Psühholoogia arvestus - secunda (0)

Pilet 1
Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. „Suur viisik “.
Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi.
Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum.
Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike.
Allport 'i isiksuseteooria
Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel.
Cattell
Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb. 16 olid sõltumatud.
Eysenck
Arvas , et isiksust saab määrata kahe faktori järgi. Faktor on omaduste grupp, mis on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist, nt. Ekstrovertsus- introvertsus , stabiilsus-mittestabiilsus.
Isiksusejoonte teooriate miinused on, et nad pole üksmeelel ning ühisosa on väike ning nad ei seleta midagi, vaid sildistavad. Plussiks on võimalus võrrelda teiste inimestega.
Suur viisik (NEO- OCEAN ), kus on viis faktorit . Teooria on loodud 1990-del, mitu loojat. Põhineb faktoranalüüsil, kus grupid on korrelatsioonis.
O – avatus kogemustele; loovus , kujutlusvõime, uudishimu
C – teadlikkus, meelekindlus, organiseeritus, vastutus
E – ekstrovertsus-introvertsus, ekstrovertne on sotsiaalne, introvertne on kinnine
A – sotsiaalsus, heatahtlikkus, viisakus
N – neurootilisus , madal on stabiilne, kõrge on ärritatud
Suur viisik saadi keele uurimisel. Need viis gruppi on sõltumatud, aga mõjutavad üksteist. Määravad isiksuse potentsiaali. 5 gruppi moodustuvad pigem suurte andmehulkade puhul ning arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid . Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad.
Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt.
Pilet 2. Psühhoanalüüs.
Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid . Selle looja on Freud , tema õpilasteks Jung ja Adler.
Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega.
Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi:

Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas?

Hüpotees inimese vaimsete alateadlike protsesside olemasolust ja tähtsusest. Suur osa vaimseid protsesse toimub alateadlikult (on ka teadvus ja eelteadvus).
Psühhoanalüüsi eesmärk on teadvustada vaimseid protsesse ning välja tõrjutud elementide tagasi saamine teadvusesse, et kaasneks raviv efekt.
Psühhoanalüüsis kasuatatakse hüpnoosi, mille ajal tehakse sisendus, mida normaalajal ei mäletata.
Pilte 3. Freudi tähtsamad teosed.
Freud peab oma põhiraamatuks „Unenägude tõlgendamist“.
Unenägusid põhjustavad ärritid.
Välised – tekk läheb pealt ära.
Meeleelundite sisesed – alkohol .
Kroonilised haigused – südame- ja kopsuhaigused.
Psüühilised tegurid – mis olid tähtsaimad.
Unenägu võib olla mälestus või sümbol, seda tuleb tõlgendada tagurpidi. Unenägusid iseloomustab lakooniline, kokkusurutud esitusviis; tõrjutud soovide varjatud tähendus.
On universaalsed unenägude reeglid. Nendeks on kokkusurumine, sisemine tsensuur, materjalide teistkordne töötlemine, kindlad väljendusvahendid (üldiselt visuaalsed).
Freudi kõige tõlgitum raamat on „Argielu psühhopatoloogia“. Käsitleb igapäevaelu eksimusi, näiteks unustamine, keelevääratused jne.
Kõige enam kriitikat on saanud „Kolm esseed seksuaalsusteooriast“, kus Freudi jaoks on libidos seksuaalelu liikumapanevaks jõuks.
3 teesi:
*Seksuaalelu algab juba sünnihetkest.
*Mõisteid seksuaalne ja genitaalne tuleb eristada. Seksuaalsuse puhul ei pruugi suguorganid osaleda.
*Üheks seksuaalelu funktsiooniks on kehaosade kaudu naudingute hankimine.
Freud hoidis neist teooriatest jäigalt kinni. Laps on sünnist saadik biseksuaalne, mingil hetkel asendub asendub monoseksuaalsusega. Libiido peab võitlema häbitunde ja vastikustundega. Ühiskond piirab üksikisiku seksuaalsust.
Väikelapsel on 5 seksuaalsuse faasi:

0-1,5 aastat. Oraalne faas. Domineerib suu (toitumine, pöidla imemine, annab lapsele sõltumatuse tunde)

1,5-3 aastat. Anaalne faas. Domineerib päraku piirkond, füüsiline rahulolu ja kiitus vanematelt potil käimise eest (tagasi hoidmine on protest).

3-4 aastat. Falliline faas. Domineerib suguelundite piirkond, seotud mängudega (nt. Arst).

4- puberteet . Ükski kehaosa pole valdav.

Genitaalne faas. Domineerib genitaalide piirkond, tekib huvi vastassugupoole vastu.
„ Sealpool mõnuprintsiipi“ seletab lahti Freudi tungideteooria. Tunge on kaks – seksuaalne ja agressiivne.
Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria.
Tungide teooria seletab ta lahti raamatus „Sealpool mõnuprintsiipi“. On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest.
Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab , et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud.
1932. aastal artikkel „Ego ja Id“, Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat.
Veel hiljem tekib Superego . See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem.
Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks.
Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus.
Jungil on kaks suurt õpetust.
Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid. Sinna alla käivad ka temperamenditeooria, mis põhineb suhtumisel iseendasse ja maailma. Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja – ekstravert . Kui see on suunatud sisse – introvert. Ekstravert on elav, hea suhtleja, hea kohaneja , vajab seltskonda, pealiskaudne. Introvert on ebakindel suhtleja, tundlik, enesekriitiline, pessimistlikum. Meie kultuuriruum eelistab ekstravertseid omadusi.
Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne.
Toimuvad ka tasakaalustavad protsessid, kui tasakaal on paigast ära tekivad haigused. Ekstraverdil – maniakaaldepressiivsus. Introverdil – sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine.
Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad . Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona , vari, anima - animus , self, ego.
Pilet 6. Arhetüübid.
Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi.
Persona „mask“. See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See, millisena ta näib kasulik. Tõelise mina moonutus . Mida tugevam persona, seda enam tõeline isiksus taandub. Inimene hakkab ennast sellega samastama, püüeldakse ideaali suunas, et täita teiste ootusi. Kordab omandatud mudeleid (sõjaväelane käitub ka peres sõjaväelasena). Toitepind neuroosideks.
Vari. See, mida inimene tahab, aga ei luba endale. Ihad , emotsioonid, mis ei sobi ühiskonnaga, see, mida häbenetakse. On igas inimeses olemas. Varju kollektiivne aspekt – nõia, kuradi kujutamine. Hea ja halb kaotavad tähenduse, vari võib olla hävitav, aga ka raviv. Vastandub teadlikule minale. Varju on vaja teadvustada, et iseennast tunda ja arendada. Inimene peegeldab oma varju teistele, aga eneses ei näe. Varju ei tohi alla suruda. Varju ja teadliku mina võitlusel tekib arenemiseks vajalik energia. Enda varju äratundmine on valulik protsess.
Anima on naiselik alge mehes. Mehe naiselikkuse ideaal tuleb emast, hiljem projetseerub teistesse naistesse. Abielludes oma naisesse, see tekitab konflikte. Kui anima ilmub mehele ka muudes vormides (v.a. ema) on projektsioon maha võetud. Ideaal liigub ajas vastupidi. Poiss – ema. Noor mees – noor naine. Vana mees – tüdruk. Tugeva animaga mehed on irratsionaalsed ja sentimentaalsed.
Animus on mehelik alge naises. Projetseerub kangelastena, nt filminäitlejad. Animus on tükkidest koos, ta pole kindlapiiriline isik. Tugeva animusega naine on ratsionaalne, kindlameelne .
Anima/animuse kokkupõrge võib viia konflikti või kiindumuseni. Nende mõju egole on tugev. Anima/animuse teadvustamine on võimalik ainult läbi vastassugupoole.
Self ehk mina ise. Isiksuse keskpunkt, see, mille ümber ülejäänud arhetüübid koonduvad. Annab elule eesmärgi, mõtte. Selle sümboli on täiuslikkuse sümbolid (ring). Inimene peab ise leidma oma ainukordsuse, individuaalsuse. Tuleb ületada maski domineerimine, teadvustada varju ja animat/animust ning alles siis jõuab selfini. On vaja elukogemust (enne keskiga pole võimalik). Isiksuse arengu lõppeesmärk on jõuda tõelise minani.
Ego ehk mina. Puhas teadvuse kese. Arengu käigus saavad ego ja self üheks. Ego lööb järjepidavust, võimaldab analüüsida kogemusi. Seisab alateadvusele vastu. Terviklik süsteem.
Pilet 7. Adler.
Oli Freudi õpilane, pigem praktik kui teoreetik . On pereteraapia looja, pidas oluliseks individuaalset lähenemist, kus inimest tuleb mõista nendes raamides, kus inimene asub.
On saanud mõjutusi Darwinilt (elu põhiaspekt on keskkonnaga kohanemine , ühed organismid kompenseerivad teisi, olulised on koostöö ja ühtsus.) psühhoanalüüsilt (võtab üle ema-lapse suhted, ei võta üle seksuaalsust ja Oidipuse kompleksi), Nietzchelt (terminid, mõisted), holismilt ja Smutsilt ( filosoofiline baas, süsteemidel on omadused, mis puuduvad nende üksikutelt osadelt).
Isiksuseteooria tähtsaim mõiste on alaväärsuskompleks. Tugev pidurdab, mõõdukas motiveerib. See on olems kõigil inimestel, tekib, kuna lapsed on väiksemad ning neil on piirangud. Tugev alaväärsuskompleks tekitab üleolekupüüdusi. Üleolek võib olla positiivne ja negatiivne. Positiivne hõlmab hoolitsemist enda ja teiste heaolu eest, see on oskuste ja võimete arendamine. Negatiivse puhul võitleb inimene isikliku üleoleku eest, allutamine, valitsemine.
Elueesmärgid on alaväärsuskompleksi kompenseerimine (surmahirm -> arst)m enamasti valitud alateadlikult ning need annavad inimesele suuna ja ülesanded. Iseloomujooned tekivad elu jooksul, elustiiliga püütakse elueesmärke saavutada. Elueesmärkide ja elustiili kujunemine on lookakt, mis toimub läbi valikute.
Oluline on ühiskond, selles toimuv koostöö. Koostöö abil saab alaväärsust ületada. On kolm elu ülesannet: töö (saadakse isiklik rahulolu ja ollakse teistele kasulik), sõprus (hoiab inimkonda koos) ning armastus (ühine koostöövalmidus kahe inimese vahel). Psühholoogilist arengut takistvad ülemäärane alaväärsus, ärahellitatus (ei suuda teha koostööd) ning hüljatus (ei tunne armastust ja koostööd).
Pilet 8. Reich.
Klassikaline psühhoanalüütik. Freudi üks esimesi assistente. Rõhutas Freudist enam seksuaalsust, kõik neuroosid on tingitud seksuaalsusest. Peetakse kehale suunatud psühhoteraapia rajajaks. Tuleb vabastada energiat, et muuta tervemaks. Keha raudrüü kaitseb krooniliste haiguste eest, nt peavalu korral muutub keha tuimaks. Pingetest saadakse lahti füüsiliste harjutuste kaudu.
Pingete tekkimise kohad:

Silmad, kulmud, laup

Suu, lõug

Kael , kurk , õlgade ülaosa

Rindmik , selja ülaosa

Rindmiku alaosa, diafragma

Kõht

Vaagnapiirkond
Isiksusel on kolm kihti. Esimene on pealispinna kiht. See on silmakirjalik , võlts, väärastanud, sarnane Jungi personale. Teine on vahekiht. See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self.
Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms.
Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney .
Freudi mõtete pooldajad ja liitlased. Arvestasid ka kultuuri ja ühiskonna elemente. Tuntumad on Erikson , Fromm , Horney.
Horney oli esimene feministlik psühholoog, tegeles ka kultuurilise eripäraga, uuris neurooside teket, mõjutatud ka idafilosoofiast.
Väidab, et laps sünnib ärevus/rahutustundega nt esimese hingetõmbega võitleb elu eest, see tekitab stressi, mis on psüühika üks põhiomadustest. Sellest tundest vabanemise soov on põhiline motivaator.
Püüeldakse alati kahe põhitendentsi suunas.

Püüe turvalisuse ja ohutuse poole

Püüe soove ja vajadusi rahuldada
Need tendentsid võivad olla ka vastandlikud, mis tekitab neuroose.
Nooremal perioodil oli neli taktikat, kuidas sellest vabaneda .

Neurootiline püüd armastuse poole (armastus iga hinnaga)

Neurootiline võimupüüdlus (hirm ja vaenulikkus teiste vastu)

Püüe kaugeneda teistest

Omaenda abituse tunnistamine
Elu lõpu poole taanduvad need kolmeks.

Liikumine teiste poole – järeleandlik

Liikumine teisteste eemale – eemalehoidev

Liikumine teiste vastu – agressiivne
Tekib vastav isiksusetüüp (järeleandlik, eemalehoidev, agressiivne).
Tüüpide teke on omane tervetele inimestele. Tervetel ja haigetel on erinevad neuroosid. Tervetel teadvustatud ja kindlas olukorras, haigetel teadvustamata ja kogu aeg.
Inimestel on ka erinevad minapildid. Üks on ideaal ja teine tegelik mina. Mida erinevamad, seda suurem võimalus neuroosideks. Psühhoteraapiate eesmärk on need pildid võimalikult lähedale viia.
Pilet 10. E. Erikson.
Neofreudist, kelle põhimõisted on identiteet ja selle kriis.
Tema isiksuse arengu staadiumid jagunevad kaheksaks ning need põhinevad tema vaatlustel mitte katsetel. Isiksus areneb sünnist surmani, iga etapi keskmes on kriis, mida ületatakse või ei ületata.

Sünd – 1,5 aastat, usaldus ja usaldamatus . Laps hindab keskkonna sõbralikkust, kui on saanud piisavalt hoolt ja hellitust, kriis ületatakse. See etapp on identsuse vundament .

1,5 – 3 aastat, autonoomsus ja häbi, ebakindlus, kahtlus . Lapsed testivad oma piire . Kui saavad õiges olukorras iseseisvust ja suunamist, saavutatakse iseseisvus . Liigne kontroll tekitab võimetust ennast hiljem kehtestada, ebakindlad endas.

3 – 6 aastat, algatusvõime ja süütunne. Lapsed tahavad kõike uurida, kasuatatakse fantaasiat ning küsitakse palju küsimusi . Süütunnet tekitab karistushirm ja sellisest praktikast ilmajäämine.

6 – 12 aastat, töökus ja alaväärsus. Lapsed vajavad julgustust,tuleb arendada õpioskust, sotsiaalseid suhteid, peab tekkima soov olla edukas. Kritiseerimine, pahandamine viib alaväärsuseni, ei võeta midagi ette.

12 – 18 aastat, identiteet ja rollisegadus. Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest , Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab.

18 – 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus . Luuakse lähedasi suhteid teistega , väärtustatakse mõistet „meie“, tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama.

30 – 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon. Panustatakse perekonda, töösse, ollakse vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon.

65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus , ahastus. Aktsepteeritakse valikuid , võetakse vastutus elu ees. Teine võimalus on, et tekib hirm, et elu on ära raisatud. Mõeldakse sellele, mis oleks võinud saada.
Pilet 11. E. Fromm.
Neofreudist. Tema isiksuse käsitlus tugineb erinevatel vajadustel. On viite liiki põhivajadusi. Neid saab rahuldada positiivselt või negatiivselt.

Suhtlemisvajadus . Positiivne – erinevad armastusliigid. Negatiivne – läbi allutamise, valitsemine.

Vajadus muutuda, areneda. Positiivne – loovtegevus. Negatiivne – hävitamine.

Vajadus kindluse, juurte järele. Positiivne – sõprus, suhe suhe kõigi inimestega. Negatiivne – ühenduste vastandamine , nt etniliste gruppide vastandamine.

Samastusvajadus. Positiivne – tegeliku minaga (Jungi self). Negatiivne – välisega, maskiga, mis tuleneb rollist, staatusest .

Vajadus orientatsiooni, süsteemsuse järele. Positiivne – leitakse omaenda elu usk läbi väärtuste, kogemuste. Negatiivne – pühendutakse välisele, nt religioonile.
Nende põhjal tuletatakse 10 isiksusetüüpi.

Passiivne tarbija – tarbib hüvesid, füüsilist ja vaimset toitu. Teiste suhtes kõrged nõudmised.

Aktiivne tarbija – võtab ka jõuga, enda asjad halvemad kui naabril, kõrged moraalsed väärtused puuduvad.

Säilitaja – hoiab kinni sellest, mis on. Ei ela ise ega lase ka teistel elada. Paindumatu, kokkuhoidlik, väärtustab korda, puhtust.

Kaupmees – elu on kapital , käitub vastavalt sellele, mida talt soovitakse. Tahab tunnustust, positsiooni.

Looja – tunnetab elu väärtust ja omadusi läbi loomisprotsessi.

Armastaja – püüdleb ühenduse poole teistega läbi armastuse erinevate liikide.

Masohhist – tunnetab alaväärtust, jõuetust ja sõltumatust välistest jõududest ja teistest inimestest. Valmis loobuma enda huvidest kohustuste arvelt. Teadvustamata.

Sadist – saab teistele valu tegemisest naudingu. Avaldub, kui on lubatud, nt sõjas või rollis, nt politsei. Teadustamata.

Destruktivist – püüab vabaneda jõuetusest maailma hävitades. Lõpetab suhte, et partner teda maha ei jätaks. Parim kaitse on rünnak.

Konformist – põgeneb massi, nõus loobuma oma hoiakutest, et teistega sarnaneda . Allub survele.
Pilet 12. Humanistlik psühholoogia. C. Rogers .
Koolkond tekkis 20. sajandi 30-del. Isiksus on inimkogemuse arenguprodukt. Inimene on olemuselt arenguvõimeline ja edasipüüdlik, püüdleb arengu ja täiustumise poole. Humanistliku psühholoogia keskmeks on inimeseettekujutus iseendast. Koolkonna looja on Carl Rogers.
Rogersi isiksuseteooria idee rajaneb elujõu mõistetele, see on eneseteostuse tendents . Igal elusorganismil on suund areneda. Inimesed määratlevad ise oma eesmärgid. Organism väärtustab osasid asju mitteteadlikult, nt positiivne suhtumine (armastus, hoolimine ), sellest areneb enesehinnang . Inimesel on mitu minapilti: ideaal- ja tegelik mina.
Terve isiksus on avatud kogemustele ( tunnistab tegelikkust, enda tundeid), elab olevikus, usaldab oma organismi, tunneb vabadust valida (ka vastutab) ning loob ja teostab iseennast.
Enese määratlemisel kasuatatakse kogemust. Igaühel on oma unikaalne kogemusteväli ehk see, mis ta sees toimub ja mida ta on võimeline teadvustama.
Sõnad on tegelikkusega seotud nagu kaart maa-alaga. Kogemustevälja baasil moodustub self, mis Rogersil on pidevas muutumises, kuid on tervik. Ka ideaalmina (see, mida väärtustab ja olla tahab) muutub. Erinevused kahe mina vahel tekitavad probleeme.
Kongurentsus – see, mida kogemusteväli väljendab ja mida inimene teadvustab. Langeb kokku.
Inkongurentsus – mingi osa ei lange kokku, nt inimene on ilmselgelt vihane , aga väidab, et ei ole.
Inimene peab oma mõtteid ja tundeid väljendama. Enese aktualiseerimine ( teostamine ) on inimloomuse üks põhiomadusi, tõukab suurema kongurentsuse poole. See püüdlus pole väga tugev ning võib sumbuda takistuste tõttu.
Pilet 13. E. Berne 'i mina-tasandid.
Eriksoni õpilane. Kasutas transaktsionaalset analüüsi, mis põhineb aju aktiivsuse uuringutel. Sai, et inimese minal on kolm tasandit , ego seisundit .

Lapsetasand

Vanematasand

Täiskasvanutasand
Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel. See on impulsiivne , fantaasiarikas, mänguline, uudishimulik jms. On mitut tüüpi last: loov laps, kes uurib ja mängib ning kohanenud laps, kes on positiivne, sõnakuulelik ja arg. Lapsetasand väljendab emotsioone.
Vanematasand hakkab tekkima lapseeas , kui laps matkib täiskasvanut. Seda tasandit iseloomustavad käsud, keelud, seadused, spetsiifiline pöördumine, autoritaarne väljenduslaad, jäikus, kamandamine. See on väärikusmask. Turvaline vanem hoolitseb, kiidab, kaitseb, õpetab. Aga kriitiline vanem manitseb, hirmutab, ähvardab.
Täiskasvanutasand on välismaailmast saabuva info loogiline läbitöötamine. See tasand on tõsine, asjalik , kontrollitud, toetub faktidele, ei näita emotsioone. Võib kinni jääda pisiasjadesse. Täiskasvanutasand hakkab arenema kooliminekueas.
Kõigis inimestes on kõik tasandid, oleneb olukorrast/inimesest, millises proportsioonis mingi tasand avaldub. Probleemid suhtlemises tekivad, kui ei suhelda samalt tasandilt . Saab lahendada konfliktide analüüsi ja video ja analüüsi abil.
Pilet 14. F. Perls. Gešaltteraapia põhilised mõisted ja meetodid.
Perlsi isiksuseteooria on praktiline isiksusarendusõpetus, kus tuleb keskenduda olevikule. Inimene peab olema iseendaga kontaktis. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride ( polaarsus ). Läbi vastandite hakkab inimene end rohkem teadvustama. Kaitsemehhanismide mahavõtmine moonutab või katkestab negatiivse allika.
Introjektsioon – võõraid vorme võetakse kriitikavabalt.
Projektsioon – enda omadusi omistatakse teistesse.
Retroflektsioon – inimene teeb endale seda, mida tahab teistele teha või et talle tehtaks.
Hämamine – hajutatakse kontakti huumori ja irooniaga.
Kokkusulamine – grupi arengujärk, turvatunne saavutatakse teistega koosolemise läbi, ollakse vähem enda moodi.
Läbi selle teraapia üritatakse isiksust arendada praktiliselt. Ületab püüdluse väismaailma toe järele. Küps inimene leiab ressursid iseendast.
Gešaltteraapia koosneb erinevatest komponentidest. Filosoofiast on võetud eksistentsialism, psühholoogiast on laenatud mõtted psühhoanalüüsist, Reichi füüsilisi harjutusi ning kasutatatakse psühhodraamat, kus probleeme lahendatakse läbi lavastamise. Nmetus gešalt tuleb saksa klassikalise teooria ideest.
Pilet 15. F. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude.
Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased , nt ämblikud, kõrgus.
On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud.

Hirm saada kellestki/ millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast – skisoidne .

Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda – depressiivne .

Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust – sundustega.

Hirm paratamatuse ees, paratamatus kui lõplikkus ja vaba tahte puudumine – hüsteeriline.
Need hirmud täiendavad ja vastandavad üksteist. Need neli on kõigis olemas, vastavalt hirmude domineerimisele jagatakse tüüpideks. Inimestel on ka eelsoodumused, nt geneetiline – närvisüsteem ja keskkondlik – kasvatus.
Erinevatel tüüpidel on erinevad haiglaslikud jooned.
Pilet 17. Skisoidne isiksus.
Tekib hirmust sõltuvuse kaotamise ees. Ta ei taha kohustusi, hoiab distantsi, ei lase kedagi lähedaseks.
Suhetes on nad asjalikud, tunnevad end anonüümselt hästi, kõrvalvaatajana eraklikud, endassetõmbunud. Võib lähedasele inimesele selja pöörata. Peavad õrnu tundeid ohtlikuks, muutuvad tõrjuvateks, jahedateks. Suhtlemisel on ebakindlad. Arendavad mõistust, teadvust, intellekti. Tundeelu jääb mõistlikust küljest maha. Probleemsed on kontaktide loomise aastad, lähedus vallandab hirmu, et nad kaotavad oma sõltumatust. Välditakse kokkupuuteid nii vastassugupoole kui eakaaslastega. Suhtlemisel eelistatakse raamatuid, arvuteid. Puberteedieas soovitakse olla lähedal, aga kardetakse seda. Õrnusavaldusi tõrjutakse. Eemalt paistavad tähelepanelikud, lähedal tõmbuvad endasse. Partnerilt nõuab tema armastuse kohta tõendeid, ta ei usu, et teada armastatakse. Naeruvääristavad õrnust. Nad ei mõista teiste tundeid, ei ole empaatilised, mille tõttu on nende seas palju kuritegelikke isikuid.
Skisoidne tüüp on kas väga armukade (hävitab suhte, et teine ei saaks hävitada) või pole üldse armukade (võib andeks anda ka truudusetuse). Suhe on õelik-vennalik, põhineb pigem ühistel huvidel kui kirel. Tunnete väljendamisel sõnakehv.
Nende agressiivsus on seotud hirmuga. Lastel langevad need kokku, on spontaansed ning süütundest vabad. Ei ole kellelegi suunatud, ometigi kannatavad teised. Nad on teravad , külmad, järsud, küünilised. Agressiivsusega püüavad kontakti luua, kuna nad ei julge tundeid näidata.
Tundlik iga on 0-15 aastat. Skisoidsus võib tekkida lastel, kes tajuvad ärritajaid väga tugevalt, on hüperaktiivsed, kehaliste puuetega või kui laps ei ole oodatud või armastatud . Oluline on ka elukoha stabiilsus. Kui lapsega tegelevad erinevad inimesed või kui ta peab vanemate vahel valima ning elama teiste elu, ei muutu ta endas kindlaks.
Positiivne: tundlikud, terava tajuga, asjalikud
Negatiivne: kahtlustavad, luulud
Võivad esineda geniaalsed anded . Skeptilised religiooni ja moraali suhtes, eiravad traditsioone, neil on oma reeglid.
Lapevanem on kange , külm, pilkav. Neile sobivad väikese sotsiaalse ontaktiga elukutsed, ka kunst .
Eluajal ebapopulaarsed, vanaduses üksikud. Ei karda surma, kuna neil on vähe kaotada. Vihkavad sentimentaalsust, teesklust, ülevoolavaid tundeid.
Paljuskisoidsed elavad end teiste peal välja, väheskisoidsed saavad elus ilusti hakkama.
Pilet 17. Depressiivne isiksus.
Kardab üksindust, saada iseseisvaks minaks. On partnereist sõltuvuses ing kardavad teda kaotada. Tahavad armastada ja olla armastatud, et kaks inimest mõtleks ja tunneks nagu üks. Ei taha ise areneda ega võimalda seda partneril. Idealiseerivad partnerit, vabandavad välja nende puudused, kahtlused surutakse alla. Neid kasutatatakse sageli ära. Püüavad olla võimalikult head, hoolivad, halastavad. Ootavad , et teised arvaks ära nende tunded ja mõtted, ise ei suuda neid väljendada. Madala enesehinnanguga , ei suuda ennast kehtestada ega öelda „ei“. On enesehaletsejad. Nõrk koht on seedetrakt, kurk, mandlid, toitumishäired, mälunõrkus.
Suhtes tekivad kriisid, mida nad ei talu, kui partner üritab klammerdumisest vabaneda. Võivad kasutada väljapressimist, lubada teha enesetappu. Partnereist hoitakse kinni abitusega, korratakse lapse ja vanema suhet. Ei mõista, et partner peab jääma iseendaks. Armastus ja sümpaatia on olulisemad kui seks. Sõltuvus võib viia tingimusteta orjuseni.
Agressiivsus on suunatud enda vastu, hädaldatakse, virisetakse. Ilustatakse olukorda, vabandatakse ennast välja.
Depressiivsed lapsed on kuulekad, vaiksed, algatusvõimetud. Tekivad ülitundlikel, vähese võitlusvaimuga lastel, kui teda koheldakse abitult. Tundlik iga on 2 aastat. Tekib, kui ema seob lapse enda külge hirmust teda kaotada, tekitab lapses süütunnet, kui laps tahab iseseisvust. Äärmuslikul juhul pole lapsel soove, on loid . Laps pannakse arvama , et armastust saadakse ainult kodust, ei lasta suhelda eakaaslastega. Laps ei karastu ning hiljem ei saa hakkama. Ka siis, kui last ei armastata ja ta arvab, et see on tema süü, kui ema pole piisavalt naiselik, emalik või kui lapsi kasvatatakse mudeli järgi arvestamata lapse individuaalsust, kui vanemad on liiga noored või minnakse pärast lapse sündi kohe tööle.
Depressiivne inimene tunneb lootusetust, ei usu tulevikku ega endasse. Ärahellitamise puhul löövad jooned välja täiskasvanuna, toimetulematuse puhul lapsena.
Isiksus on nõrk, võtavad kõike käsuna, hinges tunnevad kadedust, viha, enesesüüdistust. Samastuvad teistega kergelt, unustavad enda huvid, jätavad enda tahaplaanile, tunnevad suurt vastutust.
Kerge depressiivsusega inimesed on endassetõmbunud, tagasihoidlikud. Tugeva depressiivsusega ollakse enesehävituslikud.
Tugevalt religioossed, neid paelub lunastus , teispoolsus, Kuradist ja Jumalast sõltumine.
Lapsevanemana mõistavad, aga pole järjepidavad. Sobivad teenindavad alad, on kannatlikud. Unenägudes söögitemaatika, loobutakse unistustest .
Positiivne: empaatia , andestamine, kuulamine .
Negatiivne: ei talu raskusi
Kui neil hästi läheb, ei pane nad seda enda arvele. Peavad arendama oma isiksust.
Pilet 18. Sundustega isik.
Kardab kaduvust, ajalikkust, muudatusi. Tahab, et kõik jääks samamoodi, mistõttu hoitakse kinni arvamustest ja harjumustest, uusi kogemusi ei võeta omaks või seletatakse olemasoleva abil. Ei olda avatud, pidurdub isiksuse areng. Sundustega inimene ei saa teisiti, ta peab nii käituma nagu ta käitub. Nad tahavad, et teised oleks nii nagu nemad õigeks peavad. Arvavad , et võimu omades , eriti aja ja raha valdkonnas, ei saa muutusi toimuda. Nad on kõhklejad, viivitajad, otsustamisel lasevad õige hetke mööda, kuid jäävad endale kindlaks. Emotsioonidesse suhtuvad skeptiliselt, kuna need on ettearvamatud.
Esialgu on sunduste ( loendamine , teod) ülesanne hirmu siduda, ajapikku saavad neist iseseisvad nähtused. Sundustega mitte kaasa minnes vabaneb hirm. Kui välditakse muudatusi tuleb mõelda, millise otsuse tegemist välditakse.
Suhetes püütakse ohjeldada spontaansust, ollakse asjalikud, vastutustundlikud, tahavad partneri üle võimu. Sagedased on mõistuseabielud, abielu on lahutamatu liit, kus partner on omand. Kooselus on kõik rangelt paika pandud, ei tunnistata vigu, klammerdutakse minevikku. Vahetut rõõmu on vähe. Ka seksuaalelu on allutatud kindlale plaanile . Kergelt sundustega isik on püsiv, kindel, soe ja lugupidav.
Agressiivsuselt meeldib ennast ja olukorda kontrollida. Tagantjärele idealiseerivad vaoshoitust. Väljendatakse lubatult: politseis, sõjaväes, poliitikas. Tahavad väidelda selle vastu, mille endal on ära keelanud. Ohtlikud teistele. On kas riukalikud, salakavalad, seljataga susijad või venitajad. Agressiivsus lööb välja südame, vererõhuhaiguste ja peavaludena, põhjustavad mahasurutud tunded, võib viia amoki jooksmiseni. Isiklikule, kellele agressiivsus on suunatud, tehakse puutumatu isik.