Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Terviseedendus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas iseloomustate tervist?
  • Millised on lapse tervise dimensioonid?
  • Kuidas teete tervisedendust lasteaias?
  • Millised on põhilised tervisemõjurid?
  • Mis on tervisekäitumine kuidas seda kujundada koolieelses eas?
  • Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate?
  • Mis on aktiivne immuunsus?
  • Kuidas vältida ülemiste hingamisteede haiguste levikut rühmas?
  • Mida teha lapse isutuse korral?
  • Mida soovitada kõhukinnisuse korral?
  • Kuidas on organiseeritud lastekaitsetöö kohaliku omavalitsuse tasandil?
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta
  • Kuidas iseloomustate tervist?
    Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta.
    Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.
  • Millised on lapse tervise dimensioonid?
    • Füüsiline tervis ja heaolu
    • Sotsiaalne kompetentsus
    • Emotsionaalne küpsus
    • Kognitiivsed ja keeleoskused
    • Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised

  • Kuidas teete tervisedendust lasteaias?
    I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali
    tervise nimel.
    II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine.
    III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine.
    Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või tegevusvaldkonnad väike- ja eelkooliealiste laste tervisliku arengu toetamisel on:
    • lapse arengu stimuleerimine läbi mängu, suhtlemise ja sotsiaalse toetuse;
    • eale sobiva ja tervisliku, sh mitmekesise, tasakaalustatud, ohutu ning toitumissoovitustele vastava toidu tagamine;
    • tervislike toitumis - jm harjumuste kujundamine;
    • igakülgse kehalise tegevuse soodustamine;
    • turvalise , tervisliku ja lapse arengut stimuleeriva keskkonna loomine (füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond);
    • isikliku hügieeni edendamine ja hambahaiguste ennetamine;
    • vigastuste ennetamine;
    • vaimse tervise edendamine ja probleemide varajane märkamine;
    • passiivse suitsetamise vältimine;
    • laste hooletusse jätmise ja väärkohtlemise ennetamine;
    • nakkushaiguste ennetamine, varajane avastamine ja ravi;
    • arengu- ja käitumishäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon ;
    • tervisehäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon.

  • Millised on põhilised tervisemõjurid?
    • ealised, soolised ja pärilikud faktorid
    • individuaalse elustiili faktorid
    • sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud
    • elamis - ja töötingimused
    • üldine sotsiaalmajanduslik , kultuuriline ja keskkonna olukord

  • Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas?
    Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte.
  • Loote riskitegurid raseduse ajal
    • Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas.
    • Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus , psühhomotoorsed häired ja välised stigmad.
    • Kasvupeetus kestab kogu lapseea , peaümbermõõt on normaalsest väiksem.
    Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal. Suitsetamine I trimestri jooksul suurendab väärarendite esinemist .
    • Narkootikumide tarvitamine pidurdab loote kasvu. Häirub sotsiaalne koostöövõime lapsega
    • FAS ja psühhomotoorsed häired: tajumishäired, motoorselt rahutu, kohaneb ühiseluga halvasti, koordinatsioonihäired.
  • Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate?
    • Apgari skaala on ülemaailmselt kindlks määratud pallide skaala, mis näitab vastsündinu seisundit . Hinnatakse kolme palli skaala alusel (0, 1, 2 palli).
    • Hinnatakse viit olulist näitajat: südame löögisagedus, hingamine , nahavärvus, lihastoonus ja reaktsioon ärritusele. Hinnatakse esimese eluminuti lõpul ja viienda eluminuti lõpul

  • Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku toidu erinevusi
    Rinnapiim: sisaldab kõiki imikule vajalikke aineid. On odav ja kättesaadav. Kergesti seeditav . Selles on suht vähe mineraalsooli ja valke ja seetõttu ei koorma neere. Ei põhjusta allergiat. Kasulikum hammastele-igemetele. Rinnalaps on tervem
    Imiku toitesegu: lapse täiskõhutunne kestab kauem. Söögi hulk on hästi teada. Oht valmistada valesti. Puuduvad lapsele vajalikud antikehad, rasvhapped , hormoonid. Sisaldavad vitamiinide ja mineraalainete piisavaid koguseid. Annab emale rohkem vabadust
  • Vaktsineerimise eesmärgid
    • Saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu.
    • Immuniseerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist .
    • Vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguste levikut.

  • Mis on aktiivne immuunsus?
    • Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisseviidud antigeeni suhtes.
    • Immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul.
    • Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis.

  • Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid
    Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes.
    Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi
    Toiduallergia – ema toidu allergeenid lähevad rinnapiima, siit toiduallergia juba rinnapiima ajal. Allergiseerivad toiduained: kala, muna, hernes, tomat , kiivi , pähklid, soja, mesi , seller, šokolaad, maasikad, tsitrusviljad .
    • Lehmapiimaallergia
    • Allergiline nohu
    Tavalisemad allergeenid: õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid
  • Mis toimub astma korral organismis
    • Ahenemisele kalduvate bronhide limaskestas tekib põletik
    • Võib kujuneda hingamisteede põletike, psüühiliste tegurite jms toimel.
    • Veresooned on laienenud , esineb kudede turse ja bronhide silelihaskiht on pakseneneud.
    • avaldub pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kiunete ja vilinatega
    • algselt ilmnevad sümptomid hingamisteede infektsioonide või liikumise ajal, kokkupuutel allegeeniga; hiljem muutuvad püsivateks
    • vahel ebamäärased halva enesetunde hood
    • rahutus , keskendumishäired, kohmakas mängus
    • astma süvenedes suureneb hingamissagedus , laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole

  • Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel
    Atoopiline dermatiit : avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia.
    Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus . Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad , hallitus põhjustavad aastaringse nohu.
    Põhitoiduainete allergia: hingamissümptomid, soolehäired – kõhulahtisus, oksendamine , kõhuvalud, rahutushood. Nahasümptomid: atoopiline dermatiit, nõgeslööve.
    Nõgeslööve: nahal eri piirkondades tekivad ja kaovad erineva suuruse ja kujuga sügelevad kublad. Sagedamini põhjustajaks: ravimid, penitsilliin, külm ilm, tõmbetuul.
    Anafülaksia: Kiire allergiline üldreaktsioon ilmneb mõne minuti jooksul peale kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid: kerge sügelus, nõgeslööve, nohu, astma. Sagedasemad tekitajad: ravimid, putukate hammustus , toiduainetest: pähklid, kala, vähjalised, seller, kiivi, muna, lehmapiim .
  • Iseloomustage kaariese tekkemehhanismi ja ennetusvõimalusi
    Kaaries on hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus. Demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt . Protsess on pöördumatu – hambakude ei tervistu iseenesest.
    Tekib :
    • HAMBA PINNAL MOODUSTUB KATT
    • KATT KINNITUB HAMBALE IGEMEPOOLSES OSAS
    • HAMBA PIND MUUTUB TUHMIKS, KOLLAKAKS, KAREDAKS

    Seda soodustavad
    • HAMBAEMAILI INDIVIDUAALSED STRUKTUURIISE-ÄRASUSED;
    • GENEETILISED FAKTORID;
    • SÜLJE HAPPELISUS ,
    • MIKROORGANISMID;
    • VALE TOITUMISTAVA;

    Ennetusvõimalused: rinnapiimatoit, suuõõnt ja hammaskonda jälgitakse alates 6. elukuust. Õige toitmine kindlustab lapse organismi kõigi vajalike toitainetega. Valesti teevad vanemad kes annavad imikule õhtuti juua magusat teed, mahla või meevett ja jätavad lutipudeli imemiseks. Pärast söötmist ei tohi jätta suhu ka piimaga lutipudelit. Rahustav imemislutt peab olema puhas. Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule.
    Imiku ja väikelapse suulimaskest on väga õrn ja tal puudub küllaldane kaitsevõime mikroobide vastu. Mikroobide paljunemisoht on siis, kui lapsevanem niisutab lapse lutti oma suus . Kaariese ennetamise meetmete hulka kuulub ka fluori andmine.
  • Sagedasemad hingamisteede infektsioonid
    Nohu, köha, ninaneelupõletik, tonsiliit (kurgumandlite põletik), difteeria, keskkõrvapõletik (otiit), põskkoopapõletik (sinuiit), kõripõletik (larüngiit), bronhiit, läkaköha, kopsupõletik.
  • Kuidas vältida ülemiste hingamisteede haiguste levikut rühmas?
    • lapsed ei tohiks kasutada teiste joogitopse
    • salvrätik pärast kasutamist ära visata ja käed pesta
    • käsi peab pesema tihti ja korralikult
    • käsi ei tohi kuivatada teiste rätikutesse
  • Iseloomustage toidu liikumist seedetraktis
    • SUUÕÕS - TOIT PEENESTATAKSE JA SEE SEGUNEB SÜLJEGA
    • NEELU JA SÖÖGITORU KAUDU MAKKU, KUS SEGUNEB TOIDUMASSIGA SOOLHAPPELINE, VALKE LÕHUSTAV MAONÕRE
    • PERISTALTIKA TOIMEL LIIGUB TOIT PEENSOOLDE .

  • Tervisliku toiduvaliku põhimõtted
    Toiduga seotud infoga arvestamine on vajalik oma tervise säästmiseks ja hoidmiseks.
    Tasakaalustatud segatoit rahuldab füsioloogiliselt normaalse ja terve inimese kõik vajadused.Inimkonna evolutsiooni vältel läbiproovitud ja kasutusele jäänud toiduained on meile sobivaimad. Tervislik, ratsionaalne toitumine on oluline abinõu haiguste ennetamiseks. Parim on inimorganismi jaoks kestev tasakaalustatud segatoidu tarbimine, milles taimsed produktid moodustavad umbes 75...85% ja loomsed produktid umbes 15...25%. Valige erinevaid toiduaineid maitselt , koostiselt ja värvi poolest, proovige julgesti uut, eelistage naturaalseid toiduaineid, mitmekesine toit tagab teie vitamiinide ja mineraalainete vajaduse.
  • Kuidas kujundada õigeid toitumisharjumusi
    • Mitmekesine ja soovitustele vastava toidu kättesaadavus
    • Valiku- ja otsustamisvõimalus
    • Maitsev toit, ilus serveering
    • Eeskuju
    • Selgitustöö
  • Iseloomustage laste toidupüramiidi
    Lapse toit peaks olema värske ja naturaalne,piisav ja mitmekesine. Soolasisalduse tõttu ei sobi vorstid, konservid ,juust,kartulikõrpsud,ketšup. Toitu tuleks keeta,hautada või grillida. Maitsestamiseks sobivad maitstaimed.
    Lapse toit: 27% piimatooted, 20% köögivili,17% teraviljatooted,13% puuviljad ja marjad ,10% kartul ,9% liha-kala-muna, 2% suhkur ja lisatavad toidurasvad
  • Energiajoogid , toime organismile
    Energiajoogid on tooted, millele omistatakse võimet parandada vaimset ja füüsilist võimekust. Energiajooke reklaamitakse kui energiat ja erksust pakkuvaid tooteid, mis aitavad võidelda unisusega.
    • Energiajoogid sisaldavad tavaliselt:
      • Kofeiini
      • Süsivesikuid
      • Vitamiine

    Teisi toimeaineid (guaraana, glükuronolaktoon, tauriin, kreatiin , yerba mate, ženšenn jne).
    Energiajookide tarbimine võib kaasa tuua kahjulikke mõjusid tervisele. Kofeiini tarbimine võib põhjustada ebasoodsaid kõrvaltoimeid, nagu pearinglus, unetus , ärritus, ärevus, rahutus, segadus , paranoia, hallutsinatsioonid, seedetrakti häired, insult, südame rütmihäired. Samuti peavalu, ärevus, ärrituvus, psühhoos, südamepekslemine, rinnavalud, südame rütmihäired, iiveldus , oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, kõrvetised, halvenenud hammaste tervis ning ülekaal.
  • Mida teha lapse isutuse korral?
    Last ei tohi sundida sööma ega tema peale seepärast häält tõsta.
    Soovitused isutuse vähendamiseks: kindlad toidukorrad , toidukordade vahepalaks anda juur - ja puuvilju, vältida piimatoodete ja mahla liigset tarbimist, liikumine tekitab söögiisu.
  • Mida soovitada kõhukinnisuse korral?
    Meetmed kõhukinnisuse vastu: kindlad söögikorrad, mitmekesine ja kiudaineterikas toit, piisavas koguses vedelikku, kõhukinnisuse korral aitavad ploomid ,rabarber,õun, punapeet . Pudrule või köögiviljapüreele võib lisada võid või toiduõli, menüüd võimalikult vähe saia, kondiitritooteid. Kõhukinnisuse korral ei soovitata anda muna, šokolaadi, mustikaid, maksa. Aitab võimlemine, kõhu masseerimine, ujumine .
  • Tugi-liikumissüsteem, selle areng ja kõrvalekalded
    Koosneb : Luustik liigeste ja teiste liidustega, sidemed, vöötlihastik (luustikulihased) kõõluste ja lihaskestadega. On organismi tugisammas , millele kinnituvad lihased. Luustiku ja lihaste osakaal kehakaalust on meestel 55%, naistel 45%. Lülisammas, selgroog .
    Skeleti kõhreline arengustaadium algab 2. embrüonaalkuul; loote lülisammas on kujult kaarjas, vastsündinul sirge, puuduvad nõgusused ja kumerused.
    Füsioloogiline kaelalordoos areneb esimestel elukuudel, kui laps hakkab tõstma pead.
    Teisel poolaastal – füsioloogiline rinnaküfoos – laps hakkab roomama ja istuma
    Nimmelordoos koos vaagna kaldega – nimmelordoos areneb lihaste toimel, mis kindlustavad keha vertikaalasendi seismisel ja kõndimisel.
    Kõrvalekalded:
    Lampjalgsus - Levinuim labajala kuju muutus (deformatsioon), mis iseloomustab jalavõlvide lamenemist.Lastel on lampjalgsus enamasti tingitud väljaarenemata võlvidest, täiskasvanul aga jalavõlvide ülekoormatusest. Selle teket võib soodustada ka sidekoenõrkus, millega kaasneb liigeste hüpermobiilsus ning lihasjõu aeglasem areng. Sidekoe nõrkuse puhul saab sõrmi, eriti pöialt kergesti painutada vastu käsivart. Lastel võib lampjalgsus areneda ka x-jalgsuse kompenseerimiseks. Kaasasündinud lampjalgsust esineb harva ning see on seotud peamiselt geneetilise hälbega labajala struktuuris.
    O ja X jalgsus - Vastsündinu põlved on kaares (0-jalad), mida tingib üsasisene areng, jalad on painutatud asendis ja vastu kõhtu. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks, kujunema hakkab x-jalgsus, saavutades tipu ( kuni 15 kraadi) 2,5 aasta vanuses. Edasis sirgenevad jalad, saavutades sirgeks muutumise 4-6-eluastaks. X-jalgsuse põhjuseks võib olla rahhiit . Need lapsed on sageli ülekaalulised, nende kõnd on kohmakas ja neil on lampjalad.
    O-jalad – väikelapsel jalad ei sirgene, vaid kõverduvad üha enam o-asendisse.
    Halba kehahoidu nimetatakse passiivseks rühiks, mis on enamlevinud funktsionaalne rühihäire, mida esineb lastel enim intensiivsel kasvuperioodil.
    Lõtva kehahoidu iseloomustavad:
    • Kühmuvajunud selg
    • Langetatud pea
    • Õlgade vahele kadunud kael
    • Lõtv ja punnis kõht
    • Tiivataolised ja teineteisest eemaldunud abaluud.

    Samuti ka skolioos ,
  • Laste liigutusoskuste kujunemine ja kujundamine
    Iga lapse päevakavas peaks olema vähemalt 1 tund mõõduka intensiivsusega liikumist. Noored, kes juba kuigivõrd liiguvad, peaksid lisama veel 1/2 tundi liikumist iga päev. Vähemalt 2 korda nädalas peaks olema kehalisi tegevusi, mis tugevdaksid lihaseid, arendaksid painduvust ja mõjuksid hästi luude tervisele.
    0-2 a - liigutuste algoskused, reflektoorsed liigutused
    2-7 a. - baasmotoorika
    8-10 a - üldise liikumisvalmiduse loomine
    11-13 a - spordialade põhioskuste õppimine
    14 a - spordialade erioskuste õppimine
  • Kuidas kujundada laste õiget kehahoidu
    Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, areneb lapse füüsilise arengu protsessis, sõltudes skeleti seisundist, närvi- ja lihassüsteemist, eluolustikulistest tingimustest ja üldisest füüsilisest arengust.
    Et tagada kehahoiu nn koolivalmidus, peaks laps aktiivselt liikuma vähemalt 60 min päevas. Soovitav oleks mitte keskenduda ühele kindlale spordialale vaid tegeleda võimalikult mitmekülgse liikumisega.
    Vältida pikka aega kestvaid sundasendeid(istumine arvuti taga, lugemine voodis jne). Tähelepanu laudade- toolide kõrgustele ja lapse voodile! Liiga kõrged või madalad toolid-lauad, liiga pehme või kõva ase, kõrge padi võivad samuti lapse rühi kujunemist mõjutada. Harjutuste sooritamisel tuleks arvestada koormuse võrdset jaotumist mõlemale kehapoolele(näiteks visked mõlema käega, tõuked mõlema jalaga jne).
    Kõige tähtsam on rahuldada laste liikumissoovi lastele loomuliku tegevusega – mängimisega.
    Hea on, kui mängud on erineva suunitlusega (tasakaalu-, koordinatsiooni-, rütmimängud), siis areneb lapse lihaskond ja luustik dünaamiliselt. Mõõdukalt aktiivne kehaline tegevus soodustab luude tihenemist ja lihaste arengut. Õige rüht tagab meile sirge selja ja terve lülisamba.
    Rühi arengu seisukohalt on väga tähtsad üldarendavad ja spetsiaalsed rühi arengut toetavad võimlemisharjutused, mis toetavad lapse lihaste arengut. Tänu neile harjutustele arenevad liigutuslikud oskused, kehalised võimed, paraneb ka lapse kehatunnetus ja keha juhtimise oskus. Soovitav on lastes juba varakult kujundada harjumust kanda oma asju seljakotis, mitte käe otsas. Siis jaotub kandam võrdselt mõlemale õlale.
  • Nõuded mänguväljakute turvalisusele
    • Puhas ja kaitstud liiv
    Regulaarne väljaku hooldaja, suurematel väljakutel ka korrapidaja
    • Mänguväljaku õige ja läbimõeldud rajamine, pidev elementide korrashoid rajaja poolt.
    • Kõikide mänguväljakute vastavus euronõuetele
    • Informatsioon nõuetega mänguväljaku kasutamise kohta nii lapsevanematele kui lastele
    Liivakast – oluline liiva vahetamine, vee kogunemise vältimine; ratastooli lapsele liivakast töölaua kõrgusele
    • Poomid – väljaulatuvad osad ei tohi olla pea ja jalgade kõrgusel
    • Kiiged – kiige alune katta lööki pehmendava liiva või spetisaalsete sünteetiliste mattidega. Jalgadega kulutatava lohu pidev tasandamine. Kiige ketile kaitse.
    • Tasakaalukiik- kiikujatel sama kaal; otste all turvakumm
    • Ronimisvahendid – turvabarjääride olemasolu
    • Liumäed – metallist liurenn kuumeneb, liurenni tasasus; turvabarjäär vajalik
    • Köisrada – liikumiseks tagada igas suunas kuni 2 m.
  • Seksuaalsuse kujunemine
    Erineb täiskasvanu omast, sest ei taotle seksuaalset puudutust, paarisuhet ega soojätkamist. See on sisemine ja väline imestus , uudishimu, teadmiste kogumine, oma kehaga tutvumine, läheduse õppimine ning kaitstuse, hoolitsuse, rahulolu ja lohutuse kogemine. Seksuaalne areng toimub astmeliselt indiviidi psüühilise, füüsilise ja sotsiaalse arengu osana ja nendega üheaegselt. Laps mängib seksuaalseid mänge enamasti kas üksinda või koos lähedaste sõpradega. Sõbrad on tihtipeale samast või ka erinevast soost. Erinevus äratab imestust, ent samas on huvitav ka sarnasus. Lasteaias arutatakse ka lapsetegemist või seksuaalsust. Varases murdeeas proovitakse erutumist ja erutamist turvalises seltskonnas naljatamisi . Tegelikku kurameerimist ega seksuaalsuhet ei toimu. Seksuaalsed tunded on veel lahus armumistunnetest.
  • Esmaabi lapse kukkumisel
    Lapse kukkumisel võib laps saada: Kriimustused, haavad, nihestused ja nikastused, luumurrud .
  • Abi ninaverejooksu korral
    • Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse
    • Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata
    • Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni
    • Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde
  • Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul
    Nikastus :
    • Tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu vähendamiseks
    • Jää või lume olemasolul, sobib ka külmaželee, aseta see liigesele turse vähendamiseks
    • Tee liigesele side elastse sidemega
    • Suure turse, liigese liikuvuse muutumisel vajalik arsti konsultatsioon
    • Nikastuse korral esineva liigesesidemete väljavenimise tõttu kaldub nikastus kergesti korduma

    Nihestus :
    Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama
    Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel
    Liiges fikseeritakse samade põhimõtete järele nagu luumurru korral
    Kannatanu vajab haiglaravi
  • Haavade iseloomustus ja esmaabi
    Haav : naha või limaskesta kahjustus, millega võivad kaasneda sügavamal asetsevate kudede või siseelundite vigastused
    Haava paranemist mõjutavad: haava tüüp, suurus, asukoht, puhtus ja ravi alustamise aeg.
    Arstiabi vajavad haavad:
    millesse on sattunud võõrkeha
    Millesse on sattunud mulda, liiva, sõnnikut
    Tugeva verejooksuga haavad
    Sügavad torkehaavad
    Looma-või inimese hammustused
    Põletikulised haavad
    Rindkerehaav: Rindkere torke -või laskehaava korral tekib õhkrind, mil õhk tungib rindkereõõnde haava või vigastatud kopsu kaudu. Kops surutakse kokku ja hingamine muutub raskeks. Vigastada võivad saada ka rindkere suured veresooned.
    Esmaabi: Suru haav käega kinni, edasi aseta haavalapp ja kile, kinnita kleepplaastriga. Hingamise kergendamiseks pane haavatu poolistuvasse asendisse, teadvuseta haige püsivasse külili asendisse, vigastatud rindkere pool all. Transpordi haige haiglasse
    Kõhuhaav: Sügavale ulatuv torke-, laske- või nüri esemega tekitatud rebimishaav vigastab kõhuõõneelundeid. Rohke sisemise verejooksu ja šoki tekke oht.
    Esmaabi: Pane kannatanu selili lamama, painuta jalad põlveliigestest, et vähendada lihaspinget ja valu. Teadvuseta haige aseta püsivasse külili asendisse. Aseta kõhuhaavale side. Haavast väljaulatuv sooleling kata pealt sidemega. Kontrolli hingamist, südametalitust, vajadusel anna vältimatud esmaabi. Vii kannatanu haiglasse.
    Võõrkeha haavas : Haavas olevat võõrkeha esmaabi andmisel tavaliselt ei eemaldata, seda teeb arst. Klaastüki astumisel jalga tekib lõikehaav, mis võib olla sügav. Naela astumisel jalga on suur põletiku oht.
    Kodus ravitavad haavad:
    • Pese oma käed, puhasta haava ümbrus vee ja seebiga või desinfitseeriva vedelikuga, sule lõikehaav kleepplaastriga.
    • Pane haavale puhas nelinurkne lapp või kiirside
    • Kinnita haavalapp rullsideme või kleepplaastriga
    • Lase haaval rahulikult 3-4 päeva paraneda
    • Haavapõletiku tekkel kindlusta arstiabi.

  • Esmaabi koerahammustuse korral
    Loomahammustuste vigastuse korral on alati oht haigestuda nakkushaigustesse (nt. marutõbi – surmav närvisüsteemi viirusinfektsioon).
    Esmaabi loomahammustuse puhul
    • Looma poolt põhjustatud haava loputa ohtra jooksva vee all.  
    • Peata tugev  verejooks.
    • Aseta haavale puhas side ning fikseeri see.
    • Aseta haavale külma, kui võimalik (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut)
    • Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend.
    • Toimeta kannatanu kiiresti lähimasse haiglasse eeskätt ulatusliku või sügava haava korral. Oma transpordi puudumisel kutsu kiirabi. 

  • Peaaju vapustus ja põrutus
    Ajuvapustus: Löök vastu pead võid kahjustada ajukude. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde ja päevi. Teadvuse taastumisel võivad jääda ajutegevuse häired
    Esmaabi: Toimeta kannatanu haiglasse, pane ta püsivasse külili asendisse, jälgi hingamist, kontrolli teadvuse taset, ole ettevaatlik oksendamise suhtes
    Ajupõrutus:Tekib, kui löök tabab pead. Seejuures ajukude ei kahjustu. Tunnusteks võivad olla: mitmesuguse astmega teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotamiseni, peavalu, iiveldus, nägemise-ja tasakaaluhäired, teadvusekadu esineb kuni pool tundi.
    Esmaabi: Teadvusekao puhul toimeta kannatanu haiglasse. Peavalu ja iiveldustunde püsimise tõttu viia haiglasse. Ärata kannatanu 2-3 tunni järel öösel teadvusetaseme selgitamiseks.
  • Kuidas on organiseeritud lastekaitsetöö kohaliku omavalitsuse tasandil?
    • Lastekaitse probleemide lahendamine.
    • Juhtumitöö – konkreetsete juhtumite käsitlemine
    • Informatsiooni vahendamine
    • Preventiivne võrgustik eesmärgiga ennetada riskigruppi kuuluva elanikkonna sattumist kriisiolukorda
    • Lastekaitsetöö arendamine kohalikus omavalitsuses
    • Muudatusi taotlev võrgustik e lobby-võrgustik püüdega teadvustada mingit probleemi, viia muudatusi õigusaktidesse jms.
    • Tööd juhtumiga alustatakse info saamise hetkest.
    • Reageerida tuleb igale informatsioonile, kuid seda tuleb kontrollida
    • Lastekaitsetöötaja peab tegelema iga juhtumiga, mis leiab aset tema teeninduspiirkonnas.
    • Informatsiooni kogumise järel antakse olukorrale hinnang ja otsustatakse juhtumi töösse jätmine või juhtumi lõpetamine.

  • Kirjeldage laste õigust haridusele oma kodupiirkonna näitel.
    Eestis on põhiharidus tasuta kättesaadav. Koolis on õpetus suunatud lapse isiksuse,vaimsete ja kehaliste võimete arengule. Samuti on võimalik lastel käia lasteaias ning gümnaasiumis tasuta. Kõikidele lastele on tagatud koolis käimine. Lastel on võimalik käia koolis kodulähedal aga ka vanemate töö lähedal. Samuti on võimalus huvitegevusele (muusikakoolid, kunstikool , liikumine).
  • Kirjeldage laste õigust tervisele.
    Eestis on kõigile lastele tagatud tasuta ravikindlustus kuni 19-aastaseks saamiseni .
    Kuni selle ajani on lastel õigus saada ka tasuta hambaravi . Samuti on imikutele ja teatud vanuseni lastele tagatud tasuta vakstsiinid.
  • Kirjeldage lapse õigust puhtale elukeskkonnale.
    Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. LÕK sätestab, et lapse haridus on suunatud looduskeskkonna vastu lugupidamise kasvatamisele.
  • Vägivald laste suhtes – jaotus ja preventiivsed meetmed.
    Tagatud meetmed lapse väärkohtlemise ennetamiseks ja väärkoheldud lapsele igakülgse abi andmiseks Eesmärgi saavutamiseks: arendatakse meetmeid laste väärkohelduks sattumise ennetamiseks, avardatakse kogukonna teadmisi halvasti koheldud lapse paremaks äratundmiseks ning abi andvale institutsioonile teatamiseks, arendatakse välja väärkoheldud laste abistamise süsteem.
    Võimalikult kiireks väärkoheldud lapse paremaks äratundmiseks ning abi andvatele institutsioonidele teatamiseks suurendatakse kogukonna teadlikkust ja hoiakuid vägivalla (sh ka vaimse ja emotsionaalse vägivalla) ilmingute suhtes. Kogukonda informeeritakse kuriteoohvritega tehtava töö, väärkoheldute abistamise süsteemi ning väärkohtlemise ohvriks sattumise ennetamise kohta.
    Väärkoheldud laste abistamise süsteemi arendamisel keskendutakse eelkõige rehabilitatsiooniteenuste arendamisele väärkoheldute, vaimse, füüsilise ja sotsiaalse seisundi taastamiseks. Mitmekesistatakse lastele osutatavate teenuste hulka ja parandatakse erinevate teenuste kvaliteeti. Suurendatakse lastega tegelevate spetsialistide professionaalsust, võimaldades neile vajalikku täiend- ja väljaõpet. Koolivägivalla suurenemise tingimustes lisatakse kõrgkoolide ning õpetajate täiendkoolituse vastavatesse õppekavadesse koolivägivalla ennetamise ning kooli sotsiaaltöö kursus . Ametijuhendite ning atesteerimissüsteemi juurutamisega suurendatakse väärkoheldud lastega töötavate spetsialistide vastutust.
    Ohvriabi kontseptsioonile tuginedes tugevdatakse kuriteoohvrite abistamise võrgustikku, võimaldades kõigile abi vajavatele kuriteoohvritele nii ajutist varjupaika ning kriisiabi, psühhoteraapiat, õigusabi kui nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenust. Olulist tähelepanu pööratakse väärkoheldud laste turvalisuse tagamisele.
  • Laste hooletussejätmine – iseloomustage
    füüsiline väärkohtlemine/ seksuaalne väärkohtlemine/ emotsionaalne väärkohtlemine.
    4.1 Füüsiline hooletussejätmine – väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust. Lapsel ei vahetata mähkmeid. Lapse nutule ei reageerita, nt unustatakse lapse söögiaeg, ei võeta teda sülle, ega lohutata. Last ei riietata vastavalt ilmastikule.
    4.2 Emotsionaalne – lapse emotsionaalsete vajaduste mitterahuldamine. NT: lapse tunnustusest ilmajätmine, ükskõike suhtumine lapse vajadustesse, lapse ignoreerimine, emotsionaalse läheduse vältimine ( vanem ei paita lapse pead ega võta teda sülle).
    4.3 Tervise hooletussejätmine – vanemapoolne tegevusetus lapse tervisliku seisundi hoidmisel või parandamisel. NT: lapsega ei käida vajalikul tervisekontrollil, keeldutakse lapsele vajalikest meditsiinilistest protseduuridest või neid välditakse, lapsele antakse teadvalt valesid või valedes annustes rohtusid, lapsele ei kutsuta arsti, kuigi selleks vajadus on olemas.
    4.4 Hariduslik – tegevusetus ja lapse toetusest ilmajätmine hariduse omandamisel, mille tagajärjel lapse võimed ei leia täit väljaarenemist ega rakendust. Laps hilineb kooli, puudub sageli, vanemad väldivad õpetajaga kontakti, vanemad ei ilmuta huvi lapse kooliprobleemide ja õppeedukuse vastu.
    4.5 Järelvalvetus – vanema- või hooldajapoolse kontrolli alaneminevõi puudumine lapse tegevuse üle ning sellega seonduv ebaküllane vastutustunne lapse füüsilise ja psüühilise heaolu eest, mille tagajärjel suureneb lapse risk mitmesugustesse ohusituatsioonidesse sattumiseks.
  • Koostöövõrgustik kogukonnas lapse õiguste kaitsel
    Võrgustikutöös nähakse võimalust teha tulemuslikku koostööd, et paremini jagada juba olemasolevat informatsiooni ning aidata abivajajal valutumalt lahendada oma probleeme.
    Eduka võrgustikutöö komponendid:
    • Stabiilne hoolekandesüsteem, professionaalsed lastekaitsetöötajad.
    • Sotsiaaltööga kaasatakse teised sektorid – haridus, tervishoid, politsei, sport, kultuur jt.

    Sotsiaalvõrgustik pakub lapsele ja vanematele nii sotsiaalset tuge kui ka sotsiaalset kontrolli.
    • Ametnikevõrgustik kujuneb kas kliendi abil, kes otsib abi või ametnike algatusel, kes saavad infot abivajajast teiste ametnike või mõne sotsiaalvõrgustiku osapoole kaudu.

    Tugiisikuteenus: Vajavad lapsed, kellel on suhtlemisraskused või depressioon , kelle kasvutingimused ei ole turvalised või kes ise oma tegevusega kahjustavad oma arengut ja tervist.
    • Isikliku abistaja teenus: Osutatakse nägemis- või liikumis- või vaimupuudega lapsele

    Perekeskne aitamistöö: Aidata perel leida sisemisi ressursse , et pere suudaks vastu võtta perele tähtsaid otsuseid, kanda vastutust perekonna häireteta funktsioneerimise ja püsimise eest.
    Perekeskse aitamistööga hoitakse ära korduvad kriisiolukorrad peres.
    Abi vajavad lastekodust ellu suunatud noored, riskiperede kus vanemate ressursid ja teadmised lapsele optimaalse kasvukeskkonna loomiseks on vähesed.
    • Koduhooldusteenus : Osutatakse sünnituse, puude, haiguse jm juhtudel neile, kes seda abi vajavad ja soovivad.

    • Laste varjupaigateenus: Teenust vajatakse, kui puudujäägid lapse kodusel hooldamisel ohustavad lapse elu või tervist või kui laps on jäänud vanemliku hoolitsuseta.
    • Varjupaigas võib laps viibida kuni 2 kuud, selle aja jooksul korraldab kohalik omavalitsus lapse edasise hoolduse ja eestkoste.

    • Ema ja lapse varjupaik: Pakub peavarju emadele lastega, kes on perevägivalla ohvrid või muul moel sattunud kriisiolukorda. Teenust osutatakse seni, kui see on vajalik ema ja lapse turvalisuse tagamiseks.

  • Teie arvamus laste ja perede toetussüsteemist Eestis
    Lapsendamistoetus – 320 eurot
    Lapsetoetus – 19,18 eurot (2015 – 45€), alates kolmandast lapsest 76,72 eurot (2015 – 100€);
    Lapsehooldustasu – 44,78 eurot (ei maksta, kui vanem saab vanemahüvitist) kuni 1-aastase lapse vanemale, 38,35 e 1-3-aastase lapse vanemale;
    Üksikvanema lapse toetus – 19,18 eurot
    Ajateenija lapse toetus – 47,95 eurot
    Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus – 191,80 eurot
    Elluastumistoetus – 383,60 eurot
    7 ja enamalapselise pere vanema toetus – 168,74 eurot
    Leian, et Eesti laste ja perede toetussüsteem on üsna terviklik, kuid vajab veel parandamist. Näiteks leian, et praegu lapsetoetus mis on 19,18 eurot on ikka üsna vähe. Kui kõik peaks minema nii nagu lubatakse, ja see tõusab 45 euroni siis see on juba midagi paremat. 19 euro eest võibolla elab ära veidike parema sissetulekuga pere laps, kuid halvemas seisus pered ei tee selle rahaga mitte midagi ära. Sama on ka üksikvanema lapse toetus mis on samuti ainult 19, 18 eurot. See peaks olema ilmselgelt kahekordne arv. Pole ju loogiline, et pere kus on kaks vanemat ehk sissetuleku allikat saab sama palju toetust kui ühe sissetulekuga vanemaga pere. Teised toetused tunudvad aga olevat üsna mõistlikud ning on inimestele vägagi kasulikud.
  • Vasakule Paremale
    Terviseedendus #1 Terviseedendus #2 Terviseedendus #3 Terviseedendus #4 Terviseedendus #5 Terviseedendus #6 Terviseedendus #7 Terviseedendus #8 Terviseedendus #9 Terviseedendus #10 Terviseedendus #11 Terviseedendus #12 Terviseedendus #13 Terviseedendus #14 Terviseedendus #15 Terviseedendus #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lalauraa Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta

    Sarnased õppematerjalid

    Kordamisküsimused lastehaiguste-tervisedenduse ja lastekaitse kohta
    7
    doc

    Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta

    Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, samas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta Tervis on füüsiline,psüühiline ja sotsiaalne heaolu Tervist mõjutavad tegurid: perekond ja suhted,endast lugupidamine,tööhõive ja lugupidamine tööl,sotsiaal-majanduslik staatus,haridustase,sotsiaalne toetus,usaldus ja turvatunne,keskkond,poliitika,puhkevõimalused 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu: Sotsiaalne kompetentsus: Emotsionaalne küpsus: Kognitiivsed ja keeleoskused: Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised: 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? Sotsiaalsete oskuste kujundamine, kehalise aktiivsuse edendamine, lapse areng läbi mängulise tegevuse, hügieeniharjumuste kinnistamine, tervislike toitumisharjumust

    Terviseõpetus
    Tervisedendus-pediaatria-lastekaitse
    11
    doc

    Tervisedendus, pediaatria, lastekaitse

    Tervisedendus, pediaatria ja lastekaitse. EKSAM 12.01 1. Kuidas iseloomustate tervist? · Tervis on füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu · Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega · Tervis on haiguse puudumine · Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulles samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? · Füüsiline tervis ja heaolu · Sotsiaalne kompetentsus · Emotsionaalne küpsus · Kognitiivsed ja keeleoskused · Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või

    Tervisedendus, pediaatria, lastekaitse
    Terviseedendus-lapse õigused eksami kordamisküsimused vastused
    2
    doc

    Terviseedendus, lapse õigused eksami kordamisküsimused/vastuse d

    ennetusvõimalusi - eesmärk: hoida ära 30. Abi ninaverejooksu korral- Pane kannatanu 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis kaariese teke: jälgimine alates 6. elukuust; ettepoole kummargil istumisasendisse. Palu on: füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu., rinnapiimatoit; luti liigne kasutamine; õhtune kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks on seotud aja, asukoha ja vanusega., haiguse magus tee lutipudelist; meevee andmine nuusata. Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 puudumine, on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse lapsele; luti hügieen; ema toit rinnapiimaga minutiks kinni. Juhul, kui verejooks ei lakka, heaolu seisund. toitmisel; rinnapiimatoidu kestvus; fluoriidide toimeta kannatanu arsti juurde. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? andmine väikestes annustes.

    Tervise edendus
    Tervisedendus-lastekaitse ja pediaatria kordamisküsimused
    8
    pdf

    Tervisedendus, lastekaitse ja pediaatria kordamisküsimused

    Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Inimese enesetunne koos füüsiliste võimetega, mis aitab tervislike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid?  Füüsiline tervis ja heaolu  Sotsiaalne kompetentsus  Emotsionaalne küpsus  Kognitiivsed ja keeleoskused  Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? (protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja oma tervist parandada) Riputades seintele/stendidele plakateid tervisliku toitumise ja hammaste hügieeni kohta. Lapse halva enesetunde ning kuuma lauba puhul võimaldan kraadiklaasiga kehatemperatuuri mõõtmist. Kutsun laste-/hambaarsti rääkima tervisest. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid?  ealised, soolised ja pärilikud faktorid

    Tervis ja heaolu
    Pediaatria
    29
    doc

    Pediaatria

    Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taas

    Pediaatria
    Vaikelapse esmaabi referaat
    8
    docx

    Vaikelapse esmaabi referaat

    Sissejuhatus Selleks, et osata last õnnetuse korral kõige paremini aidata, on lastega töötavatel inimestel kohustuslik läbida esmaabikoolitus. Seda peaksid tegema ka oma lapsest hoolivad vanemad, kui vähegi võimalik on. Esmaabi koolitusi on väga mitmesuguseid, kuid inimesel jääb meelde kõige paremini see, mida ta saab ptaktiliselt läbi proovida, seega peaks esmaabikoolituse programm sisaldama võimalikult suures mahus praktilist läbiproovimist. Lapse seisundit ei tohi kunagi alahinnata, mida väiksema lapsega on tegu, seda minimaalsemalt on arenenud väja tema kompensatoorsed mehhanismid. Laps ise ei oska tihtipeale valu seletada ega seda lokaliseerida. Südameseiskus Kui lapse süda seiskub on tema päästmiseks aega vaid viis minutit. Selle aja jooksul tuleb viivitamatult hakata last elustama, vastasel juhul kahjustuvad ja viimaks ka hävivad ajurakud. Esimest viite minutit kutsutakse sellepärast kliiniliseks surmaks. Kliinilise surma aeg madalatel temperatuuridel (kü

    Lapse tervise edendamine
    Laste tervis-lastekaitse-terviseedendus
    126
    pdf

    Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

     Päevakava ja reeglid. Tervisliku eluviisi kujundamine lasteaias  Tervisekasvatus kui osa alusharidusest.  Sotsiaalsete oskuste kujundamine.  Kehalise aktiivsuse edendamine, tutrvalisus.  Lapse areng läbi mängulise tegevuse.  Demokraatliku mõtteviisi kujundamine. UUS RAHVATERVIS Tervisekaitse Haiguste ennetamine Terviseedendus Terviseedendaja 3 olulist rolli:  Poliitika toetaja  Võimestaja  Tervist toetavate protsesside vahendaja Tõenduspõhine rahvatervis Efektiivse programmi ja poliitika loomine, elluviimine ja hindamine teadusliku põhjendatuse prinsiipide kaudu. Tõenduspõhisus  Süstemaatiline andmete ja informatsiooni kasutamine  Planeerimine ja ühiselt otsustamine  Protsessi ja tulemuste hindamine  Õpitu ja saavutatu levitamine

    Lapse tervise edendamine
    Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused
    37
    pdf

    Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused

    Esmaabi 1. Millisel numbril tuleb helistada abi kutsumiseks Eestis? 112 2. Kui pika ajaga tekivad vereringe seiskumise korral pöördumatud muutused ajus ilma elupäästva esmaabita õhutemperatuuril 15-25 kraadi? 5 minutit 3. Kuidas tegutseda, kui leiad elumärkideta inimese? Hingamisteede vabastamine; Hingamisfunktsioonide kontrollimine ja kunstlik hingamine; Vereringe taastamine; Külili püsiasend 4. Mis on osaliselt suletud hingamisteede kindlaks tunnuseks? Häälega hingamine 5. Mis on soovituslik kunstliku hingamise ja südame kaudse massaaži vahekord elustamisel? Elustamise rütm on 2:30 s.t. 30 kaudse südamemassaaži vajutuse järel tehakse kaks puhumist. 6. Mida teen kuumavee põletuse puhul? Eemalda kiiresti riided põletuse kohalt, siis jahuta keha (kasuta vajadusel leiget vett); Jahuta kiiresti nahka jaheda veega. Vesi ei tohi olla jäine, eriti kui põletuskahjustus on suurematel pindadel. Võib kaasuda alajahtumine. Isegi lühikese viivitamise tulemuson see,

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun