sepsiseks), kuna neil on kaitsekehade produktsiooni võime vähene ning nende organism ei suuda moodustada rakulist kaitsebarjääri nakkuskolde ümber. Lapse haigestudes tekib sagedamini hingamiselundite puudulikkus. Hingamissüsteemi anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest tingituna avalduvad paljud haiguslikud seisundid lastel just hingamissüsteemi kaudu; mida väiksem on laps, seda raskemini haigus kulgeb. Väikelaps põeb sageli hingamiselundite ägedaid viiruslikke-bakteriaal - seid põletikke ja laste nakkushaigusi, millega kaasnevad temperatuuri, hingamis- ja pulsisageduse tõus. Imikutel on ka kehavedeliku koostises rohkem vett, võrreldes vanemate lastega. Imiku- eas on termoregulatsioon vähearenenud. Neerud on vähem efektiivsed jääkainete eritamisel, nad ei suuda täielikult uriini kontsentreerida, lahjendada ega hapendada.
Turvalise keskkonna Andra Kuhi, Karina Kurtova, Hanna Kuusk, Märten Kuusk, Diana säilitamine Baranov Elamistoimingu kirjeldus Mis on turvalisus? Eesmärk Turvalise keskkonna säilitamine läbi elukaare Imik - ohustavad õnnetused, nakkused, kuum ja külm Väikelaps - kukkumine, tule ja veega seotud õnnetused, mürgistusjuhtumid Koolilaps - liiklemine väljaspool kodu, mänguväljakud Täiskasvanu - töökeskkonnast tingitud ohutegurid Vanuriiga - meelteteravuse kadumine, kukkumised, liiklusõnnetustesse sattumine, tuleõnnetused Turvalist keskkonda mõjutavad tegurid Turvalise keskkonna seos sõltuvuse/sõltumatuse järjepidevusega Õendusabi võimalusi elamistoimingu rahuldamiseks Täname kuulamast!
Eetilise konflikti lahendamine. Väikelaps sai kaupluses elektrilöögi. (URL:http://tallinncity.postimees.ee/2728692/vaikelaps-sai-kaupluses-elektriloogi) Juhtumi kirjeldus Esmaspäeval, 10. märtsil läks Anastassia Gezel koos mehe ja kahe lapsega Tallinnas asuvasse Ülemiste kaubanduskeskusesse, et osta emale sünnipäevakingitus. Äkitselt rebis kaheaastane Ilja end lahti ja pani mööda kaubanduskeskuse vahekäiku jooksu. Väikemees jõudis viidana
juhtudega, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest. Koondades eksitakse sageli selle vastu, keda eelistada tööle jäämisel ja millest üldse lähtuda valikute tegemisel. Tööandja peab alla 3-aastase lapse vanema välistama koondatavate ringist, seda isegi juhul, kui tegemist ei ole tööandja arvates just parima töötajaga. Ainult juhul, kui teisi töötajaid, kellega väikelapse vanemat võrrelda, polegi või on ka neil väikelaps, otsustab tööandja piiranguteta, keda koondada. Niipea, kui töötaja katkestab puhkuse ja naaseb tööle, ei keela seadus enam tema koondamist. Koondamiskaitse lapsehoolduspuhkusel viibivale isikule laieneb isegi sedavõrd, et talle ei tohi ka koondamisest ette teatada. Mihkel Alamaa
Mis on elu? Elu on nagu lill. Kõik saab alguse ühest pisikesest seemnest, mis hakkab idanema, kuni ajab mullast välja väetikese võrse, mis sümboliseerib sündi. Nii nagu imik või väikelaps, vajab see kidurake võrseke palju hellust, soojust ja hoolitsust. Väetades ja kastes me justkui toidaks seda nagu oma last. Kasvutulemused on esialgu väga kiired. Peagi saab võrsest kindlalt seisev vars, mis muudkui sirgub ja sirgub. Oskuste omandamist võime võrrelda lehtede kasvamisega varrele. Lehed võrsuvad erinevatel aegadel, erineva kiirusega ning kujunevad kõik omanäoliseks: mõned neist suured ja tugevad, teised jälle väikesed ja nõrgad.
Väikelapse tasakaalustatud toit ja menüü Miks valisin just selle teema? Selle teema valisin endale kuna olen ise kokkupuutunud väikelapse hoolitsemisega väljaspool oma perekonda, kuna olen lapsehoidjana tööd teinud. Eriti huvi pakkus mulle just see, et mida tegelikult peaks väikelaps oma toidukorral sööma ja millal need toidukorrad peaksid aset leidma. Kuna ise olen ka allergiline, mõtlesin uurida ka toidust tekkivat allergiat. Ning kindlasti ka seda, et mis oleksid need toiduained, mis võiksid tekitada allergiat väikelapsele. Kasutatud kirjandus. Kasutatud kirjandust uurisin internetist, mis oli vene keeles ja tõlkisin eesti keelde, ajakirjast "Perekool" ja raamatust "Rahulolevast beebist usalduslikuks lapseks" . MIS ON TERVISLIK TOIT ?
töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kalduvus jutukusele, väljapoole suunatus, pos meelestatud. Avatus kogemustele- uudishimu, soov juurde õppida, kujutlusvõime, arukus, kujutlusvõime, kohanemisvõime. Sotsiaalsus- abivalmidus, koostöö valmidus, kaastundlikus. Meelekindlus- kohusetunne, järjekindlus, põhjalikkus. Eriksoni sotsiaalse arengu teooria- 0-1 imik-usaldus, 1-3 väikelaps- iseseisvumine, kahtlemine, häbi, 3-6 koolieelik- algatusvõime, süüdiolek, 7-11 noorem kooliiga- püüdlikkus, alaväärsus, kohusetunne, 12-16 murdeiga- identiteet, oma-mina selgus, 17-24 nooruk- lähetustunne, partner, 25-60 küpsiga- loovus, töö rõõm, 60-vanur mina-terviklikkus, lootusetus, meeleheide. Maslowi vajaduste hierarhia- füsiol v- nälg, janu, turvalisusv, armastus- ja ühtekuuluvusv, sotsiaalse tunnuse v, intellektuaalsed v- uurida, teada ja aru saada, esteetilised v-
Ema ja isa tahavad, et ka lapsed tunnetaksid teadmiste ja oskuste vahendamist. Nad vahendavad oma lastele kultuurieluväärtusi interneti, fotoaparaadi, teatri vms kaudu - selline on selle pere hariv funktsioon. Kiindumussuhe ema ja lapse vahel tagab hea kasvatuse ja arengu. Ema ja isa on lastele eeskujuks kogu elu, sest just nemad oma headuse ja tarkusega äratavad lapses usalduse ja armastuse. Samuti pakuvad vanemad lastele eeskuju sellega, et hoolitsevad vastastikku teineteise eest. Väikelaps sõltub täielikult tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub ka ise märkama, millal tema saab hoolitseja rolli täita. Vajadusel aitavad tulevikus ka täiskasvanud lapsed oma vananevaid vanemaid.
Isiklik puhtus, pesemine Imiku hügieeni tehes tuleb olla väga hoolasja õrn. Vannitamiseks peab vesi olema umbes 37 kraadi. Kuivatada tuleks tupsutades, et nahk ei saaks viga. Näo ja suuhügieenil on kindladmeetoodid. Väikelaps peseb hamgad juba hambaharjaga, mis on pehmete harjastega. Lapseeas käiaksejuba potil. Noorukieas teab noor juba ise, mida vaja teha. 2 korda päevas pesemine, kord päevas näo pesemine, kaenlaaluste. Tüdrukutel algab menstruatsioon umbes 10 aastaselt ning neid tuleb teavitada abivahendites ja hügieenist. Suhtlemine 0-3 aastane laps naeratab, siputab, matkivad täiskasvanut, tuttava hääle suunas pea pööramine. 3-7
4Liigitus: Rasvlahustuvad-A,D,E,F,K(varud maksas); Veeslahustuvad-B,C,P(varud puuduvad). 5 Saamine: toit, taimed, seened, bakterid, loomad. D vitamiin nahas UVK toimel. B5 võib ka inimeses tekkida. 7 Häired: hüpotaminoos- vitamiinide vähesus; avitaminoos- vitamiini puudumine; hüpervitaminatsioon- vitamiinide üledoseerimine. Häired/vajadus: 1 vitamiini vaene toit 2 ravimite kasutamine 3 rasedus 4 kasvav väikelaps 5 haigused 6 alkoholism 7 vitamiini imendumishäired. C Säilitamine: 1 söö toortoite 2 keeda köögi/puuvilja vähe 3 kasuta toiduks keeduleent 4 tee hoidiseid/ sügavkülm 5 väldi alumiiniumit
Lausutud sõna on kui lendu lastud nool Me räägime iga päev kellegagi, kuid ei pruugi mõelda selle peale, kui suur jõud võib olla lausutud sõnadel. Need võivad teisi kas rõõmustada, aidata, kurvastada või hoopiski solvata. Ükskõik kas me teeme seda teadlikult või mitte, tuleb alati enne mõelda ja siis öelda. Inimesi saab rõõmustada igal ajal ja igat moodi. Näiteks saab väikelaps rõõmustada oma vanemaid sellega, kui õpib ära uue sõna. Iga uus õpitud sõna toob vanematele palju rõõmu, isegi rõõmupisaraid. Vanemaid rõõmustab ka see, kui nende lapsed tulevad koolist ja räägivad, et said hea hinde. Samuti rõõmustatakse inimesi, kui öelda siiralt, et mulle meeldib sinu pluus, või et sa näed täna hea välja. Lihtsad ja ilusad sõnad toovad inimese hinge soojust ja meelerahu
tarbinud aga ka jahedamate ilmadega kui inimene higistab vähem. Seda reguleerivad hormoonid. 10. Miks peab inimene pidevalt hingama? Inimene vajab energiat, selleks on vaja toitu ja hapnikku. Rakuhingamine-veri kannab hapnikku rakudesse, seal lõhustub ja talletub energia. 11. Kuidas toimub gaasivahetus kopsudes? Alveoolides toimub gaasivahetus. Hapnik liigub sealt verre samal ajal süsihappegaas vastupidi. 12. Hingamissagedus Sõltub vanusest. Vastsündinu 30-50, väikelaps 20-30, teismeline 15-20, täiskasvanu 12-14 (x min)
Ei saa, nad mõistavad Sind, mõistavad, et oled inimene nagu kõik teised .Andestavad, et oled just selline nagu selmomendil oled.Keegi ei tahaks oma muredega kedagi piinata, sest see on koormaks ka teistele. Kui olla teki all, iseenda ja oma mõtetega, on hetkeks nii hea. Ikka veel nendes samades pilvedes, mis on halliks tuhmunud ja hakkavad ajapikku muutuma aina mustemaks.ma tajun enda ja oma tunnete tühjust ja mu sisikond justkui tõmbuks kokku.Tahaksin olla veel see väikelaps ja pugeda kellegi kaissu, otsida lohutust.Ent ma usun, et miski minu sees tahab edasi liikuda.Tuletaks justkui meelde nagu oleksin kass kellel on üheksa elu.Aga needsamad pilgud, mis enne veel särasid minu silmis, tormavad välkiirusel lakke ja muudkui tiirlevad ja tiirevad.Tunnen kuidas mu süda isegi ajast kiiremini liigub ja neelab kõik tumede enesesse ja ma olen võimetu kasutama sellest ühtainsat tilgakestki.tean, et peaksin liikuma edasi aga ei taha. Valu koheda on nii valus
ja reguleerivad ainevahetust 2.liigitus *rasvlahustuvad A,D,E,F,K (varud maksas) *veeslahustuvad B,C,P (varud puuduvad, liig ealdub uriiniga) 3.saamine ?taimed |seened |bakterid |loomad <--toit soolebakterid(vitK,B15) nahas vit D<-UVK, B5 4.häired hüpovitaminoos- organismi häired(vit vähesus) avitaminoos- org häired(vit puudumine) hüpovitaminoos-org häired (vit üledoseerimisel) 5.häirete põhjused *vit vaene toit *mistahes ravimite kasut *rasedus *imetamine *kasvav väikelaps *antibiootikumide kuur *vit ja ainevahetus häired *imendumis -||- *alkoholism 6.vit C säilitamine toidus *söö toorelt köögivilja/juurv *keeda vähe -||- *kasuta keeduleent *tee hoidiseid/sügavkülm *väldi kokkupuudet alumiini 7.näited A-nt kalamaksaõlis,munades - kanapimedus,kasvu mõjutav Bkompl-nt pärmis, maksas- närvisüst kahjustused,naha kahj, aneemia C-värskes puu ja köögiviljas, sirdunis- skorbuut D-kalamaksaõlis, piimas- rahiit
emotsionaalse heaolu tagamises. Majanduslik funktsioon: Koos partneriga olles on kergem rahaliselt toime tulla. Argielu ja hooldustegevus: Siia kuuluvad igasusugused vajalikud rutiinsed kodutööd, söögi ostmine, kodu korrashoid. Perekonna funktsioonis tähendab see tööjaotust, nii, et iga pereliige teeb talle jõukohaseid töid. Sotsialiseerumisfunktsioon: sotsialiseerumine ehk inimese ühiskonna liikmeks kujundamine. Hoolitsus: Väikelaps sõltub tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub ka ise märkama millal tema saab hoolitseja rolli täita. Hariv/kultuuriline funktsioon: Vanemad vahendavad noortele pereliimetele ühiskonna kultuuriväärtusi. Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust. Turvalisuse pakkumine: Rõõmude ja murede jagamine pereliikmetega annab inimesele tunde, et ta on tähtis ja mõistetud.. Just see loob aluse turvatundele.
lk 8 3 Päritolu Nikolai I oli sündinud 1796 aasta 25-dal juunil. Ta oli Paul I ja Maria(Württembergi printsessi Sophia Dorothea Augusta Luisa) kolmas poeg. Neil oli kümme last ja üks Nikolai vendasest oli Aleksander I. Esimesed viis kuud kasvatas Nikolai'd tema vanaema, Katariina, kuni tema surmani 6-dal novembril 1796 aastal. Ning kui Paul sai tsaariks 42 aastaselt ja väikelaps oli tagastatud tema emale, kuid Maria tegeles väga vähe oma lastega. 4 Noorus ja sõjavägi Suuremat aega kasvatati Nikolaid sõjaväes, kuna tema polnud troonipärija ega esikpoeg. Troonipärijateks olid tema vanemad vennad Aleksander ja Konstantin. Kui Nikolai sai 6- aastaseks alustas ta õppetööd koduõpetajatega, millest suur osa oli suunatud sõjateadustele.
KOLMEAASTANE LAPS Kuulab huviga täiskasvanu juttu ja seletusi ja saab aru jutu sisust, Täiskasvanu abiga kordab tuttavaid jutukesi, Kõnesse ilmuvad mitmesõnalause ja lühem liitlause, Kasutab aktiivselt tegu-, omadus- ja määrsõnu, Küsib palju, eriti:"Miks?", Kasutab ka minevikuvorme, Väikelaps teeb kõnelema õppides tihti üsna tüüpilisi grammatilisi vigu. Näiteks ütleb ta "olin" asemel "olisin" , "õega" asemel ütleb ta "õdega". See ei tähenda lapse vigast keelekäsitlust, vaid laps püüab oma kogemustele vastavalt sõnu käänata ja pöörata. Laps õpib kasutama keele keerukat süntaksit ammu enne kooliminekut. Maimik õpib häälikuid õigesti hääldama. Selleks, et laps hääldaks õigesti, peavad ta kuulde- ja kõneorganid terved
Samas me elame duaalses ehk vastandite ühtsuse maailmas: edukuse mõõdupuuks on enamasti just materiaalne varandus erinevalt vaimsetest väärtustest on see silmaga nähtav ja käega katsutav selle tulemusena juhtub tihti, et saavutamisest saab pigem omamoodi kinnisidee kui eesmärk. Öeldakse, et tahtejõuga võib saavutada kõike, millest mõistus suudab unistada. Minu arvates mängivad rolli lisaks unistustele ka võimalused ja eeldused. Kui väikelaps unistab saada suurfirma juhiks, on suur erinevus, kas ta elab arenenud riigis või riigis, kus puudub toit laualt, rääkimata haridusest ning muudest aspektidest. Sellises olukorras jääb pelgalt julgusest ning tahtejõust väheseks, kui sinu võimalused on haardeulatusest väljas. Mõnikord tuleb ka indiviidil end ühise edukuse nimel ohverdada, kuid selliseid olukordi tuleb ette rohkem ühisvõitlustes millegi nimel. Hea näitena oleks
aktiivsuse muster ehk kronotüüp kas tegemist on ööbikuga, kes ärkab vara ja läheb vara magama või vastupidi, öökulliga, kellel meeldub õhtuti kaua üleval olla ja hommikul kaua magada." (Unevajadus on pärilik) National Sleep Foundationi uuringu abil saame määrata täpsed uneajad, mida erinevad vanusegrupid vajavad. Vanus ja olukord Keskmine unevajadus ööpäevas Vastsündinu (0-3 kuud) 14-17 tundi Väikelaps (4-11 kuud) 12-15 tundi Laps (1-2 aastat) 11-14 tundi Koolieelik (3-5 aastat) 10-13 tundi Kooliealised lapsed (6-13 aastat) 9-11 tundi Teismelised (14-17 aastat) 8-10 tundi Noored täiskasvanud (18-25 aastat) 7-9 tundi Täiskasvanu (26-64) 7-9 tundi
kõrval tassi hoiab. Kümne- kuni kaheteistkuune imik teab oma nime ja reageerib sellele, samuti imiteerib kõnet, öeldes lihtsamaid sõnu. Selles vanuses hakkab laps mõistma selgeid keelde ja käske ning täidab uhkelt lihtsamaid korraldusi. Iseseisvalt kõndima hakkab laps enamasti esimese eluaasta lõpul, hiljemalt 14. elukuul. Laps oskab lusikast süüa ja tassist juua. Aastaselt vaktsineeritakse last leetrite, punetiste ja mumpsi vastu. ("Väikelaps vajab kasvamisel palju vanemate hoolitsust," 29.03.2006, Katrin Martinson, perearst; http://www.postimees.ee/290306/lisad/tervis/196387_1.php) Kokkuvõte Leian, et imikueas lapsega toimuv mõjutab suuresti tema järgnevat elu, arengut ning hakkamasaamist täiskasvanueas. Selle jaoks, et laps areneks normaalselt ja et tal tekiks usaldustunne oma ligimeste suhtes, peavad teda ümbritsevad lähemad inimesed (ema, isa, õed- vennad, vanaemad- vanaisad) olema sõbralikud ning abivalmid
riietuvad musta, et süveneda veelgi enam ümbritsevasse. Lahenduseks oleks aga internetikool, mille abil saaks õpilased haridust omandada kodus, säästes nõnda kooli vahel jalutamise aja, sisustades niimoodi oma vabaaega paremini. Arvatavasti teavad kõik ansambli ,,Justamendi" laulu ,,Maailm tuleb täita lastega". Paraku aga kuidas sa täidad siin meie kiires ühiskonnas maailma lastega. Noored naised ei saa lastele mõelda, sest väikelaps ja kool ei sobi just kõige paremini kokku. Siiani peavad noored emad veetma oma aega kodus istudes ja lapsega mängides, sest ei saa tööle minna ega ka edasi õppida. Seetõttu lükatakse laste saamist kaugesse tuleviku, mis mõjutab tugevasti Eesti iivet. Enam ei saa inspireerivate lauludega ergutada lapsi tegema, nüüd tuleb asuda tegusid tegema. Tuleb luua internetiülikool, et lapsega emad ei peaks enam nii palju muretsema oma tuleviku ja haridustee katkemise pärast
2.LAPSE VASTUVÕTLIKKUS VIGASTUSTELE Lapse-iga iseloomustab terve rida selliseid kehalisi ja vaimseid iseärasusi, mis suurendavad vigastuse saamise ohtu ja teevad ta vastuvõtlikumaks vigastustele, näiteks: · oskus pöörata, roomata, kõndida ja ronida asetab lapse tihti ohtu, kuna ta ei oska veel ohtu tajuda, nii näiteks võib ta kukkuda diivanilt või redelilt, tõmmata endale riiuli peale jms. · motoorsete oskuste paranemisel suudab väikelaps avada pudeleid ja ravimituube, kuid tal puudub kriitika nende ohtlikkuse suhtes, mistõttu võib ennast mürgitada · närvisüsteemi küpsemise perioodil on inimene tundlikum närvimürkidele · elundkondade ebaküpsus võib põhjustada toksiliste ainete suuremat imendumist ning mitteküllaldast väljutamist organismist · õhuke ja õrn nahk on tundlik kõrgele/madalale temperatuurile ja kemikaalidele
Intellekt, õppimine ja loovus IQ testide probleem (ülesehitatud füüsilisele sooritusele ja kiirusele). Ajaloolistel põhjustel haridustaseme erinevus noorematel ja vanematel. Madalam motivatsioon vanematel inimestel. John Horn: kristalliseerunud IQ ei vähene vanusega, küll teeb seda voolav IQ. Muutused loomingulises produktiivsuses erinevad eri valdkondade inimestel Isiksus Väikelaps on kinni reeglites. Keskea lõpus hakkab inimene vähem kasutama paindlikkust ja muutub jäigemaks. Vananedes võimed nõrgenevad bioloogilistel põhjustel. Ta püüab korvata või kompenseerida seda nõrgenemist (otsustamine nõuab palju psüühilist energiat). Ta tunnetab, et on ebakindel kõige uuega kokku puutudes ja veedab meelsamini aega tuttava ja turvalisega koos. Eristatavad neli vanuritüüpi (raamatust Kari Suomalainen ,,Kolmevarbaline konn"):
Meil valitseb ikka veel arvamus, et laps peab tingimusteta alluma täiskasvanu tahtele- tal pole õigust sõna võtta, oma arvamust ja soove avaldada. Eks ole sellised ka meie vanasõnad, näiteks: ,,Laps räägib siis, kui kana pissib", ,,Mida armsam laps, seda valusam vits" jne. Olen kuulnud vanemate inimeste meenutusi, et laps oli põllu- ja kodutööde ajaks seotud pika köie otsa, kuna tema jälgimiseks polnud kellelgi aega. Ega tolleaegne talurahvas ei teadvustanud endale, et ka väikelaps väärib tähelepanu ja tunnustust. Elu maal oli raske ning lapsed omandasid alles siis mingi tähtsuse, kui nendest talutöödel mingit abi oli. Tänapäeva ühiskond on tekitanud peresid, kus lapsed elavad ebainimlikes tingimustes- vanemad on enesega mitte toimetulevad, kas alkohoolikud või narkosõltlased, paljudel juhtudel on põhjuseks vaimsed probleemid. Kuna vana aja külaühiskonnas teati ja tunti oma naabreid ning
Gabonile. Aafrika keskmine inimarengu indeks on madal, kuid teatud riikides on see kõrge kaasaarvatud Egiptuses. Võrreldes Eestiga on arengutaseme näitajad Egiptusel madalad. Eesti inimarengu indeks on 0,81, Egiptusel vaid 0,620. Eesti keskmine aasta sissetulek dollarites on 18790,2 ning Egiptusel vaid 6345,9 dollarit. (2011)(2) Väikelaste suremus on Egiptusel võrreldes Eestiga jällegi suur. Tõenäosus, et Egiptuses sureb väikelaps enne viiendat eluaastat on 23 imikut 1000 imiku kohta ja Eestil on see ainult 6 imikut 1000 imiku kohta. (3) Nii suured erinevused võivad tuleneda sellest, et Egiptuses on arstiabi raskemini kättesaadav ning elutingimused võivad olla samuti osadel kehvad. Asi võib olla veel selles, et Egiptuses on inimestel väike sissetulek ja ei ole võimalusi. Graafik 1. Inimarengu indeksi arengu diagramm erinevate riikidega (1980-2010): Allikas: International Human Development Indicators
Seega mass ja energia on ekvivalentsed. Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk teisisõnu kõik on suhteline ehk relatiivne. Relatiivsusteooriat selgitab paremini järgmine näide: Kui 60 km/h sõitvas rongis sõidutab väikelaps mänguautot, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 10 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib mänguauto liikuvat 10+60 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes. Kahe kiiruse
Küsimused ja ülesanded lk 147 1. Lapsevanemaks saamine kaasab endaga tohutud vastutust ja kohustusi. Enam ei saa vaid mõelda enda peale vaid peab arvestama oma lapsega, kes alates raseduse algusest peale saab endale vanema elus põhirolli ja kogu tähelepanu. 2. Kui tegemist on imikueaga siis saab rääkida emotsionaalsest vanemlusest, sest vanemad kiinduvad oma lapsesse esimeset silmapilgust, tekib armastus ja tundesoojus tema vastu. Maimikueas tekib argivanemlus, lapsega peab koos harjuma ja oma elu ka vastavalt selle elama, lapsel ja tema vanematel tekib argielu, mida koos elatakse. Koolieelikueas on endiselt argivanemlus, laps on veel nii noor, et temaga peab tihti tegelema, aga ta avastab juba palju uusi asju, seega on tegemist vanemate puhul ikkagi argivanemlusega kuna laps ja vanemad on ediselt väga tihti koos ja neil on ühine argielu. Kainikueas tekib vastutusvanemlus laps on nii s...
Elizabeth I John Ernest Neale Kokkuvõte 7.septembril 1533.aastal sündis Inglismaal Greencichis tütarlaps.Ta ei olnud tavaline väikelaps,sest tema ema oli hiljuti kroonitud Inglismaa kuninganna Anne Boleyn ja tema isa oli kuningas Henry VIII,üks Euroopa võimsamaid monarhe.Kolm päeva pärast sündimist ristiti laps Greenvichi palee kõrval olevas kirikus.Lapse nimeks sai Elizabeth nagu ka tema mõlemal vanaemal.Oleks võinud arvata,et vanemad olid õnnelikud pärast selist sündmust,kui Henry VIII oli soovinud saada poega,kellest oleks saanud tema troonipärija. Elizabethi noorus oli väga kirev ja segane aeg
tajumisele ja toovad välja kaks kõige tähtsamat tajumise tahku: tajutava objekti omadused ja kvaliteet. Tunne ja taju kujunevad objektiivse maailma subjektiivse kuju. Mõned taju teooriad Ameerika teadlane J. Gibson tõi välja loomuliku tajumise teooria, vastavalt millele ei ole vaja midagi muud peale sensoorse informatsiooni. Oma teooria tõestamiseks kasutas ta nn visuaalset kuristikku (klaasist lauapinna all on sügav ja väike kuristikud). Väikelaps ei hakka roomama sügava kuristiku üle. Sellega Gibson selgitas kaasasündinud sügavuse tunnetuse ja kukkumise ohu vältimise. Teised teadlased töötasid välja alternatiivse teooria selle teooria suhtes. R. Gregory arvas, et tajumise pildid on konstruktsioonid, mis pärinevad osaliselt sensoorsetest andmetest ja osaliselt mälus säilinutest. U. Nayser'i arvates on lülitatud tajumise protsessi skeemid, uuringud ja stiimulid. Tajumise
emalik hing, kes lapsi armastab. Mänguasjad on arendavad ja kunstipärased. Lastelt otsest töötegemist ei oodata. Nad mängivad, laulavad, näitlevad, voolivad, joonistavad ja maalivad ning seda mitte õpetaja juhendamisel, vaid jäljendades, sest see vastab selles vanuses oleva lapse põhivajadustele. Lastega tegeledes on kindlasti oluline ka suunamine ja korra hoidmine, siiski tuleb lasta lastel olla lihtsalt lapsed. (Wilkinson 1996) Kuidas areneb väikelaps? Fritz Koegel esitab oma seisukohti järgnevalt: Esimene kokkupuude maailmaga on lapsel tema sünnihetkel, kui ta ilmavalgust näeb, esimese hingetõmbe teeb ja esimese toidu emapiima näol vastu võtab. Algab keha vormimine vastavalt individualiteedile. Teiseks oluliseks sammuks on mehhaanikaseadustega tutvumine. Laps hakkab harjutama haaramist ja püstiajamist. Järgmise sammuna õpib laps käima. Püstitõusmisel ja
kehvemaks, sest laenukohustusi pidevalt suurendades avastavad nad ükskord ennase laenulõksus. Kujutame ette noort perekonda. Tihti ei soovi noored inimesed vanemate juures elada, pangalaenuta elamist ei ole tänapäeval tavalisel perekonnal võimalik osta. Kodulaenu võtmine on otsustatud (mis ei ole iseenesest paha, kui korteri suurus ja asukoht valitakse nii, et kuumaksed on taskukohased ning inimestel jätkub inimväärne elu). Järgmiselt sünnib perre väikelaps, vajaks autot, võetakse autoliisingut (mis ei ole ka iseenesest halb, kui inimesed saavad aru, et liisingule lisanduvad veel kidlustused, bensiini raha ja muud kulutused. Kulutusi ja mugavusi kaalutledes, võiks siin otsustada vanema auto kasuks või mingi ajani üldse ostmata jätta). Ja avastades laenuvõimalusi, soovivad noored ka tehnikat, riideid ja muid reklaamis nähtud ,,ilusa elu märke". Siin on tõesti koht, kus peab peatuma ja aru saama, et rohkem ei ole alati parem
4. Kuidas toimub gaasivahetus alveoolide ja kapillaaride vahel? Hapnik liigub alveoolidest verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli. Need ained liiguvad seetõttu, et nende kontsentratsioon kummalgi pool alveooli seina on erinev. 5. Kui suur on hingamissagedus ja millest see sõltub? Hingamissagedus sõltub vanusest. Mida vanemaks saab inimene, seda väiksem on tema hingamissagedus. Täiskasvanu:12-14 minutis. Teismeline:15-20 minutis. Väikelaps:20-30 minutis. Vastsündinu:30-50 minutis. 6. Mille poolest erineb sisse- ja väljahingatav õhk? Ainete sisalduse poolest. 7. Mis on hormoonid ja kuidas nad toimivad? Hormoonid-Organismi kudede ja elundite talitust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka erilised keemilised ained. Toimivad: Hormoonid teguleerivad organismi ainevahetust ja selle kaudu ka talitust. 8. Nimeta sisenõrenäärmed, nende poolt toodetavad hormoonid ja nende ülesanded! 9
5. Väikelapsed ja arvutid (P. Luik). Kui vanalt on õige lubada last arvuti juurde? Et arvutid jõuavada üha enam lasteaedadesse ja kodudesse, puutuvad lapsed nende masinatega kokku juba enne kooli. Enamik uurijaid ei soovita alla 3aastastel lastel arvutit kasutada. C. Cordes ja E. Miller väidavad seda, et isegi algkoolilapsed pole veel intellektuaalselt ega emotsionaalselt küpsed arvutit kasutama, rääkimata siis noorematest, kelle arengut võivad arvutid kahjustada. Väikelaps võib arvutit kasutada lühikest aega ja pausidega. Uurimused on näidanud, et tavaliselt veedavad 2-7aastased lapsed keskmiselt 11 minutit päevas arvuti ees ning üle 3 tunni vaatavad televiisorit ja videoid. Kuidas mõjub väikelapse arengule arvutikasutamine? Uurimused on näidanud, et 4aastased lapsed, kes kasutasid arvuteid, olid oma arengus märksa kõrgemal tasemel intelligentsuses, mitteverbaalsetest oskustes, struktuurilises
haigetele ja abivajajatele. Täiesti teistsugust mõju võib raha avaldada lastele. Tänapäeval mängib raha meie elus vägagi olulist rolli, nii olulist, et ilma selleta ei näe me ka oma olemisel enam suurt mõtet. Rahamõtted tiirlevad meie ümber ja meis endis ning ehk ei märgatagi mõnikord, kuidas kõik selle va kõliseva omamisele või mitteomamisele taandub. Kuid raha võib saada mitut moodi, erinevad on ka selle andmise eesmärgid ja kulutamise põhjused - suhtumine rahasse üldse. Väikelaps, kes otseselt rahaga ise kokku ei puutu, ei saa aru, kui tähtsat rolli see meie eludes mängib. Hea majanduslik seis võimaldab talle mugava magamiskoha, maitsva söögi, katuse pea kohale jpm. Ta ei oska ettegi kujutada, millistes elutingimustes peaks ta elama, kui perel ei ole raha. Teismelise eas hakatakse mõistma raha tähtsust ja tehakse tööd selle nimel, kas siis ametlik tööots või hea käitumine taskuraha pärast. Täiskasvanud inimene puutub
tehniline õppevahend eales suudaks. Kodu on lapse jaoks kasvamise koht, mis annab talle armastust, hellust, rahu, tuge ja turvalisust. Lapsele on tema arengus võimalik toeks olla üksnes siis, kui temaga pidevalt tegeleda, seega lapsevanemate teadmistest ja oskustest oleneb paljuski lapse arengutee. Kasutatud kirjandus: Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Saarits, Ü. (1998). Perekond ja vanavanem. Rmt. Väikelaps ja tema kasvukeskkond. Koostaja: Marika Veisson. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool Tuuling, L. (2007). Isaga koos on kasvada hea. [2008, juuni 25] http://www.lasteaed.net/2007/12/12/isaga-koos-on-kasvada-hea/ Santrock, J. W. (2007). Child development. Boston: McGraw-Hill. Saarits, Ü. (2005a). Kasvamine ja kasvatus. Rmt. Kivi, L., Sarapuu, H. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex
Tervislik toitumine omab lapsepõlves erilist tähtsust, kuna siis on kõige suuremate muutuste aeg kasvamine ja arenemine. Eriti oluline on kasvaval organismil saada kõiki vajalikke toitained teaduslikult põhjendatud vahekorras, st. toituda tasakaalustatult, et tagada parim vaimne ja füüsiline areng. Tasakaalustamata toitumisest võib tekkida organismis mitmete vajalike ainete puudus, millega kaasnevad mäluhäired ja vastupanuvõime langus. Kuna väikelaps oma toitumist veel ise korraldada ei saa, siis tegelevad sellega täiskasvanud nii lasteasutuses kui ka kodus. Mõlemate poolte roll on oluline. Kuigi lasteaias võib olla väga hästi arvestatud ealiste vajadustega, ei saa lapsi vägisi panna sööma tervislikku toitu, kui nad ei ole sellega kodus harjunud. Tervisliku toitumise teema saab läbida kõiki lasteaias toimuvaid tegevusi. Kuna tavaliselt süüakse lasteaias kolm korda päevas, siis tuleb see teema pidevalt praktiliselt ette
suuremate muutuste aeg ehk kasvamine ja arenemine. Tervislik toitumine saab juba alguse kodust ning lasteaeda tulnud lastel on juba teatavad toitumisharjumused ning toidueelistused. Seetõttu on juba algusest peale oluline tihe koostöö lastevanematega, et järgida samu seisukohti lasteaias ja kodus ning täiendada toitumisalaseid teadmisi. 5 Väikelaps vajab suhteliselt palju toitu, sest tema ainevahetus on kiire kasvu ja kehalise aktiivsuse tõttu intensiivne. Kuna lapse magu on väike, ei saa ta korraga palju süüa ning parem on anda väiksemaid koguseid tihedamalt. Samas peab väikelapse toit olema mitmekülgne- sisaldama nii taimseid kui ka loomseid toiduaineid; tärkliserikkaid toiduaineid; köögivilju; puuvilju; aia- ja metsamarju; liha, kala ja teised valgurikkad toiduaineid ning piimatooteid. Lasteaia laste toitumissoovitused
seotud kõne ja selle arenguga. Pikka aega arvati, et imik hakkab keskmisele kuulmisärritusele reageerima alles 20-päevaselt kuid katseliselt on kindlaks tehtud, et loode kuuleb helisid ka juba sünnieelselt isegi, kui ema neid ei kuule. Väikelapse taju on tugevalt seotud emotsioonidega. Esmajärjekorras tajubki ta just seda, mis talle suurt emotsionaalset muljet avaldab. See tuleneb ka sellest, et tal puudub veel oskus oma taju tahtlikult millelegi suunata. Seega saab väikelaps kõik oma tajukogemused tahtmatu tähelepanu vahendusel. Samuti on suur osa väikelapse tajust kompimismeele abil saadud. See on ka põhjuseks, miks ta kõike haarab ja katsub. Kasvades hakkab ta usaldama ka teiste meelte abil saadud infot. Üleüldse soodustab taju arengut väikelapseeas aktiivne tegevus esemetega. Näiteks ruumitaju kujunemiseks aktiivne liikumine ruumis. Ajataju kujuneb välja koolieelses eas. Kolmeaastane oskab kasutada vaid mõnda ajamäärust,
(peenmotoorika) · Kognitiivne areng taju, keel ja kõne, mälu Nt lühimälu intellektuaalsete funktsioonide kasv · Sotsiaalne areng muutus viisides, kuidas suheldakse teistega, tuleb arvestada kõike eelnevat I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd)) 3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20) 7) Nooruk (15-18) 7) Noorus (20-40)
Laps peab tundma, et ta on hoitud, kaitstud ja armastatud, siis saab ta vabalt areneda. Esmatähtis on turvalisus esimestel eluaastatel, sest kiindumussuhete loomine on järgnevate inimsuhete edukuse eeldus ja alus soovile maailma tundma õppida. Aga turvalist kodu vajab laps ka hiljem. Raskustesse sattudes, uues elusituatsioonis (näiteks kooli minnes) vajab laps jälle tunnet, et vanemad on olemas ja valmis toetama. Mida tugevamaks ja targemaks laps saab, seda iseseisvam ta on. Väikelaps vajab turvalist süle, kuhu maailma kurjuse eest peitu pugeda, noorukil piisab sageli paarist tunnist oma kodus, et tunda: vanemad on olemas ja valmis toetama, kui asjad tõepoolest halvasti lähevad. Selle tundega on kergem minna ja teha, mis teha tuleb. Lapsevanemad on lapsele eeskujuks, pakkudes malle, mida laps nii kohe kui ka hilisemas elus järgib. Laps jälgib kõike, mis vanemad teevad, paneb tähele häälevarjundeid ja näoilmeid, salvestab ja matkib
ei suuda panna ennast teise inimese seisukohta (vaata mis pildi joonistasin, aga pilt on lapse enda poole) 3 aastane laps saab aru, et inimese tegevus ei sõltu ainult sellest mida näeb vaid ka need mida usun (ntks ei näe koera kapitagant aga lähen ikka sinna et temaga mängida) 4,5 aastane laps saab aru et inimestel on erinevad uskumused ja need ei pruugi olla tõesed. (võib olla et koera pole kapitaga) Väikelaps ei sa aru, milline meel millist infot töötleb. (ütles et käis loomaaias ja nägi, kuidas karju liikus) siis tglt sõber käis loomaaias ja rääkis talle seda Vastsündinud on lühinägelikud, vaateväli on kitsas, eristavad eredust, eristavad värve (kontrastsed), suudavad jälgida silmadega liikuvaid stiimuleid Aastaselt näeb laps juba selgelt. aga nägemisväli on üsna kitsas. Jäljendamisrefleks(hästi noorel elavamad-alla3 kuu) Peegeldusrefleks-haigutamine
Veenmised ja ähvardamised enamasti ei aita. Kui laps tunneb survet, võib ta üldse toidust keelduda." Reet Montonen, lapsepsühholoog. Last ei tohi alati sööma sundida, tuleb leida moodus, kuidas väikest sööma suunata. Mida suuremaks laps kasvab, seda erinevamaks muutuvad lapse söögi eelistused. Lapsele tuleb anda võimalus ise toitu valida, nii õpib laps olema rohkem iseseisev. 1.3 Toitumine lasteasutustes Lapse mälu salvestab kõik detailid ümbruses. Nii, nagu väikelaps kogeb söögikultuuri kodus ja lasteaias, jääb see talle harjumuste allikaks kogu eluks. Alati võib juurde õppida, aga ümber õppida on raske. Lasteaias on võrdselt oluline ka inimeste tegutsemine ümber laste kõik sõnad ja liigutused, mis söögiaega saadavad, jäävad lapse mällu ning nende põhjal kujunevad hiljem tema hoiakud, eelistused ja käitumine söögilauas. Õpetaja eeskuju mõjutab oluliselt laste suhtumist toitudesse ja toitlustusse üldse
Üsna väikesele lapsele sobib mõtlemise arendamiseks võrdlemine. Loomulikult suudab ta võrrelda vaid konkreetseid (nähtavaid) esemeid. Kumb on suurem/väiksem? selline küsimus sunnib last otsekohe (esialgu küll lihtsalt) mõtlema. Hiljem võib võrrelda juba abstraktseid (nähtamatuid) esemeid ja nähtusi. Lapse mõtlemise aluseks on protsessid, mida laps elab üle oma meeltega välismaailma tunnetades. Otseselt toetub mõtlemine mõistetele, mis omandatakse kõne kujunemise ajal. Väikelaps väljendab omi mõtteid sümboolselt zestide või objektide abil, esitleb asju jäljendamise kaudu, joonistuse ja individuaalse sümbolina. Väikelapse sümboli areng omab rohkem tähtsust kui täiskasvanutel. Laps, kes räägib oma lähedastega, vaatleb igal hetkel, kas tema mõtted saavad tõestust või lükatakse ümber. Laps avastab järk järgult maailma välissuhteid, mis annavad tema mõtetele uue nägemuse või tekitavad erineval moel kujutluse mulje (Piaget 2004).
piire on see iga vanema kohus need luua. Ning tuleb jälgida, et kõiki piire järgitaks järjekindlalt. Kõige parem viis lastele näidata piiride seadmist on see, kui vanemad peavad ise ka nendest piiridest kinni. Kasvatus toimib läbi eeskujude, lapsed õpivad rohkem tegudest kui sõnadest.. Impulsiivset käitumist peaks vältima. Lapse kasvatamisega kaasnevad nõudmised ja ülesanded on igal arengustaadiumil erinevad. Imik vajab otsest kontakti rohkem kui väikelaps; väikelapse puhul läheb vaja ettevaatlikkust ja tal tuleb pidevalt silma peal hoida. Koolilaps, samuti nagu ka teismeline, avardab oma raame ja nõuab rohkem tegevusruumi. Tormide tekkimine on loomulik, kuid viis, kuidas need vaibuvad, sõltub sellest vundamendist, mis te lapsevanemana olete ladunud.. Vastsündinu Selles vanuses sõltub laps täielikult vanemast. Tähtis on juba varakult piirid paika panna
Elulugu._____________________________________________________4 Looming._____________________________________________________7 Romaanitriloogia ,,Kristiina Lauritsatütar".__________________8 Pildid.______________________________________________________9 Kokkuvõte.__________________________________________________13 Kasutatud allikad.__________________________________________ 14 Sissejuhatus See referaat räägib Sigrit Undseti elust. Ta oli läbi oma elu väikelaps Kalundborgis, Kristiaania tütarlaps, kooliõpilane, kontoriametnik, armastav naine ,ema ja võõrasema, pereema ja majaperenaine, suuremeelne andja, konvertiit , kes leidis elu mõtte jumalaemakirikusse kuulumise kaudu,informatsioonisõdur USA-s, üksildane ja väsinud Sigrit Unset pärast sõda tagasi Norras.Kui ta suri,jättis ta endast maha kirjandusiliku pärandi 33 raamatut ja mitusada artiklit.Ta on saanud Nobeli auhinna keskaja elu
koordinatsioonis. Ükskõik, kui vana poiss on, alati on ta parem koordinatsioonis. 6 Meeste üleolek on kogu keha liigutuste kiiruses võib-olla lihasjõu, kehakasvu ja kehalise proportsiooni tulemus. Nad kasvavad kiiremini, eriti puberteedi alguses, neil esineb rohkem tähelepanuhäireid ja hüperaktiivsust. (vt tabel 1) Tabel 1. Hüperaktiivse lapse tunnused IGA LAPSE KIRJELDUS Väikelaps Raskusi maharahunemisel. Ärritub kergesti. Naeratab harva. Häiritud uni. Koolieelik Halb tuju. Nõudlik. Kerge unega. Lühike tähelepanu kestus. Keskmine lapseiga Aktiivne. Raskusi ühe koha peal istumisega. Jätab tegevusi pooleli. Halvad õpitulemused. Tihti emotsionaalne. Nooruk Halvad õpitulemused. Sotsiaalsete oskuste puudulikkus. Agressiivsus
mõtlemisele (mõtlemisoperatsioonide kujundamine) ning mõtlemise eri vormide arendamine. Laps liigitab esemeid alati selle järgi, mida tema nendega teha saab, sest ta mõtleb niimoodi. Aja jooksul muutub selline liigitus liiga lihtsaks ning laps muudab seda keerukamaks. Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda. Lapse mõtlemise aluseks on protsessid, mida laps elab üle oma meeltega välismaailma tunnetades. Väikelaps väljendab omi mõtteid sümboolselt žestide või objektide abil, esitleb asju jäljendamise kaudu, joonistuse ja individuaalse sümbolina. Väikelapse sümboli areng omab rohkem tähtsust kui täiskasvanutel. Laps, kes räägib oma lähedastega, vaatleb igal hetkel, kas tema mõtted saavad tõestust või lükatakse ümber. Laps avastab järk – järgult maailma välissuhteid, mis annavad tema mõtetele uue nägemuse või tekitavad erineval moel kujutluse mulje .
8. Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku leivakäär; Piima ja piimatoodete päevane kogus 1- täisväärtuslikule elule ja osalusele ühiskonnas (art toidu erinevusi: RP poolt: Rinnapiimas on 3.a. lapsele on 500-600ml (kuni 3klaasi); Mahla 23); Lapsel on õigus võimalikult heale tervisele, olemas kõik imikule vajalikud ained, ta on vajab imik kuni 100ml ja väikelaps 200ml päevas; ravivahenditele ja tervise taastamisele (art 24). odav, kättesaadav, ei saa valesti valmistada, Lapsel on oma söögikoht, toidunõud; Pakkuge 38. Kirjeldage lapse õigust puhtale Rinnapiim on kergesti seeeditav, Rinnapiimas lapsele mitmekesist toitu; Kui laps sööb elukeskkonnale. See tähendab, et lastel on ka
See aitab õiget ravi määrata! o - Sööbemürki neelanule anna juua klaasitäis vett. o Vii mürki hinganud kannatanu värske õhu kätte ja aseta ta poolistuvasse asendisse. o Kui mürk satub silma, loputa seda kiiresti veega vähemalt 15 minuti jooksul. o Nahale sattunud mürk pese ära vee ja seebiga o Teadvuse häire korral vabasta hingamisteed o Hingamise puududes või agonaalse hingamise puhul alusta elustamisega Lapse uppumine o Väikelaps võib uppuda isegi madalas vees või vannis, sest ei oska end üles upitada 10 cm sügavune vesi on juba ohtlik. · Kui laps satub hätta sügavamas vees, hüpake talle ise appi. Kui lapse keha on vee all, proovige pea kiiresti vee peale tuua. · Raputage lapsest võimalikult palju vett välja ning pange ta sooja ning kuiva kohta pikali. · Paluge, et keegi kutsuks abi helistage 112! · Kui laps on teadvuseta, kuid hingab, pange ta külili
lõhenemist või villistumist, tursumist või valulikkust *impetigo -- mädavilliline lööve PATSIENDI ÜLEVAATUS: 1. Mõõta temperatuuri 2. Vaadata kurku, suu limaskesta, nohu olemasolu 3. Kuula kopsu! 4. Palpeerida kõhtu 5. Väikelapsed, imikud alati lahti riietada, et võimalikke kõrvalekaldeid avastada! LASTE ARENGUETAPID: vastsündinu sünnimomendist 1. elukuuni imik 1. elukuust 1. eluaastani väikelaps 1. eluaastast 3. eluaastani eelkooliiga 3. eluaastast 6. eluaastani noorem kooliiga - 7. eluaastast 11. eluaastani keskmine kooliiga 12. eluaastast 15. eluaastani noorukiiga vanem kooliiga 16. eluaastast 18. eluaastani Palavik Kraadituna: rektaalselt üle 38,0°C aksillaarselt üle 37,3°C Täpseim on rektaalne kraadimine. Kehatemperatuur üle 41°C on kudedele pärssiv.
annaabi.ee 
