Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas see võimalik on ?
  • Kuidas saab alateadvust uurida ?
  • Mis on nende oskused ?
  • Kui see inimene, kellega õiendati, vastab ebaviisakamalt: "Mida sa ise trügid, vana ... ?
  • Mida ta teeb, et maailmas paremini hakkama saada ?
  • Mis on depresiivses inimeses posiitivset ?
 
Säutsu twitteris

1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. „Suur viisik “.

  • Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega.
  • Koostati esimesed isiksuse testid.
    • Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi . See pani psühholoogia uuesti arenema.

4 põhilist koolkonda:
  • Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond ( Freud , Jung , Adler )- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud
  • Humanistlik koolkond ( Maslow , Rogers )
  • Isiksusejoonte teooriad ( Cattell , Eysenck)
  • Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura )
    Isiksusejoonte teooriad põhinevad ideel, et on olemas mingid kindlad ja püsivad tunnused isiksuses, mis sõltumata olukordadest jäävad püsima ja mille kaudu saab inimest iseloomustada:
  • Allport 'i isiksuseteooria - Lingvistiliseks lähenemine ehk uuris isiksust keele kaudu. Kui keeles on tekkinud inimese iseloomustamiseks mingi omadussõna, siis see omadus, on reaalselt ka olemas. Ta tõi välja 3 gruppi isiksusejooni. Esimese grupi moodustavad kardinaalsed jooned. Vahel võib juhtuda, et mingi üksik omadus on niivõrd tugev, et allutab kõik ülejäänud endale. See on suhteliselt haruldane juhus ja enamikel juhtudel on välja kujunenud 5-10 tsentraalset joont. Ülejäänud joonte grupp on sekundaarsed isiksusejooned. See oli üks esimesi katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel.
  • Cattell - Ta hakkas usinalt kasutama matemaatilisi, statistilisi meetodeid isiksusemudeli kokku panemiseks. Ta püüdis faktoranalüüsida (püüab selgitada erinevate joonte omavahelisi seoseid ) isiksusejooni. Catelli isiksusemudel, koosnes 16 isiksuse faktorist. Nende põhjal lõi ta sellise testi, mis oli 20. sajandi teisel poolel üks enamkasutatavaid teste (Cattelli 16 PF test).
  • Eysenck- Tema pakkus välja idee, et ekstravertsus / introvertsus ning neorootilisus on kaks mõõdet, mille abil on võimalik isiksust kirjeldada.
    Nene teooria pluss on see, et nende testide abil on võimalik inimesi võrrelda väga täpselt numbrilistel skaaladel. Miinuseks on see, et teooriatel puudub üksmeel. Samuti nad ei seleta eriti midagi. Näiteks: Sul on neorootilisus 9 palli 10. See annab aga lihtsalt fakti ilma selgituseta. Tänapäeval on kõige populaarsem teooria nn “Suur viisik“, mis väidab, et isiksuse moodustavad põhiliselt viis suurt mõõdet või dimensiooni :
  • Ekstravertsus/introevertsus – Ekstravertsus on seotud sotsiaalsuse, osalemise, jutukusega. Introvertsust seostatakse kinnisema olekuga , häbelikkusega, mittesotsiaalsusega, passiivsusega.
  • Avatus kogemustele – Seda seostatakse selliste kalduvuste ja hoiakutega nagu uudishimulikkus, kujutlusvõime, avatus, loovus , esteetilisus.
  • Sotsiaalsus – Sõbralikkus, meeldivus, viisakus , sümpaatsus
  • Meelekindlus/teadlikkus – See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega.
  • Neurootilisus – See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud.

    2. Psühhoanalüüs


    Loodi 1895 (looja: Sigmund Freud). *1895 ilmus raamat „Etüüdid hüsteeriast“ tegemist oli ühe noore naise haiguslooga peale oma isa surma, milles käsitleti vaimset kokkuvarisemist. Tema raviks üritati kasutada hüpnoosi, mille ajal naine mäletas neid asju, mida ta ärkvel olekus ei mäletanud. Tekkis küsimus, et kuidas see võimalik on? Freud loob idee alateadvusest . Psüühika jagati:
  • Teadvus- see on see, mida me suudame ette kujutada ja sõnastada ( fantaasia , mälestus, unistus jne.) (Sinna mahub korraga vähe asju ja mis tuleb teadusesse tuleb eelteadvusest)
  • Eelteadus – kõik mida me suudame teadvustada.
  • Alateadvus(teadvustamatus)- inimene pidevalt tõrjub sinna mingeid tundeid ja mälestusi jne. *Sinna türjutud asju on keeruline teadvusesse tagasi tuua. *See mis on sinna tõrjutud on potentsiaalne probleemide tekitaja .
    Psühhoanalüüsi 2 hüpoteesi:
    • Psüühilise determinismi hüpotees ehk põhjuslikkuse printsiip – Idee on selles, et samamoodi nagu looduses ei toimu midagi iseenesest, nii on ka inimpsüühika puhul. Iga psüühiline sündmus on põhjustatud talle eelnenud sündmuste poolt. Psühhoanalüüsis peetakse väga oluliseks lapsepõlve osa. Samuti ei jäeta psühhoanalüüsis kõrvale mitte midagi kui vähetähtsat. Kõigil asjadel on mingi põhjus ja on vaja jõuda nende põhjuste alguseni välja.
    • Hüpotees teadvustamatute vaimsete protsesside olemasolust ja nende tähtsusest : kui me saame alateadvusest mõtted tagasi teadvusesse tuua, siis sellega kaasneb raviefekt.

    Kuidas saab alateadvust uurida?
    • Hüpnoosi, kuid see polnud kõige parem meetod, kuna see võtab palju aega ning kõik inimesed pole võrdsed selle vastuvõtmisele.
    • Vabade assatsioonide(seoste) meetod- inimene pannakse sohvale pikali , et teha pea mõttetest tühjaks ning siis hakkavad igasugused suvalised mõtte pähe torkama ning need mõtted ongi vabad seosed – lõõgastanud seisundis tulevadki alateadvusest mõned mõtted teadvusesse.
    • Unenägude tõlgendamine
    • Uuritakse ka inimese eksitegusid. NT: kui inimene ütleb kogemata mõne sõna asemel teise sõna.

    Tänapäeval kasutatakse psühhoanalüüsi pigem tervete raviks. Meetod annab positiivseid tulemusi. Psühhoanalüüs on kallis ja väga pikaajaline (aastaid, aastakümneid kestev). Psühhoanalüüs on hüpoteeside kogu. See ei ole teaduslik meetod.

    3. S. Freudi tähtsamad teosed


  • Unenägude tõlgendamine“ - Freud pidid tegema täiesti uue unenägude teoori - väitis, et unenäod tulevad alateadvusest ja selle tõttu on unenägude tõlgendamine psühhoanalüüsi osa.
  • Unenägusid tekitavad erinevad põhjused:
  • Välised ärritajad- kui näiteks hakkab magades väga külm või õues on mingi mürin ja unes näeb mingit maavärinat vms.
  • Inimese meeleelundite kõrgendatud ärritusseisund, mida enamasti põhjustavad keemilised ained( alkohol , ravimid , narkootikumid jne.)
  • Mitmesugused kehasisesed ärritusseisundid, enamasti kroonilised haigused- sarnaste haigustega võivad olla sarnased unenäod
  • Puhtpsüühilised tegurid, neid peab ta kõige tähtsamateks, neid ta uuris kõige rohkem raamatus.
  • Unenägu on inimese tõrjutud soovide varjatud täidumine- ilmneb sümbolite kujul
  • Unenägudes on teatud universaalsed reeglid
  • Kõik on tihedasti kokkusurutud seosed
  • Iga unenägu peab arvastama iga inimese tsensuuriga, mida rohkem on tsenuuri seda rohkem sümboleid
  • Töödeldakse teistkodselt ainestikku- see kõik mis on unenägudes, on tulnud kogemustest
  • Iga unenägu peab arvestama väljenduslikude vahenditega
  • On olemas tüüpunenäod, mida kõik inimesed näevad:
  • Lähedese kaotus- (oidipuse kompleks - laps tunneb väga suurt kiindumust vastassoost vanema vastu, ka seksuaalne, ja tunneb kadedust teise vanema vastu)
  • Üldised sümbolid, mis ilmevad tänu sellele, et tsensuur keelab need ära
  • Toast tuppa käimine- abielu
  • Tähtsad persoonid - isa ja ema
  • Pikad teravad esemed- mehe suguelundid
  • Lamedad esemed- naissuguelundid
  • 3 esseed seksuulsusteooriast- ilmub 1950 aastal ning tema seksuaalteooriat nimetatakse ka libiido teooriaks (objektidele suunatud seksuaalenergia).
  • Inimeste seksuaalelu ei alga mitte puberdeedi eas vaid seda on märgata sünnimomendist saadik.
  • Mõistet seksuaalne ja genitaalne tuleb eristada; seksuaalne on laiem mõste, mis hõlmab ka selliseid toiminguid , kus suguorganid pole osalised
  • Seksuaalelu põhiline ülesanne on oma kehaosade kaudu nauding elamuste hankimine , mingist ajast võib see viia soojätkamiseni, kuid ei pruugi.
  • Kõik inimesed on sünnist saati bi-sekuaalsed ja hiljem asendub monoseksuaalsusega
  • Seksuaaltungil tuleb inimesel võidelda kahe põhilise vastupanu jõuga: häbitunne ja vastikustunne.
  • Väikelapse seksuaalsus ongi see kui inimene keha abil hangib endale naudingut ja seksuaalne areng jaguneb faasidesse:
  • Sünnihetk- pooleteist aastat: oraalnefaas (suu kaudu)
  • – 3a. : anaalnefaas (pärakupiirkond) – sooletühendus nauding(füsioloogiline); aga ka vaimne, sest ta saab näiteks kiita kui potil käib; laps saab hakata ka kakaga protsetima
  • - : falliliseks faasiks- hakatakse avastama suguorganeid, mängud, näiteks arsti mäng
  • Latente piirkond- mitte ükski organ ei domineeri
  • Puberteet - suguorgan
  • Genitaalne periood- suguorganid on jälle esiplaanil
  • Seksuaalenergia ei lähe kõik korraga ühest perioodist teisse , vaid jääb midagi vanast ja võib liikuda tagasi varasemate rahukldamisviiside juurde.
  • Hiljem raamatus „Teiselpool mõnuprintsiipi“ räägib ta kahest tungist, üks seksuaalne ja teine surmatung (agressivsustung); tung luua- tung häsitada. Sellega tuleb ta välja pärast II maailmasõda, kui ta nägi selle koledasi. Inimene alateadvuses püüdleb surma poole.
  • Kõige loetum raamat on „Argielu psühhopataloogia“ – räägib eksitegudest (kõnekomistused, kirjavead, unustamised)- nende kaudu on võimalik uurida alateadvust.

    4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria.


    1923. aastal kirjutas Freud “Ego ja Id”. Selles on kokku võetud lühidalt Freudi isiksuse käsitlus. Ego – “mina”. Id – vanemates tõlgetes tähenab see “tema” (see tõlge on suhteliselt ebatäpne), uuem tõlge pakub “miski” (see on täpsem). Freudi meelest isiksus koosneb kolmest komponendist . Kui inimene sünnib, siis on ainult üks komponent . Ülejäänud kujunevad välja elu jooksul.
  • Id ehk miski – on kaasasündinud komponent ning inimese psüühilise energia allikas. Sellel rajanebki isiksus ning elukogemused ega moraal eriti ei mõjuta. Ei allu loogikale, eetikale. Id püüdleb soovide ja vajaduste rahuldamise poole. Kui id on liiga tugev, siis on hästi raske kiusatusele vastu panna.
  • Umbes kuuendal elukuul hakkab tekkima ego. See on see, kui laps hakkab kõhklema selles, kas kõik, mida suhu toppida, on ikka hea ja söödav. Teiseks eluaastaks on ego välja kujunenud ehk laps suudab ennast eraldada ümbritsevast keskkonnast. Ego on vaja selleks, et suhelda reaalsusega. See on nagu vahendaja mina ja tegelikkuse vahel. Tihti on võrreldud neid kahte isiksuse komponenti kui ratsanikku ja hobust. Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat ei ole ja ta kasutab idi energiat.
  • Isiksuse kolmas komponent on superego , mis on südametunnistus, moraalikoodeks. See on see mina osa, mida ühiskond läbi oma normide, keeldude, käskude inimeses tekitab. See on ettekujutus sellest, mis on hea ja mis on halb; mis on lubatud ja mis mitte. Freud arvates kujuneb see välja 10-11 eluaastaks. See saab alguse läbi kasvatuse (mida peres peetakse õigeks ja mida valeks). Freudi meelest, mida tugevam on superego (mida jäigem on raamistik , mis ühiskond on andnud isiksusele) seda keerulisem on egol nende kahe poole vahel laveerida. Tugeva superegoga inimene ei tunne ennast väga vabalt. Ta järgib seda, mida peab ja mida on inimene heaks kiitnud. Ja tihtipeale eirab iseeneda idi ehk vajadusi.
    Ego ülesanne on tasakaalustada kahte poolt (seda, mis ühiskonnas tuleb ja seda, mis on kaasasündinud). Nii palju kui ühele poole tasakaal on kaldu, siis on tegemist mingisuguse neuroosi või häirega isiksuses.
    Tungide teooria: Selle teooriaga on seotud “Teiselpool mõnuprintsiipi”, kus põhirõhk on tungidel. Freud väidab, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung, tung luua) ja agressiivsustung (surmatung, tung hävitada). Selle ideega tuleb ta välja pärast II maailmasõda, kui ta nägi selle koledasi.Ta väidab, et inimene alateadlikult püüdleb surma poole.
    Freudi eluajal oli esikohal kindlasti seksuaaltung (seda uuriti rohkem). Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud- igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu.

    5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus


    Sarnasusõpetus: Jungi sarnasusõpetus koondab kõike seda, mis on inimestes ühine ja sarnane. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Arhetüüp – teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon . See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi – nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona , vari, paar anima ja animus , self (isesuse arhetüüp).
  • Persona ehk mask – sarnane Freudi superegole- inimene võtab omale rollimaski, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Kui ta kasutab rollimaski liiga palju siis see jääbki talle näkku kinni, nagu näiteks õpetaja kes hakkab väljaspool kooli õpetajat mängima.
  • Vari – Igal inimesel on oma psüühiline varju poole; inimene ei luba endale kõiki asju välja elada ja kõik see, mida inimene endale ei luba, moodustab varju ehk madalama olendi meis. On situatsioon, kus vari neelab inimese alla. Vari on seotud alati selliste tugevamate tunnetega (nt afektiseisund – käitub vastavalt emotsioonidele, inimene ei suuda ennast kontrollida, tihti tehakse kuritegusid afektiseisundis). Varjus ei saa määratleda, kas see on hea või halb. Vari võib olla hävitav ja purustav jõud, kuid ta võib olla ka parandav, tee millegi uudse juurde. Vari on surutud alateadvusesse, sest keegi ei taha endast halba tõdeda. Vari ja inimese ego(teadlik mina) vastandliku paari. Tihti vari projekseerib (kannab omadused väljaspool ennast) varju komponendid teistesse inimestesse ning mida rohkem on neid projektsioone, siis seda rohkem näeb inimene oma jooni ning arvab, et see ongi maailma tegelikkus.
  • Paar anima ja animusOtseses tähenduses anima tähendab hinge ja animus vaimu. Laiemas tähenduses on anima naiselik alge mehes (sisaldab ka naiselikkuse ideaali ), animus on mehelik alge naises (sisaldab ka mehelikkuse ideaali). Vahel võib juhtuda, et inimeste anima ja animus põrkuvad või tõmbuvad inimeste kohtumisel . See ongi Jungi arvates keemia või tõmme esimesest hetkest kahe inimese vahel. Anima ja animuse teadvustamine on raske.
  • Anima ideaal projektseerub emasse, aga hiljem igasse naisesse, kes äratab mehes tugevaid tundeid (nii positiivsed kui negatiivsed tunded). Kui see jääb üle kandmata, siis hakkab mees oma elukaaslast võtma ema aseainena. Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja sentimentaalseks. Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks inimene saab, seda nooremaks kujutis muutub. Poisi jaoks on ideaal ema (vanem naine), vanema mehe jaoks juba noorem neiu. Kui anima mehe üle valitseb on ta kapriisne, tujukas , emotsioonide pundar, hea intuitsiooniga, irratsionaalne , müstiline.
  • Animus ehk mehelikkuse alge naises armastab ennast projektseerida igat sorti kangelastele. Kui animus valitseb naise üle, siis resultaadiks on ratsionalism , võimukus, jõulisus. Kui animus naise üle valitseb, siis on ta valitsemishimuline, paindumatu, jäik.
  • Self – Tõeline mina. See on süsteemi kese , mille ümber kõik ülejäänud süsteemi osad koonduvad. See annab inimesele tema elu ühtsuse eesmärgid, tasakaalu. Selfini jõudmiseks peab Jungi meelest inimene jõudma vähemalt keskikka. Inimese isiksuse peamiseks eesmärgiks ongi jõudmine selfini. Iga inimene peab oma selfi ära dešifreerima. Jungi arvates tähendab see seda, et iga inimene peab leidma oma individuaalsuse. Selleks, et jõuda selfini, peab inimene aru saama oma persoona poolest, teadvustama varju ning animat/animust ning alles seejärel võib jõuda oma tegeliku minani.
  • Ego – Erinevalt teistest arhetüüpidest on see täielikult teadlik arhetüüp. See annab inimesele järjepidavuse, paneb meid planeerima, analüüsima mingit oma kogemust. Jung ütleb, et ego püüab alati isiksuses domineerida, olla keskne element ning püüab panna ignoreerima neid sügavamaid hingeelu kihte. Ego kujuneb alati meie isikliku kogemuse baasil.
    Erinevusõpetus : käsitleb seda, mille poolest me üksteisest erineme. Kaks põhilist inimtüüpi: ekstravert ja introvert. Jung kasutab ka Freudi mõistet libido (Freudi seksuaalenergia). Jungi libido on laiem, mitte ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga.
    • Ekstraverdid – head suhtlejad, elavad, hästi kohanevad, pealiskaudsed, tahavad endast head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime.
    • Introverdid – ei pea lugu rahvakogunemistest, tundliku ja sügava sisemaailmaga, kipuvad olema pessimistlikud, enesekriitilised.
      • Jung arvab et need kaks tüüpi on vastandlikud ja näevad üksteises negatiivseid jooni. Jungi teooria on rohkem introvertne .
      • Kumbi nendest kahest tüübist moodustavad veel alatüübid: aistiv, mõtlev, tundev, intuitiivne
      • Need kaks tüüpi tasakaalustavad üksteist, igas inimeses on olemas mõlemad poolused, isegi kui tasakaal on nihkes
      • Niimoodi jagas ta vaimselt terveid inimesi; tüüpidel on omatüüpi ka haigused NT. Ekstravert- kaotab kontakti oma sisemaailmaga, hüsteeria, seksuaalelu häireid, bipolaarsus ; Intro- kaotab välismaalimaga, sundnähud, skisofreenia

    6. Arhetüübid


    Arhetüüp – teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi – nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp).
  • Persona ehk mask– sarnane Freudi superegole- inimene võtab omale rollimaski, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Kui ta kasutab rollimaski liiga palju siis see jääbki talle näkku kinni, nagu näiteks õpetaja kes hakkab väljaspool kooli õpetajat mängima.
  • Vari – Igal inimesel on oma psüühiline varju poole; inimene ei luba endale kõiki asju välja elada ja kõik see, mida inimene endale ei luba, moodustab varju ehk madalama olendi meis. On situatsioon, kus vari neelab inimese alla. Vari on seotud alati selliste tugevamate tunnetega (nt afektiseisund – käitub vastavalt emotsioonidele, inimene ei suuda ennast kontrollida, tihti tehakse kuritegusid afektiseisundis). Varjus ei saa määratleda, kas see on hea või halb. Vari võib olla hävitav ja purustav jõud, kuid ta võib olla ka parandav, tee millegi uudse juurde. Vari on surutud alateadvusesse, sest keegi ei taha endast halba tõdeda. Vari ja inimese ego(teadlik mina) vastandliku paari. Tihti vari projekseerib (kannab omadused väljaspool ennast) varju komponendid teistesse inimestesse ning mida rohkem on neid projektsioone, siis seda rohkem näeb inimene oma jooni ning arvab, et see ongi maailma tegelikkus.
  • Paar anima ja animus – Otseses tähenduses anima tähendab hinge ja animus vaimu. Laiemas tähenduses on anima naiselik alge mehes (sisaldab ka naiselikkuse ideaali), animus on mehelik alge naises (sisaldab ka mehelikkuse ideaali). Vahel võib juhtuda, et inimeste anima ja animus põrkuvad või tõmbuvad inimeste kohtumisel. See ongi Jungi arvates keemia või tõmme esimesest hetkest kahe inimese vahel. Anima ja animuse teadvustamine on raske.
  • Anima ideaal projektseerub emasse, aga hiljem igasse naisesse, kes äratab mehes tugevaid tundeid (nii positiivsed kui negatiivsed tunded). Kui see jääb üle kandmata, siis hakkab mees oma elukaaslast võtma ema aseainena. Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja sentimentaalseks. Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks inimene saab, seda nooremaks kujutis muutub. Poisi jaoks on ideaal ema (vanem naine), vanema mehe jaoks juba noorem neiu. Kui anima mehe üle valitseb on ta kapriisne, tujukas, emotsioonide pundar, hea intuitsiooniga, irratsionaalne, müstiline.
  • Animus ehk mehelikkuse alge naises armastab ennast projektseerida igat sorti kangelastele. Kui animus valitseb naise üle, siis resultaadiks on ratsionalism, võimukus, jõulisus. Kui animus naise üle valitseb, siis on ta valitsemishimuline, paindumatu, jäik.
  • Self – Tõeline mina. See on süsteemi kese, mille ümber kõik ülejäänud süsteemi osad koonduvad. See annab inimesele tema elu ühtsuse eesmärgid, tasakaalu. Selfini jõudmiseks peab Jungi meelest inimene jõudma vähemalt keskikka. Inimese isiksuse peamiseks eesmärgiks ongi jõudmine selfini. Iga inimene peab oma selfi ära dešifreerima. Jungi arvates tähendab see seda, et iga inimene peab leidma oma individuaalsuse. Selleks, et jõuda selfini, peab inimene aru saama oma persoona poolest, teadvustama varju ning animat/animust ning alles seejärel võib jõuda oma tegeliku minani.
  • Ego – Erinevalt teistest arhetüüpidest on see täielikult teadlik arhetüüp. See annab inimesele järjepidavuse, paneb meid planeerima, analüüsima mingit oma kogemust. Jung ütleb, et ego püüab alati isiksuses domineerida, olla keskne element ning püüab panna ignoreerima neid sügavamaid hingeelu kihte. Ego kujuneb alati meie isikliku kogemuse baasil.

    7. Adler


    Kesklassi peres hästi haige laps- suurema osa ajast veetis haigevoodis seega alaväärsus tunne oli üpris suur. Psühholoogia kujuneski alaväärsuskompleksil põhinevaks. Individuaalne psühholoogia. Tema mõjutustest saab alguse Neofreudism , mis rõhutas isiksuse arengus ühiskonna rolli ( Fromm , Erikson , Horney ). „Inimese tundmine “. Mõjutused:
  • Darwinilt, kuid ta teeb selle teooria natukene ümber- inimene üritab ennast pidevalt täiustada ja seetõttu on keskkonnaga olevusvõitluses. Inimese mittetäiuslikus (alaväärsus) võib teda stimuleerida võitlema, treenima, kõrgemaid saavutusi saama. Seega ta väidab, et mõõdukas alaväärsus on hädavajalik. Kõigil inimestel on alaväärsuskompleks, sest kõik inimesed on olnud lapsed ja laps on väiksem, abitum, peab alluma täiskasvanule. Ta leiab, et koostöö ja ühtsus võib olla palju tähtsam inimese jaoks kui kokurenti võistlus.
  • Psühhoanalüüs- Tema kuulub ka analüütikute koolkonda. Freudiga oli tal lahkuminekuid ideedes (seksuaalteooria, Oidipuse kompleksi käsitlus). Nende teooriate tõttu toimus Freudi ja Adleri vahel lõplik eraldumine. Psühhoanalüüsist võtab ta omaks ja seob oma teooriaga selle põhiidee, et varased lapsepõlvekogemused mõjutavad isiksuse arengut väga tugevalt. Veel pooldab ta unenägude tõlgendamist.
  • Nietcshe – Temalt võtab ta palju üle, kuid nende teooriad vastanduvad. Nietzschel on näiteks üks põhimõiste “võimutahe” ja Adler kasutab mõistet “püüdlus üleolekule”. Nietzsche on tugeva üksikisiku pooldaja , Adler aga rõhutab just ühiskondlikku koostööd ja ühtsust.
  • J.Smuts(lõun.aafrika)- hollistlik filosoofia (terviklikuse filosoofia). Terviklikud süsteemid omavad sageli selliseid omadusi, mis nende üksikutel komponendidel puuduvad. Adler arvab,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #1 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #2 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #3 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #4 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #5 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #6 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #7 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #8 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #9 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #10 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #11 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #12 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #13 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #14 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #15 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #16 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #17 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #18 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #19 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #20 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #21 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #22 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #23 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #24 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #25 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #26 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #27 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #28 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #29 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #30
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Doksi Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    50
    doc
    Psühholoogia eksami materjal
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    18
    doc
    Psuhholoogia
    34
    doc
    Psühholoogia - isikud
    26
    docx
    Psühholoogia 11-klassi arvestuse materjal
    524
    doc
    Arengupsühholoogia
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    18
    odt
    Psühholoogia arvestus - secunda



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun