sujuma probleemideta, kuid lapsed on erinevad ja igaüks ei pruugi olla koolimineku eas koolivalmis. Iga laps, kes läheb peaks olema sotsiaalselt valmis liituma kooliga. See, et laps oskab näiteks tähti ja numbreid, ei tähenda alati, et laps oleks kooliks valmis. Koolivalmiduse kujunemine on pikk protsess ning kulgeb läbi lasteaia aastate. Iga tegevus lasteaias valmistab last ette sujuvaks üleminekuks kooli. 1. KOOLIVALMIDUSE KUJUNEMINE 1.1 Kooliküpsus ja koolivalmidus Tulva (2008) järgi keskendub kooliküpsus lapse arenguküpsusele koolieelse ea lõpus. Koolivalmidus on aga seevastu laiema kandepinnaga. Lisaks arenguküpsusele mahub selle alla ka kooliks ettevalmistuse tase. Seega peab iga laps olema valmis koolieluga kohanema. Koolivalmidus on lapse valmisolek alustada õpitegevust, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida täiskasvanu selgitusi ja täita korraldusi (Tulva, 2008, 12).
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Koolivalmidus ja õppimine põhikooli I astmes Õppekavade võrdlus Iseseisev töö Piret Kala Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2016 Antud töö ülesandeks oli võrrelda Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava (edaspidi lasteaia seadus) 2008 ja Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi kooli seadus) 2010. Koostan võrdlust meetodil tuua esmalt välja erinevused ja seejärel sarnasused. 1. Erinevused: Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused, siis Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi, mis rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides. Lasteaia seaduses on üksikasjalikult välja t...
psühholoogia seaduspärasused piiravad kuid ei määra, kuidas õpetada. Seaduspärasuste tundmine avab aga kindlasti võimalusi tõhusamalt ja huvitavamalt õpetada. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Kadajas, H.-M. (2005). Õppima õppimine ja õppima õpetamine. Tallinn: TLÜ Kirjastus Kodu Eesti ühiskonnas ja kultuuris. (2000). Toim. Kraav, I. Tartu: AS Vali trükikoda Põltsamaa Koolivalmidus. Haridus- ja Teadusministeerium. Toim. Kommunikatsiooniosakond. [31.03.2013] http://www.hm.ee/index.php?044653 Kraav, I. Raudik, V. (1998) Kodu õpikeskkonnana ja lapse tervis. Tartu: AS Vali trükikoda Põltsamaa Mikser, R. (2013). Haridusleksikon. Tallinn: AS Pakett Trükikoda. Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele. Sotsiaalministri määrus määrus nr 36. (27.03.2001). Riigi Teataja Lisa 43, 602.
2.6. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 1.2. klassis 3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, mõtlemine on kaemuslik-praktiline, areneb kaemuslik-kujundilise mõtlemise suunas, tegevusega kaasnev kõne on vähene. 3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel (MINA ise) ning MINA MEIE suhetel 3.1.4. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse vastavalt õpilaste individuaalsetele iseärasustele õppeülesandeid. 3.1.5. Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja hinnata käitumisakte põhimõttel ÕIGE VALE, motiivi TAHAN kõrval õpitakse lähtuma ka motiivist ON VAJA. 3.3. Õppe- ja kasvatuse rõhuasetused 3.5. klassis 3.3.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, hakkab kujunema sisekõne, areneb elementaarne verbaalne mõtlemine. 3.3.2
Etekanne. Psüühiliste või käitumuslike raskustega laps. Sissukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps................................................................4 Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused............................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahulda...
See nõuab küll lapsevanematelt mõningast pühendumist, kuid on loomulik, et lapsevanem aitab lapsel õppimist korraldada ja õppeaineid omandada. Kui laps ei taha hommikuti üldse kooli minna - tunneb pidevalt kõhuvalu, pissib öösiti voodisse või suudab raskustega kaasõpilastega suhelda, siis on mõistlik nendel teemadel psühholoogiga konsulteerida. Probleemiks võib osutuda ka klassi ees vastamine, kuna kardetakse veider välja näha või punastada. Tihti tuleneb see sellest, et laste koolivalmidus on erinev ja õppimisvõime on erinev. Lapsel on kergem kooliga seotud hirme lahendada, kui lapsevanem teda mõistab ja praktilist abi annab. Ei maksa ära unustada enda premeerimist heade õppimistulemuste eest. Loomulikult on head tulemused esile toomist väärt ning midagi head endale lubada pole kunagi liiast. Eks igal inimesel on omad rõõmu valmistavad sündmused - kellele meeldib kinno või kontserdile minna, kes armastab gurmaanlikku õhtusööki. Samuti
Eripedagoog on tugispetsialist, kelle tegevuse eesmärk on eakaaslastest eristuva õppija arengu toetamine ja suunamine, arvestades õppekava(de) nõuete ja võimalustega. Ta teeb koostööd vanemate, õpetajate, teiste erialaspetsialistide ja kolleegidega ning nõustab neid. Eripedagoog töötab koolieelses lasteasutuses, koolis jt haridusasutustes, tervishoiu- ja sotsiaalasutustes, sh rehabilitatsioonimeeskonnas. 9. Erivajadustega lapse koolivalmidus, sujuv üleminek kooli. Koolivalmidus on kogum kognitiivseid, sotsiaalseid ja füüsilisi oskusi, mis aitavad lapsel üle minna mänguliselt põhitegevuselt formaalsele õppimisele. Kuna viimane eeldab päris kindlasti kognitiivset valmisolekut, on oht, et koolivalmiduses nähaksegi põhiliselt kognitiivseid oskusi, mis peegelduvad selles, kuivõrd oskab laps lugeda, arvutada või kirjutada. Siiski ei ole need oskused ainsad, mida koolis vaja läheb ja nii on väga oluline lapse
Vabadus valida tegevus, vahendid, võimalus tunda lõpetatud tööst heaolutunnet ja rahuldust treenib kannatlikkust, keskendumisvõimet ja kasvatab austust teiste tegevuse suhtes. Iseseisva tegevustsükli järel toimuvates ühistundides õpitakse tundma uusi õppevahendeid, vaadatakse piltide sarju, tehakse katseid, jutustatakse, lauldakse jne. Olulise osa moodustavad grupiviisilised tööd, mille käigus omandatakse nt. koolivalmidus. Montessori õppevahendid on osutunud vahenditeks, mille väärtust aeg ei vähenda. Need toimivad samuti nüüd nagu nad toimisid aastaid tagasi. Neid kasutatakse iga lapse vanust arvesse võttes õigel perioodil, kui laps hakkab ise osutama huvi selle töö vastu. Täiskasvanu valmistab ette rühmaruumi, hoolitseb korra eest, jälgib et last ei segataks töö tegemisel. Montessori pedagoog peab lapsele võimaldama vabaduse s.t. vabaduse töötada ilma täiskasvanu abi ja sekkumiseta
varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt. On loodud erinevaid õpikeskkondi, mis võimaldavad omandada ka mittestandardset haridust. Erivajadustega laste kaasamine tavaõppesse oleks justkui prioriteediks paljudele haridusasutustele. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Koolivalmidus on lapse arengu seisukohalt esiteks, valmisolek minna põhiliselt mänguliselt tegevuselt üle õppimisele ning teiseks, valmisolek õppida kooli ja klassitingimustes. Koolieelsed lasteasutused tegutsevad selles suunas, et igal lapsel oleks juba enne kooliiga võimetele vastavat arendavat tegevust. Lapsevanemate nõustamisel seoses lapse üleminekuga lasteaiast kooli arvestatakse eelkõige lapse koolivalmiduse taset ning vajalike tugiteenuste kättesaadavust.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI........................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13 ...
· lapsed ei tohiks kasutada teiste joogitopse · salvrätik pärast kasutamist ära visata ja käed pesta · käsi peab pesema tihti ja korralikult · käsi ei tohi kuivatada teiste rätikutesse 15. Kuidas kujundada laste õiget kehahoidu Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, areneb lapse füüsilise arengu protsessis, sõltudes skeleti seisundist, närvi- ja lihassüsteemist, eluolustikulistest tingimustest ja üldisest füüsilisest arengust. Et tagada kehahoiu nn koolivalmidus, peaks laps aktiivselt liikuma vähemalt 60 min päevas. Soovitav oleks mitte keskenduda ühele kindlale spordialale vaid tegeleda võimalikult mitmekülgse liikumisega. Vältida pikka aega kestvaid sundasendeid(istumine arvuti taga, lugemine voodis jne). Tähelepanu laudade-toolide kõrgustele ja lapse voodile! Liiga kõrged või madalad toolid- lauad, liiga pehme või kõva ase, kõrge padi võivad samuti lapse rühi kujunemist mõjutada.
Elutingimused; 3.Toitumine;4.Liikumisaktiivsus. 34. KUIDAS SAAB MÕJUTADA JA KAASA AIDATA LASTE ÕIGE RÜHI KUJUNEMISELE teatud mängu abil saavutada- tähelepanu koondamine, kasvatuslike ülesannete lahendamine, ühtede LASTEAED?1.Et tagada kehahoiu nn. koolivalmidus, peab laps aktiivselt liikuma iga päev vähemalt või teiste kehaliste võimete arendamine, liigutusoskuste ja –vilumuste kujundamine või kontrollimine 60 minutit. Kõige tähtsam on rahuldada laste liikumissoovi loomuliku liikumisega – jne; #mängukohale- väljak, suur või väike ruum, maastik jne
õppevahendite korrashoid, omandatud praktilise tegevuse (toimingute) struktuuri ettekujutamine. Õpilased omandavad elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. 3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel (MINA ise) ning MINA MEIE suhetel: kontakt ja koostegevus täiskasvanuga (pedagoogiga), koostegevus klassikaaslastega, osalemine õpitud süzeemängudes ja dramatiseeringutes. 3.1.4. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse vastavalt õpilaste individuaalsetele iseärasustele õppeülesandeid, materjali keerukust, abi osakaalu ja oskuse omandamiseks kuluvat aega. 3.1.5. Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja hinnata käitumisakte põhimõttel ÕIGE VALE, motiivi TAHAN kõrval õpitakse lähtuma ka motiivist ON VAJA. 3.1.6. Õpetaja olulisim ülesanne on toetada õpilase eneseusku ja käitumist õpilase rollis. 3.2. Taotletavad üldpädevused 1
Mainitud ära, et antud kooliastme lõpetanud õpilane peaks muuhulgas oskama ohutult liigelda, hoolitseb oma tervise eest, tahab olla terve, oskab kasutada koolis olevaid tehnilisi seadmeid, oskab häälestada end ülesannetega toimetulemisele. § 8. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes (1) Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendutakse: 1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele; 2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse; 3) õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
2-7 a. - baasmotoorika 8-10 a - üldise liikumisvalmiduse loomine 11-13 a - spordialade põhioskuste õppimine 14 a - spordialade erioskuste õppimine 26. Kuidas kujundada laste õiget kehahoidu Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, areneb lapse füüsilise arengu protsessis, sõltudes skeleti seisundist, närvi- ja lihassüsteemist, eluolustikulistest tingimustest ja üldisest füüsilisest arengust. Et tagada kehahoiu nn koolivalmidus, peaks laps aktiivselt liikuma vähemalt 60 min päevas. Soovitav oleks mitte keskenduda ühele kindlale spordialale vaid tegeleda võimalikult mitmekülgse liikumisega. Vältida pikka aega kestvaid sundasendeid(istumine arvuti taga, lugemine voodis jne). Tähelepanu laudade-toolide kõrgustele ja lapse voodile! Liiga kõrged või madalad toolid-lauad, liiga pehme või kõva ase, kõrge padi võivad samuti lapse rühi kujunemist mõjutada
Õppimine Õppimine mis see on? Meie käsitluses on õppimine eesmärgistatud tegevus teadmiste omandamiseks. Õppida saab tekste Õppimisest kui tegevusest, nähtusest ja protsessist aru saamiseks on vaja käsitleda esmalt tegevussüsteemi, mille üheks elemendiks on ÕPPIMINE. UURIMINE MATKIMINE KATSETAMINE ÕPPIMINE ÕPETAMINE MÄNGIMINE TÖÖTAMINE LOOMINE ÜRITAME TÕDEDA, ET TARGEMAKS SAAMISE TEID ON PALJU! Kohatu oleks küsida, kas õppimine on protsess või nähtus. Protsessina on õppimine ajalises järgnevuses ja loogilises seoses olevate sündmuste järjepidev (ELUKESTEV) jada; Nähtusena on õppimine psüühiline pingutus mingi (SUULISE VÕI KIRJALIKU) teksti, olgu või tegevusalgoritmi, selgeks saamiseks, halvemal juhul ainult teadmiseks. Õppid...
KASUTATUD KIRJANDUS Bakk, A .& Grunewald, K. (1999). Vaimupuudega inimeste hoolekandest. Toim. Tulva, T. & Väljataga, S. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Eesti Vabariigi Lastekaitse seadus. (1992). Riigi Teataja. 28, 370. Erg, L., Karlep, K., Kontor, A., Pastarus, K., Plado, K., Täht, H., Viitar, E. (2002). Individuaalsete õppekavade koostamise ja rakendamise juhend. Tartu: TÜ ÕAK: Häidkind, P. (2007). Koolivalmidus ja kooli valmisolek. Eripedagoogika. Alusharidus 27, 45-52. Häidkind, P. (2008). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas,198-201. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Häidkind, P. & Kuusik, Ü. (2009). Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Rmt. Kuldernup, E. (Toim). Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
valdkonda. 2. Individuaalne lähenemine vastavalt lapse erivajadustele ja keskkonna võimalustele, mida väiksem on laps, seda suurem on erinevused nende vahel, kooli jõudes on nad enam-vähem sarnased. 3. Lapsevanemate nõustamine ja juhendamine tegevusteks oma lapsega. 4. Spetsialistide kaasamine arendustegevusse: meeskonna- ja võrgustikutöö. 5. Ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine, Eestis on kasutusel koolivalmidus kaardid (Shonkoff & Meisels, 1990). Edukad õppemudelid : • õpetamine lähtub lapse olemasolevatest teadmistest ja oskustest, et lapsel ei oleks igav ja et ta ei kogeks ebaõnnestumist • lapsi õpetatakse individuaalselt või väikese grupina, see on odavam ja lastel on huvitavam, nad rohkem pingutavad (Venemaa sekkumisemudel!)
valida vabalt tegevus ja sellega segamatult tegeleda kuni ta seda soovib. Vabadus valida tegevus, vahendid, võimalus tunda lõpetatud tööst heaolutunnet ja rahuldust treenib kannatlikkust, keskendumisvõimet ja kasvatab austust teiste tegevuse suhtes. Iseseisva tegevustsükli järel toimuvates ühistundides õpitakse tundma uusi õppevahendeid, vaadatakse piltide sarju, tehakse katseid, jutustatakse, lauldakse jne. Olulise osa moodustavad grupiviisilised tööd, mille käigus omandatakse nt. koolivalmidus. (Kuidas me tõlgendame...). Lapse arengu tähtsaim tunnusjoon on usk iseendasse. See tunne tekib ja areneb sünnimomendist alates, kui võtame last sellisena nagu ta on, õpime tundma tema võimeid, austama tema eripära ja aitame tal koondada jõudu sinna, kus tal abi ja jõudu tõesti vaja on. (Montessori metoodika ...). 13 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi
väikelapsel 2-3 cm 35. Õige rühi kujundamine. Rüht- kehahoid-harjumuslik kehaasend rahulolekus, istumisel, liikumisel. Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, areneb lapse füüsilise arengu protsessis, sõltudes skeleti seisundist, närvi-ja lihassüsteemist, eluolustikulistest tingimustest ja üldisese füüsilisest arengust. Rühi kujunemine langeb põhiliselt koolieelsesse perioodi. Et tagada kehahoiu nn. koolivalmidus, peab laps aktiivselt liikuma iga päev vähemalt 60 min. Kõige tähtsam on rahuldada laste liikumissoovi mängimisega. Liikumismängudest soovitatakse mänge tasakaalu, koordinatsiooni ja rütmitunde arendamiseks. Rühi arengu seisukohalt tuleb oluliseks pidada ka üldarendavaid ja spetsiaalselt valitud võimlemisharjutusi, et suunata teadlikult kehatüve lihaste arengut. Sellise kehalise tegevusega arenevad liigutuslikud oskused ja kehalised
ja raskusi. Ülesande kognitiivne analüüs: Analüüsida millistest alaetappidest ülesande lahendamine koosneb milliseid osaoskusi ja teadmisi peab ülesande erinevate alaetappide lahendamiseks valdama millistele tunnetusprotsessidele erinevate alaetappide lahendamine eelkõige toetub Õpiraskuste eristamine teistest arenguhälvetest. Eristada teistest arenguhälvetest Meelepuuded Puudulik koolivalmidus Madal õpimotivatsioon Sotsiaal-majanduslikud probleemid Emotsionaalsed ja/või käitumisprobleemid Pedagoogilise sekkumise põhimõtted õpiraskuste korral. Õpiharjumuse ja aineüleste õpioskuste kujundamine. Sekkumispõhimõtted Raskused määratleda võimalikult täpselt ülesande kognitiivne analüüs Õpetada konkreetset osaoskust ja harjutada seda laiemas kontekstis Õpetada õppimise strateegiaid
uurida, sest seal on vähe verbaalset asja. Annab hea ülevaate, mis tasemel on lapsel mingi valdkond: et kas üks või teine valdkond on tõsise mahajäämusega w just üle keskmise. Test eeldab väljaõpet pedagoogidel ja ka teistel. PAC test (vaimupuudega noorte uurimiseks) HINDAMISE TÜÜBID: (sõltuvalt hindamise eesmärgist): *skriining ehk sõeluuringud: uuringud, kus tehakse kindlaks lapsed, kes sobivad millegi jaoks või just ei sobi arvatavasti millegi jaoks. Nt koolivalmidus kas laps on valmis kooli minema või nt just ei sobi.. Enamasti on nad lühikesed, mugavad (saab grupis ka läbi teha). Võivad välja selekteeerida lapsi, kel on eeldused nt võõrkeeli ladusalt omandada. Probleemi see ei selgita, aga toob tulemuse välja lihtsalt. Ehk ei ütle milles viga siis on.Paljude laste hulgtas siis valitakse välja, kes vajab midagi teistsugust. *diagnostiline hindamine tugevuste ja nõrkuste hindamine: kus (arengu)valkdonnas on lapsel probleeme
neuroloogilises mõttes ajus vähem seoseid o Erinevus kvalitatiivne lapsed töötlevad infot teisiti, neuroloogilises mõttes seoseid ajus vähem ning need on teistsugused, teiste rakkude vahel, infot töödeldakse teistmoodi, kuna igal rakul oma ülesanne. Tänapäeval nähakse, et erinevus on kvalitatiivne. Siit ka väljund õpiraskustega laste õpetamismeetodites, neid õpetatakse teisiti. Õpiraskuste identifitseerimine o Eristada tuleb o Puudulik koolivalmidus ,,Laps on peagi koolilaps", sisaldab eri valdkondade oskusi, mis on vajalikud kooli minekuks o Madal õpimotivatsioon ei ole üldiselt omane väikestele lastele, algklassides, võib olla siis kui peres ei väärtustada haridust ja kooli. Võib tekkida hilisemas vanuses. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 20
Ülesande kognitiivne analüüs Analüüsida - millistest alaetappidest ülesande lahendamine koosneb - milliseid osaoskusi ja teadmisi peab ülesande erinevate alaetappide lahendamiseks valdama - millistele tunnetusprotsessidele erinevate alaetappide lahendamine eelkõige toetub Õpiraskuste eristamine teistest arenguhälvetest. Eristada teistest arenguhälvetest - Meelepuuded - Puudulik koolivalmidus - Madal õpimotivatsioon - Sotsiaal-majanduslikud probleemid - Emotsionaalsed ja/või käitumisprobleemid 13. Pedagoogilise sekkumise põhimõtted õpiraskuste korral. Õpiharjumuse ja aineüleste õpioskuste kujundamine. Sekkumispõhimõtted Raskused määratleda võimalikult täpselt - ülesande kognitiivne analüüs Õpetada konkreetset osaoskust ja harjutada seda laiemas kontekstis Õpetada õppimise strateegiaid