Küsitlus

Pediaatria (1)

Tallinna Pedagoogiline Seminar - Meditsiin - Pediaatria

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Palju tähelepanu sellele, et inimesed oleksid vaimselt terved. Mida see tähendab ?
Kuidas tulla toime eluga ?
Mis on nooruki jaoks oluline ?
Millist mõju avaldab krooniline alkoholitarvitamine organismile ?
Kuidas last aidata ?
Kuidas last aidata ?
Mida tähendab kehamassiindeks ?
Kuidas vältida laste õnnetusjuhtumeid ?

Eksamiküsimused

Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid.
Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on:

suurenenud sissetulekud
paranenud haridus
positiivsed muutused toitumises
paranenud hügieenitingimused
paranenud elukondlikud tingimused
korras veevarustus ja kanalisatsioon

Terviseedenduse eesmärgid.
Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine.
Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine , parandamine, taastamine, haiguste (s.h kutsehaiguste) ennetamine, enneaegse ja varajase pensioniseerumise edasilükkamine.

Tervisekasvatuse sisu lasteaias.
Tervise üle võib arutleda ja talle ka hinnanguid anda järgneva kuue valdkonna kaudu: (Lepik, 2007)
Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta , jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis on inimene terve. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. (Lepik, 2007)
Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsionaalse tervise halvenemisele võib inimene tunda end halvasti ka teistes tervise valdkondades. (Lepik, 2007)
Vaimne tervis. Viimastel aastatel rõhutatakse vaimse tervise olulisust ja pööratakse palju tähelepanu sellele, et inimesed oleksid vaimselt terved . Mida see tähendab? Vaimne tervis on seotud inimese ajutegevusega ja selle kaudu kogu organismiga. Tavaliselt ei tunta selle komponendi mõju seni, kuni vaimne tervis on töökorras. Märku annab see aga siis, kui hakkavad esinema häired aju tööga seotud tegevustes. Olles väsinud ja õppides õhtul hilja , ei taha õppimine hästi edeneda. Tegelikult on inimese ajule väga oluline, et ta saaks tööd teha. Aju töötab küll kogu aeg, aga lugemine, arvutamine, pähe õppimine ja teised tegevused on aju arenemiseks väga vajalikud. Inimene peab endale teadvustama ja vastavalt sellele ka tegutsema, et vaimne ja füüsiline tegevus oleksid tasakaalus. (Lepik, 2007)
Sotsiaalne tervis. See tervise valdkond sõltub inimese läbisaamisest teiste inimestega. Suheldes koduste , sõprade või hoopis võõraste inimestega meeldivalt ja huvitavalt on enesetunne hea. Tülitsedes muutub suhtumine vaenulikuks, ka kõrvalised isikud võivad saada pahameele osalisteks, mis rikub paljude tuju. Sagedasti teeb riid haiget ka kehalisele ja vaimsele tervisele. Järelikult, head suhted hoiavad sotsiaalse tervise korras. (Lepik, 2007)
Isiksuslik tervis. Palju sõltub inimesest endast. See tähendab seda, et kuidas inimene ise endasse suhtub, nii terve ta ka on. Inimene, kes ei pea endast lugu, räägib endast halvustavalt ja kelle sõnavarasse kuuluvad sageli väljendid “ei oska”, ei saa”, ei taha”, rikub ise enda vaimset tervist ja suhteid teiste inimestega. Tema pahur olek teeb halva tuju. Inimene ei saa ka kehaliselt täiuslikuks areneda või võivad kergesti vigastused tekkida, kui iga tegevus on juba enne proovimist ebaõnnestumisele suunatud. Positiivne suhtumine endasse ja uutesse väljakutsetesse arendavad inimest ja muudavad tugevamaks ka teised tervise valdkonnad. (Lepik, 2007)
Eetiline tervis. Kuidas tulla toime eluga? Mis on nooruki jaoks oluline? Otsides neile küsimustele vastuseid ja arvestades kõiki eelnevaid tervise komponente, võib otsustada inimene oma tervisliku seisundi üle. (Lepik, 2007)
Lasteaed ja kodu saavad kaasa aidata laste tervislikule arengule. Lasteaia arengukavas on planeeritud tegevusi, mis aitavad luua lastele tervislikke tingimusi, edendada koostööd laste ja personali tervise nimel, tõsta personali kompetentsust laste tervise edendamisest, rakendada uusi algatusi jne.
Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatusprotsessi üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaed lapse kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel:
 terviklik ja positiivne minapilt ning ümbritseva keskkonna mõistmine;
 otsustus- ja vastutusvõime;
 oskus mõista häid käitumistavasid ja nende vajalikkust igapäevaelus;
 enesevalitsemise ja koostöö oskus;
 kehaline aktiivsus ja arusaam oma tervise hoidmise tähtsusest;
 õpihuvi- ja tegutsemisoskused;
Üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaia õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

Peamised terviseprobleemid Eestis.
Tervis on inimese täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid haiguste ja põduruse puudumine. Tervist mõjustavad väga paljud tegurid, nende hulgas sotsiaal-majanduslik staatus, haridustase ja enesetäiendamine, tööhõive ja lugupidamine tööl, perekond ja lähedussuhted, endast lugupidamine ja teiste respekteerimine, usaldus ja turvatunne , sotsiaalne toetus ja heatahtlikkus, enesekontroll ja enesekindlus, puhkevõimalused, gruppi kuulumine ja muud tegurid.
Tervis sõltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas, aga ka ressursside kasutamise oskustest.

Südame ja veresoonkonna haigused
Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning
käitumuslikud riskitegurid suitsetamine , vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu– ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress .

Pahaloomulised kasvajad
Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine, alkoholi tarvitamine, tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus, töökeskkond, stress ning liigne päikesekiirguse mõju. Kõige efektiivsem tegevus on vähktõve varajane avastamine, mis aitab suurendada vähihaigete elulemust ning parandada nende elukvaliteeti. 2002. aastast rakendunud rinnavähi sõeluuringu tulemusena on oluliselt kasvanud rinnavähi
varajases staadiumis avastamine.

Vigastused ja mürgistused
Vigastussurmad vähendavad Eesti meeste keskmise eluea statistilist näitajat umbes kolme aasta võrra. Noortel on vigastused ja mürgistused peamiseks surmapõhjuseks,
moodustades ligi 2/3 kõigist surmapõhjustest. Vigastuste teket soodustab ühelt poolt ohtlik füüsiline keskkond (töötingimused, laste mänguväljakud, maanteed) ja ebapiisav turvalisus inimest ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas ( vaesus , inimeste-vahelise abivalmiduse vähesus), teiselt poolt inimese enesega seotud negatiivsed tegurid (nt halb füüsiline ja/või vaimne tervis, madal haridustase, käitumistavade eiramine). Täiskasvanutel on vigastustega otseselt seotud alkoholi liigtarbimine. Vigastuste saamise suhtes peetakse maailmas enam ohustatuteks lapsi ja vanureid nende ealiste iseärasuste tõttu. Laste- ja noortega juhtuvad traumad on seotud nii järelevalvetuse kui ka puuduliku teabe/õpetusega ja esmaabi andmise vähesest oskusega. 2006. aastal tehtud uuringu tulemused näitavad, et piisavalt ei kasutata laste jaoks mõeldud kaitsevarustust ning ligi pooled lapsevanematest ei ole rääkinud oma
lastele, mida tuleks teha ohuolukorras või kui kellegagi on juhtunud õnnetus.

Alkohol kui riskifaktor elanike tervisele.
Riskid

Ühest liigsest joogist piisab , et enesekontroll kaoks. Kõne muutub segaseks, tekivad tasakaaluhäired ja oksendamine ;

Et tervist mitte rikkuda, ei tohiks mehed regulaarselt juua alkoholi rohkem kui 4 ühikut päevas ja naised rohkem kui 2 ühikut päevas. Pärast suuremat joomapidu tuleks vähemalt 3 päeva üldse mitte alkoholi tarvitada, et võimaldada organismil taastuda ;

Alkohol võib tekitada vaimset ja füüsilist sõltuvust. Mida rohkem ja sagedamini juua, seda suuremaks muutub järk-järgult ka alkoholi taluvus ning selleks, et purju jääda, on vaja rohkem alkoholi. Nii võib tunduda, et inimene kannab rohkem, kuid tegelikult on tegemist algava probleemiga. Pidev joomine kahjustab tõsiselt nii vaimset kui füüsilist tervist;

Alkohol võib muuta inimese sõnakaks, vaidlushimuliseks ja agressiivseks. Kunagi ei ole võimalik ette teada, kes muutub juues ebameeldivaks;

Tõsine liigjoomine võib viia alkoholimürgistuseni, millega võib kaasneda kooma või isegi surm;

Alkoholitarvitamine on otseselt seotud paljude hädadega, alates vägivaldsetest kuritegudest kuni perevägivalla, vigastuste ja liiklussurmadeni;

Pikaajaline alkoholi liigtarvitamine põhjustab ka mitmesuguseid haigusi, nagu näiteks maksatsirroos, mitmesugused vähivormid ja südamehaigused.
Millist mõju avaldab krooniline alkoholitarvitamine organismile?
Seedetrakt
Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögitoru, suureneb söögitoruvähi oht, väheneb peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mine-raalainete puudus põhjustab häireid kogu orga-nismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik.
Maks
Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu . Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos . Tsirroosi korral on maksarakud asendu -nud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksa-vähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud . Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene „kannab hästi”. Hiljem ei suuda maks enam oma ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannu-sed tekitavad mürgitusseisundi.
Süda ja vereringe
Alkoholisõltlastest pooled surevad südame ja veresoonte haiguste tõttu. Põhilisteks häireteks, mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on

südamelihase kahjustus – süda laieneb , sest südamelihas venib välja, ja halveneb südame kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib;
südame rütmihäired – alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu;
kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju- insult – vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda mitmesuguste närvikavahäiretena.

Aju
Alkoholi mõju jätab ajurakkudesse jälgi, mis kord-korralt süvenevad. On ju joobes inimese käitumise veidrused ja joomise järgne pahurus tingitud ajurakkude häiritud tööst. Pikapeale arenevad ajukahjustused:

halveneb mälu,

väheneb õppimisvõime,

tekivad tasakaaluhäired.
Drastilisemateks tagajärgedeks on

dementsus ehk nõdrameelsus,

langetõbi,

hallutsinatsioonid ja

kõnehäired.
Psüühilise pinge leevendamine ja lõõgastuse saavutamine alkoholi abil on vaid ajutine. Pinge jääb organismi alles ja süveneb, kuna alkohol nõrges-tab organismi üldiselt. Alkoholisõltlaste hulgas leviv depressioon viib sageli enesetappudeni.
Hormonaalne regulatsioon
Alkohol tingib organismi normaalse hormooniproduktsiooni häireid, mille tõttu:

häirub tasakaal uute valkude loomise ja vanade lammutamise vahel ning ülekaalu saavutab lammutamine;

pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu;

kaltsium ei imendu ja väljub luudest: luud hõrenevad ja hambad lagunevad;

meesuguhormoonide hulk ja sperma tootmine väheneb, ilmneb munandite kõhetumine, kujuneb impotentsus;

naistel väheneb naissuguhormoonide tootmine, tekivad menstruaaltsükli häired, suureneb nurisünnituste oht;

meestel suureneb naissuguhormoonide osakaal, mis tingib karvakasvu vähenemise ja naiste tüüpi rasvaladestumise, naistel suureneb meessuguhormoonide osakaal, mis tingib keha ja hääle mehelikuks muutumise.
Alkohol arvudes

13–15 liitrit absoluutset alkoholi tarvitatakse Eestis täiskasvanud inimese kohta aastas (koguselt võrdub see näiteks 26–30 liitri viinaga).

igal aastal hukkub Eestis alkoholi tõttu umbes 2000 inimest.

Eestis käib 10 000 inimest igal aastal alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäirete tõttu ravil.

Eestis saavad aastas 3500 meest ja 700 naist alkoholisõltuvuse diagnoosi.

Hinnanguliselt on Eestis 100 000 alkoholi-sõltlast.

60% suitsiidi sooritanutest on alkoholi kuritarvitajad või sõltlased.
ALKOHOLI LIIGJOOMINE PÕHJUSTAB ALATI TERVISEPROBLEEME!

Alkohol kahjustab vaimseid võimeid, sh mälu.

Alkohol kahjustab südamelihaserakke ja tekib südame ebaotstarbekas laienemine.

Alkohol hävitab maksarakke, mistõttu tekivad häired kogu seedeelundkonnas. Alkohol surub maha organismi immuunsüsteemi aktiivsust, mis soodustab nakkushaiguste teket.

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla