Nakkushaigus. Mis kulgeb ägedate köhahoogudega. Põhjustab bakter Bordetella pertussis. Väga nakkav haigus, eriti lastekollektiivides. Levib inimeselt inimesele piisknakkuse teel. Sümptomid Haigus algab hingamisteede nakkusele sarnanevate sümptoomidega. Lapsel on kerge köha, nohu ja väike palavik, nõrkus ning jõuetus. 12 nädala möödudes köha tugevneb ning muutub hootiseks. Vaktsineeritud lastel ja täiskasvanuil kulgeb läkaköha gripilaadsete sümptoomidega, kaasneb ka kurguvalu. Köha võib kesta 13 kuud, iseloomulikud on ka öised köhahood. Ravi Raviks kasutatakse antibiootikumi erütromütsiini. Köhavaigistitest pole tavaliselt läkaköha puhul abi ning neid ei soovitata kasutada. Alla 6 kuu vanuseid lapsi ravitakse haiglas, kuna nendele on haigus eluohtlik. Et nakkuse levimist vähendada, eraldatakse haige laps teistest vähemalt viieks päevaks.
16. Iseloomustage difteeria epidemioloogiat. 17. Loetlege olulisemad difteeriatekitajal esinevad virulentsusfaktorid. 18. Difteeria patogenees. 19. Difteeria diagnostika põhimõtted. Eleki test. 20. Kirjeldage difteeria profülaktika põhimõtteid. 21. Difteeria ravi põhimõtted. 22. Kirjeldage lühidalt bordetella morfoloogiat. 23. Millised on bordetella pertusssise olulisemad reservuaarid? 24. Iseloomustage läkaköha epidemioloogiat. 25. Loetlege olulisemad läkakõhatekitaja virulentsusfaktorid. 26. Läkaköha patogenees. 27. Läkaköha kliiniline kulg. 28. Läkaköha diagnostika põhimõtted. 29. Kirjeldage Läkaköha profülaktika põhimõtteid. 30. Haemophilus influenzae poolt põhjustatud nakkused. 31. Listeria poolt põhjustatud nakkused. 1
Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 600 000, läkaköhasse suri 286 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 800 000-de lapse elu. Vaktsineerimise avastajaks peetakse Edward Jenner. 7
Teetanuse korral tekivad kõigepealt krambid haava läheduses või lõualihastes, edasi tekivad juba kogu keha haaravad krambid. Nakkuse võib saada haigustekitajat sisaldavate pinnaseosade sattumisel haava, mis ei pruugigi olla suur. Tegemata jäänud teetanusevastane kaitsesüstimine võib hiljem põhjustada probleemseid olukordi võimaliku nakkusohu korral, sest immuunsuse kujunemine vaktsiini manustamise järgselt nõuab aega. Läkaköha Läkaköha on pikka aega kestev (nädalaid või isegi kuid) vaevavate köhahoogudega haigus. Imikutel võib läkaköha põhjustada hingamisseisakuid, kopsupõletikku, hingamispuudulikkust, aga ka krampe ja püsivat ajukahjustust. Ka hilisemas vanuses põetud läkaköha võib põhjustada tüsistusi. Läkaköha on keeruline ravida. Antibiootikumid läkaköha kulgu ja kestust enamasti ei muuda, antibiootikumravi aitab haiguse edasist levikut vähendada.
Vaktsineerimiste lisamisel immuniseerimiskavasse lähtutakse rahvatervise seisukohalt prioriteetsematest nakkushaigustest ning enim ohustatud elanikerühmadest. Prioriteetsed on need vaktsineerimised, mis aitavad ennetada raskete tagajärgedega nakkushaigusi ning vältida nendest põhjustatud haiguskoormust, sh tüsistusi ja surmajuhte. Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Samuti toimub immuniseerimiskava järgi kõikide täiskasvanute vaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Vanus ning vaktsiini nimetus ja manustamise kordsus: 12 tundi HepB 1 1–5 päeva BCG 1 kuu HepB 2 2 kuud RV 1 3 kuud DTaP-IPV-Hib 1 + RV 2
LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks. Kunstlik immuunsus- Kunstlikult tekitatud immuunsus e
Hällisurm (SIDS) ja difteeria/teetanus/läkaköha (DTL) vaktsiin. Esimesed andmed, et läkaköha komponent vaktsiinis põhjustab ajuturset ja kroonilisi ajukahjustusi ning võib põhjustada surma, ilmusid juba 1930ndatel aastatel. 1933.a ilmus Taani arsti Madseni artikkel, kus ta kirjeldas kaht beebit, kes kohe pärast DTL süsti surid. Aastate jooksul ilmus uusi samalaadseid uurimusi, kuid kogu see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTLga. Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja tõestatud seose DTL vaktsiini ja hällisurma vahel
VAKTSINEERITUD INIMENE EI NAKATU ÜLDSE HAIGUSESSE, MILLE VASTU VAKTSINEERIS, VÕI NAKATUDES HAIGUSSE PÕEB SEDA KERGEMALT, SEST IMMUUNSÜSTEEM ON KOHE VALMIS ORGANISMI KAITSMA. RAHVAMEDITSIIN SOOVITAB VIIRUSHAIGUSTE VASTU: KADAKAMARJU TARUVAIGUKUULIKESI (hügieen) TARUVAIKU KÜÜSLAUKU SIBULAT PETERSELLI KIBUVITSAMARJATEED PÄRNAÕIETEED BAKTERIAALSED HAIGUSED BAKTERIAALSED HAIGUSED ON HAIGUSED, MIDA PÕHJUSTA- VAD PATOGEENSED BAKTERID (nt difteeria, läkaköha) BAKTERIAALSED HAIGUSED ON ENAMASTI NAKKUSHAIGUSED. HAIGESTUMISEKS ON VAJA KINDLAT HULKA TÕVESTAVAID HAIGUSTEKITAJAID. Läkaköha põhjustavad BAKTERHAIGUSTESSE NAKATUMINE PIISKNAKKUS (nt tuberkoloos) SIIRUTAJAD (nt puukborrelioos) SAASTUNUD TOIT JA JOOK OTSENE KONTAKT HAIGEGA PUUGID LEVITAVAD PUUKBORRELIOOSI KUIDAS ENNAST KAITSTA BAKTERHAIGUSTE EEST? HAIGESTUNUGA KONTAKTI VÄLTIMINE
ka närvide kaudu erinevatesse organitesse, kus põhjustavad nähtusi. Nakkushaiguste kulg jaguneb perioodideks: · Nakkuse peiteperiood haigustunnused ei ilmne · Eeljärk üldised haigusnähud · Haigusnähtude periood vastavale haigusele iseloomulikud tunnused · Paranemisperiood haigusnähud kaovad Bakterite põhjustatud nakkushaigused ehk bakteriaalsed nakkused on tonsilliit ehk angiin, difteeria, meningokokiline meningiit, läkaköha, tuberkuloos, düsenteeria. Viiruste põhjustatud nakkushaigused on gripp, leetrid, punetused, tuulerõuged, mumps, puukentsefaliit, AIDS. Parasiitide tekitatud haigused on toksoplasmoos, sügelised, enterobioos. Seente põhjustatud haigused on epidermofüütia ja mikrospooria. Vaktsineerimisel viiakse inimese organismi vaktsiini nõrgestatud või surmatud mikroobe, viirusi või nende elutegevuse produkte. Eestis vaktsineeritakse lapsi kaheksa nakkushaiguse vastu
Näiteks inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Et iga haigustekitaja vastu moodustuvad oma antikehad, siis tekib immuunsus vaid selle haiguse suhtes. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast. Näiteks tuulerõugete, mumpsi, leetrite, sarlakite, läkaköha ja paljude teiste haiguste tekitajate vastu tekib püsiv immuunsus ja inimene ei haigestu nendesse haigustesse uuesti. Seevastu gripi ja düsenteeria korral tekib lühiaegne immuunsus ja inimene võib neid haigusi elu jooksul mitu korda põdeda. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Selleks, et vältida nakkushaiguste massilist levikut, tuleb inimesi vaktsineerida, st viia nende organismi vaktsiini. Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud
kujunevad ka lapse peamised emotsioonid laps hakkab teadlikult naeratama ja alustab koogamist (ehk oma keeles rääkimist). Valu või muu häda korral vallandub tõeliste pisaratega nutt. Kolmanda elukuu jooksul hakkab laps end tavaliselt keerama seliliasendist külili, kõhuli olles jaksab pead ise püsti hoida. Kolmekuuselt saab imik kaitsesüsti difteeria (nakkusliku kurgumädaniku), teetanuse (kangestuskramptõve), läkaköha ning haemophilus influenza (imikute ja väikelaste peamine ajupõletikutekitaja) vastu. Samuti saab laps süsti või tilgad poliomüeliidi (nakkusliku lastehalvatuse) vastu. Neljandast kuuenda elukuuni hakkab laps otsima rohkem seltsi, rõõmsas tujus olles ta siputab, häälitseb, kõnele vastab hääleka naeruga. Imik suudab juba haarata lelusid ja neid mõlema käega hoida. Maimuke õpib selgelt eristama tuttavaid võõrastest, seetõttu hakkab ta ka võõrastama. Laps suudab
· Tõvestavad bakterid bakterid, kes inimese organismi sattudes põhjustavad erinevaid haigusi. · Haigustekitajad bakterid eritavad oma elutegevuse käigus tugeva toimega mürgiseid ühendeid ehk toksiine, mis kahjustavad või surmavad teisi organisme. Bakterhaigused · Difteeria levib piisknakkusena, kahjustab kurgu ja kõri piirkonda (võib põhjustada ka lämbumist). · Kopsupõletik levib piisknakkusena, kahjustab kopsu osasid. · Läkaköha levib piisknakkusena, kahjustab hingamisteid (võib üle minna kopsupõletikuks). · Salmonelloos levib toiduga (munad, kanaliha), kahjustab soolestiku tegevust. · Koolera levib saastunud toidu ja veega, tekitab kõhu- lahtisust ja krampe. · Botulism levib toiduga (riknenud konservid); bakter eritab toksiini botuliin, mis on kõige ohtlikum toksiin üldse; kahjustab närvisüsteemi. · Süüfilis levib sugulisel teel, kahjustab kudesid.
- kiiresti antitoksiini ja alles seejärel antibiootikume 21.Bordetella morfoloogiat. · Aeroobsed, Gram-negatiivsed kokobatsillid. · Väga väikesed, pikkus 0,2-0,5×1 m. · Värvuvad tihti bipolaarselt, liikumatud. · Kasvab amino-happeid, verd, aktiivsütt sisaldavatel valiksöötmetel. Pesad iseloomulikud - siledad, läikivad · Alcaligenaceae perekond · Haigusetekitaja reservuaar on vaid inimene · Koloniseerib hingamisteede epiteeli, põhjustab läkaköha. 22.Bordetella pertusssise olulisemad reservuaarid Reservuaariks ainult inimene. Ülekanne piisknakkusena või harvem ka värskelt kontamineeritud esemetega. Kontagioossus 30-90 %. 23.Läkaköha epidemioloogia. · Inimene on nakkusohtlik 1-1,5 nädalat enne ja 3 nädalat pärast kliiniliste nähtude algust. · Enamasti haigestuvad lapsed < 5 a · Olmenakkus peamine allikas asümptomaatilised kandjad. 24.Olulisemad läkakõhatekitaja virulentsusfaktorid. · B
Lodjapuu Lodjapuu on huvitav puu. See õitseb ilusasti, on väga mürgiste marjadega ja aitab ravida mitmeid haigusi. Lodjapuu marjad on ilusad väikesed ja punased. Aga tooreid marju ei tohi aga mingil juhul süüa. Need on mürgised ja põhjustavad seedeelundkonna põletikku. Lodjapuu marjad muutuvad söödavaks, kui neid külmutada, kuivatada või kuumutada. Siis on nad head ja ravivad paljusid haigusi. Lodjapuu marjadest valmistatakse ravimteed. Teega saab ravida külmetusköha, läkaköha, bronhiiti ja kopsupõletikku. Teed soovitatakse kasutada ka vitamiiniteena. Teega võib kuristada kurku. Lodjapuu marjad aitavad südamehaiguste, kõrgvererõhu ja krampide korral. Marju saab kasutada ka verejooku peatamiseks ja tursete vähendamiseks. Venelased keedavad lodjapuu marjadest ka moosi ja teed ja valmistavad mahla. Kuivatatud marju segatakse saiajahu sisse ja sellest küpsetatakse saia. Lodjapuu on valitud ka 2013. aasta puuks. Allikad: Luuk, O. (2013). Lodjapuu, aasta põõsas
3. Bakterid teostavad looduses aineringlust Destruent- ehk lagundaja on organism, kes lagundab teiste elusolendite jäänuseid. Tähtsamaid lagundajaid on bakterid ja seened Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb paljudest erinevatest gaasidest. Erinevate gaaside olemasolu ja hulk mõjutab ka inimtegevust Patogeensus- bakterite võime põhjustada haigust Bakterite haigused: · Antraks ehk Siberi katk( sügelevad kupud ja mügarikud, hingamishäired, iiveldus) · Läkaköha( köhahood ja halb enesetunne) · Difteeria( hingamisteed on kahjustatud) · Salmonelloos( kahjustab seedeelundkonda) · Düsenteeria( kõhulahtisus) Bakteriaalseid haiguseid saab ennetada vaktsineerides ja ravides antibiootikumidega
Freund'i täielik adjuvant, mille koostisse kuuluvad mineraalõli ja mükobakterite komponendid. Vaktsineerimisel kasutatakse laialt alumiinium hüdroksüüdi - Al(OH)3 ja mõningaid teisi ühendeid. Rekombinant-vaktsiinid Vaktsiinid, mis on saadud rekombinantse DNA tehnoloogia abil; Sisestatakse antigeeni kodeeriv DNA osa vektorisse, millega nakatatakse E.coli Imineste immuniseerimiskava Eestis 1) tuberkuloos; 2) B-viirushepatiit; 3) difteeria; 4) teetanus; 5) läkaköha; 6) poliomüeliit; 7) leetrid; 8) punetised; 9) mumps; 10) Hemofilus influenza b-tüüp.
Meestel steriilsus, naistel menstruatsiooni puudumine Diagnoosimine Haigust saab kindlaks teha ka enne sündi Kopsufunktsiooni uuringud - spirograafia Higi analüüs Roe uurimine Röntgenpilt Geeniuuring - kinnitab eelmistel uuringutel tekkinud tsüstilise fibroosi kahtlusi Ravivõimalused Ravi hõlmab hingamisteede topistumise vältimist ning infektsiooni ennetamist Infektsiooni vältimiseks vaktsineeritakse läkaköha, hemofiiluse, tuulerõugete, leetrite ning gripiviiruse vastu. Bronhe laiendavad ravimid Kopsufunktsioonihäirete puhul hapnikravi Kopsude kunstlik ventilatsioon Kasutatakse ka hormoonravi ning hingamisteede infektsioonide raviks antibiootikume Kirurgiline abi Edu on saavutatud ka südame ja kopsu või kahe kopsu siirdamisel
Paju (Salix) on põõsaspuu, kasvamiseks eelistab ta niisket pinnast või veekogude lähedust. Nimetus ,,paju" on vana ja kuulub ka teistesse soome-ugri keeltesse. Puukujuliste pajude kohta on muidugi kombeks ka remmelgas öelda, aga pajud on nad ikkagi, ja sellel võsal on kevaditi pajutibud küljes. Maailmas on neid üle 300 liigi, Pajud on alati olnud inimeste elus üsna olulisel kohal. Rahvameditsiinis on paju koor tuntud ravimtaimena palaviku, reuma, bronhiidi, läkaköha ja veel paljude tõbede puhul. Käsitöö huvilised kasutavad pajuvitsa punutiste valmistamisel. Neist saab oskuslik meister põimida peaaegu kõike. 2 Mesinikud hindavad pajusid aga kui peaaegu ainsat meetaime varakevadel. Kuna paljude puude tüved on väga jämedad, siis on ka puit kasutusele võetud. Puitu kasutatakse kas kütteks, tehakse paberit, vineeri, tselluloosi, samuti on ta keemiatööstuse tooraineks.
urm on 90% ja ellujäänutel on arenguhäired Diagnoosimine ja profülaktika • Kliiniline diagnoos pannakse iseloomulike haigustunnuste esinemisel • Vajadusel tehakse haavast võetud materjalist mikrobioloogiline uuring haigusetekitaja avastamiseks • Teetanuse profülaktikas on tõhusad teetanuse toksoidi sisaldavad vaktsiinid • Laste vaktsineerimiseks kasutatakse difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja hemofiilsusenakkuse komponente sisaldavat liitvaktsiini • Korduv vaktsineerimine on soovitatav iga 10 aasta järel Ajalugu • Muistsed inimesed märkasid seost haavade, lihaskrampide ja surma vahel • Eestis alustati teetanuse vastast immuniseerimist 1951.aastal • Viimane teetanuse juhtum Eestis esines 2011.aastal Põlvamaal • 2013.aastal- 59 000 surma • 1990.aastal 356 000 surma • 1924
Eelistatakse liitvaktsiine, millega tekib immuunsus korraga mitme nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimisega saadud immuunsus on ajutine ning kindla ajavahemiku järel tuleb uuesti vaktsineerida. Vaktsineerimine on tõhus abinõu. Tänu laiahaardelisele vaktsineerimisele on kogu maailmas likvideeritud minevikus palju ohvreid nõudnud rõuged. Eestis vaktsineeritakse lapsi plaanipäraselt tuberkuloosi, difteeria, läkaköha, teetanuse, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi, punetiste ja B-hepatiidi vastu; täiskasvanuid teetanuse ja difteeria vältimiseks. Vajadusel muudegi nakkuste vastu. Telereklaam väidab, et on olemas imeravim, mis parandab meeletult palju immuunsussüsteemi ja selleks imeravimiks olevat Actimel. Kuid tegelikult on välja tulnud, et Actimel on jogurt nagu jogurt ikka, ainult see maksab neli korda tavalisest jogurtist rohkem ja on kordi suhkrusem. Seega on müüt
Krooniline rasedatel, o häired. nõgestõbi. imetavatel bronhiit emadel ja lastel G- G +/- o Pneumonia o Klamüüdia alla 8-eluaastat. Kasutamin o Läkaköha e: o Akne Kasutamine: o Sulfadiasiin: o Helicobacter o Mükoplasmad põletused ja Pyloris o Klamüüdia
Looduslik vesi, probleemid ja lahendused Inimesed kasutavad vett igapäevaselt, seega on vesi meile ülioluline. Ometigi on kasutuskõlbliku vett looduses vähe arvestades veel probleeme mis kaasnevad veega. Esiteks sisaldab looduslik vesi mitmesuguseid lahunustunud aineid. Teatud tüüpi vett hüütakse karedaks veeks, ja need on need veed mis sisaldavad näiteks kaltsiumi-, magneesiumi ja raud(III)ioone. Kare vesi tekitab aga meie kodumasinatele katlakivi, muutes sedasi asjad kasutuskõlbmatuks. On võimalik ehk vee karedus on mööduv, siis öeldakse selle kohta karbonaatne, aga halvemal juhul või olla vesi ka mittekarbonaatne ehk püsivalt kare. On väga hea inimesed on suutnud leida viise kuidas vee karedusest vabaneda, seda siis olenevalt mis liiki karedusega on tegu. Lihtsamatel juhtudel piisab vee keetmisest. Veekareduse eemaldamisel keetmise teel on aga ka suur miinus. Nimelt tekitab see meie olmetehnikale katlakivi. Tegelikuses ...
B) vaktsiinide tootmine - insuliin C) Amülaasi kasutatakse tärklise lagundamiseks D) vitamiini B12 tootmisel E) ensüümide tootmine biolisanditega pesupulbrites orgaanilise aine lagundamiseks 4. Patogeensed bakterid On... - bakterid mis põhjustavad haigusi ja toodavad toksiine ehk mürke Levivad – a)toidu kaudu(koolera,düsenteeria,botulism,salmonelloos) b)hingamisteede kaudu(difteeria,kopsupõletik,läkaköha) c)sugulisel kontaktil(süüfilis,tripper) d)otsesel kokkupuutel e)siirutajate kaudu(borrelioos) 5. Bakterite kasulikkus inimorganismile a)Jämesooles elavad bakterid aitavad orgaan. Aineid lagundada b) Jämesoole bakterid toodavad K- vitamiini c) jämesoolde asunud bakterid, kes ei lase sinna elama patogeenseid baktereid. 6. Bakterhaiguste ravi a) Vaktsineerimine b)hoidumine nakatumisest c)ennetav profülaktika
peamine hällisurma põhjustaja. 5. Vaktsiinid on ebaeffektiivsed • Iga inimene, tema immuunsüsteem ja haiguse kulg on erinevad. Vaktsiinid on aga loodud põhimõttel “one size fits all” ehk siis miljonitele süstitakse sisse täpselt sama kokteili. Vaktsiinide efektiivsus pole kuigi kõrge ning nad annavad vaid ajutise kaitse mõneks aastaks. 6. Pole tehtud pikaajalisi uuringuid. • Näiteks QuadrigenEsimene katse panna difteeria/läkaköha/teetanus/lastehalv atus ühte vaktsiini. Tuli turule ilma turvalisustestideta 1959 ja hakkas kohe haigus-ja surmajuhtumeid koguma. Aga võttis aega 9 aastat ja suurt hulka kohtuprotsesse, enne kui vaktsiin 1968.a vaikselt turult kõrvaldati. Vaktsineerimise poolt 1. Vaktsineerimine on ohutum • Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sama immuunsus nagu nakkushaiguste läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohu ja vaevata. 2
ning visiidid arsti juurde tähendavad head äri ka pediaatritele, perearstidele ja veterinaaridele. Miks vaktsineerida? Vaktsineerimine on elustiil haigusi ennetav käitumine. Vaktsineerides tõstame organismi loomulikku kaitset, mis annab võimaluse tõsistest haigustest hoidumiseks. Tänu vaktsineerimisele on kadunud inimkonda sajandeid räsinud katku ja rõugeepideemiad.difteeria,lastehalvatus,läkaköha,teetanus need tõved on tänaseks peaaegu unustatud just tänu vaktsineerimisele. Tänapäeval on aga üles kerkinud uued probleemid (näitekas emakakaelavähk) ja erinevad müüdid. Reisides võib nakatuda erinevatesse haigustesse nagu näiteks hepatiit e,kollatõbi,düsteeria,malaaria jms. HÜPOTEES:Vaktsiin on pigem ohtlik kui kasulik! Mõned vaktsiinid on ohtlikumad kui teised
Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib ta moodustada spoore. Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Bakteritel on oluline roll mulla kujundajatena Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterite poolt tekitatavad haigused *süüfilis *läkaköha *katk *difteeria *tuberkoloos *puukborrelioos Bakterid lagundavad sõraliste seedekulglas taimeraku kestade tselluloosi. Hambaaugud tekivad hambakatust, mille moodustavad bakterid. Bakterid lõhustavad toidus sisaldavaid suhkruid ja muudavad need piimhappeks. See aga reageerib hammaste koostises olevate kaltsiumisooladega. Biotehnoloogia tegeleb organismile omaste protsesside saamisega tehislikes tingimustes
Otsingud jätkuvad Öö palees, kus laste ette astuvad vaimud, haigused, sõjad, valud ja hirmud. Palee ühe ukse taga avastavad nad imekauni aia, mis on täis puid, lilli ja koski. Seal on ka palju sinilinde. Ent kui lapsed jõuavad Valguse juurde tagasi, siis selgub, et nende püütud linnud on kõik surnud. Edasi satuvad nad Tuleviku kuningriiki, kus elavad veel sündimata lapsed. Tyltyl leiab oma tulevase venna, kes aga, nagu ta ise ütleb, toob maa peale kaasa vaid sarlakeid, läkaköha ja leetreid ning lahkub jälle elavate hulgast. Ka Tuleviku kuningriigist ei õnnestu Tyltylil sinilindu kaasa tuua. See lind, kelle Valgus talle annab, pääseb poisi käest lendu niipea, kui vana, hall ning kuri Aeg lapsi märkab ja neid vikatiga ähvardab. Lapsed otsivad lindu veel kalmistult, mis muutub äkki kauniks roosiaiaks ning kus "surnuid ei olegi", ningm kohutavast metsast, kus inimesestunud puud otsustavad puuraiduri lastele kätte maksta selle eest, et nende isa tegi metsatööd.
vaktsiin sisaldab viiruse osakest nt pinnavalku v elusat nõrgestatud viirust mis tuvastatakse vaktsineeritava organismi immuunrakkude poolt võõrkehana Immuunrakud hakkavad tootma antikehasid Kui päris viirusorganismi tungib on antikehad juba olemas mis hakkavad organismi kaitsma. Viirus hävitatakse nii kiiresti et ta ei jõua paljuneda ega levida VIIRUSNAKKUSED (bhepatiit, polio, leetrid mumps punetised, rota) BAKTERNAKKUSED (tuberkuloos, difteeria, teetanus läkaköha, haemophilus influenzae) BAKTERITE MITMEKESISUS: Eeltuumsed ainuraksed organismid, väga väikesed ja eri kujuga, neid on kõikjal, üks liik on kohastunud kindlatele keskkonnatingimustele. Inimese kehas on 10 astmel 12 rakku, bakterirakke on 10x rohkem. PALJUNEMINE: bakterid poolduvad mittesugulilsel teel, tekib kaks ühesugust tütarrakku, väga kiire paljunemine kui on soodsad tingimused, kasvufaasid: lähtefaas, eksponentsiaalne faas, statsionaarne faas, surma faas.
mikrofloora muutub ja organismi vastupanu haigustele nõrgeneb. 27.Seenhaigustesse nakatumise ohud - alkohol, plätudeta käimine üldbasseinis, ebatervislik toitumine, suitsetamine, mitteaktiivne eluviis, külmetamine. 28.Bakterite haiguste tekke põhjused: bakterirakud võivad oma elutegevuse käigus eritada mõrgiseid aineid; kui bakterirakud sisenevad inimeste rakkudesse kasutades neid varjualusena ja toiduallikana. NT: keskkõrvapõletik, difteeria, läkaköha, kopsupõletik, bronhiit, tuberkoloos. 29. Antibiootikume ei tohi võtta sageli, kuna bakterite kiire kohanemisvõime võimaldab neil areneda meetodid antibiootikumide toimele mitte allumiseks. Antibiootikumikuuri ei tohi pooleli jätta, sest katkestatud ravikuur lihtsustab bakteritel resistentsuse kujunemist.
(piimavalke, süsivesikuid) - Moodustavad normaalse mikrofloora nahal, soolestikus s.t inimese lõhna, tagavad immuunsuse -Tõvestavaid on vähemuses 3. Haigusetekitajad - neid on väga vähe. Süüfilise tekitaja Bakterhaigused Botulism, teetanus, koolera, difteeria,düsenteeria, puukborrelioos, salmonelloos, klamüüdia, gonorröa e. tripper, süüfilis, siberi katk, iseeneslik abort, pidalitõbi e. leepra, tuberkuloos, läkaköha, tüüfus, bakteriaalne kopsupõletik (tekitajaks Hemofilus influenza või Pneumokokk) , leegionäride haigus
Omandatud immuunsüsteem: Suudab kaitsta vaid selliste patogeenide eest, mida on ''tundma õpitud'' s.t millega on kokku puututud: Haigus on läbi põetud; Vaktsinerimine-organismi viiakse nõrgestatud haigusetekitajad. Kuna iga haigusetekitaja vastu on vastavad antikehad, siis tekib immuunsus vaid teatud haiguse suhtes. Omandatud immuunsuse kestus võib ulatuda mõnest kuust elu lõpuni. Teatud haiguste (tuulerõuged, läkaköha ja mumps) vastu tekib inimesel omandatud immuunsus ja ta ei põe neid enam kunagi uuesti. Seevastu osade haiguste vastu (gripp, düsenteeria) tekib meil ajutine immuunsus ja mõne aja pärast võime me neisse uuest haigestuda. Omandatud immuunsus ei ole pärilik. Energiaallikad füüsilise tegevuse puhul: Glükoos on energiaallikas tavalisel igapäevasel aktiivsusel, kui me oleme piisavalt söönud. Rasvade kasutuselevõtt nõuab aega, kuid kui nende lagundamine on kord
5-25%-l klamüüdia. Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B- gripi, paragripi- ning adenoviirus; väikelastel ka RS-viirus. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened- kandida, ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha. Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletik. Põletiku levimisel kopsukoesse võib tellida kopsupõletik. Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine,saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismikaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus.
· kõripõletil= larüngiit (öösel ärkab laps hädise nutuga, kumeda köhaga,palavikku ei ole,sissehingamine raskendatud ) · bronhiit (muutused laialiulatuslikud ja ulatuvad kuni kopsudeni, lapsel palavik,puristab lima ja sülge,viriseb,unetu ) · alveoliit (protsess on kopsude perifeerses osas, alveoolide tasandil, suureneb limasekretsioon,mille tagajärjel hingamisteed ummistuvad,lapse üldseisund on raske9 · läkaköha (nakkab piisknakkuse teel,jaguneb nelja perioodi) · kopsupõletik (kopsukoe põletikuline seisund) · kopsukelmepõletik (kopsupõletik haarab kopsukoe ja areneb kopsukelmele või kekseinale, valulik sissehingamine ) · köha ( ei ole haigus, on sümptom) 13.Kirjeldage läkaköha staadiume Nimetatakse 100 päeva köhaks · jaguneb nelja perioodi: 1. katarraalne periood ( 2 nädalat ), ninaneelust eritub lima 2. lisandub hooköha, lõpeb oksendamisega 3
2. taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3. taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte BAKTERID 1)Bakterite tegevuse tagajärjel muutuvad surnud loomade ja taimede jäänused mullaks. Mulda vajavad kasvamiseks taimed osalevad Maal toimuvas aineringes. Bakterite elutegevus muudab mulle viljakamaks. Tähtsus inimesele: 1.)Osad bakterid on inimesele kahjulikud, nad võivad põhjustada näiteks läkaköha, pidalitõbi ja tuberkoloosi. 2.)Bakterite abil toodetakse hapupiima, keefirit, jogurtit, alkoholi, antibiootikume, võid, juustu jne. 3.)Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene ära reovete puhastamisel 4) Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad lõhustada toiduaineid. 5)Kasutatakse ravimitööstuses abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. 6)Kasutatakse põllumajanduses abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi.
Astma enamasti allergiline hingeldustõbi, hingamisteed (ka kopsudes) ahenevad ja organism ei saa piisavalt hapnikku, eluohtlik ja seetõttu peab teadma, kuidas lähedastele vajadusel abi anda ja millal kiirabi kutsuda, ei nakka, eluohtlik haigus Tuberkuloos bakterite põhjustatud (enamasti) kopsude haigus, mille raviks kasutatakse antibiootikume, nende võtmisel tuleb ravikuur korralikult lõpuni teha, et ei kujuneks välja ravimresistentset tuberkuloosi, eluohtlik haigus Läkaköha väga nakkav ägedaid köhahooge põhjustav bakterhaigus, mis võib väikelastele olla eluohtlik, selle eest kaitseks vaktsineeritakse Kopsupõletik kopsude põletik, mis võib olla ka eluohtlik, sümptomiks pikaajaline köha, organismi nõrkus' Mehe ja naise suguelundkonna talituslikud sarnasused Kasutatakse paljunemise eesmärgil. Mõlemad on vajalikud lapse saamiseks. Tegelevad paljunemiseks vajalike sugurakkude moodustamisega. Mõlemates sünteesitakse hormoone.
See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. 13. Viiruste tähtsus looduses ja inimese elus. Põhjustavad haigusi Organism muutub tugevamaks Transduktsioon- viirus viib ühe isendi geene teise isendisse Suurendab bioloogilist mitmekesisust Inimesed kasutavad viiruseid geenide ülekandmiseks- GMO-d 14. Nimeta viirusi. HIV---AIDS,papilloomviirus,gripp, rotaviirus,puukentsefaliit, hepatiit, kollatõbi, mumps,tuulerõuged,läkaköha,linnugripp,marutaud. 15. Kuidas võidelda viiruste ja viirushaigustega? Pesta käsi, toituda tervislikult,vaktsineerida. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad.
Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused Nakkusviisid: · piisknakkus · saastunud toidu ja joogiga · siirutajad · Otsene kontakt haigega Difteeria · Levib piisknakkusega · Kurk on väga haige, tursunud lümfisõlmed, kõha, häälekaotus, neelamisraskused, palavik, võib põhjustada lämbumist · Ennetamine: mitmed vaktsineerimised elu jooksul · Ravi: ravitakse antitoksiiniga ja antibiootikumidega. Läkaköha · levib piisknakkusega · Toob kaasa ägedad köhahood jne · vaktsineeritav Teetanus · Haava kaudu · toob kaasa lihaste krambid, · ennetada saab ainult tänu vaktsineerimisega · ravida saab antibiootikumidega ja antitoksiinidega Leepra · Kontakti ja piisknakkusega levib, 95% nakatunutest ei haigestu · Haigusnähtudeks on kõhnumine, seedehäired, närvi- ja reumavalud, punetav lööve, võivad
oodata on. Vaktsiini tulemus oleneb ennustuse täpsusest. Otsi internetist põhjuseid, miks osad inimesed loobuvad vaktsineerimisest. "Esimene põhjus, miks vaktsineerimisest hoiduda, on kindlasti see, et paljud vaktsiinid sisaldavad mürgiseid alumiiniumi ja elavhõbeda ühendeid, mis suuremates kogustes võivad põhjustada inimese surma." "Teine põhjus seisneb selles, et vaktsiinid pole alati efektiivsed. Näiteks läkaköha vaktsiini efektiivsus on 63-91%. Lisaks sellele, et vaktsiini efektiivsus on väike, annavad vaktsiinid vaid ajutise kaitse mõneks aastaks. Kui sedagi. Osa arste tunnistab avalikult, et vaktsiinid ei kaitse haiguse eest, nad vaid ,,mahendavad" seda, kui juhtute haigeks jääma." "Kolmandaks halvaks küljeks on see, et keegi pole teinud pikaajalisi uuringuid vaktsiinidele ja tegelikult ei teatagi päris täpselt, mida need inimestele võivad teha. Näiteks B-hepatiidi
17.Immuunsüsteemi elundid ja rakud (leia loetelust sobivad nimetused). Rakud: Lümfotsüüdid, leukotsüüdid. Elundid: lümfisõlmed, põrn, harkelund. 18.Omandatud immuunsus (lõpeta laused). Kaasasündinud immuunsus tuleneb bioloogilisest eripärast ning see on pärilik. Omandatud immuunsuse võib inimene saada konkreetset haigust läbi põdedes või vaktsineerimisel. Omandatud immuunsuse kestus võib ulatuda mõnest kuust elu lõpuni. Teatud haiguste (tuulerõuged, läkaköha ja mumps) vastu tekib inimesel omandatud immuunsus ja ta ei põe neid enam kunagi uuesti. Omandatud immuunsus ei ole pärilik 19.Immuunsus, immuunsussüsteem (lõpeta laused). 20.Kopsusombu e. alveooli 2 iseloomulikku tunnust. Kuidas need omadused aitavad kaasa gaasivahetusele? Alveoolide seinad on õhukesed, nad koosnevad vaid ühest rakukihist. Alveoolid on täidetud õhuga ja neid ümbritseb verekapillaaride võrk. Alveoolide suur üldpindala tagab efektiivse gaasivahetuse
mitme nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimisega saadud immuunsus on ajutine ning kindla ajavahemiku järel tuleb uuesti vaktsineerida. Vaktsineerimine on tõhus abinõu. Tänu laiahaardelisele vaktsineerimisele on kogu maailmas likvideeritud minevikus palju ohvreid nõudnud rõuged. Viimane rõugejuhtum oli 1977. aastal Somaalias. Eestis lõpetati rõugepanek kui tarbetu 1979. aastal. Eestis vaktsineeritakse lapsi plaanipäraselt tuberkuloosi, difteeria, läkaköha, teetanuse, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi, punetiste ja B-hepatiidi vastu; täis- kasvanuid teetanuse ja difteeria vältimiseks. Vajadusel muudegi nakkuste vastu. Ei taha võõrast omaks võtta Kudede ja elundite siirdamise peaprobleemid ei kuulu kirurgia, vaid immunoloogia valdkonda. Elundite siirdamist raskendab kudede sobimatus, mis on tingitud koesobivusantigeenidest. Kui vereülekandel peab arvestama ainult
Klaritromütsiin BAKTERIOSTAATILINE asitromütsiin (põhjustab Farüngiit, otiit, sinusiit, kroonilise Asitromütsiin TOIME vähem) bronhiidi ägenemine, pneumoonia. Asitromütsiin Hepatotoksilisus Klamüüdia, läkaköha. Erütromütsiin Akne. H. Pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi kombineeritud ravi.
55–59 1 1 60–64 2 2 65–69 1 1 Teadmata 3 1 4 Kokku 244 173 417 § 2. Nakkushaiguste loetelu, mille vastu immuniseeritakse immuniseerimiskava alusel Immuniseerimiskava alusel immuniseeritakse järgmiste nakkushaiguste vastu: 1) tuberkuloos; 2) B-viirushepatiit; 3) difteeria; 4) teetanus; 5) läkaköha; 6) poliomüeliit; 7) leetrid; 8) punetised; 9) mumps; 10) hemofilus influenza b-tüüp. Kasutatud materjalid: • http://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page • http://www.healingdaily.com/conditions/cirrhosis-liver.jpg • http://www.ilmaternal.org/CAIC/VPDinfo.htm • http://www.salli.org/info/sos/pro/hepatiitti-e.pdf#search= %22hepatiit%22 • http://www.yellowfever.com.au/vaccine.html • http://www.hiv.ch/ • http://www.tervisekaitse.ee/tkuus.php?msgid=6345
haavade saastumisel mullaga, leepra- hui teangi, kontaktnakkus vbolla, koolera- saastunud vee ja toidu kaudu, botulism- saastunud konservide kaudu, puukborrelioos- puugihammustuse kaudu loomadelt inimestele, düsenteeria- saastunud käte vee ja toidu kaudu, tuberkuloos- õhupiisknakkusena, süüfilis- suguliselt, gonorröa- suguliselt). 28. Milliste bakteriaalsete haiguste vastu toimub hetkel Eestis plaaniline laste vaktsineerimine? Tuberkuloos, difteeria, teetanus, läkaköha, hemofilus influenza b-tüüp 29. Kuidas ravitakse bakteriaalseid haigusi? Bakteriaalseid haigusi ravitakse antibiootikumidega. 30. Milles seisneb inimese normaalse mikrofloora tähtsus? Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haiguskteikitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket ja tootes patogeenseid baktereid pärssivaid ainevahetusprodukte. 31. Kuidas on seotud bakteriaalsed haigused ja saanud Robert Koch? Avastas 1882
immuunsussüsteemi. ,,Hellus" sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME3 mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi. Nakatumise viisid. Piisknakkus (tuberkuloos) Saastunud toidu ja joogiga (salmonelloos) Siirutajad (puukborrelioos) Otsene kontakt haigega (leepra ehk pidalitõbi) Difteeria Levimisviis piisknakkus Kaigusnähtused tursunud lümfisõlmed, köha, häälekaotus, neelamisraskused, palavik, võib põhjustada lämbumist Läkaköha Piisknakkus, ägedad köhahood, vilistav hingamine, võib kaasneda oksendamine ja hapniku puudus. Salmonelloos Saastunud toidu ja joogiga. Iiveldus, peavalu, oksendamine, kõhulahtisus, väike palavik. Bakter sureb toidu valmistamisel. Teetanus Levib haava kaudu, musta süstlaga Näolihaste jäikus, neelamishäired, lihaskrambid Mullabakter ehk elab mullas. Botulism Levib toiduga, haava kaudu. Neelamis- ja kõnehäired, oksendamine, kõhuvalu, halvatus. Puukborrelioos
pisikutega või nende toksiinidega saastunud liha, kala, piima- ja köögiviljasaaduste toiduks tarvitamisel. Kõige sagedamini põhjustavad toidumürgitusi botulismimikroobid ja patogeensed stafülokid. Toidumürgitustele on tüüpiline haigestumise äkiline algus, mitme isiku üheaegne haigestumine teatavate toiduainete tarbimisel Bakterhaigused Läkaköha Läkaköha on äge nakkushaigus, mille iseloomulikuks tunnuseks on kramplikud köhahood, mis sageli lõpevad oksendamisega. Läkaköhatekitajateks on läkaköhakepike, mis hävib suhteliselt kiiresti väljaspool organismi. otsene päikesevalgus surmab tekitaja 1 tunni jooksul. Läkaköha on piisknakkus ja haigus antakse edasi õhu kaudu. Nakkusallikaks on haige inimene. Inkubatsiooniperiood on 3-14 päeva. Haiguse arengus eristatakse 3 perioodi: katarraalne,
mükoplasmad ning 5-25%-l klamüüdia. Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B-gripi, paragripi- ning adenoviirus; väikelastel ka RS-viirus. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened- ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha. Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletik. Põletiku levimisel kopsukoesse võib tellida kopsupõletik. Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine, saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismi kaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus. 1
TAIMED, SEENED, BAKTERID KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded -lüsosoom: rakku sattunud võõrkehade, mittevajalike organellide lagundamine -golgi kompleks: lüsosoomide moodustamine, valkude sorteerimine ja pakkimine -rakutuum: elutegevuse juhtimine -tuumake: ribosoomide süntees -tsütoplasmavõrgustik: siledapinnalises lipiidide ja bioaktiivsete ainete süntees, karedapinnalises valkude süntees -ribosoomid: valkude süntees - rakukest: ainete transport, info vahetus - kloroplast: fotosüntees -mitokonder: raku varustamine energiaga 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. Rakukest koonseb tselluloosist. Ülesnded: Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime.Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele ...
Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerimine on osa elukindlustusest nakkushaiguste vastu. Vaktsineerides aidatakse kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitstakse oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. 5. Nimeta haigusi, mille vastu kohustuslikult vaktsineeritakse. Vastus: Tuberkoloos, B-hepatiit, leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanud, läkaköha, lastehalvatus. 6. Mis on epideemia? Pandeemia? Vastus: Pandeemia- väga suurtel aladel (maailmajaod, terve maailm) leviv epideemia Epideemia - hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusesse 7. Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? (2) Vastus: RNA-viirus. Kaasas ensüüm, mis info kopeerimisel teeb palju vigu → mutatsioon Kui ühes rakus on korraga mitu gripiviirust, siis nad võivad kombineerida uued tüved
tunnused. Mõlema nakkushaiguse tekkeks on vaja vastuvõtliku organismi ( immuunsüsteem on nõrk ) ja selle peab mõjuma haigustekitaja ehk patogeene mikroob. Mikroob -> ainevahetused jäägid ->peremees organism Mikroobide omadused: · Patogeensus kustub esile haigestumist, selle alusel jagatakse mikroobid: 1. Absoluutselt patogeensed põhjustavad alati haigestumist. NT. Kõhutüüfus, malaaria, läkaköha, amöbiaas. Viiruslikud nakkushaigused gripp, leetrid, tuulerõuged, punetised. Prioonid valgulised haigustekitajad mille tekke määrab organismi oma geen ( hullulehmatõbi ) 2. Tingimisi patogeensed ehk oportunislikud mikroobid on patogeensed teatud tingimustel ( väsimus, mürgitus, ülekuumenemine )sõlttub organismi seisundist. Nende mikroobide levik looduses on suur ja soodsates tingimustes paljunevad ja
Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, kui võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, nahakatk jt.) või bioloogilise relvana kasutust leidnud siberi katk. Ohtlikeks patogeenideks on veel leegionäride haigust põhjustav bakter (Legionella pneumophila) ning lihasööjabakter (Streptococcus pyogenes). Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Antibiootikume on suur hulk. Erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri
annaabi.ee 
