1.Tervise
definitsioon ja tervise olulisemad tegurid.
*Tervis
on inimese või rühma
suutelisus saavutada oma eesmärke ja
rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse
korral muuta
*Tervis
on füüsiline, pshüühiline ja sotsiaalne heaolu.
*Tervis
on seotud aja, asukoha ja vanusega.
*Tervis
on haiguse puudumine.
MÕJURID
- ELUSTIIL, KESKKOND, PÄRILIKKUS, TERVISHOID, HARIDUS , SOTSIAALNE TURVALISUS, PEAVARI, STABIILNE ÖKOSÜSTEEM
2.Tervisedenduse
eesmärgid.
* Protsessi eesmärk on suurendada inimeste oskusi ja võimet
tegutseda, samuti võimestada gruppe ja paikkondi kollektiivseks
tegutsemiseks suurendamaks kontrolli tervisemõjurite üle.
*Tervisedendusliku
tegevuse eesmärk on väärtustada ja tugevdada tervist.
3.
Tervisekasvatuse sisu lasteaias.
*on
sihiteadlik tegevus terviseteabe levitamisel, et kujundada ja
soodustada käitumismuutusi vastavalt seatud eesmärkidele.
*ülitähtis
on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne keskkond kus laps kasvab ja
areneb.
4.Peamised
terviseprobleemid Eestis.
*
suremus ,
haigestumine, tervisekäitumine ja juurdepääs tervishoiuteenustele
varieerub erinevate sotsiaalsete gruppide vahel.
*madalama
haridustaseme ja sissetulekuga ning töötutel on oluliselt rohkem
terviseprobleeme, nad kasutavad vähem tervisehoiuteenuseid kui
kõrgema haridustaseme, sissetulekuga ja tööga hõivatud inimesed
*suured
erinevused ilmnevad meeste ja naiste
tervises , eestlaste ja venelaste
tervises ning linna-ja maaelanike tervises.
5.
Iseloomustage tervet inimest
on
iseloomulik globaalne
orientatsioon , mis väljendub ta kindludtundes,
et:
sisemised ja välised muutused ta elu jooksul on ootuspärased
ressursid nende muutustega hakkama saamiseks on olemas
nende muutustega hakkamasaamine väärib investeeringuid ja pühendumist
6. Alkohol kui riskifaktor elanike tervisele
Alkoholil
on inimese tervist kahjustav otsene toime. Püsiva tarbimise
tagajärjel areneb tolerantsus ning psüühiline ja kehaline ehk
füüsiline sõltuvus alkoholist.
pidev
joomine tõstab ärevuse taset stress - situatsioonides , soodustades
sõltuvuse kujunemist. Suurtes annustes alkoholi tarbimisega
kaasnevad südameveresoonkonna funktsiooni häired ja haigestumine.
tekib südamelihase nõrkus ( võib tekkida äkksurm ). Alkohoolsete
jookide liigtarbimine põhjustab psüühikahäireid ( skisofreenia ).
Alkoholijoove tõstab oluliselt depressioonis inimeste
suitsiidiriski.
7. Riskitegurid raseduse ajal.
*alkohol
põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml
kanget alkoholi päevas
’kujuneb
loote alkoholikahjustuse sündroom ( FAS ): kasvupeetus ,
psühhomotoorsed häired ja välised stigmad ( kõrvalekalle9
*kasvupeetus
kestab kogu lapseea, pea ümbermõõt on normaalsest väiksem
8.Vastsündinu
hindamine Apgari näitaja alusel
- tehakse esimese ja viienda eluminuti lõpul pane siia veel see teine tabel ka, ma unus-
- hindega 1-3 1,4% vastsündinuist tasin selle ära
- hindega 4-5 2,1%
- hindega 6-7 22.8%
- hindega 8-10 73,1%
isa
kuulub ” vastuvõtukomiteesse”!
9.Terve
vastsündinu iseloomustus
- emotsionaalne
- aktiivsete liigutustega
- jõulise nutuga
- veidi suurenenud lihaspinge jalgades
- toetub hästi jalgadele
- teeb astumisliigutusi
- kõhuli lamade tõstab korraka pead
- jõuline imemis- ja haaramisrefleks
- ta kuuleb, näeb ning naudib Sinu puudutusi!
10. Rinnapiima olulisus imikule
- rinnapiimas on olemas kõik imikule vajalikud ained, ta on odav, kättesaadav, ei valesti valmistada
- rinnapiim on kergesti seeditav
- rinnapiimas suhteliselt vähe mineraalsooli ja valke- ei koorma neere
- rinnapiim ei põjusta allergiat
- pole kõhulahtisust ega kõhukinnisust
- rinnalaps on tervem
- rinnalaps ei söö end paksuks
- ilusamad ja paremad hambad- igemed
11.
Hingamiselundite iseloomustus
ninaõõs
ja selle kõrvalurked- ( puhastab, soojendab ja niisutab õhku )
neel -(hingamisteed ristuvad neelus seedekanaliga )
kõri
-(moodustunud mitmest kõhrest, mida katab limaskest )
hingetoru – ( veniv , elastne torujas elund , mis algab kõrist ja hargneb
allosas bronhideks )
bronhid -(kulgevad
koos kopsuarteritega ja veenidega kopsuvärati kaudu kopsudesse)
Neelu kaudu toimub ülemiste hingamisteede ja seedekanali algosa
kooskõlastatud tegevus
12.
Olulisemad hingamisteede infektsioonid
põhiliselt
viiruste poolt tekitatud
- nohu ( nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli samaaegselt neelupõletikuga )
- ninaneelupõletik ( äge ja väga nakkav viirushaigus,iseloomulik ninakinnisus,vesisus, valulik neel , väike palavik )
- kurgumandlite põletik (Punetav neel,tonsillid tursunud,katud tonsillidel, neelamine valulik,palavik,halb enesetunne,vahel lõhnab hingeõhk mäda järele)
- keskkõrvapõletik (kuulmekile põletikulised muutused ja eritis kõrvast )
- põskkoopapõletik (nohu,palavik,rö- pildiga kinnitatud põletik vähemalt ühes urkes)
- kõripõletil= larüngiit (öösel ärkab laps hädise nutuga, kumeda köhaga,palavikku ei ole,sissehingamine raskendatud )
- bronhiit (muutused laialiulatuslikud ja ulatuvad kuni kopsudeni, lapsel palavik,puristab lima ja sülge,viriseb,unetu )
- alveoliit (protsess on kopsude perifeerses osas, alveoolide tasandil, suureneb limasekretsioon,mille tagajärjel hingamisteed ummistuvad,lapse üldseisund on raske9
- läkaköha (nakkab piisknakkuse teel,jaguneb nelja perioodi)
- kopsupõletik (kopsukoe põletikuline seisund)
- kopsukelmepõletik (kopsupõletik haarab kopsukoe ja areneb kopsukelmele või kekseinale, valulik sissehingamine )
- köha ( ei ole haigus, on sümptom)
13.Kirjeldage
läkaköha staadiume
Nimetatakse
100 päeva köhaks
katarraalne periood ( 2 nädalat ), ninaneelust eritub lima
lisandub hooköha, lõpeb oksendamisega
lisandub repriis ( kimedakõlaline sissehingamisraskus- kõri spasmi tõttu )
paranemisperiood
Kestvus
3.5 kuud
14.Koolieeliku
nohu, kuidas vältida teiste laste nakatumist rühmas
- nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli samaaegselt ninaneelupõletikuga.
- nohune laps lasteaiarühmas, kus ruumid väikesed ja palju lapsi koos, nakatab kergesti oma kaaslased, seega ei tohiks last enne lasteaeda saata kui nohu ravitud
(nohune
laps pühib nina, ta ei lähe kohe käsi pesema , aga ta kasutab samu
mänguasju)
- lapsed ei tohiks kasutada teiste joogitopse
- salvrätik pärast kasutamist ära visata ja käed pesta
- käsi peab pesema tihti ja korralikult
- käsi ei tohi kuivatada teiste rätikutesse
15.Vaktsineerimise
eesmärk
- saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguste vastu ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu
- immuniseerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist
- vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguiste levikut
16.Passiivne
ja aktiivne immuunsus
Passiivne
immuunsus:
- organismi viiakse või satuvad valmis antikehad , organismi enda immuunsüsteem neid ei tooda
- passiivne immuniseerimine on ajutise iseloomuga
- jaotatakase:
Loomulik passiivne immuunsus – antikehad emalt lootele raseduse ajal transplatsentaarselt või immuunglobuliinid , mida vastsündinu saab rinnapiimaga
Passiivselt
ülekantud antikehad pakuvad kaitset infektsioonide vastu ca 3-6 kuud
Aktiivne
immuunsus:
- immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisseviidud antigeeni suhtes
- immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul
- tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis
- Jaotatakse:
Loomukik aktiivne immuunsus –
immuunvastu
tekib ja antikehad ilmuvad nakkuahaiguse läbipõdemise tulemusena
või infitseerimisel haigustekitajaga, ilma et kliinilist haiguspilti
välja kujuneks
Kunstlik aktiivne immuunsus –
immuunsus
tekib ja antikehad ilmuvad sihipärase tegevuse- vaktsineerimise ehk
kaitsepookimise tulemusena
Selle
käigus viiakse organismi vaktsiini või anatoksiini, mis on olemuselt antigeen ja kutsub esile apetsiifiliste antikehade tekke
17.
Miks väikelaps haigestub sagedamini?
Lapse
organism on nõrgem:
- pulmonaalpuud ( alveoolid, bronhid ja bronhioolid ) ummistab kergesti lima
- häirub organismi ventilatsioon
- vähenegi põletik suurendab limaeritust, halvendab ventilatsiooni, nõrgendab ripsepiteeli funktsiooni ja soodustab infektsiooni teket
- enamus emalt saadus kaitsekehadest kaovad esimese elipoolaasta jooksul
18.Ülevaade
lööbelistest haigustest
- LEETRID : nakkavaim, haigestuda võivad 99% kontaktsetest, levib piisknakkusena hingamisteede limaskestadelt, haigus algab 10 päeval pärast nakatumist nohu ja köhaga,kõrge palavik, 3-5 päeva pärast algab lööbeperiood- kõrvade taha ilmuvad helepunased laigud, mis tumenevad, levivad näole ja kehale hõõguvpunasteks laukudeks
- SARLAKID: lööbelistest nakkustest ainus bakteriaalne infektsioon , tüüpiline sarlaki haige on koolilaps . Porgandivärvi meenutav õrn lööve algab näolt, kaelalt ja rindkerelt, levib jäsemetele, vahel kogu kehale. Lööve koosneb peentest täppidest, tekib tonsilliit, tumepunased nahavoldid ja valge suu- nina kolmnurk
- PUNETISED : nakatumine hingamisteede kaudu, algab palaviku ja kurguvaluga. Näole, seejärel kiirelt kaelale, kehale ja jäsemetele ilmub õrn lööve. Iseloomulik on lümfisõlmede turse kõrva taga ja kuklas. Noortel naistel lisanduvad liigesevaegused
- TUULERÕUGED: tekitajaks herpeseviirus, , nakkus levib hingamisteede kaudu või villide sisuga väga kergesti. Vastuvõtlikumad on 5-9 aastased. Lööbele võib eelneda väike palavik, lööve läbib kõik staadiumid:- maakul, paapul , vill, mädakoorik, koorik ja lõpuks arm
19.Sagedasemad
nakkushaigused lapseeas ( ma ei tea kas need on kõik õiged)
- ninaneelupõletik ( äge ja väga nakkav viirushaigus )
- lööbelised haigused ( leetrid, sarlakid, punetised, tuulerõuged )
- läkaköha (levib piisknakkuse teel )
- konjunktiviit (mädaprotsessi ilmnedes vajalikud silmatilgad )
- gripp ( äge viiirushaigus)
- rotavirus (esimestel haiguspäevadel lisandub vesine roe, algus kõrge palaviku ja oksendamisega )
- mumps (levib piisknakkuse teel )
- B- hepatiit (nõela vahendusel, vereülekande, sünnituse, seksuaalkontakti käigus )
- Hepatiit (= kollatõbi,maksapõletik )
- Meningiit (ajukelmepõletik, tugev peavalu, rahutus ,hüperventilatsioon,kestvad krambid ,teadvuse häirumine )
20.
Tervisliku toitumise üldised alused
- kõik elusolendid toituvad, see on elu alalhoiu tingimus
- toitumine on toidu ja joogiga saadud ainete amastamine organismis
- meie söömavajadus algab näljatundest= söögiisust
- toitumistavad on kujunenud aastatuhandete vältel, neil on rahvuslik omapära
21. Isutus ja gaasivalud väikelastel
ISUTUS:
- söödud toidukogusest olulisem on see, et lapse enesetunne on hea ja tema kaal ning kasv edenevad
- võib olla mitmete toitumisvigade tagajärg: söögiisu vähendavad magusad joogid ( ka palju mahla ), maiustamine kommide ja küpsistega, liigne piima joomine
- söögist keeldumine - soov võita lähikondlaste tähelepanu. Mitte sundida ega häält tõsta!
SOOVITUSED:
- janu kustutamiseks on parim puhas vesi
- last ei tohi sundida taldrikut tühjaks sööma ( mitte premeerida ega karistada 9
- värskes õhus viibimine suurendab söögiisu
GAASIVALUD:
Gaasivalud
algavad 3-4 elunädalast ja võivad kesta kuni neljanda elukuuni.
gaasid kogunevad soolde, tekib kõhupuhitus, mis on imikule väga
valulik. Esimestel elukuudel on laps väheaktiivne ning kõhulihased
ei ole tugevad, et suudaksid gaase korralikult välja suruda, sest
sisemine päraku sulgurlihas on sageli tugevalt suletud.
SOOVITUSED:
- kõhtu tasakesi silitada kellaosuti liikumise suunas või panna laps kõhuli
- lapse jalgade kerge surumine vastu kõhtu
- lapse võtmine kõhuli enda rinnale . Nahakontakt ja soojus rahustavad last ja nutt vaibub
22.Kõhulahtisuse
põhjused ja ennetamise võimalused
Kõhulahtisust
tekitab toiduallergia: Lehmapiimaallergiat 2-3% imikutest
- organismi ülitundlikus mõne toiduaine või toidu koostises oleva lisaaine suhtes.
Selgitada
toiduaine ja haigusnähud, avaldumise aeg, jms.
Laktoosi
talumatus
- imendumata laktoos tekitab kõhulahtisust
- pea meeles- laktoosirikkamad on rõõsk piim, rõõsk koor ning koore- ja piimajäätis
- kasutada hapendatud piimatooteid : keefir , jogurt , kohupiim ja juust. Hapendatud piimatoodetes on kasulikud piimheppebakterid lõhustatun piimasuhkru juba glükoosiks ja galaktoosisks
TSÖLIAAKIA
- kujuneb nisu, rukki, odra või kaera tarbimiel neis leiduva gluteeni tõttu
- kajustub peensoole epiteel , mille tagajärjel häirub toitainete imendumine , organismis nende ainete vaegus
- haiguanähtudeks krooniline kõhulahtisus, ja kõhnumine, väljaheide puuderjas ja koguseliselt suur
- ravia rakendatakse gluteenivaba dieeti kui diagnoos on kinnitunud peensoole limaskesta uuringuga
23.
Kõhukinnisusega laps
- roe on kõva ja väljub väikestes kogustes , roojamine toimub harvemini ja põhjustab vaevusi
PÕHJUSED:
- laps saab koguseliselt vähe ja ühekülgset toitu, vähe vedelikku
- pealesurutud potitreening
- psüühilied pinged ja hingelised üleelamised
- haigused
MIDA
TEHA?
- lapsel peavad olema kindlad söögikorrad, mitmekesine ja kiudaineid sisaldav toit
- laps peab päeva jooksul piisavalt jooma
- roojamasse muudavad pehmemaks ploomid ja nendest valmistatud toidud ja tooted. Lahtistavat toimet omavad ka rabarber , õun, punapeet
- pudrule või köögiviljapüreele võib lisada 1 tl võid või toiduõli. Toidurasv muudab rooja pehmemaks
- lapse menüüs võiks olla võimalikult väha peenleiba, saia, kondiitritooteid. Ei soovitata anda muna, mustikaid, maksa, kakaod , sokolaadi
- potitreening olgu sõbralik ja rahulik
- võimlemine, ujumine , kõhu masseerimine
24.
Kõhulahtisusega laps – tekkepõjused ja kulg
- lastel erinevate haiguste puhul sümptom, enamasti infektsiooni poolt põjustatud seisund
- tekitajaks sagedamini viirused - rota-, adeno-, astroviirus jt.
- ägeda kõhulahtisuse korral on oluline osa vedeliku tasakaalu taastamisel ja säilitamisel
ROTAVIIRUS
- esineb epideemiatena talve- ja kevadkuudel
- sagedamini 6- 24 kuu vanustel lastel
- algus kõrge palaviku ja oksendamisega
- esimestel haiguspäevadel lisandub veisine roe
- suure vedelikukao tõttu dehüdratsiooni oht
25.
Tervisliku toitumise põhiseisukohad
- toiduga seotud infiga arvestamine on vajalik oma tervise säästmiseks ja hoidmiseks
- tasakaalustatud segatoit rahuldab füsioloogiliselt normaalse ja terve inimese kõik vajadused
- inimkonna evolutsiooni vältel läbiproovitud ja kasutusele jäänud toiduained on meile sobivaimad
- tervislik, ratsionaalne toitumine on oluline abinõu haiguste ennetamiseks
26.
Toidu lisaained
Liigitatakse
selle järele, kuidas need lisaained on saadud:
- eraldatud taimse või loomse päritoluga toorainest- agar -agar ( E406) merevetikatest, õunhape (E2969) õuntest
- loodusidentsed lisaained- looduslike ühendite täiendaval keemilisel töötlemisel: antioksüdant askorbiinhape ( E300)
- ained, millel puudub looduses analoog - antioksüdant butüülhüdroksüanisool ( E320), kasutatakse margariinides, piima- ja koorepulbrites
27.
Mida tähendab kehamassiindeks?
Kehamassiiindeks
( KMI ) näitab inimese kaalu ja kasvu vahekorda ( kaal kilogrammides
jagatuna kasvu ruuduga meetrites ). KMI abil on võimalik kindlaks
määrata, kas te olete ülekaaluline ja kui olete, siis kui palju.
- alla 18,5 - alakaal
- 18,8 – 15 - normaalkaal
- 25-27 - kerge ülekaal
- 28- 29 – mõõdukas ülekaal
28. Toitained ja toiduained
- TOIDUAINE= taimse või loomse või mineraalse päritoluga saadused või, mida tarvitatakse toiduks ja suudetakse seedida
1.enamik
toiduaineid on looduslikud- taimsed või loomsed
2.süüa
võib neid toorelt või töödeldult
3.esmavajalike
toiduainete kogus ja vahekord menüüs oleneb vanusest , soost ja
üldisest energiakulust
- TOITAINED= toiduainete koostisosad, millised seeduvad seedekulgas ja imenduvad
valgud
süsivesikud
lipiidid
vesi
mineraalained
vitamiinid
mikroelemendid
TOITAINETE
JAGUNEMINE
asendamatud:
organism
peab neid saama valmis kujul toidust
asendatavad :
organism
on võimeline neid ise sünteesima, kuid saab seda teha vaid vajalike
lähteainete olemasolu korral
29. Kiudained ja nende tähtsus
Kiudaineid
saame teraviljatooteid, aedvilju , marju, puuvilju ja seenu süües.
Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljades: rukkis , kaeras, odras,
tatras, nisus ja maisis.
Mida
vähem on teravilju töödeldud, seda rohkem leidub seal mineraal - ja
kiudaineid
- kaalukontroll
- kõhukinnisuse- ja lahtisuse reguleerimine
- hemoroidide profülaktika
- pimesoolepõletiku riski vähendamine
- käärsoole vähiriski vähendamine’vere lipiididesisalduse reguleerimine
30.
Valkude funktsioon organismis
- bioregulaarne ( insuliin )
- ehituslik- küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen , kromosoomide koostisosad
- energeetiline funktsioon- 1g täielikul lõhustumisel vabaneb 4kcal energiat ’transpordifunktsioon- hemoglobiin kindlustab hapniku ja süsihappegaasi transporti
- kaitsefunktsioon- võõrorgaanika vastased kaitsekehad, hüübimisfaktorid
- geeniregulatoorne funktsioon
31. Rasvad ja süsivesikud – põhilised energia allikad
RASVAD
- organismi tähtsaim energiavaru- 1g lipiidide täielikul lõhustumisel vabaneb 9,3 kcal energiat .
- rasvkoest vabanevaid rasvhappeid kasytab energiaallikana eriti lahaskude
- toidurasvast valdav osa on triglütseriidid, milles glütseroolituumaga esterdunud 3 rasvhapet
SÜSIVESIKUD
1. disahhariidid - sahharoos , maltoos , laktoos
Magususelt:
fruktoos, sahharoos, glükoos
Toidus
on peamiseks süsivesikuks tärklis, mis seedekulgas hüdrolüseerub,
moodudtades glükoosi
Tärkliserikkad
on kartuli mugulad ja teraviljade terised.
ÜLESANDED
- energeetiline- 1g lõhustumine= 4 kcal
- glükogeen kui varuaine ( maks, lihased)
- kaitsefunktsioon- antikehade, hüübimisfaktorite koosseisus
- kuuluvad hormoonide koosseisu
- toitelinefunktsioon ( laktoos )
32.
Nõuded laste toidule
- värske ja naturaalne
- soolasisalduse tõttu ei sobi konservid, vorst , juust, kartulikrõpsud, ketsup
- toitu keedame, hautame või grillime
- maitsestamiseks maitsetaimed ’piisav ja mitmekesine
- TOITAINED TÖÖDELDAKSE ORGANISMILE SOBIVAIK KOMPONENTIDEKS, MILLE JÄREL TOIMUB IMENDUMINE
33.Toidupüramiid-
laste tervisliku toidu alus
Toidupüramiid
näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja
tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid ,
mida organism vajab. Põramiidi alumises osas on need toidud, mis
peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning ülespoole,
seda vähem tuleb neid süüa.
ESIMENE
KORRUS
teraviljasaadued
ja kartul
TEINE
KORRUS
puu-
ja köögiviljad ning marjad
KOLMAS
KORRUS
piim
ja piimatooted ning toidugrupp liha- kala- kana - muna
NELJAS
KORRUS
lisatavad
toidurasvad, pähklid ja seemned
VIIES
KORRUS – püramiidi tipp
suhkur, mesi , moos, maiustused , ning magusad karastus- ja mahlajoogid
34.Õigete
toitumisharjumuste kujundamine lapseaeas
SOOVITUSED
- regulaarne toitumine: teatud kindlatel kellaaegadel
- 5-6 toidukorda päevas ehk iga 3-4 tunni tagant
- lapse toiduportsjon on ¼ või 1/3 täiskasvanu toiduportsjonist
- kõige paremini kohaneb laps uute maitsetega teisel eluaastal , kõik on uus ja põnev
- süüa ainult toidulaua ääres õpetades varakult lapsele lauakombeid. Eriti hästi õnnestub see just 3-4 eluaastal kui matkimistarve on suurim. Siis on hea õpetada enne sööki käsi pesema ja pärast sööki suud pühkima
- vanemad peavad näitama eeskuju tervislikul toitumisel ja kaasama lapsi toiduainete valimisse poes ja ja toidu valmistamisse kodus
- lapsi ei tohi seoses söögigs hirmutada, söök ei ole karistus ega premeerimisvahend
35.
Kuidas vältida eelkoolieas laste ülekaalulisust?
- võib alguse saada juba eelkoolieas
- põhjuseks maiustused, magusad joogid, ka liigne rasvarikas toit
- väike kehaline koormus
Alustada
regulaarset toitumisest ja kehalise aktiivsuse suurendamisest
- lasteaias, koolis ja kodus tuleb liikumist soodustada
- tuleb valida lapsele meeldiv liikumisviis, näiteks müramine, ronimine või jooksmine väikelapsele, suuremale pallimängud, võistlusspordialad, kõndimine vms.
- laps liigub meelsasti, kui selleks on sobiv aeg ja keskkond
- lasteaeda ja kooli jalgsi käimine on kasulik
Ainus
õige viis normaalse kehakaalu säilitamiseks ja saavutamiseks
lapseeas on tervislik tasakaalustatud toitumine ja piisav kehakine
aktiivsus
Kõik kommentaarid