Psuhholoogia. (0)

Q: Kuidas seda lahendatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Psuhholoogia.

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas seda lahendatakse?

Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. “Suur viisik ”
Isiksus – mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria – isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled – puudub kindel süsteem.
Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport . Keele kaudu hakati uurima . Kui keeles on olemas vastav sõna siis järelikult on see omadus ka olemas. Kogus kokku iseloomu tähistavaid sõnu. Oli vaja määratleda, millised om tähtsamad. Neid, millest isiksus koosneb võib jagada kolme rühma. 1) kardinaalsed omadus st: isiksuse määrab ära üks mingi väga tugev joon, mille ümber kogu isiksus on üles ehitatud. Tegelikult tuleb harva esile. 2) tsentraalsed omadused st isiksuse tuuma moodustavad mingi grupp omadusi, mida on 5-10. 3) sekundaarsed om- d. Need jooned ei ilmne.
R. Cattell : uuris isiksust, kasutas statistilisi meetodeid. Tahtis leida esmaseid isiksuse jooni, mis määravad olemuse. Kasutas faktoranalüüsi. Püüdis leida erinevate omaduste vahel seoseid . Kuivõrd üks omadus mõjutab teist. Kas auahnus ja agressiivsus on sõltuvuses? Joonistas mudeli, mis koosnes 16 sõltumatust isiksuse faktorist. 16PF. 187 küsimust.
Eysenck : 2-te omaduste rühma. Sirgjooneline selgitus inimese käitumise kohta, võimalus inimesi võrrelda.
Teooriate miinus: saavad erinevaid tulemusi. Ei seleta midagi. Ütlevad, et nii ongi. Miks see tuleb, kust jne ei seleta.
„Suur viisik” 1990-91, kindlat autorit pole. 5 om gruppi: OCEAN .

ekstra - ja intorvertsus | E

sotsiaalsus (kui heatahtlik , viisakas, sümpaatne on inimene) | A

meelekindlus, teadlikkus (kui kohuse - ja vastutustundlik on inimene) | C

neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus, kui stabiilne on inimene emotsionaalses staadiumis ) | N

avatus kogemusele (intellektuaalsus, loovus, uudishimulikkus) | O
Selle teooria algmaterjal saadi erinevaid kultuure uurides. Erinevate kultuuride erinevusi ei arvestata. Statistiline fenomen. Tuleb välja ainult suurte koguste juures. Ühe inimese andmete puhul ei tule ülde välja, pole prognoosiva väärtusega. Ei arvestata võimalikke kolmandaid, neljandaid jne faktoreid. Kirjutamata seadus: ei tehta teste , nii et üks omadus on eelistatum kui teine või positiivsem. Selle testi puhul tuleb välja. Sotsiaalne selgelt pos, vastand neg. Pole selge, kui suur on kultuuri- ja perekonna osa. Siiski mõjukaim isiksuse käsitlus.

Psühhoanalüüs
Psühhoanalüüs on teatud hüpoteeside kogu. Kaks olulisemad hüpoteesi on

psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip – kõikidel asjadel on põhjus. Igale sündumusele järgneb uus, mis on eelneva poolt põhjustatud. Tahetakse jõuda algpõhjusteni. Väidetakse, et algpõhjuse teadvustamise korral ei või veel kindel olla, kas see ka tõsi on. Inimesed võivad selle ka välja mõelda ( fantaasia ).

hüpotees inimesele teadmatute vaimsete protsesside olemasolust ja nende tähtsusest – enamus inimese vaimsetest protsessidest toimub alateadvuses. Teadvus on vaid inimmõistuse üks osa ( Freud ).
Nende kahe väljendamiseks on meetodid, mida nim psühhoanalüütilisteks tehnikateks. Freud arendas need välja, et uurida vaimseid protsesse. Psühhoanalüütilised tehnikad on järgnevad:

hüpnoos

vabade seoste (assotsiatsioonide) meetod

eksiteod

unenäod
Freudi meelest juhib inimest kaks tungi: seksuaal - ja agressiivsustung. Need on tema meelest kaasasündinud.
Psühhoanalüüsis on oluline Freudi artikkel “Ego ja Id”: isiksus koosneb miskist – ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego – see tunnetab tõelist ‘mina’. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus, mis tekib keeldude ja käskude tulemusena. Kujuneb välja 10. eluaastaks.

Sigmund Freudi tähtsamad teosed
Freud ise pida oma teostest tähtsamaiks “Unenägude tõlgendamisest” ja “3 esseed seksuaalteooriast ”
“Unenägude tõlgendamisest” – unenäod on põhjustatud nelja erineva ärritaja toimel a) välised (nt tekk läheb magades pealt ära); b) meeleelundite ärritusseisundid (nt alkohol , narkootikumid); c) kehasisesed ärritajad (nt kroonilised haigused); d) psüühilised tegurid. Unenäod alluvad :

kokkusurumise ja tihendamise püüdele
arvestamine inimese sisemise tsensuuriga, sümboliteks muutuvad egoistlikud ja seksuaalsed teemad
andmestike teistkordne töötlemine
arvestamine unenäo väljendusvahenditega

Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus. Eel- ja mitteteadvust tõkestab barjäär, nii et ärkvel olles ei suuda inimene neid endale meenutada. “Unenägude…” kirjeldatakse ka Oidipuse kompleksi (naiste puhul Elektra kompleks ) – lapse alateadlik seksuaalne kiindumine oma vastassoost vanemasse. Soov saada armastust, tähelepanu.
“3 esseed seksuaalsusteooriast” – raamatu põhitõed, mida Freud püüab tõestada: inimese seksuaalelu ei alga puberteedieast, vaid juba varem; mõisted ‘ seksuaalsus ’ ja ‘genitaalne’ on erinevad. Seksuaalsus on laiem mõiste ja hõlmab toiminguid , kus genitaalid ei osale; inimese seksuaalelu põhiliseks funktsiooniks on omaneda kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine . Freud mõtleb libiido all objektile suunatud seksuaalenergiat
Regressioon – tagasipöördumine (nt vanemate lahkumineku korral võib laps hakata taas pöialt imema)
Freud väidab, et Lääne ühiskondades pärsivad seksuaaltungi vastikus- ja häbitunne (seks on tabu ). Seksuaaltungil põhinevad enamik inimese tegudest. Väikelapsel seksuaalsuse faasid :

oraalne (sünd–1,5 a) – väljendub nt sõrme imemises, milles saab sõltumatuse tunde
anaalne (1,5-3 a) – seotud pärakupiirkonnaga, moraalne rahuldus, kui saab ise potil käia
falloline (4. aastast) – huvi suguelundite vastu, nt arstimängud
latentne piirkond – konkreetne huvipiirkond puudub
puberteet – taas domineerib suguorganite piirkond

“Tootem ja tabu” – kultuuri ja ühiskonna tekkelugu, nende tõlgendamine. Müüt ürgkarjast, mida juhtis tugevaim türannist isane, kelle pojad maha lõid. Keegi ei soovinud enam grupijuhiks hakata -> loodi algne religioon kaitsmaks karjajuhti – ürgisa kujutis (tootemusk).

Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria
Raamatus “Teisel pool mõnuprintsiipi” seletab Freud täpsemalt oma tungide teooriat - seksuaal- ja agressiivsustung, mis pidevalt segunevad, on peamised edasiviijad elus.
Isiksus koosneb miskist – ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego – see tunnetab tõelist ‘mina’. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus.

Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus
Erinevusõpetus on õpetus erinevatest psühholoogilistest tüüpidest.
Jung püüab kirjeldada kuidas in erinevad, kas saab grupeerida, kirja panna; ekstra-ja introvertsus. Rmt „Psühholoogilised tüübid“. Põhineb vaimseenergia suunatus sisse-või välja poole. Ekstraversioon ja introversioon.
E: + elav suhtleja, kiire kohaneja , ei tõmbu endasse.

pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, pole enesekriitiline

I: + ei pea lugu rahva kogunemistest, tundlikum, rikas sisemaailm

pessimist , enesekriitiline, vähem edukas, kitsal alal võib olla hea spetsialist, vähem tuttavaid, sõpru.

Tekivad vastandlikud eluviisid , ellusuhtumised. Jagab kummagi 4 alatüübiks.
Funktsiooni alusel:

mõtlev ekst. int.
Tundev ekst.int
Aistiv ekst.int
Aistiv ekst.int
Intuitiivne ekst.int

Inimkehas on vastandlikud protsessid. Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused:
E: hüsteerlised, maniakaal- depressiivne sündroom, seksuaalhaigused
I: jääb oma sisemaailma kinni.
Enamus in on ühte alatüüpi.
Sarnasusõpetus – teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks. Jung arvas, et on olemas motiivid, mõisted, mis ulauvad erinevate rahvaste müütideni. Arheotüübid on päritavad teatud ajuosadega. Sümboliline arusaamis – käitumisskeem. Arheotüübid on põhiliselt kollektiivses alateadvuses, üsna palju , erinevad. Olulisemad on persona , vari, anima& animus , ego ja self

Arhetüübid
Persona e mask (sarnaneb Freudi superegoga). Inimese vale-mina. Persooni võetakse sellena , kellena ta end ise näitab. Igal elukutsel oma mask, erinevates situatsioonides vahetatakse maske. Oht seisneb selles, kui inimene hakkab end maskiga samastama.
Vaja, et in saaks oma sihid, eesmärgid ellu viia. Igal rollil on oma mask. Mask on valemina, tõelise mina moonutus, tekkinud, et keskkonna nõudeid täita, et jätta soovitud mulje, tegelikuu mina varjates . Kes in tegelikult pole, kuid kellena teised teda võtavad, kuid tegelikult seda pole. Kui persona võtab üle: in on rollitäitja, isikupäratu, kaotab tegeliku mina. Persona on alati orienteeritud välismaailma, kiusatus miks mask kleepub näo külge, sest ühiskond tunnustab hea rollitäitmise eest, talle antakse ordeneid, makstakse preemiaid. See maksab eraelus kätte. Nt Bismarck
Vari –Vari on justkui madal olend , mis on meis kõigis. Kõike ei luba in endale välja elada. Varju mood in soovid ja ihad . Mida in „teadlik mina“ keelab. Vari, kõike mida me pole, meie madalam olend, kõikidel in on vari olemas, mõnikordvari ja „teadlik mina“ vahetavad koha nt afektiseisundis. Vari võib hakata inimese üle domineerima, näiteks afektiseisundis. Varju moodustavad ihad, soovid, teostamata plaanid, mis ei sobi isikuga kokku. Mida vähem inimene oma varjust teadlik on, seda tugevamalt see talle mõjubVari on nii hea kui ka halb. Hävitav, purustav kui ka tervendav, viib uudsuse poole. Vari vastandub egole (teadlikule minale). In-l on raske varju teadvustada. Alati valus ja ebameeldiv teada saada varju külgedest. Varju äratundmine on iseenda tundmise olemise alus. Nt on Piiblis varjuks madu , mis tekitab pingeolukorra. Varju teadvustamiseks on vaja suhteid kaasinimestega , sest siis kaob ka projektsioon . Vari on seotud projektsioonidega. In kipub projetseerima oma varjukülgi teistesse inimestesse nt kadedus .
Anima & animus – anima (hing), animus (vaim) e naiselik ja mehelik alge. Alateadlik arheotüüp. Igas mehes ja naises on olemas ka vastandalge. Lapsepõlves naiselik ideaal: ema. Hiljem võib see olla kõik naised, kes tekitavad tugevaid tundeid. Vahel jääb ema projektsioon püsima, siis mehe ootused ja suhtumine elukaaslasse on seotud emaga, võivad tekkida rahulolematus ja mittemõistmine ileneb suhetest emaga. Anima ei esine ainult emana vaid ka tütre, jumalanna, naisena. Mida vanem mees, seda noorem naiseideaal. Mehelikkuse ideaal naisel koosn. tükkidest, lauljatest, kangelastest jt. Naiseideaal on killustatud, mehe oma terviklikum. Kui arheotüübid valitsevad:
Anima mehe üle: kapriisne, tujukas , hea intuitsioon
Animus naise üle: võimukas, valitsemishimuline, jäik.
Selle arhetüübi mõju inimesele on v suur. A&A tunneb ära läbi suhete vastassugupooltega.
Self – mina- keskne arhetüüp, mille ümber teised arhetüübid koonduvad. Selfi peab inimene ise lahti mõtestama, ta peab ise leidma oma ainulaadsuse, tegeliku mina - individuatsioon. Selfini jõudmiseks peab ületama need:
a) maski domineerimise, ületada rollitäitja, tähelepanu iseendal, mitte eesmärkidel b) teadvustada animust&animat. Jumal iseendas . Jung arvab , et enne keskiga pole võimalik selfini jõuda. Ta arvab, et arheotüüp on kõigil olemas, sarnasusõpetus
Ego on teadvuse tsentrum, mis loob in teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida. Tänu egole püüab inimene oma kogemusi analüüsida, ette planeerida . Ego kujuneb välja meie isikliku kogemuse baasil.

Adler
Adler käsitleb individuaalset psühholoogiat. Iga inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Adleri põhimõisted on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd ehk püüdlus üleolekule, elueesmärgid, elustiil, sotsiaalne huvi.
Alaväärsus - võib olla nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil. Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav.
Püüdlus üleolekule – räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks. Agressiivsus võimutahtena. Soov kontrollida olukorda võib-olla nii pos kui neg. Pos: hõlmab ühiskondlikud huvid. teistega arvestamine, oskuste, võimete arendamine. Neg: isiklik üleolek, teiste üle võimutsemine.
Elueesmärk – Kohastumine keskkonnaga pole piisav. Seetõttu in loob täpsema elu eesmärgi. Eesmärk pole mitte midagi selget. Kaitse abituse eest, võivad olla ebarealistlikud, liialdatud kui alaväärsustunne on v.tugev. Eesmärgid kindlustavad suuna meie tegutsemiseks. In iseloom pole kaasasündinud. Iseloomujooned kujunevad vastavuses eluorientatsiooniga, Kui in püüdleb võimu poole, arenevad kadedus, egoism, auahnus jt.
Elustiil – eesmärkide saavutamiseks. Elustiili ühe osana loob in alati kujutluse iseendast ja maailmast. Tähtis, sest kujutlus määrab milline in on, kuidas ta tõlgendab maailma. Kui in kujutleb, et lõngakera on madu siis in reag ja käitub vastavalt kujutlusele ehk reag maole. Psühhoteraapia aitab vabaneda ettekujutustest.
Loovjõud, loomus – in ei ole passiivne ettur, vastab loovalt ja aktiivselt elule, olukordadele.Ühtesid elamusi otsime , teisi väldime. Loomingulised faktid. In ise loob oma isiksuse. Ütleb, et in on ühteaegu nii kunstnik kui ka pilt. Adler tegeles ühikondlike probleemidega, sellest sellised mõisted.
Sotsiaalne huvi. Ühiskondlikkuse tunne. Solidaarsus , inimeste vaheline tunne. Inimkäitumine on sotsiaalne, toimub ühiskonnas. Isiksus formuleerub tänu suhetele teistega. Ühiskonnaga seotud koostöö, kooperatsioon . Koostöö oli tähtis faktor kuidas ellu jäädi, kuidas koos end kaitsta. Ainult läbi koostöö saab in ületada oma alaväärsuse. Tuginedes uurimistulemustele on need in, kes on inimkonna arendusse oma panuse andnud on valmis koostööks. Kui in-l pole koostöö omadusi, tekitab neurootilisust ja kohanematut elustiili. Tänu sotsiaalsele huvile oleme võimelised nägema maailma teiste inimeste silmade läbi, arvestama teistega (sõprussidemed, armastus).
Inimesel on kolm eluülesannet: töö, sõprus, armastus
Sõprus seotud sotsiaalsusega, inimrassi osaks olemise väljendus. Armastus ehk heteroseksuaalsus , keha ja mõistuse liit, suurim koostöö proovikivi.
Isiksuse arengut takistavad alaväärsustunne (tuleneb lapsepõlvest), hellitatus (ei jätku usku iseendasse, sest teised on lahendanud need probleemid), hüljatus (laps ei näe armastust ja koostööd seetõttu raske neid õppida. Täiskasvanuna julmad, külmad) .
Võttis kasutusele pereteraapia , tema tähtsaim teos on “Inimese tundmine ”.
Adlerit on mõjutanud Darwini evolutsiooniteooria, psühhoanalüüs (mida 100% Freudilt üle ei võtnud), Nietzsche võimutahe.

Reich
Rõhutab Freudist enamgi veel seksuaalsuse olulist osa isiksuse arengus. Põhimõisted – bio- v psüühiline energia, keha raudrüü. Bioenergiast sõltub inimese tervis ja haigus. Inimese sees olev energia peab saama vabalt liikuda . Haigused sõltuvad tema meelest sellest, kuivõrd palju saab inimene oma seksuaalsust ‘maha laadida ’. Keha raudrüü – viha v teiste emotsioonide mahasurumine lööb füüsilise hädana välja nt peavalu. Piirkonnad, kus keha end kaitsta püüab, ongi raudrüü. Seitse kehapiirkonda (segmenti), kus esineb enim lihaspingeid:

Laup ja näo ülemine osa
Näo alaosa, suu, kurk , kael
Õlad, kukal
Rindmiku ülaosa
Rindmiku alaosa
Kõhu piirkond
Vaagna piirkond

Siit tuleneb ka tema loodud kehale suunatud psühhoteraapia, mis seisneb harjutustes, mis aitavad blokeeringutest vabaneda. (massaaz, venitused )
Isiksuseteooria – isiksuse kolm kihti:

pealiskiht: vale, silmakirjalikult sotsiaalne, in tegelik mina on varjatud sõbralikkuse taha
vahepealne kiht: antisotsiaalne kiht, kus paiknevad alatedalikud tungid , seotud jõkruse, agressiivsuse, satanismiga. Väärastunud tungid.
Süvakiht: isiksuse tuum, koosneb loomulikest impulssidest, terve alge. Pealispinnas surutakse agressiivsed impulsid alla  sellest tulenevad neuroosid.

Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud.

Neofreudistid. Horney
Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm , E. Erikson .
Karen Horney
Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF. Kritiseeris seksuaalteooriat, pakkus selle asemele sünnipärane rahutustunne. Kui laps sünnib maailma, sünnib juba rahutuse või ärevustundega. Keskkonna muutus, peab hakkama võitlema oma elu eest. Horney- soov seda rahutustunnet ületada muutub isiksuse omaduseks. Ükskõik, mida inimene teeb, ei ole muud, kui transformeerunud rahutus või ärevustunne. Põhiline motivaator.1) Inimest juhib kaks suurt tendentsi- püüe turvalisuse poole(ohutuse). Et olla nii, et miski minu olemist tervist ja olemasolu ei ohustaks. 2)Püüe oma vajaduste rahuldamise suunas. Võivad olla vastandid. Kõik rahuldused ei pruugi olla turvalised. Mis siis juhtub kui 2 suurt tendentsi ei ole kooskõlas? Tekib neurootiline isiksus Neid võib olla mitu tüüpi: 3 käitumistüüpi sellest tulenevalt 3 neurootilist tüüpi.
1 tüüp: Liiguvad teiste inimeste poole ehk järeleandlik tüüp
2 tüüp: Inimene hakkab liikuma teiste inimeste vastu e agressiivne tüüp
3 tüüp: Inimene hakkab liikuma teistest inimestest eemale ehk eemalseisev tüüp
Neuroosid jagunevad tervete inimeste neuroosideks ja haigete inimeste neuroosideks. Situatsioonilised neuroosid: laps ei tule kaua koju, normaalne, et inimene muretseb. Laps tuleb koju ja see on mööda läinud. Haiglase neuroosi puhul jäädakse sellesse kinni: aga mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega. Horney pidas nende kolme tüübi puhul silmas tervete inimeste neuroose. Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside. Inimese puhul võib rääkida erinevatest minadest. Inimese ideaalmina ja reaalmina- mida suurem vahe seda suuremad neuroosid tekivad inimestel. tema point on need viia teineteisele lähemale. Samas ta midagi uut ei paku ja ei saa ise ka üle puudustest, mida ta F juures kritiseerib. H on uurinud idafilosoofiaid. Neid kõiki on mõjutanud eksistentsialism kui 20 saj kõige mõjukamaid filosoofiavoole.

Erikson
Tuntuks on saanud eelkõige teooriaga mida nim. Sotsiaalse arengu teooriaks, mis hõlmab emotsionaalse, sotsiaalse kui isiksusliku arengu astemid (kokku 8) . Kõik läbivad need astmed elujooksul. Kirjeldab kõiki läbi kriisi. Kirjeldab 2 mõistega: Mis juhtub, kui seda edukalt ületatakse ja mis siis kui ei ületata. Eriksson väidab, et ühtegi kriisi ei saa täielikult ületada, enam-vähem saab, et liikuda järgmisesse astmesse. Kui mõni kriis saab negatiivse lahenduse. siis paratamatult mõjutab järgmist astet. Väitis, et iskuse areng toimub sünnist surnani.
Arenguteooria:
1) sünd- 1,5 eluaastat : Usaldus, mitteusalduse staadium. Lastele on selge, kas kk kus nad eksisteerivad on nende jaoks sõbralik, kas nad vüivad sellele loota . Usaldus vs mitteusaldus on identiteedi aluspõhi. Kui I etapis on saadud kriisile negatiivne lahendus, siis paratamatult liigub see ka järgmistesse etappidesse.
2) 1,5-3 eluaastat: autonoomsus(sõltumatus) ja teisalt häbi ja kahtlustunne. Testivad piire , tunnevad sõltuvust oma vanematest . Tuleb loota vanemate suunamisele aga samas osades olukordades seda vajadust ei ole. Autonoomia ( pos lahendus kriisile) saavutatakse siis kui last piisavalt julgustatakse. Negatiivne lahendus: kui liiga palju kontrolli ja kaitstust, viib kahtlusteni iseendas. Lapsed ei ole tulevikus võimelised end kehtestama jne. Liigne vabadus võib viia ninakuseni.
3) 3-6 eluaastat: Algatusvõime e initsiatiivikus vs süütunne. Lapse soov alustada toiminguid iseseisvalt, teisalt süütunne nende soovimatute tagajärgede ees, mis see võib kaasa tuua. Kui laps ei saa algatada sest kardab karistust võib viia süütunde tekkimiseni, passiivsuseni.
4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus - peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma , destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega.
5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline , religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega . Laps vs täiskasvanuga. Selleks, et uut identiteeti luua, on vaja teatud distantsi . Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne. Ühk tänapäeval takistab seda natuke. Nt feodaalajal talupoeg oli talupoeg. Ühk on muutuv kogu aeg. Muutuvas ühk on raske hakkama saada inimesel, kel on kindel identiteet.
6) 18-30 eluaastat : Intiimsus versus isolatsioon . Keskendutakse suhete loomisele, raskused tekitavad üksindust ja hirmu suhete ees. Kui kriisiperiood on edukas võib inimene kujundada suhteid mis on lähedased nii füüsilisel, emotsionaalsel kui ka vaimsel tasandil. Mina asendub Meiega. Ei suuda allutada oma egoistlikke huve, siis tuleb isolatsioon- tunnevad ennast ilma juurteta . Selleks et luua suhet, peab olema vastanud küsimusele kes ma olen? Kui elatakse koos ja oma identiteedikriis on lahendamata siis tõenäosus kooseluks on väike.
7) 30-65 : Generatiivsus vs stagnatsioon. Generatiivsus: panus perekond, töösse, ük tervikuna . Kui on olemas, tagab positiivse tunde elu jätkumisest. Noorema põlvkonna toetamine , ebaõnnestumised võivad viia enesessetõmbumiseni ehk stagnatsioonini. Kellele mind vaja on. Tahab tunda, et on kasulik ja vajalik. Hoolimine ja hoolitsemine. Kui kriis negatiivse lahendusega inimene muutub egoistlikuks, põikpäiseks, hellitavad iseennast .
8) 65- surm: vanadusega , iseloomustab mina ehk egoterviklikkus versus meeleheide, ahastus. Aeg on liiga lühike, kas mu olemasolul on mõte. Kui kriis on pos ületatud, saavutatakse ego terviklikkus , võtab oma elu sellisena nagu ta on. Egoterviklikkus väljendub selles: “Olen see, kes ma olen, ja olen teinud seda, mida ma olen teinud.” Kahetsustunne – mida oleks võinud teistmoodi teha (raisatud elu).Ei põe tegemata jäänud asjade pärast. Kui kriisi ei ületata edukalt, tekib kahetsustunne, meeleheide.

Fromm
Peetakse ka filosoofiks ja sotsioloogiks. Eesti keeles on kolm raamatut. 1) „Armastuse kunst” , 2) „Omada või olla” (tema põhiteos) 3) „Psühhoanalüüs ja zen- budism ” Pidas end marksistiks. Ta on terav kapitalistlikku ühiskonna kriitik . Marksistlikke ideede propageerijaks. Kasutab mõisteid. Võõrandumine- Tema meelest on kaasaaegsest ühiskonnas kolme liiki võõrandumist- 1)majanduslik – klassikaline marksistlik lähenemine- inimene ei kontrolli oma tööprodukti. Töö on muutunud palga saamiseks ja elatusallikaks, ei paku rahulolu, kontroll puudub.2) Sotsiaalpoliitiline - nt inimesed pole kunagi rahul sellega, kes valitakse. Seepärast arvavad et ah mu hääl nagunii ei loe midagi. See tähendab passiivsuse langust. Rahulolu pole aga passiivsus on 3) võõrandumine inimestevahelistest suhetest- kaasinimesi hakatakse vaatlema kasulikkuse seisukohalt- mis ma tast kasu saan. Kuidas ma ise saaksin end paremini müüa. Mõisted omamine , olemine, lootev inimene. Eksistentsialism on ka Frommi mõj. ta on optimistlikum kui eks. „Armastuse kunstis“ räägib lootvast inimesest- kõige suuremaks väärtuseks on inimese võime armastada . 1)Emaarmastus 2) vennalik-õelik armastus 3) erootiline armastus 4) enesearmastus 5) jumalaarmastus .
Isiksuse käsitlus: Toob välja viit liiki vajadusi:
1) suhtlemisvajadus: Positiivselt: Läbi erinevate armastusliikide.Neg: valitsemine, allutamine, türannia
2) Ületada olemasolev: Pos: Loomine, neg: hävitamine.
3) Kindluse ja juurte järele: Pos: Vendlus kõikide ük liikmete vahel. Neg: rhvuste või rahvagruppide vastandamine .
4) Identifitseerumisvajadus: Pos: samastumine oma tegeliku minaga. Neg: Samastumine väliselt etteantuga.
5) vajadus orientatsiooni või pühendumuse järele: Pos: Kapitalislikus ük raske, aga inimene leiab ise oma eluusu, läbielatud kogemustest. Neg: Orienteerub väliselt etteantud süsteemi järgi, läbi selle kaotab oma eripära.
Tuletab neist oma isiksuse tüübid:
1) Passiivne tarbija – Orienteerunud tarbimisele, kogumaailm on tarbimise objekt, inimene õgib kõike. Nõudlusnivoo enda suhtes on madal, kriitiline teiste suhtes. Massiliselt vohama hakanud nüüd-
2)Aktiivne tarbija: Ka orienteerunud tarbimisele, see tarbija on nõud ka jõuga võtma kui muidu ei saa. Tunneb huvi ainult nende niinimeste vastu kellelt midagi on võtta või saada. Peab seda mis tal on halvaks ja seda mis naabril on hea.
3) Säilitaja: Hoiab kinni sellest, mis tal on olemas. Kokkuhoidlikud, pedantsed. Peamised printsiibid kord ja puhtus .
4) Kaupmees- turustaja ja vahendaja , ellu on kapital , mida tuleb tulusalt investeerida. Kellel õnnestub on edukas, muidu luuser. Ma olen just see, kes te soovite . Paindlik ja kohanemisvõimeline.
5) Looja tüüp- loob. Inimene, kes tunnetab oma mina olemises mitte omamises. Läbi loomisprotsessi.
6) Armastaja lähtub maailma kui teistesse inimeste armastuse positsioonilt, püüdleb inimestevahelise läheduse poole. Toimub läbi viie armastuse tüübi.
7) Masohhist : Alaväärsuse ja jõuetuse tunne, tähtsusetuse tunne, tunneb sõltuvust kõigest välisest Püüab sõltuvusest lahti saada, samastab ennast mingite väliste jõududega. Püüab käituda nii nagu ta arvab, et nõutakse. Enda vajadusi eirab, orienteeritud välisele, piitsutab ennast, loobub iseendast. Teadvustamata .
8) Sadist tunneb mõnu teiste piitsutamisest, tunneb mõnu teiste alandamisest ja valu tekitamisest. Tulevad välja, kui üks seda võimaldab nt rebasteristimisel.
9) Destruktivist. Hävitaja Inimtüüp, kes püüab vabaneda jõutusest maailma eest, seda maailma hävitades. Püüab ise hävitada maailma, kui maailm tema ära hävitada. Suhete katkestamine jne... Käitumine saab alguse lapsepõlvekodust, kui on tegemist vägivaldse koduga, parim kaitse on rünnak.
10) Konformist- massiin., oma hinnangud ja arvamused surub tahaplaanile, arvab nii nagu enamus, väiksem oht konfliktidesse sattuda.

Humanistlik psühholoogia. Rogers
Igal inimesel unikaalne kogemus, mis toimub organismis käesoleval hetkel, mida on võimalik teadvustada. On asju mida ei teadvusta, aga on võimeline. Sõnad samamoodi seotud tegevusega nagu maakaart aladega. R.-i self on pidevad muutumises Tema ‘self’ põhineb möödunud kogemusel, reaalsusel ja tulevikuootustel. Sellega seonduvad erinevad mina-d. Mida suurem erinevus minade vahel seda rohkem haigusi ehk neuroose. Inimese ettekujutus , milline ta tahaks olla, on ideaalmina, mis on muutuv suurus. Ideaalmina on see, mida inimene väärtustab. Kongruentsus - tähendab ühtelangevust või ühildumist. Kõrge kongruentsus tähendab seda, et see, mida inimene väljendab, kogeb, teadvustab, langeb enam-vähem kokku. Lapsed väljendavad neid tundeid, mida kogevad. Kui ei väljenda, muutub tundetumaks. Ida-filosoofiatega seotud: zenbudismis öeldakse ka: „Kui olen näljane, siis ma söön.“ Inkongruentsus- mingil põhjusel tekib erinevus kogemuse ja selle vahel, millest inimene on teadvel. Võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust.
Psühhoteraapia tegelebki inkongruentsusega. Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient . Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt . Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine

Berne ’i mina- tasandid
Käsitlus kannab nim: Transaktsionaalne analüüs. Väidab, et inimene on pidevalt mingis mina-seisundis. Neid on 3. Laps, täiskasvanu, vanem Kõikides olemas, pidevalt vahelduvad
1) Laps : Ealiselt kõige varem. Naiivne, uudishimulik , emotsionaalne, ei võeta vastutust. Mitut tüüpi last: Loov laps seotud unistamise, leiutamise uute asjade algatamisega. Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps on alati seotud loovusega
2)Vanem: Laps hakkab proovima vanema rolli, harjutab: Sisaldab käske ja keelde, iseloomustab vanemlik pöördumisviis- manitsev, tõrelev või õrnutsev. Seotud autoritaarsusega, kalduvus asuda õigusmõistja rolli. Neg: seotud vähese enesekriitikaga ja jäiga mõtlemisega. Tähtsustatakse üle autoriteete, tohib ei tohi. Pos: aitab energiat kokkuhoida, kui seda on harjutatud. Toetav vanem vs kriitiline vanem. Karistab, hirmutab, hindab, loeb moraali, keelab.
3)Täiskasvanu tasand: seotud muudatustega mõtlemises. Täiskasvanu tasand põhineb loogilisel info töötlemisel. Mõtlemises toimub murrang. Õpetab teaduslikku mõtlemist, hakkab arenema koolieas. Emotsioonivaba olek, kõrge enesekontroll , kaine ja kalkuleeriv suhtumine, mõtleb loogiliselt, toetub faktidele. Neg jooned – tundetus, fantaasiavaesus. Vähene fantaasia.
Inimeste erinevus sõltub nende kolme tasandi omavahelistes proportsioonides . Kolm suhtlemiskäiku: paralleelne, ristuv (enim konflikte. Vastus tuleb teiselt tasanditl tagasi), varjatud (ainult üks suhtlemiskäik, nt flirt )

Perls ja gestaltteraapia mõisted ning meetodid
Ta on osav mixija. Osad ideed psühhoanalüüsist, psühhodraamast. Reichi ideid. Keha idee. Natuke ka eksistentsialistlikku filosoofiat jne. Põhiline asi, mis eristab psühhoanalüüsist: Kui F keskendub lapsele, siis P keskendub olevikule, nüüd ja praegusele. F: Miks? P: Kuidas?
Geštaltteraapia. Algselt individuaalne teraapia, tänapäeval kasutatakse grupiteraapiana. Omapära- tugev liider, kes gruppi veab. G.teraapias keskendutakse tavaliselt ühele grupiliikmele korraga. Ta on fookuses , ülejäänud on taust. Kasutatakse kuuma tooli meetodit. Taust on vajalik, et tekitada ärevuse ja pingemomenti. Toolil istumine tekitab suurema stressi, aitab paremini kaitseid murda. Praktiline õpetus- teooriat väga pole. P eitas teooriaid , praktik.
Mõisted: Figuuri ja fooni : Olulised sündmused hõlmavad teadvuse keskses koha, ülejäänud moodustavad fooni e tausta . Pearls laiendas seda. Pidas silmas vajadusi inimesele laiendamisel. Figuur on vajadus. Põhiprobleemiks on figuuri ja fooni vaheldumine . Kui rahuldatud lähevad fooniks. Kui vajadust ei ole võimalik rahuldada, jääb teraapia lõpetamata (väljaelamata emotsioonid )
Geštaldi tekkimine on, kui mingi vajadus kerkib esile. Kui inimene ei saa vajadusi rahuldada, tekivadki lõpetamata lood e geštaldid. Aitab selgemaks teha inimeste vajadusi. Välja elamata tunnetel oleks võimalik välja tulla. Teadlik olemine ja keskendumine : Et inimene oleks teadlik, mida ta käesoleval ajahetkel teeb, mida tunneb Teadvustamine e keskendumine olevikule. Inimene peab olema teadlik oma tunnetest ja põhimõtetest, et luua gestalte. Oma vajaduste rahuldamiseks peab inimene olema kontaktis sise- ja välismaailmaga. Fantaasiatsoonile liigne keskendumine põhjustab neuroose (tegeletakse rohkem minevik ja tulevikuga). Sisemisest ja välimine tsoon- enesest teadlikolemine, keskmine tähendab neuroosi. Polaarsused. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride. Vastandlikud tunded on olulised, et saaks paremini gestalte moodustada. Kui teadvustada vastandeid, teadvustame ka iseend paremini.
Kaitsefunktsioonid. Inimene reageerib ohule v stressile nende eest põgenemisega. Ta võib hakata kasutama kaitsefunktsioone ka siis, kui ohtu pole.
Konfliktist hoidumise meetodid:

Introjektsioon – kalduvus võtta omaks võõraid uskumusi neid analüüsimata.

Projektsioon – oma omaduse või joone omistamine keskkonnale ja teistele inimestele. Mida rohkem projetseerime, seda vähem võtame vastutust, raske muutuda.

Retroflektsioon – teeme iseendale seda, mida tahame teistele teha v vice versa

Deflektsioon – kontakti hajutamine. Ebameeldivas olukorras tehakse nägu, et midagi pole juhtunud. Piinlik hetk, keegi naljatab, viib teema mujale.

Kokkusulamine ehk konfluents – keskkonna ja indiviidi piiride ähmasus, turvatunne tekitatakse nii, et ei öelda välja oma tõelisi tundeid. Kõik teeme ühtemoodi, ei tohi sinna peatuma jääda.

Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude
Hirm kuulub inimeste olemuse juurde. Inimene ei pruugi oma hirme teadvustada. Läbi ajaloo hirmud tänapäevastuvad. Vahend neist üle saada: Psühhoteraapia. Üldised, globaalseid hirme . Isiklikud hirmud- pärilikkus, kasvatus. Igal hirmul oma arengulugu . Kui inimene saab hakkama, siis tähendab see sammu tema arengus. Inimene saab küpsemaks kui saab oma hirmuga hakkama. Kui hoidub kõrvale siis tõkestab inimese arengut. Hirmud tulevad sageli tundmatutes olukordades. Areng esitab väljakutse. Kõikide erinevate hirmude hulgas on hirmu põhivormid, millest kõik teised tulevad. 4 põhivormi:
1. Sõltuvuse eest Hirm loobuda omaenda minast ja saada kellestki sõltuvaks.
2. Mahajäätuse ees: Turvatunde puudumine, hirm liigselt erineda teistest.
3. Muudatuste ees Muudatusi tajutakse kui kaduvust ja kindlusetust.
4. Paratamatuse ees Kui midagi on lõplik, vabaduse puudumine, sund.
4 alget on kõigis inimestes olemas, ei pruugi olla tasakaalus. Mõni võib hakata domineerima. Terve inimese tunnus: Üldjuhul saab inimene ise hakkama oma hirmudega. Eriti kaitsetud aga on lapsed. Tähtis on, et inimene mõistaks, kust hirm pärit on.
Hirmud ei ole välditavad. Need, kes üritavad vältida, takerduvad teistesse hirmudesse, mis on suurte hirmude ülekanded. Normaalsest perest tulevad lapsed on võimelised neid põhihirme vältida. Võib suhtuda neljal viisil. 1) Kõigest võib distantseeruda ( Skisoidne ) 2) kõigega võib üritada samastuda ( depressiivneI 3) Kõike võib võtta kõik paratamatut seadust ( Sundlustega) 4) Kõike võib üritada oma soovikohaselt muuta (hüsteerik) Vastanid: Skisoidne vs depressiivne ja Sundlustega vs hüsteeriline. Soov jõuda partneriga koos täiuslikkuseni. Vatandtüübid kipuvad tegelt minema konflikti.
Skisoidne vs depressiivne: Skisoidne näeb depressiivses neid jooni, mis tal on puudu. Näeb võimalusi enda isoleeritusest vabanemiseks. Võimalik kogeda seda, mida ta varem ei ole kogenud. Depressiivne näeb seda, mida ta pole suutnud: olla sõltumatu, lisaks tunnetab et siin on inimene, kes näeb tema armastust.
Hüsteerikut tõmbab sundlustega inimese juures stabiilsus ja järjekindlus. Teist inimest mõista... Erinevad ajastud ja religioonid jne võivad mingit isiksuse struktuuri tekitada ja soosida. Nt juba laste kasvatamisel on selline suund, et tekib soodumus selle tekkeks. Nt talupoegliku kultuuri. Tänapäeva maailm soodustab skisoidsuse teket.

Skisoidne inimene
Skisoidne: Püüab olla iseseisev ja sõltumatu. Vajab distantsi, ei lase kedagi liiga lähedaseks endale. Tajub seda kui ohustamist ja hakkab ennast ägedalt kaitsma. Lähedased isiklikud kontaktid pole eriti vastuvõetavad, taotleb asjalikkust suhetes. Teised näevad: Külm, eraklik, enesessetõmbunud. Mida lähedasemaks saavad seda järsemalt võivad seljapöörata. Tunnevad hirmu kui kellegagi lähedaseks saavad. Ebakindlus, kõik vaatavad mind, pettekujutlused. Püüab arendada mõistust, intellekti. Ebakindlust tekitab emotsionaalne sfäär. Püüdleks puhta mõtlemise suunas. Inimeste vaheline suhtlemine : lasteaeda minek, puberteediiga jne on problemaatilised. Lähedus vallandab hirmu kaotada oma enda iseseisvus. Partnerlus : Mida lähedasemaks saab seda enam püüab eemale tõmbuda. Ilmnevad tavaliselt puberteedieas. Kuidas seda lahendatakse? Laskutakse mitte millekski kohustavatesse suhetesse. Võivad olla väga head kirjasõbrad. Kohtudes on hoopis teistsugused . Kui on jooni väga tugevaid jooni, võib ulatuda patoloogiasse. Nõuab tõendeid selle kohta et teda armastatakse. Piinamine, sadism . Vaga tugeva puhul – seksuaalkäitumuslikud häired. Nt vägistamised jne. Eriti kui lapsepõlves välja elamata viha. Ainus 4st kes võib leppida partneri truudusetusega. Samas hullumeelselt armukade. Lühiajalised, intensiivsed suhted on paremad. Julgevad traditsioone ja norme eirata. Paljud eelistavad vabaabielu . Oleneb väga suhetest emaga lapsepõlves. Põhineb rohkem huvidel kui erootikal ja armastusel . Arendada võimet armastada. Tunnete väljendamisel on ta väga sõnakehv. Kui partneri kiindumus pole pealetükkiv on väga hea. Agressiivsus Lähedalt seotud hirmuga. See põhjustab. Hirm ja ebamugavus langevad väiksel lapsega agressiivsusega kokku. Spontaanne kontrollimatu ja süütundest vaba. Lapselik üldiselt. Elab kiiresti end välja. Ainus viis kuidas ta saab kontakti. Elulooline taust a) sünnipärased- ei saa ise valida. Soodumus väga tundlikel lastel. Enesekaitseks. Aktiivsed ja agressiivsed lapsed. Tunnevad et tülitavad koguaeg - umbusaldus, endassetõmbumine. Kehaline puue, soovimatu laps. b) kasvatus ja keskkond. See et laps hakkaks usaldama ümbritsevat maailma peab see olema usaldusväärne- peab rahuldama vajadusi. Kui hakkab, siis tekib julgus riskida . Füüsiline kontakt tingib parema arengu. Kas hakkab maailma usaldama või ei. Kui last jäetakse üksi pikaks ajaks. Ärritusi liiga palju. Ema ükskõikne, noor ebaküps, läheb kohe tööle. Jääb välja arendamata inimese kindlus iseendas. Seotuse puudumine. Haarab kinni iseendast. Ntks egotsentrism . Kogu elukeskkond mõjub skisoidsust tekitavalt. Ärritusi palju. Ema ei jäta oma last rahule. Lastelt nõutakse palju, ära arvama vanemate meeleolusid. Laps pannakse varakult täiskasvanuelu elama. Enesekindlust endas ei teki piisavalt. Ei lase kedagi oma tundemaailmale ligi. Lapse toitmine. Kokkuvõte: Tundlikud ja terava tajuga, tundlikkus võib muutuda haiglaslikeks. Mõtteline skaala- kerged jooned, tugevad jooned. Tundlikud eraklikud iseärased, kuritegelikud a sotsiaalsed. Geniaalsust esineb kõige sagedamini. Teiste arvamustest ja traditsioonidest vabad. Peenekoelised ja tundlikud inimesed. Religiooni suhtes skeptilised, eetika ja moraal kahtlased väärtused. Hindavad seisukohalt, mis mulle sobib. Püüab inimeste maailmast tagasi tunda, pöördub loomade poole. Lapsevanem: Lapsed jäävad kaugeks, peidab pilkava iroonia taha, laste tundeid ei võeta tõsiselt. Elukutsed: Eelistavad neid elukutseid, kus pole vaja lähedasi suhteid, uurijad pigem kui terapeudid . Teooria sobib rohkem kui praktika. Nt poliitikud- äärmuslikud, kas radikaalsed revolutsionäärid või neid ei huvita üldse. Kunstis omane abstraktne, üldistav suund, siseelamusi annavad edasi sümbolitega. Isemeelsed ja originaalsed. Elualal harva populaarsed . Ei hakka viisakat mängima, ütleb välja mis mõtleb. Ebamugavust tekitab. Vananedes elutargad, oskavad paremini vananeda. Teda ei hirmuta üksinda jäämist. Kardavad vähem surra. Tugevad: Terav tähelepanuvõime, asjalikkus , kriitilisus, julgus näha asju nii nagu nad on, dogmad ei ahista neid, ülevoolavaid tundeid, sentimentaalsust. Isoleeritusse ei tohi süüvida, tuleb säilitada sidemeid teistega.

Depressiivne inimene
Turvalisusest ilma jäämise hirm, hirm saada iseseisvaks minaks. Armastus: kõige tähtsam tema jaoks, oma partnerist suuremas sõltuvuses kui teised. Vajaduse kui võime ja valmiduse. Ideaal oleks kui 2 inimest oleks üks. Domineerib kaotushirm, hirm distantsi ees, lahusoleku, mahajäätuse, otsivad tihedat lähedust, seotust. „Minaks” saamine tähendab teistest erinev, siis pigem loobub sellest või siis ei võimalda seda ka oma partnerile. Kas kellegi kaaslane või üritab teha kellestki kaaslast. Iseendaks saamine tähendab ka turvalisusest ilmajäämist. Püüab alateadlikult lahti saada millestki millepoolest ta teistest erineb. Kui enda mina ei arenda, vajad teist. Klammerdub, idealiseerib, vabandab nõrkused välja, kahtlused surub alla. Kasutatakse ära. Arendab tagasihoidlikust, vähenõudlikust, kaastunnet, halastust . Ei julge oma emotsioone välja elada, ei saa lubada hirmu pärast. Loodab saada, sest ise ei julge võtta. Kas või tasuks oma vähenõudlikkuse eest. Passiivsed hoiakud, madal enesehinnang, ülehindab rivaale, ei väljenda oma soove selgelt, soovid ebaselged, enesehaletsejad, saavad mingi rahulduse. Kehaliste häiretena. Seedetrakti häired, kõri, kurgumandlid , rasvumine ja kõhnumine, mälunõrkus, unustavad ruttu, on hoopis mujal. Hirm tugevate ärritajate ees, säästavad ennast pettumustest, samas maailm nende ümber kaotab värvikust, korduvalt piiri peal, sealt saab välja kui lõpetatakse kõrvalepõiklemine iseendaks saamise eest. Väljapressi armastus- kui sa mind ei armasta, tapan end ära. Põdemine, jääbki haigeks . Ei saa aru, miks partneril pole samasugust lähedusvajadust kui temal . Klammerdumine viib teise inimese eemaldumiseni, reageerib paanika ja depressiooniga. Kui algab sõltuvussuhe, hakkavad asjad logisema. Seksuaalelu- hoolimine, armastus, sümpaatia olulisem. Kui suhe partnerist väga tugev, võib esineda erinevat liiki masohhismi, mis võib viia orjamiseni välja. Agressiivsus: ei saa rünnata inimest, kellest sõltud. Hakatakse olukordi, kus peaks enda eest välja astuma moonutama või mahendama. Vahel võib agressiivsus teiseneda millekski muuks, nt ülevoolavaks hoolitsuseks. Tüüpiline agressiivsuse väljendusvorm- virisemine, halamine jne. Võib väljenduda ka enesehaletsuses. Keskmisest madalam enesehinnang. Laps ei õpi ohjama oma emotsioone, kui pole saanud proovida. Agressiivsus- õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse oluline komponent. Depressiivne inimene ei oska rakendada, seepärast ongi madal eh. Põhjused: Kaasasündinud soodumused, melanhoolsed temperamendijooned. Rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu. Tundlikud, võtavad kõike hinge. Vajavad pidevalt tuge, suhtes kutsuvad esile olukorra, kus neid koheldakse kui last. Soodustab: flegmaatilised temperamendijooned, kalduvus mugavusele, leplikkus, kk mõjud: vanuseliselt faas, kus tekib oma mina. Depressiivsete joonte tekkimie 1,5-3 a. Kuidas laps koges ema suhtumist iseendasse mõjutab, kuidas laps hakkab endasse suhtuma. 1) Ära hellitamine. Hirm laps ära kaotada. Suured ohud, kus on nt üksikemad või lesed. Tehakse lapse eest kõik ära, laps peab tänulik olema. Laps tunneb tihti süütunnet ja sõltuvus säilib. Lapsel pole oma soove, passiivne, loid . Passiivsed ja äraootavad hoiakud. Vanemad kujutavad välismaailma ohtlikuna. Kõik mis on külm ja karm hoitakse eemale. Üksikud lapsed on ärahellitamise suhtes suurem riskigrupp. Täiskasvanuna on raske andestada vanematele. Teine variant: Hellitatakse laps ära, sest ei suhtuta lapsesse piisavalt hästi. Nt kasuema , kui laps hakkab tundma oma elu pärast süüd. 2) Toimetulematuses kasvanud lapsed- vanemad ei tule oma vanema rolliga toime. Programmemad, kes kasvatavad lapsi skeemijärgi, sest ise ei oska. Ei arvestata individuaalsusega. Lapsejaoks on liiga vähe aega, ainult toidetakse. Maailmast ei tasu eriti midagi loota. Lootusetuse tunne. Asjad võivad paremaks minna, ei usu eriti tulevikku ega iseendasse. Õppinud hästi kohanema . Tekib sagedasti tunne, et nad ei vääri armastust. Puudub võrdlusvõimalus, ei saa aru sellest, et tema vanemad ei olegi võimelised armastama . Minu elu on süü. Laps õpib loobuma. Ärahellitamine avaldub hiljem.
Depressiivsed püüavad jagada teistele seda, millest nad ise ilma jäid. Halastusorganisatsioonid jne. Raske ei öelda, tunneksid end süüdi. Enesetapu põhjuseks pilt vaenulikust, tõrjuvast, suuri nõudmisi esitavast lapsevanemast. Kui ema, siis emavihkamist ei luba. Samastumise tagajärjel lähevad endi huvid meelest, alluvad soovidele kergesti. Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne . Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid. Lapsevanemana: Püüavad sisseelada, mõista oma lapsi. Püüäb last endaga siduda, pole väga järjekindlad, ega karmid . Elukutseks valivad hoolitsevaid, teenivaid ameteid.

Sundustega inimene
Muutused võetakse vastu hirmuga, ebameeldivusega. Hirm kaduvuse, ajalikkuse ees. Muudatused häirivad. Inimesed hakkavad muudatuste vastu võitlema, üritavad iga hinna eest neid takistada, peatada ja piirata. Hakkab kinni hoidma oma arvamusest. Põhimõtetest, hinnangutest jne. Algpõhjust hoiduda hirmust, mida toovad kaasa muudtaused. Probleem: Ülemäära suur vajadus ennast kindlustada. St on vähe avatud, taksitavad enda arenguprotsesse. Ettevaatlikud, etteplaneerivad. Sundlustega inimene nagu mees, kes julges vette minna siis kui tal on ujumine selge. Palju kollektsionääre- ükski kollektsioon ei saa päris valmis. Kramplik traditsioonide säilitamine viib dogmatismi. Fanatism pole ka kaugel sealt. Igatliiki äärmusgrupid on popid. Vaenulikus teisitimõtlejate vastu. Kõik peaks olema sellisid nagu nemad arvavad, et peaks inimesed olema. Pidev hirm, et kui lasevad lõdvemaks, siis kõik muutub ebakindlaks, kaootiliseks. Väärtustavad: Võimu, sest see aitab kehtestada status quot, väärtustavad teadmisi. Hajrutamist, et midagi ettearvamatut ei juhtuks. Eluni ei jõua, kindlustamisprotsess käib. Kõhklevad, kahtlevad, viivitavad. Polegi mõtet otsustada, õige moment on möödas. Ihnsus võib saada, järjekindlusest kõrvalekaldumatus. Partnerlussuhted- Kardavad neid, ei suuda kontrollida. Suur vastutustunne . Eelisatavad truudust, abielu on nende jaoks lahutamatu liit, partner on tema jaoks omand, kindlustavad alati pere tuleviku, klammerduvad mineviku külge
Agressiivsus: Hirm karistuste ees, seeprast kontrollivad. Loovad omenda ideoloogiaid, mingi hetk võib plahvatada, otsivad ameteid, kus saavad võimutsed- politseinikud, kohtunikud jne.
Areng: Soodustab, kui vanematel on kindlad ametid: sõjaväelane, kirikuõpetaja, pedagoog. Sunnitakse nii kasvama, et neist saaks musternäidised. Jne. Püüdlus perfektsionismi poole muutub ise sundluseks. Ai saavad inimesed siis kui oma sundluste tegelikku tagapõhja teadustavad. Tekivad kas agressiivsete või seksuaalsete impulsside mahasurumisel. Raha ja ajakasutamisega on seotud kõige jäigemad hoiakud.
Usufanaatikud. Kriisid tekivad siis kui ei suuda muudatustest kõrvale hoida. Järjekindlad, võtavad vastutust kasvatuses, süsteem.
Elukutsed: Võimuga seotud. Sobivad rohkem täpsusega ametid. Poliitika. Ei sobi oma algatuslikud ametid. Vanemad eas tugevnevad. Tundeelus tagasihoidlikud, orienteeritud psüivusele, kestvusele.

Hüsteeriline inimene
Neile meeldib kõik uus. Elu on kui lõpmatuid võimalusi pakkuv suur šanss. Kardavad piiranguid, traditsioone, seaduseid. Tulevikule avatud, elavad käesolevas hetkes. Neil kindlad plaanid, selged eesmärgid puuduvad, otsitakse uusi elamusi, seiklusi. Tõmbuvad oma fantaasiamaailma, erinevus selle ja päris maailma vahel võib suur olla. Hõivatud soovist midagi saada, ei mõtle võimalikele tagajärgedele üldse. Raske kiusatusele vastu panna. Mõjuvad väga veenvalt .
Jagavad tühje lubadusi, luiskavad kergemini. Võivad olla imekspandavalt naiivsed. Vabalt suhtuvad aega. Aja jaotamine on tüütu. Kõige ebameeldivamaid asju on vastutus. Eetika ja moraal: Ükskord see ka mõni patt. Ei teadvusta oma tegelikku hirmu- paratamatuse ja lõplikkuse ees. Võib tekkida igast asendushirme, sagedased foobiad loomade ees. Tegeliku hirmu ülekanded välditavatele asjadele. Nende viis kohustustes pääseda on elada käesoleval hetkel. Head kohanejad, võib kõigega kohaneda aga selle käigus kipuvad kaotama iseloomu. Ettearvamatud oma käitumises, neid ei ole kerge mõista. Tekib pseudoisiksus. Ei talu üldse kriitikat. Pööravad kritiseerijate vastu tagasi. Ebasiirus iseenda vastu.
Armastus: Hüsteerikud armastavad armastust. Armastus pole oma minast loobumisega seotud. Head erootilise atmosfääri loojad . Oskavad häsit suhelda, ei tundu kunagi igavatena, vallutavad tormijooksuga. Armastavad armastust rohkem kui partnerit. Meeldib sära, hiilgus , peod, pühad. Ei talu üksindust, neil hakkab igav. Värvikad, elavad, tähelepanuväärsed. Oma tunnete väljendamisel hästi spontaansed. Truudus pole eriti oluline, võlu salajastel armusuhetel. Seks ja mänguline osa tähtsam kui suhe ise. Armastavad vaheldust. Seksuaalvahekorda võib kasutada väljapressimise eesmärgil. Kriisid tekivad vananedes- vajab partnerit. Partneriks sobiv mittemidagi ütlev isik, sest tema kõrval on hea särada. Jäävadki otsima oma suurt armastust. Kui vanemad on õnnelikus suhtes, siis on partnerlussuhetes stabiilsem. Kujuneb 4-5 lapse arengus. Siis hakkab sotsiaalsete soorollide areng. Emas pettunud pojast võib saada naistevihkaja ja vastupidi. Satuvad kõige tihedamini armastuskolmnurkadesse. Alateodlikult võibolla otsivadki juba seotud partnereid. Enamasti annavad edasi need patud, mida nende endaga tehti.
Põhjused: Polnud perekonnas võimalik elutervet mehelikkust või naiselikkust arendada. Näiteks sellepärast, et polnud eeskujusid. Kui jooned on erinevad siis saavad omavahel läbi.
Agressiivsus: Agresiivsuse vorm on rivaalitsemine ja konkureerimine. Soovis teistest üle olla, enda väärtust esile tõsta. Muretu , mõtlematu. Spontaanne, annab kiiresti järele. Avaldub hooplemises. Üldistamistendents- kõik mehed on sead. Tormakas liikumistung. Parim kaitse on rünnak, kõige väiksemad märkused võivad vallandada vihapurske. Selle taga on horm et äkki ma pole piisavalt armastusväärne, hea ja tore. Intriig on iseloomulik. Korratakse minigt situatsiooni. Agressiivsus suunatud publikule. Kui neid pole, siis ta ei pinguta .
Põhjused2: Elavad ja spontaansed, avatud ja kohanemisvõimelised. Vajavad erutust, erutavad ka teisi. Meeldivad enamustele. Neid armastatakse ja imetletakse koguaeg, selle nimel nad ei pinguta, see tuleb iseenesest. Jäävad lootma välisele eelisele igal pool ja igal ajal. Selleks, et laps ütleks lahti lapsemaailmast, peaks tal olema täiskasvanute maailmas eeskuju, kelle sarnane ta tahab olla. Kui eeskuju pole, jääbki oma naiivsusesse. Tahavad et neid armastataks ja käitumist võetaks tõsiselt. Eeskuju puudus. Laps peab kogema eakohaseid nõudmisi.
Kasvatus: Hüsteerilisi jooni tekitavad ka kaootiline ja vastuoluline keskkond, miljöö. Nn kuldpuuri miljöö- lapsi tuuakse eeskujuks, pannakse esinema , demonstreeritakse. Vanemad üritavad oma lastes realiseerida oma luhtaläinud unistusi . Kui lapsed ei saa vanematest eeskuju siis : a) Nad orienteeruvad välisele küljele b) Ei võta oma vanemaid tõsiselt, täiskasvanuna püüavad käituda teistmoodi kui vanemad, vastandina. Soodustab ka vanemate õnnetu abielu. Kui kasvab miljöös, mis on keskkonnast väga eirnev, Kultuuri, religiooni jne kk.
Võib tekkida hüsteerilise-skisodise segatüüp-
Probleem: Nad ei leia teed, iseeendaga samastumiseks. Reaktiivne hüsteerik- protest selle vastu, mis minuga toimub. Rahulolematud iseendaga. Arvavad, et see, mida muuta asub neist väljaspool. Lõhe välismaailma ja reaalsusega väheneb, siis hakkab parem. Igal tüübil on plussid ja miinused. Hüsteerilisi inimese keskne probleem on ehtsuse küsimus, võitlevad igasugustesse rollidesse, eraalsuse eest kõrvale. Mõningaid valdkondi, kuidas hüstteeriline inimene ühe vüi teisega seotud on. Võtame religiooni. Kunagi ei tea millest võib kasu olla. Eriti meeldib väline hiilgus ja sära. Pihtimisega saab süüst puhtaks- jee. Salgavad süüd. Unustab süütunde.
Lapsevanemana head ja toreda, järjepidevust on puudu. Tujukad . Äratavad lapses ootusi ja lootusi elust. Kaugema tulevikuga. Ei anna lastele praktilisi oskusi elus. Üheltpoolt seovad lapsega, kui tekib probleeme, tõukavad eemale. Kriitikat ei talu, vigu ein tunnista. Võivad kasvatada lapsi demostreerimiseks.
Poliitikas: Usuvad kõike uut. Naiivselt progressimeelsed. Head kõnemehed, manipulaatorid. Riskivad palju, jäävad ka kaotuse korral optimistideks.
Elukutsed: Kõik need, mis isiklikku panust ja paindlikku reageerimist nõuavad, kõik alad mis on seotud millegi või kellegi esindamise või esitlemisega. Ametiväärikus. Suurepärased müüjad, avaliku eluga seotus tõmbab, Rohkem on huviobjektiks inimesed kui asjad.
Vananedes: Nad ei oska vananeda väärikalt, üritavad nooruslikuks jääda , palju mälestusi, muutuvad vastavad tema enda soovile. Üritavad oma lahkumisest korraldada suurt etendust. Meelsitegevuseks v ametiks on kunstiliigid . Looming isikupärane, kuigi kalduvad eneseimetlusse. Originaalsed. Unistajad , kunstnik võib midagi luua. Unenägudes: Esineb tihti naiivset soovide täitmist. Millegi saavutamiseks tekivad maagilised võimed. Värvikad, sündmusterohked, tihti teised lahendavad inimese eest probleemi ära. Terve hüsteerik armastab riski, on ettevõtlik, uuele avatud, paindlik, elavad ja temperamentsed, spontaansed. Head seltskonnahinged. Elu keeb . Optimistid. Usuvad et igas alguses peitub võlu. Lõhuvad traditsioone. Šarmikad. Ei võta tõsiselt asju, kõik on suhteline, v.a iseennast. Head algatajad, halvad elluviijad. Elu mõte: kõik asjad tuleb järgi proovida.

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 16 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annnnim Õppematerjali autor

11. klassi arvesstus

freud madu agressiivsus freudi partneri neuroosi Isiksuse mõiste Psühhoanalüüs

Sarnased õppematerjalid

doc

11. klassi konspekt

PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olemas vastav sõna si

Psühholoogia

docx

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS

1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine

Psühholoogia

docx

Psühholoogia - isiksus

PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinevate muutujate seoseid u

Enesejuhtimine

odt

Psühholoogia arvestus - secunda

Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (P

Psühholoogia

docx

Psühholoogia 11. klassi arvestuse materjal

Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (

Ülevaade psühholoogiast

doc

Psühholoogia eksami materjal

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem

Psühholoogia

doc

Psühholoogia - isikud

Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler....

Psühholoogia

docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA  Kiiresti arenev psühholoogiaharu. Isiksus: 1. Mis on kordumatu ja teistest erinev 2. Korduv ja püsiv osa inimloomuses- eri olukordades sarnane käitumine. Algas psühholoogias 20. saj alguses IMS-st. (Uuriti, kas on võimalik enne sõtta saatmist uurida inimese vaimset taluvust; tehti teste) See leidis palju järgijaid, ent ei teatud, mis on olulisimad iseloomuomadused. Valdavalt uuriti keele kaudu (lingvistiline lähenemine). Kui keeles on sõna, mis tähendab iseloomu, siis sõna on tulenenud iseloomust, peab olema selline omadus, sõna ei teki iseenesest. 60ndatel arvati, et isiksuseomadusi pole olemas. Käitumist ei saa ennustada, kuna käitutakse vastavalt olukorrale. On aga käitumismudeleid, mis tulenevad isiksusest. Statistika- mida rohkem, seda tõenäolisem. Aga on olukorra erandeid. Isiksusepsühholoogia sai Esimese Maailmasõja ajal alguse, sest oli praktiline vajadus inimeste stressitaluvus

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid