Psühholoogia - isiksus (1)

Keskkool - Psühholoogia - Enesejuhtimine

5 VÄGA HEA

PSÜHHOLOOGIA

Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, „suur viisik“
Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset . (personality – persona ehk mask ). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu.
Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist . Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse , millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed – 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused – ei pruugi väga mõjutada, neid palju.
Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs – erinevate muutujate seoseid uuritakse. Üksteisega seotud omadustegrupid on isiksusefaktor (16tk). Tegi testi Cattell 16PF. Eysenck väitis, et piisab kahest faktorist – introvertsus vs ekstravertsus ja stabiilsus vs neurootilisus .
Nende + ja - : inimesed saavad ennast teistega võrrelda, saab sirgejoonelise ettekujutuse käitumisest ; vähe ühisosasid ja räägivad erinevat juttu ka, teooriad ei seleta isiksuse kohta midagi, panevad silte lihtsalt.
Kõige mõjukam – suure viisiku teooria – kuulub ka sinna gruppi. On 5 faktorit ja need on üksteisest sõltumatud, ei sõltu kultuurist ega rassist jne. 1)ekstravertsus ja introvertsus – sotsiaalne ja jutukas ; vastupidi. 2) sotsiaalsus, sõbralikkusfaktor – kui viisakad inimesed on. 3) teadlikkus, meelekindlus – kui vastutustundlik , kohusetundlik inimene on. 4) neurootilisus – kõrge – ärritatud, masendunud, ärev; madal – rahulik, lõtv. 5) kogemustele avatud – uudishimu, kujutlusvõime, esteetilisus. Kui paljude inimestega teha katset, siis tulevad välja kõik jooned, aga paari inimesega ei pruugi tulla. Inimesed erinevad üksteisest nende iseloomuomaduste poolest. Kaudseid sõltuvusi test ei arvestanud.
2.Psühhoanalüüs
Psühhoanalüüsi loojaks ja selle koolkonna asutajaks peetakse Freudi. Tuntud esindajad on veel Adler ja Jung . See kõige enam mõjutanud koolkond. See alustas algselt haigete inimeste raviga , nüüd ravitakse sellega terveid inimesi. See on hüpoteeside kogum : psüühilise determinismi printsiip – kõik põhineb eelnevatel kogemustel; teadvustamata protsesside olemasolu – alateadvus, inimesed proovivad asju mõistuslikult seletada. Põhimeetod on vabade seoste tekkimine, selle eesmärgiks on alateadvuse vabastamine. Raviv mõju on elementide eelteadvusesse tagasitoomisel.
3.Freudi tähtsaimad teosed
„Unenägude tõlgendamine“ – tõrjutud soovide varjatud täideminek. Tekkepõhjusteks on välised ärritajad, sisesed ärritusseisundid, meelelundite kõrgendatud ärritusseisund, psüühilised (neid uuris kõige rohkem). On olemas tüüpunenäod, mida inimesed on korduvalt näinud. Loob mõiste oidipuse kompleks . Unenägusid analüüsides saab teada alateavusest, sest unenäod tulevad sealt. Neid tuleb lõpust algusesse tõlgendada. Kõik unenäod on kokkusurutud ja peavad arvestama inimese sisemist tsensuuri, toimub materjali teistkordne töötlemine ja sellel on omad väljenduselemendid ( nägemine kõige tähtsam). Enamik unenägusid seotud erootiliste ilmingutega . Vanemate sümbol on tähtis, toast tuppa käimine = abielu jne. Tal on 3 liiki teadvusi – teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Eelteadvusest saame tuua teadvusesse asju ja neid väljendada, aga alateadvus on teadvustamatus – väljatõrjutud emotsioonid jne.
„3 esseed seksuaalteooriast“ – libiidoteooria, objektile suunatud seksuaalenergia. Ta väidab, et seksuaalsus ei alga puberteedieas, sünnieas juba ilminguid näha; seksuaalne ja genitaalne mõiste tuleb üksteisest eristada; inimese seksuaalelu funktsiooniks on oma kehaosade kaudu naudingu hankimine . Viimase on laste jaoks viieks punktiks jaotanud : pärast sündi domineerib suu – oraalne faas, 1,5-3 eluaasta – pärak (füsioloogiline – soole tühjendamine; psühholoogiline – saab kiita, kui on puhas) – anaalne faas, 4 eluaasta falliline – laps avastab suguorganite erogeense toime, kuni puberteedini latentne , kui midagi ei toimu, siis genitaalne – suguorganite piirkond esikohal. Homoseksuaalsus tekib liiga tugeva emassekiindumisega. Väidab, et iga inimene sündides bi, siis muutub monoseksuaalseks. Ühiskond piirab üksikisiku seksuaalsust.
„Sealpool mõnuprintsiipi“ - libiido ja agressiivsustung juhivad, üks paneb looma teine hävitama. Inimese elueesmärk on alateadlikult surra ja inimene püüdleb algoleku poole tagasi.
4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi, tungide teooria
„Ego ja ID“ – ego on mina ja ID on miski või siis tema. Kui inimene sünnib, siis kaasasündinud ID (psüühiline süsteem) – selles on tungid ja sellel rajaneb isiksus. See ei allu loogikale ja muutub kergelt. Eesmärgiks meie vajadusi rahuldada, jälgib naudingu printsiipi. 6. Elukuul hakkab ego moodustuma, see tekib siis, kui laps hakkab kahtlema milleski. Ego lähtub reaalsuseprintsiibist. On olemas ka superego, mis on inimese südametunnistus või moraalikoodeks. Umbes 10. eluaastaks kujuneb välja. Egol on tasakaalustav roll, ID on tugev – siis on naudinguinimene, kui tugev superego – piirides kinni. Neuroos tekib kui üks üle teise liialt domineerib. „Sealpool mõnuprintsiipi“ – libiido ja agressiivsus juhivad. Alateadlikult on inimese eesmärk surra. Psühhoanalüüsis on 2 etappi – seksuaaltung ja agressiivsustung, ta ideid mõjutas I maailmasõda.
5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus
Erinevusõpetus – libiido on inimese vaimne energia. Vaimne energia väljaspool – ekstravert, vaimne energia sees – introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv , aistiv ja intuitiivne. Jagas terved inimesed ekstra - ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi. Arengu eesmärk on endas saavutada kõik 4 tüüpi. Sarnasusõpetus – inimmõistusel erinevad kihid . Suur osa on kollektiivsest alateadvusest moodustunud arhetüübid. Persona, vari, anima , animus . Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid . Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks.
6. Arhetüübid
Arhetüübid on kujutlused ja emotsioonid, mis on suurelt osalt päritud, sümboliline käitumis- ja arusaamisskeem. Persona – mask, see millisena inimene näib. Suunatud soovitud mulje loomiseks, mida tugevam on persona, seda rohkem isiksus taandub. Vari – inimene ei lase endal kõike välja elada, soovid ja tahtmised, mida me ei luba endale moodustavad selle. Ilma katsumusteta ei suuda varjukülge teadvustada. Vari on projetseeritud teistele inimestele. Anima ja animus – hing ja vaim. Naiselik alge mehes ja mehelik alge naises . Anima projetseerib nt ema omadused naisele üle. Ideaal ajas vastupidi : poiss-ema jne. Animus on tugev isiksus, aga koosneb tükkidest. Algeid võib ära tunda vastassugupoolega suheldes. Self – kõige olulisem, annab tasakaalu ja eesmärgid jne. Selle tunnetamiseks elukogemust vaja. Inimene peab leidma oma individuaalsuse, tuleb ületada mask ja varjust teadlikuks saada ja Aast. Ego – teadlik ja teadvuse kese . Seisab vastu kõigele, mis teadvust ähvardab. Kogemuste baasil kujuneb.
7. Adler
Individuaalne psühholoogia, kasutas mõistet alaväärsuskompleks. Võtab üle lapsepõlve osa isiksuse kujunemisel ja unenägude tõlgendamise. Toob sisse mõiste ühiskondlik tunne, erineb võimutahtest. Põhimõisteks on alaväärsus ja see on seotud selle kompensatsiooniga. Esimene teos kõneles organite mittetäisväärtuslikkusest, tugevamad püüavad nõrgemaid kompenseerida. Kõikidel on olemas alaväärsuskompleks. Tugev alaväärsus on pidur , aga muidu ei pruugi see negatiivne tunne olla. Uuris kuulsaid inimesi ja sealt võttis need ideed. Agressiivsus ja võimuvõitlus on tähtsad asjad arengus. Hiljem kasutas neid mõisteid üleolekupüüdlusega seoses – soov ennast täiustada. See võib olla 1. Ühiskondlikud huvid ja teiste heaolu jaoks 2. Isiklik üleolemise suund tugevast alaväärsusest. Elueesmärgid ei ole selged ja tekivad lapsepõlves alateadvusesse. Iseloom kujuneb eesmärkidega. Elustiili osana loob inimene kujutluse maailmast. Mõtteid ja tundeid tekitavad välise maailma peegeldused. Teraapiate võti – maailma ei saa muuta, aga tõlgendust saab. Isiksus kujuneb läbi loomingulisuse valikuid tehes. Elu lõpu poole räägib sotsiaalsest huvist ehk ühiskondlikkuse tundest. See on evolutsiooni lõppeesmärk – inimesed toetavad üksteist. Need kellel koostöövalmidus on väike võivad olla neuroosiga. Isiksuse kujunemine on enesekesksuselt pöördumine ühiskondlike huvide poole. 3 elu ülesannet : töö – ühiskonnale kasulik, armastus- heteroseksuaalsus , koostöö kahe inimese vahel, sõprus-soov tegutseda samasugustega. Ülemäärane alaväärsustunne, ärahellitatus ja hüljatus tekitavad isolatsiooni.
8. Reich
Tahtis Freudi ja Marksi õpetust siduda – freudomarksistid. Kehale suunatud psühhoteraapia – inimese kehas peab liikuma energia. „Keha soomusrüü“ – lihaspinged , mis ei lase ringelda energial, need pinged nõrgendavad valu ja emotsioonid on nullitud. Ta teooria on erinevad füüsilised harjutused, mis need pinged eemaldab. Piirkonnad ehk segmendid : silmad, kulmud, laup ; suu, lõug ; kael , kurk ; rindmiku ülaosa ; diafragma ; kõhupiirkond ; vaagen . Pinged tekivad mitmes piirkonnas. Ühiskonda paremaks muutes ei piisa majanduslikust ja ühiskondlikust revolutsioonist, on ka seksuaalrevolutsiooni vaja. Tervis oleneb ka nende vajaduste rahuldamisest. Isiksused : pealispinnakiht – vale,väärastunud; vahekiht – antisotsiaalne , alateadlikud tungid; süvakiht – looduslik, terve alge inimeses. Inimene piirab vajadusi ja siis tekib neuroos. Ühiskonnas tuleb tegelik loomus välja tuua, mitte olla ühiskondlik olend .
9. Neofreudistid, Horney
Rõhutasid isiksuse arengus kultuurilist ja ühiskondlikku mõju.
Horney kõige tuntum naisneofreudist. Isiksus areneb sotsiaalsetest suhetest ja vanemate suhetest. Sünnipärane rahutus – esimesest eluhetkest peab laps võitlema elu eest ja ta viiakse turvalisest keskkonnast eemale. See tunne muutub sisemiseks tunnuseks. Inimese käitumist juhivad 2 tendentsi – inimene käitub nii, et tunda ennast turvaliselt ja inimene püüdleb alati soovide rahuldamise suunas. Need ei ole kooskõlas, kui konflikt tekib, siis neuroos. Nooremal perioodil oli neli taktikat, kuidas sellest vabaneda . 1) Neurootiline püüd armastuse poole (armastus iga hinnaga); 2) Neurootiline võimupüüdlus (hirm ja vaenulikkus teiste vastu); 3) Püüd kaugeneda teistest; 4) Omaenda abituse tunnistamine. Elu lõpu poole taanduvad need kolmeks. 1) Liikumine teiste poole – järeleandlik; 2) Liikumine teisteste eemale – eemalehoidev; 3) Liikumine teiste vastu – agressiivne. Tekib vastav isiksusetüüp (järeleandlik, eemalehoidev, agressiivne). Tüüpide teke on omane tervetele inimestele. Tervetel ja haigetel on erinevad neuroosid. Tervetel teadvustatud ja kindlas olukorras, haigetel teadvustamata ja kogu aeg. Inimestel on ka erinevad minapildid. Üks on ideaal ja teine tegelik mina. Mida erinevamad, seda suurem võimalus neuroosideks. Psühhoteraapiate eesmärk on need pildid võimalikult lähedale viia.
10. Erikson
Isiksuse arengufaasid, mida on 8 etappi ja iga keskmes on mingi kriis, mis tuleb läbida. 1) sünd – 1,5 eluaasta – usaldus ja usaldamatus ( kirjeldavad olukorra lahenemist ) – sõltub keskkonnast, negatiivsus kandub teise etappi üle. 2) 1,5-3 eluaasta – autonoomsus ja häbi- või kahtlustunne – lapsed testivad ja kompavad piire , tunnevad sõltuvust, aga üritavad iseseisvad olla. Vanemad julgustavad lapsi, aga kui piiravad, siis negatiivne. 3) 3-6 eluaasta – algatusvõime ja süütunne – tahab iseseisvalt algatada asju. Laps peab saama kogeda erinevaid asju, et rollidega harjumine kaasa tuleks. 4) 6-12 eluaasta – töökus ja alaväärsus – psühhosotsiaalne areng ja ka lihastegevus kuulub sinna. Kui vanemad negatiivselt suhtuvad arengusse, siis lapsed muutuvad passiivseks. Mängulisus asendub töökusega, kohusetunne ja himu edukas olla. 5) 12-18 eluaasta – varane ja hiline murdeiga – esimese puhul identiteet ja rollisegadus - tujukus ja tundlikkus – varajane periood on suhetekonflikt, üks identiteet asendub teisega ja siis lähevad suhted teravaks. On vaja eraldatust vanematest, et iseseisvus areneda saaks. Teine on identiteedikriis, selles etapis on võimalik eelmistes etappides tehtud vigu parandada. Postmodernismis selget identiteeti raske tekitada ja selle pärast on raske identiteedikriisi vältida, võib mitu tk seguneda. 6) 18-30 eluaasta – intiimsus ja isolatsioon – keskendutakse lähedaste suhete loomisele. Võib üksindustunne ja hirm suhete ees tekkida, lisaks mina mõistele, mõiste meie. Tuleb identiteedikriis lahendada, et see intiimsus tekkida saaks. 7) 30-65 eluaasta – küps täiskasvanuiga ja generatiivsus – inimese panusega töösse ja pere loomisega seotud. Kui ollakse rahul kõigega, siis positiivne. Tahetakse olla kasulik, kui ei olda, siis enesessetõmbumine. 8) 60-... eluaasta – ego terviklikkus ja ahastus- hakatakse elu üle järgi mõtlema, esimese puhul aktsepteeritakse, et elu on elatud ja ei kahetseta valikuid, teise puhul kahetsetakse ja kardetakse . Kõik etapid tekivad eelmiste tulemusena.
11. Fromm
Võõrandumise mõiste – lisaks majanduslikule- ei kontrolli oma lõpp- produkti on sotsiaalpoliitiline – otsus ühiskonnas ei loe ja psühholoogiline – inimene muutub kaubaks, kuidas kedagi enda huvides ära kasutada. Lootev inimene – ülim võime on armastada . Erinevad armastuse liigid : vanemlik , vennalik-õelik, erootiline, enesearmastus ja jumalaarmastus. Isiksuses käsitleb vajadusi : suhtlemisvajadus – armastus positviine, türannia negatiivne; vajadus ületada olemasolevat – loomine, hävitamine; vajadus kindluse ja seotuse järele – vendluse ja sõpruse tunne liigikaaslaste vastu, rahva vastu; samastumisvajadus – minaga samastumine, väliselt etteantud asjaga samastumine; vajadus süsteemi järgi – ei ole positiivset, vb see kui leiab elu usu, negatiivne, kui kaotab eripära selle juures. 10 isiksusetüüpi : passiivne tarbija – teiste suhtes nõudlused kõrged ja enda suhtes madalad; aktiivne tarbija – üritab jõuga kätte saada asju, omakasupüüdlikkus; säilitajad – hoiavad olemasolevast kinni; kaupmees – elu on kui kapital , mida tuleb investeerida; loojainimene – tunnetab mina olemises, mitte omamises ja saavutab selle läbi loomingu, protsess on tähtis; armastaja – põhieesmärk inimühenduse poole püüdlemine; massohist – tunneb ennast teistest sõltuvana ja proovib samastumisega seda vähendada, enda vajadusi põlgab; sadist – teistepiitsutaja, meeldib teisi alavääristada; hävitaja – tunnevad jõuetust maailma ees ja proovivad seda hävitada, parim kaitse on rünnak; konformist – massiinimene, võtab enamuse vaated ja hoiakud omaks.
12. Humanistlik psühholoogia, Rogers
Isiksust vaadatakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Iseloomulik on lähenemine, et inimesel on loomult altruistlikud vajadused – kõigil organismidel vajadus ennast tõestada. Koolkonna rajajaks peetakse Rogersit. Keskseks tuumaks on inimese ettekujutus iseendast. Psühhoanalüütilisele vastand . Teraapia eesmärk enesehinnangut paindlikumaks muuta. Inimeses on kaitsemehhanismid , mis ei lase loomust välja tulla. „Kliiniline töö probleemse lapsega“oli esimene teos. Eneseteostuse tendents – igal organismil tung oma potentsiaali realiseerida, osasid asju väärtustatakse alateadlikult. Positiivset suhtumist väärtustab alati, aga see tuleb läbi suhete välja teenida. Terve inimese tunnused : avatud kogemustele, võime aksepteerida reaalsust, võime elada olevikus ( olevik on reaalsus), usaldab organismi, vabadus ja vastutus, on loov. Terapeudi ülesanne on viia sisse muudatusi kujutluse kohta. Rogersi lähenemist iseloomustab sügav austus , terapeut peab olema hea suhtleja ja minapildi uuesti üles ehitama. Esimesed sammud peab siiski inimene tegema. Igal inimesel on kogemusteväli, mis on unikaalne – kõik, mis organismis toimub ning oleme võimelised teadvustama. Inimesed pööravad tähelepanu sellele, mis ohustab, aga sellele ka mis meeldib. Selles väljas on self ehk tõeline mina, mis muutub. Soov areneda – seda vormivad kogemused ja tulevikuootused. Kongruentsus – ühildumine, 3 komponendi kokkulangemine (väljendab, kogeb , teadvustab). Tunde teavustamine lubab ühe ära lõpetada. Inkongruentsus – mittekokkulangemine, ebakõla nende 3 asja vahel. See teraapia keskendub viimasele , et saaks mõtteid jne paremini tunnetada. Inimene tajub seda kui ärevust, aga teised ebasiirusena. Eneseteostus ehk eneseaktualiseerimine – universaalne eluomadus, mis tõukab inimest kongruentsuse poole. Inimene tahab nii võimekaks saada, kui palju tal on potentsiaali.
13. Berne ’i minatasandid
Eriksoni õpilane. Kasutas transaktsionaalset analüüsi, mis põhineb aju aktiivsuse uuringutel. Sai, et inimese minal on kolm tasandit , ego seisundit : 1) Lapsetasand; 2) Vanematasand; 3) Täiskasvanutasand. Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel. See on impulsiivne , fantaasiarikas, mänguline, uudishimulik jms. On mitut tüüpi lapsi: loov laps, kes uurib ja mängib ning kohanenud laps, kes on positiivne, sõnakuulelik ja arg. Lapsetasand väljendab emotsioone. Vanematasand hakkab tekkima lapseeas , kui laps matkib täiskasvanut. Seda tasandit iseloomustavad käsud, keelud, seadused, spetsiifiline pöördumine, autoritaarne väljenduslaad, jäikus, kamandamine. See on väärikusmask. Turvaline vanem hoolitseb, kiidab, kaitseb, õpetab. Aga kriitiline vanem manitseb, hirmutab, ähvardab. Täiskasvanutasand on välismaailmast saabuva info loogiline läbitöötamine. See tasand on tõsine, asjalik , kontrollitud, toetub faktidele, ei näita emotsioone. Võib kinni jääda pisiasjadesse. Täiskasvanutasand hakkab arenema kooliminekueas. Kõigis inimestes on kõik tasandid, oleneb olukorrast/inimesest, millises proportsioonis mingi tasand avaldub. Probleemid suhtlemises tekivad, kui ei suhelda samalt tasandilt . Saab lahendada konfliktide analüüsi ja video ja analüüsi abil.
14. Perls , gestaltteraapia põhilised mõisted ja meetodid
Inimese arendamise õpetus. Perls on autoriks . Segas erinevatest teraapiatest kokku – psühhoteraapia, psühhodraama, Reichi teooriaanalüüs, eksistentsialistlik psühholoogia jne. Valdavalt tehakse grupiteraapiat. Figuur on fookus , see, kes keskpunktis on, erinevad vajadused, mis isiksuses tekivad. Kui see vajadus rahuldatakse, tekib gestalt. Siis saab see vajadus minna foonile, mis on taust ja tekib uus vajadus. Lõpetamata gestalt – osasid saab ise lahendada, aga osasid ei saa. Et neid lahendada, kasutab kujuteldavat vestlust. Nt surm – mida tahetakse surnule öelda ning mida ta vastaks . Kuuma tooli meetod – ringi keskel tool ja terapeut asub temaga dialoogi. Siis ärevus on suur ja tuleb kuum hoog peale. Väljaelamata tunded kerkivad jälle üles, nt naine, kellel mehega probleeme olnud, see võib edasi kanduda järgmistele. Kui emotsioon enam tagasi ei kerki, siis on lõpetatud. Inimene peab elama olevikus. Inimene kipub olema oma keskmises tsoonis – oma mõtetes. Polaarsused – inimene organiseerib ümbritsevat maailma läbi vastandmõistete. Nt kui tunneme vastandlikke tundeid. Kaitsefunktsioonid – inimene peab oskama neid teadvustada. Nt. stressiolukorras inimene põgeneb või kohaneb (läbi kaitsefunktsiooni). Introjektsioon – inimene võtab uskumisi ja norme omaks ilma analüüsita. Kõige tihemini lapseeas, kriitikameelt pole. Projektsioon – kannab omadused üle, mida rohkem teeb, seda rohkem piir enda ja välismaailma vahel hajub. Seda omadust tuleb tunnistada. Retroflektsioon – inimene teeb endale seda, mida tahab, et keegi talle teeks . Hämamine ehk deflektsioon – kontakti hajutamine, tehakse märkusi kohatuid jne. Nt. skisofreenik eitab kõike. Kokkusulamine – inimese ja teda ümbritseva piir ähmane, fantaasia ja välismaailma vahel. Kõik inimesed tunnevad sama moodi. Küpsus on optimaalse tervise seisund, kus inimene suudab leida toetuseks ressursse enda seest.
15. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude
Hirm kuulub eksistentsi juurde. On globaalsed ja isiklikud hirmud. Igal hirmul on arengulugu . See, kuidas inimene hirme vastu võtab, mõjutab isiksuse arengut. Kui inimene hirmud vastu võtab, saab küpsemaks. Globaalsed hirmud on teatud vanuses, need kõigil olnud. Isiklikud ei ole tüüpilised. 4 hirmude põhivormi : hirm sõltuvuse ees – minast loobumine, hirm muudatuste ees, hirm paratamatuse ees – tajutakse lõplikkust, vabaduse puudumine. Loob nende alusel isiksuse käsitluse, kui mingi hirm domineerib, kujuneb välja isiksusetüüp. Päritavus ja elutingimused võivad hirme soodustada. Hirmude algpõhjus lapsepõlves. Kui hirm liiga kaua kestab, võivad häired kujuneda. 4 suurt neuroosi vormi : skisoidne , depressiivne , sundustega, hüsteeriline. Ei ole lõpuni välditavad, proovitakse põhihirmudest eemale hoida. Mõnes kultuuris võib mõni domineerida.
16. Skisoidne isiksus
Hirm kaotada mina ise, tahab olla indiviid ja sõltmatu. Tõmbub selle pärast eemale ja suhtleb teatud piirides. Kui piire ületatakse, hakkab kaitsma ennast. Neil on keskmisest kõrgem intelligentsus . Tundlikud ja neil tekib umbusaldus maailma vastu, kui noomitakse. Neil on omamoodi unenäod ja neil on kõige sagedamini geniaalseid andeid. Elavad oma reeglite järgi ja suhtuvad skeptiliselt religiooni ja moraali. Taluvad vananemist kõige kergemini ja ei karda surma. Iroonilised ja julged , ei saa nendega manipuleerida . Traditsioonidest vaba ja ei kujuta ettegi, et midagi võiks teistmoodi olla. Vastandtüübiks on depressiivne tüüp. Suhetes hindab asjalikkust ja tunneb ennast hästi, kui saab anonüümseks jääda. Teistele tundub külm ja eemalolev. Valdab hirm, et kui kellegagi lähedaseks saab, siis kaotab sõltumatuse. Orienteeruvad suhetes fantaasiale. Hakkavad kahtlema, kas muljed on tõesed või ei. Loovad kergesti katkestatavaid suhteid. Otsib pidevalt tõendeid, et partner ikka armastab teda. Suudab kõik tunded nulliks teha partneril. Neil puudub empaatiavõime (vägistajad võivad neist tekkida). Projetseerivad viha partnerile. Hindab vabadust ja sp ei ole armukadedad. Nad eelistavad vahelduvaid suhteid, vabaabielusid. Agressiivsus võib ka olla poolehoiu näitamise viis, sest nad on äkilised, solvavad ja teravad . Tekkepõhjused lapsepõlves. Nt lastekodulastel esineb rohkem või kui lastelt nõutakse liiga palju, vanemad tülitsevad jne. Laps peab vanemate tujusid ära arvama – laps tõugatakse liiga ruttu vanema rolli. Ühiskond soosib ka. Agressiivsus meenutab lapse agressiivsust. Hirm on agressiivsusega seotud. Karjumine, jalgadega trampimine ja uste paugutamine. Ei ole otseselt kellelegi suunatud, teised kannatavad selle all, tal pole südamepiinu. 2 põhjust : hirm läheduse ees, agressiivsus ainuke viis, kuidas kontakti luua.
17. Depressiivne isiksus
Ei talu üksindust ja isoleeritust. Neil on hirm turvalisusest ilmajäämise ees. See tüüp on seotud eelkõige sõnaga armastus. Ei oska raskustega hakkama saada. Neil on suur samastumisvõime ning enda probleemid ununevad. Harjunud teiste ootusi täitma ja selle pärast kasutatakse ära neid. Käituvad lapsemeelselt, et elu nõudmiste eest kõrvale põigelda. Kõige rohkem soovitavad suitsiide just nemad. Neid köidab religioon ja elukutsena valivad alateadlikult ametid, kus saab hoolitseda teiste eest. Need, kes on natuke depressiivsed, neil on mõistmisvõime ja nad ei ole egoistlikud, valmis loobuma , tagasihoidlikud. Tahab kõigile meeldida. Agressiivsus : Keskmisest madalam enesehinnang , ei saa lubada endale seda, et kellegi peale vihastavad. Neil on agressiivsus hingepõhja kuhjunud, mis võib mürgitada elu neil. Nad ei oska vajadusel karmid olla. Virisevad ja hädaldavad. Kui kuidagi ei väljendu viha, siis võib enda vastu suunata selle. Tekkepõhjused : emad ei taha lastest lahti lasta ja toimetuleku alged kaovad. Tihti vanemad ise depressiivsed, ei taha armastust kaotada. Lõpuks ei ole oma soove ja on passiivsed. Kasvavad suureks ja siis avastavad, et ei olegi nii kerge. Süütundest ärahellitamine. Lapsed arvavad , et nad ei vääri armastust, kui vanemad ei saa hakkama. Nõutakse liiga palju, ei arvestata lastega. Tekivad ärahellitatud lapsed. Kui proovitakse iseseisvaks minaks saada, siis hakkab probleem lahenema. Sünnipärased eeldused – melanhoolsed ja flegmaatikud. Partner it vaja, et sõltuvustunne saaks tekkida. Püüab teistele lähedale jõuda ja siis on suur kaotushirm. Üritavad loobuda iseseisvaks minaks saamisest või siis takistavad partnerit. Kaitseb enda jaoks olulisi inimesi, et see ei nõrgendaks nende vahelist suhet. Püüab konflikte vältida, aga nendega on tavaliselt neid kõige rohkem ja neid raske taluda. Käituvad abitutena, et haiget ei saaks, tekitab süütunnet.
18. Sundustega tüüp
Hirm muudatuste ees. Püüavad asju samamoodi jätkata. Kui uus asi vanaga kokku ei lange, siis püütakse asju teistmoodi tõlgendada. Nad on väga ettevaatlikud, tahavad ennast kindlustada meeleheitlikult. Tahavad hankida endale tükikese igavikku – kollektsionäärid võivad tekkida. Viivitajad ja kõhklejad. Suruvad emotsioone alla. Seovad hirmu ja hiljem kordavad – nt pesevad käsi. Nad kannavad soove üle tegevustele – nt soovivad olla moraalselt puhtad ja sp puhastavad kogu aeg. Nad on täpsed ja kokkuhoidlikud. Ülemäärane korrektsus. Neil on oht südamehaigustesse haigestumiseks. Kõige raskem on õe või venna sündi taluda. Kahtlevad kõiges. Usus kalduvad äärmuslikku ortodoksi . Võimuga, täpsusega, kannatlikkusega seotud elukutsed . Kindlustavad ennast kogu aeg – elu jääb elamata. Agressiivsus: Neile meeldib asju kontrollida, väärtustavad võimu. Pisiasi võib kaose vallandada. Suruvad tagasi, nt on karistada saanud selle eest, et lapsepõlves väljendasid seda. Võivad oma ideoloogia luua – igas situatsioonis valitsevad ennast ja püüavad leida olukordi , kus saab võidelda. Seotud võimuihaga või enesekaitseks. Väljendub „juhuslikes“ äpardustes. Lakkamatu rääkimine üks vorm. Hoiavad ennast vaos ja ühel hetkel võib plahvatada. Otsivad objekte, mille peal ennast välja elada. Liigselt korrektsed. Partnerina raske leppida, et inimesed ei tee nii, nagu peaks. Ohjeldavad tundeid ja kui teevad otsuse, siis on see lõplik. Ei võta partnerit endaga võrdsena, tahavad teda vormida. Suudab koormaid taluda ja pere tuleviku eest hoolitseda. Peavad partnerit endale kuuluvaks. Lugupidamine on funktsioneerimise aluseks. Võivad olla sadistlikud. Tekkepõhjused: autoritaarne kasvatus - vanematel prestiižne amet. Laps proovib ebasoovitavaid käitumisviise vältida. Kontrollitakse detaile. Kitsates oludes kasvamine, laps peab ennast kogu aeg kontrollima ja vaos hoidma. Neil on kujutlus ühest absoluutsest õigest käitumismallist. Kaootilises miljöös laps ei leia midagi, millele toetuda.
19. Hüsteeriline isiksus
Riskirõõm, hirm lõpliku ees ja pelgavad piiranguid, traditsioone, seadusi. Tähtis, et kõik on elastne ja värvikas jne. Elatakse käesolevale hetkele ja pikemaajalised eesmärgid puuduvad. Ei meeldi tegude eest aru anda. Proovivad vananemist edasi lükata. Põgenevad fantaasiamaailma. Nad ei mõtle tagajärgedele, kui midagi tahavad. Nad on veenvad ja neid on kerge kiusatusse viia. Jaotavad tühjasid lubadusi. Ei pea ajast kinni, see tülikas nende jaoks. Ei meeldi vastutada. Nad on ettearvamatud ning neid on raske mõista. Võivad mängida mingit rolli – pseudoisiksus – puudub iseloom, järjepidevus. Ei meeldi kriitika, pööravad tagasi selle. Armastavad armastust, on kirglikud ja nõudlikud. Erootilises piiris on seksapiilsed. Üksi olles hakkab neil igav. Suhtuvad religiooni, et mine tea, millal vaja on. Lapsevanemana kindlustavad, et elu ilus. Kasvatavad demonstreerimiseks. Sobivad elukutsed, mis nõuavad kontaktiloomist ja kohanemisvõimet. Esindamisega seotud. Suhetele annab võlu salapära, truudus ei ole oluline. Armusuhetega leiavad endas kindlust . Partner peab kogu aeg armastust kinnitama. Nad on eneseimetlejad – neid kerge meelitada. Otsivad alateadlikult endasarnast partnerit või siis tagasihoidlikku, et silma paista. Otsitakse kogu aeg seda õiget. Satuvad armukolmnurkadesse. Jäävad suhetes lapsikuks, teised on alati süüdi. Hüsteerilise ja sundustega tüübi puhul kõige keerulisem, skisoidne näeb ka mängud läbi. Depressiivne sobib, meeldib takka kiita. Tekkepõhjused : kui lapsel ei ole olnud võimalust oma pere armastada, 4-6 aastaselt hakkavad soorollid kujunema, siis kõige kriitilisem see tekkimine. Kaasasündinud – meeldivad kõigile, on loomingulised jne, aga tulevikus ei pruugi olla nii. Kasvatuslikud – kui ei ole soolisi eeskujusid, siis jääb oma naiivsesse maailma. Ei leia teed endaga samastuda. Puudub kord, last ei võeta tõsiselt. Enda luhtunud unistuste realiseerimine lapse läbi. Agressiivsus : spontaanne, ei pea pikka viha. Võib väljenduda hooplemises ja liialdamises ja üldistamises. Intrigeerimine – kriitika muudab neid agressiivseks. Reaktiivne hüsteeria – protesti tüüp.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 59 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tsikuke Õppematerjali autor

1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, „suur viisik“2. Psühhoanalüüs3. Freudi tähtsaimad teosed4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi, tungide teooria5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus6. Arhetüübid7. Adler8. Reich9. Neofreudistid, Horney10. Erikson11. Fromm12. Humanistlik psühholoogia, Rogers13. Berne’i minatasandid14. Perls, gestaltteraapia põhilised mõisted ja meetodid15. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude16. Skisoidne isiksus17. Depressiivne isiksus18. Sundustega isiksus19. Hüsteeriline isiksus

isiksus psühhoanalüüs Freud Jung arhetüübid Adler Reich Horney Erikson Fromm Rogers Berne Perls Riemann

Sarnased õppematerjalid

odt

Psühholoogia arvestus - secunda

Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb

Psühholoogia

docx

Psühholoogia 11. klassi arvestuse materjal

Ülevaade psühholoogiast

docx

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS

1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3

Psühholoogia

doc

11. klassi konspekt

Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olemas vastav sõna siis järelikult on see omadus ka olemas. Kogus kokku iseloomu tähistavaid sõnu. Oli vaja määratleda, millised om tähtsamad. Neid, millest isiksus koosneb võib jagada kolme rühma. 1) kardinaalsed omadus st: isiksuse määrab ära üks mingi väga tugev joon, mille ümber kogu isiksus on üles ehitatud. Tegelikult tuleb harva esile. 2) tsentraalsed omadused st isiksuse tuuma moodustavad mingi grupp omadusi, mida on 5-10. 3) sekundaarsed om- d. Need jooned ei ilmne. R. Cattell: uuris isiksust, kasutas statistilisi meetodeid. Tahtis leida esmaseid isiksuse jooni, mis määravad olemuse. Kasutas faktoranalüüsi

Psühholoogia

doc

Psuhholoogia.

Psühholoogia

doc

Psühholoogia eksami materjal

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega

Psühholoogia

doc

Psühholoogia - isikud

Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9

Psühholoogia

docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

60ndatel arvati, et isiksuseomadusi pole olemas. Käitumist ei saa ennustada, kuna käitutakse vastavalt olukorrale. On aga käitumismudeleid, mis tulenevad isiksusest. Statistika- mida rohkem, seda tõenäolisem. Aga on olukorra erandeid. Isiksusepsühholoogia sai Esimese Maailmasõja ajal alguse, sest oli praktiline vajadus inimeste stressitaluvust mõõta. Erinevuste kaudu on raskem kirjeldada, kui läbi sarnasuste. Kui leiti iseloomu sarnasuse, arenes edasi psühholoogia. Nagu korrelatsiooniuuringud- uuriti, kas iseärasused on sarnased, mõjutavad üksteist. Laiem taust- tõsisem tulemus. Peamised suunad: 1. Psühhodünaamiline e psühhoanalüütiline (vanim) 2. Humanistlik 3. Isiksusejoonte teooria 4. Kognitiivne käitumine CARL GUSTAV JUNG Suuresti tuntud. Palju naisi, põgeneb eksootilistele reisidele nt Alžeeriasse. 2) Jungi sarnasusõpetus.

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid