ€bi ka kĂ”ik Ă”igused North Trans...

ÜhiskonnaĂ”petus - Keskkool
36 allalaadimist
3
doc

MÔisteid kirjanduse eksamiks

Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille kĂ€igus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub rĂ€nioksiid vĂ€lja ja paigale jÀÀvad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase vĂ€rvuse. AstenosfÀÀr-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sĂŒgavusel paiknev kivimite m...

Geograafia - Keskkool
14 allalaadimist
4
rtf

Geograafia mÔistete kokkuvÔte + pÔhjendused

Maa siseehitus. Maakoor, vahevöö, vÀlistuum ja sisetuum. 2. Planeedi vanus? 4,5 miljardit ( 4,6 miljafrdit ) aastat. 3. Milline kiht puudub ookeanilisel maakoorel? Graniit. 4.Maakoore paksus + kuidas maakoor jaguneb? Maakoore paksus on umbes 35 - 45 km, jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. 5.Mis on laam, kuidas liigub + laamtetoonika? Laam on liikuv litosfÀÀriplokk,...

Geograafia - Keskkool
91 allalaadimist
3
docx

VESI, vesilahused

VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED. 1. Vesi ­ omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jÀÀs. · KĂ”rge sulamis- ja keemistemperatuur (00C ja 1000C) · Suur aurustumissoojus (540kcal/kg ehk 2260 kJ/kg) · Suur soojusmahtuvus (1kcal/kgdeg) · KĂ”rge pindpinevus · KĂ”rge dielektriline constant · Maksimaalne tihedus vedelas olekus · Nurk kahe hapniku vahel 104,3 o...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
72 allalaadimist
1
doc

Minu koolitee oleks ohutu

" ÜhiskonnaĂ”petus. Kuigi mĂ”ne lapse koolitee on lĂŒhike, vĂ”ib seal siiski peituda ohte, millest alljĂ€rgnevalt tahaksin rÀÀkida. Alustame kasvĂ”i sellest, et tĂ€napĂ€eval on paljudes peredes olemas autod, mĂ”nes koguni mitu. SĂ”idukite rohkuse pĂ€rast on liiklus lĂ€inud keerulisemaks ja m...

ÜhiskonnaĂ”petus - PĂ”hikool
9 allalaadimist
3
odt

Happesademete tagajÀrjed

Happesademete tagajÀrjed Happesademete mÔju inimestele FAKT: LÀmmastikoksiidid vÔivad nÔrgendada kopse ja pÔhjustada haigusi nagu kopsupÔletik ja bronhiit. Happevihmade mÔju vÔivad teha inimese vÀga haigeks vÔi isegi tappa. KÔige suurem probleem mida happevihmad inimesele pÔhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib h...

LoodusÔpetus - PÔhikool
39 allalaadimist
4
doc

Rakendusbioloogia

Bioloogia on paasteadus, nagu matemaatika, keemia, fĂŒĂŒsika. kĂŒberneetika Keemi FĂŒĂŒsika Matemaatik a a...

Bioloogia - Keskkool
82 allalaadimist
6
doc

VĂ€rvid

Poksi GĂŒmnaasium Astala Vista 10 h klass VĂ€rvide PsĂŒhholoogiast Referaat Kolga 2009 VĂ€rvid ĂŒbritsevad meid sĂŒnnihetkest alates. VĂ€rvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome vĂ”i puutume, kui ka kĂ”igest, mis meid ĂŒbritseb. VĂ€rvusi kasutame kirjeldamaks oma meeleolu, tundeid ja isegi oma vaimseid vĂ”i hingelisi kogemusi.VĂ€rvus on meie olemuse lahutamatu osa ,...

PsĂŒhholoogia - Keskkool
51 allalaadimist
10
doc

Vigastuste ennetamine

TervisepsĂŒhholoogia Kasutatud kirjandus: Linda Brannon, Jess Feist. Health Psychology, an introduction to behavior and health. 2003.aastal Eestis toimunud inimkannatanutega liiklusĂ”nnetuste statistika. Manteeamet, 2004 Lapsed Eestis. ÜRO Tallinn, 2000 Laapotti, S. What are young female drivers made of? Turun Yliopisto, Turku 2003 ...

PsĂŒholoogia - Tallinna Ülikool
72 allalaadimist
76
doc

Arvutid I eksami materjal

1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 KahendsĂŒsteem...

Arvutid i - Tallinna TehnikaĂŒlikool
425 allalaadimist
1
docx

LasnamÀe minevikust

LASNAMÄE MINEVIKUST LasnamĂ€gi asub panganeemikul mis oli lage loopealne, kus asusid Eesti vanimad pĂ”llud. Need alad olid varajasel rauaajal pĂ”lluharimise ĂŒks pĂ”hjapoolsemaid piirkondi kogu maailmas. Suured kivimurrud tekkisid Tallinna rajamise aegu. LasnamĂ€e ajalugu ulatub vĂ€ga kaugesse minevikku. Arheoloogide arvates on vanimad inimtegevuse jĂ€ljed LasnamĂ€el pĂ€rit nöörkeraami...

Eesti keel - Kutsekool
25 allalaadimist
18
doc

Elektroonika komponendid

Lineaarsed takistid ­ Lineaartakistit lÀbiv vool on vÔrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid ­ Mittelineaartakistite vool sÔltub vÀlismÔjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunev...

Elektriahelad ja elektroonika... - Kutsekool
55 allalaadimist
8
doc

Malaisia

Malaisia Föderatsioon Referaat Riigivorm Malaisia on födertiivne konstitutsioonline monarhia. Malaisia föderaalset riigikoda kutsutakse Yang di-Pertuan Agongiks(YDP) (tĂ”lgituna : Tema ,kelle jumal on loonud ) , keda kutsutakse ka Malaisia Sultaniks vĂ”i Kuningaks .See kord kehtestati esmakortselt 1957. aastal. Malaisia on ĂŒks vĂ€heseid riike maailmas, kus kuningas va...

Geograafia - Keskkool
30 allalaadimist
27
doc

Keskkond lapse arengu mÔjutajana asendusperes

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja tĂ€iendĂ”ppe osakond Merilin VĂ”ikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2...

Sissejuhatus... - Tallinna Pedagoogiline Seminar
186 allalaadimist
1
odt

Kuidas toimub fotosĂŒnteesist ja mida on fotosĂŒnteesiks vaja?

FotosĂŒntees Piltlikult öeldes toituvad taimed Ă”hust ja veest. Orgaanilise aine tootmiseks vajavad taimed sĂŒsihappegaasi ja vett. SĂŒsihappegaasi saavad taimed Ă”hust. Vee koos selles lahustunud ainetega hangivad taimed mullast. Veest ja sĂŒsihappegaasist orgaanilise ainete valmistamiseks on vaja energiat.Selleks kasutavad taimed pĂ€ikese valgusenergiat. Org...

Bioloogia - PÔhikool
26 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !