Psühholoogia - isikud (0)

Psühholoogia
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Sander Gansen
SH. Klass
2011/12
Sisukord

Kirjandus 4
Isiksuse psühholoogia 5
Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond 6
Sigmund Freud 6
Carl Gustav Jung 9
Wilhelm Reich 13
Alfred Adler 15
Neofreudism 17
Erich Fromm 17
Karen Horney 19
Erik Erikson 19
Eric Berne 22
Isiksuse joonte teooriad 23
„Suur viisik “ ehk Neo Ocean 23
Humanistlik psühholoogia 25
Carl Rogers 25
Abraham Maslow 26
Frederick Perls 27
Sundlustega isiksuse tüüp 29
Hüsteeriline isiksuse tüüp 31
Kokkuvõte inimtüüpidest 34

Kirjandus

* Sigmund Freud „Leonardo Da Vinci lapsepõlvemälestus“
* Sigmund Freud „Argielu psühhopatoloogia“
* Sigmund Freud „ Inimhinge anatoomia“ (Jüri Allika kriitika Freudi kohta)
* Sigmund Freud „Ahistus kultuuris“ & „ Sealpool mõnuprintsiipi“
* Sigmund Freud „Unenägude tõlgendamine“ (nii mahukas, et läheb kahe raamatuna)
* Sigmund Freud „Nali ja selle seosteadvustamisega“
* Carl Gustav Jung „Tänapäeva müüt“
* Carl Gustav Jung „Mina ja alateadvus“
* Carl Gustav Jung „Inimene ja tema sümbolid“ (peale tema on kirjanikuks ka ta õpilased)
* Carl Gustav Jung „Psühholoogilised tüübid“ (nii mahukas, et läheb kahe raamatuna)
* Clarissa Pinkola Estes „Naised, kes jooksevad huntidega“ (läheb kahe raamatuna)
* Margaret Mark & Carol Pearson „Kangelane ja lindprii“ (brändide loomisest)
* Alfred Adler „Inimese tundmine “
* Erich Fromm „Armastuse kunst “
* Erich Fromm „Psühhoanalüüs ja zen- budism “
* Erich Fromm „Omada või olla“
* Karen Horney „Meie aja neurootiline isiksus“
* Eric Berne „Suhtlemismängud“
* Abraham Maslow „ Motivatsioon ja isiksus“ (läheb kahe raamatuna)
* Starak, Oldham, Key „Risk olla elus“

Isiksuse psühholoogia

* Huvi isiksuse kui nähtuse vastu saab alguse kahekümnenda sajandi algusel, kui esimese maailma sõja ajal sõdurid hakkavad sõja ajal pead kaotama ning Ameerikas hakatakse uurima , kas on võimalik testida inimeste stressi taluvust juba enne sõtta minekut.
* Isiksus (oleneb kontekstist) – see osa inimestest, mis on kordumatu (unikaalsus, erakordsus) või hoopis see, mis on püsiv ja muutumatu.
-) Algselt defineeriti seda kui teadust inimeste individuaalsetest erinevustest (see oli vale, sest igasuguse teaduse mõte on leida seaduspärasust ja sarnasust ning tänapäeval, kus lähenetaksegi rohkem sedasi, on isiksuse psühholoogia arengu kiirus kõvasti kasvanud).
-) Vahepeal on kriitiline periood, kus leitakse, et isiksus kui mõiste on mõttetu ning teoreetiline ning seda kordumatut osa inimeses ei ole olemaski, sest leiti, et kõik sõltub situatsioonist ehk inimesed käituvad vastavalt olukorrale.
* Kahekümnendal sajandil tehti algust ning siiani tehakse seda nii, et isiksust uuritakse lingvistiliselt ehk keele kaudu.
* Koolkonnad jagunevad peamiselt:
-) Psühhodünaamiline koolkond – kõige mõjukam on Ameerikas, eesotsas Jungiga.
-) Humanistlik koolkond – eesotas Maslowga.
-) Kognitiivne käitumuslik koolkond – hästi mõjukas eriti psühhiaatrias – tuntuimad nimed on Bandura ja Rotter.
-) Isiksuse joonte teooriad – sinna kuulub hetkeline kõige tuntuim käsitlus ehk „suur viisik“.

Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond

Sigmund Freud

* Sai alguse 1895 . aastal S. Freudiga, kui ta andis välja raamatu „Etüüdid hüsteeriast“.
-) Temast lõid lahku Jung (analüütiline psühholoogia) ja Adler (individuaalne psühholoogia).
* Erinevaid teooriaid ühendab:
-) Lapsepõlve esimeste elukuude ja -aastate määrav roll isiksuse kujunemisel.
-) Alateadlike ja vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine.
* Sigmund Freud sündis 6. mai 1856 juudi perekonda ja suri 1939. aastal. 1873. asus õppima Viini ülikooli meditsiini.
-) Ülikoolis olid tema esimesed teaduslikud katsed seotud kalade närvisüsteemide uurimisega ning seda tehes avastas uut tüüpi närvirakke, mille tegelikult oli avastanud juba üks professor Tartu ülikoolist ligi tosin aastat enne.
-) Ülikoolis käies ei olnud ta küll kõige rikkam, kuid ta käis läbi väga paljude tarkade inimestega, kellest tänaseks on saanud nobeli preemia laureate’d.
-) Pärast seda kui ta oli veidi teinud tööd Charcot’i psühhoaatria kliinikus ja saanud seal kuulsaks kui neuroloog , hakkab teda huvitama hoopis tegelemine psühhopataloogia, mille tõttu tema neuroloogi karjäär hääbus.
-) Noore arstina hakkas teda aitama tuntud arst J. Breuer, kellega koos nad ka tegid katsetusi hüpnoosiga Anna O peal ning kirjutasid koos ka oma ühe tuntuima raamatu – 1895. aastat, kui see raamat avaldati, loetakse, psühhoanalüüsi valdkonna alguseks.
-) Freudi teooriad põhinevad peamiselt sellele, et inimõistus jaguneb teaduseks, eelteaduseks ning alateaduseks.
-) Uuris ka kokaiini mõjusid inimestele ning ka seda, et kas kokaiini saaks kasutada ka ravimina.
*) Kirjatas sellest ka raamatu – nagu ka närvirakkudega, soovis ta saada kuulsaks inimesena , kes avastas kokaiini kasulikest mõjudest. Kõigist neist ideedest, millena ta kokaiini kasutada soovitas, töötas vaid silmanärvide tuimestamine.
*) Oli ka ise natuke kokaiini tarbija – alkoholi ei tarvitanud, kuigi suitsetas ligi kakskümmend sigaretti päevas.
-) Freudi peres oli seisukoht, et on kolm asja, mille pealt ei ole mõtet raha kokku hoida ( haridus , tervis ja reisimine).
* „Unenägude tõlgendamine“ – Freudi üks kuulsamaid teoseid, mis levib üle Euroopa ning saab vägagi kuulsaks (peamiselt küll saab kriitikat) ning üldiselt sealt edasi tulevad enamik tema uusi ideid. Freud usub, et unenäod tulevad alateadusest ning Freud loob oma uue teooria unengudet:
-) Freud uskus, et on nelja tüüpi ärritajaid, mis põhjustavad unenägusid:
*) Välised ärritajad (nt tekk läheb pealt ära ja sa näed, et on tulnud uus jääaeg).
*) Meeleelundilised ärritajad (nt juues palju alkoholi, näed hiljem unes kuradit).
*) Kroonilised haigused.
*) Psüühilised tegurid – usub, et see on tähtsaim osa ning seda uurib ta küige rohkem.
-) Keeruliseks muudab unenägude analüüsi see, et iga unenäo element võib olla nii positiivse või negatiivse alatooniga.
-) Vahel võib unes näha asju, mis on tegelikult aset leidnud, kuid mida tänasel päeval enam ei mäleta.
-) Iga unenäo element võib olla sümbol (eriti seksuaalsed ja egoistlikud osad)
-) Freud avastas, et unenäe tõlgendamist tuleb sageli alustada tagant poolt (lõpust algusesse tulles).
-) Freudi arust on unenägu lakooniline, kokkusurutud seoste esitus ja lisaks ka tõrjutud soovide/unelmate varjatud täitumine.
-) Freud on väitnud, et on üldised reeglid, mille kohta kõik unenäod käivad:
*) Kõikides unenägudes on seosed kokkusurutud.
*) Alati on olemas sisemine tsensuur (see mis muudab osa asju sümboliteks).
*) Kõikides unenägudes toimub selle materjali teistkordne töötlemine, mis on enne läbi kogetud või fantaasiates ette tulnud.
*) Unenäol on oma kindlad väljendusvahendid (enamasti seotud visuaalsete kujunditega).
* „Argielu psühhopatoloogia“ – raamat mis käsitleb igapäeva elu eksimusi (eksitegusid), mis sisaldavad näiteks unustamisi (Freud usub, et me ei unusta asju viletsa mälu pärast, vaid neid, mis on neile kas ebameeldivad), valede sõnade kasutamisi.
-) Psühhoanalüüs – hüpteeside kogum, millest on piisavalt kinnitust saanud kaks hüpoteesi. Psühhoanalüüs põhineb:
*) Psüühilise determinismi prinsiip ehk põhjuslikkuse printsiip – psühhoanalüüsi arvates on kõikidel asjadel põhjus (ei midagi juhuslikult ega kogemata ) – eelnevad sündmused, põhjustavad järgnevaid. Seetõttu ei heideta psühhoanalüüsis kõrvale midagi kui vähemtähtsat ja kõik on tähis. Psühhoanalüüsi protsessis püütakse leida vastuseid, mis juhtus ja miks juhtus. Psühhoanalüüsi eesmärk on leida üles need algpõhjused, mis on midagi hiljem välja kutsunud.
*) Hüpotees alateadlike vaimsete protsesside olemasolust ja tähtsusest – Freudi püüab tõestada, et suur osa vaimseid protsesse toimivad alateadlikult. Idee on sellest, et inimesed püüavad põhjendada oma käitumist, kuid siiski enamik protsessidest toimivad lihtsalt alateadvuse mõjul.
*) Psühhoanalüüsi eesmärk on teadvustada alateaduslikke protsesse ja tuua alateadvusest tagasi teadvusesse erinevaid emotsioone, mälestusi jms.
* „Kolm esseed seksuaalsus teooriast“ – Freudi teine väga kuulus raamat, mis ilmus aastal 1905 ja mille teooriat nimetatakse ka libiidoteooriaks. Lõplikul kujul ilmub see raamat alles kümme aastat hiljem (sinna maani ta pidevalt modifitseerib seda).
-) Libiidos – seksuaalobjektile suunatud seksuaalenergia.
*) Freud usub, et libiido suhtub armastusse sama moodi nagu on toidu ja nälja suhe.
-) Seda raamatut kritiseeriti, sest Freud rebis maha lapseea kirjandusliku varjuloori.
-) Freud seletas homoseksualismi sedasi, et see tekib väga tugeva emakiinduvuse tagajärjel, mille tõttu isik hakkab alateadlikult samastama end oma emaga ning otsima sarnaseid inimesi, kes teda nii armastaks nagu tema ema.
-) Selles raamatus Freud ei tee midagi muud, kui seksuaalsuse mõiste laiendamine – ta kirjutab lahti selle mõtte, et peale suguakti on seksuaalsus märksa laiem.
-) Kolm põhilist teesi tema raamatus on:
*) Freudi arvates seksuaalelu ei alga mitte puberteedieas, vaid Freud usub, et neid märke võib märgata juba praktiliselt sünni momendist edasi.
*) Mõistet seksuaalne ja genitaalne tuleb teineteisest eristada, sest esimene neist on märksa laiem, kuna hõlmab ka neid asju, kus genitaalne kokkupuude puudub.
*) Freud väidab, et üheks seksuaalelu funktsiooniks on oma kehaosade kaudu naudingu elamuste hankimine ja teatud hetkel võib see viia ka soojätkumiseni, kuid naudingu ja soojätkumise funktsioon ei pruugi langeda kokku.
-) Ta väidab, et inimene on sünnimomendist biseksuaalne, kuid enamikel inimestel asendub see ühel momendil monoseksuaalsusega.
-) Freudi arvates on kaks põhilist asja, millega meie seksuaaltung peab võitlema – häbi- ja vastikustunne.
*) Need on tekitanud ühiskond ja sellest võib järeldada, et ühiskond alati piirab üksikisiku seksuaalsust.
-) Väikelaste seksuaalsus – lähtub definitsioonist , et seksuaalsuse all mõistetake kehaosade kaudu naudingute hankimist. Väitis, et seksuaalsust väikese lapse juures võib märgata juba sünnist saati ja seda saab jagada kuni viieks seksuaalsuse faasiks:
*) 1. Faas: sünnimoment – 1.5a = oraalne seksuaalsuse faas (põhiline naudingute hankimine käib suu kaudu).
*) 2. Faas: 1.5a – 3a = anaalne seksuaalsuse faas (lapsele pakub füüsilist ja moraalset rahulolu soole tühjenemine päraku kaudu).
*) 3. Faas: 3a – 4a = falliline seksuaalsuse faas (avastatakse suguelundkond ja peamine huvi on teoreetiline ehk miks mul on erinev kui õel/ vennal ).
*) 4. Faas: 4a – puberteet = latentne seksuaalsuse faas (ükski kehaline piirkond ei domineeri).
*) 5. Faas: puberteet+ = genitaalne seksuaalsuse faas (hakkab uuesti toimima genitaal -piirkond).
-) Freud väidab, et lapse vanemaks saades läheb enamik faasidest edasi, kuid osa jääb siiski alles.
* „Sealpool mõnuprintsiipi“ – seal on lahti seletatud Freudi nägemus tungide teooriast. Nimelt Freud usub, et inimest juhib kaks põhilist kaasasündinud tungi: seksuaalsuse ehk elutung & agressiivsus ehk surmatung.
-) Raamat ilmus 1920. aastal ning enne seda oli just lõppenud esimene Maailmasõda ja sel ajal sõnastab ta ühe mõtte: „Inimese elu eesmärgiks on surm.“ ning selle seletab ta lahti nii, et kunagi on elu tekkinud eluta ainest mingitel kindlatel tingimustel ja ta usub, et see algolek on kuskile meie sisse kirjutatud ning seega püüab keha sinna olekusse tagasi saada.
-) Seksuaal - ja agressiivsustung on läbi põiminud ja usub ka, et kõige julmemas agressiivses teos võib olla jälg seksuaalsusest. Freudi ajal räägiti peamiselt seksuaaltungist, kuid pärast Freudi surma, on rohkem rääkima hakatud just agressiivsus tungist.
-) Seksuaaltungi energia – liibido; agressiivsustungil oma nime ei ole.
* „Tootem ja tabu“ – sisuliselt vastus Jungile, et ka Freud suudab kirjutada Jungi meelis teemadel ehk Freud üritas seletada ühiskonna ja religiooni teket.
-) Raamat põhineb müüdil, mis võis kunagi juhtuda või mitte – kunagi meie eellased elasid ürgkarjas, keda juhtis tugev isane – kõik emased olid ta naised ja mehed ta pojad. Ühel päeval sai poegadel isast kõrini, nad tapsid ta ja sõid ta ära ning alguse sai suur orgia.
-) Edasi hakkas juhtuma see, et keegi enam ei soovinud karjajuhi rolli võtta ning hakkasid tekkima esimesed normid ja reeglid (tootemusu alged ). Ajajooksul asendub see tootemusu loomjumal, inimese sarnase jumalaga . Freud usub, et võime võtta igasuguse religiooni ning kõigi nende eesmärk on leevendada süütunnet poegade kuriteo pärast ning lepitada isaga.
-) Freud usub, et ühiskond saab alguse kuriteost ehk inimene kui kahetsev kurjategija.
*) Peogade mäss pole midagi kui Oidipuse kompleks .
* „Ego ja Id“ – Freud räägib inimeste isiklikkuse psühholiigiast jms ning tõlge artikklile oleks „Mina ja miski“
-) Freud usub, et sünnimomendil on kaasasündinud üks isiksuse osa ehk Id ning usub, et kogu tulevane isiksus rajaneb sellele. Id’i energia on irretsionaalne, impulsiivne, hästi liikuv ning seda Id’i ei mõjuta väga elukogemused, loogika , eetika ning Freudi meelest on Id’i sihiks nauding ehk oma soovide ja ihalduste täitmine.
-) Elu jooksul, umbes kuuendal elukuul hakkab tekkima Ego ehk see on see hetk, kus laps hakkab mõtlema, et kõike ei ole enam mõtet suhu panna ehk ta hakkab Id’i kasutama vastavalt olukorrast.
-) Veelgi hiljem tekib super -ego, mis tähendab inimese moraali koodeksit või südametunnistust – see on see, mida inimene peab lubatuks/ keelatuks , heaks/halvaks. Normide, seaduste, keeldude kogum. Freud usub, et see hakkab tekkima kusagil teise eluaasta paiku – s.t et kogu lapsepõlve vältes see kasvab ja areneb läbi kasvatuse ja sõprade.
-) Inimesed jagunevad:
*) Kui Id domineerib , siis otsitakse lõbu ja kiusatustele antakse järgi.
*) Kui super ego domineerib, siis ta on raamidesse paigutatud ning teda juhivad ühiskonna „normid“.
*) Ego ülessanne on saada need asjad tasakaalu.
* Pärast selle viimase artikkli ilmumist, avastatakse varsti ta suulaest pahaloomuline kasvaja , millest ta saab küll lõpuks lahti, kuid elulõpuks on talle tehtud 33 operatsiooni, tal on raske kõnelda ja ta kannatab pidevalt tugevate valude käes. Lõpuks freud lihtsalt palub oma ihuarstil üle doseerida tema ravimeid ning nii ta surebki aastal 1939 Inglismaal, kuhu ta enne oma elu lõppu emmigreerub.
-) Teda on väga palju kritiseeritud, kuid tema mõju üle ei saa vaielda , sest ta on mõjutanud kogu psühholoogiat, kunsti/kirjandust, kultuuri.
*) Freud väitis, et me ei ole iseenda peremehed, vaid meid juhivad emotsioonid jms.

Carl Gustav Jung

* Elas 1887-1961 – elas pika ja viljaka elu, olles elu lõpuni selge mõistusega
* Oli üks tuntuim Freudi õpilane.
* Freud vs Jung:
-) Freud püüdis hädade, probleemide põhjusi otsida minevikust, kuid Jung püüdis asju vaadata pigem oleviku seisukohast ehk mis on nüüd ja praegu.
*) Julg väitis, et kui inimesel on probleeme, siis need ilmnevad olevikus ning seega saame neid tõlgendada ja otsida juba sealt.
-) Freud on pigem täpisteadlane, kuid Jung oli pigem humanitaar. Seega Jung rõhutas märksa rohkem isiksuse arengus ühiskonna ja kultuuri osa.
*) Jungi huvid olid ajalugu, mütoloogia jms.
* Ta sündis Šeitsis ja ta vanemad olid väga religioossed ning ta kasvas ligi kümme aastat kui üksik laps. Küll oli tal väga kuulus vanaisa, kes kandis sama nime ning oli arst, kes töötas Paasani ülikoolis ning kelle kohta käis müüt, et ta olevat Johann von Goethe sohilaps. Ema oli kohalikust siniverelisest aadlisuguvõsast, olles heasüdamlik, soe ja paks hea hokk ja laterdaja, kes oli samas ka kuri ja võimukas – väikest Carl’i hämmastas alati see, kuidas emas kaks isiksust elas. Jungile väga muinasjutte ei loetud, kuid alates neljandast eluaastast loeti talle ette raamatuid erinevate maade müütidest ja lisaks õpetati talle ka ladina keelt.
-) Jung usukus, et peale individuaalse alateadvuse oli ka kollektiivne alateadvus, kus all ta väidab, et inimkonnal on olemas kollektiivne mälu, mida antakse edasi pärilikul teel ja mis loob müüdisarnaseid sümboleid, millega saab tõestada, miks on erinevates müütides nii palju sarnaseid märke.
-) Väiksest saati on tal olnud väga suured huvid paranähtuste suhtes, samas on ta seisukohal, et maailmas on palju asju, mida on raske seletada, lihtsalt selle tõttu, et meie teadmised ei küündi sinna maani.
-) Koolipõlves ta oli hästi kinnine ning erakordselt tundlik laps – tõeline introvert. Mingil hetkel tekkisid tal probleemid matemaatikas ja joonestamises ning need probleemid läksid nii kaugele, et ta hakkas minestama . Lõpuks ta võeti koduõppele, kuni ta üks hetk ravis end sellest kõigest terveks ise läbi selle, et võttis ladina keele õpiku kätte ja luges , kui minestas, siis toimudes luges edasi, kuni lõpuks sai oma haigusest lahti.
-) Tema lemmik ained olid arheoloogia ja ajalugu, kuid lõpuks ootamatult valis ta siiski hoopis meditsiini. Ülikooli ajal ta muutus oma loomuselt tunduvalt avatuvamaks ja rõõmsamaks – talle meeldis võtta ka napsu (hüüdnimeks sai tünn), meeldis pidada kõnesid jms. Oma erialaks ta valib psühhiaatria, pärast seda kui talle sattus kätte üks teda huvitav psühhiaatria raamat. Kui ta lõpuks ülikoolist lahkub , on tal palju võlgu, aga ka väga tasuv töö ühes tunud psühhiaatria kliinikus. Tööle asudes ta kogus kokku kõik viimase viiekümne aasta jooksul ilmunud psühhiaatria ajakirjad ning luges need põhjalikult läbi.
-) Ta lõi oma assotsiatsiooni testi, kus oli välja valitud sada haiguste ilmingutega ja kompleksidega seotud sõna ning seejärel lastakse katseisikul vastata koheselt, mis neil meelde tuleb – seal mõõdeti nii vastamis aega, vastatud sõnu, vererõhku, südame tuksumise kiirust jms.
*) See test oli seotud Jungi komplekside ideega – alateadlike mälestusi või ideid, mille vahel on samasugune emotsionaalne seisung.
*) Skisofreenia – kui normaalsete inimeste vahel toimub üleminek ühelt isikult teisele väga sujuvalt , siis skisofreenikutel on see üleminek häiritud.
-) Jung võttis endale abikaasa nii, et nägi üht patsidega tüdrukut, kes talle kohe meeldis ja seejärel ta siis ootas mitmeid aastaid enne kui see tüdruk täiskvasvanuks sai ning siis tegi ta talle abielu ettepaneku. Arvatakse, et suur osa Jungi ideid tulid ka tema naiselt , kes oli samuti väga intelligentne.
-) Jung ei võtnud kunagi vastu Freudi seksuaalsus teooriat.
-) Alates aastast 1907, said Freud ning Jung kokku tihedasti ning esimesel kohtumisel vestlesid nad järjest kolmteist tundi. Jung on öelnud, et Freud oli esimene silmapaistev inimene, kes tundus talle intelligentsena.
-) Ka oma patsientide juures täheldas ta seda, et ka nemad nägid unes lugusid , mida nad ei oleks tohtinud teada ehk ta sai järjest enam kindlust , et on olemas selline osa nagu kollektiivne alateadvus.
-) Jung kasutas mõistet libido kogu vaimse energia tähenduse all.
-) Jung jagas alateadvuse kaheks osaks: individuaalseks (see mida inimene ise ära peidab ) ja sügavamaks ehk kollektiivseks.
-) 1930’ndate aastate lõpuks satub ta nö keskea kriisi, kuid sellest sai ta terveks läbi selle, et läks Reini jõe äärde oma lapsepõlve mänge mängima – nimetatakse Jungi liivakasti teooriaks.
-) Jungi on alati iseloomustunud kõrge tundlikus ning seega on ta kirjutanud hästi palju unenägudest – isegi rohkem kui Freud. Jungi jaoks on olemas ka unenäod suure U’ga, mis on hästi selged ja tähtsad, mida iseloomsutab värvikus ja emotsionaalsus.
* Jungil on kaks suurt õpetust – ta pole konkreetselt kirjutanud, et tal oleks kaks erinevat õpetust, kuid hilisemad uurijad on leidnud, et tema tekstidest võis välja kooruda kaks õpetust:
-) Erinevus õpetus – seisneb kõiges selles põhilises milles inimesed üksteisest erinevad. 20 sajanditel oli väga popp teema uurida erinevaid temperamendi teooriaid ehk tüpoloogiaid ning ka Jung tegi oma nö temperamendi teooria. Jungi kaks põhitüüpi olid ekstravert ja introvert. See teooria põhineb inimeste suhtumisel iseendasse ja ümbritsevasse maailma. Ka Jung kasutas mõistet liibido ning uskus, et kui see on suunatud välja poole, siis on tegemist ekstravediga (elav; hea suhtleja; hästi kohanev; ei tõmbu endassse; pealiskaudsus; liigne vajadus endast head muljet jätta; ei meeldi üksi olla; pole väga enesekriitiline), kuid kui see on suunatud sissepoole, on tegemist introvert (suhtlemises ebakindel; tundlik; rikkaliku sisemaailmaga; enesekriitilised; pessimistlikud; pole niivõrd edukad, sest meie kultuur eelistab paremini suhtlejaid). Jung väitis, et need kaks tüüpi näevad vastandites ainult halbu külgi ning seetõttu tekivadki vastandlikud eluviisid jms.
*) Täpsemalt jagunevad need tüübid neljaks , nimelt mõlemal on nii mõtlev, tundev, haistiv ja intuitiivne alatüüp. Jung ütles, et igas temperamendis on alati ka mõned vastandlikud jooned.
*) Väga tähtis on märkida, et eri temperamentidesse jagas Jung ainult vaimselt terveid inimesi ning siiski võivad ka terved inimesed hiljem haigestuda ja eri temperamentidel on ka erinevad haigussümptomid.
*) Jung arvas , et kui inimene suudaks välja arendada kõik neli alatüüpi, siis tema arust see olekski isiksuse arengu kõrgeim aste.
-) Sarnasus õpetus – õpetus alateadvusest ja arheatüüpidest. Jung jaotas alateadvuse isiklikuks- ja kollektiivseks alateadvuseks ning oluliselt rohkem huvitaski teda see kollektiivne alateadvus, millel on erinevad tasandid või kihid . Grupialateadvuse kihid nagu perekond, rahvustegrupid ja järjest sügavamale liikudes muutub suuremaks ühisosa loomariigiga ning kõige sügavamal on järjest suurem lahustuvus, sest me koosneme kõik samadest osadest, ainest, molekulidest, aatomitest ning seega Jung ütleb, et päris põhjas kaotab psüühika maailm oma piirid ära ja kõik saab kui üheks. Kollektiivses alateadvuses asuvad siis Jungi arust arheatüübid.
*) Jungi arust arheatüübid tingivad teatud reaktsioone ja tunnetusviise, olles ühteaaegu nii kujutlused kui ka emotsioonid ning samas on nad enamjaolt ka ajustruktuuriga päritavad. Jung ise kasutas võrdlemiseks mõistet kristallvõre ehk sisuliselt võret küll pole, kuid on jõud, mis paneb erinevad elemendid mingisse kindlasse vormi ehk labaselt öeldes on arheatüüp kui tühi anum , kuhu asju pannes võtavad nad anuma kuju. Konkreetsemalt on isiksuse seisukohapealt tähtsamad arheatüübid: persona , vari, anima & animus , self (isesus) ja ego (mina).
:) Persona – kui mask ehk kompromiss ühiskonnaga. Jungi arust on persona see, mis inimene näib endale ja teistele, millisena ta arvab end olevat kasulik, milleks kohustatud. Seda on alati mingil määral vaja, et oma sihid täita. Jungi arust on see „vale mina“, mis on „tõelise mina“ moodutus ja enamasti on ta seotud sellega, et endast mingi mulje jätta, jättes maha oma tõeline mina. Mida tugevam see mask on, seda enam hakkab isiksus selle taga taanduma – inimene käitub vaid nii kuidas on kasulik ja soovitud. Jungi meelest vahel juhtubki see, et persona kasvab kinni oma näo külge ning inimene samastab end oma maskiga ja samas kiusatus maskina elada ongi meie ühiskonnas suur, sest olles hea „rollitäitja“, saame tunnustust. Liiga hea maski ehitamine maksab Jungi arust alati kuskil kätte.
:) Vari – kõik see, mida inimene ei ole, mida ta küll tahab, kuid ei luba endal teha – nö madalam olend inimeses. Varju moodustavad enamjaolt ihad , emotsioonid, mis enamasti ei sobi kokku ühiskonna normidega või ideaalkujutlusega iseendast – lihtsamalt öeldes see, mida me häbeneme või ei taha endast teada. Varjul on ühiskonnas ka kollektiivne aspekt, mis avaldub nõidade, kuradi või muude seesuguste kujunditega. Igas inimeses on olemas see varju pool ja teatud antisotsiaalsed dendentsid, lapsik- primitiivne osa, infitiivne. Vari ei ole ilmtingimata halb, vaid varju puhul seesugused mõisted nagu hea ja halb põhimõtteliselt üldse puuduvad, sest temas on nii üht kui teist, sest va võib olla hävitav, agressiivne või ka tervistav ja tee juhiks millegi uue juurde. Varju arheatüüp vastandub alati inimese teadlikule minale ehk ego’le ehk nad on kui ühe terviku kaks poolt. Oma varju teadvustamine on alati seotud katsumuse, väljakutsega ja oma isiksuse tumedate osade ära tundmine on iseenda ära tundmise algus. Vari on lahutamatult seotud emotsioonidega, k.a afektiseisundiga, kus vari ja ego võivad vahetada kohad. Tihtipeale vari projektseerub teistele kaasinimestele ehk inimene näeb oma varju omadusi teistes, kuid eneses ei teadvusta neid. Oma varju ei tasu ka alla suruda, sest nagu Jung ütles, siis varju alla surumine on võrdeline peavalu ravimisega giljotiini abil. Jung uskus, et ainult pimeduses pole varju. Varju põhiroll on vastandumine egoga ja seetõttu on võimalik areng, sest kunagi pole lõplikult õiget vastust. Vari võib ühteaegu olla nii kahetsusväärne nõrkus, kui ka tervendav instinkt. Varju ära tundmiseks on vaja maha võtta väga palju projektsioone ning see on võimalik vaid siis kui suhelda teiste inimestega. Varju ära tundmine on eriti raske ühiskondades, kus alandatakse üksikisikuid ja ülistatakse parteisid või masse .
:) Anima & Animus – ladina keeles hing & vaim. Anima tähendab naiselikkuse alget mehes, sisaldades ka naiselikku ideaali ning animus on mehelik alge naises koos vastava ideaaliga. Anima: esimene mehe/lapse kokkupuude animaga on enamasti tema ema ning seega projektseerub naiselikkuse ideaal just tema emasse ning hiljem peaks see anima projektseeruma igasse naisesse, kes temas tugevaid tundeid tekitab. Kui emaprojektsioon jääb maha võtmata, siis võib juhtuda see, et abielludes või koos elama hakates projektseerib mees ema kujutluse oma naisesse ning alateadlikult hakkab mees tahtma, et naine muutuks sarnaseks tema emaga. Unenägudes ilmub anima alati mehele tundamatu naisena , kellel on hästi paljusi nägusid, olles korraga nii jumalanna kui ka lõbutüdruku omadustega. Üldiselt kipub see olema nii, et naiselikkuse ideaal liigub ajas vastupidi ehk lapsele projektseerub anima emana ja vanemale mehele nooremas tüdrukus. Mehel, kellel on tugev anima, selle mehe käitumises on tugev annus naiselikku käitumist olles emotsionaalsed , irratsionaalsed jms. Animus: kalduvus projektseeruda igat sorti kangelastele, kes võivad olla nii filminäitlejad, poplauljad ehk kui anima on suhteliselt terviklik, siis naistel animus on tihtipeale üsna fragmentaalne ehk erinevatest tükkidest koosnev, kes pole kindlapiiriline isiksus. Kui naisel on tugev animus, siis naine on jõuline, ratsionaalne , valitsemishimuline, rigiidne. Reaalses elus anima ja animuse kokkupõrge võib viia võitluseni või hoopis suure kiindumiseni. Anima & Animuse mõju egole on väga tugev ning nende kahe teadvustamine on raske kui varju teadvustamine. Nende arheatüüpide teadvustamine on võimalik ainult läbi suhete vastaspoolega.
:) Self – mina-ise arheatüüp või isesuse arheatüüp. Self on Jungi jaoks isiksuse keskpunkt, mille ümber kõik teised arheatüübid koonduvad. See on see arheatüüp, mis annab inimese elule eesmärgi, mõtte, tasakaalu ja Jungi arust on praktiliselt võimatu eristada selfi jumalast. Jungi arust on selfi sümbolid buddha , kristus, aga ka ring, ruut j väike laps. Inimene peab selfi iseenda jaoks ise ära dešifreerima ehk inimene peab ise leidama oma ainukorduse, tõelise mina. Seda protsessi tõelise mina poole liikumisel nimetab Jung individuatsiooniks. Esiteks tuleks ületada maski domineerimine , rollitäitja eneses ehk inimene muudab tähelepanu ühiskonnalt iseendale . Teiseks tuleks teadvustada oma varjukülge ja ka animat & animust ning alles siis saab jõuda oma selfini. Jungi arust on see keeruline ja aeganõudev protsess ning seda pole võimalik enne keskiga saavutada. Jung uskus, et self on kui jumal inimeses ning ta uskuski, et kõige tähtsam on uskuda seda jumalat, kes areneb välja oma tõelises minast ning see oli tema arust ka isksuse arengu eesmärk.
:) Ego – mina arheatüüp, olles puhas teadvuse kese ehk kõik see, mida inimene ise on suuteline teadvustama. Selfini jõudmise käigus kasvavad self ja ego üheks, kuid algselt nad seda ei ole. Ego ülesanne on luua meie igapäevases elus järjepidavus, suundumus ning tänu temale saame me analüüsida oma elu, kogemusi. Egol on omadus alati püüda tekitada inimeses arvamust, et ta on meie isiksuse keskne osa ehk püüab vastu seista kõigele sellele, mis tuleb alateadvusest. Ego kujuneb ainult läbi meie teadlikutele tegevustele. Jung uskus, et ego on kui pisike saar suures ookeanis ning nagu ka Atlantis vajus merepõhja, kardab ka ego, et vastasel juhul ta vajub põhja, kui alateadvus valla lasta.

Wilhelm Reich

* Elas 1897 – 1957 (Ukrainas sündis ja suri USA’s)
* Wilhelm Reich oli klassikaline psühhoanalüütik, kes on jäänud unustuste hõlma, kuid keda on hakatud viimasel ajal järjest rohkem avastama, olles väga müstiline mees, kes lõpetas oma elu USA föderaalvanglas.
* Wilhelm Reich oli juut , kuid ta isa oli saksa natsionalist ja türann ning nad olid seega oma vennaga ümberkaudsetest lastest isoliseeritud. Ema oli leebe , lahke kunsti inimene, kes sooritas hiljem enesetapu, milles Wilhelm süüdistas end kuni oma elu lõpuni. Isa suri hiljem tuberkuloosi ning ka Wilhelmi noorem vend suri samasse haigusesse 26 aastaselt ja ka Wilhelm kannatas sama haiguse käes.
* Kui Wilhelmi isa suri, siis temast sai nende pere talupidaja, kuid tänu maailmasõja puhkemisele see talu hävineb ning Wilhelm läks ise ka sõtta, kus tegi suurt karjääri.
* Pärast sõda läks Wilhelm Viini ülikooli, kus liitus ka psühhoanalüütikute klubiga, kus ta tegi palju praktilisi katseid ja meditsiini kraadi sai ta 25 aastaselt.
* Reich oli huvitatud ka poliitikast ning oli ka see psühhoanalüütik, kes püüdis ühendada Freud’i ja Marx ’i õpetusi. Nii poliitikud kui ka psühhoanalüütikud suhtusid tema kahepalgelisusesse halvasti. 25 aastaselt sai temast ka Freudi kliiniku abidirektroriks ehk Freudi paremaks käeks.
* Freud ja Reich läksid tülli pärast seda kui Reich palus , et Freud oleks talle teinud psühhoanalüüsi, millest Freud keeldus ja mille peale Reich solvus ja lahkus.
-) Erinevalt enamikest teistest Freudi õpilastest on tema ainus, kes toetab Freudi seksuaalsus teooriat ning usub, et üldse kõik neuroosid tulenevad seksuaalsest rahuldamatusest.
* Reich oli parasjagu Saksamaal, kui ta tegutses korraga niin psühhoanalüütikuna kui ka poliitikuna ning tänu oma juudi juurtele visatakse ta välja mõlemast grupist ja lisaks saadeti ta välja ka paljudest riikidest (Saksamaalt, Taanist, Rootsist jms), kuni jõudis lõpuks Norra, kus ta töötas pikalt, kuid ka sealt lahkus ta skandaaliga ning emigreerus Ameerikasse.
* Ameerikas algab Reichi jaoks uus periood, kus ta saab nii tunnustust, kuulsust kui ka raha, sest nimelt on ta see mees, kes väidab, et ta on avastanud uue energia liigi, mille nimetas Orgone energiaks.
-) Reichil oli idee, et inimese kehas peab energia saama liikuda vabalt ning kui tekivad mõned tõrked, siis tekivadki haigused.
* Sel ajal kui Reich tuli välja ideega, et ta saab ravida terveks kõik haigused, mille peale USA ravimifirmad läksid kohtusse ning kuna Wilhelm oli halb läbirääkija, kes otsustas ka end ise kaitsma hakata (saates kohtunikule kõik oma teosed lugeda), määrati ta süüdi ning ta ei tohtinud enam seda teemat Ameerikas ajada.
-) Kuna Reich leidis, et kohtuotsus oli vale, kuna kaasatud polnud spetsialiste, siis ta jätkas oma tööga ning seepärast saadeti ta Ameerika föderaal vanglasse, kus ta ka suri ootamatult mingisugusesse südame rikkesse.
* Reichi peetakse tänapäevase kehale suunatud psühhoteraapia haru asutajaks, mis põhineb samal ideele, et keha ja vaim on omavahel alati seotud (keha abil ravime ka oma vaimu). Tema idee seisnes selles, et tuleb töötada teatud keha piirkondadega ja nendes olevate blokeeringutega, mis takistavad energia liikumist inimese sees, et saada energia uuesti liikuma ja niiviisis enda tervist parandada.
-) Keha soomusrüü/raudrüü ehk kui inimesel tekivad blokeeringud, siis tal tekibki selga nö seesugune rüü.
-) Pinged võivad tekkida: 1) Laup ja silmad; 2) Suu ja lõua osa; 3) Kael , kurk ja õlgade ülaosa; 4) Rindmiku ja selja ülaosa; 5) Rindmiku alaosa koos diafragmaga, 6) Kõhu piirkond; 7) Vaagna piirkond.
* Reichi hakati pärast tema surma meenutama: 1) ; 2) Seksuaalsuse teooria rõhutamine.
* Reichi isiksuseteooria – insiksus jaguneb kolme kihti:
-) Pealmine kiht – silmakirjalik, võlts, väärastunud ehk inimese maailm on kaetud armastava maskiga.
-) Vahe kiht – antisotsiaalne, täis igasuguseid alateadlikuid tunge ja impulsse (agressiivsus, sadism).
-) Süva kiht – isiksuse tuum ehk looduslik tegelik mina nign Reichi järgi on võimalik seda järgides saada siirast ja inimlikku armastust ehk looduslikke suhteid.
*) Reich uskus, et paljud süva kihi osad moonduvad ühiskondlike seaduste, reeglite, normide ja tavadega vahe kihiks. Ühiskond piirab alati üksikisikuid ning see on Reichi arvates neurooside ja agressiivsuse üks peamine põhjus. Selle kõige tõttu usub Reich, et just seetõttu, et vabastada loomuliku alget, on vaja revolutsioone.
*) Reich uskus, et neurootiline inimene peaks arenema terveks inimeseks ning selleks tuleks anda süva kihile võimalus areneda, orienteerudes oma tegelikkele vajadustele, mitte neile, mida ühiskond peale surub. Ta uskus, et Marxi ja Freudi õpetus tuleks liita ja saada majanduslik ja seksuaalne õpetus.
* Reich kirjutas enamik oma teoseid 30ndatel, kuid need olid keelatud Saksamaal ning hiljem ka Ameerikas. Need said uuesti kuulsaks 60ndatel kui toimus seksuaal revolutsioon .

Alfred Adler

* Elas 1870-1937 – sündis Viinis, Austrias ning rahvuselt oli juut.
-) Alfred Adler oli samuti Freudi õpilane, kuigi ta polnud otseselt Freudi õpilane, vaid sel hetkel kui ta Freudiga suhtlema hakkas, olid tal juba oma ideed olemas. Kui ta pärast kümmetkond aastat Freudist lahku lõi, tuli koos temaga kaasa veel ligi kümme teist inimest ehk ta oli väga mõjukas.
-) Alfred oli pigem praktik kui teoreetik ning seega ei pannud ta erilist rõhku oma kirja tükkidele, kuid oli samal ajal tuntud kui üks parimaid lektoreid, sest oli väga hea kõnemees.
-) Alfredi kogu psühholoogia keerleb üldiselt ümber ühe peamise mõiste alaväärsus kompleks.
-) Alfred Adler oli laspena väga haige laps ehk ta kannatas mitmete tõsiste haiguste all ning näiteks perearst uskus mitmetel kordadel, et ta oli surmale määratud. Sellegi poolest ta kasvas suureks inimeseks, kuid tema lapsepõlv oli vägagi üksildane, sest kui ta üldse end paremini tundiski, siis ta lihtsalt luges palju raamatuid. Ta võitles järjepidevalt oma füüsilise nõrkuse vastu, püüdes joosta ja mängida nii palju kui võimalik.
*) Tema kokkupuude surmaga ning oma jõuetus läbi haiguste on arvatavasti põhjused, miks ta tõi psühholoogiasse oma alaväärsus kompleksi mõiste.
*) Alaväärsus kompleks, mida püütakse kompenseerida teiste tegevustega, tulenebki lapse põlvest.
-) Ta lõpetas Viini ülikooli ning huvitus ka poliitikast, kuid kõvasti vähem kui Reich. Enamjaolt pooldas ta sotsialistlikuid ideid.
*) Adler pidas kõige tähtsamaks valdkonnaks haridust, väites et see on sfäär, millele tuleks kõige rohkem rõhku panna, sest see arendab välja uusi inimesi.
-) Kui Freudi „Unenägude tõlgendamine“ välja tuli, siis see sai väga palju kriitikat ning Adler oli üks vähestest, kes selle kaitseks välja astus, mis avaldas Freudile väga suurt mõju.
-) Hiljem emigreerus ta Ameerikasse, kus tegutses peaaegu surmani, kuigi suri lõpuks südame puudulikuse tõttu oma Euroopa loenguturneel, Šotimaal.
* Adleri suurimad mõjutajad olid:
-) Darwin ja tema evolutsiooni teooria – Adleri psühholoogia tugines arvamusel, et üks põhilisi psühholoogia kujunemise põhjuseid on seotud ühiskonnaga. Hiljem ta taganes Darwini teooria punktist, mis väitis, et tugevam jääb ellu, sest ta leiab, et inimese puhul võib nõrkus olla isegi motiveeriv jõud, mis paneb tegutsema ja mille tulemusena võib tekkida palju paremaid tulemusi. Hiljem ta uskus, et inimese arenguks on koostöö palju tähtsam kui konkurents .
-) Psühhoanalüüsi valdkond – osa ideid ta võtab omaks, kuid näiteks Freudi seksuaalsus teooriat ja Oidipuse kompleksi ta ei võta omaks, kuid näiteks ema ja lapse suhete teooria võtab ta küll omaks. Kokkuvõttes oligi Adler oma vaadetelt psühhoanalüütik.
-) Nietzsche – teatud terminid ja mõisted olid neil kahel sarnased (nt. võimu tahe & domineerimis püüd). Sügavamas põhiolemuses ei olnud nad kaks üldse sarnased ehk sisuliselt olid nad erinevad, sest erinevalt Nietzsche üksiku tugeva inimese esiletõstmisest, räägib Adler pigem koostööst.
* Adleri psühholoogiat nimetatakse individuaalseks psühholoogiaks, kus ta rõhutas seda, et inimest tuleb uurida ja mõista mingi sotsiaalse süsteemi raames, kus ta tegutses ning seetõttu on teda vahel nimetatud ka ökoloogiliseks psühholoogiks.
* Tal oli hästi palju ideid, mis ka tänaseni leiavad rakendust – näiteks, peetakse teda ka pere teraapia loojaks.

Neofreudism

* Neofreudistid rõhutavad, et isiksuse arengul on märksa rohkem kultuuri ja ühiskonna mõju.
-) Tuntuimad neofreudistid: Erik Erikson, Erich Fromm, Karen Horney.

Erich Fromm

* Elas 1900-1980 – oli filosoof , psühholoog ja sotsioloog , kes oli saksapäritolu juut. Ise pidas ta ennast marxistiks.
-) Innukas kapitalismi kriitik .
* Ta kasutas väga paljusid Marx’i termineid, millest tema lemmik oli võõrandumise mõiste, kus all ta ei mõelnud niivõrd majanduslikku võõrandumist, vaid rääkis kolmest erinevast võõrandumise liigist:
-) Majanduslik võõrandumine ehk töö on inimesele vaid selleks, et teenida raha ning tihtipeale teeb inimene vaid üht osa suuremast pildist, ilma et ta teaks sellest lõpptulemusest. Inimene ise ei kontrolli töö tulemust, vaid see kontrollb teda. Puudub rahulolu ja võime juhtida töö protsessi.
-) Sotsiaalpoliitiline võõrandumine ehk ühiskondlikus sfääris muutub inimene ühiskondlikus mõttes passiivseks ja tel tekib tunne, et temast ei sõltu midagi ning seega ta loobub isegi üritamast..
-) Psühholoogiline võõrandumine ehk võõrandumine inimestevahelistest suhetest – toimub paralleelselt kahe eelmisega ja see tähendab seda, et inimestesse hakatakse suhtuma vaid kasulikkuse seisukohalt ehk kaalutakse inimesi ning vaadatakse, mis kasu temast oleks. Üldiselt kaalutakse kaasinimest kui mingit vahendit oma huvide saavutamiseks ja inimene muudab oma enda omadused ja oskused nö kaubaks, mida ta hakkab vahetama või müüma.
* Frommi on mõjutanud eksistentsialism, mis on vägagi pessimistlik filosoofiline vool ning erinevalt sellest filosoofia voolust on Fromm siiski vägagi optimistlik.
-) Tal on termin „lootev inimene“, mida ta kasutabki enda kohta.
* Inimese tähtsaimaks omaduseks peab Fromm võimet armastada .
* „Armastuse liigid“ – seal jaotab Fromm armastuse viieks: vanemlik armastus, vennalik-õelik armastus, erootilik armastus, enesearmastus , jumala armastus.
* Frommi isiksuse kasvatus tugineb erinevatele vajadustele ning ta usub, et inimesel on viite liiki põhivajadusi ja kõiki neid on võimalik rahuldada nii positiivselt kui ka negatiivselt.
-) Suhtlemisvajadus – inimesel on vajadus suhelda ning läbi aegade on olnud oluline ja ränk karistus ehk isoleerida inimene teistest. Frommi meelest saab positiivselt seda lahendada läbi erinevate armastuse liikude; negatiivne rahuldamine tuleb läbi allutamise, valitsemise, türannia.
-) Vajadus ületada olemasolev ehk vajadus muutuda ja areneda – positiivselt saab seda rahuldada läbi millegi loomise; negatiivselt saab seda rahuldada läbi hävitamise ja agressiivsuse.
-) Vajadus kindluse ja seotuse järele – positiivselt saab seda rahuldada läbi sõpruse, vendluse ja positiivse suhtumise inimestesse olenemata nende kuulumisest väiksematesse gruppidesse ; negatiivne rahuldamine on teatud inimühenduste vastandamine üksteise vastu.
-) Samastumis vajadus ehk vajadus idenfitseeruda ehk olla keegi kindel isik – positiivne vajaduse rahuldamine on samastumine self’iga ehk oma tegeliku minaga; negatiivne vajaduse rahuldamine on samastumine millegi välisega, mask’iga, välise minaga ning see võib tuleneda mingist rollist, religioonist või staatusest .
-) Vajadus orientatsiooni või pühendumise järele ehk süsteemsuse vajadus – negatiivselt rahuldatakse seda läbi mingile väliselt ette antule (näiteks mingile ideoloogiale) ehk kaotades oma eripära; positiivselt rahuldatakse seda läbi oma enda eluusu leidmise ehk see tuleb justkui iseendast läbi oma kogemuste ( kaasaegses ühiskonnas on Frommi arvates seda vajadust peaaegu võimatu rahuldada)
* Viie vajaduse põhjal tuletab Fromm oma kümme isiksuse tüüpi:
-) Passiivne tarbija – orienteerunud hüvede tarbimisele (kaasaegses ühiskonnas on see tüüp hakanud massiliselt levima) – inimtüüp, kes õgib kõike. Inimesena on ta nõudmiste tase teiste suhtes kõrge, enese suhtes suhteliselt madal.
-) Aktiivne tarbija – orienteerunud tarbimisele, aga ta on nõus võtma ka jõuga kui niisama ei saa. See on inimene, kes tunneb huvi selliste inimeste vastu, kellelt on midagi võtta. Inimesena on ta kade ja kiivas ning kõik mis temal on, on naabri omast halvem. Moraalsed väärtused justkui puuduvad.
-) Säilitaja – inimtüüp, kes hoiab kramplikult kinni sellest, mis on olemas. Ise ei ela ega lase ka teistel elada. Jäik, paindumatum, kokkuhoidlik, pedantne. Peamised väärtused on kord, puhtus, ohutus.
-) Kaupmees – turustaja / vahendaja tüüp, kelle jaoks on elu kapital , mida tuleb võimalikult tulusalt investeerida. Oma käitumuslikelt põhimõtetelt on ta täpselt see, keda soovitakse ehk paindlik ja kohanemisvõimeline. Orienteerunud ka tunnustuse ja positsiooni saavutamisele ühiskonnas ning enamjaolt teevad seda ausal teel, teisi ära kasutamata.
-) Looja – inimene, kes tunnetab oma mina olemises, mitte omamises. Tunnetab elu väärtust läbi erinevate protsesside ehk oluline on teekond, mitte resultaat .
-) Armastaja – inimene, kes suhtub nii endasse kui teistesse armastuse positsioonilt ning püüdleb eelkõige inimeste vaheliste ühenduste poole läbi viie erineva armastuse liigi.
-) Massohist – enese piitsutaja ehk inimene, kes on alaväärne ja jõuetu ning kes tunnetab oma sõltuvust välistest jõududest, teistest inimestest. Püüab iga hinna eest samastuda mingite väliste kohustustega, normidega. Oma enda huvidest on valmis loobua välise samastumise arvelt.
-) Sadist – teiste piitsutaja, kes saab naudingut teistele valu tegemisest (füüsiline ja moraalses mõttes vaimne). Sadistlikud tendentsid kipuvad avalduma , vaid siis kui nad on mingil määral lubatud.
-) Destruktivist ehk hävitaja – inimene, kes püüab jõuetusest vabaneda läbi maailma hävitamise. Tihtipeale on seesugune käitumine põhjustatud läbi selle, et on pidanud väiksena olema pidevas kaitse seisundis ning on õppinud, et parim kaitse on rünnak.
-) Konformist – massi inimene ehk inimene, kes eelistab põgeneda tugevasse massi ning on nõus loobuma oma väärtustest, et olla teistega sarnane.

Karen Horney

* Elas 1885-1952 – üks tuntumaid naispsühholooge, kes sündis Hamburgist, Saksamaal ja kelle isa oli meremees , kes võttis teda kaasa mitmetele pikkadele reisidele.
* Berlinis õppis meditsiini ja asus tegelema psühhoanalüüsiga.
* Võib pidada ka esimeseks feministlikuks psühholoogiks.
* 1930 aastatel emigreerus Ameerikasse, sest oli rahvuselt juut.
* Oli usin Freudi pooldaja ning kuni Freudi surmaga pooldas Freudi väga, pärast Freudi surma asus aga teda kritiseerima.
* Ta oli üks esimestest, kes asus kirjutama raamatuid laiadele massidele, kus lihtsustas ja populariseeris asju.
* Tundis huvi ka kultuurilisest eripärast.
* Uuris palju neurooside tekkimist.
* 1939 aastal välja raamatu „Meie aja neurootiline isiksus“, kus kritiseeris Freudi ja tema seksuaalsusteooriat tugevalt.
-) Sünnipärane ärevus/ rahutus tunne – väitis, et inimese peamiseks liikumapanevaks jõuks on sünnipärane ärevus tunne, millega sünnib laps siia maailma, sest juba esimesest hetkest pärast sündi tuleb lapsel hakata võitlema ning see muutubki isiksuse üheks põhiomaduseks.
* Horney uskus, et inimesed püüdlevad kahe asja ehk turvalisuse/ohutuse ja soovide/vajaduste rahuldamiseni. Need kaks dendentsi ei pruugi kokkulangeda ja võivad olla vastandlikud ehk meie soovide rahuldamine ei pruugi olla ohutu. Horney uskus, et neurooside tekkimise põhiline põhjus ongi see, kui need dendentsid ei lange kokku.
* Horney tõi välja neli käitumisstrateegiat, mida inimesed valivad neurooside tekkimisel:
-) Neurootiline püüd armastuse poole – armastus iga hinna eest
-) Neurootiline võimu püüdlus – seotud hirmu ja vaenulikkusega inimeste vastu.
-) Püüe kaugeneda/isoleerida end teistest inimestest.
-) Omaenda abituse tunnistamine.
* Elu lõpu poolel ta taandab need strateegiad kolmeks:
-) Liikumine teiste inimeste poole – armastuse taotluse sarnane → tekib järelandlik tüüp.
-) Liikumine teistest inimestest eemale – püüd sõltumatuse poole → tekib eemalehoidev tüüp.
-) Liikumine teiste inimeste vastu → tekib agressiivne tüüp.
* Neuroos – inimene kannatab omaenese mõtete käes kuigi need ei pruugi olla reaalsed.
* Inimesel on olemas oma ideaal-mina ehk ettekujutlus iseendast ideaalis ja ka tegelik-mina ehk see, mis on reaalsus . Mida suurem on erinevus nende kahe vahel, seda suurem on võimalus neurooside tekkeks.

Erik Erikson

* Elas 1902 – 1994, sündis Saksamaal ja emigreerus Ameerikasse 1930’ndatel.
* Tema üks põhimõisteid – identsus või identideet , rääkides ka identideedi kriisist.
-) Erik ei saa kunagi teada, kes ta tegelik isa on ning identsusega on tal probleeme koolis. Ta kasuisa oli juudiverd, kuigi ta ise oli pigem aaria - poisi moodi. Probleem temaga tekkis siis kui juudid ei võtnud teda enda sekka, sest ta oli aaria-poisi moodi ning aarialased ei võtnud teda vastu, sest tal oli juudi nimi.
* Ta ei lõpetanud kunagi ülikooli, kuid sellegi poolest oli harvardi üks auproffessoreid.
* Pärast kooli lõppemist läks ta Euroopasse reisima , kuulas ka Itaalias kunsti loenguid ning lõpuks sattus tööle Viini, Freudi kooli, mis oli tehtud selleks, et kasvatada ja uurida Freudi patsientide lapsi.
* Tal oli ka isiksuse teooria, mis ei tuginenud eksperimentidele, vaid oli tema vaatluste tulemus. Seal väitis ta, et isiksus areneb sünnist-surmani, etapi viisi ning neid etappe on kaheksa. Iga etapi keskmest on teatud kriis, mille järgi see etapp ka nime saab ning on kaks võimalust, kas kriis ületatakse või mitte ja sellest tulenevalt läheb areng kaheks. Iga faasi kohta on ta toonud kaks märksõna, mis iseloomustavad etappe.
-) 0-1.5 aastat – usaldus & usaldamatus – nad õpivad hindama , kas keskkond on sõbralik ja kas sellele võib loota. Usaldus tekib toidu, hoolimise ja armastusega ning seda on alati pigem puudu.
*) Kuni aastast last pole võimalik ära hellitada!
-) 1.5-3 aastat – autonoomsus ( iseseisvus /sõltumatus) & ebakindlus tunne – lapsed testivad nii keskkonna kui ka vanemate piire , et mida nad võivad või ei või teha. On olukordi , kus on vaja kaitset ja suunamist, kuid mitte alati. Sõltumatus saavutatakse, kui lapsel on võimalus ja julgustus kasutada oma enda vabadust – kui seda aga ei võimaldata, siis võib viia see ebakindluseni ning selleni , et hiljem on nad võimetud end kehtestama. Kui anda aga liiga palju vabadust võib hiljem tekkida jultunud ja häbematu tüüp.
-) 3-6 aastat – algatusvõime (initsiatiivikus) & süütunne – lapsel on peamiseks konfliktiks soov alustada oma tegevusi ise, kuid samas on küsimus, mis võib saada kui teha midagi lubamatut. Lapsed uurivad sel ajal hästi palju ning palju kasutatakse fantaasiat ning harjutatakse uusi rolle. Initsiatiivikuse tekkimine on eduka praktika resultaat. Kui mingil põhjusel jääb laps praktiseerimisest ülemäärase kaitse ja karistushirmu tõttu ilma, siis tekib süütunne. Süütunne hakkab avalduma eelkõige loobumises või tuimas allumises. Halvimal juhul võib see muutuda ka destruktiivseks vastuhakuks, agressiivseks käitumiseks
-) 6-12 aastat – töökus (usinus) & alaväärsus – psühhosotsiaalse arengu erinevaid tahke nagu suhtlemist, õppimist, lihastegevust tuleb väga kiiresti arendada ning lapsed vajavad julgustamist ning kritiseerimine võib tekitada alaväärsus tunde ning edaspidi ei pruugita enam midagi kätte võtta. Aeg kus vaba mänguline tegevus tuleb allutada reeglitega tööle. Kui selles vanuses ei teki töö ja edukuse tahet, siis hiljem seda saavutada on praktiliselt võimatu.
-) 12-18 aastat – identiteet & identiteedi hajusus (rolli segadus ) – noored inimesed hakkavad aktiivselt tundma huvi nii oma soolise kui ka teiste tahkude vastu. Selle perioodi kriisidele on omane üliemotsionaalsus, laiali valgavus, meeleolude muutlikkus. Sisuliselt on see etapp koht, kus on võimalik eelneva nelja etapi veab ära parandada, sest selles etapis läbitakse hästi kiirelt veel kõik eenevad erapid. Selles vahemikus on sisuliselt kaks kriisi:

varajasemas – tüüpiline puberteediea suhetekriis – selline vanus, kus noored hakkavad nägema ka oma vanemate puudusi ja vigu ning see on ka see vanus, kus üks identiteet vahetatakse uue vastu (lapselik täiskasvanulikuks);

hilisemas – faasi lõpus identiteedi kriis. Tuleb luua oma enda „mina“, üle vaadata oma unistused ning leida oma koht elus. See vajab rollide katsetamist, oma piiride leidmist . Mida keerulisem on ühiskond, seda raskem on leida oma identiteeti.
-) 18-30 aastat – intiimsus (lähedus) & isoleeritus ( isolatsioon /eraldatus) – periood, kus luuakse teiste inimestega lähedasi suhteid ning raskused tekitavad üksildustunnet ning hirmu suhete ees. Kui kriis lahendatakse positiivselt peaks inimene olema võimeline looma suhteid intiimsel, intellektuaalsel ja füüsilisel tasandil. Lisaks iseendale õpitakse väärtustama mõistet meie. Suur osa sellest etapist nõuab ühist töö ja riski (eriti puudutab see pere loomist ja laste kasvatamist). Kui ühistegevust ei suudeta arendada, siis resultaadiks võibki olla isoleeriuste ja eraldatuse tunne. Intiimsus-lähedus viitab kahe identiteedi kahe kokkukuulumisse ehk et saada siin positiivseid tulemusi, peab olema lahendatud eelmise etapi küsimus positiivselt. Kui asutakse koos elama enne oma enese identiteedi leidmist, siis ei suudeta seda korralikult teha.
-) 30-65 aastat – generatiivsus (inimese panus perekonda, kogukonda, ühiskonda) & stagnatsioon (enesessetõmbumine/kasutuse tunde tekkimine) – kui inimesed on tööl ja kodus kõik korras, siis on endal ka parem enesetunne. See on ka eelkõige noorema põlvkonna toetamise periood. Küps selle perioodi inimene tahab olla kasulik ning tahab olla vajatud. Hoolimine ja hoolitsemine on ühed võtmesõnad selles perioodis . Kui on probleeme, siis inimene muutub enesessetõmbunuks ja egoistlikuks ning võib hakata ise ennast hellitama.
-) 65+ aastat – mina/ego terviklikkus & lootusetus ( ahastus /meeleheide) – paljudel tekib hirm, et elu on olnud liiga lühike ja eksisteerimisel pole mõtet olnud. Negatiivse lahenduse puhul kaotavad inimesed usu iseendasse ja teistesse ehk nad hakkavad põdema, et mida oleks võinud siiski teha ning ei olda olevikuga rahul. Terviklikkus tähendab aga seda, et aksepteeriakse oma valikuid ja inimene võtab oma elu ees vastutuse.

Eric Berne

* Eric Berne (1910-1970) - psühhoanalüütik
* Tema teooriat nimetatakse transaktsionaalseks analüüsiks.
-) 20. sajandi teisel poolel oli üks kõige populaarsemaid isiksuse teooriaid.
-) Põhineb põhjalikel ajuaktiivsuse uuringutel.
-) Inimese minal on erinevad tasandid ehk egoseisundid ja ärkvelolles suhtleb ta alati teistega mingil tasandil, lähtuvalt ühest kolmest.
*) Lapsetasand – ajaliselt kõige varem kujuneb see välja suhtlemiel ema, isa ja teiste inimestega. Seda tasandit iseloomustavad uudishimu, fantaasiarikkus, mängulikkus, vaimustavus, impulsiivsus, pidurdamatus, abitus, arglikkus . Võib öelda, et inimeses on mitut sorti lapsi: loov ehk algataja ja unistaja ning kohaneja ehk passiivne ja sõnakuulelik laps. Lapse tasand on kõige emotsionaalsem tasand.
*) Vanematasand – ajaliselt järgmisena tekib see tasand ning tekkima hakkab see siis kui laps hakkab matkima täiskasvanuid (kodu mängides). Vanemlik tasand tähendab eelkõige igasuguseid käske, keelde, seaduseid, reegleid, spetsiifilisi pöördumis viise nagu tõrendamine, pahandamine, tunnustamine. Seda suhtlusviisi tunneb ära autoritaarsest suhtumisest, sest ta kaldub tihti õigusmõistja rolli. Selle tasandi nõrgad küljed on jäikus, paindumatus, enesekriitika puudumine, autoriteetide ületähtsustamine, kamandajalik joon lööb läbi. Seda tasandit võib ära tunda läbi väljendite: „Kas tohin/ei tohi?“. Tal on ka väärikusmass. Võib rääkida turvalisest vanemast ehk kaitsvast, julgustavast, hoolitsevast, õpetavast ja kriitilisest vanemast ehk manitsevast, hirmutavast, karistavast, kontrollivast, kamandajast, hindajast, moraali lugejast vanemast. Nii kasvatamisel kui juhtimisel on see tasand hädavajalik.
*) Täiskasvanutasand – ajaliselt hakkab ka see tasand arenema juba lapseeas ning see tasand põhineb välismaailmast saadava informatsiooni loogilisel või analüütilisel läbi mõtlemisel. Ta on asjalik, kaalutlev, loogline, rahulik, kõrge enesekontrolliga, kalkuleeriv, toetub faktidele. Enamik töö elust käib sel tasandil ning sel tasandil praktiliselt emotsioonid puuduvad. Emotsioonide puudumine võib vahel viia mingitesse asjadesse kinni jäämisesse.
-) Transaktsioonideks nimetakase neid jooni ehk suhtlemiskäike erinevate inimeste vahel.
*) Konfliktid tekivad kui ei vastata oma tasandilt ehk rünnatakse vastu.
*) Vahel on varjatud suhtumine ehk öeldakse üht, kuid samal ajal mõeldakse teist (nt flirt ). Raamatus „Suhtlemismängud“ – räägitaksegi peamiselt sellest, kui öeldakse üht ja mõeldakse teist.

Isiksuse joonte teooriad

* Isiksuse joonte teooriad on terve grupp ning neid on läbi aja kord pooldatud ja kord vihatud.
* Kui kaks inimest omavahel räägivad, siis rääkides teistest, kasutatakse mingeid iseloomustavaid sõnu ning see kõik põhineb oletusel, et inimestel on püsivad isiksuse jooned, mis tulevad välja sõltumata olukorrast.
* Üks miinus nende kõigi teooriate juures on see, et neil on vähe ühisosa ning lisaks nad ka ei seleta midagi, vaid lihtsalt sildistavad.
* Plussideks on see, et inimestele meeldib end teistega võrrelda ning need teooriad annavad võimaluse seda matemaatiliselt teha.
* Kahekümnendal sajandil avastati ka seda, et väga suur osa isiksusest on pärilik.
Gordon Allport (1897-1967) – kahekümnenda sajandi alguse psühholoog, kelle meetod isiksuse uurimisel on siiani üks populaarsemaid.
* Täpsemalt uuris ta inimese keelt ehk kui keeles on mingi omadusi väljastav sõna, siis suureõenäolsusega on olemas temas ka see omadus. Kolm kategooriat omadusi:
-) Kardinaalne omadus – inimeses on mingi omadus, mis juhib kõiki teisi omadusi.
-) Tsentraasled omadused – 5-10 omadust, mis moodustavad isiksuse tuuma või, mis on justkui põhiomadused.
-) Sekundaarsed omadused – kõik ülejäänud omadused, mis vahel tulevad küll välja, kuid mida enamasti inimestes eristada ei saa.
Raymond Catell (1905-1998) – oli üks esimesi, kes hakkas kasutama isiksuse uuringutel faktoranalüüsi (suure hulga muutujate korrelatsiooni leidmine), mis on siiani üks levinumaid statistika uurimise viise psühholoogias.
* Selgus, et tänu korrelatsioonile võib jagada inimese omadusi gruppidesse ning need võib jagada faktoriteks (PF) – tema meelest oli 16 PF’i.
Hans Eysench (1916-1997) –
* Isiksust saab määrata kahe faktori järgi.
-) Faktor on isiksuse omaduste grupp, mis on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist.
-) Esimeseks oli ekstravertsus - introvertsus faktor ja teiseks oli emotsinaalne sabiilsus/ mittestabiilsus.

„Suur viisik“ ehk Neo Ocean

* See on kõige levinum ja populaarsem isiksuse joonte teooria. See on loodud paljude inimeste koostööl ning on üsna uus teooria.
* Selle testi suurim kritiseering ütles, et see test kipub olema pigem statistiline ja need viis faktorit tulevad välja peamiselt vaid suurte hulkade inimeste puhul ega pruugi üksikisiku puhul välja tulla. Lisaks usuti , et teatud omaduste koosolu võib tekitada hoopis teisi tulemusi ning see test ei vaata kaugemale. Kolmandaks see test eelistab osasid faktoreid teistele.
-) Nii nagu teisedki isiksuse joonte teooriad, ei anna ka see teooria põhjuseid, miks isiksus selliseks kujuneb nagu ta on.
* Selles teoorias toodi välja viis faktorit:
-) E – ekstravertsus/introvertsus faktor
*) Esktravertne on sotsiaalne, uudishimulik
*) Introvertne on ebasotsiaalne,
-) A – sotsiaalsus faktor
*) Mõõdab heatahtlikus, omakasu püüdmatus, viisakus.
-) C – teadlikusse /meelekindluse faktor
*) Mõõdab organiseeritust, kompetentsust, vastutustundlikkust.
-) N – neurootilisesee hk emotsionaalse stabiilsuse faktor
*) Madala neurootilisuse puhul on inimene rahulik ja stabiilne.
*) Kõrge neurootilisuse puhul on inimene ärevil, ärritatud ja meeleolud vahelduvad kiiresti.
-) O – avatus kogemusele (openness to experience)
*) Mõõdab loovust , kujutlusvõimet, intellektuaalsust, uudishimulikkust.

Humanistlik psühholoogia

* Psühholoogia koolkond, mis tekkis 1930ndatel ja sajandi keskel oli see oma haripunktis.
* Humanistlikus psühholoogias vaadeldi isiksust inimkogemuse produktina.
* Selle koolkonna alustala on seisukoht, et algselt olemuselt on inimene arenguvõimeline ja edasipüüdev ehk hea.
* Selle õpetuse keskmeks on inimese ettekujutus iseendast ehk enesehinnang ning sellega tegeletakse kõige rohkem.

Carl Rogers

* Carl Rogers (1902-1987) – loetakse humanistliku psühholoogia koolkonna algatajaks ning oli ameerika psühholoog.
-) Ta pere oli väga religioosne ja sellest tulenevalt oli tema lapsepõlv üsna üksildane, kuid ta sukeldus õppimisse.
-) Ülikooli läks ta õppima teoloogiat ning seal saadeti ta rahvusvahelisele üliõpilas konverentsile Hiinas ning see kontakt muutis ta liberaalsemaks ning ta vahetas eriala ja asus õppima psühholoogiat.
*) Psühholoogiat õppides avastas ta, et inimesi saab abistada ka muudes sfäärides kui kirikus.
-) Pärast ülikooli läks ta tööle lasteabi keskusesse, kus ta tegeles tänava lastega ning seal töötas ta kaksteist aastat. Seal kujunesid välja tema uued suhtumised ning arenes välja kliendi keskne teraapia.
-) 1939 aastal tuli välja raamat „Kliiniline töö probleemse lapsega“ - teda pandi kohe tähele ning talle pakuti tööd ülikoolides.
* Rogersi isiksuse teooria rajaneb ideel, et inimesed kasutavad iseenda määratlemiseks oma kogemust.
-) Igal inimesel on oma individuaalne kogemuseväli, mis sisaldab kõike seda, mis olevikus inimese sees toimub ja mida ta on võimeline teadvustama (tajud, haistingud).
*) Sõnad ja sümbolid on seotud temaga nii nagu kaart on seotud tegelikkusega.
*) Kogemusevälja baasil moodustub mina ise või self ja see ei ole püsiv suurus, vaid on ajaliselt pidevalt arenev ja muutuv.
*) Põhineb ideel, et igal inimesel on pidev võime kasvada, areneda ja muutuda.
*) Inimese mina on ettekujutlus iseendast, mis põhineb kogemusel, olevikul ja ka tuleviku ootustel.
-) On ka ideaal mina, mis on see, milline inimene tahab olla ja kelleks saada, kuid ka see on muutuv. Mida enam ideaal mina erineb tegelikust minast, seda enam on võimalust neurooside tekkeks.
*) Enese võtmine sellena , kes sa oled, mille sellena, kes sa tahaksid olla, on terve inimese tunnus.
-) kongruentsus ja inkongruentsus – ladina keeles tähendab see ühte langemist või ühildumist. Konkruentsuse puhul peab kokku langema see, mida inimene väljandab ja see mida ta teadvustab. Inkongruentsus tekib siis, kui see, mida inimene väljendab, see, mida ta kogeb või see, millest ta teadlik on ei lange kokku tegelikkusega ehk inkongruentsus väljendab inimese võimetust teadvustada seda, mida ta teeb. Võib öelda, et kogu psühhoteraapia tegeleb erinevate inkongruentsuste tüüpidega.
*) Need ideed on saanud mõjutust zen-budismist.
*) Inkongruentsus väljendub sellega, kui inimene tunneb pinged ja häiret.
-) Eneseaktualiseerimine/ eneseteostus – inimloomuse üks põhiomadusi ehk sisemine tung, mis tõukab inimest liikuma suurema kongruentsuse suunas. Samas on see justkui kergesisehääl, mida on võimalik alla suruda.
-) Käitumine muutub automaatselt kui muutub suhtumine iseendasse.

Abraham Maslow

Frederick Perls

* Kestalt teraapia – praktiline isiksuse arendamise õpetus.
* Ta oli saksa psühholoog/psühhiaater, kes õppis Viini ülikoolis ja oli baashariduselt psühhoanalüütik.
-) Kolmekümnendatel ta emmigreerus Lõuna Aafrikasse, kus ta lõigi oma õpetuse ehk kestalt teraapia, kus ta ei loonud uut asja, vaid miksis eksistentsialistlikke filosoofilisi, psühhoanalüütilisi ja psühhodramaatilisi ideid – nimetus tuleneb kahekümnenda sajandi alguse kestalt psühholoogia koolkonnast , kuid neid ideid ta eriti ei kasuta.
-) Pärast teist maailmasõda, aastal 1946 kolis ta Ameerikasse, kus kestalt teraapia väga kiirelt levima hakkab.
-) Ootamatult Perls sureb 69. Aastal Kanadasse minekus ajal.
* Kestalt teraapias on vähe teoreetilist poolt, kuigi on siiski mõned mõisted, millel kogu süsteem rajaneb.
-) Figuur ja foon – need tulenesid kestalt psühholoogiast.
* Kui psühholoogias räägitakse armastusest, siis peamiselt räägitakse ema-armastusest, kuhu poole kõik teised püüdlevad, sest ema armastab oma last tingimusteta, sõltumata vigadest.
* Depressiivne tüüp on oma partnerist märksa rohkem sõltuv, kui teised tüübid. Neil on kõrgenenud võime armastada ja valmidus olla armastatud . Mida rohkem inimene teist inimest vajab, seda enam püüab ta eemaldada seda distantsi , mis neid kahte lahus hoiab. Depressiivse tüübi ideaal oleks see, et kaks inimest oleks ja käituks kui üks. Neil domineerib kaotuse hirm, hirm maha jätmise ees ja seetõttu nad otsivad väga tihedalt seotust, sest distants tähendab tema jaoks ohtu ja üksi jäetust. Depressiivsuse juures on peamine märksõna sõltuvus ehk oma mina mitte arendamise puhul vajame kedagi teist ja mida rohkem me sellest teisest sõltuvusse muutume, seda rohkem kardame teda kaotada. Nad idealiseerivad neid inimesi, kes on neile tähtsad ja vabandavad välja osad nende puudused ning kahtlused ja kriitika. Nad püüavad arendada enda juures seesuguseid iseloomujooni, mis panevad end teistele meeldima. Nad ei julge omaenda soove, vajadusi ja emotsioone väljendada ega välja elada ning seega satuvad nad märksa rohkem teiste sõltuvusse. Tekivad passiivsed ära ootavad hoiakud, mis ei kaitse pettumuste eest. Nad ei saa ega luba endal olla agressiivsed ja seega ei pea nad endast eriti palju lugu. Nad on teataval määral enesehaletsejad. Hirm tugevate ärritajate osas. Tavaliselt jõuavad nad elujooksul korduvalt loobumise ja … piiril. Et saada sellest depressiivsest nõiaringist välja, tuleks arendada oma ego. Depressiivse inimese suurimaks sooviks elus on olla armastatud ja ise armastada. Mida rohkem nad püüavad näha vaeva, et hoida suhteid korras, seda halvemaks need suhted muutuvad. Suhete hoidmiseks hakkavad nad vahel kasutama välja pressimis (nt. „Kui sina mind ei armasta, ei soovi mina ka elada“) või abitust näitavaid tehnikaid. Depressiivsed inimesed ei mõista, et kahe inimese vahele käib alati loominguline distants, mis lubab partneril olla tema ise või iseendaks areneda. Seksuaalelu on neile vähem tähtis, kui sümpaatia ja õrnustunne. Liialt suur sõltuvussuhe võib viia teatud liiki masohismini ehk tingimusteta orjamiseni, mille taga on petlik kujutlus , et „kui teen kõike, mida ta tahab, siis ta jääb minuga“. Depressiivsel inimesel on vähe agressiivsust ja seega hakatakse tihtipeale ennast petma, öeldes, et asi polegi tähtis ning vahel võib see tulla ülevoolava hoolitsusena. Depressiivsete inimeste hulgas on kõige rohkem enesetappu püüdvaid inimesi. Agressiivne on raske olla nende vastu, kes on olulised ja seega üritab depressiivne tüüp agressiivsust maha suruda ja kui see üldse avaldub, siis ollakse ennast haletsevad ja vabandavad. Emotsioonid on möödapääsmatud ja lapsele saab see saatuslikuks siis, kui need emotsioonid hakkavad kuhjama ja seega ei tohiks keelata emotsioonide väljaelamist või ei õpita nendega ümberkäima ja neid ei osata kasutada. Õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse oluline komponent , sest muidu ei astuta enda eest välja ja ollakse alistuvad.
-) Põhilised depressiivseid jooni tekitavad põhjused on:
*) Kaasasündinud omadused: melanhoolsed temperamendijooned – ülitundlikud, vähese võitlusvaimuga lapsed; flegmaatilised temperamendijooned – kõigega kohanemine võib soodustada depressiivsete joonte teket.
*) Kasvatused tekkinud omadused: ärahellitatud või toimetulematuses üles kasvanud (vanemad ei tule toime oma lapsevanemaks olemise rolliga) lapsed. Kõige tundlikum on teise eluaasta kant.
~) Ärahellitamise puhul on emadel samuti depressiivsed jooned ning nad käituvad kui kanaemad, kelle sooviks oleks, et laps jääks abituks ja alati pere juurde – seda tehakse hirmust kaotada ära lapsepoolne armastus. Nii võib asi minna nii kaugele, et lapsel polegi enam soove ja ta muutub loiuks ja arvab, et kõik tehakse tema eest ära. Selle näol tekkivad passiivsed, ära ootavad hoiakud on depressiivsete inimeste puhul väga tavalised. Sageli esitavad vanemad välismaailma kurjana, et lapsele tekiks tunne, et südamesoojust ja mõistmist saadakse vaid kodust – õrnusega vägistamine ja lapse enda soovide lämmatamine. Tagajärjeks on see, et laps ei saa karastuda ja jääbki lootma , et välismaailm hellitab teda ka hiljem.
~) Vanama rolli mitte toime tulemisel tähendab see seda, et emal tuleb puudu naiselikusest või emalikusest ning põhjuseks on see, et neid lapsepõlves ei armastatud. Kuna laps pole piisavalt arenenud, et tunda ära seda, et emas on viga ning seega hakkab laps tunnetama, et on ise süüdi läbi oma olemasolu. Lapsed ei usu tulevikku, oma võimetesse ja on õppinud kohanema , loobuma, taluma ega oska rõõmustada.
-) Depressiivsete inimeste põhiprobleemiks on nõrguke mina ja nad tõlgendavad kõiki asju nõuetena ning neil on raske ei öelda, kui peavad ütlema ei, siis tunnevad end kergesti süüdi ning hingepõhja on kogunenud kurbust, viha ja see võib hakata nende elu mürgitama läbi enese süüdistustena ja enese hävitusliku käitumisena. Nad samastuvad teistega väga kergesti ja tihtipeale unutavad nad oma enda huvid ja seisukohad ning nad on harjunud täitma teiste ootusi ja seega neid kasutatakse tihtipeale kergesti ära. Arstid kirjutavad neile välja anti-depressante, kuid need tihtipeale ei kõrvalda tagajärgi. Depressiivsed inimesed jätavad tihti iseennast tagaplaanile ja ületähtsustavad teisi. Nad tullevad alati suurt vastutust ja seega võivad neis tekkida kehalised vaigused läbi mõnedesse haigustesse jäämise. Nad kipuvad uskuma teistpoolsusesse ja erinevatesse usunditesse. Lapsevanema on nad mõistvad ja võivad üritada last liigselt enesega siduda ega suuda olla järelkindlad või karmid. Kutseks valivad nad tööd, kus tuleb hoolitseda, teenida ja nad on kannatlikud, et oodata oma töö vilju . Depressiivsete inimeste suurim pluss on tema empaatiavõime ja valmidus teisi inimesi kuulata ja neid aidata, võime andestada ja see, et neis on vähe egoismi ja vajadused on väikesed ja lihtsad ning pole raske millestki loobuda ja kui neil midagi hästi läheb, siis nad usuvad õnne.

Sundlustega isiksuse tüüp

* Kui midagi sellist, mida on peetud muutumatuks, järsku muutub, siis enamus inimesi reageerib sellele ärevuse, hirmu või pahameelega.
-) Vastukaaluks tahetakse jätta kõik asjad samamoodi ning vältida muudatusi.
-) Inimesed hakkavad kinni hoidma oma arvmustest, kogemustest, põhimõttest nii, et sellest tehakse mingi reegel või muutumatu seaduspärasus; uusi kogemusi püütakse vältida ja detailid jäätakse tähelepanuta või sobitatakse vana ja harjumuspärasega. Justkui üritatakse vältida üllatusi ja tihti satutakse teise äärmusesse, kus ollakse tihti vähe avatud ja arengu protsesside suhtes suletud, need pidurduvad (sealhulgas isiksuse ehk iseenda areng).
-) Sundlustega tüübil on ülemäärane vajadus ennast kindlustada uue eest ja nad on ettevaatlikud, ette planeerijad ja kõik, mis on seotud riski või muudatustega on hirmutav ja ärevust tekitav.
-) Nad on suhteliselt äärmuslikud ja vaenulikud teisitimõtlejate vastu.
-) Nad tahaksid, et kõik oleks sellised nagu nemad arvavad , et on õige olla ja seega neile ei meeldi kui keegi nende võimu alt lahkub ja nad teevad palju ettekirjutusi ning õpetavad inimesi nii nagu nad arvavad, et oleks õige. Nad usuvad, et piisava võimu korral saab kõike süsteemselt valitseda ja uusi asju ei juhtu.
-) Nad on kõhklejad, viivitajad ja kahtlejad ning jäävad tihtipeale pikalt kaaluma , mis on õige ja mis mitte. Kõhkusega suhtutakse ka emotsioonidesse ja emotsionaalsetesse inimestesse, sest nad leiavad, et viimased on ettearvamatuse põhjuseks.
-) Korra hoidmisest võib saada pedantsus; raha kogumisest ihnus .
-) Kui hirmust jagu ei saada, tekivad inimesel mingisugused sundluste sümptomid: sundteod, sundmõtted. Sundluste esialgne idee oli hirmu siduda ja ajapikku kujunevad neist sundlustest iseseisvad nähtused; tegijale endalegi võivad nad tunduda mõttetuna või ebaloogilisena, kuid ta tunneb, et ta peab nii tegema, käituma, olema. Igakord kui püütakse sundlusest lahti saada, vabaneb hirm ja tekib ärevust.
-) Kui teeme midagi ebaratsionaalselt, siis peaks küsima eneselt, et millise otsuse langetamisest loodame me sel viisil pääseda.
* Sundlustega tüübi partersuhted.
-) Sundlustega inimesed püüavad oma tundeid ohjeldada ning nad võivad olla asjalikud väga valel ajal või väga vales kohas. Samal ajal on neil vastutustunnet ja nad jäävad oma otsusele kindlaks.
-) Neil on raske tunnistada kellegiga võrdeline olemist ja pidevalt käib võimuvõitlus ning neile meeldib, et teised inimesed oleks neist sõltuvad, et saaks oma partnerit vormida ja enda arust õigeks muuta.
-) Väga sagedasi on mõistlusabielusid, kus mängib rolli majanduslik pool ja kui abiellu astutakse, võetakse seda kui lahutamatut liitu, sest peavad parterit enda omaks ega taha temast loobuda.
-) Mida tugevamad on sundlustunded, seda enam võetakse abielu kui juriidilist lepingut.
-) Vaidlustes on nendega raske, sest nad ei tunnista oma vigu ka siis kui nad teavad, et eksivad.
-) Nendega võib olla stabiilne elu ning nad kindlustavad pere tulevikud, kuid vahetut spontaansust ja rõõmu jääb väheks.
-) Kõige selgemini väljenduvad sunduslikud omadused aja ja rahaga , sest täpsus ja pedantsus tulevad seal kõige paremini välja.
-) Rõõmude ja murede jagamise asemel, pakub sundlustega tüüp reegleid ja plaane.
-) Sageli võib välja lüüa võimuiha.
-) Sundlustega tüüp võib austada oma elukaaslast, kuid sellegi poolest käia lõbumajades.
-) Suhte aluseks on eelkõige vastastikune lugupidamine ja vastutustunne , mitte kirg .
* Agressiivsusega hakkama saamine.
-) Sageli on nad pidanud juba varajasest lapseeast oma agressiivsust kontrollima või oleks sellele järgnenud karistus ja seega nad käivad sellega ringi väga ettevaatlikult.
-) Kui isegi olla agressiivne, siis nad hiljem püüavad seda pehmendada.
-) Alateadlikult valitakse elukutseid, kus saaks siiski olla agressiivsed ning kõige rohkem tahaksid nad olla juhtivatel kohtadel.
-) Nad võivad võidelda kõige vastu, mida nad on endal ära keelanud; seega nad on teistele ohtlikumad , kuna peaaegu kunagi ei pöörata agressiivsust enese poole ning nad arvavad, et nad teevad õiget asja ja juriidiliselt ongi see enamjaolt õige.
-) Üks vormidest on aga see, et nad on seljataga agressiivsed; eriti need, kes väiksena ei saanud agressiivsed olla.
-) Agressiivsus võib väljenduda ka venitamisena.
-) Agressiivsus väljendub peamiselt haigustes ja nendes haigustes on seotud soov olla agressiivne ja see, et endal ei lubata seda teha.
-) Tihtipeale võib agressiivsus väljenduda vihapursetena.
* Sundlustega jooni tekitavad inimestes:
-) Üliaktiivsetel lastel, kelle käitumist takistatakse või pidurdatakse on kaasasündinud enese tagasihoidmine.
-) Lapsed, kes on väga kuulekad ja kohanevad, rahulikud leppijad, võivad muutuda sundlustega inimeseks.
-) Sundlustega jooni tekitab see, kui liiga jäigalt surutakse lastele mingeid nõudmisi peale või karistatakse millegagi ehk piiratakse spontaansust; tihtipeale võivad lapsed teha asju vaid ühel kindlalt viisil, mis on proovitud ja seetõttu muutuvadki nad hiljem ettevaatlikuks ja kontrollituks.
*) Lisaks on seotud ka piiratud elamistingimused, sest on vähe ruumi või läheduses naabrid , kes keelavad hüppamist jms.
-) Kuna taodeldakse pidevat korralikku käitumist, siis võib tekkida perfektsionismi tahtmine.
-) Laste sundluslikuks muutumine võib tuleneda ka sellest, kui perekonnas on mingi kindel prežtiis.

Hüsteeriline isiksuse tüüp

* Hirm lõplikuse ja möödapääsmatuse ees, mida tajutakse kui vabaduse piirangut.
-) Hüsteerilised inimesed tunnevad rõõmu riskeerimisest, kõigest uuest ja tulevik on kui suur šanss. Nad ei salli piiranguid, traditsioone, kindlaksmääratud seadusi.
-) Neile meeldib, et kõik oleks suhteline ja muutuv.
-) Carpe Diem iniimesed, kes elavad käesolevas hetkes .
-) Pikaajalised plaanid puuduvad, pidevalt otsitakse uusi elamusi ja seiklusi.
* Need inimesed püüavad vältida või edasi lükata kõiki soolisi rolle, vananemist , surma, mängureegleid, seadusi.
-) Tihtipeale elavad nad oma maailmas, mis on veidi ebareaalne ja täis illusioone.
-) Katsed tegemist teha reaalse maailmaga on pettumusi valmistavad ja seega põgenetakse oma maailma – lõhe tegeliku ja oma maailma vahel võib suur olla.
-) Sageli käitutakse „pärast mind tulgu või veeuputus “e järgi ehk nad on sageli hõivatud oma soovist niivõrd, et ei mõtle võimalikele tagajärgedele.
-) Neil on raske ära öelda oma kiusatustele.
-) Hüsteerilised inimesed on väga veenvad.
* Väga lõdvalt käitakse ringi ajaga – täpsus ja ajajärgimine tundub neile vale olevat.
* Väga ebameeldiv on nende jaoks vastutus.
* Eetika ja moraal on neile suhteliselt segased teemad.
* Loogika asemel eelistatakse isiklikku loogikat, millega saaks kõike põhjendada ja tehtud vigu kinni mätsida.
* Nad ei teadvusta oma hirmu paratamatuse, lõplikuse ees ning sageli tekivad selle põhihirmu vältimise asemel hirmud, mida saab vältida – klaustrofoobia jms.
* Hüsteeriliste joontega inimesed on väga head kohanejad , kuid sealjuures nad kaotavad iseloomu, olles ettearvamatud ja raskesti mõistetavad.
-) Sageli mängivad nad terve elu mingit rolli ning lõpuks ei tea nad ise ka enam, kes nad tegelikult on.
* Nad ei talu üldse kriitkat, pöörates kriitika kritiseerija vastu, ise jäädes uskuma, et keegi teine on süüdi.
* Nad pole enese vastu väga siirad ja see tekitabki kindlusetuse tunde ja ebamäärased hirmud.
* Hüsteerilised inimesed armastavad armastust, sealjuures nad ei soovi oma minast loobuda.
-) Tihtipeale armastavad nad armastust rohkem kui partnerit ja vajavad partnerit eelkõige kui peeglit, mis peegeldaks tagasi tema enda armastusväärsust.
-) Suhtest soovitakse eelkõige kinnitust iseendale, et nad on toredad.
* Valdavalt on nad šarmikad, seksapiilsed, väga hea veenmisjõuga ja neile on raske ära öelda.
* Nad on huvitavad, mitte igavad ning nende taktika on tormijooks.
* Nad armastavad igasugust säravust ja hiilgavust – eriti seda, et keegi neid vaataks.
* Nad ei talu üksiolemist, sest siis hakkab igav.
* Nad on väga spontaansed ning valmis hetke intensiivselt nautima.
* Nad on fantaasiarikkad ja vallatud.
* Neile ei ole väga oluline truudus , eriti nende endi oma – sageli annavad nende fantaasiale jõudu just armastuskolmnurgad.
* Neile on olulisemad eelmäng ja suhtlemine , kui vahekord ise.
-) Nad võivad muutuda seksihoolikuteks, kes justkui hakkavad koguma „skalpe“.
* Mida tugevamad on hüsteerilised jooned, seda tugevamad on nõuded partnerile – kogu suhtest saab vahend pideva tõestuse või kinnituse saamiseks, tõestamaks, et teda hinnatakse ja ihaldatakse.
* Vananedes on hüsteerilistel inimestel kriise, kui nende väline veetlus pole enam sama, mis ta kunagi oli.
* Partner leitakse kaalutluse ja spontaansuse seguna:
-) Hüsteeriline inimene võib valida endale märkamatu isiku, sest tema kõrval on hea särada.
-) Hüsteeriline inimene võib valida endale kellegi väljapaistva ja rikka, et tema särast ise osa saada.
-) Armastuse ja abielu suhtes on neil illusoorsed ootused ning nad nõuavad rohkem, kui on ise valmis panustama ja seega võivadki jääda oma suurt armastust otsima.
* Kriitiliseim vanus on 4-6 aastat ja sel ajal oleks vaja, et lastel oleks eeskujusid ning selles vanuses hakkavad neil tugevalt avalduma soorollid .
* Hüsteerilised inimsed on suured rivaalitsejad ja ületrumpajad.
* Kooselus vaieldakse tihti kes on süüdi teemal ja kasutatakse laimamist ning intriige.
* Hüsteerilise inimese agressiivsus meenutab sageli rivaalitsemist ning seisneb ületrumpamises.
-) Eelkõige seisneb see soovis oma väärtust tõestada.
-) Hüsteerilise inimese agressiivus on spontaane, muretu ja annab kiirelt järele.
- ) Sageli esineb see läbi hooplemise ja liialdamise.
-) Väliselt sarnaneb see tormaka liikumistungiga.
-) Konfliktide puhul on ta esimene ründaja (eriti käib see kriitika kohta).
*) Selle taga seisneb hirm olla mitte armastusväärne.
-) Iseloomulik agressiivsuse vorm on intriig ning tihti kütab hüsteeriline inimene end üles läbi publiku .
* Hüsteerilise inimese tekkepõhjused:
-) Kaasasündinud tegurid: üliemotsionaalsus, spontaansustung end väljendada – need lapsed meeldivad pingutuseta enamusele ning neid armastatakse ja tuuakse esile, kuid täiskasvanuna seda enam ei tehta ning see võib süvendada hüsteerilisi jooni.
-) Ettekujutlus soorollidest luuakse neljandal-viiendal eluaastal .
*) Sel ajal küsitakse ka väga palju käskude ja keeldude põhjuseid
-) Et laps saaks hiljem astuda täiskasvanute maailma, peab olema eeskujusid või jäädaksegi lapse staadiumisse.
*) Tihtipeale on hüsteerilistel inimestel olnud puudusi eeskujudest ning vanemad pole suutnud neile eeskujuks olla.
-) Hüsteerilisi jooni soodustab ka kaootiline miljöö, kus kõik muutub kiirelt ja lastel puudub pidepunkt.
-) Hüsteerilisi jooni soodutab ka see kui kodus on vanemate soorollid vastandunud.
-) Samuti võib hüsteerilisi jooni tekitada õnnetu abielu.
-) Protestiks sundlustega kasvatuse vastu.
* Hüsteerilise inimesed kipuvad arvama, et kõik, mis vajab muutust, asub väljas, mitte nende sees, kuid kui nad lõpuks jõuavad arvamuseni, et muutust vajavad hoopis asjad nende sees, siis võivad tulla head tulemused.
* Hüsteeriliste inimeste põhiprobleemid on:
-) See, et nad ei leia teed iseendaga samastumiseks, jäädes kinni lapsepõlve eeskujudesse või võttes kasutusele juhuslikke rolle.
-) Ehtsuse küsimus – kõrvale põiklemine reaalsest elust.
-) Süüd kiputakse salgama ja unustama.
-) Püsimatus.
-) See, et meelsasti jagatakse lubadusi tuleviku osas.
* Hüsteerilistele inimestele meedlib religiooni väline külg ja see, et pihtimusega saab andeks kõik patud.
* Lapsevanemana võivad nad olla elavad ja kaasakiskuvad, olles säravad ja sisendusvõimelised ning osates lapses luua emotsiooni, et elu on elamist väärt, kuid nad ei anna kaasa eriti praktilisi nõuandeid eluks ega kannata kriitikat.
-) Hüsteerilistel inimestel on kalduvus kasvatada lapsi demonstreerimiseks.
-) Tihtipeale üritatakse oma unistusi realiseerida läbi laste.
* Poliitikas on hüsteerilised inimesed progressi usku ning neil on omane kergekäeliste lubaduste jagamine, nad on head kõnemehed ja manipuleerijad , nad riskivad palju, aga ka kaotades püsivad optimistlikutena.
* Elukutsete valiku puhul tõmbavad neid inimesed, mitte asjad ehk sobivad isiklikku panust, paindlikku reageerimist, kontaktide loomist, esitlemist ja väärikust näitavad ametid.
* Kõige vähem oskavad nad vananeda, kartes vananemist ja surma ning vananedes elavad nad oma mälestustes, mida nad alati muudavad oma suva järgi.
* Nende meelisvaldkonnaks on kunst, kus nad on originaalsed ja värvikad.
* Nad on suured unistajad, elukauged, kes sageli jäävad terveks eluks teismelisteks.
* Kergelt hüsteerilised inimesed armastavad riski, ettevõtlikust, improviseeriist, on paindlikud, temperamentsed, elavad spontaalselt, usuvad, et igas alguses peitub võlu, lammutavad traditsioone – nende ümber käib tõsine melu.
-) Peale iseenda ei võta nad midagi muud tõsiselt.
* Hüsteerilised inimesed on suurepärased algatajad, kuid mitte väga head elluviijad, kelle jaoks elu on suur seiklus, kus kõik tuleb järgi proovida.

Kokkuvõte inimtüüpidest

* Igasse inimeste vahelisse suhtesse või ülesandesse saab suhtuda neljal erineval moel:
-) Võime distantseeruda;
-) Võime sellega samastuda;
-) Võime paratamatu seadusena eneste õlgadele võtta;
-) Võime üritada seda oma soovi järgi muuta.