Tervisedendus, pediaatria, lastekaitse (1)

Q: Kuidas iseloomustate tervist?

Vastus leiad õppematerjalist: Tervisedendus, pediaatria, lastekaitse

Q: Millised on lapse tervise dimensioonid?

Vastus leiad õppematerjalist: Tervisedendus, pediaatria, lastekaitse

Q: Kuidas teete tervisedendust lasteaias?

Vastus leiad õppematerjalist: Tervisedendus, pediaatria, lastekaitse

Q: Millised on põhilised tervisemõjurid?

Vastus leiad õppematerjalist: Tervisedendus, pediaatria, lastekaitse

Q: Mis on tervisekäitumine kuidas seda kujundada kooleelses eas?

Vastus leiad õppematerjalist: Tervisedendus, pediaatria, lastekaitse

Q: Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate?

Vastus leiad õppematerjalist: Tervisedendus, pediaatria, lastekaitse

Q: Mis on aktiivne immuunsus?

Vastus leiad õppematerjalist: Tervisedendus, pediaatria, lastekaitse

Q: Kuidas vältida ülemiste hingamisteede haiguste levikut rühmas?

Vastus leiad õppematerjalist: Tervisedendus, pediaatria, lastekaitse

Q: Mis tingib lapse raputamise milles avaldub RLS?

Vastus leiad õppematerjalist: Tervisedendus, pediaatria, lastekaitse

Q: Kuidas tunnete ta ära ja kuidas aitate?

Vastus leiad õppematerjalist: Tervisedendus, pediaatria, lastekaitse

Meditsiin - Tervisedendus, pediaatria, lastekaitse

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas iseloomustate tervist?
Millised on lapse tervise dimensioonid?
Kuidas teete tervisedendust lasteaias?
Millised on põhilised tervisemõjurid?
Mis on tervisekäitumine kuidas seda kujundada kooleelses eas?
Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate?
Mis on aktiivne immuunsus?
Kuidas vältida ülemiste hingamisteede haiguste levikut rühmas?
Mis tingib lapse raputamise milles avaldub RLS?
Kuidas tunnete ta ära ja kuidas aitate?
Mida lapsevanem on teinud?
Mida võiks pedagoog lapsevanema arvates teha?
Kuidas ühiselt last aidata?

Tervisedendus , pediaatria ja lastekaitse .
EKSAM 12.01

Kuidas iseloomustate tervist?

Tervis on füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu
Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega
Tervis on haiguse puudumine
Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulles samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta.

Millised on lapse tervise dimensioonid?

Füüsiline tervis ja heaolu
Sotsiaalne kompetentsus
Emotsionaalne küpsus
Kognitiivsed ja keeleoskused
Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised

Kuidas teete tervisedendust lasteaias?
I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali
tervise nimel.
II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine.
III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine.
Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või tegevusvaldkonnad väike- ja eelkooliealiste laste tervisliku arengu toetamisel on:

lapse arengu stimuleerimine läbi mängu, suhtlemise ja sotsiaalse toetuse;
eale sobiva ja tervisliku, sh mitmekesise, tasakaalustatud, ohutu ning toitumissoovitustele vastava toidu tagamine;
tervislike toitumis- jm harjumuste kujundamine;
igakülgse kehalise tegevuse soodustamine;
turvalise, tervisliku ja lapse arengut stimuleeriva keskkonna loomine (füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond);
isikliku hügieeni edendamine ja hambahaiguste ennetamine;
vigastuste ennetamine;
vaimse tervise edendamine ja probleemide varajane märkamine;
passiivse suitsetamise vältimine;
laste hooletusse jätmise ja väärkohtlemise ennetamine;
nakkushaiguste ennetamine, varajane avastamine ja ravi;
arengu- ja käitumishäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon;
tervisehäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon.

Millised on põhilised tervisemõjurid?

Ealised, soolised ja pärilikud faktorid
Individuaalse elustiili faktorid
Sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud
Elamis -ja töötingimused
Üldine sotsiaalmajanduslik, kultuuriline ja keskkonna olukord

Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada kooleelses eas?
Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte.

Loote riskitegurid raseduse ajal

Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas.
Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus , psühhomotoorsed häired ja välised stigmad.
Kasvupeetus kestab kogu lapseea , peaümbermõõt on normaalsest väiksem.
Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal. Suitsetamine I trimestri jooksul suurendab väärarendite esinemist .
Narkootikumide tarvitamine pidurdab loote kasvu. Häirub sotsiaalne koostöövõime lapsega
FAS ja psühhomotoorsed häired: tajumishäired, motoorselt rahutu , kohaneb ühiseluga halvasti, koordinatsioonihäired.

Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate?
Apgari skaala on ülemaailmselt kindlks määratud pallide skaala, mis näitab vastsündinu seisundit. Hinnatakse kolme palli skaala alusel (0, 1, 2 palli).
Hinnatakse viit olulist näitajat: südame löögisagedus, hingamine , nahavärvus, lihastoonus ja reaktsioon ärritusele. Hinnatakse esimese eluminuti lõpul ja viienda eluminuti lõpul
Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku toidu erinevusi

Vaktsineerimise eesmärgid

Saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu.
Vaktsineerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist .
Vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguste levikut.

9. Mis on aktiivne immuunsus?

Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sesseviidud antigeeni suhtes.
Immuunusus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul
Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis.

Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid
Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes.
Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi

Toiduallergia – ema toidu allergeenid lähevad rinnapiima, siit toiduallergia juba rinnapiima ajal. Allergiseerivad toiduained: kala, muna, hernes, tomat , kiivi , pähklid, soja, mesi , seller, šokolaad, maasikad, tsitrusviljad .
Lehmapiimaallergia
Allergiline nohu

Tavalisemad allergeenid: õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid

Mis toimub astma korral organismis

Ahenemisele kalduvate bronhide limaskestas tekib põletik
Võib kujuneda hingamisteede põletik, psüühiliste tegurite jms. toimel.
Veresooned on laienenud , esineb kudede turse ja bronhide silelihaskiht on paksenenud.
Astma avaldub pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kiunete ja vilinatega
Astma süvenedes suureneb hingamissagedus , laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole.

12. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel
Atoopiline dermatiit : avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia.
Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus . Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad , hallitus põhjustavad aastaringse nohu.
Põhitoiduainete allergia: hingamissümptomid, soolehäired – kõhulahtisus, oksendamine , kõhuvalud, rahutushood. Nahasümptomid: atoopiline dermatiit, nõgeslööve.
Nõgeslööve: nahal eri piirkondades tekivad ja kaovad erineva suuruse ja kujuga sügelevad kublad. Sagedamini põhjustajaks: ravimid, penitsilliin, külm ilm, tõmbetuul.
Anafülaksia: Kiire allergiline üldreaktsioon ilmneb mõne minuti jooksul peale kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid: kerge sügelus, nõgeslööve, nohu, astma. Sagedasemad tekitajad: ravimid, putukate hammustus , toiduainetest: pähklid, kala, vähjalised, seller, kiivi, muna, lehmapiim .

Iseloomustage kaariese tekkemehhanismi ja ennetusvõimalusi
Hambakaaries on: hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus. Demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt . Protsess on pöördumatu – hambakude ei tervistu iseenesest.
Kaariese teke: hamba pinnal moodustub katt , katt kinnistub hambale igemepoolses osas. Hamba pind muutub tuhmiks, kollakaks, karedaks.
Kaariese teket soodustavad: geneetilised faktorid, vale toitumistava, mikroorganismid , sülje happelisus , joogivee ja toidu fluoriidisisaldus.
Ennetusvõimalused: rinnapiimatoit, suuõõnt ja hammaskonda jälgitakse alates 6. elukuust. Õige toitmine kindlustab lapse organismi kõigi vajalike toitainetega. Valesti teevad vanemad kes annavad imikule õhtuti juua magusat teed, mahla või meevett ja jätavad lutipudeli imemiseks. Pärast söötmist ei tohi jätta suhu ka piimaga lutipudelit. Rahustav imemislutt peab olema puhas. Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule.
Imiku ja väikelapse suulimaskest on väga õrn ja tal puudub küllaldane kaitsevõime mikroobide vastu. Mikroobide paljunemisoht on siis, kui lapsevanem niisutab lapse lutti oma suus . Kaariese ennetamise meetmete hulka kuulub ka fluori andmine.

Kuidas vältida ülemiste hingamisteede haiguste levikut rühmas?

lapsed ei tohiks kasutada teiste joogitopse
salvrätik pärast kasutamist ära visata ja käed pesta
käsi peab pesema tihti ja korralikult
käsi ei tohi kuivatada teiste rätikutesse

Kuidas kujundada laste õiget kehahoidu
Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, areneb lapse füüsilise arengu protsessis, sõltudes skeleti seisundist, närvi- ja lihassüsteemist, eluolustikulistest tingimustest ja üldisest füüsilisest arengust.
Et tagada kehahoiu nn koolivalmidus, peaks laps aktiivselt liikuma vähemalt 60 min päevas. Soovitav oleks mitte keskenduda ühele kindlale spordialale vaid tegeleda võimalikult mitmekülgse liikumisega.
Vältida pikka aega kestvaid sundasendeid(istumine arvuti taga, lugemine voodis jne). Tähelepanu laudade- toolide kõrgustele ja lapse voodile! Liiga kõrged või madalad toolid-lauad, liiga pehme või kõva ase, kõrge padi võivad samuti lapse rühi kujunemist mõjutada.
Harjutuste sooritamisel tuleks arvestada koormuse võrdset jaotumist mõlemale kehapoolele(näiteks visked mõlema käega, tõuked mõlema jalaga jne).
Kõige tähtsam on rahuldada laste liikumissoovi lastele loomuliku tegevusega – mängimisega.
Hea on, kui mängud on erineva suunitlusega (tasakaalu-, koordinatsiooni-, rütmimängud), siis areneb lapse lihaskond ja luustik dünaamiliselt. Mõõdukalt aktiivne kehaline tegevus soodustab luude tihenemist ja lihaste arengut. Õige rüht tagab meile sirge selja ja terve lülisamba.
Rühi arengu seisukohalt on väga tähtsad üldarendavad ja spetsiaalsed rühi arengut toetavad võimlemisharjutused, mis toetavad lapse lihaste arengut. Tänu neile harjutustele arenevad liigutuslikud oskused, kehalised võimed, paraneb ka lapse kehatunnetus ja keha juhtimise oskus.
Soovitav on lastes juba varakult kujundada harjumust kanda oma asju seljakotis, mitte käe otsas. Siis jaotub kandam võrdselt mõlemale õlale.

Nõuded mänguväljakute turvalisusele

Puhas ja kaitstud liiv
Regulaarne väljaku hooldaja, suurematel väljakutel ka korrapidaja
Mänguväljaku õige ja läbimõeldud rajamine, pidev elementide korrashoid rajaja poolt.
Kõikide mänguväljakute vastavus euronõuetele
Informatsioon nõuetega mänguväljaku kasutamise kohta nii lapsevanematele kui lastele
Liivakast – oluline liiva vahetamine, vee kogunemise vältimine; ratastooli lapsele liivakast töölaua kõrgusele
Poomid – väljaulatuvad osad ei tohi olla pea ja jalgade kõrgusel
Kiiged – kiige alune katta lööki pehmendava liiva või spetisaalsete sünteetiliste mattidega. Jalgadega kulutatava lohu pidev tasandamine. Kiige ketile kaitse.
Tasakaalukiik- kiikujatel sama kaal; otste all turvakumm
Ronimisvahendid – turvabarjääride olemasolu
Liumäed – metallist liurenn kuumeneb, liurenni tasasus; turvabarjäär vajalik
Köisrada – liikumiseks tagada igas suunas kuni 2 m.

Laste liigutusoskuste kujunemine ja kujundamine
Iga lapse päevakavas peaks olema vähemalt 1 tund mõõduka intensiivsusega liikumist. Noored, kes juba kuigivõrd liiguvad, peaksid lisama veel 1/2 tundi liikumist iga päev. Vähemalt 2 korda nädalas peaks olema kehalisi tegevusi, mis tugevdaksid lihaseid, arendaksid painduvust ja mõjuksid hästi luude tervisele.
0-2 a - liigutuste algoskused, reflektoorsed liigutused
2-7 a. - baasmotoorika
8-10 a - üldise liikumisvalmiduse loomine
11-13 a - spordialade põhioskuste õppimine
14 a - spordialade erioskuste õppimine

Mis tingib lapse raputamise, milles avaldub RLS?
Raputatud lapse sündroom. Lapsed nutavad väga erinevatel põhjustel. Sageli on nutt märguanne ebamugavustundest, valust või lihtsalt lähedusevajadusest. Ülemäärane nutt võib mõningatel juhtudel kujuneda probleemiks ning viia vanemad ettenägematute tegudeni – ägedale kiigutamisele, isegi raputamisele, mis on aga üks väärkohtlemise vormidest . Raputatud lapse sündroomi tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, kusjuures trauma välised tunnused sageli puuduvad. Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid . Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud.

Esmaabi lapse kukkumisel
Lapse kukkumisel võib laps saada: Kriimustused, haavad, nihestused ja nikastused, luumurrud .

Abi ninaverejooksu korral

Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse
Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata
Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni
Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde

Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul
Nikastus :

Tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu vähendamiseks
Jää või lume olemasolul, sobib ka külmaželee, aseta see liigesele turse vähendamiseks
Tee liigesele side elastse sidemega
Suure turse, liigese liikuvuse muutumisel vajalik arsti konsultatsioon
Nikastuse korral esineva liigesesidemete väljavenimise tõttu kaldub nikastus kergesti korduma

Nihestus :
Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama
Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel
Liiges fikseeritakse samade põhimõtete järele nagu luumurru korral
Kannatanu vajab haiglaravi

Haavade iseloomustus ja esmaabi
Haav : naha või limaskesta kahjustus, millega võivad kaasneda sügavamal asetsevate kudede või siseelundite vigastused
Haava paranemist mõjutavad: haava tüüp, suurus, asukoht, puhtus ja ravi alustamise aeg.
Arstiabi vajavad haavad:
millesse on sattunud võõrkeha
Millesse on sattunud mulda, liiva, sõnnikut
Tugeva verejooksuga haavad
Sügavad torkehaavad
Looma-või inimese hammustused
Põletikulised haavad
Rindkerehaav: Rindkere torke -või laskehaava korral tekib õhkrind, mil õhk tungib rindkereõõnde haava või vigastatud kopsu kaudu. Kops surutakse kokku ja hingamine muutub raskeks. Vigastada võivad saada ka rindkere suured veresooned.
Esmaabi: Suru haav käega kinni, edasi aseta haavalapp ja kile, kinnita kleepplaastriga. Hingamise kergendamiseks pane haavatu poolistuvasse asendisse, teadvuseta haige püsivasse külili asendisse, vigastatud rindkere pool all. Transpordi haige haiglasse
Kõhuhaav: Sügavale ulatuv torke-, laske- või nüri esemega tekitatud rebimishaav vigastab kõhuõõneelundeid. Rohke sisemise verejooksu ja šoki tekke oht.
Esmaabi: Pane kannatanu selili lamama, painuta jalad põlveliigestest, et vähendada lihaspinget ja valu. Teadvuseta haige aseta püsivasse külili asendisse. Aseta kõhuhaavale side. Haavast väljaulatuv sooleling kata pealt sidemega. Kontrolli hingamist, südametalitust, vajadusel anna vältimatud esmaabi. Vii kannatanu haiglasse.
Võõrkeha haavas : Haavas olevat võõrkeha esmaabi andmisel tavaliselt ei eemaldata, seda teeb arst. Klaastüki astumisel jalga tekib lõikehaav, mis võib olla sügav. Naela astumisel jalga on suur põletiku oht.
Kodus ravitavad haavad:

Pese oma käed, puhasta haava ümbrus vee ja seebiga või desinfitseeriva vedelikuga, sule lõikehaav kleepplaastriga.
Pane haavale puhas nelinurkne lapp või kiirside
Kinnita haavalapp rullsideme või kleepplaastriga
Lase haaval rahulikult 3-4 päeva paraneda
Haavapõletiku tekkel kindlusta arstiabi.

LUUMURDUDE ESMAABI

Luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta, peata verejooks
Seo haav
* ole tähelepanelik
* ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik
NB! Ärge tassige luumurruga inimest viiendale korrusele, see tekitab kannatanule lisatraumasid ja keegi peab ta sealt alla tooma
Ära transpordi kui valuärritus on väga tugev
Ära anna kannatanule juua, vajadusel niisuta huuli
Aseta valu vähendamiseks murru kohale külmakott
HELISTA KOHE 112
Ära lahasta kunagi toruluusid.
Eestis jõuab kiirabi piisavalt kiiresti kohale
Oskamatu lahastamine tekitab lisatraumasid
Kõik lahastamist vajavad luumurrud lahastuvad maapinnaga, lase kannatanul lamada ja võtta endale mugavam asend
Kui esmaabioskused puuduvad, rahusta kannatanut,
võimalda tal võtta talle sobiv asend ning
pane vigastatud kohale külma (käteräti sisse pakitud jääkuubikud või külma
Küünarvarreluu ja rangluu murru korral kinnita käsi kolmnurkrätikuga ja vii kannatanu lähimasse raviasutusse
Roidemurdude korral on valu hingamisel, katsumisel
Roidemurrud ei ole enamasti eluohtlikud, kuid pöördu siiski raviasutusse
Ei tohi lasta kannatanul hüpata või minna sündmuskohalt iseseisvalt

23. Esmaabi koerahammustuse korral
Loomahammustuste vigastuse korral on alati oht haigestuda nakkushaigustesse (nt. marutõbi – surmav närvisüsteemi viirusinfektsioon).
Esmaabi loomahammustuse puhul

Looma poolt põhjustatud haava loputa ohtra jooksva vee all.
Peata tugev verejooks.
Aseta haavale puhas side ning fikseeri see.
Aseta haavale külma, kui võimalik (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut)
Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend.
Toimeta kannatanu kiiresti lähimasse haiglasse eeskätt ulatusliku või sügava haava korral. Oma transpordi puudumisel kutsu kiirabi.

Peaaju vapustus ja põrutus
Ajuvapustus: Löök vastu pead võid kahjustada ajukude. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde ja päevi. Teadvuse taastumisel võivad jääda ajutegevuse häired
Esmaabi: Toimeta kannatanu haiglasse, pane ta püsivasse külili asendisse, jälgi hingamist, kontrolli teadvuse taset, ole ettevaatlik oksendamise suhtes
Ajupõrutus:Tekib, kui löök tabab pead. Seejuures ajukude ei kahjustu. Tunnusteks võivad olla: mitmesuguse astmega teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotamiseni, peavalu, iiveldus , nägemise-ja tasakaaluhäired, teadvusekadu esineb kuni pool tundi.
Esmaabi: Teadvusekao puhul toimeta kannatanu haiglasse. Peavalu ja iiveldustunde püsimise tõttu viia haiglasse. Ärata kannatanu 2-3 tunni järel öösel teadvusetaseme selgitamiseks.

Võrgustikutöö lastekaitses
Võrgustikutöös nähakse võimalust teha tulemuslikku koostööd, et paremini jagada juba olemasolevat informatsiooni ning aidata abivajajal valutumalt lahendada oma probleeme.
Eduka võrgustikutöö komponendid:

Stabiilne hoolekandesüsteem, professionaalsed lastekaitsetöötajad.
Sotsiaaltööga kaasatakse teised sektorid – haridus , tervishoid, politsei, sport , kultuur jt.

Sotsiaalvõrgustik pakub lapsele ja vanematele nii sotsiaalset tuge kui ka sotsiaalset kontrolli.

Ametnikevõrgustik kujuneb kas kliendi abil, kes otsib abi või ametnike algatusel , kes saavad infot abivajajast teiste ametnike või mõne sotsiaalvõrgustiku osapoole kaudu.

Juhtum lastekaitsetöös: Olukord, kus lapse või pere toimetulek on häiritud ja olukorra muutmiseks on vajalik sekkuda.
Tööd juhtumiga alustatakse info saamise hetkest.
Reageerida tuleb igale informatsioonile, kuid seda tuleb kontrollida
Lastekaitsetöötaja peab tegelema iga juhtumiga, mis leiab aset tema teeninduspiirkonnas.
Informatsiooni kogumise järel antakse olukorrale hinnang ja otsustatakse juhtumi töösse jätmine või juhtumi lõpetamine.

Tugiisikuteenus: Vajavad lapsed, kellel on suhtlemisraskused või depressioon , kelle kasvutingimused ei ole turvalised või kes ise oma tegevusega kahjustavad oma arengut ja tervist.

Isikliku abistaja teenus: Osutatakse nägemis- või liikumis - või vaimupuudega lapsele

Perekeskne aitamistöö: Aidata perel leida sisemisi ressursse , et pere suudaks vastu võtta perele tähtsaid otsuseid, kanda vastutust perekonna häireteta funktsioneerimise ja püsimise eest.
Perekeskse aitamistööga hoitakse ära korduvad kriisiolukorrad peres.
Abi vajavad lastekodust ellu suunatud noored, riskiperede kus vanemate ressursid ja teadmised lapsele optimaalse kasvukeskkonna loomiseks on vähesed.

Koduhooldusteenus : Osutatakse sünnituse, puude, haiguse jm juhtudel neile, kes seda abi vajavad ja soovivad.

Laste varjupaigateenus: Teenust vajatakse, kui puudujäägid lapse kodusel hooldamisel ohustavad lapse elu või tervist või kui laps on jäänud vanemliku hoolitsuseta.
Varjupaigas võib laps viibida kuni 2 kuud, selle aja jooksul korraldab kohalik omavalitsus lapse edasise hoolduse ja eestkoste.

Ema ja lapse varjupaik: Pakub peavarju emadele lastega, kes on perevägivalla ohvrid või muul moel sattunud kriisiolukorda. Teenust osutatakse seni, kui see on vajalik ema ja lapse turvalisuse tagamiseks.

Hooldamine hooldusperekonnas: Hooldusperekond võtab lapse hooldada kuni tema tagasipöördumiseni oma bioloogiliste vanemate juurde, eestkoste või lapsendamise vormistamiseni või täiskasvanuks saamiseni.

Iseloomustage lapse hooldamist hooldusperes.

Lapse hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.
Hooldusperekond võtab lapse hooldada kuni tema tagasipöördumiseni oma bioloogiliste vanemate juurde, eestkoste või lapsendamise vormistamiseni või täiskasvanuks saamiseni.
Lapse hooldamiseks sõlmib hooldaja lepingu kohaliku sotsiaalhoolekande ametiga. Lepingu sõlminud perekond jääb lastekaitsetöötaja järelvalve alla.
Hooldusperele tagatakse sotsiaalnõustamine, koolitused, lapse ülalpidamiskulude kompenseerimine .

Väärkoheldud laps rühmas – kuidas tunnete ta ära ja kuidas aitate?
Koosneb kõigist füüsilise ja/või emotsionaalse halvasti kohtlemise , seksuaalse kuritarvitamise, hooletusse jätmise või hoolimatu kohtlemise või ärilistel eesmärkidel või muul viisil ekspluateerimise vormidest, mille tagajärjeks on kas tegelik või potentsiaalne kahju lapse tervisele, elulemusele, arengule või väärikusele vastutus-, usaldus- või võimusuhte kontekstis.
Füüsilise väärkohtlemise tunnen ära: muljumishaavade, pigistusmuhkude, sinikate, põletushaavade, luumurru jms. järgi.
Väärkoheldud lapse signaalideks võivad olla lapse kurvameelsus , tujukus, üksindus, norutamine, agressiivsus , protest-käitumine, pisi-valed, loidus, väsimus, nutuvalmidus, põhjendamatud vihahood, seletamatud valud, hirmud .
Küsi lapsevanemalt nõu: kas ta on märganud samu ilminguid ? Mida lapsevanem on teinud?
Mida võiks pedagoog lapsevanema arvates teha? Kuidas ühiselt last aidata?
Ka lapse endaga tuleks aeg-ajalt ikka ja jälle nelja silma all rääkida.
Võib juhtuda, et lapse probleemne käitumine kaob, kuid võib juhtuda, et ka sellisest
reageerimisest ei aita ja probleemne käitumine süveneb. Lapse käitumine on muutunud nii
lapsele endale kui ka ümbritsevatele ilmselt häirivaks: püsimatus, agressiivsus, trotslik
käitumine, tähelepanu ja mälu häired, apaatsus, valetamine , hulkurlus jms.
Võrgustikutöö. Vajadus võrgustikutöö järele tekib siis, kui senised sekkumised ei
ole mingitel põhjustel vilja kandnud või on pakutav abi jäänud hiljaks ning probleemide pundar
lapses kasvanud ülejõukäivaks. Sellises olukorras tunnevad last ümbritsevad täiskasvanud
jõuetust.
Probleemse lapse abistamiseks kokkukutsutud võrgustikutöö aitab hajutada muretsevate
täiskasvanute vastutust, väheneb hirm ebaõnnestuda, eksida.
Probleemset last toetava võrgustiku kutsub lasteaia juhataja ettepanekul kokku selleks
ettevalmistuse saanud spetsialist (lastekaitsespetsialist, sotsiaaltöötaja, psühholoog), kui on
läbi käidud eelnevad etapid lapse abistamiseks.

Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku toidu erinevusi
Rinnapiim : rinnapiimas on olemas kõik imikule vajalikud ained, ta on odav, kättesaadav, ei saa valesti valmistada. Rinnapiim on kergesti seeditav . Rinnapiimas on suhteliselt vähe mineraalsooli ja valke – ei koorma neere. Rinnapiim ei põhjusta allergiat. Ei põhjusta kõhulahtisust ega kõhukinnisust. Rinnalaps on tervem ega söö end paksuks. Ilusamad ja paremad hambad – igemed .
Pudelitoit: täiskõhutunne kestab kauem, söögi hulk on hästi teada, rohkem vabadust emale, ema ei pea oma toitu piirama

Laste õigus haridusele , kuidas seda nõuet täidetakse teie kodukohas.

Lapse õigus eakohasele toidule, kuidas seda nõuet täidetakse.

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 130 allalaadimist

Tervisedendus-pediaatria-lastekaitse #10

Tervisedendus-pediaatria-lastekaitse #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

130 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Karmeenlane Õppematerjali autor

Eksami kordamisküsimused ja vastused

haav kannatanu Tervisedendus pediaatria lastekaitse

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta

Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, samas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta Tervis on füüsiline,psüühiline ja sotsiaalne heaolu Tervist mõjutavad tegurid: perekond ja suhted,endast lugupidamine,tööhõive ja lugupidamine tööl,sotsiaal-majanduslik staatus,haridustase,sotsiaalne toetus,usaldus ja turvatunne,keskkond,poliitika,puhkevõimalused 2

Terviseõpetus

doc

Terviseedendus

Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused

Lapse tervise edendamine

doc

Terviseedendus, lapse õigused eksami kordamisküsimused/vastuse d

ennetusvõimalusi - eesmärk: hoida ära 30. Abi ninaverejooksu korral- Pane kannatanu 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis kaariese teke: jälgimine alates 6. elukuust; ettepoole kummargil istumisasendisse. Palu on: füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu., rinnapiimatoit; luti liigne kasutamine; õhtune kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks on seotud aja, asukoha ja vanusega., haiguse magus tee lutipudelist; meevee andmine nuusata. Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 puudumine, on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse lapsele; luti hügieen; ema toit rinnapiimaga minutiks kinni. Juhul, kui verejooks ei lakka, heaolu seisund. toitmisel; rinnapiimatoidu kestvus; fluoriidide toimeta kannatanu arsti juurde. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? andmine väikestes annustes.

Tervise edendus

docx

Vaikelapse esmaabi referaat

Sissejuhatus Selleks, et osata last õnnetuse korral kõige paremini aidata, on lastega töötavatel inimestel kohustuslik läbida esmaabikoolitus. Seda peaksid tegema ka oma lapsest hoolivad vanemad, kui vähegi võimalik on. Esmaabi koolitusi on väga mitmesuguseid, kuid inimesel jääb meelde kõige paremini see, mida ta saab ptaktiliselt läbi proovida, seega peaks esmaabikoolituse programm sisaldama võimalikult suures mahus praktilist läbiproovimist. Lapse seisundit ei tohi kunagi alahinnata, mida väiksema lapsega on tegu, seda minimaalsemalt on arenenud väja tema kompensatoorsed mehhanismid. Laps ise ei oska tihtipeale valu seletada ega seda lokaliseerida. Südameseiskus Kui lapse süda seiskub on tema päästmiseks aega vaid viis minutit. Selle aja jooksul tuleb viivitamatult hakata last elustama, vastasel juhul kahjustuvad ja viimaks ka hävivad ajurakud. Esimest viite minutit kutsutakse sellepärast kliiniliseks surmaks. Kliinilise surma aeg madalatel temperatuuridel (kü

Lapse tervise edendamine

doc

Pediaatria

Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taas

Pediaatria

docx

Traumahaige käsitlus

Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega üleriiete all üle kannat

Esmaabi

odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, - teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea. Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut kõ

Kategoriseerimata