Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS (0)

Psühholoogia - Psühholoogia
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas see võimalik on?
  • Kuidas saab alateadvust uurida?
  • Mis on nende oskused?
  • Kui see inimene kellega õiendati vastab ebaviisakamalt "Mida sa ise trügid vana ?
  • Mida ta teeb et maailmas paremini hakkama saada?
  • Mis on depresiivses inimeses posiitivset?

1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. „Suur viisik “.

  • Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega.
  • Koostati esimesed isiksuse testid.
    • Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi . See pani psühholoogia uuesti arenema.

4 põhilist koolkonda:
  • Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond ( Freud , Jung , Adler )- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud
  • Humanistlik koolkond ( Maslow , Rogers )
  • Isiksusejoonte teooriad ( Cattell , Eysenck)
  • Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura )
    Isiksusejoonte teooriad põhinevad ideel, et on olemas mingid kindlad ja püsivad tunnused isiksuses, mis sõltumata olukordadest jäävad püsima ja mille kaudu saab inimest iseloomustada:
  • Allport 'i isiksuseteooria - Lingvistiliseks lähenemine ehk uuris isiksust keele kaudu. Kui keeles on tekkinud inimese iseloomustamiseks mingi omadussõna, siis see omadus, on reaalselt ka olemas. Ta tõi välja 3 gruppi isiksusejooni. Esimese grupi moodustavad kardinaalsed jooned. Vahel võib juhtuda, et mingi üksik omadus on niivõrd tugev, et allutab kõik ülejäänud endale. See on suhteliselt haruldane juhus ja enamikel juhtudel on välja kujunenud 5-10 tsentraalset joont. Ülejäänud joonte grupp on sekundaarsed isiksusejooned. See oli üks esimesi katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel.
  • Cattell - Ta hakkas usinalt kasutama matemaatilisi, statistilisi meetodeid isiksusemudeli kokku panemiseks. Ta püüdis faktoranalüüsida (püüab selgitada erinevate joonte omavahelisi seoseid ) isiksusejooni. Catelli isiksusemudel, koosnes 16 isiksuse faktorist. Nende põhjal lõi ta sellise testi, mis oli 20. sajandi teisel poolel üks enamkasutatavaid teste (Cattelli 16 PF test).
  • Eysenck- Tema pakkus välja idee, et ekstravertsus / introvertsus ning neorootilisus on kaks mõõdet, mille abil on võimalik isiksust kirjeldada.
    Nene teooria pluss on see, et nende testide abil on võimalik inimesi võrrelda väga täpselt numbrilistel skaaladel. Miinuseks on see, et teooriatel puudub üksmeel. Samuti nad ei seleta eriti midagi. Näiteks: Sul on neorootilisus 9 palli 10. See annab aga lihtsalt fakti ilma selgituseta. Tänapäeval on kõige populaarsem teooria nn “Suur viisik“, mis väidab, et isiksuse moodustavad põhiliselt viis suurt mõõdet või dimensiooni :
  • Ekstravertsus/introevertsus – Ekstravertsus on seotud sotsiaalsuse, osalemise, jutukusega. Introvertsust seostatakse kinnisema olekuga , häbelikkusega, mittesotsiaalsusega, passiivsusega.
  • Avatus kogemustele – Seda seostatakse selliste kalduvuste ja hoiakutega nagu uudishimulikkus, kujutlusvõime, avatus, loovus , esteetilisus.
  • Sotsiaalsus – Sõbralikkus, meeldivus, viisakus , sümpaatsus
  • Meelekindlus/teadlikkus – See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega.
  • Neurootilisus – See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud.

    2. Psühhoanalüüs


    Loodi 1895 (looja: Sigmund Freud). *1895 ilmus raamat „Etüüdid hüsteeriast“ tegemist oli ühe noore naise haiguslooga peale oma isa surma, milles käsitleti vaimset kokkuvarisemist. Tema raviks üritati kasutada hüpnoosi, mille ajal naine mäletas neid asju, mida ta ärkvel olekus ei mäletanud. Tekkis küsimus, et kuidas see võimalik on? Freud loob idee alateadvusest . Psüühika jagati:
  • Teadvus- see on see, mida me suudame ette kujutada ja sõnastada ( fantaasia , mälestus, unistus jne.) (Sinna mahub korraga vähe asju ja mis tuleb teadusesse tuleb eelteadvusest)
  • Eelteadus – kõik mida me suudame teadvustada.
  • Alateadvus(teadvustamatus)- inimene pidevalt tõrjub sinna mingeid tundeid ja mälestusi jne. *Sinna türjutud asju on keeruline teadvusesse tagasi tuua. *See mis on sinna tõrjutud on potentsiaalne probleemide tekitaja .
    Psühhoanalüüsi 2 hüpoteesi:
    • Psüühilise determinismi hüpotees ehk põhjuslikkuse printsiip – Idee on selles, et samamoodi nagu looduses ei toimu midagi iseenesest, nii on ka inimpsüühika puhul. Iga psüühiline sündmus on põhjustatud talle eelnenud sündmuste poolt. Psühhoanalüüsis peetakse väga oluliseks lapsepõlve osa. Samuti ei jäeta psühhoanalüüsis kõrvale mitte midagi kui vähetähtsat. Kõigil asjadel on mingi põhjus ja on vaja jõuda nende põhjuste alguseni välja.
    • Hüpotees teadvustamatute vaimsete protsesside olemasolust ja nende tähtsusest : kui me saame alateadvusest mõtted tagasi teadvusesse tuua, siis sellega kaasneb raviefekt.

    Kuidas saab alateadvust uurida?
    • Hüpnoosi, kuid see polnud kõige parem meetod, kuna see võtab palju aega ning kõik inimesed pole võrdsed selle vastuvõtmisele.
    • Vabade assatsioonide(seoste) meetod- inimene pannakse sohvale pikali , et teha pea mõttetest tühjaks ning siis hakkavad igasugused suvalised mõtte pähe torkama ning need mõtted ongi vabad seosed – lõõgastanud seisundis tulevadki alateadvusest mõned mõtted teadvusesse.
    • Unenägude tõlgendamine
    • Uuritakse ka inimese eksitegusid. NT: kui inimene ütleb kogemata mõne sõna asemel teise sõna.

    Tänapäeval kasutatakse psühhoanalüüsi pigem tervete raviks. Meetod annab positiivseid tulemusi. Psühhoanalüüs on kallis ja väga pikaajaline (aastaid, aastakümneid kestev). Psühhoanalüüs on hüpoteeside kogu. See ei ole teaduslik meetod.

    3. S. Freudi tähtsamad teosed


  • „Unenägude tõlgendamine“ - Freud pidid tegema täiesti uue unenägude teoori - väitis, et unenäod tulevad alateadvusest ja selle tõttu on unenägude tõlgendamine psühhoanalüüsi osa.
  • Unenägusid tekitavad erinevad põhjused:
  • Välised ärritajad- kui näiteks hakkab magades väga külm või õues on mingi mürin ja unes näeb mingit maavärinat vms.
  • Inimese meeleelundite kõrgendatud ärritusseisund, mida enamasti põhjustavad keemilised ained( alkohol , ravimid , narkootikumid jne.)
  • Mitmesugused kehasisesed ärritusseisundid, enamasti kroonilised haigused- sarnaste haigustega võivad olla sarnased unenäod
  • Puhtpsüühilised tegurid, neid peab ta kõige tähtsamateks, neid ta uuris kõige rohkem raamatus.
  • Unenägu on inimese tõrjutud soovide varjatud täidumine- ilmneb sümbolite kujul
  • Unenägudes on teatud universaalsed reeglid
  • Kõik on tihedasti kokkusurutud seosed
  • Iga unenägu peab arvastama iga inimese tsensuuriga, mida rohkem on tsenuuri seda rohkem sümboleid
  • Töödeldakse teistkodselt ainestikku- see kõik mis on unenägudes, on tulnud kogemustest
  • Iga unenägu peab arvestama väljenduslikude vahenditega
  • On olemas tüüpunenäod, mida kõik inimesed näevad:
  • Lähedese kaotus- (oidipuse kompleks - laps tunneb väga suurt kiindumust vastassoost vanema vastu, ka seksuaalne, ja tunneb kadedust teise vanema vastu)
  • Üldised sümbolid, mis ilmevad tänu sellele, et tsensuur keelab need ära
  • Toast tuppa käimine- abielu
  • Tähtsad persoonid - isa ja ema
  • Pikad teravad esemed- mehe suguelundid
  • Lamedad esemed- naissuguelundid
  • 3 esseed seksuulsusteooriast- ilmub 1950 aastal ning tema seksuaalteooriat nimetatakse ka libiido teooriaks (objektidele suunatud seksuaalenergia).
  • Inimeste seksuaalelu ei alga mitte puberdeedi eas vaid seda on märgata sünnimomendist saadik.
  • Mõistet seksuaalne ja genitaalne tuleb eristada; seksuaalne on laiem mõste, mis hõlmab ka selliseid toiminguid , kus suguorganid pole osalised
  • Seksuaalelu põhiline ülesanne on oma kehaosade kaudu nauding elamuste hankimine , mingist ajast võib see viia soojätkamiseni, kuid ei pruugi.
  • Kõik inimesed on sünnist saati bi-sekuaalsed ja hiljem asendub monoseksuaalsusega
  • Seksuaaltungil tuleb inimesel võidelda kahe põhilise vastupanu jõuga: häbitunne ja vastikustunne.
  • Väikelapse seksuaalsus ongi see kui inimene keha abil hangib endale naudingut ja seksuaalne areng jaguneb faasidesse:
  • Sünnihetk- pooleteist aastat: oraalnefaas (suu kaudu)
  • – 3a. : anaalnefaas (pärakupiirkond) – sooletühendus nauding(füsioloogiline); aga ka vaimne, sest ta saab näiteks kiita kui potil käib; laps saab hakata ka kakaga protsetima
  • - : falliliseks faasiks- hakatakse avastama suguorganeid, mängud, näiteks arsti mäng
  • Latente piirkond- mitte ükski organ ei domineeri
  • Puberteet - suguorgan
  • Genitaalne periood- suguorganid on jälle esiplaanil
  • Seksuaalenergia ei lähe kõik korraga ühest perioodist teisse , vaid jääb midagi vanast ja võib liikuda tagasi varasemate rahukldamisviiside juurde.
  • Hiljem raamatus „Teiselpool mõnuprintsiipi“ räägib ta kahest tungist, üks seksuaalne ja teine surmatung (agressivsustung); tung luua- tung häsitada. Sellega tuleb ta välja pärast II maailmasõda, kui ta nägi selle koledasi. Inimene alateadvuses püüdleb surma poole.
  • Kõige loetum raamat on „Argielu psühhopataloogia“ – räägib eksitegudest (kõnekomistused, kirjavead, unustamised)- nende kaudu on võimalik uurida alateadvust.

    4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria.


    1923. aastal kirjutas Freud “Ego ja Id”. Selles on kokku võetud lühidalt Freudi isiksuse käsitlus. Ego – “mina”. Id – vanemates tõlgetes tähenab see “tema” (see tõlge on suhteliselt ebatäpne), uuem tõlge pakub “miski” (see on täpsem). Freudi meelest isiksus koosneb kolmest komponendist . Kui inimene sünnib, siis on ainult üks komponent . Ülejäänud kujunevad välja elu jooksul.
  • Id ehk miski – on kaasasündinud komponent ning inimese psüühilise energia allikas. Sellel rajanebki isiksus ning elukogemused ega moraal eriti ei mõjuta. Ei allu loogikale, eetikale. Id püüdleb soovide ja vajaduste rahuldamise poole. Kui id on liiga tugev, siis on hästi raske kiusatusele vastu panna.
  • Umbes kuuendal elukuul hakkab tekkima ego. See on see, kui laps hakkab kõhklema selles, kas kõik, mida suhu toppida, on ikka hea ja söödav. Teiseks eluaastaks on ego välja kujunenud ehk laps suudab ennast eraldada ümbritsevast keskkonnast. Ego on vaja selleks, et suhelda reaalsusega. See on nagu vahendaja mina ja tegelikkuse vahel. Tihti on võrreldud neid kahte isiksuse komponenti kui ratsanikku ja hobust. Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat ei ole ja ta kasutab idi energiat.
  • Isiksuse kolmas komponent on superego , mis on südametunnistus, moraalikoodeks. See on see mina osa, mida ühiskond läbi oma normide, keeldude, käskude inimeses tekitab. See on ettekujutus sellest, mis on hea ja mis on halb; mis on lubatud ja mis mitte. Freud arvates kujuneb see välja 10-11 eluaastaks. See saab alguse läbi kasvatuse (mida peres peetakse õigeks ja mida valeks). Freudi meelest, mida tugevam on superego (mida jäigem on raamistik , mis ühiskond on andnud isiksusele) seda keerulisem on egol nende kahe poole vahel laveerida. Tugeva superegoga inimene ei tunne ennast väga vabalt. Ta järgib seda, mida peab ja mida on inimene heaks kiitnud. Ja tihtipeale eirab iseeneda idi ehk vajadusi.
    Ego ülesanne on tasakaalustada kahte poolt (seda, mis ühiskonnas tuleb ja seda, mis on kaasasündinud). Nii palju kui ühele poole tasakaal on kaldu, siis on tegemist mingisuguse neuroosi või häirega isiksuses.
    Tungide teooria: Selle teooriaga on seotud “Teiselpool mõnuprintsiipi”, kus põhirõhk on tungidel. Freud väidab, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung, tung luua) ja agressiivsustung (surmatung, tung hävitada). Selle ideega tuleb ta välja pärast II maailmasõda, kui ta nägi selle koledasi.Ta väidab, et inimene alateadlikult püüdleb surma poole.
    Freudi eluajal oli esikohal kindlasti seksuaaltung (seda uuriti rohkem). Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud- igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu.

    5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus


    Sarnasusõpetus: Jungi sarnasusõpetus koondab kõike seda, mis on inimestes ühine ja sarnane. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Arhetüüp – teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon . See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi – nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona , vari, paar anima ja animus , self (isesuse arhetüüp).
  • Persona ehk mask – sarnane Freudi superegole- inimene võtab omale rollimaski, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Kui ta kasutab rollimaski liiga palju siis see jääbki talle näkku kinni, nagu näiteks õpetaja kes hakkab väljaspool kooli õpetajat mängima.
  • Vari – Igal inimesel on oma psüühiline varju poole; inimene ei luba endale kõiki asju välja elada ja kõik see, mida inimene endale ei luba, moodustab varju ehk madalama olendi meis. On situatsioon, kus vari neelab inimese alla. Vari on seotud alati selliste tugevamate tunnetega (nt afektiseisund – käitub vastavalt emotsioonidele, inimene ei suuda ennast kontrollida, tihti tehakse kuritegusid afektiseisundis). Varjus ei saa määratleda, kas see on hea või halb. Vari võib olla hävitav ja purustav jõud, kuid ta võib olla ka parandav, tee millegi uudse juurde. Vari on surutud alateadvusesse, sest keegi ei taha endast halba tõdeda. Vari ja inimese ego(teadlik mina) vastandliku paari. Tihti vari projekseerib (kannab omadused väljaspool ennast) varju komponendid teistesse inimestesse ning mida rohkem on neid projektsioone, siis seda rohkem näeb inimene oma jooni ning arvab, et see ongi maailma tegelikkus.
  • Paar anima ja animus – Otseses tähenduses anima tähendab hinge ja animus vaimu. Laiemas tähenduses on anima naiselik alge mehes (sisaldab ka naiselikkuse ideaali ), animus on mehelik alge naises (sisaldab ka mehelikkuse ideaali). Vahel võib juhtuda, et inimeste anima ja animus põrkuvad või tõmbuvad inimeste kohtumisel . See ongi Jungi arvates keemia või tõmme esimesest hetkest kahe inimese vahel. Anima ja animuse teadvustamine on raske.
  • Anima ideaal projektseerub emasse, aga hiljem igasse naisesse, kes äratab mehes tugevaid tundeid (nii positiivsed kui negatiivsed tunded). Kui see jääb üle kandmata, siis hakkab mees oma elukaaslast võtma ema aseainena. Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja sentimentaalseks. Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks inimene saab, seda nooremaks kujutis muutub. Poisi jaoks on ideaal ema (vanem naine), vanema mehe jaoks juba noorem neiu. Kui anima mehe üle valitseb on ta kapriisne, tujukas , emotsioonide pundar, hea intuitsiooniga, irratsionaalne , müstiline.
  • Animus ehk mehelikkuse alge naises armastab ennast projektseerida igat sorti kangelastele. Kui animus valitseb naise üle, siis resultaadiks on ratsionalism , võimukus, jõulisus. Kui animus naise üle valitseb, siis on ta valitsemishimuline, paindumatu, jäik.
  • Self – Tõeline mina. See on süsteemi kese , mille ümber kõik ülejäänud süsteemi osad koonduvad. See annab inimesele tema elu ühtsuse eesmärgid, tasakaalu. Selfini jõudmiseks peab Jungi meelest inimene jõudma vähemalt keskikka. Inimese isiksuse peamiseks eesmärgiks ongi jõudmine selfini. Iga inimene peab oma selfi ära dešifreerima. Jungi arvates tähendab see seda, et iga inimene peab leidma oma individuaalsuse. Selleks, et jõuda selfini, peab inimene aru saama oma persoona poolest, teadvustama varju ning animat/animust ning alles seejärel võib jõuda oma tegeliku minani.
  • Ego – Erinevalt teistest arhetüüpidest on see täielikult teadlik arhetüüp. See annab inimesele järjepidavuse, paneb meid planeerima, analüüsima mingit oma kogemust. Jung ütleb, et ego püüab alati isiksuses domineerida, olla keskne element ning püüab panna ignoreerima neid sügavamaid hingeelu kihte. Ego kujuneb alati meie isikliku kogemuse baasil.
    Erinevusõpetus : käsitleb seda, mille poolest me üksteisest erineme. Kaks põhilist inimtüüpi: ekstravert ja introvert. Jung kasutab ka Freudi mõistet libido (Freudi seksuaalenergia). Jungi libido on laiem, mitte ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga.
    • Ekstraverdid – head suhtlejad, elavad, hästi kohanevad, pealiskaudsed, tahavad endast head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime.
    • Introverdid – ei pea lugu rahvakogunemistest, tundliku ja sügava sisemaailmaga, kipuvad olema pessimistlikud, enesekriitilised.
      • Jung arvab et need kaks tüüpi on vastandlikud ja näevad üksteises negatiivseid jooni. Jungi teooria on rohkem introvertne .
      • Kumbi nendest kahest tüübist moodustavad veel alatüübid: aistiv, mõtlev, tundev, intuitiivne
      • Need kaks tüüpi tasakaalustavad üksteist, igas inimeses on olemas mõlemad poolused, isegi kui tasakaal on nihkes
      • Niimoodi jagas ta vaimselt terveid inimesi; tüüpidel on omatüüpi ka haigused NT. Ekstravert- kaotab kontakti oma sisemaailmaga, hüsteeria, seksuaalelu häireid, bipolaarsus ; Intro- kaotab välismaalimaga, sundnähud, skisofreenia

    6. Arhetüübid


    Arhetüüp – teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi – nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp).
  • Persona ehk mask– sarnane Freudi superegole- inimene võtab omale rollimaski, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Kui ta kasutab rollimaski liiga palju siis see jääbki talle näkku kinni, nagu näiteks õpetaja kes hakkab väljaspool kooli õpetajat mängima.
  • Vari – Igal inimesel on oma psüühiline varju poole; inimene ei luba endale kõiki asju välja elada ja kõik see, mida inimene endale ei luba, moodustab varju ehk madalama olendi meis. On situatsioon, kus vari neelab inimese alla. Vari on seotud alati selliste tugevamate tunnetega (nt afektiseisund – käitub vastavalt emotsioonidele, inimene ei suuda ennast kontrollida, tihti tehakse kuritegusid afektiseisundis). Varjus ei saa määratleda, kas see on hea või halb. Vari võib olla hävitav ja purustav jõud, kuid ta võib olla ka parandav, tee millegi uudse juurde. Vari on surutud alateadvusesse, sest keegi ei taha endast halba tõdeda. Vari ja inimese ego(teadlik mina) vastandliku paari. Tihti vari projekseerib (kannab omadused väljaspool ennast) varju komponendid teistesse inimestesse ning mida rohkem on neid projektsioone, siis seda rohkem näeb inimene oma jooni ning arvab, et see ongi maailma tegelikkus.
  • Paar anima ja animus – Otseses tähenduses anima tähendab hinge ja animus vaimu. Laiemas tähenduses on anima naiselik alge mehes (sisaldab ka naiselikkuse ideaali), animus on mehelik alge naises (sisaldab ka mehelikkuse ideaali). Vahel võib juhtuda, et inimeste anima ja animus põrkuvad või tõmbuvad inimeste kohtumisel. See ongi Jungi arvates keemia või tõmme esimesest hetkest kahe inimese vahel. Anima ja animuse teadvustamine on raske.
  • Anima ideaal projektseerub emasse, aga hiljem igasse naisesse, kes äratab mehes tugevaid tundeid (nii positiivsed kui negatiivsed tunded). Kui see jääb üle kandmata, siis hakkab mees oma elukaaslast võtma ema aseainena. Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja sentimentaalseks. Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks inimene saab, seda nooremaks kujutis muutub. Poisi jaoks on ideaal ema (vanem naine), vanema mehe jaoks juba noorem neiu. Kui anima mehe üle valitseb on ta kapriisne, tujukas, emotsioonide pundar, hea intuitsiooniga, irratsionaalne, müstiline.
  • Animus ehk mehelikkuse alge naises armastab ennast projektseerida igat sorti kangelastele. Kui animus valitseb naise üle, siis resultaadiks on ratsionalism, võimukus, jõulisus. Kui animus naise üle valitseb, siis on ta valitsemishimuline, paindumatu, jäik.
  • Self – Tõeline mina. See on süsteemi kese, mille ümber kõik ülejäänud süsteemi osad koonduvad. See annab inimesele tema elu ühtsuse eesmärgid, tasakaalu. Selfini jõudmiseks peab Jungi meelest inimene jõudma vähemalt keskikka. Inimese isiksuse peamiseks eesmärgiks ongi jõudmine selfini. Iga inimene peab oma selfi ära dešifreerima. Jungi arvates tähendab see seda, et iga inimene peab leidma oma individuaalsuse. Selleks, et jõuda selfini, peab inimene aru saama oma persoona poolest, teadvustama varju ning animat/animust ning alles seejärel võib jõuda oma tegeliku minani.
  • Ego – Erinevalt teistest arhetüüpidest on see täielikult teadlik arhetüüp. See annab inimesele järjepidavuse, paneb meid planeerima, analüüsima mingit oma kogemust. Jung ütleb, et ego püüab alati isiksuses domineerida, olla keskne element ning püüab panna ignoreerima neid sügavamaid hingeelu kihte. Ego kujuneb alati meie isikliku kogemuse baasil.

    7. Adler


    Kesklassi peres hästi haige laps- suurema osa ajast veetis haigevoodis seega alaväärsus tunne oli üpris suur. Psühholoogia kujuneski alaväärsuskompleksil põhinevaks. Individuaalne psühholoogia. Tema mõjutustest saab alguse Neofreudism , mis rõhutas isiksuse arengus ühiskonna rolli ( Fromm , Erikson , Horney ). „Inimese tundmine “. Mõjutused:
  • Darwinilt, kuid ta teeb selle teooria natukene ümber- inimene üritab ennast pidevalt täiustada ja seetõttu on keskkonnaga olevusvõitluses. Inimese mittetäiuslikus (alaväärsus) võib teda stimuleerida võitlema, treenima, kõrgemaid saavutusi saama. Seega ta väidab, et mõõdukas alaväärsus on hädavajalik. Kõigil inimestel on alaväärsuskompleks, sest kõik inimesed on olnud lapsed ja laps on väiksem, abitum, peab alluma täiskasvanule. Ta leiab, et koostöö ja ühtsus võib olla palju tähtsam inimese jaoks kui kokurenti võistlus.
  • Psühhoanalüüs- Tema kuulub ka analüütikute koolkonda. Freudiga oli tal lahkuminekuid ideedes (seksuaalteooria, Oidipuse kompleksi käsitlus). Nende teooriate tõttu toimus Freudi ja Adleri vahel lõplik eraldumine. Psühhoanalüüsist võtab ta omaks ja seob oma teooriaga selle põhiidee, et varased lapsepõlvekogemused mõjutavad isiksuse arengut väga tugevalt. Veel pooldab ta unenägude tõlgendamist.
  • Nietcshe – Temalt võtab ta palju üle, kuid nende teooriad vastanduvad. Nietzschel on näiteks üks põhimõiste “võimutahe” ja Adler kasutab mõistet “püüdlus üleolekule”. Nietzsche on tugeva üksikisiku pooldaja , Adler aga rõhutab just ühiskondlikku koostööd ja ühtsust.
  • J.Smuts(lõun.aafrika)- hollistlik filosoofia (terviklikuse filosoofia). Terviklikud süsteemid omavad sageli selliseid omadusi, mis nende üksikutel komponendidel puuduvad. Adler arvab, et üksikisik püüdleb terviklikkuse täiuslikkuse poole.
    • Alaväärsus- alaväärsus tunne pole midagi ebanormaalset ning on põhiliseks edusammude ajendiks läbi ajaloo (ta uuris läbi ajaloo tähtsaid isikuid ja paljudel oli lapseeas tugev alaväärsus tunne). Kõik inimesed tunnevad alaväärsus tunnet . Kui alaväärsus on väga tugev on pidurdab see isiksuse arengut. Mõõdukas alaväärsus tunne võib ergutada indiviidi mingite saavutusteni vaeva nägema.
    • Domineerimis püüd- alguses rõhutab just agresiivsuse ja võimuvõitluse tähtsust. Tema jaoks on agresiivsus mitte vaenulikus vaid mingi takistuse läbimiseks vajalik tunne.
        • Positiivne- siis kui hõlmab ühiskondlikud hüved ja teiste eest hoolitsemist, siis ta võtab mingite oskuste arendamise suuna
        • Neg.- võtab isikliku üleoleku suuna, inimesed soovivad teisi allutada. Seostab seda tugeva alaväärsusega.
    • Elueesmärkid: kõikidel on üldine eesmärk keskkonnaga kohanemine , see on aga liiga üldine, sellepärast loob iga inimene kitsamad eesmärgid:
      • Tekivad lapsepõleves ja jäävad suuresti alateadlikuks.
      • Kui alaväärsus on liiga tugev võivad olla ebareaalsed ja liialdatud.
      • Annavad inimesele kindal suuna, kuhu poole püüelda.
      • Inimese iseloomu joonud kujunevad elueesmärkide läbi.
    • Elustiil- mingite meetodite kogum, mida inimene oma elueesmärgide saavutamiseks kasutab.
      • Ühe elustiili osana loob inimene ettekujutuse endast ja maailmast, mis määrab ära meie käitumise. Me ei saa muuta asju, kuid me saame muuta tõlgendust nendesse asjadesse.
      • Inimene loob alati iseennast - suunatud enesetäiustamise poole. Olles ühtaega kunstiteos ja kunstnik- loob ise ennast läbi valikute.
    • Sotsiaalnehuvi; koostöö- räägib palju ühsikonna kui terviku mõjust.
      • Solidaarsus tunne inimeste vahel, toeutus, hoolivus
      • Inimene on sotsiaalne olend ja kogu meie isiksus formeerib läbi suhete
      • Tema ideaalmaailm, oleks kus inimesed tunneksid omavahel sidet vaatamata religioonile jne.
      • Koostöö valmidus oli läbi ajaloo põhiliseks teguriks ellujäämisel: toidu hankimine, vallutamine jne. Läbi koostöö on võimalik alaväärsusest üle saada.
      • Kui koostöö valmidust pole, viib see inimest neorootilise elustiilini.
    • Isiksuse areng:
      • Inimene liigub enesekeksuselt isiklikult üleolekult koostöö sotsiaalse huvi ja enesetäiendamise poole.
      • Elu ülesanded: töö (rahulole ja isisklikke väärtuse tunne tuleneb sellest, kui palju tema tööst on suunatud keskkonnale ja selle kasulikkusele), sõprus ja armastus( heteroseksuaalsus , läbi selle moodustub liit, mille läbi saame testida koostöövalmidust; õnnestunud koostöö läheb üle lastele)
      • Isiksuse arengu pidurdajad: Ülemöörane alaväärsustunne; Ära hellitatus- ei oska koostööd teha, sotsiaalne huvi nõrk, manipuleerijad ; Hüljatus- ei saa piisavalt armastust ja koostööd ning ise endal on neid raske seeläbi kujundada; külmad, kalgid, julmad, puudub empaatia võime.
    • Seega inimene ei saa areneda ükinda, peab olema ühiskonna taust.
    • Selleks et isisksust mõista, tuleb õppida ta elustiili tundma.
    • Freudist erines ta, sest ütles et inimese käitumine pole nii suuresti sõltuv minevikust; inimese käitumis mõjutavad rohkem inimese tuleviku eesmärgid.
    • Tema teooriates on saanud alguse paljud suunad: N. Humanistlik psühholoogia; pereteraapia;
    • Tema ideed ja saavutused ei saanud alati väga suurt tunnustust, sest neid võeti tihti kui enesestmõistetavaid asju; ning Adler tegi rohkem praktikat kui pani kirja.

    8. Reich


    Suri unustatuna, kuid tema ideed muutusid USA’s väga populaarseks. Teda peetakse psühhoanalüüsi klassikuks.
    Reich väidab, et üsna palju sõltub orgaaniliste ainete energiast ehk orgoonilisest energiast. Natukene on see mõjutusi saanud idast. Kui see orgooni energia ei liigu, siis tekivad erinevad haigused. Reich läks vastuollu mitmete suurte ravimifirmadega, kes kaebasid Reichi kohtusse, kuna tema ideed ei olnud teaduslikult põhjendatud. Ameerika kohus tegi otsuse, et Reich peab lõpetama oma tegevuse. Reich keeldus kohtuotsust täitmast ning ta pandi vangi. Ta oli 2 aastat vangis. Seal ütles ta tervis lõplikult üles ja ta suri.
    Reichi akumulaator -kogus orgooni energiat, mis aitas ravida mõningaid haigusi (nt vähki). Akumulaator tõmbas energia enda sisse ja andis inimesele edasi.
    Reich olevat muutunud elu lõpus paranoiliseks. Ta kannatas jälitusmaania all ning produtseeris täiesti hulle ideid. Näiteks tahtis ta kogu New Yorki täis ehitada seksiputkasid. Lisaks pidid need kaitsma ka tuumarünnaku eest.
    Tänapäeval on ta uuesti tuntuks saanud. Kehale suunatud psühhoteraapia, mis sisuliselt tähendab seda, et energia peaks saama inimeses liikuda, selleks tehakse mitmesuguseid harjutusi, massaaže.
    Keha raudrüü/soomusrüü mõiste – Kaitserefleksiks mingisugusele aistingule on kehal kalduvus tekitada blokeeringuid, nt õpetajal tekib peavalu, kuna ta on tihti pinge all. Keha soomusrüü- keha kaitserefleks valuaistingule. Kaelalihased tõmbuvad pingesse ning peavalu ei ole enam terav , kuid samuti muutub inimene tuimaks ja ükskõikseks, kuna blokeerib ka keha tundeid. Kehale suunatud teraapia aitab neid blokeeringuid või pingete kohti leevendada.
    7 piirkonda inimese kehas, kus kõige sagedamini need pinged tekivad. Need on keha segmendid :
    • silmad, kulmud, laup
    • suu, lõug
    • kael , kurk, õlgade ülaosa
    • rindmik , selg
    • diafragma
    • kõhupiirkond
    • vaagnapiirkond

    Reichil on olemas ka oma isiksuse käsitlus, mis mõnevõrra meenutab Jungi arhetüüpe. Tema järgi koosneb inimene kolmest autonoomsest sõltumatust kihist .
  • Pealispinna kiht (Jungil Persoona) – See kiht on vale ja väärastunud, silmakirjalikult sotsiaalne. Inimese nägu on varjatud armastusväärsuse ja viisakuse maskiga.
  • Vahepealne kiht (Jungi vari) – See on oma olemuselt antisotsiaalne. Seal asetsevad alateadlikud impulsid, agressiivsed tungid , jõhkrus, sadism.
  • Süvakiht (Jungi self) – Seda on ta nimetanud ka isiksuse tuumaks. Reichi meelest koosneb see looduslikest, loomulikest impulssidest, mida järgides inimene on võimeline siiraks inimlikuks armastuseks. Tihtipeale muutuvad süvakihi nähtused vahekihi omadeks.
    Üks põhjus, miks neuroosid ja patoloogiad isiksuses toimuvad, on see, et ühiskond piirab üksikisiku tundeid ja nende välhjendumisi. Reich peab selle all silmas seksuaalsust. Tervis sõltub sellest, kuivõrd inimene saab oma seksuaalenergiat välja kanda. Ta ütleb, et ühiskonnas on need väga levinud probleemid ning seetõttu soovib ta seksuaalrevolutsiooni, mis toimus 60ndatel . See oleks ühiskonna neurootilise loomuse asnedamine tervema ja loomulikumaga. Sisuliselt tähendab see seda, et inimene lähtub oma tegelikest mingitest tungidest, mitte sellest, mis ühiskond peale surub .

    9. K. Horney


    NEOFREUDISTID Neofreudism on järgmine põlvkond psühhoanalüütikuid, kes erinevalt Freudist pidasid isiksuse kujunemisel oluliseks ka ühiskonna ja kultuuri osa. Nad ei eitanud seda, mida Freud ütles, vaid nad pidasid lihtsalt oluliseks ka sotsiaalset poolt. Kõige tuntumad nimed neoferudistidest on Erich Fromm, Eric Ericson ja Horney.
    HORNEY
    • 1885 Hamburg juudi päritolu; suri 1905 New Yorgis
    • Isa oli kaubalaeva kapten ja võttis tütre kaasa pikkadele eksootilistele reisidele, usutakse et sealt pärineb tema suur huvi kultuuride vastu. Õppis Berliinis meditsiini ja hakkas tegelema psühhoanalüüsiga; imigreerus Usa’sse. Freudi surmani oli ta Freudi vaadete jälgija, pärast hakkab kritiseerima eriti seksuaalteooriat.
    • Üks esimesi, kes üritab psühhoanalüüsi laiale massile selgeks teha.
    • Toob sisse:
      • Kultuuriline eripära
      • Neuroosi roll isisksuses
      • Naisfeministlik psühholoog, tegeleb palju naise rolli ja naise teemaga
    • Isiksuse arengus rõhutab ta sünnipärast ärevustunnet- Kui laps sünnib, siis algab tema jaoks võitlus ellujäämise eest. Ta väidab, et ärevustunne ehk sünnipäerane rahutustunne ongi kõigis juba sünnimomendist alates. See ärevustunne muutub hiljem meie psüühika lahutamatuks sisemiseks osaks. Rahutus ja ärevus tekitavab soovi sellest vabaneda . Ükskõik, mida inimene teeb, praktiliselt kogu meie motivatsiooni aluseks on soov rahutustundest üle saada. Inimese tegevust juhivad kaks tendetsi:
      • Inimene püüab turavlisuse poole
      • Inimene vajab oma soove rahuldada
        • Häda on selles et need kaks pole alati kooskõlas ja lähevad konflikti ja kui selline situatsioon tekib, tekivad inimestel neuroosid. Inimesed valivad erinevaid strateegiad kuidas olukorraga hakkama saada.
          • Tekib 3 erinevat isiksusetüüpi:
            • Järeleandlik- püüab teiste inimeste poole liikuda
            • Eemalehoidev- püüab teistes inimestest eemale
            • Agresiivne – teiste inimeste vastu
              • Selline käitumine on omane tervetele inimestele.
    • Neoroos- kannatab oma mõtete ja fantaasiate käes
      • Terved inimesed
        • Situatsiooniline neoroos- tekib kogumusega, kuid lõppeb ära koos situatsiooniga
        • Suutelised teadvustama oma neorootilist käitumist
      • Haiged inimesed
        • Jäävad nendesse neoroosidesse kinni
        • Ei suuda teadvustada
    • Ta üritab inimesi neorootilistest mõtetest vabastada
      • Inimesel on erinevad ettekujutused iseendast
        • Ideealmina
        • Reaalne mina
          • Kui nende kahe mina erinevus on väga suur siis on see põhiline põhjus miks tekivad neoroosid
          • Tema eesmärgiks on lähendada need 2 mina

    10. E. Erikson

    • Pärit saksa-juudi perest
    • Põhimõiste indentiteet
    • Oma indetiteediga oli tal lapsepõlves probleeme, kuna koolis ei võtnud teda kumbki rahvusgrupp omaks.
    • Tal puudub ametlik kõrgharidus, kuid ta oli vanemas eas Harvardi auproffesor.
    • Tuntuks on ta saanud oma isiksuse teooria abil, mis põhineb kaheksal arenguastmel. Isiksus areneb sünnist surmani. Need astmed põhinevad kriisidel, mida inimesed peavad ületama.
    • Isisksuse areng määretlatakse sotsiaalse keskkonna poolt.

    KAHEKSA ARENGUASTET
  • Sünnihetk- poolteist eluaastat : õpitakse tundma, kas keskkond on sõbralik, kas sellele võib loota , kas see täidab kõiki vajadusi või tuleb ette halba kohtleminist ja puudust. See aste moodustab isiksuse fundamendi.
  • Usaldus
  • Mitteusaldus
  • 1,5- 3a : lapsed testivad vanemaid ja keskkonda- mida neil lubatakse ja mida mitte. Tunnevad vabadust, kuid ka sõltuvust. Autonoomia saavutatakse kui lapsi julgustatakse paljusid asju ise tegema. Liigne piiritus ja kontroll tekitab lapses häbi ja kahtlustunde- hiljem on nad võimetut ennast kehtestama ja kontrolli saavutama . Ükski ääretus pole hea, sest liigne vabadus, võib kaasa tuua häbematust ja ninakust ning mässu autoriteetide vastu.
  • Autonoomsus
  • Häbi, kahtlustunne
  • 3-6a : lapse peamiseks sooviks on alustada oma toiminguid iseseisvalt. Algatusvõime on eduka praktika resultaat , kui laps saab piisavalt proovida erinevaid võimalusi läbi mängude. Kui aga lapsed jäävad pratikast ilma ülemäärase kontrolli või karistusehirmu tõttu, tekib neil süütunne.
  • Algatusvõime
  • Süütunne
  • 6-12a- kopentensuse areng: suhtlemine , õppimine, lihaste areng. Kui last täiskasvanute poolt ei julgustata ja tehakse alavääristavaid märkusi, võib tekkida ebaadekvaatsuse tunne. Parimal juhul väljendub see selles, et lihtsalt loobutakse; halvemal juhul võib see väljenduda aggressiivsusega. Vabamänguline tegevus asendatakse reeglitele allutatud toimingutele. See periood on kohusetunde ja töömeisterlikkuse arendamise aeg, lapsel peaks tekkima soov olla edukas- kui sel perioodil seda ei teki, on seda hiljem raske tekitada.
  • Töökus
  • Alaväärsus
  • 12-18 ( Murdeiga )- võib jagada kaheks:
  • Suhete kriis, avaldub eelkõige suhetes vanematega, sest esiteks siis ei idealiseerita enam vanemaid, nähakse nende vigu; teiseks, sest sellel perioodil üks indetiteet vahendub teisega (lapse oma vahendub täiskasvanudga), selleks on aga vaja distantsi vanematega. See on nagu teine võimalus rongile hüpata, sellel faasil tehakse läbi kiirest 4 esimest faasi ja negatiivseid vigu on võimalik parandada
  • Indetiteedi kriis- inimesed püüavad saada vastuseid küsimustele: kes nad on? Mis on nende oskused? Jms. On vaja luua oma mina. Oma koha otsimine elus. Erinevate rollide katsetamine aitab olla selles edukas. Tänapäeva ühiskond takistab indetideedi leidmist , kuna maailma muutub väga kiiresti ja inimene on justkui sibul , kellel pole tuuma aga väga palju kihte.
  • Indediteet
  • Indediteeti hajusus
  • 18-30- keskendutakse eelkõige lähedaste suhete loomisele teiste inimestega. Kui kriis on edukas, siis selle tulemusel on inimene võimeline kujundaba suhteid nii intiimselt kui ka emotsionaalselt. Seda etappi iseloomustab sõna meie- ühine tegevus, ühised riskid - pere loomine. Need, kes ei suuda oma egoistlike huve allutada, tunnevad ennast mingil momendil eraldatuna. Selleks et leida teine partner on vajalik eelmiste etappide positiivne lahendamine.
  • Intiimsus ehk lähedus
  • Isolatsioon ehk eraldatus
  • 30-65- Noorema põlvkonna toetuse periood, kui panust pole tekib endassetõmbumine. Inimene tahab olla kasulik. Hoolitsemine, Hoolivus. Starnatsioon viitab probleemidele töös või sotsiaalsete suhete valdkonnale, inimene muutub egoistlikuks, jonnakaks, endasse tõmbunuks. Sageli hakatakse ise ennast hellitama, justkui oleks ise enda laps
  • Generatiivsus- seotud inimese panusega perekonda, töösse, ühiskonda.
  • Starnatsioon- üldine kasutuse tunne
  • 65- surmani- Kokkuvõtete tegemine elu kohta ja sageli seotud hirmu ja lootusetuse tundega, et elu kas olnud liiga lühike või valikud valed. Selline kahetsemine ja elu raiskamise tunne tekib negatiivse kriisi arengu tagajärel. Kui Inimene läbib selle kriisi edukalt tekib mina terviklikus, ehk aktsepteeritakse oma elu ja võetakse vastutus selle eest.
  • Mina terviklikus
  • Kahetsus , meeleheide
    Ei põhine eksperimendidel, vaid tähelepanekutel: ja see on talle olnud põhiline etteheide.

    11. E. Fromm


    Juudi päritola saksa psühholoog, sotsioloog , filosoof ; pidas ennast marksistiks (üheks teemaks oli kapitalismi kriitika)
    • Võõrandumine- ( marx rääkis majandulikust võõrandumisest, kus töö ei pakkunud enam rahuolu , vaid oli raha allikas)
      • Sotsiaal-poliitiline võõrandumine- inimesed muutuvad sotsiaalselt passiivseteks ja ei osale enam sotsiaalses elu, kuna tunnevad et nendest ei sõltu enam midagi.
      • Psühholoogiline võõrandumine- üks inimene muutub teisele kaubaks, teda hakatakse vaatlema kui kaupa, kuidas saab temast kasu olla ja kuidas saab kasuks ära kasutada; inimese enda võimed muutuvad kaubaks- inimene hakkab mõtlema kuidas saaks oma võimeid müüa.
    • Fromm on väga paljuski mõjutatud ida filosoofiast (nt zen - budismist). Samuti eksistentsialismist, kuid Fromm on optimistlikum . Tal on isegi septsiaalne mõiste lootev inimene. Ta väidab, et inimsuhteid ja võõrandumist saab põhiliselt päästa läbi armastuse erinevate vormide, mida ta peab inimlikkuse mõõdupuuks (võimet armastada ). See eristab meid teistest liikidest ja see on inimkonna suurim väärtus. Oma teoses “Armastuse kunst ” räägibki ta viiest armastuse vormist : vanemlik armastus, vennalik/õelik armastus, erootiline armastus, enesearmastus , jumalaarmastus.
    • Isikuse käsitlus tugeneb vajadustele:
      • Põhivajadused, millest igat üht saab rahuldada nii positiivselt kui ka negatiivselt:
        • Suhtlemisvajadus
          • Postiivselt- läbi erinevate armastusliikide
          • Negatiivselt- läbi allutamise , valitsemise, türannia
        • Arenguvajadus (vajadus ületada olemasolev)
          • Pos- läbi loomingu loomise
          • Neg- läbi agressiivsuse
        • Kindluse-,juurte- ja seotusevajadus
          • Pos- solidaarsus tunne kõikide teiste liigikaaslatsega vaatamata religioonist jne.
          • Neg- vastandumine teistega , näteks et oleme paremad kui teised
        • Samastusvajadus (olla kindel isik)
          • Pos- samastuda oma tegeliku minaga
          • Neg- samastumine millegi väliselt etteantuvaga
        • Süsteemususe ja ühenduvse vajadus (orientatsioonivajadus)
          • Pos- Kaasaegses kapitalistlikus ühiskonnas väga raskesti teostatav, sest on välja kujunenud massiteadus ehk ülemvõim. Massikultuur, massikäitumine kipub domineerima. Juhul kui inimene suudab seda ületada, tähendab see sisuliselt seda, et inimene lähtub oma enda elu väärtustest ja kogemustest. Inimene leiab ise oma elu usu, kuid see usk ei ole religioosses tähenduses, vaid pigem enda püüdlused ja eesmärgid sõltuvalt oma kogemustest ja läbielamistest.
          • Neg- See kui inimene pühendub või võtab orientatsiooniks millegi väliselt etteantu (nt mingi ideoloogia, religioon ). See ei tundu esialgul negatiivne, kuid Frommi arust see negatiivsus seisneb selles, et inimene kaotab oma eripära. Inimesed muutuvad ühesuguseks massiks.
      • Isikusetüübid- ehitab üles lähtudes nendest vajadustele
        • Passiivne tarbija- orienteerunud hüvede tabimisele, õgib kõike, maailm on suur õun, millalt võimalikult suur amps võtta. Endaga rahul, teiste suhtes nõudlik.
        • Aktiivne tarbija- samuti orienteerunud tarbimisele , kuid on valmis ise jõuga võtma kui muudmoodi ei saa. Tunneb huvi inimeste vastu, kellelt on midagi saada. Kade. Peab kõike, mis endal viletsaks ja mis naabril on heaks. Küüniline, printsiibitu.
        • Säilitaja- hoiavad kramplikult kinni sellest, mis neil juba olemas. Ise ei ela ja ei lase teistel ka elada. Samas on nad väga seaduskuulekad. Nende jaoks on tähist kord, turvalisus, õiglus, puhtus. Nad on pedantsed ja kokkuhoidlikud.
        • Kaupmees - turundaja, vahendaja, tema jaoks on kogu elu kapital , mida tuleb hästi investeerida. Ma olen just see, keda te minult ootate . Paindlik, kohanemisvõimeline, intelligentne . Püüdleb positsiooni saavutamise poole, ja teeb seda ausalt oma jõuga.
        • Looja- tunnetab ja naudib oma mina olemisest mitte omamisest. Tema jaoks on tähtis protsess ise mitte resultaat.
        • Armastaja - püüdleb inimeste vahelise ühenduse poole, läbi erinevate armastuseliikide
        • Massohist- alaväärsus, jõuetus, tähtsustetuse tunne. Inimene, kes tunnetab väga teravalt oma sõltuvust kõigest välisest. Selleks et sõltuvust vähendada, püüab ta välisega samastuda. Eitab oma tegelikke vajadusi.
        • Sadist- tunneb lõbu teistele haiget tehes. Tavaliselt tulevad esile kui ühiskond lubab seda nt. Sõja olukord. Sadist võib istuda inimeses sees nii, et inimene ise ei ole sellest teadlik.
        • Hävitav- püüvad vabaneda jõuetusest seda maailma hävitades. Nt jätab partneri maha, et partner teda maha ei jätaks. Kuidas selline tüüp tekib? Väga sageli on põhiline põhjus lapsepõlves kogetud vägivaldses või mitteloomulikus pereelus, kus on pidevalt see inimene pidanud olema valvel ja valmis, et talle tehakse haiget või teda rünnatakse mingil tasandil.
        • Konvormist ehk massiinimene- põgeneb massi turvalisuse kaalutamisel. Üritab olla selline nagu enamus.

    12. Humanistlik psühholoogia. C.Rogers


    Humanistlikku psühholoogia kõige tuntumaks esindajaks on Carl Rogers. Teine tuntum esindaja on Maslow. Selle koolkonna olemus seisneb selles, et isiksust vaadeldakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Isiksus nende meelest tekib elutegevuse käigus, areneb ühiskonnas. Üks põhiidee, mille tõttu neid ka kritiseeritakse kõige rohkem ja mis on suhteliselt raskesti tõestatav ja ümberlükatav, on see, et nad väidavad, et inimene on sünnipäraselt loomuselt hea. Tekivad mingisugused kaitsemehhanismid ja see algne tung ei ole enam nii tugev. See ei ole mitte ainult inimesele omane, vaid see on selline elusloodusele omane üldine tunnus või omadus. See on tung kasvada, laieneda ja areneda. Inimloomuse puhul võtab see täiestumise ja eneseteostuse vormi.
    ROGERS
    Peetakse 20. sajandi üheks psühholoogia klassikuks. Tema õpetus, mille ta lõi on kasvanud ka väljapoole psühholoogia piire . See on mõjutanud pedagoogika ideid ja juhtimisteeoriat. Ta kasvas väga religioosses peres ning lapsepõlves oli Carl Rogers üksildane. Kompensatsiooniks sellele, et ta ei saanud eakaaslastega suhelda, sukeldus ta õppimisse. Tal oli tunne, et ta ei leia kohta inimeste maailmas.
    Humanistlikus koolkonnas kasutatakse sellist mõistet nagu elujõud ja eneseteostuse tendents . Arvatakse, et see on elusorganismi sisse kodeeritud. See on soov realiseerida oma potentsiaal. Rogersi koolkonnas on eneseteostus nagu teatud mõttes inimõigus, mis on kaasasündinud ja mida ei tohiks inimestelt ära võtta. Inimesed ise sõnastavad oma eesmärgi, ja sellest eneseteostus inimeste puhul algabki.
    Rogersi puhul on oluline tema kliendikeskne teraapia. Enne Rogersit arvati, et teraapia protsessi juhib terapeut , kuid Rogers arvas , et seda peaks juhtima klient . Terapeudi ülesanne on minna kliendiga kaasa, olla talle toeks mõtetes ja püüdlustes. Rogersi teraapias püütakse aru saada, kuidas inimene defineerib ümbritsevat maailma ja inimesi. See, kuidas me maailma tajume ja asju ette kujutame, on olulisem, kui see, kuidas asjad tegelikult on. Inimesed väärtustavad alati positiivset suhtumist endasse (armastus, tähelepanu, hoolivus). Terapeudi ülesanne on positiivset suhtumist jagada. Selles teraapias peab inimene jõudma sinna maani , et ta saab ise oma probleemidega hakkama. Üks selle teraapia eesmärke on see, et selle käigus püütakse luua paindlik enesehinnang , mis aitab erinevate olukordadega hakkama saada.
    Terve inimese tunnused:
    • Avatus kogemustele – Selline reaalne iseenda tajumisvõime (saab aru, mis on tegelik, mis on kujuteldav), võime aru saada oma tunnetest ja nendega hakkama saada.
    • Suudab elada praeguses hetkes – Olevik on ainus hetk, kus saab midagi muuta, midagi teha. Minevik ei ole midagi muud, kui olnu, mida me kogeme praegu. Näiteks: “Ma jätan järgmine nädal suitsetamise maha” on jama , sest ma saan seda teha ainult käesoleval hetkel. Asju saab muuta ainult käesoleval ajal.
    • Organismi peaks usaldama – Organism üldiselt teab, mis on inimesele hea. Hea on kõik see, mis soodustab eneseteostust.
    • Vaba oma valikutes ja võtab ka vastutuse – Üks pool ilma teiseta ei ole terve inimese tunnus.
    • Loovus – Vaba inimene loob iseennast. Loovus omab tema jaoks hästi laia tähendust. Käib nii kunsti, inimsuhete kui ka armastuse kohta.

    Isuksuseteooria:
    Kogemuseväli –Iseeneda määratlemine. Kogemustevälja kuuluvad kõik need hetked , mis inimeses toimub ja mida ta on võimeline teadvustama (tajud, aistingud ). Kogemuseväli on alati piiratud nii bioloogiliselt kui ka psühholoogiliselt. See sõltubki sellest, et inimesed kipuvad rohkem tähelepanu pöörama näiteks ohtudele ja turvalisusele. Pööratakse tähelepanu rohkem sellisele meelidvale osale (kuidas oma soove ja vajadusi täita). Kogemuseväljas kasvab ja areneb self ehk mina ise (või isesus). Erinevatelt mitmetest teistest sarnasest mõistestes, siis Rogersi self on hästi muutuv suurus.
    Kongruentsus ja inkongruentsus – Kongruentsus tähendab ladina keeles kokkulangevust või ühilduvust. Kongruentsuse korral peab kokku langema see, mida inimene väljendab, mida ta kogeb ja see, mida ta teadvustab. Öeldakse, et väikesed lapsed on suhtliselt kõrge kongruentsusega (väljendavad tundeid selgelt). Kõrge kongruentsus lubab lõpetada ühe emotsiooni väga selgelt ära ja kohe minna järgmise emotsiooni juurde. Kongruentsuse ja inkongruentsuse teoorias on Rogers seotud idapsühholoogiaga. Inkongruentsus tähendab siis mitte kokkulangevat. Inimene nt ei teadvusta seda, mida ta väljendab parasjagu. Näiteks kui inimene hambad risti, käed rusikas ütleb: “Ma ei ole vihane !”, siis see on vastuolus . Teised inimesed tajuvad seda tihti kui ebasiirust. Inkongruentsus on võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Kõik psühhoteraapiad tegelevad just selle inkongruentsuse osaga. Nad püüavad aidata inimesi, et nad suudaksid teadvustada oma mõtteid ja tundeid. Kuidas inimene ise inkongruentsust tajub ? Pingena, ärevusena ja kui tegemist on tõsisema juhtumiga (psüühiline häire), siis võib inimene tajuda seda kui sisemist vahelesegamist. Ta ise ei vastuta oma tegude eest. Keegi teine justkui otsustaks tema eest. Lõhe võib olla reaalsuse ja tunnetamise vahel väga suur.
    Kogu Rogersi psüholoogia ja teraapia eesmärk on mõiste, mida kasutas ka Maslow oma püramiidi tipus: eneseteostus, mida nemad nimetasid eneseaktualiseerimiseks. See tähendabki oma potentsiaalsete võimete maksimaalset rakendamist. Organism püüab alati areneda, aktiveerida mingisuguseid võimalusi. Inimese puhul võime rääkida tungist saada rohkem võimekaks, kompetentsemaks nii palju, kui palju see bioloogiliselt võimeline on. Püüd kompententsuse poole on kaasasündinud eluslooduse tunnus. Erinevate kaitse tõttu on tihti see inimese jaoks tunnetamatu, kaduma läinud. Rogersi teooria teraapia üks põhimõte on ka selle kaasasündinud alge virgutamine ja toetamine. See on Rogersi arvates elu eesmärk, mis on sisse programmeeritud (saada andekamaks, areneda jne).

    13. E. Berne ’i mina- tasandid


    Berne’i käsitlust, mida enamasti ei lahterdata isiksusepsühholoogia alla, vaid pigem suhtlemispsühholoogia alla, nimetatakse lühendatult TA-ks ehk transaktsionaalseks analüüsiks. Transaktsioon tähendab suhtlemiskäiku. See teooria põhineb füsioloogilistel uuringutel, mitte lihtsalt oletustel (nagu paljudel teistel). Berne väidab, et inimene ärkvel olles on pidevalt mingil oma mina tasandil ja neid tasandeid on kokku kolm. Neid mina tasandeid nimetab ta iseloomulike nimetustega:
    • Laps – See tekib ealiselt kõige varem (sünnimomendist peale ja sealt areneb edasi). Lapse tasandit iseloomustab kõik see, mis meil seostub ka lapselikkusega. Seda iseloomustab mängulisus, fantaasiarikkus, uudishimulikkus, emotsionaalsus, impulssiivsus, pelglikkus, arglikkus , kergesti haiget saamine, kiiresti vahelduvad emotsioonid . Lapsetasand ei ole seotud ainult lapseeaga. See on olemas ka täiskasvanutel. On olemas nii loov laps, kellest oli juttu üleval, kuid ka kohanenud laps, kes on sõnakuulelik, arg ja passiivne.
    • Vanem – See hakkab ka juba lapseeas tekkima. See on seotud sellega, et laps hakkab matkima vanemate käitumist. Näiteks mängib kodu ehk on vanema rollis. Ta teeb nii, sest siis on täiskasvanuna lihtsam seda rolli omaks võtta, kui seda on juba varem ka piisavalt harjutatud. Vanema seisund sisaldab ühelt poolt tihti selliseid käske, keelde, reegleid ja seaduseid (karistav ja kontrolliv vanem), aga teiselt poolt võib olla ka toetav , abistav ja õpetav vanem. Näiteks laste kasvatamine ja õpetamine käib just paljuski läbi selle tasandi. Seda tasandit iseloomustab autoriteetne väljenduslaad. Tihtipeale on neil ka kalduvus asuda kas kaitsja või karistaja rolli. Vanema tasandit iseloomustab kindlasti ka autoriteetide ületähtsustamine, jäikus, kamandaja toon. Tihti võib seda tasandit ära tunda sõnadest “tohib”, “ei tohi”, “peab”.
    • Täiskasvanu – Tekkimine on seotud eelkõige kooliminekuga. Hakkab arenema sihipärane, loogiline ja teaduslik mõtlemine. Täiskasvanu tasand põhinebki loogilisel ratsionaalsel inforamtsiooni töötlemisel. Ametialane suhtlemine käib sellel täiskasvanu tasandil. Seda iseloomustab veel kõrge enesekontroll , vähene emotsionaalsus. Selle tasandi puudused on just see vähene emotsionaalsus. Emotsioonide puudumine võib paljudes olukordades mõjuda pedantselt ja kuivalt . Veel on halb liigne detailidesse toppama jäämine, fantaasiavaesus.

    Berne'i TA käsitleb seda, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja kuidas see mõjutab inimesi ennast, teisi inimesi ning nende suhteid. Kui algab suhtlemine kahe inimese vahel, siis algab see alati mingil suhtlemistasandil ning suhtlemine on suunatud teise inimese mingi suhtlemistasandi poole. Näiteks: Buss on täis, seal toimub trügimine. Üks käratab teisele: “Mida sa trügid siin?” (see on nagu vanema tasandilt lapse tasandile – noomiv, manitsev). Kui see inimene, kellele niimoodi öeldi, vastab lapse tasandil tagasi, siis ta ütleb: “Oi vabandust , mind ju lükati”, siis on suhtlemiskäigud toimunud ja selle kohta öeldakse, et suhtlemiskäigud on paralleelsed. Üldiselt seda tüüpi suhtlemine inimeste omavahelisi suhteid halvemaks ei tee.
    Kui see inimene, kellega õiendati, vastab ebaviisakamalt: “Mida sa ise trügid, vana ...?” See ei ole vastus samalt tasandilt, vaid see on samamoodi vanemalt nooremale. Siis suhtlemiskäigud on risti. Need põhjustavad pingeid ja probleeme. Need tekitavad vääritimõistmist ja konflikte.
    Kaks inimest suhtlevad ja vahetavad nagu tavalist näilist informatsiooni, kuid tegelikult vahetatakse varjatud informatsiooni. Näiteks flirtimise puhul. “Ma sain täna uue video. Sa ei taha õhtul näha?” “Tahaks küll jah”. Tegelikult räägivad nad sellest, et meeldivad üksteisele. Sedalaadi informatsiooni kohta ongi teos “Suhtlemismängud”, kus Berne räägib varjatult informatsiooni vahetamisest.

    14. F. Perls ning gestaltteraapia põhilised mõisted ja meetodid


    Geštaltteraapia rajajaks peetakse Perlsi. Perls midagi uut ei leiutanud, vaid ta oli n-ö osav miksija. Ta võttis erinevatest teooriatest ja õpetustest erinevaid komponente ning liitis need kokku. Näiteks geštaltteraapia on saanud mõjutusi eksistentsiaalsest psühholoogiast, geštaltpsühholoogiast (erinev asi - peale nimetuse midagi sarnast ei ole), psühhoanalüüsist ja Wilhelm Reichi ideed kehale suunatud teraapiast. Ta kasutab näiteks ka psühhodraamat (lavastuslikud elemendid).
    Kasutatakse kuumatooli meetodit- istutakse ringis , grupitööd juhib terapeut ning tähelepanu on pööratud ühele viibijatest, kes istub tühajle toolile. Grupid, enamik juhtudel koosnesid võõrastest inimestest. See võimendab protsessi ning aitab kiiremini kaitsetest läbi murda. Kui inimene istub üksinda psühholoogi, terapeudi juures, siis see on mõnevõrra turvalisem ja mugavam. Teised grupiliikmed ei sekku protsessi, ainult siis kui terapeut palub.
    Figuur ja foon – See, mis on teadvuses keskne, on figuur ja vähemtähtis läheb fooniks. Isiksuse figuuriks on vajadus, kõik muu sel hetkel läheb taustaks. Kui inimene rahuldab selle vajaduse, siis kasutatakse mõistet, et geštalt on fomeerunud ehk tervik on täis saanud. Geštalt on formeerunud, siis võib selle asemele tekkida uus vajdus. Kui geštalt ei formeeru, siis tekivadk lõpetamata asjad. Tunnetest võib figuuriks olla see tunne, mis domineerib teiste üle (nt hirm, rõõm, seksuaalsus). Näiteks: Mehel on raskusi naissuhetega, tänu sellele, et minevikus on palju kogunenud väljaelamata tundeid mõne naissoost persooni suhtes. Üks geštaltteraapia praktilise poole idee ongi see, et tuua välja neid lõpetamata asju. Et inimene teadvustaks neid ja tuleks neist emotsioonidest välja. Geštaltteraapia põhineb palju emotsioonidel. Sellepärast ei pruugi see kõigile inimestele sobida.
    Teadvustamine (teadlik olemine) ja keskendumine olevikule – Selleks, et inimene neid geštalte saaks luua, lõpetamata asju lõpetada, peab ta olema väga hästi teadlik endast käesoleval ajahetkel. Keksmine teadvuse tsoon on mõtted, mälestused, fantaasiad . Kui inimene on väga selles keskmises tsooni, siis võivad tekkida neuroosid. Sellepärast on ka paljud geštaltteraapia praktilise harjutused tehtud nii, et inimene tegeleks praktiliselt iseendaga . Geštatlteraapia põhimõte on see, et inimene muutub rohkem teadlikuks sellest, mis on, mitte ei hõlju oma mõtetes ja kujutlustes.
    Polaarsused ehk vastandid – Geštaltteoorias väideti, et inimene organiseerib ümbritsevat maailma läbi vastandite paaride. Perls arvab, et isiksus on samamoodi organiseerunud. Inimesed armastavad mustvalget spektrit. On head, on halvad. Inimene kogeb tihti vastandlikke tundeid. Ühte sama inimest võib armastada ja vihata mingitel hetkedel. Läbi vastandpaaride maailma nägemine on vajalik, sest sellist vastandlikkust teadvustades hakkab inimene rohkem teadvustama ka iseennast ja oma soove. Seetõttu on geštaltteraapias levinud see tendents, et üritatakse inimeses vastandlikke jooni välja tuua.
    Inimeste kaitsemehhanismid, kaitsefunktsioonid – Inimesed elu jooksul tekitavad endale mingisugused käitumuslikud või muud mudelid, mis aitavad ohu või pingeolukorrale vastu seista. Tihti üritatakse ebameeldivast kontaktist ära minna. Inimene selle kaitsemehhanismi tagajärjel enamasti alandab oma teadlikkuse määra seniks , kuni oht on möödas. Häda hakkab siis, kui neid kaitseid on palju ja ohuolukord kestab kaua, siis võib inimene hakata neid kasutama isegi siis, kui ohtu või vastavat situatsiooni ei esinegi:
    • Introjektsioon – See tähendab sisuliselt seda, et inimene võtab kriitikavabalt teiste mingeid uskumusi, norme, väärtusi omaks, analüüsimata.
    • Projektsioonid – Sellised kaitsemehhanismid, kui inimene omistab mingid oma osad keskkonnale. Kannab endast mingid jooned enamasti teistesse inimestesse, aga võib ka mingisse elutusse keskkonda neid kanda. Kui on projektsioone palju, siis sagedasti on see seotud sellega, et ei soovita mingeid enda jooni näha. Aga see võib juhtuda ka positiivsete joontega, kui on kasvatatud niimoodi, et endaga ei tohi kunagi rahul olla.
    • Retroflektsioon – Kui inimene teeb iseendale seda, mida ta tahaks kellelegi teisele teha või siis teeb iseendale seda, mida ta tahab, et keegi teine talle teeks . Näiteks enesesüüdistused on tihti seotud sellega, et ollakse kellegi peale vihased , aga millegipärast ei julgeta seda viha väljendada ja pööratakse see iseenda vastu. Igasugused väikesed paitused, õõtsutused on alateadlikud enesehellitused.
    • Hämamine – See tähendab otsest kontakti hajutamist. On mingi piinlik situatsioon, siis tehakse nägu, et pole midagi juhtunud. Tihti kasutatakse huumorit , irooniat, esitatakse mingeid küsimusi. See on nagu tähelepanu kõrvalejuhtimine. Tehakse asjasse mittepuutuvaid kommentaare. Perls ütleb, et see on nagu skisofreenik käitumine.
    • Kokkusulamine ehk konfluents – See toimub enamasti grupis . Inimene sulab grupiga kokku. Grupis kõik nagu tunnevad ja mõtlevad ühtemoodi. Enamasti on see ekslikult. Tihti kokkusulamine toimub isiksuse lihvimise arvelt – oma avramust muudetakse, surutakse alla. Kokkusulamine iseloomustab tavaliselt selliseid inimesi, kellel on väga suur vajadus meeldida, tunnustust saada.

    15. F. Reimanni isiksusekäsitlus läbi hirmude


    Hirm- kogu aeg olemas. On olmas ka rikkalikult tehinikaid hirmudega hakkama saamiseks ja nende tõrjumiseks, nad koguaeg kaasajastuvad.
    Kaks tüüpi hirme:
  • Globaalsed ehk üldised- seotud arenguga, nt kooli minek, töökoha vahetus, pere loomine jne
  • Isiklikud- nt herilased
  • inimesel on olemas variatsioonid , mis on põhjustatud geenidest ja keskkonnast ehk igal hirmul on oma arengulugu
    See kuidas inimene hirmu vastu võttab ja sellega toime tuleb, näitab kui arenguvõimeline inimene on. Samas kui inimene hoidub sellest kõrvale, muudab inimest rohkem lapselikuks ja takistab arengut. Igasugune areng on alati seotud hirmudega. Hirm tekib uudsetes olukordades.
    On olemas hirmude põhivormid, millest tulenevad kõik muud hirmud :
  • Hirm sõltuvuse ees- oma minast loobumise hirm, hirm saada kellestki või millestki liiga sõltuvaks
  • Hirm isoleerituse, üksinduse, liigse erinevuse eest teistest-
  • Hirm muudatuste ees
  • Hirm paratamatuse eest- vabaduse puudumine
    Kõigil on need olemas, aga mingil põhjusel võib hakata mõni neist domineerima ja lähtudes sellest tekib isiksusetüüp. Selle tekke põhjuseks on tavaliselt lapsepõlve hirmud. Lapsed on oma hirmude eest kaitsetud ja need mõjutavad teda väga palju. Täiskasvanul on tekkinud kaitsemehhanismid.
    Neid nelja tüüpi nimetatakse vahel ka neljaks neuroosi suureks põhivormiks. Kui esimene hirmu põhivorm on ülekaalus, siis seda tüüpi nimetatakse skisoidseks tüübiks. Kui teine hirmu põhivorm on ülekaalus, siis seda tüüpi nimetatakse depressiivseks tüübiks. Kui kolmas hirmu põhivorm on ülekaalus, siis seda tüüpi nimetatakse sundustega isiksusetüübiks. Neljanda hirmu põhivormi ülekaal tekitab hüsteerilise isiksusetüübi. Kui mõni neist hirmu põhivormidest on väga tugev, siis see viib enamasti välja patoloogiani.
    Kõigi nelja tüübi puhul on hirmudega kokkupuutumine paratamatu. Igast hirmust jagu saamine on inimese jaoks võit tema arengus. Hirmust kõrvale põiklemine on mingis mõttes kaotus. Üldjuhul see inimene, kellel on olnud õnnelik lapsepõlv, on võimeline neid põhihirme seedima
    • Depressiivne – võime üritada samastuda
    • Sundustega – seaduse tegemine
    • Hüsteeriline – üritada soovikohaselt muuta

    Alati on nendel vastandtüüpidel ka teineteisele lummav mõju. Alateadlikult nad tõmbavad üksteise poole, kuid võib olla raske hakkama saada. Inimene näeb teises inimeses seda poolt, mida tal endal väga ei ole. See vastandtüüpide eksisteerimine koos töötab ainult sellisel juhul, kui inimene aktsepteerib teist inimest sellisena nagu ta on. Võidakse avastada see teistugune olemine ja ise ka oma isiksust nii edasi arendada. Praktikas juhtub seda harva ja inimesed püüavad pigem teisi hakata endasarnaseks tegema.
    Skisoidset hindab depressiivse inimese juures šanssi isoleeritumisest vabanemiseks, võimalus olla nii nagu tema ise pole tundnud, usaldada , kindlana tunda. Depressiivne näeb skisoidses see, et inimene suudab elada ilma kaotushirmu ja süütundeta. Ta näeb skisoidses inimeses ka inimest, kes vajab armastust. Tal on seda jagada. Sunudstega tüüpi köidab hüsteerilise juures avatus, elu kirevus, elavus. Hüsteerilist tüüpi köidab sundustega inimese juures usaldusväärsus, järjekindlus, stabiilsus, mida tema enda elus ei ole.
    Võib eksisteerida kultuure, ajaloolisi perioode vms, kus mingi tüüp võib saada valdavaks. Näiteks talupoeglik kultuur soosib sundustega tüüpi, sest see soosib traditsioone. Tänapäevane linnastumine soosib skisoidsust (palju ärritusi).

    16. Skisoidne isiksus


    Üldiseloomustus : Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama . Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab olla anonüümne.
    Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. See võib vahel nende kaaslasi solvata.
    Riemani arvates on selle käitumise põhjuseks hirm, mis neid valdab sellistel juhtudel, kui neile keegi lähedaseks saab. Kui sellised tunded nagu sümpaatia, poolehoid, armastus lähendavad inimesi üksteisele maksimaalselt, siis skisoidsed inimesed peavad neid ohtlikeks ja võivad käituda sellistes olukordades tõrjuvalt või isegi vaenulikult . Skisoidse inimese ja tegeliku maailma vahel tekib tihti ajapikku lõhe, mis eraldab neid teistest inimestest. Teistest eemale hoidmine tekitab suhtlemises ebakindlust. Suhtlemisel kipub ta rohkem oma fantaasiale tuginema ja ta ei ole päris kindel, kas mulle tundub ainult nii, et teised inimesed mind vaatavad või nad vaatavadki. Ta päris kunagi ei tea täpselt, mida ta tunneb, tajub. Mida tugevam on selle hirmu põhivormi domineerimine , siis seda rohkem võib see ebakindlus ulatuda haiglasliku seostamiseni ja hullumeelsete pettekujutelamdeni välja. Lakkamatu umbusk ja seostamine kõike kõigega.
    Mida ta teeb, et maailmas paremini hakkama saada? Ta üritab arendada endas selliseid omadusi, mis seda kompenseeriks. Need on siis näiteks meeleline tunnetus, intellekt, teadvus, mõistus. Nad on ratsionaalsed ja kained oma mõtte- ja käitumisviisilt. Kõik see, mis on emotsioonidega seotud, tekitab talle ebakindlust. Nad on need inimesed, kes püüdlevad puhta mõtlemise poole. Eelistavad tegeleda asjadega, mis on konkreetsed ja täpsed. Tüüpiline skisoidne inimene kipub olema selline, kellel on keskmisest kõrgem intellekt ja mõningane emotsionaalne mahajäämine.
    Positiivse poole pealt peaks kindlasti ütlema, et geniaalsed anded esinevad kõige sagedamini selle tüübi juures (terav taju, üksindus ja kontaktitus tähendab seda, et nad on vabad traditsioonidest, neid ei huvita enamiku arvamus, julgevad omamoodi mõelda ja ideid tekitada). Enamasti religiooni, eetika , moraali suhtes on nad skeptilised. Nad elavad nii nagu neile rohkem sobib, oma eetika ja moraali järgi. Nõrgemad tüübid võivad ka vaatlejana maailmas tagasi tõmbuda ja püüavad luua oma maailma, kus teisi inimesi väga vaja ei ole. Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole.
    Lapsevanemana on skisoidsed inimesed kauged oma lastest. Nad ei lase last samamoodi endale ligi nagu teisi inimesi. Mida vanemaks see laps saab, seda enam kipub skisoidne inimene oma tundeid peitma. Tihti nad peidavad oma tundeid pilkava iroonia taha. Lastele on see raske.
    Elukutsetest eelistavad nad neid ameteid, kus on lähedasi suhteid teistega vähem. Nad on rohkem uurijad kui terapeudid . Teooria sobib neile rohkem kui praktika. Poliitikas on nad äärmuslikud. On kaks võimalust: kas nad on radikaalsed revolutsionäärid või neid ei huvita poliitika üldse. Kunsti valdkond on samuti sagedane seda tüüpi inimeste pärusmaa. Neile on omane abstraktne üldistav suund, kus nad oma keerukaid siseomadusi püüavad sümbolistlikult esitada. Tänu oma teravale tähelepanuvõimele, on nad tihti ka head satiirikud ja karikaristid. Nende stiil on originaalne ja omapärane. Tihti jõuavad nad nende asjadeni, mida teised tähele ei pane. Küll on skisoidsete inimeste kohta öeldud, et oma eluajal on nad enamasti ebapopulaarsed. Vananedes võivad nad veelgi üksikumaks, eraklikumaks muutuda. Nad oskavad paremini vananeda kui teised tüübid. Nad taluvad üksi jäämist kergemini. Seetõttu nad kardavad ka vähem surma, kuna nad võtavad seda lihtsa faktina.
    Suuremad plussid on iseseisvus , sõltumatus, julgus olla tema ise, terav tähelepanuvõime, asjalikkus , kriitilisus, äraostmatus, julgus näha asju ilustamata, vaid nii nagu need on. Neid ahistavad domgad ja traditsioonid kõige vähem. Sentimentaalsusesse nad ei lasku . Nad vihkavad ülevoolavaid tundeid, ebaselgust. Üldiselt järgivad nad oma veendumusi ja ei lähe kompromissidele. Enamiku asjade kohta on neil oma isiklik arvamus. Suurem osa neist on ka kriitilised , satiirilised. Iroonia on neile väga iseloomulik. Tänu teravale tähelepanuvõimele ja asjalikkusele on nendega väga keeruline manipuleerida . Kuna nad ei salli teesklust ja ilustatud fraase, siis seetõttu tekitavad nad sageli suhtelmisega ebamugavustunnet teistes. Mida suuremaks see skisoidsus isiksuses kasvab, seda suurem on oht, et see läheb patoloogiliseks.
    Skisoidsus võib väljenduda selles, et elatakse ennast teiste kulul halastamatult välja. Väärtustatakse kontaktitust kõige rohkem. Mitmesugused diktaatorid ja valitsejad on skisoidsete joontega. Nii skisoidne kui sundustega tüüp hindavad võimu, kuid erinevatel põhjustel. Skisoidne inimene hindab võimu distantsi tõttu, sest ta saab seda ise määrata.
    Partnersuhted
    Kõige problemaatilisemad on seda tüüpi inimese jaoks need eluetapid, kus tuleb tegemist inimestevaheliste kontaktide loomisega . Sinna hulka kuuluvad nt lasteaeda, kooli minek, puderteedieas esimesed kokkupuuted vastassoo esindajatega ja üldse inimestevahelised kontaktid. Selle pärast on skisoidsele inimesele partnersuhted väga keerulised. Kui väikesel lapsel on suhtelmisraskuseid, neil on eakaaslastega raske kontakti saada, kui nad sõpru ei leia, kui teistele inimestele nad ei meeldi ning kui nad ka murdeeas üritavad kategooriliselt suhteid vastassugupoolega vätida – need võivad olla märgid skisoidsete tunnuste tekkimisest. Mida lähemale nad partnerile jõuavad, seda enam nad püüavad tagasi tõmbuda.
    Skisoidsele inimesele sobivad lühiajalised ja vahelduvad suhted. Skisoidse inimese puhul on statistika järgi vabaabielu väga sagedane variant kooselu puhul. See ei tähenda seda, et skisoidne inimene ei vaja ja ei soovi teist inimest enda kõrvale. Partner peab valmis olema, et ta ei ole ülevoolav oma tunnetest rääkimisel, pigem üritab ta neist üldse mitte rääkida. Pigem jätab ta ise teise inimese maha, kui keegi teda maha jätab. Skisoidsel inimesel on kõige raskem uskuda , et teda armastatakse. Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis see võib välja viia sadismini suhtes. Koguaeg kontrollitakse, kas mind ikka armastatakse. Skisoidne inimene on kindlasti oma partnerile väga tänulik, kui tema kiindumus ei ole pealetükkiv. Siis võib partner loota skisoidse inimese kiindumust ja tuge, kuigi ta kunagi ei kipu sellest rääkima ning seda välja näitama.
    Patoloogia
    Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis nad on külmad inimesed. Neil puudub empaatiavõime. Nad ei suuda asetada end teiste inimeste olukorda. Nad võivad ka saata korda selliseid tegusid ilma mingi süümepiinata tänu sellele, et nad ei taju teise inimese emotsiooni või valu, mis see võib endaga kaasa tuua. Seksuaalkurjategijad on väga tihti skisoidsete joontega.
    Agressiivsus
    Skisoidse inimese agressiivsus meenutab lapse agressiivsust. Väikelapsel on tihtipeale hirm. Hirm ja agressiivsus on omavahel seotud. Näiteks ebamugavustunne lapsel on seotud agressiivse reaktsiooniga, mis kõige lihtsamal kujul on sihiti karjumine. Hiljem jalgade trampimine, uste paugutamine. Lapselik agressiivsus ei ole konkreetselt kellelegi suunatud, vaid see on lihtsalt väljendatud agressiivsus. See vallandub ebamugavustunde baasil. Skisoidse inimese agressiivsus ei ole ka tihtipeale teistele suunatud. Ta lihtsalt elab ennast välja teisi inimesi arvestamata. Teised kannatavad ja kui tal on see agresiivsus möödas, siis ta ei tunne erilist südametunnistuspiina ka.
    Tegurid, mis skisoidsust põhjustavad, on selle eelduseks
    Nende skisoidsete joonte tekkimisel on olulised ka sünnipärased eeldused. Soodumus on väga tundlikel lastel. Kui lapse tundlikkus on ülikõrge, siis nad vajavad distantsi enda ja maailma vahele. Kõike tuntakse liiga tugevalt, valjult . Teine kaasasündinud põhjus on see, kui laps on motoorselt aktiivne, agressiivne, liikuv. Seal on põhjus selles, et selliseid lapse keelatakse, käsitakse, noomitatakse, karistatakse keskmisest märksa sagedamini. Nad kohtavad sagedasti tõrjuvat hoiakut. See tekitab umbusalduse maailma vastu. Seetõttu tõmbutakse endasse. Samuti võivad skisoidsust põhjustada kehalised puuded ja see, kui ei ole tegemist oodatud lapsega.
    Keskkonnategurid, mis skisoidsust tekitavad, on olulisemad ja need sõltuvad inimesest. Igal tüübil on oma iga, mis on kõige tundlikum nende joonte tekkeks. Skisoidse tüübi n-ö kriitiline periood on esimene eluaasta , esimesed elukuud. Skisoidsuse nurgakivi on küsimus, kas ja kuivõrd laps maailma usaldab, kuivõrd see maailm tema vajadused rahuldab. Siin ei ole mõeldud mitte ainult füsioloogilisi vajadusi. Oluline on see, kuidas ema lapsesse suhtub. See soodustab lapse vaimse arengu kiirust. Kui mingil põhjusel see väliskeskkond ei paku seda, mida laps vajab ( hellus , armastus, hoolitsemine, füsioloogilised vajadused), siis suure tõenäosusega lapsel tekib selline tunne, et maailma ei saa usaldada ja ta tõmbub sellest maailmast tagasi.
    Skisoidsusvõib tekkida siis, kui näiteks last jäetakse väga sageli ja pikka aega üksi, kui hästi palju on erinevaid ärritusi, mille eest laps ei suuda ennast kaitsta (nt liiga suur lärm). Kui näiteks lapsevanem on tundetud, ükskõikne (nt liialt noorte, ebaküpsete emade puhul), kui minnakse liialt vara tööle pärast lapse sündi, kui last jäetakse liiga palju omaette või lapsega tegelevad väga erinevad inimesed. Kui väikest last üritatakse igale poole kaasa tassida, siis see on ka negatiivne. Keskkonnad, inimesed, muljed muutuvad. Lapsele on vajalik teatud stabiilsus ümbruses.
    Hiljem, pärast kriilitist perioodi võib skisoidsust veel soosida see, kui laps peab laveerima oma vanemate vahel, kes on raske iseloomuga (peab nende tujusid ära arvama) või ebaküpsed. Enne kui ta iseennast leiab, tõugatakse ta teise rolli.

    17. Depressiivne isiksus


    Üldiseloomustus Põhineb teisel hirmu põhivormil ehk hirmul isoleerituse, mahajäetuse, hüljatuse, turvatunde puudumise ees. Aga see sisaldab ka hirmu saada iseseisvaks minaks (individuatsioon). Depressiivsete inimeste põhiprobleem on see, et nad on oma partnerist suuremas sõltuvuses kui teised tüübid. Depressiivsetel inimestel domineerib erineval kujul kaotushirm, hirm lahusoleku, mahajätmise ees ja seetõttu nad püüdlevad hästi lähedase seotuse poole. Oma minaks saamine tähendab paratamatult teistest teisitiolekut ja mida rohkem inimene erineb teistest, seda vähem on tal võimalusi kaitsvasse massi põgeneda, mis annab turvatunnet. Seetõttu depressiivsete joontega inimesed loobuvad ise sellest iseseisvaks minaks saamisest või üritavad takistada seda oma partneril. Mida nõrgem tema enda mina on, seda rohkem hakkab ta sõltuma teisest inimesest. Mida suurem on sõltuvus, seda suurem on hirm teda koatada.
    Kõige sagedamini idealiseerib enda jaoks neid olulisi inimesi. Ta vabandab välja nende nõrkused. Kõike selle pärast, et see ei ohutaks nende usalduslikku suhet. Seetõttu kasutatakse depressiivsete joontega inimesi teiste poolt sagedasti ära. Iseloomujoonte poolest püüavad nad arendada neid jooni, mis seda suhet kinnistavad (tagasihoidlikkus, vähenõudlikkus, kaastunne , omakasupüüdmatus). Lõpptagajärg läheb depressiivsete joontega inimestele kalliks maksma. Nad ei julge oma soove, emotsioone ja tundeid üldse välja elada. Kõik nende elu hakkab järjest rohkem sõltuma sellest, kas teised inimesed nende soove ja ootusi täidavad või mitte. Kes võtta ei julge, see loodab saada. Kas või selle eest, et ta on nii vähenõudlik. Nende põhiline tunnusjoon on see, et neil on valdavalt passiivsed äraootavad hoiakud. Need ei kaitse neid pettumuste ja nendest tulenevate depressioonide eest. Nad ei saa olla ka heas mõttes agressiivsed, sest see ohustab suhet. Seetõttu nad tihtipeale ei pea ka iseendast lugu. Neile on omane keskmisest madalam enesehinnang.
    Tihtipeale need depressiivsete joontega inimesed püüavad anda teistele seda, millest nad ise ilma on jäänud. See tähendab, et tegeletakse heategevuse või vastavate kutsealadega. Igalpool enda ümber näevad nad erinevaid nõudmisi. Neile on väga keeruline ei öelda, sest nad tunnevad kohe ennast selles süüdi. Tihti on nende hingepõhja kuhjunud agressiivsust, vihkamist, mis võib nende elu mürgitama hakata. Väljapääsu näeb Rieman sellest olukorrast seal, kus inimene lõpetab võitlemise oma mina arendamise pärast. Oma mina arendamine ongi see tuum, kuidas nendest joontest välja kasvada. Üks asi, mida depressiivsed inimesed püüavad vältida, on kontaktid paljude inimestega korraga. Depressiivsele inimesel meeldib kõigiga hästi läbi saada, kõigile meeldida. Mida rohkem on inimesi, seda raskem on kõigile meelepärane olla.
    Mis on depresiivses inimeses posiitivset? Igal tüübil on oma plussid ja miinused. Eelkõige on tema pluss teise inimese mõistmine ehk tugev empaatiavõime, kaastunne, samastusvõime (aga oht on see, et tihtipeale see on tal nii hea, et ta jääb sellesse kinni – on nagu teise inimese vari, ei jõua enam oma mina juurde tagasi). Ennast seab ta tihti tagaplaanile. Rahulikkust, vähenõudlikkust propageeriv ideoloogia on neile tihtipeale iseloomulik. Depressiivsete inimeste hulgas on võrreldes teiste gruppidega kõige rohkem religioosseid inimesi. Eriti paelub neid lunastusidee. See, et võib oma kannatustest vabaneda ja oma süü andeks saada, sõltumata religioonist. Samas kipuvad need depressiivsed inimesed liiga palju jätma jumala ja kuradi hooleks.
    Kui lapsevanem on depressiivsete joontega, siis ta on kontaktivõimeline ja üritab last mõista. See on positiivne pool. Oht on, et ta võib üritada last endaga liialt tihedalt siduda. Samuti on depressiivsete joontega inimesel raskusi olla vajadusel karm, järjekindel. Elukutsetest kipuvad nad eelistama neid, kus tuleb hoolida, hoolitseda, teenendada. Nad on väga kannatlikud. Neil on aega ja püsivust oma töö vilju oodata. Depresiivsed inimesed oskavad andestada , oodata. Nendes on vähe egoismi. Nad on oma loomuselt lihtsad ja tagasihoidlikud. Neil pole raske vajadusel millestki loobuda . Tihtipeale öeldakse, et need inimesed on vagad. Nad on visad ka raskuste talumisel – tundehellad. Kui neil lähevad asjad hästi, siis nad ei pane seda tavaliselt enda võimete arvele, vaid asjaolude kokkulanegmisele või juhusele.
    Partnersuhted
    Soov olla armastatud ja soov armastada on tema jaoks väga tähtis. Seal on ka kõige suuremad ohud tema jaoks. Eelkõige suhetes partneriga võivad tekkida kriisid ja igasugused konfliktid, vaidlused, pinged on depressiivse inimese jaoks hästi raskesti talutavad, sest need tekitavad kaotushirmu. Tihtipeale depressiivsele inimesele jääb arusaamatuks, miks see nii on, et mida rohkem ta püüab, seda rohkem tekib sinna probleeme. Ta näeb vaeva partneri pärast, aga neid kriise tekib järjest juurde. Ta ei saa aru, et põhjuseks on liigne klammerdumine , millest partner püüab ennast päästa. Depressiivne inimene reageerib sellele paanikaga. Sugugi ei ole harv ka see variant, kus nad lähevad välja väljapressimise peale. Nad ähvardavad partnerit. Kõige äärmuslikum ähvardus on see, et ma ei taha enam elada, kui sa mind ei armasta. Depressiivsete inimeste seas on kõige rohkem suitsiidsusele kalduvaid inimesi.
    Neil on raske ette kujutada seda, et partneril ei ole samasugust lähedusvajadust nagu neil endil on. Tihtipeale käituvad nad partnersuhtes kui laps – abitu ja naiivsena, kellele on raske haiget teha, raske maha jätta. Tihtipeale võib ka abielus selline teadvustamata isa lapse või ema lapse suhe eksisteerida. Tihtipeale selline võimuiha, kaotushirm on depressiivsel inimesel peidetud ülihoolitsuse maski taha. Nad võivad selle hoolitsusega pratneri justkui lämmatada. Depressiivsel inimesel on kalduvus üritada oma partneris süütundeid tekitada. Samas aga kuulub igasuguste suhete juurde loominguline distants , mis võimaldab kummalgi partneril olla tema ise. Niipea kui algab sõltuvussuhe, hakkab asi kiiva minema. Võib kaotada lugupidamise. Partneri kaotushirm võib panna selle depressiivse isiku orjama (nt seksuaalselt).
    Agressiivsus
    Depressiivne tüüp agressiivsust eriti ei luba, sest see võimendab konflikte ja lahkarvamusi. Üks võimalus, mida depressiivne inimene sellel juhul teeb, ratsionaliseerib, mõistusepärastab need: tegelikult see ei olnudki nii. Vabandatakse nagu iseenda eest ennast välja, et ei peaks agressiivselt reageerima . Kõige sagedasem depressiivse inimese agressiivsuse väljendamise vorm on virisemine, hädaldamine, haletsemine, halamine. Sageli ei teadvustata, et see võib teisi häirida ja neile närvidele käia. Kui see agressiivsus ikkagi kuidagi välja ei tule, siis võib ta pöörduda ka iseenda vastu (enesehaletsemine, ensthävitav tegevus, suitsiid). Üks äärmus: murelikud, haletsevad. Teine äärmus: alandlikkus, ilustamine, virisemine, hädaldamine, kannataja hoiak, agressiivsuse pöördumine iseenda vastu. Õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse üks oluline komponent. Tänu sellele, et depressiivsed inimesed agressiivsusega käivad väga aralt ja oskamatult ümber, siis see on ka nende madala enesehinnangu üks põhjuseid.
    Põhjused
    See põhjus on põhimõtteliselt aktsioon. Iga inimese elus tuleb ette viha, agressiivsust ja lapse elus samamoodi. Lapsele ei tohiks nende emotsioonide väljaelamist kategooriliselt keelata. Kui laps on silmatorkavalt vaikne, kuulakas, tal ei ole enesealgatust, teda tuleb koguaeg tagant tõugata, ta on loid , ei talu üksijäämist, tegevust ei leia. Need võivad olla märgid lapsepõlves tekkima hakkavatest depressiivsetest joontest.
    Sünnipärased eeldused depressiivsete joonte tekkimiseks on melanhoolsed jooned (temperamendi tüüp – oma loomult rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu, ülitundelisus, vajavad rohkem tuge ja kaitset juba ensele teadvustamata, kutsuvad esile sellise suhte partneris, kus teda koheldakse justnagu last). Mingis mõttes võib neid jooni soosida ka flegmaatiline temperamendi tüüp (kaasasündinud kalduvus mugavusele, üritatakse alati rahulikuks jääda).
    Kõige vastuvõtlikum iga on teise eluaasta paiku, kui lapsel hakkab oma mina pilt tekkima. Riechman on öelnud, et ema suhtumine lapsesse on nurgakivi sellele, kuidas laps hakkab maailma suhtuma . See on see faas, kus ühelt maalt laps tunneb veel sõltuvust vanematest . Depressiivse tüübi jooned sõltuvad kasvatusest . Kaks mudelit:
    • Ärahellitamine – Teisel eluaastal tekivad lapsel oma soovid, vajadused. Ärahellitamine tähendab seda, et vanemad teevad lapse eest kõik ära. Need on n-ö kanaemad, kelle jaoks on tähtis, et laps jääkski selliseks beebiks, seotuks, sõltuvaks emast. Sagedasti on neil endil ka depressiivne isiksusetüüp. Hellitamise põhjuseks on hirm kaotada lapse armastus. Kui laps kasvab suuremaks ja tekivad normaalsed konfliktid vanematega, siis tihti vanemad pingutavad üle, tekitavad lapsele süütunnet (nt loevad ette, mida nad lapse pärast ohverdanud on). Kui lapse jaoks tehakse kõik ära, siis laps ei saa vaimses mõttes karastuda. Ta ei õpi raskustega toime tulema , ei saa nendega hakkama. See viib nii kaugele, et tihtipeale lapsel ei olegi enam oma soove. Selline passiivne ja äraootav hoiak on depressiivse tüübi üks põhitunnustest. Nad ootavad , et asjad muutuvad paremaks. Tihti vanemad esitavad ka välismaailma kurja ja ohtlikuna, selleks et seda mõistmist ja kaitset oleks ainult kodus võimalik saada. Peletatakse armukadedalt sõpru lapsest eemale.Lapsed jäävadki lootma , et see välismaailm jääb teda hellitama ja tema eest kõike ära tegema. Lapsed aga kasvavad suureks ja siis tuleb aeg, kui tuleb ise hakata probleeme lahendama . Siis ei ole neid oskusi ega ka inimesi, kes seda tema eest teinud on. Kui depressiivne inimene leiab oma elukaaslaseks sellise inimese, kes tema eest kõik ära teeb, siis ei teki suuri probleeme.

    Veel üks ärahellitamise moment, mis on veel keerulisem ja rängem on see, kui näiteks ära hellitatakse mingitel teistel põhjustel (eelnevad olid lapsest ilmajäämise hirm). Sageli, kui on üks kasuvanem , siis ta üritab lapsi kasvatada võimalikult hästi, aga tunneb ise süütunnet, et ta ei suuda kasulast niimoodi armastada nagu ta tahaks. Et seda kompenseerida, siis hellitatakse see laps ära. Laps hellitatakse ära süütundest. Laps peaks nagu tänulik olema selle eest, mis talle vastumeelselt antakse. Kõige rängem variant, mis sellisel juhul toimub, on see, et laps võib hakata ennast süüdi tundma selle pärast, et ta üldse olemas on.
    • Toimetulematuses kasvanud laps – Need lapsed, kes kasvavad sellistes tingimustes, kus vanemad ei tule oma rolliga toime. Eelkõige puudutab see selliseid naisi, kellel on puudu naiselikkusest, emalikkusest. Põhjus võib olla ka selles, et nad ei oska ise armastada. Programmemad kuuluvad ka sinna alla. Nad kasvatavad lapsi mingisuguse skeemi järgi. Nad üritavad oma seesmist ebakindlust täita mingi skeemi või mudeliga . See võib juhtuda ka siis, kui lapselt nõutakse liiga palju, tema individuaalsusega ei arvestata või tema jaoks on liiga vähe aega. Need lapsed ei usu eriti tulevikku, nad ei usu iseendasse, oma tunnetesse. Nad on õppinud üksnes kohanema . Tugevad on nad ka talumises ja loobumises. Ka rõõmustada nad ei oska. Võib öelda, et see toimetulematuse tagajärg on sageli see, et lapsel tekib tunne, et nad ei väärigi armastust. Ja ta arvab, et see põhjus on temas endas. See ongi see sama situatsioon, kui võib tekkida tunne, et ma olen juba selles süüdi, et ma olemas olen.

    Vahe on ainult vanuses. Ärahellitatud lastel, tulevad need jooned välja hiljem. See, kelle vanemad ei pööra talle piisavalt tähelepanu, tekivad need jooned juba lastena.

    18. Sundustega isiksus


    Üldiseloomustus Sundustega isikud on need, kellel domineerib hirm kadumise, muudatuste, ajutisuse ees. Nad väärtustavad kõige rohkem seda, kui kõik on samamoodi nagu varem oli. Kui on tugevamad jooned, siis muutused kutsuvad esile hirmu. Nad püüavad muudatusi takistada, piirata, peatada. See on üsna võimatu võitlus. Hoitakse raudselt kinni mingist oma arvamusest, hinnangust, kogemusest, harjumusest, ideest . Sellest tehakse mingi seadus või reegel. Uusi kogemusi ei soovita omaks võtta. Kui sellest ei õnnestu kuidagi kõrvale põigata, siis moonutatakse neid, et need vanadega kokku sobiksid. Nii võib inimene teadvustamatult minna ebaausale teele. Jäetakse mingid detailid tähele panemata või tõlgendatakse neid teisiti. Oht on eelkõige selles, et ollakse vähe avatud, arenguprotsessid võivad olla pidurdunud (iseenda areng sealhulgas).
    Sundustega inimese põhiprobleem on ülemäära suur vajadus end kindlustada. Seepärast on sundlustega inimesed ettevaatlikud, etteplaneerijad. Sundustega inimeste hulgas leidub võrreldes teiste tüüpidega rohkem kollektsionääre. Neile meeldib koguda, sest ükski kogu ei saa kunagi valmis. See on inimese teadvustamata motiiv saada endale veidike igavikku. Sundustega inimesed kipuvad kramplikult traditsioonidest kinni hoidma (perekondlikud, seltskondlikud, religioossed, poliitilised jms). See võib viia väga kivinenud põhimõtete ja äärmuslikul juhul fanatismini välja. Usufanaatikud on enamasti selgelt sunduslikud inimesed. Mida kindlamalt nende ideede kütkes ollakse, seda suuremat sallimatust näidatakse üles teisitimõtlejate suhtes. Traditsioonidest kinni hoidmine ei ole ilmselgelt negatiivne. Negatiivne piir läheb sealt maalt, et kui üldse ei olda valmis uutele kogemustele orienteeruma.
    Sundustega inimesed armastavad väga võimu. Skisoidsele inimesele tähendab võim eelkõige distantsi, kuid sundustega inimesed armastavad võimu võimu pärast. Neile meeldib teisi inimesi muuta enda arvamuse järgi, oma arvamust peale suruda ja võim võimaldab olla ka agressiivne. Sundustega inimestel on tihti naiivne usk, et kõike saab süsteemselt haarata ja kõike saab täielikult valitseda . Nad eelistavad enamasti selliseid eluaalasid, mis on seotud juhtimise ja võimuga. Näiteks korra, seaduse, autoriteedi nimel töötajad. Näiteks poliitikute seas on tihti sunduslike joontega inimesi.
    Inimestevahelistes suhetes teevad nad teistele pidevalt ettekirjutusi, millised nad peaksid olema. Eriti tuleb nende puhul välja põlvkondadevahelised probleemid. Sundustega tüüp arvab, et teine põlvkond elab valesti, mõtleb valesti jne. Nad lõputult viiviatavad, kõhklevad, kahtlevad kõiges. Nad jäävad tihti ettevalmistusse toppama. Näiteks kui inimesel on vaja mingi otsus vastu võtta, siis ta nii kaua viivitab, kuni õige aeg mööda läheb.
    Sundustega inimestel tihtipeale koguvad endasse hulgaliselt emotsioone, mida nad endale ei luba ja mingi hetk see pais võib järele anda. See võib kaasa tuua suuri probleeme. Sundustega inimesed tahavad teha kõike õigesti. Seda hirmu nad enamasti ise ei teadvusta. Tihtipeale on teatud omadustes väga õhuke piir, millal heast omadusest saab ebanormaalne sundus. Sundused on mingid korduvad käitumismudelid, mida inimene kasutab. Need võivad olla erinevad – sundkäitumine, sundmõtlemine, sundloendamine või midagi muud, mille esialgne funktsioon alati hirmu tagasihoidmine. Esimesel korral tekkides on sellel ratsionaalne ja mõistlik põhjus, aga siis inimesed kalduvad mudeldama sama tüüpi käitumist analoogsetes olukordades, milles iseeneses ei pruugi olla mingit seost esialgse olukorraga. Sundused on mingusugused ülekantavad käitumismehhanismid, millel esialgne ülesanne oli siduda seda hirmu, kuid hiljem muutusid need asendustegevusteks. Näiteks pidevalt koristava naise puhul võib see olla nii, et ta soovib mingit muud puhtust, mitte selle kodu puhtust. Tihtipeale võivad need allasurutud tunded tekitada mingusguse foobia või sunduse.
    Sundlustega inimeste juures võib olla ka levinud selline käitumine nagu “äpardumine”, mida Freud niimoodi nimetas. Nad suruvad mingeid tugevaid impulsse alla ja tihtipeale elavad ennast välja läbi äpardava käitumise. Näiteks kogemata lõhud ema vaasi ära just siis, kui ema sind närvi ajas.
    Sundustega inimesed armastavad võimuga elukutseid, aga tähtis on ka see, et selles ametis saaks olla täpne, hoolikas, põhjalik, vastutustundlik . Neile ei sobi eriti sellised ametid, kus nõutakse palju oma algatust, paindlikku mõtlemist, loomingulisust. Valdavalt on nad tavaliselt oma ala suhteliselt head asjatundjad ja nende peale võib loota. Vanemas eas kipuvad sundustlikud jooned süvenema ja inimesed hakkavad üha enam kõige külge klammerduma. Tihtipeale nad teostavad oma võimu isegi pärast oma surma, näiteks läbi testamendi. Rahva seisukohalt on neil ka oluline ülesanne kanda. Nimelt nad kannavad edasi traditsioone, aga kui nad jäävad mingitele arengujõududele jalgu, siis neist tavaliselt astutakse üle.
    Sundustega tüübi positiivsed jooned on need, et nad on vastupidavad, stabiilsed, püüdlikud, püsivad, hoolsad, plaanipärased. Neid huvitab tavaliselt rohkem see, mida nad saada tahavad, kui see, mis neil praegusel hetkel käes on. Seetõttu nad ei oska olevikku hinnata.
    Otsustusvõimetus, kõhklemine jms võib iseloomustada sundustega inimesi. Samas, kui mingid otsused on tehtud, on need otsused sundustega inimeste jaoks lõplikud, mida enam muuta ei saa. See põhjus ongi selles, kui neil tekkis lapsepõlves tunne, et on asju, mida saab teha ainult ühte moodi ja ainult see viis on õige.
    Sundustega inimese juures on probleem eelkõige see, et kui nad on lapsevanemad, siis nad ei suuda arvestada lapse vanust . Nad kipuvad pidama ka pika vihaga. Nad tekitavad hirmu vigade ees ja ka süütunnet. Tüüpiline sundustega vanem on see, kes nõuab, et kõik tuleb taldrikult ära süüa, isegi kui kõht on täis. Sellega nad tekitavad lastes trotsi ja mässu. Võivad tekitada veel ka ebakindlust, alaväärsustunnet. Lapsel tekib selline tunne, et see, kas mind armastatakse või mitte sõltub sellest, kas ma teen asju hästi. Karistus ei ole mitte vahend meetodi mõttes, vaid karistus peaks näitama, kelle pool võim on. Ainuüksi selle tõttu määratakse mõnikord karistus.
    Partnersuhted
    Sundustega inimesele meeldib olukorda kontrollida. Armunud inimene on enamasti ettearvamatu oma käitumises. Seetõttu armastus tekitab sundlustega inimeses rahutust ja ohtu, sest see võib panna inimese loomuvastaselt käituma. Seetõttu nad iseenda juures püüavad seda igal viisil ohjeldada , kontrolli all hoida. Nad võivad olla väga valel ajal vales kohas asjalikud. Tundemaailmas võivad nad mõjuda partnerile kainestavalt. Hea on see, et neil on kõrgenenud vastutustunne . Kui nad on oma otsuse tavaliselt langetanud, siis nad jäävad sellele kindlaks. Nad võivad seda otsust pikka aega kaaluda, aga kui nad on selle langetanud, siis nad ei karda raskeid koormaid kanda või suurt vastutust võtta.
    Keeruline on aga see, et nad kipuvad määratlema, kes on üleval, kes on all. Neil ei ole kerge tunnistada partneri võrdõiguslikkust. Tihti segab seda suhet võimuvõitlus. Depresiivsetele inimestele meeldib väga sõltuvussuhe (hirm kaotada), sundlustega inimestel meeldib sama, kuid ta soovib partnerit voolida oma nägemuse järgi. Neil on hästi raske taluda, kui partner on teistugune, mitte selline nagu tema tahab. Truudust tavaliselt nad pooldavad juba majanduslikel põhjustel. Sageli just sellele tüübile on väga iseloomulikud mõistusabielud ja majanduslik pool mängib ka olulist rolli. Majanduslikud kaalutlused ja muu kindlustatus on väga oluline. Enne abiellu astumist võivad nad pikalt kõhelda, kuid kui nad on selle otsuse teinud, siis tema arvates on see lahutamatu liit, sest nad ei soovi loobuda millesti, mis on tema oma. Tihti nad võtavad partnerit omandusena.
    Kipuvad partnerile ette heitma, mida see kõik on valesti teinud, tuues näiteid minevikust. Nad ei ole väga mõistvad. Neil on raske järele anda isegi kui nad saavad aru, et nad midagi valesti on teinud. Dikteerivad ette reegleid, mis nende arust on mõistlikud. Suhtes on vähe loomulikkust, spontaansust, vaheldust. Kui sundustega jooned on väga tugevad, siis ta ootab, et partner töötaks nagu kell (pole oma soove, alati kindel, ettearvatav, tõrgeteta). Tihti on ka nende seksuaalelu kindlale plaanile allutatud. Sundustega inimeste seksuaalelu võib olla ka sadistlik. Kergemalt sunduslike joontega inimesed on üldjuhul küll mitte kirglikud armastajad, aga nad on kindlad ja püsivad ning partner võib nende peale loota. Pere kui liidu aluseks on eelkõige lugupidamine, kiindumus- ja vastutustunne, mitte kirg ja armastus.
    Agressiivsus
    Sagedasti on nii, et sundustega inimestel on tulnud oma emotsioone kontrolli all hoida juba lapsepõlves. Nad on pidanud enesevalitsust säilitama. Kui nad on näidanud oma tundeid välja (nt viha, agressiivsus), siis nad on saanud karistada . Seetõttu on nad õppinud oma agressiivsusega ettevaatlikult ümber käima või siis salaja, varjatult seda väljendama. Oma emotsioonidega hakkama saamiseks on neil mitu erinevat viisi:
    • Enesevalitsemise ja vaoshoituse seisundi idealiseerimine - Sellisel juhul juhtub see, et emotsioonid hakkavad kuhjuma, sest need kuhugi ära ei kao. Võib juhtuda niimoodi, et kui emotsioone saab väga palju, siis nad murravad sellest kontrolli tõkkest läbi ja järgneb emotsionaalne plahvatus , mis võib viia raskete tagajärgedeni.
    • Iseendale keelatu vastu võitlemine - Erinevus sundustega isiku ja depressiivse isiku vahel on see, et kui depressiivne pöörab agressiivsuse enda vastu, siis sundustega isik seda praktiliselt kunagi ei tee, vaid ta otsib väljaspoolt mingisuguseid objekte, millele oma agressiivsust välja elada. Eriti ohtlikud on sellised olukorras, kus mõne ideoloogia teenistusse rakendatud kollektiivset agressiivsust hakatakse välja näitama (nt sõjaolukord, juutide tagakiusamine vms).
    • Ülemäärane korrektsus - Seda juhtub üsna sagedasti ja enamasti inimesed seda endale ei teadvusta, et tegemist on agresiivsusega. Nt õpetaja, kelle jaoks on iga viga täisviga. Kuritarvitatakse oma ametivõimu ja selle käitumise põhjused peidetakse iseenda ees ära.
    • Venitamine , otsustusvõimetus – Eriti sellisel juhul, kui see teist närvi ajab
    • Otsene norimine ja lõputu nurisemine
    • Selle isiku idealiseerimine, kelle vastu agressiivsus oleks suunatud – Temast tehakse nagu puutumatu isik

    Sageli nende inimeste puhul, keda lapsena on emotsioonide näitamise eest karistatud, hakkavad n-ö seljataga enda agressiivsust väljendama. See on selline salakaval agressiivsus. Kui see hirm selle karistuse ees on olnud väga suur, siis võib juhtuda, et inimesel ei arenegi korralikult välja võime oma keha tunnetada. See, et agressiivsust välja ei näidata, toob kaasa terviseprobleeme. Eelkõige südame- ja vereringehäired. Näiteks migreenini ulatuvad peavalud , valud mao ja soole piirkonnas, kõrge vererõhk jms.
    Põhjused Kaasasündinud eeldusteks on hästi agressiivne, elav iseloom, motoorselt aktiivne olek. Põhjus on selles, et selline laps tavaliselt paistab halvas mõttes rohkem silma. Seetõttu teda keelatakse, takistatakse, tõkestatakse, pärsitakse pidevalt. See, et ta oma loomulikkust tagasi hakkab hoidma, võib viia välja sellise jooneni, mis viib sundusliku käitumiseni. Kaasasündinud eeldus võib olla ka tundlik, kohanemisvalmis loomus, millega on seotud kuulekas ja järeleandlik käitumine. Selle tõttu laps on vähe spontaanne, vähe loomulik ja lepib kõigega rahulikult .
    Keskkonnaga seotud tingimusi saab muuta. Sunduslike joonte tekkimine on kõige tundlikum 2-4 eluaastal. See on iga, mille puhul laps hakkab kokku puutuma rohkem väliskeskkonna käskude ja keeldudega. See on see aeg, kui ta proovib, kui palju talle on lubatud (kas ta saab oma tahtmise läbi suruda). See on selline iseseisvumisfaas, eraldumine emast. Saab aru oma võimust, oma piiridest. Kujuneb oma arusaam heast ja kurjast või vähemalt selle eelvormist. See vanus on oluline selles mõttes, et sellest oleneb, kuidas laps hilisemas elus oma loomulikkust, spontaansust näitama hakkab (kas tal on enesekindlust, tahet, kas ta hakkab vajaduse korral vastu ja surub oma arvamust läbi või mugavdub ta allaheitlikult).
    Sundustega joonte tekkimise üheks eelduseks on sagedasti see, et lastel on selles vanuses nende spontaansust jäigalt pidurdatud või isegi selle eest karistatud. Karistus võib olla nii füüsiline kui vaimne. Hästi funktsioneeriv ja dresseeritud laps on oma vanematele meeldivam . Vaikset ja kuulekat last saab ka tuttavatele demonstreerida ja näidata, kui tulemuslikud kasvatusmeetmed neil on. Ka kitsad korteriolud soodustavad sundustega joonte teket. Kui lapsed jooksevad, lärmavad, hüppavad, siis teda pidevalt kutsutakse korrale, sest mida naabrid mõtlevad jne. Ta peab kogu aeg oma käitumist kontrollima ja oma loomulikkust pidurdama. Tihti pannakse selles vanuses ka alus ülisuurele valmidusele ennast süüdi tunda.
    Vanuses 2-4 on lapsel kõige raskem taluda õe või venna sündi peresse. Siis on nad armukadedad. Nad teadvustavad seda, et neile ei meeldi see, et tähelepanu läheb neilt ära ja nad tunnevad selles ennast süüdi.
    Kui lapsed kasvavad kaootilises miljöös, siis võivad ka tekkida sundustega jooned. See on reaktiivne muutus ehk tekib vastureaktsioonina. Kui laps ei leia keskkonnast midagi, millele toetuda, tugineda , siis see vabadus, mida ta kogeb, ajab talle hirmu nahka. Seetõttu üritavad nad luua mingeid oma korrastusi ja põhimõtteid enda sees, millele saaks tugineda ja need võivad muutuda sunduste sarnaseks. Sundustega jooni soodustab ka selline keskkond, kus vanemate rollile lisandub väga tähtsalt ka ühiskondlikuse moment. Kui isa või ema peab mingit sellist ametit, mis on seotud prestiiži ja ühiskondliku arvamusega (nt kui vanem on pedagoog). Paljud lapsed tuuakse, kas seisuslikule, ühiskondlikule või seltskondlikule rollile ohvriks. Autoritaarne kasvatus varases eas tekitab sunduslikke jooni.

    19. Hüsteeriline isiksus


    Põhineb hirmul millegi lõpliku ja möödapääsmatu ees, hirm paratamatuse ees. Neile meeldivad riskid , uuendused. Neile ei meeldi see, mis sundustega isikule kindlustunnet andis: traditsioonid, piirangud, seadused, ettemääratus, normid. Neile on oluline, et kõik oleks suhteline, muutuv, elav, värvikas. Nad on “kasuta võimalust” tüüpi inimesed. Hüsteerilised isikud elavad eelkõige käesoleval hetkel. Seetõttu ka pikemaajalised selged eesmärgid puuduvad. Pidevalt otsitakse uusi seiklusi ja võimalusi elamiseks. See tekitab vabadustunde. See on näiline vabadus, sest nad elavad tihti omas mullis, oma illusioonide maailmas, mis ei lähe tegeliku maailmaga väga kokku. Hüsteerilise inimese maailmas piirangud puuduvad. Sagedasti on see lõhe reaalse maailmaga suur. Mida rohkem nad reaalses maailmas ebaõnnestuvad, seda rohkem nad tõmbuvad oma maailma.
    Hüsteerilistele inimestele ei meeldi kindlaks määratud soolised rollid, vananemine , surm, igasugused mängureeglid, seadused. Nad on seda tüüpi inimesed, et “pärast mind tulgu või veeuputus ”. Nad on väga enesekesksed ja tihti on naad hõivatud soovist saada kohe ja praegu, mida ma tahan, mõtlemata tagajärgedele. Küll on nad ka väga sugestiivsed (suudavad sisendada teistele oma arvamusi ), kannatamatud, head suhteljad. Neil on raske ahvatlusele vastu panna. Nad võivad kasutada luiskamist, valetamist, tühjade lubaduste andmist. Nad loodavad, et probleemid lahenevad iseenesest. Nad võivad vahel väga naiivsed olla.
    Täpsus, aja planeerimine , aja jaotamine tundub neile väga tülikas ja ülearune olevat. Sageli just teised inimesed kannatavad selle pärast. Samuti üks ebameeldivamaid mõisteid nende jaoks on vastutus. Ka eetikasse ja moraali suhtuvad nad vabalt. See tähendab, et “üks kord, see ka mõni patt”, “kes üldse ütleb, mis on hea, mis on halb”. Nad pigem eelistavad isiklikku eetikat. Kogu maailm on mõnusalt plastiline. Tehtud vigu saab alati põhjendada. Loogika on ka tülikas nähtus. Selle asemel nad eelistavad isiklikku loogikat. Rieman ütleb, et nad ei teadvusta ednale seda tegelikku hirmu. Sageli tekivad selle tegeliku hirmu asemele teatud asendus-, ülekantavad hirmud. Neid kantakse üle mingitele välditavatele objektidele. Näiteks avatud, kinnise ruumi kartus , loomade foobiad . Need on tegeliku hirmu ülekanded välditavatele asjadele.
    Hüsteerilistel inimestel on hästi hea kohanemisvõime, kuid selle kohanemise juures nad kipuvad kaotama oma iseloomu. Nad muutuvad ettearvamatuteks. Neid on raske mõista. Üheks põhjuseks võib olla ka see, et nad mängivad mingeid rolle ja lõpuks nad ei tea enam, kes nad ise on. Hüsteerilise inimese juures on sagedasti niimoodi, et on tekkinud mingi pseudoisiksus. Ei talu kriitika. Tavaliselt pööravad selle kriitika tegijate vastu kohe tagasi. Enamasti nad jäävadki uskuma, et süüdi oli keegi teine. Ebasiirus tekitab seda tüüpi inimestes kindlusetuse tunde. Nad on sisemiselt ebakindlad.
    Lapsevanemana võivad olla nad väga vaimustavad ja kaasakiskuvad inimesed. Eriti lapse sõprade või sõbrannade seas võib olla tema austamist. Neil on hea sisendusvõime, nad oskavad veenda, nad oskavad tekitada tunnet, et elu võib olla ilus ja elamist väärt. Kasvatuses ei ole nad aga eriti järjekindlad. Kord lubatakse, kord keelatakse. Nad on tujukad . Sageli äratavad nad lastes alusetuid lootusi elus. Ei anna lastele praktilisi teadmisi kaasa. Lapse kriitikat nad ka ei kannata. Nad ei tunnista oma vigu. Neil on ka ohtlik kalduvus kasvatada lapsi demonstreerimiseks. Lapse surumine mingisse rolli.
    Poliitikas on nad uuendusmeelsed. Nad oskavad ka hästi manipuleerida. Nad riskivad palju, aga isegi kui neil läheb halvasti, siis nad jäävad optimistlikeks. Elukutsetest eelistavad nad inimesi asjadele. Nad võivad olla nt head müüjad, müügimehed. Eksponeerimine, esitlemine väga sobib neile. Hüsteerilisi inimesi tõmbab avalik tähelepanu. Väga oluline on nende jaoks ka ameti väärikus. Ametitest või aladest sobib neile hästi ka kunst. Nad võivad olla suured unistajad.
    Kergelt hüsteeriliste joontega inimesed on sellised, kes armastavad riski, ettevõtlikud, avatud kõigele uuele, paindlikud, temperamentsed, spontaansed. Nad on head seltskonnainimesed. Nende jaoks peitub igas alguses võlu. Nad on traditsioonide lõhkujad. Nad ei võta midagi tõsiselt, välja arvatud ehk iseennast. Nad on ka head algatajad ja halvad elluviijad.
    Partnersuhted
    Hüsteeriline inimene armastab tihti armastust rohkem kui partnerit. Tihti on partner neile peegli eest, mis peaks tagasi peegeldama nende endi suurepäraseid jooni ja nende enda armastust. Nad on suhtes väga nõudlikud, kirglikud. Nad on sisemiselt ebakindlad ning vajavad koguaeg kinnitust, et nad on head, ilusad, armastusväärsed. Neljast tüübist on nad kõige šarmantsemad ja paremad suhtlejad. Nad oskavad luua erootilist atmosfääri. Neile on raske vastu panna.
    Asi, mida nad ei anna andeks, on see, kui neid ei peeta armastusväärseks. Üksiolekut nad ei talu. Neil hakkab kohe igav. Nad on spontaansed oma tunnete väljendamisel. Nende tugev külg on see, et nad suudavad käesolevat hetke nautida ja sellest rõõmu tunda. Truudus (vähemalt endapoolne) ei ole neile tähtis. Tihtipeale on täheldatud, et eriline võlu on salajasel suhtel . Nad satuvad tihti armukolmnurkadesse, sest kelleltki partneri üle löömine pakub neile rahulolu.
    Seksuaalvahekorras on olulisem neile, mis sellele eelneb ( flirt , mäng). Samas ei ole ka vahekorraga probleeme. Neil on väga raske mesinädalatest argiellu tulla. Armastavad vaheldust. Hüsteerilised inimesed eelkõige tahavad partneriga suhetest oma eneseväärikustunnet tugevdada. Kui need hüsteerilised jooned on tugevad, siis nõue partnerile saada pidevalt tagasisidet enda armastusväärsuse kohta, võib kasvada ülisuureks. Partner ei jõua peaaegu kunagi seda “toitu” armastusväärsuse kinnitusele anda. Ta peab nagu koguaeg tõestama midagi. Arusaadavalt läheb see järjest raskemaks, mida vanemaks saadakse. Vanemas eas hüsteerilistel inimestel võivad tekkida tugevad kriisid. Hüsteerilise tüübi puhul on kõige rohkem lahutusi ja kordusabielusid. Pidevalt otsitakse oma suurt atmastust.
    Hüsteerilisel inimesel on raske vahet teha, mis on teadlik, mis on emotsioon. Partneri valivad nad tihtipeale alateadlikult enesega sarnase (siis saab temas iseennast armastada). Teine võimalus on see, et partneriks valitakse tagasihoidlik isik, kelle kõrval on väga kerge särada. Eneseimetlusele rajatud suhted ei ole kriiside vastu kindlustatud. Kui partner ei suuda seda vajadust piisavalt täita, siis otsitakse uus. Tihtipeale on hüsteeriku jaoks armastus mäng, milles iga hinna eest tuleb võita. Kuna nad on armastuses väga pretensioonikad, siis neil tuleb väga sageli ka pettuda. Nad ei panusta suhtesse piisavalt palju. Nad panustavad ise vähem, kui nõuavad. Üks põhjus võib olla see, et vahel mängitakse kodudes ideaalset abielu, lastele ei näidata mingisuguseid kriise,vastuolusid. Lastel tekib mingi illusoorne ettekujutus suhtest .
    On ka see võimalus, et valitakse eriti särav partner, et siis tema särast osa endale saada. Suhtes nad kipuvad jääma kaua lasteks. Süüdistavad ebaõnnestumistes eelkõige partnerit. Eriti raske on variant, kus elavad koos sundustega tüüp ja hüsteeriline tüüp. Sunudstega tüüp püüab kõike selgeks panna, loogiliselt seletada, kuid hüsteeriline tüüp lihtsalt hämab. Teise hüsteerikuga koos võib see suhe toimida, kui hüsteerilised jooned ei ole väga tugevad. Depressiivne inimene on talle kõige sobivam partner. Skisoidne ei sobi, sest ta ei suuda oma partnerit kiita ning ta näeb ka manipuleerimised läbi.
    Agressiivsus
    Tüüpilised agressiivsuse väljendusvormid on rivaalitsemine, konkureerimine. Nende agressiivsus avaldub püüdes teistest parem olla. Tema agressiivsus on muretu , spontaanne, mõtlematu. Pikka viha nad väga ei pea. Tihti avaldub see läbi hooplemise, esiletrügimise, liialdamise. Selles avaldub ka üldistamistendents. “Kõik mehed on sead”. Parim kaitse on nende jaoks alati rünnak. Kui nad tunnevad ennast ohustatuna, siis nad pigem ründavad ise. Kriitikat nad ei talu. See võib vallandada vihapurskeid. Selle taga on olla hirm mitte armastusväärne. Sellele tüübile omane agressiivsuse vorm on intriig (intriigide punumine). Tihtipeale köetakse ennast üles tänu publikule. Kui on pealtvaatajaid, siis avaldub agressiivsus teatraalsel moel ja kui publikut ei ole, siis vaibub vaikselt ära.
    Põhjused
    Kaasasündinud põhjused, mis soosivad hüsteerilisi jooni, võivad olla sarmikatel, elavatel lastel. Imetletakse nende olemust. Nad jäävadki lootma välisele eeldusele. Nad loodavad kõigile meeldida.
    Kõige tundlikum iga nende joonte tekkeks on 4-6 eluaasta. Seda seostab Rieman eelkõige soorollidest arusaamise tekkega. Selles vanuses hakatakse lapsi teadvustamata rohkem suunama teatud rolli (mehe või naise) poole läbi kasvatuse. Siis nad hakkavad ka ise rohkem teatud mehelikkuse või naiselikkuse rollile vastavaid tegevusi eelistama. Põhjuseks võib olla see, et mingitel põhjustel on olnud lastel eeskujudest puudus. Selleks, et laps lakkaks olemast laps, et ta püüdleks täiskasvanu maailma poole. Kui tal ei ole mingisuguseid eeskujusid , soove, siis ta jääbki terveks eluks natukene lapselikuks, vastutustundetuks.
    Veel võib soosida nende joonte teket see, kui laps kasvab kaootilises, vastuolulises miljöös. Lapsel ei ole millegi järgi orienteeruda. Siis ta eelistabki jääda vastutustundetuks. Raske on selline olukord, kui soorollid on peres vahetunud (püksid on peres naise jalas ). Võib olla ka põhjuseks lapsevanemate õnnetu abielu. Eriti on sellisel juhul ohustatud ainukesed lapsed. Võib juhtuda see, et lapsevanem hakkab kohtlema last kui partneri asemikku (üritab talle rääkida oma muresid , käituda temaga nagu laps oleks ta partner). Usaldab talle selliseid asju, mis lapse maailma ei kuulu. Ka selline olukord tasuks ära märkida, kui oht hüsteeriliste joonte tekkimisel, kui pere kasvukeskkond erineb oluliselt sellest, mis väljaspool kodu on. Lapsel tekib nagu pettumus maailmas, ebakindlustunne. Tal tekib ka see kogemus, et kodus õpitu väljaspool ei sobi. Sageli tekivad sellisel juhul hüsteerilise ja skisoidse segatüübid.
    Hüsteerilise inimese põhiprobleemiks on see, et nad ei leia teed iseendaga samastumiseks. Nad jäävad kas lapsepõlveeeskujudesse samastumises kinni või võtavad mingi juhusliku rolli, millega nad samastuvad. Nad ei leia selles arenguprotsessis iseennast. Hüsteeriliste joontega tüüpi võib tekitada veel reaktiivne hüsteeria. See on nagu vastureaktsioon tugevale sundustega joontele kasvatusstiilile.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 30 lk · .docx · 62 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #1 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #2 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #3 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #4 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #5 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #6 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #7 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #8 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #9 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #10 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #11 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #12 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #13 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #14 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #15 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #16 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #17 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #18 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #19 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #20 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #21 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #22 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #23 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #24 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #25 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #26 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #27 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #28 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #29 PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS #30
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Doksi Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    freud animus jung alaväärsus rogers psühholoogia kongruentsus reich getalt arhetüüp unenägu

    Sarnased õppematerjalid

    Psühholoogia 11-klassi arvestuse materjal
    26
    docx

    Psühholoogia 11. klassi arvestuse materjal

    Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb

    Ülevaade psühholoogiast
    Psühholoogia eksami materjal
    50
    doc

    Psühholoogia eksami materjal

    PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus ­ küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem

    Psühholoogia
    Reimani isiksusetüübid
    16
    docx

    Reimani isiksusetüübid

    16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui

    Psühholoogia
    Psühholoogia arvestus - secunda
    18
    odt

    Psühholoogia arvestus - secunda

    Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb

    Psühholoogia
    Psühholoogia - isiksus
    8
    docx

    Psühholoogia - isiksus

    Animus on tugev isiksus, aga koosneb tükkidest. Algeid võib ära tunda vastassugupoolega suheldes. Self ­ kõige olulisem, annab tasakaalu ja eesmärgid jne. Selle tunnetamiseks elukogemust vaja. Inimene peab leidma oma individuaalsuse, tuleb ületada mask ja varjust teadlikuks saada ja Aast. Ego ­ teadlik ja teadvuse kese. Seisab vastu kõigele, mis teadvust ähvardab. Kogemuste baasil kujuneb. 7. Adler Individuaalne psühholoogia, kasutas mõistet alaväärsuskompleks. Võtab üle lapsepõlve osa isiksuse kujunemisel ja unenägude tõlgendamise. Toob sisse mõiste ühiskondlik tunne, erineb võimutahtest. Põhimõisteks on alaväärsus ja see on seotud selle kompensatsiooniga. Esimene teos kõneles organite mittetäisväärtuslikkusest, tugevamad püüavad nõrgemaid kompenseerida. Kõikidel on olemas alaväärsuskompleks. Tugev alaväärsus on pidur, aga muidu ei pruugi see negatiivne tunne olla

    Enesejuhtimine
    11-klassi konspekt
    20
    doc

    11. klassi konspekt

    9) Destruktivist. Hävitaja Inimtüüp, kes püüab vabaneda jõutusest maailma eest, seda maailma hävitades. Püüab ise hävitada maailma, kui maailm tema ära hävitada. Suhete katkestamine jne... Käitumine saab alguse lapsepõlvekodust, kui on tegemist vägivaldse koduga, parim kaitse on rünnak. 10) Konformist- massiin., oma hinnangud ja arvamused surub tahaplaanile, arvab nii nagu enamus, väiksem oht konfliktidesse sattuda. 12. Humanistlik psühholoogia. Rogers Igal inimesel unikaalne kogemus, mis toimub organismis käesoleval hetkel, mida on võimalik teadvustada. On asju mida ei teadvusta, aga on võimeline. Sõnad samamoodi seotud tegevusega nagu maakaart aladega. R.-i self on pidevad muutumises Tema `self' põhineb möödunud kogemusel, reaalsusel ja tulevikuootustel. Sellega seonduvad erinevad mina-d. Mida suurem erinevus minade vahel seda rohkem haigusi ehk neuroose.

    Psühholoogia
    Psuhholoogia
    18
    doc

    Psuhholoogia.

    9) Destruktivist. Hävitaja Inimtüüp, kes püüab vabaneda jõutusest maailma eest, seda maailma hävitades. Püüab ise hävitada maailma, kui maailm tema ära hävitada. Suhete katkestamine jne... Käitumine saab alguse lapsepõlvekodust, kui on tegemist vägivaldse koduga, parim kaitse on rünnak. 10) Konformist- massiin., oma hinnangud ja arvamused surub tahaplaanile, arvab nii nagu enamus, väiksem oht konfliktidesse sattuda. 12. Humanistlik psühholoogia. Rogers Igal inimesel unikaalne kogemus, mis toimub organismis käesoleval hetkel, mida on võimalik teadvustada. On asju mida ei teadvusta, aga on võimeline. Sõnad samamoodi seotud tegevusega nagu maakaart aladega. R.-i self on pidevad muutumises Tema `self' põhineb möödunud kogemusel, reaalsusel ja tulevikuootustel. Sellega seonduvad erinevad mina-d. Mida suurem erinevus minade vahel seda rohkem haigusi ehk neuroose.

    Psühholoogia
    Psühholoogia - isikud
    34
    doc

    Psühholoogia - isikud

    Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9

    Psühholoogia


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun