Vastus leiad õppematerjalist: Pediaatria

Pediaatria (1)

Tallinna Pedagoogiline Seminar - Meditsiin - Pediaatria

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Palju tähelepanu sellele et inimesed oleksid vaimselt terved Mida see tähendab?
Kuidas tulla toime eluga?
Mis on nooruki jaoks oluline?
Millist mõju avaldab krooniline alkoholitarvitamine organismile?
Kuidas last aidata?
Mida tähendab kehamassiindeks?
Kuidas vältida laste õnnetusjuhtumeid ?

Eksamiküsimused

Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid.
Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on:

suurenenud sissetulekud
paranenud haridus
positiivsed muutused toitumises
paranenud hügieenitingimused
paranenud elukondlikud tingimused
korras veevarustus ja kanalisatsioon

Terviseedenduse eesmärgid.
Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine.
Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine , parandamine, taastamine, haiguste (s.h kutsehaiguste) ennetamine, enneaegse ja varajase pensioniseerumise edasilükkamine.

Tervisekasvatuse sisu lasteaias.
Tervise üle võib arutleda ja talle ka hinnanguid anda järgneva kuue valdkonna kaudu: (Lepik, 2007)
Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta , jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis on inimene terve. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. (Lepik, 2007)
Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsionaalse tervise halvenemisele võib inimene tunda end halvasti ka teistes tervise valdkondades. (Lepik, 2007)
Vaimne tervis. Viimastel aastatel rõhutatakse vaimse tervise olulisust ja pööratakse palju tähelepanu sellele, et inimesed oleksid vaimselt terved . Mida see tähendab? Vaimne tervis on seotud inimese ajutegevusega ja selle kaudu kogu organismiga. Tavaliselt ei tunta selle komponendi mõju seni, kuni vaimne tervis on töökorras. Märku annab see aga siis, kui hakkavad esinema häired aju tööga seotud tegevustes. Olles väsinud ja õppides õhtul hilja , ei taha õppimine hästi edeneda. Tegelikult on inimese ajule väga oluline, et ta saaks tööd teha. Aju töötab küll kogu aeg, aga lugemine, arvutamine, pähe õppimine ja teised tegevused on aju arenemiseks väga vajalikud. Inimene peab endale teadvustama ja vastavalt sellele ka tegutsema, et vaimne ja füüsiline tegevus oleksid tasakaalus. (Lepik, 2007)
Sotsiaalne tervis. See tervise valdkond sõltub inimese läbisaamisest teiste inimestega. Suheldes koduste , sõprade või hoopis võõraste inimestega meeldivalt ja huvitavalt on enesetunne hea. Tülitsedes muutub suhtumine vaenulikuks, ka kõrvalised isikud võivad saada pahameele osalisteks, mis rikub paljude tuju. Sagedasti teeb riid haiget ka kehalisele ja vaimsele tervisele. Järelikult, head suhted hoiavad sotsiaalse tervise korras. (Lepik, 2007)
Isiksuslik tervis. Palju sõltub inimesest endast. See tähendab seda, et kuidas inimene ise endasse suhtub, nii terve ta ka on. Inimene, kes ei pea endast lugu, räägib endast halvustavalt ja kelle sõnavarasse kuuluvad sageli väljendid “ei oska”, ei saa”, ei taha”, rikub ise enda vaimset tervist ja suhteid teiste inimestega. Tema pahur olek teeb halva tuju. Inimene ei saa ka kehaliselt täiuslikuks areneda või võivad kergesti vigastused tekkida, kui iga tegevus on juba enne proovimist ebaõnnestumisele suunatud. Positiivne suhtumine endasse ja uutesse väljakutsetesse arendavad inimest ja muudavad tugevamaks ka teised tervise valdkonnad. (Lepik, 2007)
Eetiline tervis. Kuidas tulla toime eluga? Mis on nooruki jaoks oluline? Otsides neile küsimustele vastuseid ja arvestades kõiki eelnevaid tervise komponente, võib otsustada inimene oma tervisliku seisundi üle. (Lepik, 2007)
Lasteaed ja kodu saavad kaasa aidata laste tervislikule arengule. Lasteaia arengukavas on planeeritud tegevusi, mis aitavad luua lastele tervislikke tingimusi, edendada koostööd laste ja personali tervise nimel, tõsta personali kompetentsust laste tervise edendamisest, rakendada uusi algatusi jne.
Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatusprotsessi üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaed lapse kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel:
 terviklik ja positiivne minapilt ning ümbritseva keskkonna mõistmine;
 otsustus- ja vastutusvõime;
 oskus mõista häid käitumistavasid ja nende vajalikkust igapäevaelus;
 enesevalitsemise ja koostöö oskus;
 kehaline aktiivsus ja arusaam oma tervise hoidmise tähtsusest;
 õpihuvi- ja tegutsemisoskused;
Üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaia õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

Peamised terviseprobleemid Eestis.
Tervis on inimese täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid haiguste ja põduruse puudumine. Tervist mõjustavad väga paljud tegurid, nende hulgas sotsiaal-majanduslik staatus, haridustase ja enesetäiendamine, tööhõive ja lugupidamine tööl, perekond ja lähedussuhted, endast lugupidamine ja teiste respekteerimine, usaldus ja turvatunne , sotsiaalne toetus ja heatahtlikkus, enesekontroll ja enesekindlus, puhkevõimalused, gruppi kuulumine ja muud tegurid.
Tervis sõltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas, aga ka ressursside kasutamise oskustest.

Südame ja veresoonkonna haigused
Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning
käitumuslikud riskitegurid suitsetamine , vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu– ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress .

Pahaloomulised kasvajad
Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine, alkoholi tarvitamine, tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus, töökeskkond, stress ning liigne päikesekiirguse mõju. Kõige efektiivsem tegevus on vähktõve varajane avastamine, mis aitab suurendada vähihaigete elulemust ning parandada nende elukvaliteeti. 2002. aastast rakendunud rinnavähi sõeluuringu tulemusena on oluliselt kasvanud rinnavähi
varajases staadiumis avastamine.

Vigastused ja mürgistused
Vigastussurmad vähendavad Eesti meeste keskmise eluea statistilist näitajat umbes kolme aasta võrra. Noortel on vigastused ja mürgistused peamiseks surmapõhjuseks,
moodustades ligi 2/3 kõigist surmapõhjustest. Vigastuste teket soodustab ühelt poolt ohtlik füüsiline keskkond (töötingimused, laste mänguväljakud, maanteed) ja ebapiisav turvalisus inimest ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas ( vaesus , inimeste-vahelise abivalmiduse vähesus), teiselt poolt inimese enesega seotud negatiivsed tegurid (nt halb füüsiline ja/või vaimne tervis, madal haridustase, käitumistavade eiramine). Täiskasvanutel on vigastustega otseselt seotud alkoholi liigtarbimine. Vigastuste saamise suhtes peetakse maailmas enam ohustatuteks lapsi ja vanureid nende ealiste iseärasuste tõttu. Laste- ja noortega juhtuvad traumad on seotud nii järelevalvetuse kui ka puuduliku teabe/õpetusega ja esmaabi andmise vähesest oskusega. 2006. aastal tehtud uuringu tulemused näitavad, et piisavalt ei kasutata laste jaoks mõeldud kaitsevarustust ning ligi pooled lapsevanematest ei ole rääkinud oma
lastele, mida tuleks teha ohuolukorras või kui kellegagi on juhtunud õnnetus.

Alkohol kui riskifaktor elanike tervisele.
Riskid

Ühest liigsest joogist piisab , et enesekontroll kaoks. Kõne muutub segaseks, tekivad tasakaaluhäired ja oksendamine ;

Et tervist mitte rikkuda, ei tohiks mehed regulaarselt juua alkoholi rohkem kui 4 ühikut päevas ja naised rohkem kui 2 ühikut päevas. Pärast suuremat joomapidu tuleks vähemalt 3 päeva üldse mitte alkoholi tarvitada, et võimaldada organismil taastuda ;

Alkohol võib tekitada vaimset ja füüsilist sõltuvust. Mida rohkem ja sagedamini juua, seda suuremaks muutub järk-järgult ka alkoholi taluvus ning selleks, et purju jääda, on vaja rohkem alkoholi. Nii võib tunduda, et inimene kannab rohkem, kuid tegelikult on tegemist algava probleemiga. Pidev joomine kahjustab tõsiselt nii vaimset kui füüsilist tervist;

Alkohol võib muuta inimese sõnakaks, vaidlushimuliseks ja agressiivseks. Kunagi ei ole võimalik ette teada, kes muutub juues ebameeldivaks;

Tõsine liigjoomine võib viia alkoholimürgistuseni, millega võib kaasneda kooma või isegi surm;

Alkoholitarvitamine on otseselt seotud paljude hädadega, alates vägivaldsetest kuritegudest kuni perevägivalla, vigastuste ja liiklussurmadeni;

Pikaajaline alkoholi liigtarvitamine põhjustab ka mitmesuguseid haigusi, nagu näiteks maksatsirroos, mitmesugused vähivormid ja südamehaigused.
Millist mõju avaldab krooniline alkoholitarvitamine organismile?
Seedetrakt
Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögitoru, suureneb söögitoruvähi oht, väheneb peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mine-raalainete puudus põhjustab häireid kogu orga-nismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik.
Maks
Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu . Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos . Tsirroosi korral on maksarakud asendu -nud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksa-vähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud . Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene „kannab hästi”. Hiljem ei suuda maks enam oma ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannu-sed tekitavad mürgitusseisundi.
Süda ja vereringe
Alkoholisõltlastest pooled surevad südame ja veresoonte haiguste tõttu. Põhilisteks häireteks, mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on

südamelihase kahjustus – süda laieneb , sest südamelihas venib välja, ja halveneb südame kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib;
südame rütmihäired – alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu;
kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju- insult – vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda mitmesuguste närvikavahäiretena.

Aju
Alkoholi mõju jätab ajurakkudesse jälgi, mis kord-korralt süvenevad. On ju joobes inimese käitumise veidrused ja joomise järgne pahurus tingitud ajurakkude häiritud tööst. Pikapeale arenevad ajukahjustused:

halveneb mälu,

väheneb õppimisvõime,

tekivad tasakaaluhäired.
Drastilisemateks tagajärgedeks on

dementsus ehk nõdrameelsus,

langetõbi,

hallutsinatsioonid ja

kõnehäired.
Psüühilise pinge leevendamine ja lõõgastuse saavutamine alkoholi abil on vaid ajutine. Pinge jääb organismi alles ja süveneb, kuna alkohol nõrges-tab organismi üldiselt. Alkoholisõltlaste hulgas leviv depressioon viib sageli enesetappudeni.
Hormonaalne regulatsioon
Alkohol tingib organismi normaalse hormooniproduktsiooni häireid, mille tõttu:

häirub tasakaal uute valkude loomise ja vanade lammutamise vahel ning ülekaalu saavutab lammutamine;

pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu;

kaltsium ei imendu ja väljub luudest: luud hõrenevad ja hambad lagunevad;

meesuguhormoonide hulk ja sperma tootmine väheneb, ilmneb munandite kõhetumine, kujuneb impotentsus;

naistel väheneb naissuguhormoonide tootmine, tekivad menstruaaltsükli häired, suureneb nurisünnituste oht;

meestel suureneb naissuguhormoonide osakaal, mis tingib karvakasvu vähenemise ja naiste tüüpi rasvaladestumise, naistel suureneb meessuguhormoonide osakaal, mis tingib keha ja hääle mehelikuks muutumise.
Alkohol arvudes

13–15 liitrit absoluutset alkoholi tarvitatakse Eestis täiskasvanud inimese kohta aastas (koguselt võrdub see näiteks 26–30 liitri viinaga).

igal aastal hukkub Eestis alkoholi tõttu umbes 2000 inimest.

Eestis käib 10 000 inimest igal aastal alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäirete tõttu ravil.

Eestis saavad aastas 3500 meest ja 700 naist alkoholisõltuvuse diagnoosi.

Hinnanguliselt on Eestis 100 000 alkoholi-sõltlast.

60% suitsiidi sooritanutest on alkoholi kuritarvitajad või sõltlased.
ALKOHOLI LIIGJOOMINE PÕHJUSTAB ALATI TERVISEPROBLEEME!

Alkohol kahjustab vaimseid võimeid, sh mälu.

Alkohol kahjustab südamelihaserakke ja tekib südame ebaotstarbekas laienemine.

Alkohol hävitab maksarakke, mistõttu tekivad häired kogu seedeelundkonnas. Alkohol surub maha organismi immuunsüsteemi aktiivsust, mis soodustab nakkushaiguste teket.

Alkohol suurendab seksuaaltungi, kuid kahjustab seksuaalvõimet.

Alkohol suurendab vähki tekitavate ühendite lahustuvust ja imendumist tubakasuitsust .

Alkohol muudab inimese algul psüühiliselt, siis ka füüsiliselt alkoholisõltlaseks.

Hingamiselundite iseloomustus. Olulisemad hingamisteede infektsioonid .
Hingamiselundid moodustavad hingamisteed ja kopsud . Hingamisteede hulka kuuluvad: ninaõõs, neel , kõri, hingetoru ja bronhid.
Neelu kaudu toimub ülemiste higamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus.
Infektsioonid:

nohu e. riniit - nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli sammaegselt neelupõletikuga. Sagedasemaks põhjuseks mõni 200 rinoviirusest. Kaariese kõrval levinuim infektsioon maailmas.
Ninaneelupõletik e. Nasofaringiit- äge ja väga nakkav viirushaigus . Iseloomulik ninakinnisus, -vesisus, tundlik ja valulik neel, väike palavik . Kestvus 1-2 nädalat. Parim ravi kodune voodi ja hoolitsus . Väldi kätlemist, kasuta ühekordseid taskurätte.
Kurgumandlite põletik e. Tonsilliit - sagedasemaks tekitajaks streptokokk, alla 3a. ka viirus . Punetav neel, tonsillid tursunud, katud tonsillidel, neelamine valulik, palavik, halb enesetunne. Vahel lõhnab hingeõhk mäda järele. Kaela lümfisõlmede suurenemine ja hellus
Keskkõrvapõletik e. Otiit- ägeda infektsiooni sümptomid , kuulmekile põletikulised muutused ja eritis keskkõrvast. Sagedamini vanuses 6 kuud kuni 2 aastat. Tekitajaks erinevad viirused . Kujuneb 2-7 päeva peale külmetushaiguse algust. Sümptomid: köha, rahutus , ärrituvus, palavik, halb isu, kõrvavalu, kõhulahtisus, harvem oksendamine.
Põskkoopapõletik e. Sinuiit- Ägeda infektsiooni sümptomid: nohu, köha, palavik, rö- pildiga kinnitatud põletik vähemalt ühes urkes. Hingamisteede infektsioon on kestnud rohkem kui 10 päeva. Lisanduvad halb hingeõhk, peavalu, näopiirkonna valu, harvem hommikune silmade turse . Paks kollane sekreet . Areneb tüsistusena 5-10 % lastest. Antibakteriaalne ravi.
Kõripõletik e. Larüngiit- Põhilised tekitajad on viirused. Öösel örkab laps hödise nutuga, haukuva köhaga, palavikku ei ole. Sissehingamine raskendatud. Raviks kasutatakse jahedat auru. Ravi haiglas . 0,5-4a. lapsed, poisid-tüdrukud-7:1
Bronhiit e. Larüagotrahheiit- lapsel on palavik, puristav lima ja sülge, viriseb, unetu. Sagedamini vanuses enne 4 a. Nohu, köha. Kopsudes rohkesti räginaid ja vilinaid. AB ei aita. Paranemine vähemalt 1 ndl. Antipüreetikumid vähendavad lihas-ja peavalu.
Läkaköha e. Pertussis - Hiinas nimetati 100 päeva köhaks. Levib piisknakkuse teel. Jaguneb 4 perioodi:

katarraalne periood ( 2 ndl) ninaneelust eritub lima

lisandub hooköha, lõpeb oksendamisega

lisandub repriis ( kimedakõlaline sissehingamisraskus kõri spasmi tõttu)

paranemisperiood
Kestvus kuni 3,5 kuud. Ravi sümptomaatiline

Pleuriit e. Rinnakelmepõletik - kopsupõletik haarab kopsukoe ja areneb kopsukelmele või keskseinandile. Pleuravalu, valulik sissehingamine tekib vedeliku kogunemisest pleuraõõnde. Ravi statsionaarne ja antibakteriaalne.

Koolieeliku nohu, kuidas vältida teiste laste nakatumist rühmas.
Vastuvõtlikkuse uuringud näitavad, et nohu levik toimub suuresti käte vahendusel, kus sõrmedega urgitsetakse nina ja hõõrutakse silmi. Aerosooli osakesed lendavad ka otse hingamisteedesse. Mõningal määral võib rinoviirusinfektsioone vähendada ka hügieenivõtetega. Infeksioosset nohu ei saa peale nuuskamise ravida. See on tõhusaim ja väldib ninaverejooksu, kui üht ninasõõret nuusates vajutada teine pool kinni. Tilkadest on ainult ajutine abi.

Sagedasemad nakkushaigused lapseeas .

Tuulerõuged

Tuulerõugeid on põdenud enamus täiskasvanutest juba lapseeas ja saanud eluaegse immuunsuse. Peiteperiood nakkuse saamisest kuni lööbe ilmumiseni on 10-21 päeva. Haigus põetakse enamasti läbi kergelt ja viirushaigusele iseloomulikult - kehatemperatuuri tõusuga võib kaasneda peavalu ja oksendamine.
Esmane lööbeelement on punetav laik, millest moodustub sõlmeke. Villikeste arv nahal või ulatuda mõnest mõnesajani. Mõne päeva jooksul villikese sisu hägustub, vill kuivab ja kattub pruuni koorikuga. Samasugune lööve võib esineda ka suuõõnes. Erinevuseks on vaid see, et villile ei järgne kooriku teket. Enamasti paikneb lööve suulaes ja põskede limaskestal ning muudab söömise valulikuks.
Väga harva võib esineda ka teist(või enam)kordset lööbimist, mil lööve kulgeb piki närvi kulgu nahapinnal - vöötohatisena. 20% vöötohatistest paikneb näo piirkonnas. Haigus algab hambavalu sarnaselt, meenutades pulpiidi (hambasäsi) valu. 3-4 päeva pärast tekivad villid suu limaskestale ja näonahale, asetsedes piki närviharu kulgu. Villiline lööve vöötohatise korral ei ületa keha keskjoont (asetseb kas ainult vasakul või paremal kehapoolel) ja on peale lööbe ilmumist kergelt diagnoositav.

Punetised (rubella)

Haigus algab peiteperioodiga, mis kestab 14-21 päeva. Haiged kaebavad peavalu, halba enesetunnet , kehatemperatuuri tõusu. 5-7 päeva enne lööbimist suurenevad lümfisõlmed kuklas, kõrvade taga ja kaelal . Lööbeks on mõnemillimeetrise läbimõõduga roosad laigud, mis võivad laatuda ühtlaseks punetavaks alaks. Lööve algab näolt ja levib kehale, suulakke ilmuvad täppverevalumid.

Leetrid

Leetrite tekitajaks on ülinakkav paramüksoviirus. Peiteperiood kestab 9-11 ööpäeva, mille möödudes tekivad viirusnakkusele iseloomulikud kaebused: temperatuuri tõus, halb enesetunne jms. Veel mõned päevad hiljem ilmub lööve, milleks on roosakaspunased laigud nahal ja samaaegselt või veidi varemgi suulimaskestal; 6.-10. päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Kehatemperatuur püsib lööbimise lõpuni kõrge. Harva esinevad lisaks laikudele villid. Leetritele iseloomulik tunnus on silmade valguskartus. Läbipõdemisel annavad leetrid püsiva immuunsuse. Teisel päeval peal haigustunnuste ilmnemist ilmuvad suuõõnde põse limaskestale eespurihammaste kohal sinkjaspunased erkpunase äärisega laigud (Kopliki laigud).

Sarlakid

Sarlakid on lööbelistest laste nakkushaigustest ainus bakterite poolt tekitatud infektsioon; tekitajaks Streptococcus pyogenes. Lööve on erepunane ja oleks nagu mannateradega üle puistatud. Lööve puudub ninatiiva-suunurga kolmnurgas. Keele papillid on punakaslillad ja suurenenud, meenutades vaarika - või maasikamarja. Haige keel õhetab.

Herpes viirus (Herpes simplex)

Herpes viirus ei kuulu küll laste nakkushaiguste hulka, kuid oma laialdase leviku tõttu on ta hästi tuntud. Esmane nakatumine toimub sagedamini lapseeas ja võib ilmneda ägeda stomatiidina ehk suulimaskesta põletikuna, millega kaasneb kõrge palavik.
Mida väiksem on laps, seda raskem on haiguse kulg. Algselt suurenevad lõuaalused ja kaela lümfisõlmed. Igemetel ja mujal suulimaskestal on valulikud villid, mida kerge kulu korral leidub üksikuid, raskematel juhtudel aga katavad villid kogu suuõõne ja ulatuvad neelu. Raske infektsiooniga haige vajab haiglaravi .
Immuunsus tekib väga harva, haigestutakse korduvalt. Viirus jääb inimese organismi püsima närviganglionisse( närvisõlme) ja aktiveerub immuunsuse langedes - nt stressi ja külmetuse korral. Lööve, mida tuntakse ohatise nime all, paikneb enamasti huulte ümbruses.

Piimahammaste periood.
e. ajutise hammaskonna periood.
Kestab 6. -8. elukuust kuni 2,3- 3 aastani.

Esimestena lõikuvad alumised lõikehambad, edasi ülemised ees e. lõikehambad
esimesed purihambad e. molaarid tulevad 12-16. elukuul
silmahambad e. kaniinid lõikuvad 16- 18. elukuul
teised piimapurihambad 20.- 30. elukuul

Sel ajal on laps rahutu , topib käsi suhu , nutab näilise põhjuseta, suureneb süljeeritus, vahel esineb palavik ja kõhulahtisus.

Jäävhammaste periood.
Algab esimese purihamba suhulõikumisega piimahammaste rea lõppu.

6-7. eluaastal alumised keskmised lõikehambad
9-10. eluaastal lõikuvad esimesed eespurihambad
10-11. eluaastal lõikuvad teised silmahambad
11-12 eluaastal lõikuvad teised eespurihambad
12-13. eluaastal lõikuvad teised tagapurihambad

Periood kestab 15.-21. eluaastani. Kujuneb hambumuskontakt üla-ja alalõualuu hammaste vahel sirglõugne e. ortognaatne hambumus- ülemised lõikehambad katavad alumisi 1/3 ulatuses. Normaalset hambakaart aitab kujundada kõva toidu, rohke juurvilja söömine.
11. Hambakaariese olemus ja ennetamine.
Hambakaaries on hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus: demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu,. hambakude iseenesest ei tervistu. Karioosse protsessi alg- ehk laigustaadiumis on võimalik küll veel kaariese kulgu pidurdada ja emaili remineraliseerida ehk tugevdada, vältimaks defekti väljakujunemist.
Kaariese põhjused põhjustavad süsivesikutest ja magusainetest üleküllastatud toit ja selle pikaajaline kontakt hambapinnaga.
Suuõõne mikroobid , peamiselt streptokokid ja piimhappekepikesed ehk laktobatsillid.
Pikk aeg, mille jooksul kleepuvad magusained katavad hambaemail. Ohtlikud on nn. lutsukommid, mida lapsed imevad tundide kaupa.
Hambapinna katt ehk plaque . Katt kinnitub hambale igemepoolses osas. Hambapind muutub tuhmiks, kollakaks ja karedaks.
Kaariese teket ja katu ladestumist hambaemaili pinnale mõjutavad sülje ja katu koostis. Süljes on mineraalid (kaltsium-, fosfaat- ja fluoriidioonid) ning hulk mikroelemente, orgaanilisi happeid, mono - ja disahhariide. Süljel on tugev neutraliseerimisvõime, mistõttu 1 - 1,5 tundi pärast happelise toidu söömist taastub sülje pH neutraalpiiri (6,8 - 7,2) läheduses. Kui hambakatus suureneb happelisus ning pH happelisus langeb alla 5,5, võib katuga kontaktis olevas hambaemailis alata demineralisatsiooniprotsess. Emailipinnalt hakkavad eralduma kaltsiumi-, fosfaat- ja hüdroksiidioonid. Hambale tekib kriitjasvalge laik, kuid alguses on emailipind veel terve. Neutraalse keskkonna taastumisel (pH 6,0 ja rohkem) algab remineralisatsiooniprotsess, mille käigus 2-3 tunni jooksul kaltsiumi-, fosfaadi ja hüdroksiidioonid pöörduvad taas hambaemaili ja tugevdavad seda.
Olulised on hambaemaili struktuuri individuaalsed iseärasused, mis kujunevad hammaste arengu perioodil. Kui ebatäiuslikule struktuurile lisanduvad sülje happelisus, mikroorganismid ja vale toitumine, kujuneb karioosne protsess kiiremini. On vaja jälgida hambaemaili pinda kohe pärast hamba suhulõikumist, et näha võimalikku kalduvust kaariese tekkeks.
Hambakaariese tekkel on oluline joogivee ja toidu fluorisisaldus ja sellest tulenevalt ka hambaemaili koostise siduvus fluoriga. Lapse hambaemail koosneb põhiliselt hüdroksüülapatiidist, vanemas eas fluorapatiidist. Joogivee optimaalse fluorisisalduse puhul (1,0 - 1,2mgF/l) areneb tugev ning mikroobide ja süsivesikute paiksele toimele vastupidav hambaemail.
Mõned hambad on kaariesele resistentsed e. vastupidavad. On eristatud põhjuste rühmi (Königi järgi).

Geneetilised põhjused. On rõhutatud hammaste struktuuri väljaarenemist juba lõualuus. Hilisel läbilõikumisel on email maksimaalselt mineraliseerunud.

Humoraaltroofilised e. organismi vedelike ja toitumisega seonduvad faktorid : emaili valgulise osa moodustumine sellele järgneva täisväärtusliku ja lõpliku mineralisatsiooniga

Süljel, kui hambaemaili ümbritseval toitumis - ja kaitsekeskkonnal on eriline tähtsus. Vaid siis, kui süljeeritus on rikkalik ja sülg neutraalse reaktsiooniga (pH 6,8 - 7,2), on ta võimeline elimineerima süsivesikuid. Oluline on ka süljes leiduva fluori hulk ;

Toitumistavad: piiratud hulk süsivesikuid, mineraalide rikas toit ja optimaalse fluorisisaldusega joogivesi pidurdavad oluliselt kaariese teket.

Lokaalsed bakteriaalsed faktorid ei soodusta kaariese kulgu, kui suuõõnes olevad mikroobid on väheaktiivsed, tekitavad vähest hapet ja väikese ensüümilise aktiivsusega. Ka suuõõnes leiduv fluoriid pidurdab kaariest tekitavate mikroobide kasvu.
Profülaktika eesmärk on ära hoida kaariese teket ja ennetada selle komplikatsioone. Sõltuvalt lapse vanusest kasutatakse kambakaariese ennetamisel erisuguseid menetlusi.
Varase ennetuse eesmärk!
Siia rühma kuuluvad imikud ja väikelapsed.
Suuõõnt ja hammaskonda jälgitakse alates 6. elukuust. Õige toitmine kindlustab lapse organismi kõigi vajalike toitainetega. Valesti teevad vanemad kes annavad imikule õhtuti juua magusat teed, mahla või meevett ja jätavad lutipudeli imemiseks. Pärast söötmist ei tohi jätta suhu ka piimaga lutipudelit. Rahustav imemislutt peab olema puhas. Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule.
Imiku ja väikelapse suulimaskest on väga õrn ja tal puudub küllaldane kaitsevõime mikroobide vastu. Mikroobide paljunemisoht on siis, kui lapsevanem niisutab lapse lutti oma suus .
Lapsel peab olema kujundatud kindel toitumistava.
Laps peab saama kõiki vajalikke toiteaineid. Kui lastele antakse 1. - 2. eluaastal vähe magusat süüa ,on laste hambad kaariesevabad. Varakult peab harjutama sööma nii toorest kui ka keedetud juur- ja aedvilja .

Isutus ja gaasivalud väikelastel.
Isutus võib olla mitmete toitumisvigade tulemus; söögiisu vähendavad magusad joogid, maiustamine kommide ja küpsistega, liigne piima joomine. Isutus võib avalduda ka soovist võita lähikondsete tähelepanu.

Kinni pidada kindlatest söögikordadest
toidukordade vahepeal ei tohi anda lapsele maiustusi ega mahla. Vahepalaks sobivad puu- või köögiviljalõigud, leivakäär.
1-3 a. päevane piimakogus on kuni 3 klaasi
lapsel on oma söögikoht, omad toidunõud
pakkuda lapsele mitmekesist toitumisega
kui sööb koguseliselt vähe, lisada toidule teelusikatäis võid, toiduõli, hapu või rääska koort
ei tohi sundida taldrikut puhtaks sööma, toidukord ei kesta üle 30 minuti
janu kustutamiseks on puhas vesi
värskes õhus viibimine suurendab söögiisu

Imikukoolikute tekkimise täpseid põhjusi ei ole veel teada.
Koolikud algavad sagedamini õhtupoolikul. Laps on rahutu, nutab lohutamatult, kõht on suur ja pingul, laps on näost punane ja teda on väga raske vaigistada. Vahel ei olegi kõht väga punnis, kuid valu tekitavad soole valulikud kokkutõmbed. Nn. gaasivalud, mis on imikukoolikute üks osa, hakkavad last häirima sagedamini 2.-3. (4.) elunädalast alates ning võivad kesta 4. elukuuni. Gaasid kogunevad soolde, tekib kõhupuhitus, mis on imikule väga valulik. Ta on esimestel kuudel veel ise väheaktiivne ning kõhulihased ei ole nii tugevad, et suudaksid gaasi korralikult välja suruda, sest sisemine päraku sulgurlihas on sageli tugevalt suletud. Gaasivaludel on erinevaid põhjuseid. Piimasuhkur laktoos laguneb sooles mikroobide toimel ning tekitab gaasi. Vahel on sooles ka rohkelt gaasi tekitavaid mikroobe. Sageli karjuv laps neelab palju õhku ja kõhupuhitus tekib kergesti. Kui emal on palju gaasi, on seda ka lapsel. Rohkesti gaase võib tekitada ka piimasegu, kui imik ei talu lehmapiimavalku. Kindel on see, et gaasivalud ühel ajal lõpevad, on see siis kahe, kolme või nelja kuu vanuses.
Kuidas last aidata?
• Gaasivalude leevendamiseks on parim võte see, kui kõhtu tasakesi silitada kellaosuti liikumise suunas või panna laps kõhuli. Lahendus on muidugi see, kui gaasid
väljuvad.
• Gaaside väljutamist saab ergutada lapse jalgade kerge
surumisega vastu kõhtu.
• Heaks võtteks on lapse võtmine kõhuli endale rinnale . Nahakontakt ja soojus rahustavad teda ja nutt võib vaibuda.
• Kuna kõige sagedamini tekivad gaasivalud peale lõunat või õhtul, siis katsuge planeerida vannitamine sellele ajale või pange laps sooja vette istuma. Soe vesi lõõgastab ja gaasid võivad väljuda kergemini.
• Mõelge enda toidule kui võimalikule koolikute tekitajale lapsel. Jätke ära kõik tõenäolised allergiat ja gaase põhjustavad toiduained ja veenduge, kas lapsel on
vähem gaase. Kui saate tulemusi, siis pidage meeles oma toiduvalik lapse rinnaga imetamise lõpuni. Uurimused on näidanud, et võib saada abi, kui rinnaga toitev ema
loobub lehmapiimatoodete, samuti munade, nisu, pähklite söömisest.
• Apteegiravimitest ei ole tavaliselt palju kasu, kuid vahel aitab ristiköömnetee.
• Vahel ei aita miski muu, kui lapsega ringi kõndida, vankriga jalutama voi autoga sõitma minna, kiiktoolis kiikuda – vibratsioon lõõgastab.
• Pidage arstiga nõu lapse toitmise kusimuses. Võimalik on ka see, et lapsel on allergia ja tuleb valida teine toit.

Kõhulahtisuse põhjused ja ennetamise võimalused.
Kõhulahtisuse kõige tähtsam põhjus on käärsoole viirusinfektsioon. Eriti kehtib see kroonilise kõhulahtisuse puhul. Teine põhjus on toiduallergia. Näiteks on mõned inimesed allergilised piimatoodetele , eriti piimale. Piima joomine põhjustab kõhulahtisuse. Ka pisikuid sisaldava töötlemata vee joomine võib põhjustada kõhulahtisust, mis ilmub 1-4 nädala pärast. Muidugi võivad seda alati põhjustada seedimatus, viirusnakkus ja emotsionaalne erutus. Ka on paljud ravimid osutunud kõhulahtisuse põhjustajaks. Siia kuuluvad antibiootikumid, kullaühendid, vererõhurohud, digitaalis, vähirohud ja isegi suures annuses C-vitamiin. Veel üks tavaline põhjus on toiduainete halb kombinatsioon. Paljud toiduained ei sobi omavahel. Näiteks ei lähe piim hästi apelsinimahlaga. Samamoodi ei peaks sööma ühel ajal banaane ja jamssi.
Traditsiooniline hiina meditsiin diagnoosib kõhulahtisust kui põrna ja mao qi-energia defitsiiti, mis halvendab keha võimet hoida ja konsolideerida jääkaineid.
Peamine oht, mida kõhulahtisus tervisele kujutab, on veetustumine. Kõhulahtisuse hoogude ajal ei ima jämesool kogu vedelikku, mida peaks. Kui kõhulahtisus kestab, saab rikutud keha elektrolüütide (naatrium ja kaalium ) tasakaal, mis võib põhjustada tõsiseid meditsiinilisi probleeme.
Ennetamine: Dieet ja füüsiline hügieen on esimene kaitseliin kõhulahtisuse vastu. Kujundage harjumus enne sööki seebiga käsi pesta. Sööge ainult värskeid, hästi puhastatud toiduaineid. Vältige sobimatuid toidukombinatsioone ühe söögikorra ajal.

Kõhukinnisusega laps.
Kõhukinnisuse korral muutub roe kõvaks ja laps roojab üle mitme päeva. Roojamine on valus, roe on pabulatena, potti või mähkmele võib tulla verd
Kõhukinnisuse korral laps muutub enne kakamist rahutuks, kardab potti. Tihedad ja karedad roojamassid võivad vigastada päraku ümbrust ja tekivad pärakulõhed, mis teevad roojamise valulikuks. Lapse vaevuste leevendamiseks määrige päraku ümbrust vaseliiniga.
Mitmepäevase kõhukinnisuse korral laps muutub isutuks, võib tekkida isegi iiveldus ja oksendamine. Kehakaal langeb.
Kuidas last aidata?
Lapse aitamiseks mõelge eelkõige läbi toitmine. Kõhukinnisuse parim ravi on selle ennetamine.
Kõhukinnisus võib tekkida ühekülgse ja liigselt kuiva toidu söömisest. Ka liiga magus ja rammus toit võib olla põhjuseks. Valida tuleks mitmekülgne ja eale vastav toit.
Lapsele tuleb anda roojamassi suurendavaid toite. Kindlasti andke iga päev putru, millele lisage kliisid jääkainete hulga suurendamiseks . Hästi sobivad müsli või maisihelbed jogurtiga nii hommikul kui ka õhtul. Juurde sobivad riivitud porgand , ploomi mehu ja pirnid. Laps peab saama vedelikku piisavalt. Pakkuge juua toitmise vaheaegadel . Ära võiks jätta banaanid ja õunad. Vältida tuleks ka sooletegevust aeglustavat mahlakisselli mustikast, pohlast või sõstrast. Kõhukinnisuse korral ei sobi valge sai ja kakao . Piimajoomist tuleks ka piirata, hapendatud piimatooted sobivad paremini.
Kui kõhukinnisus kestab üle nelja päeva, rääkige kindlasti arstiga. Põhjusteks võivad olla peale toitmisvigade ka haigused, isegi väärarendid, mis vajavad kindlasti spetsialisti abi.

Põhjused: laps saab koguseliselt vähe ja ühekülgset toitu, vähe vedelikku
pealesurutud potitreening
psüühilised pinged ja hingelised üleelamised
haigused
Lahendus: lapsel peavad olema kindlad söögikorrad, mitmekesine ja kiudineid sisaldav toitainetepäeva jooksul piisavalt jooma
pudrule või köögiviljapüreele võib lisada 1tl võid või toiduõli
võimlemine, ujumine , kõhu masseerimine

Kõhulahtisusega laps – tekkepõhjused ja kulg
Lastel erinevate haiguste puhul sümptom, enamasti infektsiooni poolt põhjustatud seisund. Tekitajaks sagedamini viirused- rota -, adeno-, astroviirus. Ägeda kõhulahtisuse korral on oluline osa vedeliku tasakaalu taastamisel ja säilitamisel. Rotaviirus algab kõrge palaviku ja oksendamisega. Esimestel haiguspäevadel lisandub vesine roe. Suure vedelikukao tõttu dehüdratsiooni oht. Sagedamini 6 -24 kuu vanustel lastel.

Astroviirus põhjustab nii imikutel , lastel aga vahel ka täiskasvanutel gastroenteriiti. Nakkus levib fekaal-oraalsel teel. Põhilisteks haiguse sümptomiteks on oksendamine ja vesine kõhulahtisus. Nakatunul võib esineda ka peavalu, palavik ja kõhuvalud.Sümptomid tekivad tavaliselt 1-2 päeva peale nakkumist ning kestavad 3 päeva.

Adenoviirus . Kõige enam põhjustavad adenoviirused hingamisteede infektsioone.Viiruse inkubatsiooniaeg 5-14, hingamisteede infektsioonide korral keskmiselt kuus ööpäeva. Levinum kliiniline sündroom on äge ülemiste hingamisteede infektsioon. Tüüpiline haiguspilt on tonsilliit, millega lisaks kurguvalule kaasneb ka nohu, köha ja palavik. Alla kolmeaastastel lastel on adenoviirus levinub katulise tonsilliidi põhjustaja. Adenoviirused põhjustavad veel lastel kõripõletikku, bronhiiti ja pneumooniat. Adenoviirused soodistavad sageli sekundaarsete bakteriaalsete infektsioonide teket nagu bronhiiti ja keskkõrvapõletikku.

Haiguse tüvele 40ja 41 on iseloomulik kerge, kuid pikaajaline kõhulahtisus, mis kestab nädalast kuni ühe kuuni, oksendamist esineb vähe ja respiratoorseid sümptomeid harva.

Tervisliku toitumise põhiseisukohad.

Toiduga seotud infoga arvestamine on vajalik oma tervise säästmiseks ja hoidmiseks
tasakaalustatud segatoit rahuldab füsioloogiliselt normaalse ja terve inimese kõik vajadused
inimkonna evolutsiooni vältel läbiproovitud ja kasutusele jäänud toiduained on meile sobivaimad
tervislik, ratsionaalne toitumine on oluline abinõu haiguste ennetamiseks

Toidu lisaained .
Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset , aroomi või mõnda muud omadust.
Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar -agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest , naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentseteks. Näitena võib tuua antioksüdandina kasutatava askorbiinhappe /E-300/ ja kollase värvaine beetakarotiini /E160a/.
Kolmanda rühma moodustavad ained, millel ei ole looduses analoogi. Sellisesse rühma kuuluvad näiteks tehismagusaine sahhariin, antioksüdant butüülhüdroksüanisool /E320/ jt.
Enamik lisaaineid aitab kas paremini säilitada toiduaine toiteväärtust ja maitset, surub alla ohtlike mikroobide arengu või parandab konsistentsi maitset või aroomi. On ka selliseid, mida lisatakse, et toidukaup tunduks tarbijale külgetõmbavam. Lisaainete hulka kuuluvad ka kunstlikud magusained, millega magustatud toiduaineid tarvitavad diabeetikud ja inimesed, kellel on probleemiks liigne kehakaal.
Enamikes arenenud riikides on seadusega määratud, milliseid lisaaineid ja millistes kogustes on lubatud kasutada. Need peab ära näitama ka pakendil. Ka Eestis on mõningaid lisaaineid kasutatud aastakümneid, kuid tarbijal ei ole sellest aimu. Alates 1. jaanuarist 1995 peavad pakendatud toiduainete pakendil olema näidatud kasutatud lisaained rühma ja lisaaine nimetusega või EL maades kehtiva numbrilise koodiga /E-numbritega/.

Mida tähendab kehamassiindeks?
Kehamassiindeks ehk KMI (inglise keeles body mass index ehk BMI), mis näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Väljendit kasutatakse rasvumise määramiseks ning südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindamiseks. KMI määrad töötas 1985. aastal välja Maailma Terviseorganisatsioon.
Kehamassiindeks arvutamise valem

Toitained ja toiduained.
Toiduained on taimse või loomse, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Süüa v'ib neid toorelt või töödeldult; esmavajalike toiduainete kogus ja vahekord menüüs oleneb vanusest, soost ja üldisest energiakulust.
Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel.
Toitained on valgud , süsivesikud, lipiidid , vesi, mineraalained , vitamiinid ja mikroelemendid . Toitainete põhiülesanne on inimorganismi häireteta talitluse tagamine ratsionaalse toitumisega.
Jagunevad: Asendamatuteks-organism peab neid saama valmis kujul toidust
Asendatavateks- organism on võimeline neid ise sünteesima, kuid saab seda teha vaid vajalike lähteainete olemasolu korral.

Valkude funktsioon organismis. Rasvad ja süsivesikud – põhilised energia allikad.
Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses.
Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas , riisis, rukkis , pähklites ja seemnetes leiduvad valgud.
Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne.
Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega.
Valkudel on organismis mitmeid funktsioone:
• vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
• peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega,
• osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi,
• osalevad paljude ühendite transpordis,
• annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal .
Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast.
Rasvad- organismi tähtsaim energiavaru.1g lipiidide täielikul lõhustumisel vabaneb 9,3 kcal energiat. Rasvkoest vabanevaid rasvhappeid kasutab energiaallikana eriti lihaskude.
Rasvadel on organismis palju ülesandeid:
• põhiülesanne on energia saamine ja säilitamine;
• toiduenergia allikas: 1 g rasva = 9 kcal;
• asendamatute polüküllastumata rasvhapete allikas;
• sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine ja samaaegselt soodustavad nende imendumist;
• võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest;
• fosfatiidid ehk liitlipiidid , mille koostises on peale rasvhapete ja glütserooli ka lämmastikalused ja fosforhape, kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes;
• kolesterool on vajalik sapphapete , suguhormoonide ja D-vitamiini sünteesiks organismis.
Rasvad on organismile vajalikud, kuid peavad seejuures olema õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras.
Toidurasvad peaksid katma 25–30% toiduenergia vajadusest.
Süsivesikute funktsioonid organismis:
• põhiline energiaallikas : 1 g süsivesikuid = 4 kcal;
• kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse;
• määravad veregrupi;
• kuuluvad paljude hormoonide koostisesse;
• antikehade koostises täidavad kaitsefunktsiooni;
• varuaine roll – maksas ja lihastes talletatav glükogeen on glükoosi ajutine tagavara, mida organism saab vajadusel hõlpsasti kasutada;
• kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks.
Süsivesikud ei ole võrreldavad suhkruga. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste peamiselt sahharoosi, aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja disahhariidide) kohta.
Peamine toidu süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise lagunemine, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on teraviljade terised ja kartuli mugulad .
Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 55–60%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast.
Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, tagamaks efektiivse ja tulemusliku toimimise. Süsivesikute parimaks allikaks toidus on teraviljatooted, kartul , köögiviljad, puuviljad ja marjad , mis sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante. Pikemal süsivesikute puudusel hakkab organism glükoosi sünteesima kehavalkudest, mistõttu alaneb tunduvalt organismi kaitsevõime keskkonnateguritele.

Nõuded laste toidule.

27% piimatooteid
20% köögivilju
17% teraviljatooteid
13% puuvilju ja marju
10% kartulit
9% liha-kala-muna
max.2% suhkrut ja lisatavaid toidurasvu

Lapse toit peab olema värske ja mahlane, toit tuleks kas keeta , hautada või grillida, maitsestatakse maitsetaimedega. Igal söögikorral peaks lapse menüüs olema puder, kartul, makaronitooted või leib, et ta saaks piisavalt süsivesikuid. Igale lapsele tulb läheneda individuaalselt tema soove ja organismi vajadusi arvestades. Optimaalne ja tervislik toitumine väikelapseeas on tervise nurgakiviks kogu eluks.

Toidupüramiid – laste tervisliku toidu alus.
Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid , mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa.
Lapse esimesel eluaastal on vanemad väga hoolikad imikule sobiva toidu valikul . Mida suuremaks laps kasvab, seda rohkem unustatakse ära lihtsad tõed. Enamik lastest käivad lasteaias või koolis ning kodus ollakse vaid õhtuti ja nädala lõpus. Need toidukorrad peavad olema tervislike harjumuste kujundajateks . Vanemad saavad lastega koos olles arutada laste toidusoove ja neid suunata.
6 kõige olulisemat märksõna lapse toitumise puhul:
Eeskuju
Üheskoos söömine
Tervisliku toidu kättesaadavus
Selgitustöö
Aeg
Valiku- ja otsustamisvõimalus

Kuidas vältida laste õnnetusjuhtumeid ?

Kukkumise vältimiseks:
aseta laps ainult kindlustatud pinnale;
hoia teda süles kindlakäeliselt ning hoolitse, et Sinu jalatsitallad ei libiseks.
Söömine toimugu rahulikus miljöös, toitu kurku tőmbamata.
Väikesed ja teravad asjad ei sobi lapsele mängimiseks –
ta vőib need tőmmata kurku vői hingamisteedesse.
Mürgistuste ja pőletuste vältimiseks
kontrolli üle kőik lapsele antavad ravimid, samuti kontrolli, et ükski ravim ei oleks lapse käeulatuses;
ära hoia tulist toitu, kohvi ega kuuma vett lapse käeulatuses.
Imikut pestes ära lase talle sooja vett otse kraanist: pőletuse oht!
Elektrilised soojendajad ei tohi olla lapsevoodi läheduses.
Väldi rippuvaid lauakatteid, mis ärgitavad last neist kinni haarama ja
endale laual olevaid esemeid ja kuuma toitu kaela tőmbama.
Veendu, et laps ei saa iseseisvalt akent avada,
kui aknad on lahti, paigalda neile fiksaatorid .
Uute pistikupesade paigaldamisel eelista lapsekindlaid pesi.
Lahtised pesad kata selleks otstarbeks mőeldud plastkattega.
Ettevaatust kuumade pliitide ja praeahjuga!
Praeahju puhul kasuta spetsiaalset
sulgurit, mis ei vőimalda lapsel seda avada.
Väikest last ei tohi omapead jätta ei vanni ega veekogu äärde.
Kőik ravimid peavad olema lastele kättesaamatus kohas.
Kemikaalid olgu paigutatud nii, et laps neile ligi ei pääse.
Maja- ja korterisiseste treppide otstesse tuleks ehitada kaitseväravad, kindlasti ka käsipuud.

Raputatud lapse sündroom.
Raputatud lapse sündroomi (RLS; shaken baby syndrome ) tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, kusjuures trauma välised tunnused sageli puuduvad. Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/ kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid . Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. RLS on sagedamini alla 1 a vanustel lastel esinev patoloogia, millel on tõsised tagajärjed. Ülemäärane raputamine põhjustab kortikaalsete ja sildveenide rebenemise ajus, mistõttu võib tekkida ajusisene hematoom ja ajuturse. Subduraalne hematoom on kõige sagedasem patoloogia RLSi korral, esinedes 80% selle sündroomiga lastest.

Meeleoluhäired lapseeas.
Meeleoluhäired jaotatakse: ärevushäire- ärevushäire all mõistetakse sisemist pinget ja rahutus-, kartus - või hirmutunnet. Põhiliseks sümptomiks on püsiv ärevus ise. Palju esineb kehalisi kaebusi: valud rindkeres, südamepekslemine, kõhuvaevused, pingepeavalu , lihaspinged, hingamisraskused , higistamine.
Üldistunud ärevushäire tekkepõhjusi tuntakse üsna vähe ja need on mitmetahulised nagu paljude psüühikahäirete puhul tavaline. On väidetud, et aju neurotransmitterid toimivad osaliselt valesti. Aju uurimisel on tehtud kindlaks aju ainevahetuse muutused. Ärevuse all kannatavad inimesed on öösiti rohkem üleval kui terved inimesed ja nende unekvaliteet on kokkuvõttes halvem . Häire tekkimisele aitavad kaasa negatiivsed elujuhtumid, samas mõjutavad seda ka pärilikud tegurid.
Teisteks riskiteguriteks on vanemate ebapiisav hoolitsus või vastupidi –ülehoolitsemine. Patsiendid kaebavad üsna tihti ka halba enesetunnet, turvatunde puudumist, lahusoleku ärevust ja sõltuvuse ning agressiivsusega seotud probleeme.
Pikaleveninud kurbusereaktsioon;
depressioon- meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus.
Segatüüpi emotsionaalse väljenduse häire- Neil on mitme häire iseloomulikke jooni, millest ükski pole nii valdav, et saaks kasutada spetsiifilisemat diagnoosi.
lapseea sooidentsushäire- Häired, mis ilmnevad esmaselt varases lapseeas (ja alati enne puberteediiga ) ja millele on iseloomulik püsiv ja intensiivne piin olemasoleva soo pärast, koos sooviga (või nõudega) olla vastassugupoolest. Esineb püsiv hõivatus vastassoo riietusest ja/või käitumisest ja/või iseenda soo eitamine .
reaktiivne kiindumushäire- Lapse reaktiivne kiindumishäire avaldub imikutel ja väikelastel püsivate sotsiaalse suhtlemise hälvetena, millega kaasneb emotsionaalne häiritus reaktsioonina ümbruskonna olukorrale.
Lapse seisundile on iseloomulik kartlikkus ja ülierutatus, ta ei reageeri lohutusele ega rahustamisele. Tüüpiline on halb kontakteerumine eakaaslastega, puudulik lülitumine nende tegevusse. Väga sageli täheldatakse agressiooni nii enda kui ka teiste suhtes. Mõnel juhul avaldub psühhomotoorse arengu pärssumine.

Esmaabi põletuse puhul.
Põletada saanud kehaosad tuleb kiiresti jahutada, hoides neid 10 – 15 minutit jooksva jaheda vee all. Ulatusliku põletuse korral pange laps koos riietega dušši alla.
Lõpetage protseduur kohe, kui lapsel hakkab külm.
• Kui lapse riided põlevad, pange ta põrandale, põlev koht ülespoole. Kustutage leek ämbritäie veega või mässige laps tulekindla riide sisse.
Vett olgu ohtralt! Kui vett on vähe, tekib lisaks aurupõletus.
• Põlenud riided eemaldage kiiresti, lõigake need katki. Kui materjal on naha küljes kinni, ärge seda kiskuge.
• Andke lapsele sooja juua.
• Kui lapsel on šoki tunnused, kuid ta on teadvusel , asetage ta pikali , pea allapoole ja jalad üles.
Helistage 112.
• Kui laps on teadvuse kaotanud, pange ta külili ja helistage 112. Kontrollige lapse pulssi ja hingamist. Südame- või hingamisseiskuse korral alustage kohe elustamist.
• Punetuse või villidena väikest põletust võib kodus ravida. Algul pange peale steriilne side, hiljem kiirendab paranemist bepanteensalv.
• Suuremat ala haarava või naha tumenemisega põletust peab ravima haiglas.
Põletuse ulatust ja sügavust on raske hinnata. Kutsuge kiirabi iga suurema põletuse korral! Kui arvate , et laps viiakse haiglasse, ärge siduge haavu kinni, sest side
võib kahjustatud naha külge jääda ning selle eemaldamine on valus.

Esmaabi kukkumisel.
Kui laps on kukkumise järgselt täiesti vaikne või nutab nõrgalt ja kiljuvalt; oksendab või jääb ootamatult uniseks või magama, tuleks kahtlustada ajupõrutust või koljuluu murdu. Laps viia läbivaatuseks haiglasse!

Nina verejooks ja lapse abistamine .
Põhjuseks tugev nuuskamine, nina urgitsemine, nohu, ninakõrvalkoobaste põletik, kõrgvererõhutõbi, individuaalne kalduvus.
Kannatanu panna ettepoole kummargile istumisasendisse, paluda ninasõõrmed verehüübest puhtaks nuusata; suruda 10-20 minutiks kinni verdjooksev ninasõõre, juhul kui verejooks ei lakka, toimetada kannatanu arsti juurde.

Haavade iseloomustus.
Haava tüübid: marrastus ; lõikehaav; torkehaav; rebimishaav Haav on naha või limaskesta kahjustus, millega võivad kaasneda sügavamad kudede või siseelundite vigastused. Vigastatud kohast satuvad kudedesse bakterid, võõrkehad vms., mis põhjustavad põletikke ja aeglustavad paranemist.

Elektrilöök ja kannatanu abistamine.
Elektrilöök on suhteliselt tugeva elektrivoolu läbiminek inimese kehast. Voolu sisenemis- ja väljumiskohas võivad tekkida põletushaavad, sügavamates kudedes termilised ja elektrokeemilised kahjustused: kudede koaguleerumine (hüübimine, kalgendumine ), veetustumine, kärbumine, lihase- ja kõõluserebendid ning luumurrud .
Elektrilöök ärritab ja kahjustab närvisüsteemi, kutsudes esile lihaste kokkutõmbeid ja krampe, ka vahelihase ja südamelihase krampe, millele järgneb hingamise ja südametegevuse lakkamine.
Kergema elektrivigastuse korral on peamised üldnähud peapööritus, peavalu, nõrkus, valu südame kohal, närvivapustus ja minestus . Raskema kahjustuse tagajärjel kehatemperatuur langeb, tekivad halvatused, teadvus kaob, südametegevus häirub või lakkab. Raskes seisundis kannatanu nahk on kahvatu, silmaavad laienenud ja ei reageeri valgusele , ta ei hinga ning pulsilöögid puuduvad.
Esmaabi. Õnnetuseosalise keha jääb pinge alla, kuni ta on seotud vooluringiga, mistõttu ei tohi teda paljaste kätega puudutada. Abistamisel tulebki kõigepealt kannatanu lahutada vooluringist. Selleks on vaja vool kiiresti välja lülitada, pistik välja tõmmata, korgid välja lülitada või keerata, juhtmed kannatanust puust kepi või teibaga eemale lükata.
Kui elektrivoolu katkestamine ei ole võimalik, siis peab kannatanu vooluringist eraldama, s.t. ära tõmbama. Ta on pinge all ja abistajal tuleb ennast kaitsta kummikinnaste või -jalatsitega, hädakorral võib käe ümber keerata kuiva riideeseme , jalgade alla panna kummist jalamati, kuiva lauatüki või paksu ajalehekihi. Kõne alla tuleb ka õnnetuse ohvri vooluallikast eemale tõukamine kuiva puust teiba või lati abil. Kui kannatanu on teadvusel, siis tagatakse talle rahu, pannakse lamama, vajaduse ja võimaluse korral antakse valuvaigisteid. Nahakahjustused kaetakse puhta sidemega, millele asetatakse külm kott.
Kui elektrilöögi tagajärjel on hingamine ja südametegevus (pulss) lakanud, tuleb alustada elustamist, s.t. teha kunstlikku hingamist ja südame kaudset massaai. Teadvuse taastumisel anda haigele rohkesti juua (vett, mineraalvett, morssi). Alkohol ja kohv on keelatud.
Elektrilöögi tõttu kannatanu toimetatakse kohe haiglasse, sest mõne tunni möödumisel võib ta seisund järsku halveneda.
32. Nihestus ja nikastus – esmaabi.
Nikastus- liigest moodustavad luuotsad väljuvad hetkeks normaalsest asendist, millega võib kaasuda liigesesidemete väljavenitamine või rebend. Liigeses esineb valu ja selle ümbruses valulikkus. Liigeses tekib turse ja selle ümbruses verevalum.
Nihestus- liigest moodustav luuots väljub oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigesekapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Liigeses tekib tugev valu, ümbrus tursub, liiges ei liigu normaalselt, on väärasendis.
Nikastuse korral tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu vähendamiseks. Turse vähendamiseks asetada vigastatud kohale külma. Elastse sidemega liigesele side, näidata arstile. Nikasstus kaldub korduma liigesesidemete väljavenimise tõttu.
Nihestuse korral ei tohi liigest paigaldama hakata. Liiges fikseerida sellisena nagu ta nihestuse tekkimisel oli. Fikseerida nagu luumurru puhul, kannatanu vajab haiglaravi. Kinnise luumurru korral tuleb vigastatud jäse lahastada nii, et oleks fikseeritud murrust kõrgemal ja madalamal olevad liigesed . Kui luumurd on lahtine( esineb haav ja verejooks) tuleb haavale asetada puhas side ja sellest sageli piisab verejooksu peatamiseks.
32. Ajupõrutusega laps – kuidas aitate?
Tagada rahu ja panna võimalusel kannatanu lamama külili püsiasendisse. Teadvusekao puhul toimetada laps haiglasse. Peavalu ja iiveldustunde püsimise tõttu viia laps haiglasse. Äratada öösel 2-3 tunni järel teadvustaseme selgitamiseks.

Lapse elustamine.

Hingamisteede avamisel painuta pead ettevaatlikult tahapoole, liigsel tahapainutamisel võivad lapse hingamisteed sulguda
sissepuhumisel kata suuga lapse suu ja ninasõõrmed
kasuta 15-20 sissehingamist minutis
puhu õhku kopsudesse vaid niipalju, et lapse rindkere tõuseks
vastsündinu puhul kasuta ainult 1-2 sõrme, väikelapse elustamisel vaid üht kätt
surumisel kasuta sellist jõudu, et rinnak liiguks sissepoole 1-2 cm ja väikelapsel 2-3 cm

Õige rühi kujundamine.
Rüht- kehahoid-harjumuslik kehaasend rahulolekus, istumisel, liikumisel. Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, areneb lapse füüsilise arengu protsessis, sõltudes skeleti seisundist, närvi-ja lihassüsteemist, eluolustikulistest tingimustest ja üldisese füüsilisest arengust. Rühi kujunemine langeb põhiliselt koolieelsesse perioodi. Et tagada kehahoiu nn. koolivalmidus , peab laps aktiivselt liikuma iga päev vähemalt 60 min. Kõige tähtsam on rahuldada laste liikumissoovi mängimisega. Liikumismängudest soovitatakse mänge tasakaalu, koordinatsiooni ja rütmitunde arendamiseks. Rühi arengu seisukohalt tuleb oluliseks pidada ka üldarendavaid ja spetsiaalselt valitud võimlemisharjutusi, et suunata teadlikult kehatüve lihaste arengut. Sellise kehalise tegevusega arenevad liigutuslikud oskused ja kehalised võimed, paraneb ka lapse kehatunnetus ja keha juhtimise oskus.

Südame-veresoonkonna haiguste profülaktika lapseeast alates.

Regulaarne( 2x3nädalas) kehaline koormus-langetab vererõhku, tõstab hea kolesterooli taset ning kaitseb südant ja veresooni. Paraneb stressitaluvus
Meie tervis sõltub väga suurel määral sellest, mida me sööme. Süües päevas vähemalt 5 portsjonit puu- ja juurvilju, rohkem kiudaineid ja vähem loomseid rasvu sisaldavaid toiduaineid ning piirates toidu soola- ja suhkrusisaldust, kaitseme südant ning veresooni rohkem, kui me seda tavaliselt ette kujutame.
Liikumine on kasulik!- treenitakse südame-veresoonkonna vastupidavust, lihasjõudu, painduvust ja tasakaalu
Vältida ülekaalu!

Peavalu võimalikud põhjused lastel.

Kõrva-ja ninakõrvalkoobaste pületikud
aneemia
hammaste haigused
nägemise langus
nägemisteravuse häired
maksa ja neerude alatalitus
hüpertooniatõbi-kõrgvererõhktõbi-hommikused peavalud , pearinglus , kohin kõrvades, ninaverejooksud,südame kloppimine, koormushingeldus, nägemise halvenemine muutustest silmapõhjades
migreen
funktsionaalsed peavalud- võrreldav retsidiveeruvate(korduvate) kõhuvaludega ja nn. kasvuvaludega.

Väikelaste psüühikahäired.

Traumaatiline stressihäire- ootamatu sündmus N: autoõnnetus, korduvate traumaatiliste sündmuste jada( korduva vägivalla nägemine), pidev stress ( hoolitsuse puudumine). Trauma elatakse läbi korduvalt, korduvad hirmuunenäod, traumat meenutavatest seikadest tingitud ärevus. Laps on endassetõmbunud, arenguliste oskuste ajutine taandumine, pingeseisund, uinumisraskused, keskendumisvõime langus, agressiivsus.
Meeleoluhäire- jaguneb: ärevushäire, pikaleveninud kurbusereaktsioon, depressioon, segatüüpi emotsionaalse väljenduse häire, lapseea sooidentiteetsushäire, reaktiivne kiindumushäire.
Kohanemishäire- mingist kindlast sündmusest tingitud ajutised , kerged sümptomid, mis kestavad mõne päeva kuni 4 kuud( ema tööleminek, uus hoidja, haigus, lasteaia vahetus)
Regulatsioonihäired- lapse raskused reguleerida oma käitumist ja füsioloogilisi, sensoorseid, motoorseid ning tähelepanu ja meeleoluga seotud protsesse. Häire tõttu on lapsel raske saavutada ja säilitada rahulikku , aktiivset ja positiivse meeleoluga seisundit . Jaguneb: ülitundlik regulatsioonihäire- reageerib liiga tugeva hirmu ja ettevaatusega; passiivne regulatsioonihäire- kas endassetõmbunud või enesekeskne käitumine elades vaid oma maailmas, vältides suhtlust välismaailmaga; motoorselt organiseerimata- ei suuda ravisituatsioonides kontrollida oma liigutusi ja käitumist; muud regulatsioonihäired- kolme eelneva segatüüp
Unehäire- magamajäämise või une säilitamise raskus. Kaasuvalt võimetus iseseisvalt rahuneda.
Söömishäire- ei reguleeri söömist füsioloogilise nälja- ja küllusetunde järgi, võib olla raske omaks võtta regulaarset söömisharjumust, mis tagaks küllaldase ja sobiva toiduhulga. 6-35%väikelastest
Suhtlemis- ja kommunikatsioonihäired- jagunevad: rasked, kogu arengut kahjustavad häired- autism , Aspergeri sündroom; kerged suhtlemishäired. Vajalik varajane diagnoosimine, lähedaste inimsuhete kindlustamine. Puudujäägid sotsiaalses suhtlemises, võimetus luua arengule vastavaid sõprussuhteid, kõne arengu hilistumine, halb oskus vestlust alustada, skemaatiline ja kordustega rääkimisviis, kangekaelne klammerdumine rituaalidesse.( Autos- isoleeritult oma maailmas elav isik.)

Söömishäired lastel.
Imiku-ja varajasele lapseeale iseloomulikud söömishäired, mis avalduvad toidust keeldumise ja ülemäärase valimusena ning esinevad vaatamata lapse adekvaatsele toitmisele , hooldaja küllaldasele kompetentsusele lapse hooldamisel ning mõne söömishäiret põhjustava somaatilise haiguse puudumisele. Söömishäiretel võivad olla ka psüholoogilised põhjused-tõrjutud lapsed, vähe armastust, tähelepanupuudus. Anoreksia - närviline isutus. Puudutab noori tüdrukuid. Jälgivad toidu kalorsust, söövad võimalikult vähe, saavutavad eluohtliku alakaalu. Tunnused: toidu tükeldamine raasukesteks, rohke veejoomine enne kaalumist, ei taha süüa koos teistega , märgatav kaalukaotus, menstruatsioon võib lakata, suured ambitsioonid koolis ja hobides, varmas teistele süüa keetma. Buliimia - lapse tundeelu rohkem väljapoole suunatud, näitavad avalikult välja viha ja impulsiivsust. Buliimiat vallandavaks faktoriks on tihti tugev kõhnumiskatse. Kõhnudes aga hakkab enesevalitsus alt vedama ja inimene annab järele soovile süüa. Tunnuseks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett välja viivaid ravimeid manustades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine.

Seksuaalse väärkohtlemise tagajärjed.
Seksuaalne väärkohtlemine on lapse kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mida laps täielikult ei mõista ning mille jaoks pole võimeline andma teadlikku nõusolekut või milleks laps pole arenguliselt valmis ning ei saa anda nõusolekut ja samuti mis rikub seadusi või ühiskonna sotsiaalseid väärtusi.
Seksuaalse väärkohtlemise tagajärjel esinevad lapsel muutused seksuaalsel väljendumisel –lapsel on erakordne huvi seksuaalse sisuga mängude vastu, võrreldes oma eakaaslastega on tal üllatavalt head teadmised seksuaalelust, esineb võrgutav käitumine ning ebatavaline seksuaalne aktiivsus (masturbeerimine). Laps muutub endassetõmbunuks, kurvameelseks, kaotab kergesti enesekontrolli, esineb raskusi eakaaslastega suhtlemisel, võib esineda enesetapumõtteid ja enesetapukatseid, kardab mõne kindla isikuga kahekesi jäämist ning kardab lahti riietuda. Lapse seksuaalne väärkohtlemine avaldab alati mõju lapse füüsilisele, emotsionaalsele, intellektuaalsele ja sotsiaalsele arengule.

.DOC Laadi alla originaalfail 29 lk · .doc · 72 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

72 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sirts2481 Õppematerjali autor

Pediaatria eksamiks saadud küsimused ja nende põhjalikud vastused

tervis pediaatria väikelaps tervisekasvatus lastehaigused isiksuslik tervis eetiline tervis sotsiaalne tervis rinnakelmepõletik pleuriit pertussis läkaköha tuulerõuged punetised rubella leetrid sarlakid herpes

Sarnased õppematerjalid

doc

Pediaatria vastused

1.Tervise definitsioon ja tervise olulisemad tegurid. *Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta *Tervis on füüsiline, pshüühiline ja sotsiaalne heaolu. *Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega. *Tervis on haiguse puudumine. MÕJURID · ELUSTIIL, KESKKOND, PÄRILIKKUS, TERVISHOID, HARIDUS, SOTSIAALNE TURVALISUS, PEAVARI, STABIILNE ÖKOSÜSTEEM 2.Tervisedenduse eesmärgid. * Protsessi eesmärk on suurendada inimeste oskusi ja võimet tegutseda, samuti võimestada gruppe ja paikkondi kollektiivseks tegutsemiseks suurendamaks kontrolli tervisemõjurite üle. *Tervisedendusliku tegevuse eesmärk on väärtustada ja tugevdada tervist. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. *on sihiteadlik tegevus terviseteabe levitamisel, et kujundada ja soodustada käitumismuutusi vastavalt seatud eesmärkidele. *ülitähtis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne keskkond kus laps kas

Pediaatria

doc

Terviseedendus, lapse õigused eksami kordamisküsimused/vastuse d

ennetusvõimalusi - eesmärk: hoida ära 30. Abi ninaverejooksu korral- Pane kannatanu 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis kaariese teke: jälgimine alates 6. elukuust; ettepoole kummargil istumisasendisse. Palu on: füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu., rinnapiimatoit; luti liigne kasutamine; õhtune kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks on seotud aja, asukoha ja vanusega., haiguse magus tee lutipudelist; meevee andmine nuusata. Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 puudumine, on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse lapsele; luti hügieen; ema toit rinnapiimaga minutiks kinni. Juhul, kui verejooks ei lakka, heaolu seisund. toitmisel; rinnapiimatoidu kestvus; fluoriidide toimeta kannatanu arsti juurde. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? andmine väikestes annustes.

Tervise edendus

doc

Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta

Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, samas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta Tervis on füüsiline,psüühiline ja sotsiaalne heaolu Tervist mõjutavad tegurid: perekond ja suhted,endast lugupidamine,tööhõive ja lugupidamine tööl,sotsiaal-majanduslik staatus,haridustase,sotsiaalne toetus,usaldus ja turvatunne,keskkond,poliitika,puhkevõimalused 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu: Sotsiaalne kompetentsus: Emotsionaalne küpsus: Kognitiivsed ja keeleoskused: Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised: 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? Sotsiaalsete oskuste kujundamine, kehalise aktiivsuse edendamine, lapse areng läbi mängulise tegevuse, hügieeniharjumuste kinnistamine, tervislike toitumisharjumust

Terviseõpetus

doc

Tervisedendus, pediaatria, lastekaitse

Tervisedendus, pediaatria ja lastekaitse. EKSAM 12.01 1. Kuidas iseloomustate tervist? · Tervis on füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu · Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega · Tervis on haiguse puudumine · Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulles samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? · Füüsiline tervis ja heaolu · Sotsiaalne kompetentsus · Emotsionaalne küpsus · Kognitiivsed ja keeleoskused · Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või

Tervisedendus, pediaatria, lastekaitse

doc

Terviseedendus

Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või tegevusvaldkonnad väike- ja eelkooliealiste laste tervisliku arengu toetamis

Lapse tervise edendamine

docx

LASTEHAIGUSED

VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke,

Meditsiin

odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, - teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea. Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut kõ

Kategoriseerimata