Kuivatatud sojaubadevalgusisaldus võib tõusta kuni 45%ni. Sojavalgu aminohappeline koostis on suhteliselt lähedane loomsetele valkudele. Sojavalk on kergesti seeditav ja sisaldab arvestatavalt nõrkade anaboolsete omadustega hargnenud ahelatega aminohappeid ja aminohapet glutamiini, mis koos võib aidata suurendada jõudu ja võimaldada rohkem lihasenergiat dieedi ajal. Sojaubade kasulikkus • Sojavalk sisaldab kõiki • Sojas on kaltsiumi kaksteist, asendamatuid aminohappeid, fosforit kaheksa ja rauda mida organism ise toota ei suuda. seitse korda rohkem kui nisus • Kuna sojas on palju valku, • Võrreldes lihatoitudega sisaldab ta vähe süsivesikuid, mis sisaldab sojauba teeb soja asendamatuks mineraalaineid kuni neli korda toiduaineks diabeetikutele ja on rohkem tänuväärt ka kaalujälgijatele • Mineraalühenditest paistab • Sojas leiduvad isoflavoonid
täiendamiseks inimestele, kes ei talu kas piimavalke või -suhkruid, inimestele, kes peavad dieeti või on taimetoitlased. Taimetoitlastele on soja eriti tarvilik, sest sojaproteiinid korvavad loomse proteiini. Sojapiima-tooted sobivad ideaalselt inimestele, kellel esineb laktoositalumatus. Sojaubades on kuni 50% väärtuslikku, organismi poolt täielikult omastatavat taimset valku, kuni 26% täielikult kolesteroolivaba taimset rasva ja kuni 24 % energiat andvaid süsivesikuid. Sojas on rohkesti vitamiine, üksi närvisüsteemile väga vajalikku B1 vitamiini on sojas kaks korda rohekm kui näiteks lehmapiimas. Eriti palju on sojas kaaliumi, kaltsiumi, fosforit ja rauda. Soja tarvitamisel kestab täiskõhutunne kauem ning ühtlasi tekitab soja sokolaadile sarnaselt rahuldus- ja heaolutunde. Väga tuntuks on läänemaailmas saanud tofu ehk sojajuust. Sojast valmistatud kalgendatud juustutaolist massi tarbitakse Hiinas juba 2000 aastat, Jaapanis mõned sajandid vähem.
Piimasuhkrul on tähtis osa peaaju kujunemisel. Soja valk On leitud, et soja on sarnase ja mõnes vallas parem kui mõni teine kvaliteetne valk. Loomade peal testituna on leidnud kinnitust, et soja valk tõstab söögiisu. Soja on kõige valgurikkam teravili ning sojavalk on inimorganismile kõige paremini omastatav. Oma struktuurilt on sojavalk sarnane loomse valguga, kuid ta ei sisalda kolesterooli. Soja on ühtlasi ainus valk, mis lahustub vees. Suurele valgusisaldusele vaatamata on sojas vähe süsivesikuid, seega on soja asendamatu toiduaine diabeetikutele. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad.
Kuni 90% sojavalgust on vees lahustuv ja organism omastab teda kergesti selle poolest erineb sojavalk teiste tera- ja kaunviljade valkudest. Sojauba on ka üks suuremaid taimse õli allikaid. Sojaõli on üks odavamaid, kusjuures see on vaid valgurikka toiduaine ja sööda kõrvalprodukt. Erinevate sortide õlisisaldus on 14-24%. Sojaubades leiduv väärtuslik õli on kõrge bioloogilise aktiivsusega, millest inimene omastab kuni 98%. sojatoodete rasvasisaldus on jaotunud tervislikult: sojas on vähe küllastunud rasvhappeid ja rohkelt küllastumata rasvhappeid (85%). Looduslikult heas vahekorras olevad Omega-3 ja Omega-6 rasvhapped tugevdavad organismi vastupanuvõimet ning aitavad vältida kõrget vererõhku ja veresoonte lupjumist. Nagu kõik muud oad, sisaldavad sojaoadki palju kiudaineid (5-9%), mis soodustavad seedimist ning selle bioloogiliselt aktiivsed ühendid omavad ravitoimet. Sojas sisalduvad bioloogiliselt aktiivsed ained võivad blokeerida
- pruun sokolaad Flavonoonid (hesperidiin, neohesperidiin, - oranz Tsitrulised nt naringiin) greip, apelsin, sidrun Leukoantotsüanidiinid Flavanonoolid (http://www.tervislikettevotlus.ee/Flavonoi sojas, ristikus d-Complex) TEISED AINED Kvertsetiin - punane Leidub punases sibulas, kirsis, tatras, õunas viinamarjas, pohlad
Inimorganismi toitainete vajadus Koostanud: Kerli Lek, 011K 2010 Sisu ülevaade: Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Milliseid toitaineid inimene vajab? Kus leidub erinevaid toitaineid? Milleks organism kasutab erinevaid toitaineid? Mis juhtub kui organism saab üht toitainet liiga vähe või palju? Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Toitained on toiduaine koostisosad, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained jaotatakse: · Makrotoitained mida vajame päevas kümnetes või sadades grammides (süsivesikud, rasvad valgud ja vesi) ja on vajalikud energia tootmiseks ning kasvuks. · Mikrotoitained mida vajame päevas milli- või mikrogrammides (vitamiinid ja mineraalained) ja on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses,...
ennetamaks teatud haigusi. · Suuremahulised uuringud on näidanud, et suremus südamehaigustesse oli 30% madalam taimetoitlastste meeste ja 20% madalam taimetoitlast naiste seas, võrreldes mitte-taimetoitlastega. · Ained, millest taimetoitlased jäävad ilma kala-, piima-, ja lihatooteid mitte tarbides, saavad nad õige ja läbimõeldud toitumise korral taimsetest toitudest. · Valke ja aminohappeid leidub juur- ja puuviljades, tervailjas, pähklites, sojas, munades ja piimatoodetes. · Taimetoidus on võrreldes segatoiduga vähem küllastunud rasvhappeid, kolesterooli. · Taimetoit pakub rohkem süsivesikuid, kiudaineid, magneesiumit, kaaliumit, foolhappeid ja antioksüdante (vitamiin C ja E). · Paljud taimetoiduga seonduvad toitumishäired on põhjustatud alatoitumisest, ebakorrapärasest või ühekülgsest toitumisest, mitte lihast ja lihatoodetest loobumisest. Ka kõigesööjad peavad oma toitumist
kulutatakse.(1) Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega.(1) Vesi Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub
peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi osalevad paljude ühendite transpordis annavad toiduenergiat Valgud koosnevad aminohapetest. Loomsed valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimsed valgud, aga kahjuks on loomsete valkude allikad tihti liiga rasvarikkad. Hea koostisega on sojas, riisis, pähklites, rukkis ja seemnetes leiduvad valgud. Valkudega on soovitatav katta 10-15% päevast toiduenergiast. Inimene, kelle energiavajadus on ~2000 kcal, peaks päevas tarbima umbe 75g valke. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik organismile, sest see koormab neerusid ja maksa. Samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest energiast. Lipiidid Organismis täidetavad funktsioonid:
Alkoholipoliitika eesmärk on vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju. Eesmärk pärineb 2014. aastal ilmunud alkoholipoliitika "Rohelisest raamatust", kus on välja toodud kõnekas fakt, et Eestis tarbiti 2012. aastal 10,3 liitrit absoluutset alkoholi aastas täiskasvanud inimese kohta ja sellega kuulus Eesti Euroopas enim alkoholi tarbivate riikide hulka. Alkoholi tarbimisest põhjustatud majanduslik kahju aga oli arvutuste kohaselt 1,6-2,5% SKP-st. WHO andmetel on ühiskonnas majanduslik kasu ja kahju tasakaalus, kui alkoholi tarvitamine on maksimaalselt 6 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanu kohta. 2017. aastaks oli küll alkoholi tarbimine vähenenud 8,6 liitrini inimese kohta, mis paraku aga hoolimata karmist alkoholipoliitikast, või siis pigem tänu karmile alkoholipoliitikale oli teinud võrreldes 2016. aastaga 0,7% tõusu. 14. septembril 2015 Tervise-ja tööministri ameti...
Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimsed valgud. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega. Valkudel on organismis mitmeid funktsioone: · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, · peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, · osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, · osalevad paljude ühendite transpordis, · annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal.
Iraagi sõda Martiina Põder Iraak Iraagi sõjaks nimetatakse Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede sissetungi Iraaki 2003. aastal. Sõda kestis ligi 7 aastat – 2010. aastani. Sõja peamine eesmärk oli kukutada sealse presidendi Saddam Husseini valitsus. Eesmärgiks oli ka massihävitusrelvade otsimine ja nende hävitamine. USA oli selle sõja algataja. Tema põhiliitlasteks kujunesidki Suurbritannia ja Austraalia. Põhjuseid, miks Husseini valitsust taheti kukutada, on mitmeid. Näiteks peeti Husseini autokraatlikuks hirmuvalitsejaks. Tema poliitikat põlati, sest ta keelas paljude islami usukommete täitmise. Ta kohtles julmalt neid, kes ei pooldanud tema poliitikat. Sündmuseid, mis olid põhjuseks Iraagi sõjale, on samuti palju. Põhilisemad neist toimusid kuni 13 aasta jooksul enne sõja algust. 1990. aasta 2. augustil tungisid Iraagi väed Kuveiti ja vallutasid selle ning kuulutasid oma ...
sulamistemp. ga. · Rasvad, millel on madal sulamistemperatuur. Omastatakse organismi poolt paremini ja täielikumalt. · Rasvad ei lahustu vees(on veest kergemad), lahustuvad aga hästi bensiinis, eetris, tärpetinis. · Rasvad on vitamiinide A, D ja E ( ka aroaatselt lenduvate ainete) headeks lahustajateks. · Rasvu leidub suurel hulgal õlitaimede (päevalill, lina, kanep, sinep jt) seemnetes, pähklites ja sojas. · Loomsetes toiduainetes on enam tasvu piimas, rasvase loomade lihas, mõned kalad(lõhilaste, tuurlaste, karplaste) ning mereloomade (vaalad, delfiinid) lihas. Vitamiinid · Vitamiinid on erilised orgaanilised ained, milleta ükski elav organism ei saa eksisteerida. · Vitamiinide puudus organismis põhjustab mitmesuguseid haigestumisi. · Vitamiinide tähtsamaks omaduseks on nende lahustuvus vees või rasvas. · Vees lahustuvad vitamiinid on: B1, B2, C, PP
Referaat Raviturism Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Meditsiiniturismi sünd ja areng................................................................................................4 2.Põhjused...................................................................................................................................4 3.Peamised sihtkohad ja trendid..................................................................................................5 3.1 India.......................................................................................
Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega. Valkudel on organismis mitmeid funktsioone: · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
artikkel GM toidu mõjust tervisele. Nad tutvustasid eksperementaalseid tulemusi ja väitsid, et rottide toitmine GM kartuliga kahjustas katseloomade magu ja kutsus esile rakkude vohamise seedetrakti sisepinnal. Sellest võib järjeldada intensiivse GM toidu söömise võimalikku kahjulikku mõju. Firma Pioneer katsetas GM kultuuride loomise algusaastatel GM soja, millele oli lisatud parapähkli geen. See geen suurendas asendamatu aminohappe metioniini sisaldust sojas ning pidi parandama sojajahu toiteväärtust. Pioneeri poolt finantseeritud teadusuuringud Nebraska ülikoolis näitasid, et lisatud geen võib seni vaid pähklite vastu allergilistel inimestel tekitada allergiat ka pähkli geene kandva sojajahu tarbimisel. 2005. aastal avaldas Itaalia uurimisrühm Manuela Malatesta huvitavad tulemused. Rühm tõestas, et transgeense soja tarbimine põhjustab hiirtel maksarakkude tuumades muutusi, mis võisid tekkida täiskasvanud loomadel väga
Võru Kesklinna Gümnaasium Julius Kuperjanov referaat Koostaja: Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus Julius Kuperjanovi sünnipaik ja kooliaastad Julius Kuperjanovi sündis Venemaal, Pihkva kupermangus, Novorzevi linna lähedal asunud väikeses Ljohhova külas. Kuperjanovi vanaisa, olles sattunud teravasse vastuollu Räpina mõisnikuga, oli omal ajal Eestist sinna rännanud. Seal päris Kuperjanovi isa Daniel oma isalt väikese, kuid eestlaste visadusega loodud üsna korras talukoha, kus 1. oktoobril 1894. a. nägi vanemate teise pojana esmakordselt ilmavalgust poeg Julius. 1904. aastal müüb Daniel Kuperjanov oma talu ära, et kodumaale siirduda ja seal oma lastele emakeelset haridust anda. Ta ostab Tartumaal, VanaKuuste vallas ära Lalli...
vitamiine. Loomsed rasvad sisaldavad palju küllastunud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolestoroolitaset. Seda leidub võis, searasvas, margariinis, juustus, täispiimas ja muudes ainetes, mis sisaldavad eelnimetatuid. Ka koogid, küpsised ja muud pagaritooted sisaldavad küllastunud rasva. Küllastunud rasv tekitab südamehaiguse riski. Küllastunud rasv leidub taimsetes allikates peamiselt ja see on hea alternatiiv küllastunud rasvale. Seda leidub seesamis, päevalilles, sojas, oliivides ja mujal. Üle 60% rasvadest toidus on varjatud rasvad, mida silmaga ei ole näha. Neid leidub palju vorstis, juustus, munas ja kondiitritoodetes. Kui me ei saa rasvas leiduvaid rasvhappeid kätte, siis kaasneb sellega organismi energiadefitsiit. Ent selle ületarbimine toob ohud, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, suhkrutõbi, ja mitmed vähid. Küllastunud rasvade hulgas on lipiidid, mis annavad
1990. aastate alguses oli loomasööda osakaal maailma kogutoodangust ligi 74 %. Vanasti oligi kaer tähtis peamiselt hobuste söödataimena. Kaerast saab ka põhku, silo, aganaid ja haljassööta. Kaera kasulikud omadused Kaer vähendab LDL-kolesterooli ehk nn "halva" kolesterooli taset inimese kehas, mis põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Samuti on kaeras leiduvad proteiinid on sama head kui need, mida leidub sojas, sest neis on palju erinevaid aminohappeid. Kaer vähendab ka südamehaigustesse haigestumise riski. Terade toiteväärtus ja biokeemiline koostis Toitained Väärtus Toitaine Ühik 100 g kohta Vesi 8,22 g Kalorsus 389,0 kcal
energia allikad. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega. Valkudel on organismis mitmeid funktsioone: · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
