Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

11. klassi konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas seda lahendatakse ?
 
Säutsu twitteris
PSÜHHOLOOGIA
  • Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. “Suur viisik
    Isiksus – mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter . Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria – isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled – puudub kindel süsteem.
    Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport . Keele kaudu hakati uurima . Kui keeles on olemas vastav sõna siis järelikult on see omadus ka olemas. Kogus kokku iseloomu tähistavaid sõnu. Oli vaja määratleda, millised om tähtsamad. Neid, millest isiksus koosneb võib jagada kolme rühma. 1) kardinaalsed omadus st: isiksuse määrab ära üks mingi väga tugev joon, mille ümber kogu isiksus on üles ehitatud. Tegelikult tuleb harva esile. 2) tsentraalsed omadused st isiksuse tuuma moodustavad mingi grupp omadusi, mida on 5-10. 3) sekundaarsed om- d. Need jooned ei ilmne.
    R. Cattell : uuris isiksust, kasutas statistilisi meetodeid. Tahtis leida esmaseid isiksuse jooni, mis määravad olemuse. Kasutas faktoranalüüsi. Püüdis leida erinevate omaduste vahel seoseid . Kuivõrd üks omadus mõjutab teist. Kas auahnus ja agressiivsus on sõltuvuses? Joonistas mudeli, mis koosnes 16 sõltumatust isiksuse faktorist. 16PF. 187 küsimust.
    Eysenck : 2-te omaduste rühma. Sirgjooneline selgitus inimese käitumise kohta, võimalus inimesi võrrelda.
    Teooriate miinus: saavad erinevaid tulemusi. Ei seleta midagi. Ütlevad, et nii ongi. Miks see tuleb, kust jne ei seleta.
    „Suur viisik” 1990-91, kindlat autorit pole. 5 om gruppi: OCEAN .
  • ekstra - ja intorvertsus | E
  • sotsiaalsus (kui heatahtlik , viisakas, sümpaatne on inimene) | A
  • meelekindlus, teadlikkus (kui kohuse - ja vastutustundlik on inimene) | C
  • neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus, kui stabiilne on inimene emotsionaalses staadiumis) | N
  • avatus kogemusele (intellektuaalsus, loovus, uudishimulikkus) | O
    Selle teooria algmaterjal saadi erinevaid kultuure uurides. Erinevate kultuuride erinevusi ei arvestata. Statistiline fenomen. Tuleb välja ainult suurte koguste juures. Ühe inimese andmete puhul ei tule ülde välja, pole prognoosiva väärtusega. Ei arvestata võimalikke kolmandaid, neljandaid jne faktoreid. Kirjutamata seadus: ei tehta teste , nii et üks omadus on eelistatum kui teine või positiivsem. Selle testi puhul tuleb välja. Sotsiaalne selgelt pos, vastand neg. Pole selge, kui suur on kultuuri- ja perekonna osa. Siiski mõjukaim isiksuse käsitlus.
  • Psühhoanalüüs
    Psühhoanalüüs on teatud hüpoteeside kogu. Kaks olulisemad hüpoteesi on
  • psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip – kõikidel asjadel on põhjus. Igale sündumusele järgneb uus, mis on eelneva poolt põhjustatud. Tahetakse jõuda algpõhjusteni. Väidetakse, et algpõhjuse teadvustamise korral ei või veel kindel olla, kas see ka tõsi on. Inimesed võivad selle ka välja mõelda ( fantaasia ).
  • hüpotees inimesele teadmatute vaimsete protsesside olemasolust ja nende tähtsusest – enamus inimese vaimsetest protsessidest toimub alateadvuses. Teadvus on vaid inimmõistuse üks osa ( Freud ).
    Nende kahe väljendamiseks on meetodid, mida nim psühhoanalüütilisteks tehnikateks. Freud arendas need välja, et uurida vaimseid protsesse. Psühhoanalüütilised tehnikad on järgnevad:
  • hüpnoos
  • vabade seoste (assotsiatsioonide) meetod
  • eksiteod
  • unenäod
    Freudi meelest juhib inimest kaks tungi: seksuaal - ja agressiivsustung. Need on tema meelest kaasasündinud.
    Psühhoanalüüsis on oluline Freudi artikkel “Ego ja Id”: isiksus koosneb miskist – ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego – see tunnetab tõelist ‘mina’. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus, mis tekib keeldude ja käskude tulemusena. Kujuneb välja 10. eluaastaks.
  • Sigmund Freudi tähtsamad teosed
    Freud ise pida oma teostest tähtsamaiks “Unenägude tõlgendamisest” ja “3 esseed seksuaalteooriast
    “Unenägude tõlgendamisest” – unenäod on põhjustatud nelja erineva ärritaja toimel a) välised (nt tekk läheb magades pealt ära); b) meeleelundite ärritusseisundid (nt alkohol , narkootikumid); c) kehasisesed ärritajad (nt kroonilised haigused); d) psüühilised tegurid. Unenäod alluvad :
    • kokkusurumise ja tihendamise püüdele
    • arvestamine inimese sisemise tsensuuriga, sümboliteks muutuvad egoistlikud ja seksuaalsed teemad
    • andmestike teistkordne töötlemine
    • arvestamine unenäo väljendusvahenditega

    Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus. Eel- ja mitteteadvust tõkestab barjäär, nii et ärkvel olles ei suuda inimene neid endale meenutada. “Unenägude…” kirjeldatakse ka Oidipuse kompleksi (naiste puhul Elektra kompleks ) – lapse alateadlik seksuaalne kiindumine oma vastassoost vanemasse. Soov saada armastust, tähelepanu.
    “3 esseed seksuaalsusteooriast” – raamatu põhitõed, mida Freud püüab tõestada: inimese seksuaalelu ei alga puberteedieast, vaid juba varem; mõisted ‘ seksuaalsus ’ ja ‘genitaalne’ on erinevad. Seksuaalsus on laiem mõiste ja hõlmab toiminguid , kus genitaalid ei osale; inimese seksuaalelu põhiliseks funktsiooniks on omaneda kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine . Freud mõtleb libiido all objektile suunatud seksuaalenergiat
    Regressioon – tagasipöördumine (nt vanemate lahkumineku korral võib laps hakata taas pöialt imema)
    Freud väidab, et Lääne ühiskondades pärsivad seksuaaltungi vastikus- ja häbitunne (seks on tabu ). Seksuaaltungil põhinevad enamik inimese tegudest. Väikelapsel seksuaalsuse faasid :
    • oraalne (sünd–1,5 a) – väljendub nt sõrme imemises, milles saab sõltumatuse tunde
    • anaalne (1,5-3 a) – seotud pärakupiirkonnaga, moraalne rahuldus, kui saab ise potil käia
    • falloline (4. aastast) – huvi suguelundite vastu, nt arstimängud
    • latentne piirkond – konkreetne huvipiirkond puudub
    • puberteet – taas domineerib suguorganite piirkond

    “Tootem ja tabu” – kultuuri ja ühiskonna tekkelugu, nende tõlgendamine. Müüt ürgkarjast, mida juhtis tugevaim türannist isane, kelle pojad maha lõid. Keegi ei soovinud enam grupijuhiks hakata -> loodi algne religioon kaitsmaks karjajuhti – ürgisa kujutis (tootemusk).


  • Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria
    Raamatus “Teisel pool mõnuprintsiipi” seletab Freud täpsemalt oma tungide teooriat - seksuaal- ja agressiivsustung, mis pidevalt segunevad, on peamised edasiviijad elus.
    Isiksus koosneb miskist – ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego – see tunnetab tõelist ‘mina’. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus.




  • Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus
    Erinevusõpetus on õpetus erinevatest psühholoogilistest tüüpidest.
    Jung püüab kirjeldada kuidas in erinevad, kas saab grupeerida, kirja panna; ekstra-ja introvertsus. Rmt „Psühholoogilised tüübid“. Põhineb vaimseenergia suunatus sisse-või välja poole. Ekstraversioon ja introversioon.
    E: + elav suhtleja, kiire kohaneja , ei tõmbu endasse.
    • pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, pole enesekriitiline
    I: + ei pea lugu rahva kogunemistest, tundlikum, rikas sisemaailm
    • pessimist , enesekriitiline, vähem edukas, kitsal alal võib olla hea spetsialist, vähem tuttavaid, sõpru.
    Tekivad vastandlikud eluviisid , ellusuhtumised. Jagab kummagi 4 alatüübiks.
    Funktsiooni alusel:
    • mõtlev ekst. int.
    • Tundev ekst.int
    • Aistiv ekst.int
    • Aistiv ekst.int
    • Intuitiivne ekst.int

    Inimkehas on vastandlikud protsessid. Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused:
    E: hüsteerlised, maniakaal- depressiivne sündroom, seksuaalhaigused
    I: jääb oma sisemaailma kinni.
    Enamus in on ühte alatüüpi.
    Sarnasusõpetus – teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks . Jung arvas, et on olemas motiivid, mõisted, mis ulauvad erinevate rahvaste müütideni. Arheotüübid on päritavad teatud ajuosadega. Sümboliline arusaamis – käitumisskeem. Arheotüübid on põhiliselt kollektiivses alateadvuses, üsna palju , erinevad. Olulisemad on persona , vari, anima& animus , ego ja self
  • Arhetüübid
    Persona e mask (sarnaneb Freudi superegoga). Inimese vale-mina. Persooni võetakse sellena , kellena ta end ise näitab. Igal elukutsel oma mask, erinevates situatsioonides vahetatakse maske. Oht seisneb selles, kui inimene hakkab end maskiga samastama.
    Vaja, et in saaks oma sihid, eesmärgid ellu viia. Igal rollil on oma mask. Mask on valemina, tõelise mina moonutus, tekkinud, et keskkonna nõudeid täita, et jätta soovitud mulje, tegelikuu mina varjates . Kes in tegelikult pole, kuid kellena teised teda võtavad, kuid tegelikult seda pole. Kui persona võtab üle: in on rollitäitja, isikupäratu, kaotab tegeliku mina. Persona on alati orienteeritud välismaailma, kiusatus miks mask kleepub näo külge, sest ühiskond tunnustab hea rollitäitmise eest, talle antakse ordeneid, makstakse preemiaid. See maksab eraelus kätte. Nt Bismarck
    Vari –Vari on justkui madal olend , mis on meis kõigis. Kõike ei luba in endale välja elada. Varju mood in soovid ja ihad . Mida in „teadlik mina“ keelab. Vari, kõike mida me pole, meie madalam olend, kõikidel in on vari olemas, mõnikordvari ja „teadlik mina“ vahetavad koha nt afektiseisundis. Vari võib hakata inimese üle domineerima, näiteks afektiseisundis. Varju moodustavad ihad, soovid, teostamata plaanid, mis ei sobi isikuga kokku. Mida vähem inimene oma varjust teadlik on, seda tugevamalt see talle mõjubVari on nii hea kui ka halb. Hävitav, purustav kui ka tervendav, viib uudsuse poole. Vari vastandub egole (teadlikule minale). In-l on raske varju teadvustada. Alati valus ja ebameeldiv teada saada varju külgedest. Varju äratundmine on iseenda tundmise olemise alus. Nt on Piiblis varjuks madu , mis tekitab pingeolukorra. Varju teadvustamiseks on vaja suhteid kaasinimestega , sest siis kaob ka projektsioon . Vari on seotud projektsioonidega. In kipub projetseerima oma varjukülgi teistesse inimestesse nt kadedus .
    Anima & animus – anima (hing), animus (vaim) e naiselik ja mehelik alge. Alateadlik arheotüüp. Igas mehes ja naises on olemas ka vastandalge. Lapsepõlves naiselik ideaal: ema. Hiljem võib see olla kõik naised, kes tekitavad tugevaid tundeid. Vahel jääb ema projektsioon püsima, siis mehe ootused ja suhtumine elukaaslasse on seotud emaga, võivad tekkida rahulolematus ja mittemõistmine ileneb suhetest emaga. Anima ei esine ainult emana vaid ka tütre, jumalanna, naisena. Mida vanem mees, seda noorem naiseideaal. Mehelikkuse ideaal naisel koosn. tükkidest, lauljatest, kangelastest jt. Naiseideaal on killustatud, mehe oma terviklikum. Kui arheotüübid valitsevad:
    Anima mehe üle: kapriisne, tujukas
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    11-klassi konspekt #1 11-klassi konspekt #2 11-klassi konspekt #3 11-klassi konspekt #4 11-klassi konspekt #5 11-klassi konspekt #6 11-klassi konspekt #7 11-klassi konspekt #8 11-klassi konspekt #9 11-klassi konspekt #10 11-klassi konspekt #11 11-klassi konspekt #12 11-klassi konspekt #13 11-klassi konspekt #14 11-klassi konspekt #15 11-klassi konspekt #16 11-klassi konspekt #17 11-klassi konspekt #18 11-klassi konspekt #19 11-klassi konspekt #20
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 166 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor PaKsSs Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    18
    doc
    Psuhholoogia
    50
    doc
    Psühholoogia eksami materjal
    30
    docx
    PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS
    26
    docx
    Psühholoogia 11-klassi arvestuse materjal
    178
    docx
    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
    24
    doc
    Konspekt
    34
    doc
    Psühholoogia - isikud
    88
    doc
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun