Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Psühholoogia arvestus - secunda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis selle põhjustas ?
 
Säutsu twitteris
Pilet 1
Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. „Suur viisik “.
Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi.
Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum.
Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike.
Allport 'i isiksuseteooria
Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel.
Cattell
Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb. 16 olid sõltumatud.
Eysenck
Arvas , et isiksust saab määrata kahe faktori järgi. Faktor on omaduste grupp, mis on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist, nt. Ekstrovertsus- introvertsus , stabiilsus-mittestabiilsus.
Isiksusejoonte teooriate miinused on, et nad pole üksmeelel ning ühisosa on väike ning nad ei seleta midagi, vaid sildistavad. Plussiks on võimalus võrrelda teiste inimestega.
Suur viisik (NEO- OCEAN ), kus on viis faktorit . Teooria on loodud 1990-del, mitu loojat. Põhineb faktoranalüüsil, kus grupid on korrelatsioonis.
O – avatus kogemustele; loovus , kujutlusvõime, uudishimu
C – teadlikkus, meelekindlus, organiseeritus, vastutus
E – ekstrovertsus-introvertsus, ekstrovertne on sotsiaalne, introvertne on kinnine
A – sotsiaalsus, heatahtlikkus, viisakus
N – neurootilisus , madal on stabiilne, kõrge on ärritatud
Suur viisik saadi keele uurimisel. Need viis gruppi on sõltumatud, aga mõjutavad üksteist. Määravad isiksuse potentsiaali. 5 gruppi moodustuvad pigem suurte andmehulkade puhul ning arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid . Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad.
Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt.
Pilet 2. Psühhoanalüüs.
Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid . Selle looja on Freud , tema õpilasteks Jung ja Adler.
Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega.
Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi:
  • Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas?
  • Hüpotees inimese vaimsete alateadlike protsesside olemasolust ja tähtsusest. Suur osa vaimseid protsesse toimub alateadlikult (on ka teadvus ja eelteadvus).
    Psühhoanalüüsi eesmärk on teadvustada vaimseid protsesse ning välja tõrjutud elementide tagasi saamine teadvusesse, et kaasneks raviv efekt.
    Psühhoanalüüsis kasuatatakse hüpnoosi, mille ajal tehakse sisendus, mida normaalajal ei mäletata.
    Pilte 3. Freudi tähtsamad teosed.
    Freud peab oma põhiraamatuks „Unenägude tõlgendamist“.
    Unenägusid põhjustavad ärritid.
    Välised – tekk läheb pealt ära.
    Meeleelundite sisesedalkohol .
    Kroonilised haigused – südame- ja kopsuhaigused.
    Psüühilised tegurid – mis olid tähtsaimad.
    Unenägu võib olla mälestus või sümbol, seda tuleb tõlgendada tagurpidi. Unenägusid iseloomustab lakooniline, kokkusurutud esitusviis; tõrjutud soovide varjatud tähendus.
    On universaalsed unenägude reeglid. Nendeks on kokkusurumine, sisemine tsensuur, materjalide teistkordne töötlemine, kindlad väljendusvahendid (üldiselt visuaalsed).
    Freudi kõige tõlgitum raamat on „Argielu psühhopatoloogia“. Käsitleb igapäevaelu eksimusi, näiteks unustamine, keelevääratused jne.
    Kõige enam kriitikat on saanud „Kolm esseed seksuaalsusteooriast“, kus Freudi jaoks on libidos seksuaalelu liikumapanevaks jõuks.
    3 teesi:
    *Seksuaalelu algab juba sünnihetkest.
    *Mõisteid seksuaalne ja genitaalne tuleb eristada. Seksuaalsuse puhul ei pruugi suguorganid osaleda.
    *Üheks seksuaalelu funktsiooniks on kehaosade kaudu naudingute hankimine.
    Freud hoidis neist teooriatest jäigalt kinni. Laps on sünnist saadik biseksuaalne, mingil hetkel asendub asendub monoseksuaalsusega. Libiido peab võitlema häbitunde ja vastikustundega. Ühiskond piirab üksikisiku seksuaalsust.
    Väikelapsel on 5 seksuaalsuse faasi:
  • 0-1,5 aastat. Oraalne faas. Domineerib suu (toitumine, pöidla imemine, annab lapsele sõltumatuse tunde)
  • 1,5-3 aastat. Anaalne faas. Domineerib päraku piirkond, füüsiline rahulolu ja kiitus vanematelt potil käimise eest (tagasi hoidmine on protest).
  • 3-4 aastat. Falliline faas. Domineerib suguelundite piirkond, seotud mängudega (nt. Arst).
  • 4- puberteet . Ükski kehaosa pole valdav.
  • Genitaalne faas. Domineerib genitaalide piirkond, tekib huvi vastassugupoole vastu.
    Sealpool mõnuprintsiipi“ seletab lahti Freudi tungideteooria. Tunge on kaks – seksuaalne ja agressiivne.
    Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria.
    Tungide teooria seletab ta lahti raamatus „Sealpool mõnuprintsiipi“. On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest.
    Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab , et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud.
    1932. aastal artikkel „Ego ja Id“, Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat.
    Veel hiljem tekib Superego . See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem.
    Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks.
    Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus.
    Jungil on kaks suurt õpetust.
    Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid. Sinna alla käivad ka temperamenditeooria, mis põhineb suhtumisel iseendasse ja maailma. Energiaks on libiido. Kui
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Psühholoogia arvestus - secunda #1 Psühholoogia arvestus - secunda #2 Psühholoogia arvestus - secunda #3 Psühholoogia arvestus - secunda #4 Psühholoogia arvestus - secunda #5 Psühholoogia arvestus - secunda #6 Psühholoogia arvestus - secunda #7 Psühholoogia arvestus - secunda #8 Psühholoogia arvestus - secunda #9 Psühholoogia arvestus - secunda #10 Psühholoogia arvestus - secunda #11 Psühholoogia arvestus - secunda #12 Psühholoogia arvestus - secunda #13 Psühholoogia arvestus - secunda #14 Psühholoogia arvestus - secunda #15 Psühholoogia arvestus - secunda #16 Psühholoogia arvestus - secunda #17 Psühholoogia arvestus - secunda #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Norra Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, \"suur viisik\". 2. Psühhoanalüüs. 3. Freudi tähtsamad teosed. 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi, tungide teooria. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. 6. Arhetüübid. 7. Adler. 8. Reich. 9. Neofreudistid, Horney. 10. Eriksson. 11. Fromm. 12. Humanistlik psühholoogia, Rogers. 13. Berne\'i mina-tasandid. 14. Perls, gešaltteraapia põhilised mõisted ja meetodid. 15. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude. 16. Skisoidne isiksus. 17. Depressiivne isiksus. 18. Sundustega isiksus.
    seks , Psühholoogia , secunda , psühholoog , psühhoanalüüs , psühholoogia , alaväärsus , emotsioonid , teraapia

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    26
    docx
    Psühholoogia 11-klassi arvestuse materjal
    30
    docx
    PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS
    34
    doc
    Psühholoogia - isikud
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    50
    doc
    Psühholoogia eksami materjal
    53
    doc
    Psühholoogia alused
    90
    doc
    Psuhholoogia alused
    96
    rtf
    Psühholoogia arvestus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun