oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939 aastal Inglismaal, pagulasena. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Teadvus hõlmab endasse kõik selle, mille tajumist, mäletamist, tundmist, kujutlemist ja mõtlemist me endale teadvustame. Freud toonitas, et vaid murdosa kõigest sellest, mida me mäletame, tunneme või sisimas tõdeme, muutub teadvustatuks. Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib
Sigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg 23. september 1939 London) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel.Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt.Freudi teooriate ja psühhoanalüüsi kohta on põhjalikum ülevaade artiklis Psühhoanalüüs. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. Teooriad Strukturaalne lähenemine Freud eristas kolme vahendajat tungide ja käitumise vahel: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina)
polnud Freudile karjääri valik kerge. Kogu oma keskkooli aja jooksul tundus tema huvi olevat suunatud juurakarjääri tegemisele Kuigi Freud ei kavatsenud kunagi arstiks saada, viisid tema kasvav vaimustus uute ja vastuoluliste Charles Darwini teooriate vastu ja Goethe Ood loodusele avaliku ettelugemise mõju teda seitsmeteistkümne aastaselt arstiteaduskonda astumiseni. Maailmakuulus Ernst Brucke tähelepanu püüdis noore Freudi ning andis talle tema esimese professionaalse identiteedi tunnetuse. Brucke mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Alles peale lõpetamist ja oma M.D kraadi kättesaamist avastas Freud, et tema poolt igatsetud puhtalt uurimisalane karjäär oli täielikult ebarealistlik. Uurimisalasele karjäärile oli eelisõigus neil, kes olid jõukad ning Freud oli vaene ja sõltus ikka veel isa rahanduslikust abist. Siis
SIGMUND FREUD Sigmund Freud (Sigismund Schlomo Freud) (6. mai 1856 Freiberg 23. september 1939 London) oli pärit Austria juutide perekonnast. Psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapiaon laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. ELUKÄIK Sigmund Freud sündis 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tsehhis. Ta oli väljapaistev õppilane. Freud oli ülimalt hellitatud, sai oma toa õppimiseks, mis oli varustatud õlilampide
Selle referaadi eest sain 5.Lehti kokku 6.Sigmund Freudi elulugu, Freudi teooriatest on ka siin kirjas.
.................................... Freudi teooria inimese seksuaalsusest ja selle kujunemisest Referaat Tallinn 2013 Sigmund Freud sündis 6. mail 1856. aastal ning oli Austria neuroloog. Ta on loonud mitmeid teooriaid, mille hulgas on ka psühhoseksuaalse arengu teooria. Freudi jaoks oli kõige olulisem seksuaalsus ja iha. Ta arvas et see ei motiveeri mitte ainult täiskasvanuid vaid ka lapsi ja isegi imikuid. Kui ta oma ideedega esmakordselt Viinis välja tuli, polnud keegi nõus neist rääkima, sest sellel ajal oli isegi seks täiskasvanute jaoks tabu. Ta väitis, et tegelikult on orgasmi võime inimestel sünnist saati neuroloogiliselt olemas. Freudi jaoks polnud aga mitte ainult orgasm kogu asja motivaator, vaid igasugune naha helladest kohtadest puudutamine
Freudi psühhoseksuaalse arengu faasid Antud artikkel blokis on kirjutatud Saamuel Sammelmann’ i poolt. See räägib Freudi psühhoseksuaalse arengu faasidest. Minu arvates on totter tõmmata ühiseid jooni väikeste laste ja seksuaalsuse vahel. Ühele imikule peaks kõige rahustavamalt mõjuma algselt ema lähedus, eriti sünnituse järgsel ajal. Keskkond, kus ta on arenenud on peale sünnitust samuti imikule tähtis. Ema rinnal olles tunneb ta südame tuksumist ja on oma 9-kuisele kodule kõige lähemal. Kui lugeda antud artiklit, siis on teatud kohtades huvitav mõelda, et pidevad näksijad,
a, mis on vähemalt kolm korda normaalajast pikem aeg. Osaliselt oli selle viivituse põhjuseks ka tema kindlusetus selles osas mis suunas tema elu peaks minema. Lisaks kõigile kohustuslikele loengutele ja laboripraktikale keemias, psühholoogias ja anatoomias, osales ta ka filosoofialoengutel ning mingis faasis kaalus medistiiniõpingute lõppedes ka filosoofiakraadi kaitsmist. Maailmakuulus Ernst Brucke oli see, kes lõpuks noore Freudi tähelepanu püüdis ning andis talle tema esimese professionaalse identiteedi tunnetuse. Brucki mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Brucke oli üks, kes kuulus sellesse psühholoogide gruppi, kes võitlesid innukalt mehhaanilise determinismi eest bioloogia teaduses. See ideoloogia oli Freudile ahvatlev ja mõjutas tema mõtlemist veel aastaid hiljemgi, kui ta oma isiksusteooriat välja arendas. iskolmekümnendates ja ei hüljanud oma
ANNA FREUD Pille Korb 11. Klass 2015 LÜHIDALT Anna Freud (3. detsember 1895 Viin –9. oktoober 1982 London) oli Austrias sündinud Briti psühhoanalüütik. Ta oli Sigmundi ja Martha Freudi kuues ja viimane laps. Anna oli Sigmund Freudi lastest ainus, kes ei abiellunud ja tal ei olnud lapsi. KOOLIAEG Kooliõpilasena oli Anna rahutu ja ta ei viitsinud koolis käia, sest seal oli igav. Enda sõnul ei teinud ta seal midagi, luges raamatuid ja kirjutas. Kodus sai ta aga palju teadmisi tänu isa külalistele ja õppis ära heebrea, saksa, inglise, prantsuse ja itaalia keele. 1912. aastal lõpetas ta Viinis lütseumi ja sõitis peale seda vanaema juurde Itaaliasse.
Psühhoanalüütiline teooria Elisabeth Sau 12c Teooriat käsitletakse üleüldse kõige esimese isiksuseteooriana ning esimese psühhoteraapia liigina. Alusepanija Sigmund Freud (1856-1939). Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid
Pole kahtlustki, et inimestele omane biseksuaalne kalduvus avaldub tundumalt selgemini naiste kui meeste juures. Viimasel on ainult üks põhiline seksuaalne tsoon ainult üks suguelund , esimesel aga kaks: vagiina, naise tõeline suguelund, ja kliitor, mis on analoogne mehe suguelundiga. Me arvame põhjendatult, et vagiinat mitu aastat peaaegu ei eksisteerigi ja et see jääb kuni puberteedini tundetuks. (Freud, 2003, lk 101) Kasutatud allikad Freud, S. (2003). Sigmund Freudi tarkuseraamat. Tallinn: Ersen. Holtzmeyer, K. (1934). Alateadvus ja psühhoanalüüs. Tartu: Eesti kirjanduse seltsi kirjandus.
Biheiviorism tekkis 20 saj. 20-l aastatel Ameerikas. Esindajad: B. Skinner. J. Watson, Thorndike. Mõiste: käitumispsühholoogia, mis käsitles põhiliselt stiimulit, reaktsiooni. Põhiteooria: inimese poolt antav reaktsioon on otseses seoses talle mõjuva stiimuliga(Skinner). Psühhoanalüüs tekkis 20.saj alguses Austrias ja Sveitsis. Esindajad: S. Freud, A. Adler, C.G. Jung. Mõiste: inimese pannevad tegutsema sugutung ja surmahirm Teooria: I inimese alateadvuses on tallel kõik inimese poolt kogetu ja see mõjutab kogu inimese elu. Eriline mõju on lapsepõlve kogemustes. Freud´i isiksusestruktuur: 1) Superego e. ülimina: kujuneb välja 12. eluaastaks. Eesmärk: inimene ise suudaks oma impulsse ja tegevust kontrollida ja juhtida (reeglid, normid, kohustused, ,,MA PEAN") 2) Ego e. mina: tegeleb igapäevaste asjadega. Lahendab ülesandeid, suhtleb välismaailmaga, peab otsustama mida teha. 3) ID e. ...
L . KO H L B E R G , L . V Õ G O T S K I , J . B O W L BY ARENGUPSÜHHOLOOGIA • Inimese areng ning käitumise muutumine vananedes • Algus 19.sajand • Põhimõisted Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine
4) neurootilisus kõrge ärritatud, masendunud, ärev; madal rahulik, lõtv. 5) kogemustele avatud uudishimu, kujutlusvõime, esteetilisus. Kui paljude inimestega teha katset, siis tulevad välja kõik jooned, aga paari inimesega ei pruugi tulla. Inimesed erinevad üksteisest nende iseloomuomaduste poolest. Kaudseid sõltuvusi test ei arvestanud. 2.Psühhoanalüüs Psühhoanalüüsi loojaks ja selle koolkonna asutajaks peetakse Freudi. Tuntud esindajad on veel Adler ja Jung. See kõige enam mõjutanud koolkond. See alustas algselt haigete inimeste raviga, nüüd ravitakse sellega terveid inimesi. See on hüpoteeside kogum : psüühilise determinismi printsiip kõik põhineb eelnevatel kogemustel; teadvustamata protsesside olemasolu alateadvus, inimesed proovivad asju mõistuslikult seletada. Põhimeetod on vabade seoste tekkimine, selle eesmärgiks on alateadvuse vabastamine. Raviv mõju on
juhtus? Mis selle põhjustas? 2) Hüpotees inimese vaimsete alateadlike protsesside olemasolust ja tähtsusest. Suur osa vaimseid protsesse toimub alateadlikult (on ka teadvus ja eelteadvus). Psühhoanalüüsi eesmärk on teadvustada vaimseid protsesse ning välja tõrjutud elementide tagasi saamine teadvusesse, et kaasneks raviv efekt. Psühhoanalüüsis kasuatatakse hüpnoosi, mille ajal tehakse sisendus, mida normaalajal ei mäletata. Pilte 3. Freudi tähtsamad teosed. Freud peab oma põhiraamatuks ,,Unenägude tõlgendamist". Unenägusid põhjustavad ärritid. Välised tekk läheb pealt ära. Meeleelundite sisesed alkohol. Kroonilised haigused südame- ja kopsuhaigused. Psüühilised tegurid mis olid tähtsaimad. Unenägu võib olla mälestus või sümbol, seda tuleb tõlgendada tagurpidi. Unenägusid iseloomustab lakooniline, kokkusurutud esitusviis; tõrjutud soovide varjatud tähendus. On universaalsed unenägude reeglid
juhtus? Mis selle põhjustas? 2) Hüpotees inimese vaimsete alateadlike protsesside olemasolust ja tähtsusest. Suur osa vaimseid protsesse toimub alateadlikult (on ka teadvus ja eelteadvus). Psühhoanalüüsi eesmärk on teadvustada vaimseid protsesse ning välja tõrjutud elementide tagasi saamine teadvusesse, et kaasneks raviv efekt. Psühhoanalüüsis kasuatatakse hüpnoosi, mille ajal tehakse sisendus, mida normaalajal ei mäletata. Pilte 3. Freudi tähtsamad teosed. Freud peab oma põhiraamatuks ,,Unenägude tõlgendamist". Unenägusid põhjustavad ärritid. Välised tekk läheb pealt ära. Meeleelundite sisesed alkohol. Kroonilised haigused südame- ja kopsuhaigused. Psüühilised tegurid mis olid tähtsaimad. Unenägu võib olla mälestus või sümbol, seda tuleb tõlgendada tagurpidi. Unenägusid iseloomustab lakooniline, kokkusurutud esitusviis; tõrjutud soovide varjatud tähendus. On universaalsed unenägude reeglid
meetodi rajaja. Freud andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele, kui ta avastas, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks orjaks. Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse (seksuaalsuse) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust. Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875- 1961) oli Sigmund Freudi õpilane. Kuigi Jungi analüütiline psühholoogia tuleneb Freudi psühhoanalüüsist, oli seal vaidlusi, lahkarvamusi ja pettumusi nende kahe suure mõtleja vahel, tipnedes suure lõhega kahe kunagi hea sõbra vahel. Põhierinevused Freudist: 1. Loobus Freudi käsitlusest, et kõik on tingitud minevikust. 2.Eitas seksuaalsuse primaarsust. 3. Alateadvusel pole bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom.
sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealistid pidasid
Teise loengu mõiste Toopiline teooria Freudi inimene ,,inimese ehitus" ehk toopiline käsitlus Freudi elutöö algas kavatsusest luua loodusteaduslik psühholoogiateooria. Ta uskus, et on olemas eriline närvienergia, mis liigub organismis etteantud liine mööda ja allub kindlatele seadustele just nagu füüsikaline energiagi. Traumaatiline kogemus takistavat energia loomulikku voolu, mistõttu närvisüsteemis võib tekkida häireid, vaimuhaigusi. Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi eesmärk oleks siis need ,,ummistused" üles leida ja kõrvaldada, nõnda et taastuks energia loomulik liikumine
Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939.aastal Inglismaal, pagulasena. Oli abielus Martha Bernaysiga, kellega tal oli kuus last. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete (eeskätt neurooside) ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. Freudi vaadete kohaselt allub inimkäitumine lõbupõhimõtteile (peamiselt erootilise lõbu, ihapõhimõtteile) ja reaalsuspõhimõtteile. Reaalsuspõhimõtte kohaselt on inimestel ühiskonnast tingitult vajadus seksuaaliha kui häbiväärset ja keelatut alla suruda. Nende põhimõtete kokkupõrkel varjuvad tõrjutud ja rahuldamata ihad alateadvusse, kus ühinevad kompleksideks. Viimastest saavadki olulised aktiivsuse allikad ja käitumise juhtijad. Freud püüab
CARL GUSTAV JUNG Freud -- neuroosid -- hüsteeria Jung -- psühhoosid -- (kinnis) ideed Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. Peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks.
Sigmund Freud Sigmund Freud (6. mai 1856 23. september 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Sigmund Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Teoseid: · "Die Traumdeutung" (1900) inglise keeles: "The Interpretation of Dreams" · "Drei Abhandlungen zur Sexualtheorie" (1905) inglise keeles: "Three Essays on the Theory of Sexuality" · "Jenseits des Lustprinzips" (1920)
Sellest ma proovin rääkida omas töös põhjalikumalt. Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Üldinfo Sigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg 23. september 1939 London) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Biograafia Sigmund Freud sündis 6. Mail, 1856, väikses Freibergi linnas Moravias Austrias. Ta isa oli villa kaupmees, innuka mõtlemise ja hea huumorisoonega. Ka oli tal hästi innukas ema, ta isa teine naine ning temast 20 aastat noorem. Kahekümne ühe aastasena sünnitas ta oma
Sõjaväeaja veedab sõjaväehospidalis, sõtta otseselt ei lähe. Sel ajal ta tõlgib ja loeb palju, tegeleb vaimse enesearendusega. Lõpetab pärast sõjaväge ülikooli. Talle pakutakse töökohta ülikoolis, kuid otsustab praktiseeriva arsti ametit. Ta veedab aasta Charchout' psühhiaatrikliinikus. Enne seda keskendus Freud närvisüsteemidele (mida tõestab temalt entsüklopeediate tellimine), kuid pärast kliinikut hakkas tegelema psühhopatoloogiaga. Esimeseks Freudi abistajaks oli Joseph Breuer. Tal polnud praktiseeriva arstina Viinis kerge leida klientuuri. Breuer aga oli Viinis juba tunnustatud arst. Ta oli nagu mentor Freudile. 895 ilmub ,,Etüüdid hüsteeriast", mida peetakse psühhoanalüüsi alguseks. See on ühe naise haiguslugu. Nad kasutasid koos hüpnoosi. Avastasid, et hüpnoosiseisundis oli inimene võimeline meenutama asju, mida teadvusel olevana ei suuda meenutada. Nemad nimetasid seda korstnapühkimismeetodiks, sest
a. , leides väljundi mitmesugustes irratsionalistlikes õpetustes. Prantsusmaal kujunes moefilosoofiks Henri Bergson, kelle põhimõisteks oli ,,intuitsioon". Tema filosoofias oli eriline koht kunstiloomel kunstis nägi ta kõikehõlmavat tunnetusvahendit, mis tema käsutuses olevate võimalustega on suuteline väljendama subjektiivseid seisundeid. Kunstipraktikale vahetumat teoreetilist alust pakkus see-eest teine tol ajal populaarne õpetus, nimelt Sigmund Freudi metapsühholoogia. Võib isegi öelda, et ilma Freudi psühhoanalüüsita oleks sürrealism vaevalt tekkinudki. Kõige ustavam Freudi järgija ning ühtlasi sürrealismi kõige skandaalsem ja poleemilisem esindaja on vaieldamatult Salvador Dali, kes lülitus või nagu Breton märkis, poetas end sürrealistide seltskonda 1928.a. 1 Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech
algpõhjus - eriti naiste puhul! on selles, et inimene surub endas alla seksuaalseid impulsse. Vanemad kolleegid möönsid, et teavad seda, kuid pidasid sellest rääkimist noore mehe naiivsuseks - pole ju sünnis niisugustest asjadest rääkida. Freud leidis, et tervis on siiski tähtsam kui kivinenud moraalinormid ja tal õnnestus pilgete ja laimu kiuste luua uus inimesekäsitlus, mis on väga paljus mõjutanud kogu XX sajandi kultuuri. Tollasele seltskonnale oli pöörasus seegi Freudi väide, et inimese üheks peamiseks tegutsemisajendiks on libido (sugutung) ja et selles pole midagi halba. Ligilähedaselt niisugune suhtumine oli juba ammustest aegadest valitsenud Indias ja Hiinas - neis Idamaades ei tajuta seksuaalsust millegi patuse, vänge ja ohtlikuna, vaid jumaliku väe avaldusena. Pole siis ime, et Freudi õpilased Jung ja Fromm uurisid innukalt Ida kultuuri. Freud lõi kolmetasandilise kujutluse inimisiksusest, mis käibib isiksusteoorias tänapäevani.
Psühholoogia Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung 10 fakti 1. Freudi võib pidada klassikalise psühhoanalüüsi leiutajaks/aluse panijaks. Jung kui tema õpilasena arendas seda teooriat ning pani aluse analüütilisele psühhoanalüüsile. 2. Freud jagas psüühika teadvustatuse alusel kolmeks: teadvuses (psüühika aluspinnal), eelteadvuses (teadvuse piirimaal) ja alateadvuses (psüühika sügavamates kihtides). 3. Arendati välja ka jagunemine motiveerivate jõududega:
SIGMUND FREUD Sigmund Freud (6. mai 1856 23. september 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USAs rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine: Naljauurimine jääb mitme teadusala piirimaile. Käsitlusi naljadest avaldavad nii folkloristid, sotsioloogid, psühholoogid, kirjandusteadlased kui teisedki. Käesolevalt mõningaist probleemidest alal, kus puutuvad kokku
Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja
Alateadvuse jõude püüti spontaanse ehk automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis. Teosed valmisid vabalt ja idee tekkimisel maalides kollektiivselt ehk tervik pilti nähti alles lõpus. Nii kujunes välja ka sürrealismi vool eesotsas prantsuse kirjaniku ja ideoloogiga André Bretoniga. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsaimaks pidasid sugutungi. Nad tuginesid Sigmund Freudi poolt hallutsinatsioonide ja unenägude seletamiseks loodud teooriale. Breton, toetudes Freudi õpetustele, avaldas 1924. aastal oma arusaamise sürrealismist. Breton kirjutas, et see on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi
· Naised vooruslikud, ei tohtinud teada midagi seksist Sigmund Freud (1856-1939) Austria arst ja psühhiaater Hakkas huvi tundma psühhiaatria ja hüsteeria vastu 1895 ,,Etüüdid hüsteeriast" · Selle ilmumine psühhoanalüüsi algus · Hüsteeriat põhjustab seksuaalne trauma Freud hakkas rääkima alateadvusest Isiksus Freudi järgi · Koosneb 3 osast ID Loomalik alge Alateadvus Tahab naudinguid (Seks, mahalöömine) Avaldub unenägudes ja keelevääratustes EGO Taltsutab ID-d
SIGMUND FREUD (1856-1939) Sigmund Freud on sündinud 1856. Aastal Freibergi linnas, mis hetkel asub Tsehhis. Freud oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Freud suri 1939. Aastal Londonis. 10 huvitavat fakti Sigmund Freudi kohta: 1. Sigmund Freud oli kaheksast lapsest kõige vanem. Freud sündis pärisnimega Sigismund Schlomo Freud, 6. mail aastal 1856. Tema ise Joseph oli 41-aastane villa kaupmees, kellel oli juba kaks last varasemast abielust. Freud'i ema, Amalia, oli kakskümmend aastat oma abikaasast noorem. Freud on öelnud, et oli oma ema lemmik laps. 2. Sigmund Freud oli psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 3. Sigmund Freud kasutas kokaiini.
Jungi psühholoogia Jungi psühholoogia (tuntud ka kui analüütiline psühholoogia) on väga avatud ja sageli ka raskestimõistetav psühhodünaamiline suund. Selle arusaamine eeldab väga laialdasi teadmisi erinevatest valdkondadest. Selle suuna rajaja oli sveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung, kes sündis 1875 Kesswilis. Ta oli Sigmund Freudi õpilane ja imetles teda väga. Temast sai Freudi lemmikõpilane, kuid üsna pea imlnesid nende vahelised maailmavaate erinevused. Sarnaselt Freudile uskus Jung, et väga suur tähtus on unenägudel. Need suudavad näidata alateadvuse ideid ja mõtteid, mida inimesed ise ei pruugi teadlikud olla. Mina hetkel unenägusid tõlgendada aga ei oska. Jungi psühholoogias on väga suur tähtsus kompleksidel. Need on teatud tähendusliku seose ümber koondunud tunded, mõtted, tajumused ja mälestused. Näiteks võib olla inimestel ema-kompleks
MODERNISM 1. Modernismi mõiste ja olemus Millal, kus, miks tekkis? Tekkis 19. Sajandil Prantsusmaal. Tekkimise eeldusteks on: o Tööstusrevolutsioon ja urbaniseerumine o teadus ja tehnika areng ( radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid, film, fotograafia) o Freudi psühhoanalüüs o Einsteini relatiivsusteooria o Nietzsche üliinimese teooria o Naisliikumine o kiriku lahutamine riigist. Ühiskondlik taust (mitte rääkida pikalt ajaloost!) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes jm, mis tingisid uue elurütmi. Suured avatsused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi.
Armastuse kunst Erich Fromm Erich Fromm • Elas aastatel 1900-1980 • Sündis juudi perekonnas, sai 22-aastaselt filosoofiadoktori kraadi • Oli saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog, Frankfurdi koolkonna esindaja, üks neofreudismi rajajaid • Püüdis lahendada Karl Marxi ja Sigmund Freudi õpetusi, kritiseerides teravalt mitmeid Freudi seisukohti • Võttis kasutusele mõiste “tarbimisühiskond” • Mitmed tema teosed olid 20.sajandi ühiskonnakriitilise esseistika bestsellerid Kokkuvõte Lugeja saab sellest raamatust ammendava ülevaate venna- ja emaarmastusest, erootilisest armastusest, enesearmastusest ja Jumala- armastusest, samuti armastusest tänapäeva Lääne kultuuris ja Ida mõjutustest sellele. Inimene januneb armastuse järele, kuid tema püüdlustel pole mõtet, kui ta
................. 29 Hüsteeriline isiksuse tüüp................................................................................................... 31 Kokkuvõte inimtüüpidest.....................................................................................................34 Kirjandus * Sigmund Freud ,,Leonardo Da Vinci lapsepõlvemälestus" * Sigmund Freud ,,Argielu psühhopatoloogia" * Sigmund Freud ,,Inimhinge anatoomia" (Jüri Allika kriitika Freudi kohta) * Sigmund Freud ,,Ahistus kultuuris" & ,,Sealpool mõnuprintsiipi" * Sigmund Freud ,,Unenägude tõlgendamine" (nii mahukas, et läheb kahe raamatuna) * Sigmund Freud ,,Nali ja selle seosteadvustamisega" * Carl Gustav Jung ,,Tänapäeva müüt" * Carl Gustav Jung ,,Mina ja alateadvus" * Carl Gustav Jung ,,Inimene ja tema sümbolid" (peale tema on kirjanikuks ka ta õpilased) * Carl Gustav Jung ,,Psühholoogilised tüübid" (nii mahukas, et läheb kahe raamatuna)
Mees, kes on eelkõige tuntud tänu oma teooriatele alateadvuse ja repressiooni vastase kaitsesüsteemi kohta defineeris seksuaalse iha põhilise ajendina inimese elus. S. Freud sündis 1856 aastal Freibergis, kuid kolis koos perekonnaga üsna pea Viini. Ta oli väljapaistev õpilane, keda hellitati lapsepõlves palju ning Sigmund oli ilmselgelt oma esmasündinuna vanemate lemmik laps. Olenemata suurepärastest teadmistest ei olnud juudist Freudi karjääri valik kerge. Kogu keskkooli aja oli Sigmund huvitatud juurast, kuid kasvav vaimustus Charles Darwini teooriate vastu viisid tema seitsmeteistkümneselt arstiteaduskonda astumiseni. Ernst Brucke oli see mees, kes lõppude lõpuks noormehe tähelepanu püüdis ning kelle mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Sigmund avaldas oma töid kaladest ning teistest madalama närvisüsteemiga loomade histoloogiast Brucke Instituudis, kus enamuses tööd ka vastu võeti
inimeste seas hästivalitsetud riigis. Keskaeg lõi usuinimese ideaali, kes leiab õnne vaid siis, kui ta on oma suhted Jumalaga hästi korraldanud. Valgustusaeg viis täide liberalismi unistuse ja sünnitas majandusinimese (homo oeconomicus), kes ratsionaalselt kalkuleerib, mis talle kasulik on. 2 Philip Rieff. ,,Freud. The Mind of the Moralist". Viking Press 1959. Tsiteeritud läbi Sigmund Freud. ,,Inimhinge anatoomiast". Tartu Ülikooli kirjastus 1999. Lisa. Jüri Allik. ,,Sigmund Freudi elu ja töö" 4 Auru jõul 18. saj. teisel poolel puhkes Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis peagi levis ka mandri- Euroopasse. Manufaktuurid muutusid auru jõul vabrikuteks tuues üksteisega läbi põimunult kaasa tootmismahtude, tarbimise ning rahvaarvu hüppelise kasvu. Tekkis nõudlus ka uut laadi filosoofia järele
Kehamahlade teoori järgi on inimesel 4 erinevat kehamahla: kollane sapp e. koleerik äkilise ja vihase meelelaadiga; must sapp e. melanhoolik kurva meelelaadiga; veri e. sangviinik rõõmsa meelelaadiga; lima e. flegmaatik aeglase meelelaadiga. 3 tüüpi Pavloni teooria järgi: kunstniku tüüp maailma tajumine läbi tunnete; mõtleja tüüp maailma tajumine läbi loogilise mõtlemise; keskmine tüüp suhtlemise puhul parim tüüp Freudi isiksuse tüübid: alateadvus kõik inimese bioloogilised vajadused nagu nälg, janu, seksuaaltung, surmatung, agressiivsus ja lõbu janu; super-ego e. "ülimina" kõik kasvatusnormid, käitumisnormid, südametunnistus ja häbitunne enamus tuleb kasvatusega; ego e. reaalne mina ül. on valida käitumismudel ehk siis vastavalt kasvatusele, millised alateadlikud tungid võib reaalsuses rahuldada. B
sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire . Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis
SÜRREALISM Sürrealism sündis dadaismist ja dadaistidelt võeti üle ready- made, automaatkiri, ühel teosel ühendati kujundeid, millel puudusid loogilised seosed. Sürrealistide teoreetiliseks aluseks oli muuseas ka Sigmund Freudi psühhoanalüüsi õpetus. Freudi teooriates on alateadvus inimese psüühika tähtsaim osa ja unenäod peegeldavad selles toimuvat ja näitavad inimese tõelisi soove ja tegude ajendeid. Sürrealistide loomeprotsessi saab iseloomustada sõnadega spontaanne ja juhuslik. Kunstnik lasi sulel või pliiatsil vabalt liikuda mõtlemata kompositsiooni või perspektiivi reeglitele ja kavatsusele midagi kujutada. Põhilised sürrealistide maali tunnused on automatism, unenäolised kujundid ja silmapete. Osa sürrealiste
mees kes muutis täielikult teaduslikku mõtteviisi ARSTITEADUS: Avastati et haiguste põhjustajateks on bakterid Louis Pasteur tekitas lammastel nõrgestatud baktereid süstides immuunsuse Lähtudes Pasteuri põhimõtetest on välja töötatud mitmeid vaktsiine raskete haiguste vastu 19. sajandi keskpaigast tänaseni on inimese keskmine eluiga kahekordistunud Louis Pasteur tänu temale on loodud mitmeid vaktsiine, mis päästavad inimese elu PSÜHHOLOOGIA: Sigmund Freudi teosed, mis muutsid põhjalikult kujutlust inimese hingeelust. Freud näitas et inimese alateadvus mõjutab tema käitumist ning võib põhjustada haigusi. Psühhoanalüüs murede ja probleemide rääkimine, mis kergendab haigete seisukorda. Sigmund Freud alateadvuse tähtsustamine freudi poolt on oluliselt mõjutanud kogu 20. sajandi kultuuri. TÄHTSAMAD LEIUTISED Graham Bell leiutas 1876. aastal telefoni ja asutas kompanii et oma leiutist edasi arendada
ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. · Sürrealism on prantsuse keeles ülirealism · Teekinud on ta Prantsusmaal 1919.aastal ja mõiste võtis kasutusele G. Apollinaire Kaks põlvkonda Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealist
· Tähendades üleloomulikku realismi. Sürrealism · oli 20. sajandi üks mõjukam vaimne liikumine. · Sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis dadaismi järglasena. · Esmalt levis kirjanduses ja teatrikunstis. · Esmakordselt kasutas sõna "sürrealism" · prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire 1917. aastal. · Sürrealismi teoreetilised alused formuleeris 1924. aastal Pariisi luuletaja André Breton. André Breton (18961966) Sürrealism sai mõjutusi S. Freudi psühhonanalüüsi õpetusest, mille põhjal on lähtealusteks: · Alateadvus · Unenäod maagia, müstika, parapsühholoogia · Nägemused · Vaistlikud assotsiatsioonid · Jne... Sürrealism üritas avardada inimese: · Tõelisusepilti · Inimlikku kogemuspiiri, suundudes: · alateadvusse, · tunnete maailma, · aistingute maailma. Sürrealismi eesmärk · oli luua nn automatistlikku kunsti · See pidi tulenema vahetult alateadvusest, mida ei tohtinud mõjutada:
Pariisi unenäolised + olustikudetail) töid. 1924 avaldas Pariisi unenäolised + olustikudetail) töid. 1924 avaldas Pariisi unenäolised + olustikudetail) töid. 1924 avaldas Pariisi unenäolised + olustikudetail) töid. 1924 avaldas Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Esimesed viited H.Boschi töödes (1450-1516). Esimesed viited H.Boschi töödes (1450-1516). Esimesed viited H.Boschi töödes (1450-1516). Esimesed viited H.Boschi töödes (1450-1516).
See avaldus omakorda antisemitismi tugevnemises Euroopa eri paigus: Viinis, Pariisis, Peterburis ja ka mujal. Pandi alus geneetikale kui teooriale ja avastati organismis pärilike omaduste materiaalsed kandjad. Neid mõlemaid avastusi kasutasid hiljem suurjuhid, Hitler ja Stalin, et luua üliinimest, mis neil paraku ei õnnestunud. See kõik pani aga aluse tänapäevastele geenitehnoloogia katsetele ja pärilike haiguste ravi leidmisele. Sigmund Freudi psühhoanalüüs oli jällegi teistmoodi avastus, mis samuti on mõjutanud maailma arengut alates selle väljatöötamisest. Freud väitis, et inimese tegusid määrab tegelikult tema alateadvus, mis koosneb peamiselt allasurutud seksuaalsetest fantaasiatest. See pani omakoda aluse kunsti muutumisele alateadlikuks. Tekkis sürrealism, mille üks mainekemaid esindajaid oli Salvador Dali. Freudi psühhoanalüüsi edasiarendatud variatsioone kasutatakse siiani kurjategijate
katkendlikkus loomeprotsessi enesepeegeldus, eneseteadvustus, loome pöörab tähelepanu oma tekkimisele ja tarbimise viisile; formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni avastamine läbi katsetamise; POSTMODERNISM- TEKKE PÕHJUSED-Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism Kiriku lahutamine riigist kiriku mõjuvõimu kadumine Muutused ühiskonnas tekitasid umbusku ja pessimismi. Inimene tunnetab, et ei mõista enam maailma, tal tekib ebakindlus, ohutunne.Tuleb muuta oma tõekspidamisi, moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab inimeses sisepingeid. Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides
Ta loob endale minasid, et siis hiljem teha valikuid, missugune võiks olla tema enda mina. Nii proovib ta kujundada enda mina-teadvust. Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, mistõttu inimene täidab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Kõige esimesed normid, mida laps internaliseerib on vanemate käsud ja keelud. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves.
Naturalism on pärit Prantsusmaalt. Maailma kuulus naturalist oli prantslane Emile Zola (1840-1902) Sümbolism: Sümbolism tekkis 19. sajandil kaheksakümnendate paiku Prantsusmaal. Sümbolistid arvasid, et meie nähtava maailma taga oli veel üks nähtamatu ideede maailm. Kirjanduses hakati sõnade asemel sümboleid kasutama. Sümboolset tähtsust üritati anda isegi häälikutele. Luules rõhutati värsi sisu ja musikaalsust. Proosas kalduti müstikasse. Sellele andsid tuge ka Sigmund Freudi uuringud, mis rõhutasid alateadvuse suurt osa inimese tegevuses. Silmapaistvad sümbolistid olid prantslased Arthur Rimbaud ja Paul Verlaine, venelane Aleksandr Blok ja eestlastest Friedebert Tuglas. Impressionism: Impressioon on mulje. Impressionism tekkis 1860-1870 aastatel Prantsusmaa maalikunstis. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte-ja tundemaailma varjundeid. Püüti hetkemeeleolude kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistid olid Kellerman, Tuglas, Tammsaare, Ridala
17. Sürrealism Endiste dadaistlike (ja metafüüsiliste kunstnike) seltskonnas Dada tüütas ära, taheti tõsisemat kunsti. Sigmund Freudi teooriast leiti abivahend → psühhoanalüüsi kasutamine; unenägude, vaimuhaigete uurimine. Andre Breton 1924 sürrealismi manifest. Mõistuse kontrollist vabanemine. Sur realism – realismi peal – ülirealism Psühhiaater, huvi kirjanduse 1. Veristlik sürrealism = realistlik sürrealism (it.k) Reaalsed objektid, maastikud. Katki paisatud jne. Eeskuju: Chirico (Dali, Ernst, Magritte) 2
annaabi.ee 
