kirjavahetused eestlastele indu omandada kirjaoskust. Teoloogilise ratsionalismi puhul anti aga jutlustaja enda poolt otseselt kogukondlastele teadmisi. Õpetlikud jutlused sisaldasid palju näpunäiteid igapäevaeluks ning jagati ka praktilisi elutarkuseid. 1739. aastal kehtestati Liivimaal koolikohustus kõigile 7-12-aastastele lastele, kellel ei olnud võimalik õppida kodus lugema. Miinimumpiiriks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, suutelisus piiblit iseseisvalt lugeda ning tuli osata kasutada lauluraamatut. Lugemisoskus pole hariduse mõistes kunagi kahjuks tulnud ning suutelisus ise kirjasõna mõista suurendab tahtmist omandada veelgi rohkem teadmisi ja aitab ka tekstide tegelikust sisust määratud viisil aru saada. Kuna kirjaoskus oli laialdaselt levima hakanud, siis oli vaja rahvale anda ka midagi, mida lugeda. Põhilisteks väljaantud teosteks jäid loomulikult vaimulikud tekstid, esirinnas Piibliga,
1993 kinnitas Euroopa Ülemkogu Kopenhaagenis esimest korda: "Kesk- ja Ida-Euroopa assotsieerunud riigid, kes seda soovivad, saavad Euroopa Liidu liikmeks." Kinnitati ka kolm põhimõttelist kriteeriumi (Kopenhaageni kriteeriumid), mida kandidaatriigid peavad täitma EL-i liikmeks saamiseks: 1) poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse. 2) majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega. 3) õiguslik kriteerium: suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused. 2004.aastal ühinenud riike peeti sobivaks Euroopa Liitu kuuluma sellepärast, et EL-i uued kodanikud teenivad keskmiselt vaid 40% teiste liikmesriikide keskmisest sissetulekust, sisaldavad liitumismeetmed ka rahalise abi paketti, mille suurus 2004. a on 10, 2005. a 12,5 ja 2006. a 15 miljardit eurot. See aitab uute liikmesriikide majandustel ülejäänud 15-le järele jõuda
Vaba naisterahva vägistamise eest oli ette nähtud tagasihoidlik 100-drahmine trahv, kuid igaüks, kes abielurikkuja teolt tabas, võis ta kohapeal tappa. Raamat sisaldab väga palju aastaarve ning mingil määral ka seda n-ö kuiva teksti, mille lugemisel huvi veidi kaob, aga enamasti on raamat siiski huvitavalt kirjutatud. Pikalt lugedes väsib natuke ära, sest see muutub veidi üksluiseks, aga paari peatüki kaupa lugedes säilib huvi ja suutelisus kaasa mõelda. Lõpetuseks loeksin ette ühe koha, mis mulle eriti meeldis, peatükist, mis käib Rooma luuletaja Lucretiuse kohta: Hing (anima) ib ,,eluhingus", mida leidub väga peene ainena terves kehas ning mis hingestab iga selle osa. Ta kasvab ja vananeb koos kehaga ning kui keha sureb, hajuvad tema aatomid. Elu ei anta mitte päriseks, vaid laenuks, ning sellest on kasu niikaua, kuni me saame sellega kasulik olla
Karl Ristikivi on öelnud: ,,Koolitunnistus ei tähenda midagi -- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on." Kuna koolis õpetatakse enamjaolt ainult teoreetilisi teadmisi, jääb sellel ajal praktikast palju puudu. Järgnevas elus on vajalik oma vaimuvara rakendada. Vaatamata kooli halbadele külgedele, on tal ka palju positiivseid pooli, mida me esimeste haridusteekonna aastatel ei pruugi taibatagi. Käsikäes kooliga areneb inimeste aju, mõistus. Tekivad maailmavaated, suutelisus oma peaga mõelda, iseseisvalt hakkama saada. Kõik inimesed on erisugused, seega on nad andekad ka erinevates valdkondades: kes tugevam reaalainetes, kes humanitaarainetes ning kes tugevam käelises tegevuses. Alles põhikooli keskpaigus hakkavad lapsed aru saama, mis alal on neile rohkem annet antud. Hakatakse mõtlema oma tulevase elu üle, pannakse paika eesmärgid, mille nimel vaeva näha. Kool ongi nagu aluspõhi tulevasele elule. Igal inimesel on võimalus
Õigussuhetes osalejad/subjektid on inimesed: Füüsiline isik, Juriidiline isik ,Eraõiguslik, Täisühingud (TÜ), Usaldusühingud (UÜ), Osaühingud (OÜ), Aktsiaseltsid (AS) jne.. Avalikõiguslikud- loodud rahva/riigi huvides (ETV, Eesti Raadio, Haiglad, koolid, raamatkogud, Metsad jne..) Et inimesed saaksid õigussuhetes osaleda, on tarvis neile õigus- ja teovõimet. Õigusvõime- igal inimesel sünnist surmani, õigus täita kohustusi ja omaenda õigusi Teovõime- kohustuste täitmise suutelisus. Kujuneb vastavalt arengule: kuni 7a. Teovõimetu, 7-18a. osalise/piiratu teovõimega, Alates 18a. Teovõimeline Erandlikult ka 15. aastaselt teovõimeline juhul, kui..abiellus nooremalt, vanemad surnud Teovõimet võib ka piirata ( ntx vangis olemine vm kohtukaristus ) Et kõik täidaksid õigusreegleid, võideldakse kuritegevuse vastu,loodud on mitmed instantsid ( asutused). (NT: politsei, prokuratuur, kohus, tolli-, piiriamet, karistusasutused jne ) 1
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, samas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta Tervis on füüsiline,psüühiline ja sotsiaalne heaolu Tervist mõjutavad tegurid: perekond ja suhted,endast lugupidamine,tööhõive ja lugupidamine tööl,sotsiaal-majanduslik staatus,haridustase,sotsiaalne toetus,usaldus ja turvatunne,keskkond,poliitika,puhkevõimalused 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu:
arengusuundadest. Seejärel tuleks esitada ettevõtte nägemus oma rollist ning arengust antud turusituatsioonis tuues välja kõik ettevõtte edukust tõendavad materjalid (püsiklientide arv, ekspordituru olemasolu jne.). Oluline on, et äriplaani koostaja näitab eelpool nimetatud turu- ja majandustendentside taustal, kuidas tema ettevõte edestaks edukalt oma konkurente. 1.4. Juhtimine Siin määratletakse juhtkond ja juhtkonna suutelisus ettevõtet professionaalselt juhtida kogemuse, hariduse ja oskuste baasil. Samuti tuleks kirja panna ettevõtte omandistruktuur. 1.5. Finantseerimisvajadused See osa esitab ettevõtte poolt välja pakutud finantseerimise plaani, milles tuleks välja tuua projekti eesmärk ning maksumus, finantseerimise struktuur ja investeeringute plaan. 1.6. Taktikalised ja strateegilised eesmärgid See paragrahv selgitab ettevõtte lühi- ja pikaajalisi eesmärke eeldades, et käesolev
1.Tervise definitsioon ja tervise olulisemad tegurid. *Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta *Tervis on füüsiline, pshüühiline ja sotsiaalne heaolu. *Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega. *Tervis on haiguse puudumine. MÕJURID · ELUSTIIL, KESKKOND, PÄRILIKKUS, TERVISHOID, HARIDUS, SOTSIAALNE TURVALISUS, PEAVARI, STABIILNE ÖKOSÜSTEEM 2.Tervisedenduse eesmärgid.
Tervisedendus, pediaatria ja lastekaitse. EKSAM 12.01 1. Kuidas iseloomustate tervist? · Tervis on füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu · Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega · Tervis on haiguse puudumine · Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulles samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? · Füüsiline tervis ja heaolu · Sotsiaalne kompetentsus · Emotsionaalne küpsus · Kognitiivsed ja keeleoskused · Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel.
Töö produktiivsuse tõstmine · Efektiivsuse suurendamine · Oskuste arendamine · Väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrge sooritustasemeni jõudmiseks peab töötaja tahtma seda tööd teha, ta peab olema võimeline seda tööd tegema ja tal peavad olema selleks tööks vajalikud materjalid ja varustus. SOORITUS = (MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodudu eesmärgile. Vajaduse rahuldamise tsükkel VAJADUSE RAHULDAMINE Vajaduse võimendamine PINGUTUSE HÜVITAMINE EESMÄRGI SAAVUTAMINE VAJADUS MOTIIV PINGUTUS EESMÄRKI EI SAAVUTATA
TURVALISUS usk firma tulevikku, töökoha oma- mise kindlus. ENESETEOSTUS huvitav töö, mitmesugused arengu- Programmid. Loovuse võimalused. MOTIIVIDE VÕIMENDUMINE JA PIDURDAMINE, KONFLIKT Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud, võib kergesti tekkida frustratsioon (rünnak, agressioon) SOORITUS = MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND Motivatsiooni tõukejõududest üks oluline on inimesega seotud ja so. võim. Inimese võimutasandid: Informatsioonivõim- seotud informatsiooni omamise ja levimisega; Staatusega seotud võim- asend struktuuris; Tunnustusega seotud võim; Prestiižiga seotud võim- seotud ametiga. MOTIVATSIOONITEOORIAD Läbi aegade on viidud läbi väga mitmesuguseid uuringuid organisatsioonide tegevuse , inimeste kui organisatsiooni ühe osa kohta jne
· Oskuste arendamine- · Väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek- selleks, et tulla toim peame olema koguaeg produktiivsed või veel produktiivsemab. MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrge sooritustasemeni jõudmiseks peab töötaja tahtma seda tööd teha, ta peab olema võimeline seda tööd tegema ja tal peavad olema selleks tööks vajalikud materjalid ja varustus. SOORITUS = (MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda. Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile. Vajaduse rahuldamise tsükkel KAITSEMEHHANISMID Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon · Konstruktiivsed reageerimisviisid:
ostjate ja müüjate autonoomsus turul sõlmivate kokkulepete avalikkus e informatsiooni takistusteta ja moonutamata levik. Turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul kujunev (turu)hind täiendab kolme põhilist ülesannet: vahendab informatsiooni toimib tootjate-müüjate ning tarbijate-ostjate jaoks stiimulina toimib tulude (ümber)jaotajana ühiskonnas Nõudlus e nõudmine ( D ) on ostja valmisolek ja suutelisus osta teatud kogus kaupa või teenust antud hinnataseme juures. Nõudlus väljendab seost kauba hinna ja selle koguse vahel. Nõudlust kui seost saame kirjeldada: verbaalselt nõudlustabeline nõudluskõverana matemaatilise funktsioonina Nõudlustabel on nõudluse kajastus tabeli kujul. (hinna ja nõutavate koguste seose) Nõudluskõver ( D ) on nõudluse graafiline kajastus kordinaatteljestikus, kus vertikaalteljel mõõdetakse kaubaühiku
videokonverentsisüsteemid, multimeediaprojektorid, digitaalsed raadiosaatjad, lindipõhised andmesalvestussüsteemid, müügikohtade krediitkaarditerminalid ja energiavarustusseadmed. Norra tarkvararevolutsioonile andsid tõuke edusammud traditsioonilistes tööstusharudes naftatööstuses, laevanduses ja kalanduses. Nende sektorite vajadused ning suutelisus luua ja osta edumeelseid, säästlikke lahendusi on hoogustanud uuendusliku tarkvara ja integreeritud süsteemide arengut. IST tööstuses on tekkinud hulgaliselt ettevõtteid, mis pakuvad peaaegu kõigile era- ja avaliku sektori organisatsioonidele tarkvara- ja modulaarlahendusi, sealhulgas andmehaldus-, klienditeenindus-, administratiiv- ja finantshaldussüsteeme. Norra firmad on olnud ka eestvedajad uute lahenduste sisseviimisel telemeditsiini ja internetipõhise õppe valdkondades.
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias?
nihke. Liikumine mööda nõudluskõverat toimub siis kui muude tingimuste samaks jäädes toimub muutus toote hinnas, on meil tegemist muutusega nõutavas koguses. Nõudluskõvera nihe toimub siis kui hinna samaks jääde muutub mõni nõudlust mõjutav tegur. Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida müüjad antud ajahetkel soovivad ja suudavad müüa. Seega on pakkumine müüjate valmisolek ja suutelisus pakkuda teatud kaupa või teenust antud hinna juures. Pakkumist saab väljendada pakkumistabeli kui pakkumiskõveraga. Pakkumisseaduse kohaselt: kui kaubaühiku hind tõuseb, siis selle kauba pakutav kogus suureneb ja kui kaubaühiku hind langeb, siis selle kauba pakutav kogus väheneb. Pakkumist mõjutavad tegurid: 1) Tehnoloogia tase 2) Vajalike ressursside hinnad 3) Alternatiivsete kaupade hinnad 4) Tootjate ootused 5) Tootjate arv
Pideva arengu põhimõtete rakendamine toimub tegevuse kaudu, mis koosneb planeerimisest, plaanitu teostamisest, saavutatu ülevaatamisest ja järgnevast plaanide korrigeerimisest. 11. Mis on elu- ja tööelu kvaliteet ja millised on selle kirjeldamise komponendid? Elu kvaliteet on subjektiivne heaolu. Subjektiivsus on võtmeelemendiks. Kuna see peegeldab indiviidi ootuste ja koemuste erinevusi, aga ka põlvkondade vahelisi konflikte. Elukvaliteet määrab inimese suutelisus kohadada oma ootusi reaalse olukorraga, arvesse võtta mida antud olukord pakub. Elukvaliteet: olemine – füüsiline aktiivsus, kuulumine – suhted lähedastega etc, väärtustamine – isiklike eesmärkide saavutamise tegevused 12. Milliseid eluvaldkondi tuleks arvesse võtta elukvaliteedi hindamisel Perekond, sõbrad, töö, ümbruskond, ühiskond, tervis, haridus, vaimsus 13. Mis on risk ja riskikriteeriumid, too näiteid
Oskuste arendamine – selleks et neid arendada on vaja juba osata midagi. Väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrge sooritustasemeni jõudmiseks peab töötaja tahtma seda tööd teha, ta peab olema võimeline seda tööd tegema ja tal peavad olema selleks tööks vajalikud materjalid ja varustus. SOORITUS = ƒ(MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodudu eesmärgile. Miks ma peaks hakkam pingutama. Motivatsiooni käima lükkajaks on vajadus.
ülekandesüsteemid ning kiudoptilised tehnoloogiad. Norra uuendusmeelsed riistvaratootjad on loonud hulgaspetsialiseeritud tooteid nagu videokonverentsisüsteemid, multimeediatehnika, digitaalsed raadiosaatjad, lindipõhised andmesalvestussüsteemid, krediitkaarditerminalid ja energiavarustusseadmed. Norra tarkvararevolutsioonile andsid tõuke arengud riigi traditsioonilistes tööstusharudes nagu naftatööstus, laevandus ja kalandus. Nende sektorite vajadused ning suutelisus luua ja osta edumeelseid, säästlikke lahendusi on hoogustanud uue tarkvara ja integreeritud süsteemide arengut. Täna on IST tööstuses mitmeid ettevõtteid, mis pakuvad modulaar- ja tarkvaralahendusi (k.a andmehaldus-, kliendisuhtlus-, administratiiv- ja finantshaldussüsteeme) peaaegu terve era- ja avaliku sektori ulatuses. Norra firmad on olnud pioneerid ka telemeditsiini ja internetipõhise õppe valdkondades. Avalikule sektorile suunatud
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toe...
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, ...
Närvisüsteemi tasandil plastilisus – närvivõrgustike ümberorganiseerumine, et muutunud olukorras sama funktsiooniga toime tulla: - sisendi puudumisel - kortikaalse kahjustuse korral Stimulatsiooniga annab seda muuta ja treenida. Käitumuslikul tasandil kompensatoorsete strateegiate õppimine, õpitakse selgeks uued viisid, et muutunud olukorras sama funktsiooniga toime tulla. tunneb bioloogilise ja kognitiivse reservi käsitlusi Aju (bioloogiline) reserv – suutelisus vastu seista vanusega seotud bioloogilistele muutustele ja kahjustustele. Hüpotees, et kahjustused peavad ületama teatud künnise, et nende mõju kliiniliselt avalduks. See seletaks, miks osadel inimestel nt toimetulekuoskuste osas ja kliiniliselt vanemas eas dementsus ei avaldu, kuigi lahanguandmetel saab seda hiljem histoloogiliselt diagnoosida. Kognitiivne reserv – vastupidavus neuropatoloogilistele kahjustustele, suutlikkus kognitiivset töötlust
- Intelligentsus – aju võib olla plastilisem ja taibukam uute toimetulekustrateegiate leidmisel - Kahjustuse ulatus – uuringutes pole alati seosed leitud, sõltub kahjustuse funktsionaalsest mõjust - Üldine terviseseisud – võimalus uue kahjustuse tekkeks - Motivatsioon – kõige paremini taastub noor, intelligentne, optimistlik vasakukäeline nane Tunneb bioloogilise ja kognitiivse reservi käsitlusi - Bioloogiline – suutelisus vastu seista vanusega soetud bioloogilistele muutustele ja kahjustustele. Hüpotees et kahjustused peavad ületama teatud künnise e tnende mõju kliiniliselt avalduks o Selgitaks miks osadel inimestel nt toimetuleku oskuste osas ja kliiniliselt vanemas eas dementsus ei avaldu kuigi lahangu andmetel saab hiljem histoloogiliselt diagnoosida. - Kognitiivne – vastupidavus neuropatoloogilistele kahjustustele, suutlikkus kognitiivset töötlust optimeerida erisuguste
1993 kinnitas Euroopa Ülemkogu Kopenhaagenis esimest korda: "Kesk- ja Ida-Euroopa assotsieerunud riigid, kes seda soovivad, saavad Euroopa Liidu liikmeks." Kinnitati ka kolm põhimõttelist kriteeriumi (Kopenhaageni kriteeriumid), mida kandidaatriigid peavad täitma EL-i liikmeks saamiseks. 1) poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse. 2) majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega. 3) õiguslik kriteerium: suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused. Tegelikult on kriteeriumid vaid abivahend, laienemine oli poliitiline otsus. On välja öeldud, et riigi SKT ühe elaniku pole laienemisel kriteeriumiks, kuid on oluline. 2000. a detsembris esitas Euroopa Komisjon Kopenhaageni tippkohtumisel liitumiskutse 10 kandidaatriigile (Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta). 1
1993 kinnitas Euroopa Ülemkogu Kopenhaagenis esimest korda: "Kesk- ja Ida-Euroopa assotsieerunud riigid, kes seda soovivad, saavad Euroopa Liidu liikmeks." Kinnitati ka kolm põhimõttelist kriteeriumi (Kopenhaageni kriteeriumid), mida kandidaatriigid peavad täitma EL-i liikmeks saamiseks. 1) poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse. 2) majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega. 3) õiguslik kriteerium: suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused. Tegelikult on kriteeriumid vaid abivahend, laienemine oli poliitiline otsus. On välja öeldud, et riigi SKT ühe elaniku pole laienemisel kriteeriumiks, kuid on oluline. 2000. a detsembris esitas Euroopa Komisjon Kopenhaageni tippkohtumisel liitumiskutse 10 kandidaatriigile (Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta). 1
1993 kinnitas Euroopa Ülemkogu Kopenhaagenis esimest korda: "Kesk- ja Ida-Euroopa assotsieerunud riigid, kes seda soovivad, saavad Euroopa Liidu liikmeks." Kinnitati ka kolm põhimõttelist kriteeriumi, mida kandidaatriigid peavad täitma EL-i liikmeks saamiseks. 1) poliitiline kriteerium - stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse. 2) toimiv turumajandus, suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega. 3) suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused. EURORAHA 1. jaanuar 1999 arveldustes tuli käibele EL ühisraha euro. Varem nimetati ECU e eküü (European Currency Unit). Eküü on olnud Prantsusmaa rahaühik, sooviti neutraalset nimetust. Euro jõudis inimeste rahakotti 1.01.2002, lõplikult asendas euro rahvusvaluutad 1.03.2002. Eurole pole vanadest liikmesriikidest üle läinud Rootsi, Taani ja Suurbritannia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
