sepsiseks), kuna neil on kaitsekehade produktsiooni võime vähene ning nende organism ei suuda moodustada rakulist kaitsebarjääri nakkuskolde ümber. Lapse haigestudes tekib sagedamini hingamiselundite puudulikkus. Hingamissüsteemi anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest tingituna avalduvad paljud haiguslikud seisundid lastel just hingamissüsteemi kaudu; mida väiksem on laps, seda raskemini haigus kulgeb. Väikelaps põeb sageli hingamiselundite ägedaid viiruslikke-bakteriaal - seid põletikke ja laste nakkushaigusi, millega kaasnevad temperatuuri, hingamis- ja pulsisageduse tõus. Imikutel on ka kehavedeliku koostises rohkem vett, võrreldes vanemate lastega. Imiku- eas on termoregulatsioon vähearenenud. Neerud on vähem efektiivsed jääkainete eritamisel, nad ei suuda täielikult uriini kontsentreerida, lahjendada ega hapendada.
Turvalise keskkonna Andra Kuhi, Karina Kurtova, Hanna Kuusk, Märten Kuusk, Diana säilitamine Baranov Elamistoimingu kirjeldus Mis on turvalisus? Eesmärk Turvalise keskkonna säilitamine läbi elukaare Imik - ohustavad õnnetused, nakkused, kuum ja külm Väikelaps - kukkumine, tule ja veega seotud õnnetused, mürgistusjuhtumid Koolilaps - liiklemine väljaspool kodu, mänguväljakud Täiskasvanu - töökeskkonnast tingitud ohutegurid Vanuriiga - meelteteravuse kadumine, kukkumised, liiklusõnnetustesse sattumine, tuleõnnetused Turvalist keskkonda mõjutavad tegurid Turvalise keskkonna seos sõltuvuse/sõltumatuse järjepidevusega Õendusabi võimalusi elamistoimingu rahuldamiseks Täname kuulamast!
Olulised faktid · 10.märtsil külastas pere kahe lapsega Ülemiste kaubanduskeskust · Kohalolnud turvatöötaja ei suuda anda esmaabi · Kiirabisse helistas lapse ema ise · Esmase põletust leevendava salvi ostis lapse ema ise apteegist · Kohale saabunud elektrikud tuvastasid, et metallpiire oli tõesti elektrivoolu all · Ülemiste Center OÜ juhataja, Guido Pärnits, kes püüab leevendada lapse üleelamisi viie kinkekaardiga Huvilised 1. Väikelaps 2. Vanemad 3. Turvatöötaja 4. Elektrikud 5. Kaubanduskeskuse juhtkond Probleemi püstitus Kuidas oleks võimalik tegeleda juurdeehitusega ja tagada külastajate turvalisus. Ilmselgelt on tegu lohakusega kaubanduskeskuse külastajate suhtes. Alaprobleemina võib välja tuua klientide usaldamatuse kaubanduskeskuse suhtes. Turvalisuse puudumise. Võimalikud abijuhised Formaalsed abijuhised: Kaubanduskeskuse juhtkonna kohustus on pakkuda oma klientidele turvalist ostu ja vabaaja keskkonda
juhtudega, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest. Koondades eksitakse sageli selle vastu, keda eelistada tööle jäämisel ja millest üldse lähtuda valikute tegemisel. Tööandja peab alla 3-aastase lapse vanema välistama koondatavate ringist, seda isegi juhul, kui tegemist ei ole tööandja arvates just parima töötajaga. Ainult juhul, kui teisi töötajaid, kellega väikelapse vanemat võrrelda, polegi või on ka neil väikelaps, otsustab tööandja piiranguteta, keda koondada. Niipea, kui töötaja katkestab puhkuse ja naaseb tööle, ei keela seadus enam tema koondamist. Koondamiskaitse lapsehoolduspuhkusel viibivale isikule laieneb isegi sedavõrd, et talle ei tohi ka koondamisest ette teatada. Mihkel Alamaa
Mis on elu? Elu on nagu lill. Kõik saab alguse ühest pisikesest seemnest, mis hakkab idanema, kuni ajab mullast välja väetikese võrse, mis sümboliseerib sündi. Nii nagu imik või väikelaps, vajab see kidurake võrseke palju hellust, soojust ja hoolitsust. Väetades ja kastes me justkui toidaks seda nagu oma last. Kasvutulemused on esialgu väga kiired. Peagi saab võrsest kindlalt seisev vars, mis muudkui sirgub ja sirgub. Oskuste omandamist võime võrrelda lehtede kasvamisega varrele. Lehed võrsuvad erinevatel aegadel, erineva kiirusega ning kujunevad kõik omanäoliseks: mõned neist suured ja tugevad, teised jälle väikesed ja nõrgad.
Väikelapse tasakaalustatud toit ja menüü Miks valisin just selle teema? Selle teema valisin endale kuna olen ise kokkupuutunud väikelapse hoolitsemisega väljaspool oma perekonda, kuna olen lapsehoidjana tööd teinud. Eriti huvi pakkus mulle just see, et mida tegelikult peaks väikelaps oma toidukorral sööma ja millal need toidukorrad peaksid aset leidma. Kuna ise olen ka allergiline, mõtlesin uurida ka toidust tekkivat allergiat. Ning kindlasti ka seda, et mis oleksid need toiduained, mis võiksid tekitada allergiat väikelapsele. Kasutatud kirjandus. Kasutatud kirjandust uurisin internetist, mis oli vene keeles ja tõlkisin eesti keelde, ajakirjast "Perekool" ja raamatust "Rahulolevast beebist usalduslikuks lapseks" . MIS ON TERVISLIK TOIT ?
Temperament- närvisüsteemi om, mis näitab närbiprotsesside liikuvust, tugevust ja tasakaalustatust. Flegmaatik- rahulik, süvenenud, põhjalik, usaldusväärne. Melanhoolik- tundlik, ennast süüdistav, ei julge võtta riske, kõrge loovusega. Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kald...
Perekonna funktsioonid Perekond koosneb abielupaarist ning kahest lapsest. Tänu vastastikusele armastusele, lugupidamisele ja kokkukuuluvustundele on emal ja isal tagatud seksuaalsuse õiguspärasuse väljendamine ehk seksuaalfunktsioon. Enne abielu kogusid ema ning isa ühise elu alustamiseks raha. Abiellumine polnud esmatähtis, ent kodu loomine, liiklusvahendi hankimine ja vajaliku kodutehnika muretsemine küll. Juba siis hakkasid lapsevanemad arutama, kuidas vähem kulutada, et järeltulijatele tulevikus head haridust võimaldada. Nüüd käib mees täiskohaga tööl, saab seal head palka ning suudab pere ülal pidada. Kuigi lapsed on väikesed, ei ole isa sissetulek ainsaks rahaks ka ema töötab usinalt ning lapsi hoitakse senikaua lasteaias. Soojätkamisfunktsioon on olnud sajandeid perekonna olulisemaid funktsioone. Ka selle perekonna jaoks on soojätkamine ja laste kasvatamine väga tähtis, seetõttu on ema sünnit...
Isiklik puhtus, pesemine Imiku hügieeni tehes tuleb olla väga hoolasja õrn. Vannitamiseks peab vesi olema umbes 37 kraadi. Kuivatada tuleks tupsutades, et nahk ei saaks viga. Näo ja suuhügieenil on kindladmeetoodid. Väikelaps peseb hamgad juba hambaharjaga, mis on pehmete harjastega. Lapseeas käiaksejuba potil. Noorukieas teab noor juba ise, mida vaja teha. 2 korda päevas pesemine, kord päevas näo pesemine, kaenlaaluste. Tüdrukutel algab menstruatsioon umbes 10 aastaselt ning neid tuleb teavitada abivahendites ja hügieenist. Suhtlemine 0-3 aastane laps naeratab, siputab, matkivad täiskasvanut, tuttava hääle suunas pea pööramine. 3-7
4Liigitus: Rasvlahustuvad-A,D,E,F,K(varud maksas); Veeslahustuvad-B,C,P(varud puuduvad). 5 Saamine: toit, taimed, seened, bakterid, loomad. D vitamiin nahas UVK toimel. B5 võib ka inimeses tekkida. 7 Häired: hüpotaminoos- vitamiinide vähesus; avitaminoos- vitamiini puudumine; hüpervitaminatsioon- vitamiinide üledoseerimine. Häired/vajadus: 1 vitamiini vaene toit 2 ravimite kasutamine 3 rasedus 4 kasvav väikelaps 5 haigused 6 alkoholism 7 vitamiini imendumishäired. C Säilitamine: 1 söö toortoite 2 keeda köögi/puuvilja vähe 3 kasuta toiduks keeduleent 4 tee hoidiseid/ sügavkülm 5 väldi alumiiniumit
Lausutud sõna on kui lendu lastud nool Me räägime iga päev kellegagi, kuid ei pruugi mõelda selle peale, kui suur jõud võib olla lausutud sõnadel. Need võivad teisi kas rõõmustada, aidata, kurvastada või hoopiski solvata. Ükskõik kas me teeme seda teadlikult või mitte, tuleb alati enne mõelda ja siis öelda. Inimesi saab rõõmustada igal ajal ja igat moodi. Näiteks saab väikelaps rõõmustada oma vanemaid sellega, kui õpib ära uue sõna. Iga uus õpitud sõna toob vanematele palju rõõmu, isegi rõõmupisaraid. Vanemaid rõõmustab ka see, kui nende lapsed tulevad koolist ja räägivad, et said hea hinde. Samuti rõõmustatakse inimesi, kui öelda siiralt, et mulle meeldib sinu pluus, või et sa näed täna hea välja. Lihtsad ja ilusad sõnad toovad inimese hinge soojust ja meelerahu
tarbinud aga ka jahedamate ilmadega kui inimene higistab vähem. Seda reguleerivad hormoonid. 10. Miks peab inimene pidevalt hingama? Inimene vajab energiat, selleks on vaja toitu ja hapnikku. Rakuhingamine-veri kannab hapnikku rakudesse, seal lõhustub ja talletub energia. 11. Kuidas toimub gaasivahetus kopsudes? Alveoolides toimub gaasivahetus. Hapnik liigub sealt verre samal ajal süsihappegaas vastupidi. 12. Hingamissagedus Sõltub vanusest. Vastsündinu 30-50, väikelaps 20-30, teismeline 15-20, täiskasvanu 12-14 (x min)
Ma usun et vahel on valus Aja pikkudes me kõik taipame, et elu on ilus vaid siis, kui selle enda jaoks ilusaks teed.Kas on see raske või kerge, sõltub kõik meist enesest!Ma usun, et vahel on valus ja vahel võib tohutu viha võitu saada. Ükskord tahaksime tõusta üles ja lihtsalt olla. Olla see kes me olime enne.Mõelda mitte millegi ega kellegi peale, olla piiratud halva eest , kaitstud väikse mulli sees.Suunata kõik enesest eemale ja mõelda kui hea on olla see kes olen. Koguaeg aga nii ei saa, sest tahest tahtmata on hinges ärevustunne , just nagu ootaks midagi.Kõik on korraga segi, keegi ei taipa mis toimub meie sees.Räägitakse , et nad saavad Sinust aru aga kas ikka saavad ? Ei saa, nad mõistavad Sind, mõistavad, et oled inimene nagu kõik teised .Andestavad, et oled just selline nagu selmomendil oled.Keegi ei tahaks oma muredega kedagi piinata, sest see on koormaks ka teistele. Kui olla teki all, iseenda ja oma mõtetega, on hetkeks ...
ja reguleerivad ainevahetust 2.liigitus *rasvlahustuvad A,D,E,F,K (varud maksas) *veeslahustuvad B,C,P (varud puuduvad, liig ealdub uriiniga) 3.saamine ?taimed |seened |bakterid |loomad <--toit soolebakterid(vitK,B15) nahas vit D<-UVK, B5 4.häired hüpovitaminoos- organismi häired(vit vähesus) avitaminoos- org häired(vit puudumine) hüpovitaminoos-org häired (vit üledoseerimisel) 5.häirete põhjused *vit vaene toit *mistahes ravimite kasut *rasedus *imetamine *kasvav väikelaps *antibiootikumide kuur *vit ja ainevahetus häired *imendumis -||- *alkoholism 6.vit C säilitamine toidus *söö toorelt köögivilja/juurv *keeda vähe -||- *kasuta keeduleent *tee hoidiseid/sügavkülm *väldi kokkupuudet alumiini 7.näited A-nt kalamaksaõlis,munades - kanapimedus,kasvu mõjutav Bkompl-nt pärmis, maksas- närvisüst kahjustused,naha kahj, aneemia C-värskes puu ja köögiviljas, sirdunis- skorbuut D-kalamaksaõlis, piimas- rahiit E-taimeõlis, nisuidudes- potentsi mõjutav
emotsionaalse heaolu tagamises. Majanduslik funktsioon: Koos partneriga olles on kergem rahaliselt toime tulla. Argielu ja hooldustegevus: Siia kuuluvad igasusugused vajalikud rutiinsed kodutööd, söögi ostmine, kodu korrashoid. Perekonna funktsioonis tähendab see tööjaotust, nii, et iga pereliige teeb talle jõukohaseid töid. Sotsialiseerumisfunktsioon: sotsialiseerumine ehk inimese ühiskonna liikmeks kujundamine. Hoolitsus: Väikelaps sõltub tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub ka ise märkama millal tema saab hoolitseja rolli täita. Hariv/kultuuriline funktsioon: Vanemad vahendavad noortele pereliimetele ühiskonna kultuuriväärtusi. Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust. Turvalisuse pakkumine: Rõõmude ja murede jagamine pereliikmetega annab inimesele tunde, et ta on tähtis ja mõistetud.. Just see loob aluse turvatundele.
lk 8 3 Päritolu Nikolai I oli sündinud 1796 aasta 25-dal juunil. Ta oli Paul I ja Maria(Württembergi printsessi Sophia Dorothea Augusta Luisa) kolmas poeg. Neil oli kümme last ja üks Nikolai vendasest oli Aleksander I. Esimesed viis kuud kasvatas Nikolai'd tema vanaema, Katariina, kuni tema surmani 6-dal novembril 1796 aastal. Ning kui Paul sai tsaariks 42 aastaselt ja väikelaps oli tagastatud tema emale, kuid Maria tegeles väga vähe oma lastega. 4 Noorus ja sõjavägi Suuremat aega kasvatati Nikolaid sõjaväes, kuna tema polnud troonipärija ega esikpoeg. Troonipärijateks olid tema vanemad vennad Aleksander ja Konstantin. Kui Nikolai sai 6- aastaseks alustas ta õppetööd koduõpetajatega, millest suur osa oli suunatud sõjateadustele.
KOLMEAASTANE LAPS Kuulab huviga täiskasvanu juttu ja seletusi ja saab aru jutu sisust, Täiskasvanu abiga kordab tuttavaid jutukesi, Kõnesse ilmuvad mitmesõnalause ja lühem liitlause, Kasutab aktiivselt tegu-, omadus- ja määrsõnu, Küsib palju, eriti:"Miks?", Kasutab ka minevikuvorme, Väikelaps teeb kõnelema õppides tihti üsna tüüpilisi grammatilisi vigu. Näiteks ütleb ta "olin" asemel "olisin" , "õega" asemel ütleb ta "õdega". See ei tähenda lapse vigast keelekäsitlust, vaid laps püüab oma kogemustele vastavalt sõnu käänata ja pöörata. Laps õpib kasutama keele keerukat süntaksit ammu enne kooliminekut. Maimik õpib häälikuid õigesti hääldama. Selleks, et laps hääldaks õigesti, peavad ta kuulde- ja kõneorganid terved
Mis on edu ja kuidas seda saavutada? Iga inimesi elus on sihid, milleni küündida soovime. Kuid on see tõsi, et eesmärgid ongi edu saladus ja võti? Kunagi ütles mulle üks tuttav: edukas inimene ehitab vundamendi kividest, millega teda loobitakse: ent minu arvates läheb eduks vaja palju rohkemat. Mis on üldse edu või kuidas seda defineerida? Kohati tundub, et sellel sõnal on sama palju tähendusi nagu maailmas inimesi. Mõne jaoks peitub edukus sissetoovas karjääris ning kõiges materiaalses, teisalt on inimesi, kes peavad ennast edukaks, kui on loonud elus harmoonilise rahu. Olgu definitsioon milline tahes, ometi on igaühe jaoks kõige olulisemad just tema isiklikud ambitsioonid. Et edukaks saada, tuleb mõelda suurelt, vaadata kaugemale kitsast vaatevinklist, õppida teatud kriitikast, olla inimlik ning vahest astuda üle ka teatud normidest. Minu arvamus ei ühti iialgi inimestega, kes väidavad, et edukaks saab vaid läbi riski...
aktiivsuse muster ehk kronotüüp kas tegemist on ööbikuga, kes ärkab vara ja läheb vara magama või vastupidi, öökulliga, kellel meeldub õhtuti kaua üleval olla ja hommikul kaua magada." (Unevajadus on pärilik) National Sleep Foundationi uuringu abil saame määrata täpsed uneajad, mida erinevad vanusegrupid vajavad. Vanus ja olukord Keskmine unevajadus ööpäevas Vastsündinu (0-3 kuud) 14-17 tundi Väikelaps (4-11 kuud) 12-15 tundi Laps (1-2 aastat) 11-14 tundi Koolieelik (3-5 aastat) 10-13 tundi Kooliealised lapsed (6-13 aastat) 9-11 tundi Teismelised (14-17 aastat) 8-10 tundi Noored täiskasvanud (18-25 aastat) 7-9 tundi Täiskasvanu (26-64) 7-9 tundi
Lapse arenguperioodid, vanema osa lapse arengus Imikuiga (0-1 aastat) Referaat perekonnaõpetusest Sissejuhatus Inimese esimene eluperiood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õed-vennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm) Imikuiga Imikuiga kestab esimese elukuu lõpust üheaastaseks saamiseni. Neljanädalaselt vaktsineeritakse last perearstikeskuses teist korda B-hepatiidi vastu. Füüsiline ja vaimne areng on imikueas kiire, aastaseks saades on lapse sünnikaal tavaliselt kolmekordistunud ja keha...
riietuvad musta, et süveneda veelgi enam ümbritsevasse. Lahenduseks oleks aga internetikool, mille abil saaks õpilased haridust omandada kodus, säästes nõnda kooli vahel jalutamise aja, sisustades niimoodi oma vabaaega paremini. Arvatavasti teavad kõik ansambli ,,Justamendi" laulu ,,Maailm tuleb täita lastega". Paraku aga kuidas sa täidad siin meie kiires ühiskonnas maailma lastega. Noored naised ei saa lastele mõelda, sest väikelaps ja kool ei sobi just kõige paremini kokku. Siiani peavad noored emad veetma oma aega kodus istudes ja lapsega mängides, sest ei saa tööle minna ega ka edasi õppida. Seetõttu lükatakse laste saamist kaugesse tuleviku, mis mõjutab tugevasti Eesti iivet. Enam ei saa inspireerivate lauludega ergutada lapsi tegema, nüüd tuleb asuda tegusid tegema. Tuleb luua internetiülikool, et lapsega emad ei peaks enam nii palju muretsema oma tuleviku ja haridustee katkemise pärast
2.LAPSE VASTUVÕTLIKKUS VIGASTUSTELE Lapse-iga iseloomustab terve rida selliseid kehalisi ja vaimseid iseärasusi, mis suurendavad vigastuse saamise ohtu ja teevad ta vastuvõtlikumaks vigastustele, näiteks: · oskus pöörata, roomata, kõndida ja ronida asetab lapse tihti ohtu, kuna ta ei oska veel ohtu tajuda, nii näiteks võib ta kukkuda diivanilt või redelilt, tõmmata endale riiuli peale jms. · motoorsete oskuste paranemisel suudab väikelaps avada pudeleid ja ravimituube, kuid tal puudub kriitika nende ohtlikkuse suhtes, mistõttu võib ennast mürgitada · närvisüsteemi küpsemise perioodil on inimene tundlikum närvimürkidele · elundkondade ebaküpsus võib põhjustada toksiliste ainete suuremat imendumist ning mitteküllaldast väljutamist organismist · õhuke ja õrn nahk on tundlik kõrgele/madalale temperatuurile ja kemikaalidele
Psüühiline vananemine Psüühiline vananemine........................................................................................................................................1 Muutused psüühilistes protsessides.................................................................................................................1 Vananemine ja taju..................................................................................................................................... 1 Mälu muutused............................................................................................................................................2 Intellekt, õppimine ja loovus.......................................................................................................................3 Isiksus.........................................................................
Meil valitseb ikka veel arvamus, et laps peab tingimusteta alluma täiskasvanu tahtele- tal pole õigust sõna võtta, oma arvamust ja soove avaldada. Eks ole sellised ka meie vanasõnad, näiteks: ,,Laps räägib siis, kui kana pissib", ,,Mida armsam laps, seda valusam vits" jne. Olen kuulnud vanemate inimeste meenutusi, et laps oli põllu- ja kodutööde ajaks seotud pika köie otsa, kuna tema jälgimiseks polnud kellelgi aega. Ega tolleaegne talurahvas ei teadvustanud endale, et ka väikelaps väärib tähelepanu ja tunnustust. Elu maal oli raske ning lapsed omandasid alles siis mingi tähtsuse, kui nendest talutöödel mingit abi oli. Tänapäeva ühiskond on tekitanud peresid, kus lapsed elavad ebainimlikes tingimustes- vanemad on enesega mitte toimetulevad, kas alkohoolikud või narkosõltlased, paljudel juhtudel on põhjuseks vaimsed probleemid. Kuna vana aja külaühiskonnas teati ja tunti oma naabreid ning
Gabonile. Aafrika keskmine inimarengu indeks on madal, kuid teatud riikides on see kõrge kaasaarvatud Egiptuses. Võrreldes Eestiga on arengutaseme näitajad Egiptusel madalad. Eesti inimarengu indeks on 0,81, Egiptusel vaid 0,620. Eesti keskmine aasta sissetulek dollarites on 18790,2 ning Egiptusel vaid 6345,9 dollarit. (2011)(2) Väikelaste suremus on Egiptusel võrreldes Eestiga jällegi suur. Tõenäosus, et Egiptuses sureb väikelaps enne viiendat eluaastat on 23 imikut 1000 imiku kohta ja Eestil on see ainult 6 imikut 1000 imiku kohta. (3) Nii suured erinevused võivad tuleneda sellest, et Egiptuses on arstiabi raskemini kättesaadav ning elutingimused võivad olla samuti osadel kehvad. Asi võib olla veel selles, et Egiptuses on inimestel väike sissetulek ja ei ole võimalusi. Graafik 1. Inimarengu indeksi arengu diagramm erinevate riikidega (1980-2010): Allikas: International Human Development Indicators
Seega mass ja energia on ekvivalentsed. Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk teisisõnu kõik on suhteline ehk relatiivne. Relatiivsusteooriat selgitab paremini järgmine näide: Kui 60 km/h sõitvas rongis sõidutab väikelaps mänguautot, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 10 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib mänguauto liikuvat 10+60 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes. Kahe kiiruse
Küsimused ja ülesanded lk 147 1. Lapsevanemaks saamine kaasab endaga tohutud vastutust ja kohustusi. Enam ei saa vaid mõelda enda peale vaid peab arvestama oma lapsega, kes alates raseduse algusest peale saab endale vanema elus põhirolli ja kogu tähelepanu. 2. Kui tegemist on imikueaga siis saab rääkida emotsionaalsest vanemlusest, sest vanemad kiinduvad oma lapsesse esimeset silmapilgust, tekib armastus ja tundesoojus tema vastu. Maimikueas tekib argivanemlus, lapsega peab koos harjuma ja oma elu ka vastavalt selle elama, lapsel ja tema vanematel tekib argielu, mida koos elatakse. Koolieelikueas on endiselt argivanemlus, laps on veel nii noor, et temaga peab tihti tegelema, aga ta avastab juba palju uusi asju, seega on tegemist vanemate puhul ikkagi argivanemlusega kuna laps ja vanemad on ediselt väga tihti koos ja neil on ühine argielu. Kainikueas tekib vastutusvanemlus laps on nii s...
Elizabeth I John Ernest Neale Kokkuvõte 7.septembril 1533.aastal sündis Inglismaal Greencichis tütarlaps.Ta ei olnud tavaline väikelaps,sest tema ema oli hiljuti kroonitud Inglismaa kuninganna Anne Boleyn ja tema isa oli kuningas Henry VIII,üks Euroopa võimsamaid monarhe.Kolm päeva pärast sündimist ristiti laps Greenvichi palee kõrval olevas kirikus.Lapse nimeks sai Elizabeth nagu ka tema mõlemal vanaemal.Oleks võinud arvata,et vanemad olid õnnelikud pärast selist sündmust,kui Henry VIII oli soovinud saada poega,kellest oleks saanud tema troonipärija. Elizabethi noorus oli väga kirev ja segane aeg
tajumisele ja toovad välja kaks kõige tähtsamat tajumise tahku: tajutava objekti omadused ja kvaliteet. Tunne ja taju kujunevad objektiivse maailma subjektiivse kuju. Mõned taju teooriad Ameerika teadlane J. Gibson tõi välja loomuliku tajumise teooria, vastavalt millele ei ole vaja midagi muud peale sensoorse informatsiooni. Oma teooria tõestamiseks kasutas ta nn visuaalset kuristikku (klaasist lauapinna all on sügav ja väike kuristikud). Väikelaps ei hakka roomama sügava kuristiku üle. Sellega Gibson selgitas kaasasündinud sügavuse tunnetuse ja kukkumise ohu vältimise. Teised teadlased töötasid välja alternatiivse teooria selle teooria suhtes. R. Gregory arvas, et tajumise pildid on konstruktsioonid, mis pärinevad osaliselt sensoorsetest andmetest ja osaliselt mälus säilinutest. U. Nayser'i arvates on lülitatud tajumise protsessi skeemid, uuringud ja stiimulid. Tajumise
Õpetajaks pole mitte akadeemik vaid pigem emalik hing, kes lapsi armastab. Mänguasjad on arendavad ja kunstipärased. Lastelt otsest töötegemist ei oodata. Nad mängivad, laulavad, näitlevad, voolivad, joonistavad ja maalivad ning seda mitte õpetaja juhendamisel, vaid jäljendades, sest see vastab selles vanuses oleva lapse põhivajadustele. Lastega tegeledes on kindlasti oluline ka suunamine ja korra hoidmine, siiski tuleb lasta lastel olla lihtsalt lapsed. (Wilkinson 1996) Kuidas areneb väikelaps? Fritz Koegel esitab oma seisukohti järgnevalt: Esimene kokkupuude maailmaga on lapsel tema sünnihetkel, kui ta ilmavalgust näeb, esimese hingetõmbe teeb ja esimese toidu emapiima näol vastu võtab. Algab keha vormimine vastavalt individualiteedile. Teiseks oluliseks sammuks on mehhaanikaseadustega tutvumine. Laps hakkab harjutama haaramist ja püstiajamist. Järgmise sammuna õpib laps käima. Püstitõusmisel ja
Kas rohkem on ikka alati parem? Majandusmaailm on muutuv: see, mis on täna väärtuslik, ei pea homme olema sama hea. Majandusmaailm on mitmekesine: alates üksikettevõtjast ja lõpetades keeruliste organisatsioonide võrgustikega, kus igal on omad eesmärgid, vaatenurgad ja põhiprintsiibid. Vaatamata sellele, majandus üldiselt on suunatud inimeste vajaduste - nagu toit, elamine ja teised - rahuldamisele. Loomulikult ei ole ettevõtja motiveeritud seda tasuta tegema ettevõtja eesmärk on maksimaalse kasumi teenimine, sellepärast üritab ta oma tooteid teha võimalikult atraktiivsemaks, et inimesi rohkem tarbima üles kutsuma. Tarbijad aga püüavad omakorda eeskätt rahuldada esmavajadusi, kuid soovivad ka kallimaid meelelahutusi, moodsaid riideid ja uuemaid kortereid. Nii tekib majanduses vähemalt kaks osapoolt, kellest üks soovib võimalikult rohkem kasumit teenida ehk rohkem toota ja müüa ning teine ihkab kasvavate...
4. Kuidas toimub gaasivahetus alveoolide ja kapillaaride vahel? Hapnik liigub alveoolidest verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli. Need ained liiguvad seetõttu, et nende kontsentratsioon kummalgi pool alveooli seina on erinev. 5. Kui suur on hingamissagedus ja millest see sõltub? Hingamissagedus sõltub vanusest. Mida vanemaks saab inimene, seda väiksem on tema hingamissagedus. Täiskasvanu:12-14 minutis. Teismeline:15-20 minutis. Väikelaps:20-30 minutis. Vastsündinu:30-50 minutis. 6. Mille poolest erineb sisse- ja väljahingatav õhk? Ainete sisalduse poolest. 7. Mis on hormoonid ja kuidas nad toimivad? Hormoonid-Organismi kudede ja elundite talitust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka erilised keemilised ained. Toimivad: Hormoonid teguleerivad organismi ainevahetust ja selle kaudu ka talitust. 8. Nimeta sisenõrenäärmed, nende poolt toodetavad hormoonid ja nende ülesanded! 9
Kasvatusteadused muutuste ajateljel. 1. Ajalik ja ajatu kasvatus (T. Kuurme) Mida tähendab ajatu kasvatus? Kasvatus on tegemine olevikus tuleviku nimel. Siin väljendub nii altruism, et väikeste inimeste tulevik nõuab suurte hoolivat tähelepanu ning egoism et jätkuksid mina vaim, liha ja veri, meie kultuur, meie tõed, meie oskused ja suutmised, meie uskumused kõik, mida oleme harjunud omaks pidama ning millest end lahti sõlmida ei raatsi. Kes inimene on ja milliseks peab ta saama need ona ksvatuse kaks põhilist küsimust. Kasvatus on abistamine. See on kasvatuse ürgseim põhjus, mille on tinginud ilmaletulnu abitus selle maailmaga toime tulla. Kasvatus on suhe ja suhete loomine: kõigepealt on see suha kahe ebavõrdse olendi, kasvatatava ning kasvataja vahel ehk inimestevaheline mõjusuhe, mis tingib omalaadse eetika. Teisest küljest on kasvataja vahemees ning abistaja selle vähema mitmekesiste ilmasuh...
Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Sellise võimuga riigis elamine oli palju parem, kui diktatuuri riigis, mis on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, sest Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna segane ja need tingimusi kasutati ära. Tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, mis koosnes endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks. Üsna pea muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Usuti, et fasistid suudavad Itaalia tugevuse taastada ning tänu rahva usule nad oma ideid ellu viia saidki. 1921.aasta parlamendivalimistel saavutasi...
tehniline õppevahend eales suudaks. Kodu on lapse jaoks kasvamise koht, mis annab talle armastust, hellust, rahu, tuge ja turvalisust. Lapsele on tema arengus võimalik toeks olla üksnes siis, kui temaga pidevalt tegeleda, seega lapsevanemate teadmistest ja oskustest oleneb paljuski lapse arengutee. Kasutatud kirjandus: Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Saarits, Ü. (1998). Perekond ja vanavanem. Rmt. Väikelaps ja tema kasvukeskkond. Koostaja: Marika Veisson. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool Tuuling, L. (2007). Isaga koos on kasvada hea. [2008, juuni 25] http://www.lasteaed.net/2007/12/12/isaga-koos-on-kasvada-hea/ Santrock, J. W. (2007). Child development. Boston: McGraw-Hill. Saarits, Ü. (2005a). Kasvamine ja kasvatus. Rmt. Kivi, L., Sarapuu, H. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex
Tervislik toitumine omab lapsepõlves erilist tähtsust, kuna siis on kõige suuremate muutuste aeg kasvamine ja arenemine. Eriti oluline on kasvaval organismil saada kõiki vajalikke toitained teaduslikult põhjendatud vahekorras, st. toituda tasakaalustatult, et tagada parim vaimne ja füüsiline areng. Tasakaalustamata toitumisest võib tekkida organismis mitmete vajalike ainete puudus, millega kaasnevad mäluhäired ja vastupanuvõime langus. Kuna väikelaps oma toitumist veel ise korraldada ei saa, siis tegelevad sellega täiskasvanud nii lasteasutuses kui ka kodus. Mõlemate poolte roll on oluline. Kuigi lasteaias võib olla väga hästi arvestatud ealiste vajadustega, ei saa lapsi vägisi panna sööma tervislikku toitu, kui nad ei ole sellega kodus harjunud. Tervisliku toitumise teema saab läbida kõiki lasteaias toimuvaid tegevusi. Kuna tavaliselt süüakse lasteaias kolm korda päevas, siis tuleb see teema pidevalt praktiliselt ette
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnakaitseinstituut Väikelaste toitumine Referaat Tartu 2008 Siskord: Laste toitumine.....................................................................................................................3 Toiduvajadus väikelapseeas (17-aastastel lastel)...............................................................5 Tervislik toitumine lapseeas................................................................................................ 5 Lasteaia laste toitumissoovitused.........................................................................................6 Lisa 1. Väikelaste toidupüramiid......................................................................................... 7 Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid..........................................................................................7 K...
seotud kõne ja selle arenguga. Pikka aega arvati, et imik hakkab keskmisele kuulmisärritusele reageerima alles 20-päevaselt kuid katseliselt on kindlaks tehtud, et loode kuuleb helisid ka juba sünnieelselt isegi, kui ema neid ei kuule. Väikelapse taju on tugevalt seotud emotsioonidega. Esmajärjekorras tajubki ta just seda, mis talle suurt emotsionaalset muljet avaldab. See tuleneb ka sellest, et tal puudub veel oskus oma taju tahtlikult millelegi suunata. Seega saab väikelaps kõik oma tajukogemused tahtmatu tähelepanu vahendusel. Samuti on suur osa väikelapse tajust kompimismeele abil saadud. See on ka põhjuseks, miks ta kõike haarab ja katsub. Kasvades hakkab ta usaldama ka teiste meelte abil saadud infot. Üleüldse soodustab taju arengut väikelapseeas aktiivne tegevus esemetega. Näiteks ruumitaju kujunemiseks aktiivne liikumine ruumis. Ajataju kujuneb välja koolieelses eas. Kolmeaastane oskab kasutada vaid mõnda ajamäärust,
(peenmotoorika) · Kognitiivne areng taju, keel ja kõne, mälu Nt lühimälu intellektuaalsete funktsioonide kasv · Sotsiaalne areng muutus viisides, kuidas suheldakse teistega, tuleb arvestada kõike eelnevat I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd)) 3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20) 7) Nooruk (15-18) 7) Noorus (20-40)
Laps peab tundma, et ta on hoitud, kaitstud ja armastatud, siis saab ta vabalt areneda. Esmatähtis on turvalisus esimestel eluaastatel, sest kiindumussuhete loomine on järgnevate inimsuhete edukuse eeldus ja alus soovile maailma tundma õppida. Aga turvalist kodu vajab laps ka hiljem. Raskustesse sattudes, uues elusituatsioonis (näiteks kooli minnes) vajab laps jälle tunnet, et vanemad on olemas ja valmis toetama. Mida tugevamaks ja targemaks laps saab, seda iseseisvam ta on. Väikelaps vajab turvalist süle, kuhu maailma kurjuse eest peitu pugeda, noorukil piisab sageli paarist tunnist oma kodus, et tunda: vanemad on olemas ja valmis toetama, kui asjad tõepoolest halvasti lähevad. Selle tundega on kergem minna ja teha, mis teha tuleb. Lapsevanemad on lapsele eeskujuks, pakkudes malle, mida laps nii kohe kui ka hilisemas elus järgib. Laps jälgib kõike, mis vanemad teevad, paneb tähele häälevarjundeid ja näoilmeid, salvestab ja matkib
Käitumispsühh-Tiia Tulviste William Stern esimene arengupsühholoog (1871-1938) G.Stanley Hall (1846-1924) Arengupsühholoogia uurib vanusega seotud muutusi (käitumine, tunnetusprotsess, inimsuhted) küsimus on koi sour on roll pärilikkuses või siis kasvamis keskonnas muutuv areng. Mõlemad tegurid on olulised ntks geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes, aga varane keskonna stimulatsioon mõjutab aju arengut. (mõjutavad vastastikku) Oleneb nemeses, et qui väga ta sõltub keskkonnast (kui hundlik on ta halvadele oludele) või vastupidi, kus kasvanud soodsatest oludes, aga see ei hakka külge. (bioloogiline kui tundlik on inaimene). Teismeea alguses vibe tekkie depressioon ja üldiselt ka kaob afjaag aga ei pruugi. -George Butterworth ja Margret Harris (2002) Arengupsühholoogia alused [email protected] - kodutööd Rakendusvõimalused-mõjutab laste kasvatamist kodus ja õpetamist kools vanemate ja õpeta...
Veenmised ja ähvardamised enamasti ei aita. Kui laps tunneb survet, võib ta üldse toidust keelduda." Reet Montonen, lapsepsühholoog. Last ei tohi alati sööma sundida, tuleb leida moodus, kuidas väikest sööma suunata. Mida suuremaks laps kasvab, seda erinevamaks muutuvad lapse söögi eelistused. Lapsele tuleb anda võimalus ise toitu valida, nii õpib laps olema rohkem iseseisev. 1.3 Toitumine lasteasutustes Lapse mälu salvestab kõik detailid ümbruses. Nii, nagu väikelaps kogeb söögikultuuri kodus ja lasteaias, jääb see talle harjumuste allikaks kogu eluks. Alati võib juurde õppida, aga ümber õppida on raske. Lasteaias on võrdselt oluline ka inimeste tegutsemine ümber laste kõik sõnad ja liigutused, mis söögiaega saadavad, jäävad lapse mällu ning nende põhjal kujunevad hiljem tema hoiakud, eelistused ja käitumine söögilauas. Õpetaja eeskuju mõjutab oluliselt laste suhtumist toitudesse ja toitlustusse üldse
teadlikult meeldejäetavat materjali üle kordama. Järgnevalt antakse ülevaade kõnetegevuse põhikategooriatest keelest ja kõnest, mis on kognitiivse arengu ühed olulisemad tegurid. Keelt vajab inimene, et suhelda teistega ühiskonnas. Igapäevane keelekasutus annab meile järjepidevat mõttetööd, mõtlemine ja keel on kaks lähedalt seotud psüühilist funktsiooni. Ent keele otstarbeks on ka meelelise tunnetuse vahendamine, organiseerimine ja täpsustamine. Väikelaps omandab keele selgeks õppimise käigus rikkaliku varu sõnades talletatud teadmisi ja praktilisi oskusi. Kõne on inimesele niihästi sõnaline mõtlemise aluseks kui ka suhtlemisvormiks (Kidron 2001). Keel annab sõnadega indiviidile edasi täielikult valmis kujundatud suhete arusaamise süsteemi. Selles valikus laiendab laps ainult seda, mis temale sobib, minnes uhkelt mööda sellest, mis ületab tema taseme mõtlemise (Piaget 2004). Laste kõne areng jaguneb nelja perioodi
Aga tuleb läbi mõtelda, millisel määral ja millal lapsele valikuvõimalus anda. Pole õiglane anda lapsele valikuvõimalus ja siis temalt see jälle ära võtta. See oleks lapse petmine. Kui aga siiski otsustate lasta väikelapsel valida, piirake võimaluste hulka. Ei maksa teda liiga paljude variantide vahel valima panna ja teda sel moel segadusse ajada. Muutke valikud võimalikult lihtsaks ja väikese ulatusega 2/3 valikut Üritades oma maailma leida ja avastada vaidleb väikelaps teile vastu ja üritab oma iseseisvust kehtestada, ta katsetab ja testib. Tema avastamiskirge ei tasu summutada, kuid teda tuleb hoida ohtude eest ja kehtestada teatud käitumisnormid. Ta vaidleb teile pidevalt vastu. See on tema töö. Teie oma on aga reeglite kehtestamine. Algatuseks püüdke luua keskkond, mis on väikelapsele sobiv: mitte täis eitusi ja kitsendusi, vaid kujundatud tema vajadusi silmas pidades. Hoolitsege selle areneva lapse eest. Laske tal
Elulugu._____________________________________________________4 Looming._____________________________________________________7 Romaanitriloogia ,,Kristiina Lauritsatütar".__________________8 Pildid.______________________________________________________9 Kokkuvõte.__________________________________________________13 Kasutatud allikad.__________________________________________ 14 Sissejuhatus See referaat räägib Sigrit Undseti elust. Ta oli läbi oma elu väikelaps Kalundborgis, Kristiaania tütarlaps, kooliõpilane, kontoriametnik, armastav naine ,ema ja võõrasema, pereema ja majaperenaine, suuremeelne andja, konvertiit , kes leidis elu mõtte jumalaemakirikusse kuulumise kaudu,informatsioonisõdur USA-s, üksildane ja väsinud Sigrit Unset pärast sõda tagasi Norras.Kui ta suri,jättis ta endast maha kirjandusiliku pärandi 33 raamatut ja mitusada artiklit.Ta on saanud Nobeli auhinna keskaja elu
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö, kõrvaleriala rahvusvaheline Elen Anger SOOLISED ERINEVUSED KASVATUSES Referaat Juhendaja: Lii Lillejoja Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. TÜDRUKUD...................................................................................4 2. POISID...........................................................................................6 KOKKUVÕTE....................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................9 2 SISSEJUHATUS Poisslastele reageeritakse teisiti kui t...
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valim...
8. Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku leivakäär; Piima ja piimatoodete päevane kogus 1- täisväärtuslikule elule ja osalusele ühiskonnas (art toidu erinevusi: RP poolt: Rinnapiimas on 3.a. lapsele on 500-600ml (kuni 3klaasi); Mahla 23); Lapsel on õigus võimalikult heale tervisele, olemas kõik imikule vajalikud ained, ta on vajab imik kuni 100ml ja väikelaps 200ml päevas; ravivahenditele ja tervise taastamisele (art 24). odav, kättesaadav, ei saa valesti valmistada, Lapsel on oma söögikoht, toidunõud; Pakkuge 38. Kirjeldage lapse õigust puhtale Rinnapiim on kergesti seeeditav, Rinnapiimas lapsele mitmekesist toitu; Kui laps sööb elukeskkonnale. See tähendab, et lastel on ka
See aitab õiget ravi määrata! o - Sööbemürki neelanule anna juua klaasitäis vett. o Vii mürki hinganud kannatanu värske õhu kätte ja aseta ta poolistuvasse asendisse. o Kui mürk satub silma, loputa seda kiiresti veega vähemalt 15 minuti jooksul. o Nahale sattunud mürk pese ära vee ja seebiga o Teadvuse häire korral vabasta hingamisteed o Hingamise puududes või agonaalse hingamise puhul alusta elustamisega Lapse uppumine o Väikelaps võib uppuda isegi madalas vees või vannis, sest ei oska end üles upitada 10 cm sügavune vesi on juba ohtlik. · Kui laps satub hätta sügavamas vees, hüpake talle ise appi. Kui lapse keha on vee all, proovige pea kiiresti vee peale tuua. · Raputage lapsest võimalikult palju vett välja ning pange ta sooja ning kuiva kohta pikali. · Paluge, et keegi kutsuks abi helistage 112! · Kui laps on teadvuseta, kuid hingab, pange ta külili
lõhenemist või villistumist, tursumist või valulikkust *impetigo -- mädavilliline lööve PATSIENDI ÜLEVAATUS: 1. Mõõta temperatuuri 2. Vaadata kurku, suu limaskesta, nohu olemasolu 3. Kuula kopsu! 4. Palpeerida kõhtu 5. Väikelapsed, imikud alati lahti riietada, et võimalikke kõrvalekaldeid avastada! LASTE ARENGUETAPID: vastsündinu sünnimomendist 1. elukuuni imik 1. elukuust 1. eluaastani väikelaps 1. eluaastast 3. eluaastani eelkooliiga 3. eluaastast 6. eluaastani noorem kooliiga - 7. eluaastast 11. eluaastani keskmine kooliiga 12. eluaastast 15. eluaastani noorukiiga vanem kooliiga 16. eluaastast 18. eluaastani Palavik Kraadituna: rektaalselt üle 38,0°C aksillaarselt üle 37,3°C Täpseim on rektaalne kraadimine. Kehatemperatuur üle 41°C on kudedele pärssiv.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
