Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt
Antropoloogilise mõtte ajalugu Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks Inimajalugu kui pidev progress
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset,
Paula Johanna Rõuk Antropoloogide uurimismeetodid Antropoloogia on teadus, mille uurimismeetod, välitöö erineb suuresti loodusteaduste uurimismeetoditest. Uuringud laborites teostatakse kindlate reeglite järgi. Välitöö reeglid on siiski üsna subjektiivsed. Need lähtuvad erinevast olukorrast, ajast, inimestest ja veel paljudest pisiasjadest. Välitöö suurimaks erinevuseks laboriuuringutest ongi sõltuvus antropoloogi isiklikest väärtustest. Ühiskonnas, kus antropoloog viibib, peab ta endale rolli valima. See roll peab toetama uurimuse teostumist, uuritavate inimeste poolehoidu ja head läbisaamist ja samas kinnipidamist oma põhilistest väärtustest. Kindlasti peab mõnes olukorras ka sellest loetelust mõne punkti hülgama. Laborikatsetes ei ole moraalsetel hinnangutel suurt rolli. Järeldus katsest või
1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese antropoloogilise kultuuri definitsiooni: kultuuri uurimine kujunes professionaalseks teaduseks. Klassikaline kultuuridefinitsioon: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskumusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal , seadused, tavad ja paljud teised. Selle juures on oluline on see,et ta ei välista mitte mingeid nähtusi, pm kõik võiks kuuluda kultuuri alla. Kultuur peab olema loodud inimese poolt ühiskonnaliikmena. Leslie White hakkas 1930ndatel uuesti mõtisklema Tylori vaimus. Leiti, et Tylori mõtted on liiga lihtsakoelised. White : kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja sündmustest, mis sõltuvad sümboliseerimisest. Kultuur sisaldab
propaganda. Samas on olemas ka loomulik etnotsentrism, loomulikult peetaks end teistest paremaks. Inimesele pole loomulik olla kultuurirelativistlik. emic: keskendub inimeste endi seletustele ja tähenduskategooriatele, uurib kultuuri seestpoolt. Uurija pole kunagi targem kui uuritavad. Lähtutakse uuritavate enda maailmatunnetusest, viisidest, kuidas asju seletada. Lähtumine kohalikust diskursusest. Võimaldab paremini kohalikku ühiskonda mõista. etic: üldiste tähenduskategooriate rõhutamine, kultuuridevahelistest tähenduskategooriatest lähtumine, pigem väline. Võimaldab paremini läbi viia kultuuridevahelisi võrdlusi. Kumbagi strateegiat pole aga võimalik täielikult rakendada. Pole võimalik omandada uuritava ühiskonna elutunnetust (emic), ent pole võimalik ka üldse mitte arvesse võtta kohalikku eripära (etic). Tavaliselt on lähenemised kahe sümbioos.
sündmused) inimene muudab kultuuriks läbi väärtustamise. Melville Herskovits (1895-1963) inimese poolt loodud osa keskkonnast (kas siis see pole, millel omistame tähenduse, loome rituaali aga mis algselt pole inimese loodud? Segane..) Tänapäeval sõltub kontekstis. KA algas Ameerikas (uuriti ka põlisrahvaid ameerikas, aga levis arvamus, et mustanahalistel pole kultuuri), sotsiaalantrop.- Inglismaal uurisid ,,tsiviliseerimata" rahvaid nt Aafrikas. MÕLEMAD kasvasid välja mitte-Lääne rahvaste uurimisest. Volkskunde saksa teadlane uurib saksa talupoegi. Völkerkunde saksalane uurib mittesakslasi. Etnograafia mõistena enne etnoloogia kasutamist(1960 lepiti etnoloogia mõistes kokku, etnoloogia lähtub mandri-Euroopast), etnograafia uuris materiaalset ja folkloristika inimese loomuse avaldusi (suuline ja vaimne pärimus).
I ÜLESANNE: MÄRGI VÄITELE VASTAV AUTOR 1p. Maagia kaudu toimub oma hirmude ja ebakindluse vähendamine, mis toimub tänu ettekujutusele, et ollakse kontaktis jumalatega ning suudetakse neid mõjutada. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funktsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioossed institutsioonid on vormitavad majanduslike ja poliitiliste institutsioonide poolt ning nende eesmärk on õigustada masside domineeriva klassi väärtuseid. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioon võib kujundada inimese mõtteviisi nii, et see hakkab mõjutama inimeste majanduslikku tegevust. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Rituaalis osalemine väljendab sotsiaalset konsensust ja taastoodab seda. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 2p
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
29 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid