Vastus leiad õppematerjalist: ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA (0)

Keskkool - Psühholoogia - Psühholoogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas see tuleb?
Millised erinevused on siis omadused?
Miks hirmud ?
Mis nendega toimub?

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

Kiiresti arenev psühholoogiaharu.

Isiksus:

Mis on kordumatu ja teistest erinev

Korduv ja püsiv osa inimloomuses- eri olukordades sarnane käitumine.
Algas psühholoogias 20. saj alguses IMS-st. (Uuriti, kas on võimalik enne sõtta saatmist uurida inimese vaimset taluvust; tehti teste) See leidis palju järgijaid, ent ei teatud, mis on olulisimad iseloomuomadused.
Valdavalt uuriti keele kaudu (lingvistiline lähenemine). Kui keeles on sõna, mis tähendab iseloomu, siis sõna on tulenenud iseloomust, peab olema selline omadus, sõna ei teki iseenesest.
60ndatel arvati, et isiksuseomadusi pole olemas. Käitumist ei saa ennustada, kuna käitutakse vastavalt olukorrale. On aga käitumismudeleid, mis tulenevad isiksusest. Statistika- mida rohkem, seda tõenäolisem. Aga on olukorra erandeid.
Isiksusepsühholoogia sai Esimese Maailmasõja ajal alguse, sest oli praktiline vajadus inimeste stressitaluvust mõõta.
Erinevuste kaudu on raskem kirjeldada, kui läbi sarnasuste. Kui leiti iseloomu sarnasuse, arenes edasi psühholoogia . Nagu korrelatsiooniuuringud- uuriti, kas iseärasused on sarnased, mõjutavad üksteist. Laiem taust- tõsisem tulemus.
Peamised suunad:

Psühhodünaamiline e psühhoanalüütiline (vanim)

Humanistlik

Isiksusejoonte teooria

Kognitiivne käitumine
CARL GUSTAV JUNG
Suuresti tuntud. Palju naisi, põgeneb eksootilistele reisidele nt Alžeeriasse.
2) Jungi sarnasusõpetus.
Mille poolest kõik inimesed on üksteisega sarnased.

Esiteks inimmõistuse erinevad kihid . (ühine kõigil)

Pindmised kihid on seotud grupiga, perekond, rahvus, rassid. Sügavamal need kihid, mis ühised loomariigiga.

Õpetus arhetüüpidest – teatud ettevalmistamise süsteemid, mis on ühteaegu nii sümbolilised arusaamise ja käitumise skeemid . (~psüühhika kristallvõre, mis paneb meie mõistuse korrapärasesse süsteemi) ( Arhetüüp – justkui anum, mida inimene täidab enda mõtete ja omadustega.
Pindmistes kihtides arhetüübid - persoona, vari, paar Anima ja Animus , self (mina ise arhetüüp) (on veel neid)
Persoona- algne tähendus on mask . Tähendab inimeses seda, mida ta näitab teistele, käitub nii, nagu teised temalt nõuavad, kuidas ta arvab , mis on kasulikum ja milleks on ta kohustatud. Vajalik arhetüüp, aitab saavutada sihte ja eesmärke. Igal rollil on oma mask, ent samas on see alati tõelise mina moonutus. Eelkõige vajalik selleks, et täita keskkonna nõudeid. Et jätta soovitud mulje. Kui see mask saab inimese üle võimust , saab inimesest vaid tungide realiseerija ja rolli täitja. Ei ütle, et see on alati halb, ent oht algab siis, kui see „näo külge kinni kasvab“- käitub nii nagu roll ette näeb, 24/7.
Vari- mitte kõik asjad inimesed ei saa eluõigust- osa inimene surub maha ja ei luba endale. See moodustabki nö inimese varju. Varju soovid ja tahtmised on vastupidised inimese teadlikule minale. Vari on justkui madalam olen inimeses, tahab teha, mida me ei luba enesele. Pole tingimata negatiivne v halb. Pole kindlat pos/neg määratlust. Võib olla hävitav v purustav instinkt- inimene muutub loomalikuks ja ei kontrolli end. Samas vb ka tervendav. Mida vähem inimene varjust teadlikum on, seda tugevam see on. Igal tervel inimesel on vari. Selle vastu pole mõtet võidelda. Loomulik ja kasulik isiksuse ose. Seotud emotsioonidega. Tihti selle küljed v aspektid projektseeruvad. Inimene näeb maailma asemel iseend ja arvab, et see ongi maailm. Inimene on varju vang. Tüüpiline et inimene projektseerib oma hädad kaasinimestele. Vastandid ego ja vari. Vastandite võitlusest saab inimene energiat. Selleks et varju ära tunda- hädavajalikud on suhted teiste kaasinimestega. Selle tundmine algab paljuski projektsioonide maha võtmisest. Valuline protsess. Teadvus tõrgub varjupool vastu võtmast. Nt teraapias jõuab kriitilise hetkeni- peab teadvustama endast seda, mida vb ei tahaks.
Anima ja Animus- anima – hing ja animus- vaim. Jungil – anima- naiselik alge mehes. Naiseideeal, naiselikud omadused. Animus- mehelik alge naise. ~ igas naises elab mees ja vastupidi. Esmalt projetseerub naiselik ideaal poisil emasse. Ajas liiguvad paralleelselt. Noorel mehel vanemasse naisesse, vanemal noorde naisesse. Mehel ilmub tundmatu naisena anima. Tal võib olla korraga eri kujusid . (vastandlikud- noor/vana; püha/nõid jms). Aga samas naiseideeal mehele on terviklik. Valitseb mehe üle, tujukas, kapriisne . Meheideaal naisele võib olla osadest kokkupandud. Samuti ei pruugita alati mõista, kuna pole kindlapiiriline. Kui valitseb animus, on naine jäik, valitsemishimuline, paindumatu. Jung kohtles enda animat kui reaalset- suhtles, kirjutas kirju jne.
Self- isesuse arhetüüp. (mitte mina!). Inimene kardab varju ja animust ja animat. Ei lase neil ego üle valitseda. Ego on justkui saareke. Võitleb sellega, mis tuleneb alateadvusest. Self on keskne arhetüüp, selleni jõudmiseks on hädavajalik teadvustada oma varju ja anima/animust. Isiksuse keskpunkt, tasakaalukese. Annab inimese elule tasakaalu, eesmärgi, ühtsuse. Et jõuda, tuleb ületada vari, teada saada animus ja anima. Inimene hakkab tajuma oma ainulaadsust ja ainukordsust, - individuatsiooniprotsess. Inimene peaks jõudma oma eripära e selfini. Oma tõelisi mina leidmine. Arvab, et seda ei saa enne teha kui keskeas ; vajalik teatud elukogemused jne.
Ego- isiksuse teadvuse kese . Ainus täielikult teadlik arhetüüp. Annab elus järjepidevuse ja suunduse. Seisab vastu sellele, mis ähvardab teadust. Üritab meid veenda, et kõike peab ette planeerima ja analüüsima. Püüab olla hingeelus keskne element.
WILHELM REICH
(1897-1957)
Ukraina territooriumilt . Isa farmer ja saksa natsionalist. Nõudis lastelt koduse keelena saksa keelt, seega isoleeris lapsed ümbritsevatelt kes rääkisid nt ukraine keelt. Range isa. Ema aga oli leebe ja kunstniku hingega. Emal tekkis laste koduõpetajaga romaan, lapsed said teada ja rääkisid isale . Ema sooritas enesetapu. See jäi eriti Wilhemit elu lõpuni saatma. Ka isa suri paar a hiljem, seega jäi üksi maja juhtima.
Esimese maailmasõda hävitas tema valdused ja jäi majanduslikult ilma kõigest. Läheb laia maailma rändama. Läheb sõjaväkke ja pärast seda Viini ülikooli arstiks õppima. asub psühhoanalüüsi õppima. 1922 asutab Feud psühhoanalüütilise kliiniku. Reich on tema parem käsi.
Väga suur poliitikahuvi. Saab üsna palju kannatada selletõttu, sest ei võeta seda temalt tõsiselt. Nt psühhoanalüütikud ei armasta poliitikat ja vastupidi.
Läks seksuaalteooria rõhutamises veelgi kaugemale kui Freud . Freud keeldus talle psühhoanalüüsi tegemast, seetõttu läheb Reich Saksamaale, Berliini.. Astub kommunistlikusse parteisse. Lõi seksuaalse hügieeni kliinikuid töölisklassile. Nt õpetati, kuidas rasedusest hoiduda jne.
Oli juudirahvusest. Tekkisid probleemid. Visati välja kommunistlikust parteist ja psühhoanalüütilsielt seltsist, sest mässas liialt vastaspoolega.
Läks Taani. Saadeti välja (liiga julged ideed) ja sama kordus ka Rootsis. Vaid Norrasse jäi pidama . Seal lõi oma instituudi ja oli mitmeid aastaid. Lõpuks lahkus siiski skandaaliga. Edasi emigreerus Ameerikasse. Ka seal lõi oma instituudi.

Väitis, et on bioloogiline energia (orgooni). Lõi Orgooniinstituudi. Elusolendite energia. Lõi tehnilisi riistapuid, et seda energiat vabastada. Vastased Ameerikas olid peamiselt ravimifirmad, aga Reich ütles, et kohus pole pädev tegema otsust, kas on sobiv, sest too ei oma teadmisi selles valdkonnas. Sai 2 a vanglas , sest ei kuulanud otsust. Tema teoseid põletati, et väär ja vale.

Suri Ameerika vanglas üksildase ja unustatuna. See väljasaatmine riikidest mõjutas tema psüühikat ka. (Peeti natuke ka hulluks vanameheks)
Ütles et inimese tervis sõltub sellest, kui palju inimene suudab oma seks. energiat maha laadida. Ühiskonna parandamiseks tuleks korraldada ümber sots. suhted ning teha seks. revolutsioon .
Peetakse kehale suunatud psühhoteraapia algatajaks. Et keha mõjutamise kaudu saadaks väga häid tulemusi ka psüühiliselt. Keha soomus/raudrüü- blokeeringuelemendid. Eri keha piirkondadesse tekivad lihaspinged. (nt tekib tugev peavalu. Mingid mässavad klassid nt ja tunnid kogu aeg ja peavalu kordub). Terava lihaspinge korral keha muutub tuimemaks. Kaitsefunktsioon (kaitseb ebameeldiva aistingu eest) ja teisena muudab tuimaks – energia ei liigu, võivad tekkida kroonilised haigused. Tema teraapia mõte ongi selles, et neid pingeid maandada. Füüsilised ja spets harjutused. Kõige sagedamini tekivad pinged näo ülaosa (silmad-kulmud-laup), näo alaosa (suu- lõug ), kael- kurk -õlgade ülaosa, rindmikuosa, diafragma (ringkere alumine osa), kõhupiirkond, vaagnapiirkond.
Isiksusekäsitlus
Isiksus koosneb kolmest kihist , mis üksteisest sõltumatud. Esimene- pealispinnakiht- vale, väärastunud ja silmakirjanik. Inimese tegelik nägu on varjatud hea ja meeldiva maskiga. 2.- vahepealne e vahe kiht. Antisotsiaalne, asuvad alateadlikud tungid , nt jõhkrad, sadistlikud impulsid . Kolmas- sügav kiht e isiksuse tuum. Koosneb looduslikest ja loomulikest impulssidest, mida järgides inimene on võimeline siiraks inimlikuks armastuseks. Tuum ei saa välja tulla ja areneda, sest ühiskond on keelav ja pidurdav , et inimene peab enda tungid ja vajadused ohvriks tooma ühiskonna pealesunnitud vajadustele. Võivad tekkida neuroosid. Ideealiks oli viia kokku Marxi ühiskonna ja Freudi isiksuse käsitlus , viies ühist teooriat. Freudomarxistid.
(arvestusel- isiksusekäsitlus, soomusrüü idee, segmendid ja põhjused)
Alfred ADLER
Sündis 1870 Viinis . Rahvuselt juut. Isa kaupmees . Musikaalne pere- õde sai pianistiks, vennast viiuliõpetaja . Ise oli lauluhäälega- kas laulja v meditsiiniõpe. Haige laps. Põdes raskeid haigusi. Õppimine ja lugemine edeneski tänu sellele, et oli pidevalt haige.
Alaväärsustunne lapsena; hoidis teistest lastest eemale pigem. Lähtus sellest ka oma psühholoogias. Peeti omal ajal üheks parimaks lektoriks. Rahvusvahelise tasmega, hea suulise eneseväljendusoskusega. Pigem parem suuliselt kui kirjalikult.
Freud oli eeskujuks, sest töötanud Freudi alluvuses. Aga Freudiga ühinedes olid juba enda teoreetilised seisukohad olemas. Lahkudes Freudi sektist lahkus koos temaga veel 9. Indivudaalne psühholoogia- Adleri õpetus. Et teha vahet, kutsutakse nii. Pani palju rõhku hariduslikule sfäärile. Just õpetajate praktilisele väljaõpetusele. Oluline on töötada nende inimestega, kes vormivad kasvavate ja arenevate mõistust. Korraldasid koolides koolitusi noortele ja vanematele. Keskused koolides.
Teda on selgeimalt mõjutanud Darwini evolutsiooni teooria. Esimesed tööd käsitlevad inimeste elundite kompenseerimist teiste poolt. Jõuab alaväärsuse ideeni- darvinism inimühiskonnas alati täpselt nii ei pruugigi olla. Hiljem kohandab darvinimsi ideid, et sobituksid ühiskonda. Oluline koostöö ja ühisuse tunne- olulisemad inimarengus kui konkurents .
Teiseks on psühhoanalüüs . Ei võta omaks seksuaalteooriat. Ema-lapse suhteid rõhutab. Võtab enda teooriasse. Mõjutatud Nietzsche poolt. Võimutahe . Adler kasutab sellist väljedit nagu püüdlus üleolekule. Ei lähe kokku N-ga aga üksikisiku rõhutamine ja võimutahe- Adler räägib alati ühiskondlikust tundest, sotsiaalsusest.
Võib pidada keskkonna psühholoogiks; keskkonnaga kohanemine elu eesmärk. Ent samas liialt üldine. Inimene vajab selgemaid ja täpsemaid eesmärke. Elu eesmärk. (mõiste, mida kasutab isiksuse kujunemise puhul). Luuakse väiksemad eesmärgid, millele püüdlustes keskenduvad. Alateadlikut nt, varases lapsepõlves tekkinud. Tihti ka alaväärsustunde kompensatsioon abituse ja ebakindluse vastu. Sageli ebareaalsed või liialdatud, eriti kui alaväärsustunne on tugev. Nende põhiülesanne on kindlustada suund meie tegutsemisele. Usub, et iseloom ei ole kaasa sündinud ja need jooned kujunevadki vastavalt elu orientatsioonile.
Elustiil. Meetod(id) mida inimene kasutab eesmärkide saavutamiseks. Ühe selle osana loob inimene kujutluse endast ja maailmast. See kujutus määrab ära inimeste käitumise. Tihti mõjutavad inimesi ettekujutused, mitte alati reaalsus - ei pruugi suuta muuta reaalseid asju, aga saab muuta seda, kuidas me neid tajume.
Kujunemises on mingis mõttes inimene kui kunstnik- loominguline protsess. Nii kunstnik kui ka kunstiteos .
Eristas Nietchsest see, et ütles et inimene areneb läbi vastastoime teiste inimestega, formeerub sotsiaalselt. See ühtsustunne on rohkemat kui huvi lähedaste vastu. Sotsiaalne huvi väljendub läbi koostöö. Vaid läbi koostöö on inimene suuteline isiklikku alaväärsustunnet ületama. Uurib erinevaid kuulsaid inimesi ja leiab, et nad olid rohkem koostöövalmimad ka inimestena. Orienteeritud ühiskonnale. Selle puudumine näitab kõrgenenud alaväärsustunnet. Kui vähene koostöövalmidus teistega .
Isiksuse areng seisneb enesekesksuselt ja isiklikult üleolekult sotsiaalsele huvile ja koostööle.
Eluülesanded tuleb täita kõigil. Neid on 3 põhilist :

Töö- mitte isikliku teenistusega seotud vaid see, mis on ühiskonnale kasulik. Mida rohkem saab töötada laiemaga seotud tööga, on rahulolu suurem. mida kasulikum teistele, tunnetab enda väärtust.

Sõprus

Armastus
Arengu takistajad:

Tugev alaväärsustunne (keskendumine endale)
Ära hellitatus
Hülgamine. Ei tunne armastust, koostööd. Seotud varase lapsepõlvega.

Uuris kurjategijate elu- enamasti oldi neil lapsepõlves halvad kogemused.
Inimene areneb teistega suheldes.
Alateadlikud protsessid on ka sihipärased, teenivad elueesmärke.  kui tahad mõista inimest peab mõistma tema elustiili. Käitumine sõltub pigem tuleviku eesmärkidest kui lapsepõlve kogemustest.
Terve inimene: teiste abistamine, koostöö ja ühiskonna heaolu.
Adler mõjutas: humanistlikku koolkonda ja pereteraapia alustalasid.
Ei saanud tunnustust:
Tema suunad erinesid põhilistest suunadest, ideed olid iseenesestmõistetavad. Pole raamaatuid – oli kinni praktikas mitte teoorias.
NEOFREUDISM
E. FROMM
K. HORNEY
E. ERIKSON
Järgmine põlskond psühhoanalüütikuid.
Rõhutavad isiksuse kujunemises ühiskonna JA bioloogilist (iseloomul põhinevat) poolt.
E. FROMM
(1900-1980)
20. saj filosoof , sotsioloog, paühholoog ja ühiskonna kriitik . Pidas end ise markistiks. Oli ühiskonnakriitiline, kritiseeris kapitalismi.
Laiendab Marxilt võõrandumise ideed:

Majanduslik (kaotab kontrolli töö rahulolu üle)
Sotsiaalpoliitiline (inimesed passiivsed, nt valimistulemustega ei olda rahul)
Psühholoogiline võõrandumine ( inimsuhted , teist inim vaadeldakse, et kuidas temast kasu saada).

Mõjutused:

Idapoolne kultuur
Eksistentsialism
- Inimene on optimistlikum tema sõnul, on võime armastada, mis eritstab meid muudest liikidest.
  - Vanemlik armastus
  - Vennalik, õelik
  - Erootiline
  - Enesearmastus
  - Jumalaarmastus

Isiksusekäsitlus põhineb vajadustel, mida saab rahuldada pos ja neg teel.

Suhtlemisvajadus
+ läbi viie armamastuseliigi
-läbi valitsemise, türannia (allutamine endale)

Vajadus ületada olemasolevat (muutuste vajadus)
+loomeprotsessid
-hävitamine, agressiivsus

Kindluse, seotuse ja juurtevajadus
+sõprus, side inimestega, vendlus
-teatud rahvaste vastandmine, hullemaks seadmine.

Vajadus samastuda, olla kellegi sarnane
+samastutakse oma tegeliku minaga (Jung- Self)
- millegi väliselt etteantuga samastumine (mask)

Vajadus süsteemsuse järele
+ (kapitalistlikus ühisk raske rahuldada). Tuleb leida enda eluusk, endast tulenev ja tuleb pühenduda.
- pühendumine väliselt etteantule. (mida süsteem pakub, nt religioon )
Isiksusetüübid:

Pasiivne tarbija. Inimene, kes õgib kõike, nii vaimset kui füüsilist. Teiste suhtes kriitiline, enda suhtes nõudlusnivoo on pigem madal. Suhtub endasse hästi ka siis, kui midagi ei tee. 21saj levib aina rohkem.

Aktiivne tarbija. Ei tähenda positiivset ! Orienteerunud tarbimisele, aga kui ei saa soovitud on nõus seda ka jõuga võtma. Tunnevadki huvi eelkõige nende inimeste vastu, kellelt midagi on saada. Kõik see, mis endal, pole hea, ja teistel parem. Kadedad, kiivad, ilma kõrgemate väärtustega. Küünilised.

Säilitaja tüüp. Ei ela ise, ega lase ka teistel elada. Hoiavad kramplikult kinni kõigest, mis on olemas. Iseloomustab ka lojaalsus, pedantsus (kord ja puhtus), turvalisus, ohutus. Konservatiivsed .

Kaupmees. Vahendaja v turustaja tüüp. Elu on kui kapital , mida tuleb tulusalt investeerida. „Olen just see, keda te soovite, et ma oleks.“ Paindlikud, kohanemisvõimelised, püüavad teiste ootustele vastata. Orientatsioon ja suundumis millegi saavutamisele. Kui saavutavad, teevad enda võimekuse ja tegudega, mitte teiste arvelt.

Loov. Inimene, kes tegeleb loova tegevusega . Need, kes tunnetavad oma mina olemises, mitte omamises. Oluline on protsess, mitte tulemus.

Armastaja . Need inimesed, kes suhtuvad nii iseendasse kui ka maailma enda ümber armastuse positsioonil. Püüdlevad eelkõige inimestevahelise ühenduse poole.

Masohhist. Sõltuvus teistest inimest ja reeglitest. Alaväärsus . Üritavad vabanemiseks end välisega samastada ja identifitseerida. Surub enda vajadused ja soovid maha. Loobub iseendast ( teadvustamata dendentsid).

Sadist. Enesepiitsutaja. Tunnevad lõbu ja mõnu alandamisest, valutegemisest (vaimne ja füüsiline). Enamasti avalduvad siis, kui tekib sobiv võimalus. Nt sõjaline konflikt.

Hävitaja v destruktiivne . Need, kes üritavad vabaneda jõuetusest enda ümber ja maailmas. Suhete katkestamine ja hävitamine. „Parem ründan ise enne, kui mind rünnatakse“.

Konformist.
Erich ERIKSON
( 1902 -1994)
Sündis Saksamaal.
See, mis toimub elus, mõjutab ka põhimõisteid ja vaateid. Põhimõiste tal- identsus. Tegelik nimi on Erich Hamburg . Juudid ei võtnud omaks (kuigi juudiperekonnast). Ei olnud juudi moodi. Ka sakslased ei võtnud omaks, sest juudi perest juudi nimega.
Täiskasvanuna võtab uue perekonnanime , tuletab eesnimest.
Itaalias kuulab kunstiajaloo loenguid. Töötab Viinis, lasteaias e väikeses koolis. Kool, mis loodud Freudi patsientide laste jaoks. Puutub esmakordselt kokku psühhoanalüüsi ja selle ideedega. Huvitub. Arvab, et leidis, selle, mida otsis. Isikliku ja professionaalse identiteedi.
Pole kõrgharidusega. Sellegipoolest Harvardi auprofessoriks.
Väidab, et isiksuse areng toimub elu lõpuni. Jagab elu perioodidesse. Mille iga perioodi keskmes on arengukriis , mis tuleb ületada. Arengutasandeid on kokku 8. Kriisi saab lahendada positiivselt ja negatiivselt. Vastavalt lahendusele on 2 arengusuunda.
Esimene hõlmab aega sünnimomendist 1,5 a. Usaldamine. Kas keskkond on nende jaoks sõbralik v mitte? Kas seda saab usaldada , kas ta pakub neile vajaminevat? Halb- laps muutub keskkonna suhtes umbusklikuks. Isiksuse omadused kaasnevad sellega. Muutub enesessetõmbunuks. Inimisiksuse algpõhi. Isiksuse areng omavahel seotud ja järjepidev. Esimese negatiivsed mõjud kanduvad edasi teistesse.
1,5- 3. eluaasta . Autonoomsus ( sõltumatus ) ja häbi või kahtlustus, ebakindlus . On palju olukordi , kus vajab kaitset v suunamist. Sõltumatus saavutatakse siis, kui selles vanuses lapsi julgustatakse, kahtlus endas võib tekkida siis, kui neid liigselt piiratakse ja kontrollitakse. Liigne julgustus- muutub üleolekuks.
3s etapp hõlmab ajavahemikku 3-6 eluaastat. Algatusvõime e initsiatiivikus vastandub süütundega. Initsiatiivi tekkimine isiksuses sõltub sellest, kui edukas on laps. Tema tegevus rollide proovimises ja katsetamises. Initsiatiivikus- eduka praktika tulemus. Vähe- last üritatakse liialt kaitsta; teisalt karistamishirm- last karistatakse ja valestimõistmine. Kui karistatakse väikeste asjade eest, nt arstimäng ja riidest lahti ja vanemad tabavad , võivad shokist ette kujutada igast asju. Karistamine võib pidurdada tulevikus julgust võtte riske ja iseseisvust.
Neljas on 6-12 aastad. Töökus ja usinus vastandina alaväärsusele. Toimub kooliminek, suur muudatus . Senine vabamänguline tegevus asendub koolitegevusega. Arenevad kiirelt sotsiaalsed suhted jms, nt õppimisoskused ja ka lihastegevus, kordinatsioon . Kui täiskasvanud ei õhuta piisavalt, tekib alaväärsus ja ebaadekvaatsuse tunne. Kas loobutakse pingutamast v toimub tuim allumine huvita. Ilmneb fakt ’olen see, mida õpin’. Oluline punkt kohusetundlikkuse ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Peaks tekkima himu olla edukas ja saavutada. Kui ei teki, on raske seda täiskasvanuna tekitada.
Viiendas etapis (murdeiga; 12-18) on märksõnadeks identideet ja rollisegadus, identideedi hajusus . Küsimused enda kohta hõlmavad endas sotsiaalseid, töölisi ja religioosseid rolle. Kaks kriisi- identideedi ja enne seda ka suhetekriis. (tujukus, üliemotsionaalsus jms). Siiski see kõik on vajalik. Selles eas ei idealiseerita vanemaid. Ilmnevad negatiivsed omadused ja olud. Teiseks selles etapis võimalik teatud asju parandada. Toimub ühe identideedi mahajätmine ja asendamine täiskasvanu identideediga lapse oma. On võimalik negatiivseid vigu ja asju paranda, mis eelnevalt on aset leidnud. Kaasaegne ühiskond takistab selge ja püsiva identideedi tekkimist inimeses, mitte nagu vanasti, kui oli kindel, mis elus edasi saab. Tänapäeval segadus .
Kuues periood- 18-30 e-a. Intiimsus e lähedus versus isolatsioon ja eraklus (ERAKLAD). Pühendatakse lähedaste suhete loomistele teiste inimestega. Kui ebaõnnestub, põhjustab hirmu, üksindustunnet. Kui lahendatakse edukalt, peaks inimene olema võimeline looma suhteid, mis on lähedased. Õpitakse väärtustama sõna „meie“. See eluetapp nõuab riski võtmist ja koostööd. Inimesed, kes ei suuda, tunnevad end ajajooksul isoleerituna. Partneri leidmiseks peab olema eelneva perioodi identsuskriis positiivselt lahendatud .
7s etapp on küps täiskasvanuiga. 30-65 e-a. Generatiivsus ja stagnatsioon . Generatiivsus on inimese panus ühiskonda, perekonda ja töösse. Kui on need asjad korras, põhjustab positiivseid tundeid. Noorema põlvkonna toetamise periood. Stagnatsioon ja negatiivsed elamsused viivad kasutuse tunde tekkimise ja rahulolu, väärtustamise puudumiseni. Inimene tahab tunda, et teda vajatakse. Hoolimine ja hoolitsemine. Raskused pereelus , suhetes, kutsetöös. Võivad hakate iseennast hellitama, jutskui oleksid iseenda lapsed.
Kaheksas etapp. Ajalist lõppu ei saa anda. Egoterviklikkus v minaterviklikkus. Meeleheide, ahastus . Vanaduses tunne, et elu saab otsa. Elus olnud nii hea kui halb esimesel juhul genereeritakse tervikuks. Võib kahetseda, aga nii see on, enam nkn ei muuda. Teine pool jlle kaasneb lõputu kahetsemine , tunne, nagu elu oleks valesti elatud v raisatud. Ühendab inimese sünnipärased soodumused ühiskonnas toimuvaga.
Varem öeldi, et sots areng lõpeb noorukieas, ta väidab, et ka täiskasvanuna. Pole tema teooriat katsetatud.
Karen HORNEY
Koges lapsena võõraid maid, keeli jms. Kultuuridevaheline võrdlev uurimine . Peetakse ka üheks feminismi edasiviijaks psühholoogias ja naisküsimusega tegelejaks. Neuroos - inimene kujutab teatud situatsioone v olukordi ette. Inimene häirib ennast oma ettekujutusvõimega end ise.
Oli Freudi innukas jünger, pärast tolle surma hakkas kritiseerima. Et isiksuseareng pole vaid bioloogiliste faktorite määratud vaid palju ka sots tegureid. Freudi seks teooriale asemele pakub, et inimene sünnib ja juba siis on rahutus v ärevustunne.
Neurooside ravi. (Neuroos- inimene kannatab kujutluste v fantaasiate tõttu). Tekivad kahe juhtiva tendentsi tõttu- inimene püüdleb alati turvalisuse poole ja teisalt püüdleb oma vajaduste ja soovide rahuldamise poole. Inimesed valivad mingi käitumistüübi. On 4 võimalust käitumises:

Neurootiline püüdlemine armastuse poole. Läbi selle püütakse saavutada turvalisust, kaitstust.

Neurootiline võimupüüdlus. Sageli seotud hirmu ja vaenulikkusega teiste inimeste vastu.

Püüd isoleerida end teistest.

Omaenda abituse tunnistamine.
Elu lõpus leiab et 3 käitumisviisi siiski ja 3 inimtüüpi :

Teiste inimeste suunas/poole – järeleandlik tüüp

Teistest inimestest eemale – eemalehoidev

Teiste inimeste vastu – agressiivne
Need 3 tüüpi seostuvad tervete inimestega. Tuleb vahet teha tervete ja haigete inimeste neuroosidega. Eristab põhiliselt see, et terve inimene annab endale aru, teadvustab, mida teeb. Haiged ei teadvusta endale. Tervete in neoroose nim sageli situatsioonilisteks neuroosideks. (Kui muutub, seetõttu situatsioon). Haigetel jääb pärast olukorra möödumist situatsioon püsima.
Inimesel on mitu minatasandit. On ideaalmina – milline inimene end ideaalis kujutab. Teisalt tegelik e reaalne mina. Kui nende erinevus on väga suur, tekivad paljud tugevad neuroosid, kogu teraapia ja aitamine põhinebki kahe mina erinevuste vähendamises.
ERICH BERNE
( 1910 -1970)
Kanada psühholoog . 20 saj üks populaarsemaid inimese käsitlusi. Põhineb läbi suhtlemise ja inimsuhete. Lihtne ja arusaadav teooria. Kasutati nt isiksuse videotreeningute läbiviimisel.
TA- transaktsionaalne e suhtlemiskäikude analüüs. Põhineb mõneti ka ajuuringutel.
Mina-tasandil on suhtlemine . Neid tasandeid on kokku 3. Laps, vanem ja täiskasvanu. Lapse tasand tekib kõige enne- kõrge emotsionaalsus (pisarad ja naer vahelduvad kiirelt, järsud muutused hääletoonis, näoilmete kiire vaheldumine ). Mängulisus, uudishimulikkus, fantaasia elav olek, impulsiivsus . Samas abitus, arglikkus jms. Olemas kõigis inimestes. Tekib vanem tasand. Osaliselt tekib juba lapseeas . Hakkab matkima vanemate käitumist ja tegemisi. Kas või imiteerib neid mängides. Hõlmab mõlemat poolt- sisaldab käske, keelde ja reegleid, samas osaliselt ka siiski lapselikkus . Vanemlik käitumisviis. Sageli seotud autoriteetse väljenduslaadiga. Inimene selles tasandis seab end sageli õigusemõistja rolli. Puuduseks on autoriteetide ületähtsustamine ja jäik hoiak, mõtteviis. Vähene enesekriitika. (Tohib/ei tohi, peab). Ei saa aga öelda et üks tasand oleks halvem v parem kui teine. Juba lapseeas aga harjutatakse vanema rolli, et lapseeas oleks kergem üle võtta. Teiseks pole võimalik ette kujutada kellegi õpetamis v treenimisprotsesse, kui üldse vanemlikku tasandit ei kasutata. Viimasena tekib täiskasvanutasand. Pole seotud mitte täiskasvanuks saamisega vaid mõtlemisprotsesside arenguga. Sisaldab endas ratsionaalset käitumist ja emotsioonivaba. Kaine , analüütiline ja faktidel põhinev suhtlemine. Ametialased suhtlemised sel tasandil. Rahulikkus, kõrge enesekontroll, kalkuleerivus. Miinustena nt vähene emotsionaalsus tundub kuiva ja kalgina. Võib ka detailidesse kinni jääda. Hakkab tekkima ajaliselt u siis kui mõtlemine hakkab oluliselt muutuma . Meie kultuuris koolimineku aeg.
Paralleelne suhtlemiskäik- vastused ja küsimused ühtede tasandite peal.
Teisalt. Võib olla ülevalt alla suhtumine. Ristuvad TAd. Nt keegi müksab kedagi ja mõlemad on et ää tropp sinu süü.
Kolmas- vahetavad infot omavahel. Tegelt aga lisainfo - varjatud suhtlemiskäik. Nt flirtimine.
ISIKSUSEJOONTE TEOORIA
Inimesel on olemas püsivad iseloomujooned, sõltumata olukordadest. Läbi nende saab inimesi iseloomustada. Nt rääkides kolmandast isikust kasutatakse kindlaid omadussõnu. Selle all mõeldakse, et need jooned iseloomustavad seda, on püsivad. Pidevalt iseloomustavad. Neid teooriaid mitmeid erinevaid. Ka kõige popim isiksusekäsitlus on nendega.
Näiteid:
Esimesena tuli sellega välja Ameerika psühholoog Gordon Allport . Tema selline lähenemine on tänapäevalgi isiksuseuurimise viisides põhiline. Hakkas uurima keele kaudu (-lingvistiline lähenemine). Kui keeles on tekkinud sõna inimese iseloomustamiseks, et kui on olemas ja tähistab midagi, on see reaalselt olemas. Kogus inglis. k. sõnu, mida võib kasutada iseloomustamiseks. Sai u 18000 sõna. Sünonüümidega, ilma sai üle 4000. Omadusi inimese iseloomustamiseks jagatakse 3 gruppi tähtsuse järgi:

Kardinaalsed isiksuseomadused . Teised isiksuseomadused sellele allutatud. Üks võimukas

Tsentraalsed jooned. Rohkem kui 1, 5-10. Kesksed . Iseloomustavad tavaliselt inimest.

Sekundaarsed. Sõltuvalt olukorrast ilmnevad. Ei ole eriti tugevad, ei kasutata tavaliselt iseloomustamiseks.
R. Cattell
Võttis appi järgmise etapi- statistilised meetodid. Analüüs. Otsene seos kui on korrelatsioon . Leidisd teatud omaduste gruppe, isiksusefaktorid. Neid võib grupeerida . Faktor ongi grupp. Seotud omavehel omadused. Arvutas, palju selliseid gruppe olla võib. Neid oli tema arvutuste järgi 16. Tegi oma küsimustiku. Cattelli 16 pf testiks (pf- isiksuse faktor). Omadused taandatavad numbrilistele omadustele.
H. Eysenck
Inimest saab iseloomustada ka kahe faktoriga- neurootilisus ja intelligentsus .
TEOORIATE + = annavad selge ja sirgjoonelise selgituse inimese käitumise kohta, lasevad inimestel end võrrelda. Inimestele meeldib alateadlikult end teistega võrrelda, see annab aluse.
TEOORIATE - = 1)puudub omavaheline üksmeel- mis on siis tähtsamad faktorid ? Palju? 2)Rohkem konstanteerivad fakte, ütlevad, et nii on. Nad ei seleta, kuidas see tuleb?
Populaarsem tänapäeval on (kaasaegne) Suur Viisik. On leidnud kinnitust erinevate kultuuriuuringute kaudu. Et omadused tulevad kultuurist. Saadud keelelise uurimise baasil.
Ocean - 1)ekstravertsus ja introvertsus (E). 2)Teine sotsisaalsuse faktor (A) inimene on sõbralik, heatahtlik , omakasupüüdmatu. Sümpaatne. Teisalt nende vastandid. 3)Meelekindlus ja teadlikkud (C- conscious ). Kompetente, organiseeritud, kohusetundlik. 4) (N) Neurootilisus. Emotsionaalne stabiilsus. Kui kõrge, siis ärevil ja masendunud. 5)(O); avatus kogemustele . Uudishimu, kujutlusvõime, intellektuaalsus, jms.
Uus ja väga popp teooria. On avastatud, et need 5 faktorit võivad vahel osutuda statistiliseks fenomeniks. Tulevad suurte gruppide korral välja. Aga nt üksikul inimesel ei pruugi need ilmneda. Küss- kuidas saaks seda kasutada valikute tegemisel. Teisalt nende väljaarvutamisel on arvestatud lineaarseid korrelatsioone. E üheseid, esmaseid. Üks omadus sõltub teisest. Aga isiksuse pole asjad nii lihtsad. Omaduste omavaheline mõju võib olla märksa keerulisem. Võib olla nt 3 tasemeline, mitte nagu lihtsalt. Neid aga see teooria ei arvesta. Viimasena on miinuseks see, et paljude meelest eksib põhilise asja vastu, mida psühholoogias ei tohiks teha- ei tohiks uurimisel jagada omadusi kategooriasse hea/halb. Siin ilmneb, aga mõned on positiivsemad kui teised. Ei tohiks eelistada ühtesid teistele.
60ndatel, kui see välja tuli, oli psühholoogias esindatud ka suund, mis väitis, et isiksust kui fenomeni polegi olemas. Pole püsivaid jooni ja omadusi, mida saab inimese iseloomustamisel kasutada. Joone ilmnemine sõltub sellest, milline on olukord. Küsimus tegelikult statistikas. Suurte korduste arvu korral, kui inimene 1000 korda olukorras 980nel korral ühte moodi, siis ka 1001 käitub nii nagu muidu. On kalduvus käitude rohkem mingit moodi. Statistika järgi oleksid olemas umbes püsivad omadused. Inimesed erinevad üksteisest. Nende erinevuste hulk on tohutult suur. Millised erinevused on siis omadused?
HUMANISTLIKUD ISIKSUSETEOORIAD
CARL ROGERS
Et isikust vaadeldakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Isiksus tekib elutegevuse käigus. „Inimene on oma loomupoolest hea“. Selle all mõeldakse edasipüüdlevat ja arenguvõimelist persooni.see püüe areneda ja kasvada, end täiustada, on omane ka teistele elusorganismidele.
Need teooriad hakkavad tekkima 20saj 30ndatel. Eriti popid 50- 60ndad . Suuresti mõjutanud erinevaid valdkondi, eriti sotsiaalpsühholoogiat, erinevaid teraapiad ja ka juhtimisteooriaid ja isegi religiooni ja usu sfääris tekitanud uusi lähenemisviise (väljaspool psühholoogiat). Esmaseks autoriks peetakse Carl Rogersit.
Teine esindaja ka nt Maslow. ( püramiid ).
Rogers elas 1902-1987. Nim kliendikeskne teraapia v patsiendile keskendunud teraapia. Uus suund. Tema idee oli, et põhiline inimolemuse osa väärib usaldust ja on hea alge. tuleks toetada ja kasvab nii automaatselt õiges suunas. Kõik ei lase sellel välja paista.
Pühendunud religioonile, ise on seda kirjeldanud oma pere usklikku õhkkonda „Teised inim peavad ennast üleval väga taunimisväärselt, mis meie perele ei sobi. Paljud neist mängivad kaarte, käivad kinos , suitsetavad ja tantsivad, joovad jms, mida isegi nim ei tohi. Seetõttu tuleks neisse suhtuda üleolevalt, neist eemale hoida ja elada kristlikku elu oma peres.“  üksildane lapsepõlv tal. Seetõttu aga koolis hea õppur, tegeles teadusega juba varem. Püüdis inimeste maailma asendada teadmistemaailmaga. Ei mõistnud väga inimestevahelisi kontakte. Suurem muudatus tekkis ülikoolis, kuhu läks õppima usku, teda saadeti aga rahvusvahelisele konverentsile Hiinasse, kus eri maade tudengite ettekanded jne, sealt tagasi tulles toimus temas pöörduv muudatus. Loobub teoloogiaõpingutest ja asub õppima psühholoogiat. Leidis, et inimestele saab kasulik olla ka väljaspool religioonisfääri.
Läks tööle praktilise psühholoogina, töötas 12 a järjest lasteabi keskuses . Selle jooksul loobki oma suuna. Ilmub raamat 39ndal. Võtab tööaastad kokku, raamat avadab suurt tähelepanu. Paljud psühholoogid alustavad õppejõuna ja pole praktikat, aga tal on kõik etapid läbitud.
Elu lõpul, 87ndal külastab Moskva riiklikku ülikooli (NL aeg). Tema on liberaalne ja vabameelne. Vabaduseidee ja valikute toetajana võetakse teda vastu kui jumalat.
Põhitoes ongi see kliendikeskne... seal ütleb välja uudsed käsitlused nii isiksuse kui teraapia kohta. Kliendikeskne teraapia- pöörab vana traditsioonilise suhte vastupidideks. Enne oli nii, et terapeut juhib teraapiaprotsessi ja klienti (küsimuste jms). Temal aga klient määrab suuna, tempo jms, terapeudi ülesanne on sellega kaasa minna, ei tohi olla direktiivne ja suruv oma ideedega.
Inimesel saab alguse eneseteostus , mis tema meelest kaasasündinud tung, paratamatu osa inimese iseloomus. Elu mõte on pidev isiksuseareng. Nt tammetõru- võib kasvada suureks tammeks, kui viljakas mullas. Et ka inimene võib areneda heaks jms, kui saab korralikult areneda. Inimene väärtustab automaatselt positiivset toetust ja tagasisidet. Neuroose tekitavad tegeliku ja ideaalmina suured erinevused. Teraapia suunatud et paindliku enesehinnanguga väheneks see erinevus.
Terve isiksus:

Avatus kogemustele. E võime aksepteerida reaalsust, k.a. enda tundeid. Tundetu inimene ei saa end tunnustada.

Võime elada olevikus, sest see on ainus olemasolev reaalsus

Eneseusaldus. Organism teab, mis talle head. Hea on see, mis toetab eneseteostust.

Vabadusekogemuse. Vabaduse tunne ja vastutus oma tegevuse eest

Loovus . Kunst , armastus, suhted. Inimene teostab läbi loovuse iseennast.
See teooria mõjutas ka nt haridussüsteemi. Nt igasugused vabakoolid ja nende ideed. Hinneteta koolisüsteem pole aga motiveeriv. Kuna kui kogu ühiskond ühtede reeglitega, on raske tekitada koolis teistsugust tunnet . Parem maailm hakkas juba inimese enda muutmisest.
Inimesed kasutavad enesemääratluseks kogemust. Igal on oma unikaalne kogemuse väli – kordumatu. Sisaldub kõike, mis käesoleval hetkel organismis toimub ja mida oleme võimelised teadvustama. Nt aistingud , tajud, sündmused. Inimene ei pruugi teadvustada kõike, aga oleks võimeline kui sellele tähelepanu juhiks. Kogemuse väli on piiratud nii bioloogiliselt kui psühholoogiliselt, pööratakse tähelepanu neile, mis seotud nende turvalisusega. Suur osa jääb teadvustamise alt üldse välja. Siit saabki alguse self (isesus, inimese omanäolisuse telg , mina ise). Võrreldes paljude teiste samade terminitega, ei mõtle ta seda kui muutumatut vaid pidevas muutumises ja arengus. Sõltub olukorrast. Inimesel on võime kasvada, muutuda ja areneda. Põhineb oma kogemusel ja ka tuleviku ootustel.
Igal inimesel on olemas ka ideaalmina- milline inimene tahaks kõige rohkem olla, mida kõige rohkem väärtustab. (võivad tekkida neuroosid). Mida suurem vahe tegeliku ja ideaali vahel, seda suuremad neuroosid. Iseenda võtmine sellisena, kes sa oled, selle asemel, kes sa tahaksid olla, on terve inimese tunnus. Ei peaks võtma ennast ideaalmina kontekstis.
Kongruentsus ja inkongruentsus. Tähendab kokkulangemist, ühildumist. Isiksuses ühilduvad see mida inimene väljendab, kogeb ja teadvustab- langevad kokku kogeme- väljendame- teadvustame. (1). Tema puhul on tunda idafilosoofiate väljendumist, nende mõju. Nt enda vajadust kohe väljendada. || Tekivad erinevused selle vahel, mida kogeme, väljendame ja teadvustame. (2) et käitumine ja teadvustamine ei ole ühesugused, nt ütled et oo on huvitav ja ma olen erk, samal ajal haigutad.
-->Psühhoteraapia tegeleb inkongruentsusega. Aidata reaalsust teadvustad, väljendada oma tegelikke mõtteid, tundeid. Teised tajuvad neid kui valelikke ja ebasiiraid. Ei pruugi aga teadlik teesklus olla. Inimene võib seda tunda ebakindlusena. Selline lõhe võib olla nii suur, et inimene ei suudagi funktsioneerida.
Enese aktualiseerimine- inimloomuse omadus. Eluslooduse v organismi seaduspära , mis paneb meid liikuma suurema kongruentsuse poole. Kõigile elavale iseloomulik. Püüd saada iseseisvaks, arendada omadusi, mis suurendavad organismi kordumatust ja iseseisvust. Kaasasündinud tendents pole väga tugev vaid pigem kaasasündinud hääl. Nn kaitsemehhanismid võivad selle enda alla matta. Teraapias püütakse seda üles otsida.
Maailma paremaks muutmine saaks alata iseendast ja enda paremaks muutmisest. Alt üles.
FRITZ PERLS (Frederick) (1893-1970)
Geštaltteraapia looja.
Geštalt - see tekkis temal 20nda saj teisel poolel, tähendab kuju, kujundit või tervikut . Saksa geštalt püüdis seda ideed viia tajusse ja sealt edasi, Perls aga kannab selle isiksuse arengusse ja kujunemisse sisse.
Psühhoanalüütilise haridusega.
Olemasolevate asjade kombineerimine. Eelkõige on selle teraapia tekkimist mõjutanud eksistentsiaalne filosoofia. Tunda ka psühhoanalüütika mõjusid ja Wilhelm Reihi teooriat.
Raske lapsepõlvega. Pole väga palju teooriat- suhteliselt praktiline õpetus.
Tavaliselt grupiteraapias keskendutakse ikkagi ühele inimesele.
Figuuri ja fooni vahendamine . ( Figuur - tähelepanu keskendub). Kui kõik saab rahuldatud, tekib tervik ja uued vajadused. Grupitreeningus üks inimene korraga. Kuuma tooli meetod(hot seat )- üks liige pannakse keskele tooli ja hakkama rääkima iseendast(probl. mõtted), tool pole füüsiliselt kuum, aga toolil olev inimene saab tähelepanu(tekib ärevus /pinge-läheb palavaks). Ülejäänud liikmed on fooni rollis. Figuur on toolil. Taust on nagu katalüsaator (kiirendab reaktsiooni).
Kuum tool on üks sagedasemaid meetodeid, mida kasutatakse. Inimesel peab seal olles lugu valmis olema, mida ta rääkida tahab. See kasvab välja tihtipeale dialoogist terapeudiga.
Peale selle kasutatakse palju ka emotsioonidega tegelemist. Seetõttu osadele inim ei sobigi see teraapiasuund üldse- emotsioonid on paljudele natuke hirmutavad, neid ei lubata endale ja ei lähe sellesse protsessi sisse. Emotsioonidega tegelemine toob aga suuri muudatusi inimeses endas. Tänu tugevatele emotsioonidele ja nende teadvustamisele, võidakse saavutada kiireid muudatusi. On vaja, et terapeut oleks kogenud ja pikajalise praktikaga. Grupis hea, sest inimestele kasulik näha teiste tugevaid emotsioone.
On nn lõpetamata asjad, mis seovad energiat, ei lase tekkida gestalti-tervikut ja seda minna lasta. Tihtipeale on lõpetamata asjad seotud asjadega nagu nt lähedaste kaotus- emotsioonid, mida pole võimalik tagasi saada. Osasid on võimalik saada, nt tööalane konflikt. Taastada jutt. Aga on võimalik teha jutuajamine ära kujuteldavalt. Nt kuumas toolis pannakse inimesele ette teine tühi tool ja palutakse selle kujuteldava isikuga teha dialoogi. Et „Mida sa tahaksid talle öelda?“ Palutakse ka rolli vahetada- olla teine inimene. Inimene peab nö enda sees dialoogi.
Geštaltteraapias püütaksegi selliseid dialooge tekitada.
Inimene peab välja elama reageeringud ja tunded (põhjustavad probleeme). Nt naisel probleemid mehega- nt minevikus on kogunenud meessoost isikute vastu väljaelamata tundeid. Minevikusuhted mõjutavad olevikusuhteid. Ja selle teraapia point ongi et minevikutunded saaksid tulla tulevikku, välja elatuks.
Teadlik olemine v teadvustamine ja olevikule keskendumine. Pmst kõigi teraapiate põhiidee, mille poole püütakse erivahenditega jõuda. Et tervikut saab muuta siis, kui teadvustad kõiki osasid. Kui tahab muutusi, peab teadvustama ka seda osa, millega rahul ei olda.
Polaarsus (vastandid). Arvatakse, et inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride. Inimene armastab kahendsüsteemis mõelda ja asju tunnetada (meie, nemad). Arvatakse, et ka isiksus on nii organiseeritud. Inimene kogeb vastandlikke tundeid. Läbi selliste paaride maailma tunnetamine aitab eri asjade vahel paremini piire välja joonistada. Nende teadvustamisel teadvustab inimene ka oma soove.
Geštaldis kasut seda nt: grupp- kuum tool, teised hakkavad ütlema talle seda, milline ta ei ole. Ja inimene nt tunni jooksul üritab mängida oma vastandit. Sageli mõistetakse, et igapäevaselt käitutakse vb sarnaselt.
Kaitsemehhanismid. Püüab nt pingettekitavat kontakti vältida. Suuresti ongi kaitsemehhanismid kontaktist hoidumise meetodid, mida inimene elu jooksul omandab. Võivad nö sisse lülituda suvalistes olukordades.

Introjektsioon . Ilma struktueerimata ja kriitikavabalt võetakse teiste arvamusi ja uskumusi omaks. Allaneelatud tõde lapsepõlvest võib mürgitada isiku elu- ei sobi nt enda elu ja stiiliga üldse kokku. ?????????????????????????? PALJU MATERJALI PUUDU---- SEGADUS

Obama- Mina niisama kitliga ^^ Mina niisama suppi keetmas. Mina niisama kodutuga  MINA pesupäeval. Obamal on orks  lallalalaaaa Hulgaliselt harjutusi. Aitab .

PS- Arvestusel. Retroflektsioon. Inimene teeb endale seda, mida tahaks teha kellelegi teisele. Või teeb iseendale seda, mida ootab, et keegi teine talle teeks . Mitteverbaalsed ilmingud nagu õõtsutamine v silitamine ongi see. Sageli aga agressiivsus, mis pööratud enda vastu. Kui ei saa seda väljendada, pöörab enda vastu nt. (Väike laps- suur õde teeb liiga, ei saa vastu teha, hammustas end viha tõttu). Uurib kaitsemehhanism seda, et mida teeb ja miks.

Hämamine . (deflektsioon). Väga selge ja ilmne kontakti hajutamine tavaliselt ebameeldivas v hirmuäratavas olukorras. Tehakse nägu, et midagi polegi juhtunud, üritatakse nalja teha, et pole justkui ebameeldivust. Kasut huumorit, küsimusi jm. Tähelepanu hajutamiseks ebameeldivast aspektist . Enamasti kuulub sinna hulka ka vestlusteemade hajutamine. V asjasse mittepuutuvaid kommentaare.

(vb oli veel miski vahepeal ) Konfluents. Piirihägustumine enda ja grupi/keskkonna vahel. Pole konflikte. Toimub individuaalsuse arvelt. Et ei tekiks konflikte vms. Inimesed, kellel suur vajadus tunnustust saada.
Pole võimalik saada välismaailmast ressursse, siis peab küps inimene leidma need endast(nt. Noor inimene hakkab ise elama, vaja leida elatusallikas, pole välistoetust, vaja leida välisressursid.) mõeldakse vaimset küpsust, valmis võtma vastutust ja tegema valikuid .
Mõtlen sellele, et ei oska uisutada-tegelikult pole seda piisavalt tahtnud(nt. Mängin hoopis pilli). Pole sellega lihtsalt piisavalt tegelenud, kui kasutaks seda ressurssi, siis saaks selgeks. Kui midagi ei oska, siis tuleb mõelda, kas olen seda piisavalt tahtnud, sellega tegelenud, seda valinud.
Üks pikk teema, erineb teistest isiksusekäsitlustest, tegeleb isiksusehäiretega (raamat, aga seda ei arvestata!!! F. Riemann „Hirmu põhivormid “)
Kirjutame eneseanalüüsi Riemanni isikukäsitluste kaudu(kui loed ühte raamatut)
F.Riemann
(1902-1979)
Parim psühho raamat, mis eesti keelde tõlgitud. Läheneb isiksusele läbi hirmude. Miks hirmud ? Mis nendega toimub? Hirmud on elu osa, osad teadvustavad, saavad hakkama, teised ei teadvusta, kui ei mõtle neile, siis on ikkagi olemas. Hirmud on kaasajastunud. On ka selliseid, mida suurem osa inimesi kogeb, globaalsed hirmud. Spetsiifilised hirmud. Seotud elutingimuste, pärilikkuse, aga igal hirmul oma arengulugu : põhjus ja kuidas edasi arenevad.
Kui inimene saab hakkama, siis hirmud ei pärsi isiksusearengut, vastasel juhul areng toppab. See millega hakkama ei saada, tekitab hirmu, ka uus ja tundmatu.
Igas vanuses läbitakse teatud arengusammud koos nende juurde kuuluvate hirmudega-normaalsed hirmud (nt. Laps teeb esimesed sammud, läheb lastaeda, kooli. Töö, elukoha vahetus, lapse sünd jne. Uued kogemused). Vanuse ja arenguga seotud hirmud, nende ületamine vajalik, et edasi areneneda.
Spetsiifilised hirmud(isiklikud) nt. Kardab ämblikke, hiiri , üksiolekut, rahvahulka. Kõigi hirmude hulgas on põhihirmuvormid- kõik teised hirmud taanduvad sellele. Kõik hirmud tulevad põhivormidest:

Hirm sõltuvuse ees( loobuda oma minast, saada kellestki/millestki sõltuvaks)

Hirm jääda üksi (olla isoleeritud, üksi, mahajäetud, seotud ka iseendaks saamisega. Mida rohkem on inimene tema ise, seda rohkem vastandab teistele, mida rohkem oma arvamusega arvestada, seda raskem sulanduda massi, mida suurem erinevus, seda suurem vaen, mida rohkem isiksus, seda vähem kuulud massi, loobutakse iseenda arengust, et sulanduda massi)

Hirm muudatuste ees( muudatus- ebakindlus, kaduvus )

Hirm paratamatuse ees(vabaduse puudumine, millegi lõpliku olemust)
Kõikides on need olemas, aga mõni hakkab domineerima ja vastavalt sellele erinevad isiksusetüübid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 19 lk · .docx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mmeelii Õppematerjali autor

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA ISIKSUS PSÜHHOLOOGIA

Sarnased õppematerjalid

doc

Psuhholoogia.

9) Destruktivist. Hävitaja Inimtüüp, kes püüab vabaneda jõutusest maailma eest, seda maailma hävitades. Püüab ise hävitada maailma, kui maailm tema ära hävitada. Suhete katkestamine jne... Käitumine saab alguse lapsepõlvekodust, kui on tegemist vägivaldse koduga, parim kaitse on rünnak. 10) Konformist- massiin., oma hinnangud ja arvamused surub tahaplaanile, arvab nii nagu enamus, väiksem oht konfliktidesse sattuda. 12. Humanistlik psühholoogia. Rogers Igal inimesel unikaalne kogemus, mis toimub organismis käesoleval hetkel, mida on võimalik teadvustada. On asju mida ei teadvusta, aga on võimeline. Sõnad samamoodi seotud tegevusega nagu maakaart aladega. R.-i self on pidevad muutumises Tema `self' põhineb möödunud kogemusel, reaalsusel ja tulevikuootustel. Sellega seonduvad erinevad mina-d. Mida suurem erinevus minade vahel seda rohkem haigusi ehk neuroose.

Psühholoogia

doc

11. klassi konspekt

Psühholoogia

odt

Psühholoogia arvestus - secunda

Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb

Psühholoogia

doc

Psühholoogia eksami materjal

Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suuremaid masse igapäevaselt huvitab. 20. sajandi alguses hakkas isiksusepsühholoogia teadusena tekkima. Selle põhjuseks oli Esimene maailmasõda. Nimelt avastasid psühholoogid, et rindele on sattunud terve hulk selliseid inimesi, kes psüühiliselt varisevad sellises olukorras kokku. Need, kelle närvikava või psüühika ei pea vastu sokk, hüsteeria vms. Tekkis küsimus, et kuidas vältida, et sõjaväkke ja rindele ei satuks selliseid inimesi, kelle närvikava ei pea sellele vastu. 20. sajandi alguses hakatigi uurima noori mehi. Töötati välja esimesed testid ja

Psühholoogia

docx

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS

1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3

Psühholoogia

docx

Psühholoogia - isiksus

Animus on tugev isiksus, aga koosneb tükkidest. Algeid võib ära tunda vastassugupoolega suheldes. Self kõige olulisem, annab tasakaalu ja eesmärgid jne. Selle tunnetamiseks elukogemust vaja. Inimene peab leidma oma individuaalsuse, tuleb ületada mask ja varjust teadlikuks saada ja Aast. Ego teadlik ja teadvuse kese. Seisab vastu kõigele, mis teadvust ähvardab. Kogemuste baasil kujuneb. 7. Adler Individuaalne psühholoogia, kasutas mõistet alaväärsuskompleks. Võtab üle lapsepõlve osa isiksuse kujunemisel ja unenägude tõlgendamise. Toob sisse mõiste ühiskondlik tunne, erineb võimutahtest. Põhimõisteks on alaväärsus ja see on seotud selle kompensatsiooniga. Esimene teos kõneles organite mittetäisväärtuslikkusest, tugevamad püüavad nõrgemaid kompenseerida. Kõikidel on olemas alaväärsuskompleks. Tugev alaväärsus on pidur, aga muidu ei pruugi see negatiivne tunne olla

Enesejuhtimine

doc

Psühholoogia - isikud

Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9

Psühholoogia