Õiguse alused. Eksami kordamisküsimuste vastused. (0)

Q: Keskkonda but so what?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse alused. Eksami kordamisküsimuste vastused.

Õigus - Õiguse alused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Keskkonda but so what?

1. Riigi tunnused ( Õigusõpetus , lk. 11-14)

Avalik võim

Seadusandlik

Täidesaatev

Kohtuvõim

Territoorium

Riigipiiriga piiratud maismaa

Territoriaal- ja siseveed

Õhuruum nende kohal

Maapõu nende all

Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid

Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all

Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes

Rahvas

Kodanikud

Kodakondsuseta isikud
Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee , politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.
Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõltudes riigivalitsemise vormist , poliitilisest režiimist, ühiskonna poliitilisest strurktuurist, ajaloolisest arengust jms)

Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat struktuursete elementide (riigiorganite) abil ja kohaliku omavalitsuse asutused
Antidemokraatlikud poliitilised režiimid kasutavad avaliku võmu teostamiseks sageli ka mitmesuguseid mitteriiklikke sunniorganisatsioone

Riigivõimu suveräänsus – riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ( iseseisvus ) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatus)
Faktiline suveräänsus – riigi suveräänsusel on relatiivne iseloom; enamik riike seotud paljude teiste riikidega, kuuludes mitmetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, liitudesse ja paktidesse, kes määravad tema suveräänsuse tegutsemise piirid.
Formaalne suveräänsus – riik vahtiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet
Piiratud suveräänsus – võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (nt mingisse liitu või föderatsiooni astumisel)
Suveräänne pole riik, kel pole võimalik välis- ega sisepoliitiliste asjaolude analüüsi alusel ise kujundada oma tahet ega väljendada seda oma nimel vastuvõetud otsustes.
Riigivõimu ülimuslikkus – riigi territooriumil pole sellest võimust kõrgemat võimu ja riik ei jaga oma võimu kellegagi.
Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu; see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus.

Riigipiiriga piiratud maismaa
Territoriaal- ja siseveed
Õhuruum nende kohal
Maapõu nende all
Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid
Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all
Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes

Eesti riigipiir

Riigipiiri seadus – „.. katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum.“
- Eesti õhu- ja merepiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel EV seaduste ning riikidevaheliste lepingutega, kusjuures Eesti merepiiriks on Eesti territoriaalmere välispiir
Põhiseadus – Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega

Eesti territoriaalmere laius – 12 meremiili (merealapiiride seadus).
Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotatakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks.
Haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust kooseisust, riigi ees seisvatest mitmesugustest konkreetsetest ülesannetest.
Eesti territoorium on jaotatud maakondadeks, valdadeks, linnadeks (Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus).
Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kaht rolli:

Ühelt poolt on vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks
Teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks ja subjektiks

Demokraatlikes riikides on riigivõim rahva tahte väljendamise vahend ja riikide põhiseadused rõhutavad riigivõimu kuulumist rahvale.
EV „ teostab kõrgeimat riigivõimu rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu“.
Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos, mille alusel isikule laieneb riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi.
Üldjuhul omandatakse kodakondsus kas sünniga või saadakse naturalisatsiooni käigus

Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse
Naturalisatsiooni korras kodanikuks saamise tingimused kehtestab riik seadustega.

Tingimused, mis on kodakondsuse saamisel muutunud tavalisteks:

Paiksustsensus – nõue, et kodakondsuse taotleja oleks riigis seaduslikult elanud sedusega kindlaksmääratud aja

Kodakondsuse taotlemise vabatahtlikkus – isiklik avaldus

Ustavusvanne uuele riigile
Paljudes riikides lisanduvad veel:

Keele tundmine

Riigi põhiseaduse tundmine

Võime end ja oma perekonda aineliselt ülal pidada

Võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis
Eesti:

Sünniga omandab kodakondsuse laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik
Naturalisatsiooni korras on tingimused üldjoontes vastavad eeltoodud loetelule, kusjuures paiksustsensuse kestuseks on viiis aastat enne kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva ja üks aasta pärast seda
Vastavalt põhiseadusele ei tohi ühtki Eesti kodanikku Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast
Erakondadesse võivad kuuluda ainult kodanikud
Töötamine ametikohtadel riigiasutustes ja KOV-des eeldab kodakondsust
Presidendiks võib saada vaid sünnijärgne kodanik

Riikkondsus – üldmõiste, mis ühendab kodanikuks ja alamaks olemist (monarhias pole kodanikud, on monarhi alamad ).
Riigi tunnustena on käsitletud ka teisi, nt riigilaenud ja – maksud , riiklik sümboolika , riiklikud tähtpäevad jms. Need tunnused, mille olemasolu riikidel ei saa eitada, ei ole aga esmase tähendusega ega riigi jaoks määravad.

2. Võimude lahususe printsiip

[ https://www.eesti.ee/est/mis_on_oiguse_printsiibid/ ]
Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks:

traditsiooniline võimude lahusus
personaalne võimude lahusus

Traditsioonilise võimude lahususe all mõistetakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust.

Seadusandlik võim kuulub parlamendile
täidesaatev valitsusele (ka president kuulub täidesaatva võimu harusse)
kohtuvõimu teostavad kohtud

Siiski tavaliselt see lahusus ei ole täielikult absoluutne. Üks võimuharu võib teise võimuharu pädevusse kuuluvate küsimustega teatud ulatuses tegeleda. Näiteks valitsus teostab määruste andmisega ka legislatiivfunktsiooni (seadusandlikku funktsiooni). Selline valitsuse õigus peab tulenema põhiseadusest ja põhiline seadusandlik funktsioon peab jääma parlamendile. Võib olla ka vastupidi. Seadusandlikule võimule on antud mingis osas täidesaatva riigivõimu funktsioonid. Näiteks põhiseaduse § 65 punktide 7 ja 8 alusel nimetab Riigikogu Vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. On vajalik, et iga võimuharu peab tegelema oma põhifunktsiooniga ning teiste funktsioonide täitmine peab olema kooskõlas põhiseadusega. Kohtuvõimu sõltumatus on oluline, kuna on vaja tagada sõltumatu ja erapooletu kohtupidamine. Põhiseaduse §146 ütleb, et kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et õigusmõistmine oleks kooskõlas õigusriigist tuleneva põhimõttega.
Personaalse võimude lahususe all mõistetakse seda, et üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt.

Põhiseaduse § 84 järgi lõpevad ametisseastumisega Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse
§ 147 lg 3 järgi ei tohi kohtunikud olla peale seaduses ettenähtud juhtude üheski muus valitavas ega nimetavas ametis.

3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68)

Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
Õigusaktid võivad olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed, sõltuvalt neis sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad.
Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid – igal neist oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest tulenevalt on erinevate organite õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud.
Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt – suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele; sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme.

Õigusnormide sisaldumine õigusaktis on normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium . Nende olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi , mistõttu teda nimetataksegi õiguse üldaktiks
Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nimetatakse ka õigustloovaks aktiks
Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus.

Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt – annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile .

Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad iseloomult õiguse rakendamise aktid
Nt kohtuotsused , ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad , autasustamise või armuandmise otsused jms üksiksubjekti puudutavad aktid

Seadus – normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel)

Seaduse kõrgeim juriidiline jõud tuleneb seadusi vastu võtva riigiorani kohast riigiorganite süsteemis.
Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas – tagatakse seaduste ülimlikkus

Seadused jagunevad:

Põhiseadus – riigi tähtsaim õigusakt, mis reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid
Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused – täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis; Eestis võetakse vastu vaid Riigikogu koosseisu häälteenamusega
Lihtseadused – moodustavad seaduste põhimassi ja on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend; võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega – Riigikogus vajalik poolthäälteenamus

Seadusandliku protsessi staadiumid:

Seaduse algatamine

Seaduseelnõu arutamine

Seaduse vastuvõtmine

Seaduse väljakuulutamine

Seaduse avaldamine

4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81)

Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe (lühidalt öeldes)

Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel – õigusnormita ei saa tekkikda suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom; õigusnorm määrab reguleeritava suhte liigi iseloomu ja selle subjektide õigusliku seisundi

Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu – ü kehtestab mingi suhte jaoks üldise käitumismudeli ja annab selle suhte abstraktsetele subjektidele (nt ostjale ja müüjale) mingid kindlad õigused ja paneb paika kohustused

Õigussuhe on isikutevaheline seos, mille säilimise tagab riik – kuna riik kehtestab õigusnormid , siis jälgib ta ka nende täitmist ehk õigussuhtest osavõtjatele antud õiguste realiseerimist ja neile pandud kohustuste täitmist; riik tagab õiguskorra puutumatuse riigiorganite abil

Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu – õigussuhete pooled on igal üksikjuhul konkreetsed isikud, nad on alati nimeliselt kindlaks määratud; õigussuhe võib olla individualiseeritud kas kahe- või ühepoolselt
Õigussuhte struktuursed elemendid

Õigussuhte subjektid eht suhte pooled

Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis subjekte omavahel seovad

Õigussuhte objekt materiaalse või mittemateriaalse hüve näol, millele on üheaegselt suuatud suhte subjektide huvi ja mille tõtu nad seovad end õiguste ja kohustustega

5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83)

Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.
Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega . Lõppeb surmaga. Üldiste õiguspõhimõtete järgi kõigil riigi kodanikel ühesugune. Pole võimalik piirata ega ära võtta, õigusvõimest ei saa ka vabatahtlikult loobuda .
Teistes õigusharudes võib seadusega kehtestada ka õigusvõime piiranguid, mis võivad olla

Looduslikud – vanus, sugu, töövõimetus
Karistatavad – vangistus , arest , teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine
Teatavate õigussuhete sobimatusest tulenevad – keeld Riigikogu liikmel ja Vabariigi Valitsuse liikmel töötada muus riigiametis

Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada; teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega
Tsiviilõiguslik teovõime – isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid
Piiratud teovõime – tsiviilõiguslikes suhetes alla 18a isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühhikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida; kehtivaid tehinguid võib teha vaid oma seadusliku esindaja eelneval nõusolekul

Alla 7a alaealise tehtud ühepoolne tehing on tühine; mitimepoolne tehing tühine v.a. juhul kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille andis talle seaduslik esindaja
Kohus võib vähemalt 15a piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab

Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandid õigusrikkumise eest; nt karistusõiguslik deliktivõime saabub eestis isikule tema 14a saamisega

6. Füüsilised ja juriidilised isikud (Õigusõpetus, lk. 113-120)

Füüsiline isik – inimene
Juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt
Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime.
Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht (koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab)
Isiku tegevuskoht – tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht
Teadmata kadunud – isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puudvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes

Tema varale võib kohus seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides – hooldaja peab tegutsema teadmata kadunud isiku huvides
Kui 5a jooksul ei ole isiku kohta andmeid, et ta on elus, võib kohus huvitatud isiku nõudel sellise isiku surnuks tunnistada
- Kui isik jäi teadmata kadunud olukorras, mis oli elule ohtlik või annab alust eeldada hukkumist õnnetuse tagajärjel – 6 kuu möödumisel
- Kui andmed puuduvad 2 aasta jooksul peale sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemist

Juriidiline isik võib tekkida kahel viisil

Teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (nt aktsiaselts )

Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (nt Vabariigi valitsus, Riigikontroll )
Eraõiguslik juriidiline isik – loodud erahuvides; 1) tekkimise liik

Täisühing , usaldusühing, osaühing , aktsiaselts, tulundusühistu (äriühingud); sihtasutus , MTÜ
Õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest
On olemas põhikiri või ühinguleping

Täisühing – äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga
Usaldusühing - äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja vähemalt üks neist vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses
Aktsiaselts – äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital; aktsionär ei vastuta isiklikult AS kohustuste eest, AS aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga
Tulundusühistu – äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad:

Tarbijate ja mjuude hüvede kasutajatena
Hankijatena
Tööpanuse kaudu
Teenuste kasutamise kaudu
Mõnel muul sarnasel viisil

Sihtasutus – eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
MTÜ – isikute vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine; saadud tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ
Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, nende pädevus määratakse seaduse, põhikirja või ühingulepinguga; AS organiks lisaks ka nõukogu
Avalik-õiguslik juriidiline isik – loodud avalikes huvides; 2) loomise liik

Riik, KOV üksus, avalikes huvides loodud juriidiline isik
Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast
Võib omada vaid selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga
On olemas põhikiri, kui see on ettenähtud seadusega

Juriidilise isiku asukoht – koht, kus asub tema juhatus või seda asendav organ
Juriidilisel isikul on nimi, mis peab eristama teda teistest isikutest
Juriidilise isiku vastutus on kindlaks määratud nende tegevust reguleerivate õigusaktidega; vastutab oma kohustuste eest oma varaga
Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei kehtestata teisiti
Juriidilise isiku lõpetamine võib toimuda:

Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega

Isiku või asutuse otsusel , kellel on seadusega antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik

Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel

Tähtaja saabumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliselt

Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta

Muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel

7. Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus (Õigusõpetus, lk. 83-84)

Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel

Sellest tulenevalt tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel – riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga
Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr
Subjektiivne õigus seob selle kandjat kohustatud isikuga , lubab õigustatud isikul nõuda, et kohustatud subjekt täidaks tema subjektiivsele õigusele vastavaid nõudmisi
SÕ seega ka võimalus nõuda kohustautd isikult teatavat käitumist

Juriidiline kohustus tugineb õigusnormile ja kujutab kahesugust seost:

Ühelt poolt kohustatud isiku ja riigi vahel

Teiselt poolt kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel

Seosed vastupidised – see, mis on õigustatud subjektile õiguseks , on kohustatud subjektile kohustuseks
Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr

8. Õigussuhte objekt ja põhiliigid (Õigusõpetus, lk. 84-89)

Õigussuhte tekkimise ja säilimise eelduseks on kahe või enama isiku tahte suunatus ühele ja samale objektile .
Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed (toiduained, kosmoseaparaadid), samuti võivad olla mittemateriaalsed väärtused ( tööjõud , teenus)
Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi.
Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuheid reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel

Riigiõiguslikud, haldusõiguslikud, tsiviilõiguslikud, tööõiguslikud, perekonnaõiguslikud jms õigussuhted
Kõige olulisem liigitus

Õigussuhte struktuuri järgi – kahepoolsed ja ühepoolsed

Kahepoolne õigussuhe – osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja (nt ostja- müüja , tööandja- töötaja )
Ühepoolne õigussuhe – toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele (nt kinkeleping , testament ); sellises suhtes tekib ühe subjekti tahteavalduse alusel teisel poolel õigus vaid juhul, kui ta selle tahteavaldusega nõustub
- Eriliik – absoluutne õigussuhe – suhe, milles on määratud ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik teised isikud (nt omanik omandiõiguslikus suhtes, teose autor autoriõiguslikus suhtes)

Õigussuhte funktsiooni järgi – regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted

Regulatiivne õigussuhe – tekitab subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega; eraõiguslikud suhted, mille peamine eesmärk on faktilisele suhtele efektiivse regulatsioonimehhanismi loomine; regulatiivse toime põhirõhk lasub subjektiivsel õigusel
Kaitsev õigussuhe – suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi; tekib õigusrikkumise alusel ja eesmärgiks on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine; klassikaliselt kuuluvad siia kriminaalõiguslikud suhted, haldusvastutuse kohaldamise suhted, kohtuotsuse täitmisel tekkivad suhted; toime põhirõhk lasub juriidilisel kohustusel

Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutmise või lõppemise. Liigitatakse sündmusteks ja tegudeks

Sündmus – selline tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest (nt inimese loomulik surm, äikesest põhjustatud tulekahju, üleujutus jms)
Tegu – tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus , käitumisakt (nagu lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine); teod moodustavad juriidiliste faktide põhihulga

Teod liigitatakse suhte järgi kehtiva õigusega õiguspärasteks ja õigusvastasteks

Õiguspärane tegu – tegu mis vastab kehtiva õiguse nõuetele
- Juriidiline akt – selline käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele
- Juriidiline toiming – toiming, mis kutsub esile juriidilised tagajärjed sõltumata sooritaja tahtest (teise inimese vara rikkumine , võõra kaotatud asja leidmine)
- Juriidilise resultaadiga tegu – käitumine, mis on suunatud vaimse loomingu saaduse (muusikateose, romaani, maali) loomisele
Õigusvastane tegu – õigusrikkumine , õigusnormidega vastuolus olev käitumine
- Saab liigitada õigusharude järgi sõltuvalt sellest, millise õigusharu norme on rikutud (kuriteod, väärteod jne)

Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte.
Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi ehk faktilisi koosseise.

9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5)

Õigusnormide rakendamine – selline õiguse realiseerimine , mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne)
Õiguse rakendamise vajadus tekib:

Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväe teenistusse astumine nt)
Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (nt töövaidlus )
Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone

Rakendamise staadiumid (järgmine ei saa toimuda eelmiseta)

Esimene staadium – asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs
Teine staadium – õigusnormi valik ja analüüs
Kolmas staadium – kompetentse organi poolt otsuste tegemine (vastuvõtmine)
Neljas staadium – asjas tehtud otsuse täitmise tagamine

Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud , otstarbekohane ja õiglane
Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue – kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, ssel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega; otsus peab rajanema asja juriidilisel alusel
Selle tagamisel tuleb silmas pidada, et

Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit

Otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires

Õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ettenähtud, on kohustuslik igal juhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast

Senikaua , kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni ; kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus tühistada

Kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada
Õiguse rakendamise põhistatuse nõue – kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta
Õiguse lahendamise otstarbekuse nõue

Seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele – seadusest kinnipidamine on kõige otstarbekohasem tee selle eesmärgi saavutamiseks, mille seadusandja on püstitanud; otstarbekohasusega ei saa põhjendada seaduse nõuete eiramist
Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev – seaduse kohaldamisel tuleb nendes piirides kohustatud subjekti käitumist individuaalselt reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem, et seaduse eesmärk reliseeruks kõige täielikumalt

Õiguse rakendamise õigluse nõue – õigust rakendav organ peab lähtuma õigusest, ta ei saa juriidilise asja lahendamisel teostada väljaspool õigust asuvat õiglust
Õiglane otsus – selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna.
Õiguse rakendamise akt – individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile
Iga õiguse rakendamise akt peab vastama järgmistele küsimustele:

Milline organ on akti välja andnud

Millal akt on välja antud

Kus akt on välja antud

Millise konkreetse isiku kohta on see akt antud

Millistele faktilistele asjaoludele akt toetub

Millise seaduse või muu normatiivakti alusel on see akt vastu võetud

Milles seisneb asja lahendamise olemus
Õiguse rakendamise akti struktuur

Sissejuhatav osa – tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed (organ, nimetus, aeg,koht, adressaat jms)
Kirjeldav osa – esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud , mis põhjustasid õiguse rakendamise/vaidluse sisu
Põhjendav osa – eritatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt
Resolutiivosa – sõnastatakse vastuvõetud otsus

Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi akte

Regulatiivsed aktid – määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega; nendega rakendatakse regulatiivseid norme
Jurisdiktsioonilised aktid – kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega

Akti välja andnud organite järgi eristatakse

Seadusandliku võimu akte (nt riigikogu otsus)

Täidesaatva võinu akte (valitsuse korraldus)

Kohtuorganite akte (kohtuotsus)

Kontroll- ja järelevalveorganite akte (riigikontrolli kontrolliaruanne)

10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124)

Tehing – toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus

Ühepoolsed - nt pärandamine testamendiga
Mitmepoolsed – lepingud , nt ost-müük
Võib teha mistahes vormis, kui seaduses pole sätestatud kohustuslikku vormi
- Kirjalik vorm – tehingudokument peab olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud , kui seadus ei sätesta teisiti
- Kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või kinnitamine; võrdseks loetakse tehingu elektrooniline vorm (digiallkiri)

Kohustusliku seaduses määratud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti; samuti kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral.
Tühised tehingud :

Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing – lähtutakse ühiskonnas valitsevast moraalist, tavadest, religioonist jne
Seadusega vastuolus olev tehing – kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus; eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda
Näilik tehing – tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtu tahteavaldusel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult tega tagavad

Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada

Eksimus – ebaõige ettekujutus tegelikust asjaolust
Pettus – isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjalude avaldamise teel eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema
Isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus ja vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnu tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut

Tingimuslik tehing – tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega

Tehing tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte
Tehing on äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei

Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel

Esindusõiguse võib anda tehinguga ( volitus ) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus)

Seadusjärgse esindusõiguse ulatus määratakse seadusega, aga volituse ulatuse määrab esindatav
Volitus lõpeb, kui

Esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud
Tehingu tegemine on mutunud võimatuks
Volituse tähtaeg möödub
Saabub äramuutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine
Esindatav võtab volituse tagasi või sureb
Esindaja loobub volitusest
Volituse lõppemine tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust ning kui volituse andmise aluseks olev leping lõpeb
Esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb
Kuulutatakse välja esindatava pankrot
Esineb mõni muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus

Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta – isegi siis, kui volitus oli tähtajaline!!

11. Asi, valdus , omand (Õigusõpetus, lk. 130-144)

Asjaõigus – tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid
ASI
Asi – kehaline ese; tsiviilõiguses käsitletakse seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid
Asju liigitatakse:

Kinnis- ja vallasasjad

Asendatavad asjad

Äratarvitatavad asjad
Kinnisasi – maatükk ehk maapinna piiritletud osa
Vallasasi – asi, mis ei ole kinnisasi

Asendatav vallasasi – käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi; sellel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused; eeldatakse, et ülejäänud asjad on asendamatud
Äratarvitatav vallasasi – otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse; eeldatakse, et ülejäänud asjad on äratarvitamatud

Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks

Asi ja selle olulised osad ei saa olla ei isikute omandis
Kinnisasja olulised osad – püsivalt ühendatud asjad, nt ehitised, kasvav mets, taimed, koristamata vili

Asja mõtteline osa – tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast; asja reaalselt ei jagata
Asja reaalosa – see on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks
Päraldis – vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk – luku võti; viiul – poogen)
Asja vili – asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused , samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu
Õigusvili – tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile , samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu
Asjast kasu saamiseks peab õigustatud isik kandma ka asjaga seotud kulutused ja kohustused
Esemele tehtud kulutused on kas vajalikud, kasulikud või toreduslikud

Vajalikud kulutused – nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest (nt katuse parandamine)
Kasulikud kulutused – nendega oluliselt parendatakse eset (nt maaparandus)
Toreduslikud kulutused – nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust , meeldivust või ilu (nt kullatud kraanid, ukselingid)

Asja harilik väärtus – selle kohalik keskmine müügihind ehk turuhinf
Asja hindamine erilise huvi järgi põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtes asjasse, arvestamata selle kasulikkust
Vara – isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses pole sätestatud teisiti
VALDUS
Valdus – tegelik võim asja üle

Valdaja – isik, kelle tegeliku võimu all asi on; ei pea olema omanik
Valdus võib olla heauskne või pahauskne
- Heauskne – valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata
- Pahauskne – valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata
- Valdus on heauskne, kuni pole tõendatud vastupidist
Valdusel on kohtulik kaitse – valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valdse taastamiseks kohtu pole
- Valduse kaitse hagi aegumise tähtaeg on üks aasta, arvates valduse rikkumisest või äravõtmisest

OMAND
Omand – isiku täielik õiguslik võim asja üle

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nüuda kõigilt teistelt iskutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist
- Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadusega või teiste omanike õigustega
- Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab
Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel
Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud
Vallasomand või kinnisomand
Kaasomand – kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand
Ühisomand – kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (nt abikaasade vara)

Vallasomandi tekkimise viisid

Ülleandmine – võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale
Peremehetu vallasasja hõivamine – isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks
Kaotatud vallasasja omandamine leiuga – isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud , peab viivitamatult teatama kaotajale ja omanikule; kui isik teadmata, tuleb teatada politseile , kui asja väärtus on üle 100 krooni
Peitvara omandamine – peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi (kalliskivid, pärlid, väärismetallid – omanikku ei saa kindlaks teha); kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti; leidjal õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses
Vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine – kui keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja (õmbles kangast ülikonna, küpsetas jahust saia), kuulub see asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikul esialgsest asjast, vastasel juhul kuulub esialgsele omanikule
Igamine – isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik
Loodusvilja omandamine – asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asja eraldumisel

Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine toimub vallasomandiga võrreldes erinevalt – suurem rõhk omandiõiguse ülemineku vormistamisel

Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud
Omastamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad olema tehtud seaduses sätestatud vormis

Servituut – võõra kinnisasja kitsendatud kasutamisõigus

Eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja – teeniv kinnisasja kasutatakse valitseva kinnisasja huvides

Reaalservituut – koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt , et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnnisasja kasuks teatud osas loobuma

Levinuimad: teeservituudid, liiniservituut, veevõtuservituut

Isiklik servituut – võib seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides; esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul
Kasutusvaldus – koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju
Reaalkoormatised – koormab kinnisasja selliselt, et kinnisasja igakornde omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid
Hoonestusõigus – isikul, kelle kasuks hoonestusõigus seatud on, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist
Ostueesõigus – kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele
Kinnisasja koormamise viisid: servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus

12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9)

Võlaõigus sätestab tsiviilõigusliku suhte subjektide õigusi
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegi või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist
Tsiviilõigused ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti ka õigusvastastest tegudest
Võlasuhe võib tekkida:

Lepingust
Kahju õigusvastasest tekitamisest
Alusetust rikastumisest
Käsundita asjaajamisest
Tasu avalikust lubamisest
Muust seadusest tulenevast alusest

Võlaõiguslik kohustus kas täielik või mittetäielik

Täielik kohustus – kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele
Mittetäielik kohustus – kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda
- Hasartmängust tulenev kohustus
- Kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale
- Mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus
- Kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud

Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele

Heausksus – isiku psüühiline suhtumine oma käitumisse kui õigus- ja muude normidega kooskõlas olevasse
Mõistlikkus – see, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (mõistlik on see, kuidas isikud samas olukorras on alati või enamasti käitunud ja mida on peetud õigeks)

Leping – (mitmepoolne tehing) – tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma

Lepingupooltele täitmiseks kohustuslik

Tsiviilõigusliku lepingu aluseks on lepingupoolte tahteavaldus

Otsene tahteavaldus – sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg
Kaudne tahteavaldus – tegu, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg

Eelleping – kokulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel
Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus , hooletus ja raske hooletus

Tahtlus – õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel
Hooletus – käibes vajaliku hoole järgimata jätmine
Raske hooletus – käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine

Igasuguse võlasuhtega käib kaasas kohustus – mida saab täita kas osaliselt või tervenisti.

Tervenisti – me õigel ajal, õiges kohas ja viisil, sooritame mingi teo või tasume mingi summa.
Osaline on näiteks liisingu makse. Osaliselt täidetava kohustuse puhul täitjal on suurem risk. Kui jätan kohustuse täitmata siis võivad võtta asja käest ära (keegi varastab ära?) aga pean ikka edasi maksma.
Kohustuse rikkumisel on süüdi see kes kohustust rikkus. Rikkumist saab mõnikord vabandada (kui tegemist on vääramatu jõuga).

Vääramatu jõud – me ei saa kohustus täita asja tõttu mida me ei osanud ette näha ( orkaanid , sõda, kliimakatastroofid, vargus – võib olla- vara võetakse vägivaldselt- rööviga, võib ka mitte olla- loogiline kui enda hooletus). Vääramatu jõud oleneb lepinguliigist
Võlasuhte kõrvalkohustused tulenevad

Käendamisest ja garantiist
Käsiraha andmisest
Leppetrahvi kokkuleppimisest

Käendus – käenduslepinuga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest
Garantii – oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse
Käsiraha – ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma
Leppetrahv – lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma
Võlasuhte lõppemise alused

Kohane täitmine – kõige olulisem, kuna täitmiseega saavutatakse kohustuse eesmärk
Tasaarvestus
Kokkulangemine
Võlasuhte lõpetamine kokkuleppega
Lepingust taganemine
Lepingu ülesütlemine
Füüsilisest isikust võlgniku surm, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta
Füüsilisest isikust võlausaldaja surm, kui kohustus tuli isiklikult täita võlausaldajale
Muu seaduses või lepingus ettenähtud juht

VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD
Võõrandamislepingud – nendega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek

Müügileping
Vahetusleping
Faktooringuleping
Kinkeleping

Kasutuslepingud – toimub valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse

Üürileping
Rendileping
Liisinguleping
Litsentsileping
Frantsiisileping
Ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahetussüsteemileping
Tasuta kasutamise leping
Laenuleping ja krediidileping

Kindlustusleping – üks isik kohustab kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama indlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt võ osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil
Toetamislepingud – suhte ühe subjekti kohustus abistada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul

Eluerndis
Ülalpidamisleping

Kompromissileping – leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel
Seltsinguleping – kaks või enam isikut kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates selele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panste tegemisega
Teenuste osutamise lepingud – sisuks on suhte ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise subjekti jaoks hüve

Käsundusleping
Töövõtuleping
Maaklerileoing
Agendileping
Komisjonileping
Maksekäsund
Arveldusleping
Tervishoiuteenuse osutamise leping
Veoleping
Ekspedeerimisleping
Pakettreisileping
Hoiuleping

Võlasuhte lepingutes võivad esineda – tüüptingimused (lepinguga koos väljatöötatud/ ühepoolselt paika pandud tingimused).

Neid ei räägita eraldi läbi, nende üle meie vaielda ei saa, kui me neid ei aktsepteeri, järelikult ei aktsepteeri me ka lepingut.
Tüüptingimused ei tohi olla koostatud tarbija kahjuks (nt Europark ).
Tüüptingimused on teenuse osutamise/pakkumise lepingus. Nt kui tahan välja üürida korterit (ei tohi koduloomi pidada, lapsi ei tohi olla).
Tüüptingimuste pakkujal on kohustus neid tutvustada või teha võimalikuks nendega tutvumine (Europark). Samuti ööklubid.
Kui mul ei ole võimalik tüüptingimustega tutvuda, aga ma tahan lepingut sõlmida, siis ma saan vaidlustada (ehk kui ma ei saa teada mis tüüptingimused on siis parem oleks üldse mitte lepingut sõlmida, sest sinna võib igasuguseid asju panna).

13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218)

Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sh selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ja nende tegevuse aluseid
Äriõiguse esemesse kuuluvad:

Kaupade tootmise kutseline tegevus või teenuste osutamine eesmärgil teenida kasumit
Organisatsioonilis -majanduslik majandustegevus äriühingute loomiseks, juhtimiseks, reorganiseerimiseks ja lõpetamiseks
Ettevõtluse majandusõiguslik reguleerimine
Riiklik järelevalve subjektide üle

Äriõigussuhted – suhted,mida regleeritakse äriõiguse normidega, mis tekivad ettevõtluses, aga ka turul osalejate üle riikliku kontrolli teostamisel
Äriõiguse printsiibid

Kindlasuunalise mõjutamise printsiip – ühiste huvide saavutamiseks äriõigussuhete subjektide äritegevuse tagajärjel
Äriõigussuhete subjektide võrdsuse printsiip – õigusnormid, mis reguleerivad äriõigussuhteid, laienevad võrdsel määral kõigile nendest suhetest osavõtjatele
Äriühingute majandusliku vabaduse ja äritegevuse ergutamise printsiip
Konkurentsi arendamise printsiip
Õigussuhete riikliku mõjutamise komplekssuse printsiip – ühendamaks majanduslikke, organisatsioonilis-administratiivseid ja poliitilisi vahended
Seaduslikkuse printsiip

Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja – füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing
Äriühingu õigusvõime tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõppeb sealt kustutamisega
Äriregistri põhilised tunnused ja funktsioonid

Äriregistreid peetakse maakohtute juures
Äriregistrid on avalikud, sinna kantud andmetega on õigus tutvuda ja saada ärakirju registrikaardist ning äratoimikus olevatest dokumentidest
Äriregistris olevatele andmetele on võimalik õiguslikes vaidlustes tugineda
Äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevaadet

Äriregistri struktuur

Registrikartoteek – seal sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed
Äritoimikud – säilitatakse dokumente, mis ettevõtja ise, kohus või paknrotihaldur on seaduse alusel äriregistrile esitanud
Registritoimik – sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras

14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12)

Pärimisõigus

Objektiivse õiguse tähenduses – normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele
Subjektiivse õiguse tähenduses – konkreetsele isikule seadusega antud mingi võimalus või talle seadusega pandud kohustus surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes

Pärimine – isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule
Pärandaja – isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb
Surnud isiku õigsusjärgsed määratakse kindlaks:

Pärimisseaduse alusel

Pärandaja enda tahte järgi, mis on avaldatud testamendis
Pärand avaneb isiku surma korral ja selle avanemise aeg on pärandaja surmapäev
Pärija – isik, kellele läheb pärandaja vara üle
Pärimisvõime – igal õigusvõimelisel isikul; füüsiline isik, kes oli surma ajal elus või juriidiline isik, kes oli sellel ajal olemas; erandiks eostatud laps
Pärimiskõlbmatu isik, kes:

Tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustas pärandaja surma või püüdis seda teha
Tahtlikult ja õigusvastaselt asetas pärandaja olukorda, milles viimane oli kuni oma surmani võimetu tegema või tühistama viimse tahte avaldust
Sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust
Tahtlikult ja õigusevastaselt kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu
Võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu või selle osa

Seaduse järgi päritakse siis kui pole testamenti ega pärimislepingut!
Esimese järjekorra pärijad: alanejad sugulased: lapsed, lapselapsed jne.
Teise järjekorra pärijad: pärandaja isa, ema ja nende alanejad sugulased
Kolmanda järjekorra pärijad: pärandaja vanavanemad: emapoolsed vanaema ja vanaisa ning nende alanejad sugulased (onud, tädid, nende lapsed ja lapselapsed)
Teise järjekorra pärijad pärivad ainult siis, kui esimese jrk pärijaid pole jne.
Abikaasa pärijana. Abikaasa ei kuulu otseselt ühtegi ringi, aga loeb see, millise ringi pärandi jagamisse on ta kutsutud. Kui pärivad 1. ringi pärijad, siis abikaasa on seal kaasatud. Kui 1. ringi pärijaid pole ja on 2. ringi pärijad, siis osaleb ta seal. Kui pole 1. ja 2. ringi siis pärib abikaasa kõik. Ei loe, kas on 3. ringi pärijaid.
Abikaasa õigused pärimisele:

I järjekord- abikaasa pärib lapsega võrdse osa, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist.
II järjekord- abikaasa pärib poole pärandist, lisaks eelosa ehk üleelanud abikaasa õigust saada peale pärandvara osa abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need pole kinnisasja päraldised.
III järjekorra pärijad abikaasa kõrval ei päri ehk abikaasa pärib kõik.

KOV ja riik seadusjärgse pärijana – siis kui pärandajal pole ei testamendi- ega lepingujärgseid pärijaid eha teisiti seadusjärgseid pärijaid.

KOV – siis kui pärandi avanemise koht on tema territooriumil
Riik – siis kui pärand on avanenud välismaal

Tseteerimisvabadus – pärandaja õigus määrata, kellele, mis tingimustes ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma
Testament – ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi
Pärimisleping – pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest.
Erinevused:

Pärimislepingus tehtud korraldusi ei saa ühepoolselt muuta
Pärimisleping peab olema kindlalt sõlmitud notariaalses vormis

Pärandist loobumise aeg on kolm kuud
Pärandaja ei saa päranduseta jätta töövõimetut abikaasat, töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast.
Pärandaja võib pärandada ühele või mitmele isikule teatud varalise hüve oma pärandist, ilma, et need isikud peale pärandaja surma peaksid tema kohustused enda peale võtma. Seda hüve nimetatakse annakuks ja selle saajat annaku saajaks .
Näiteks, kui jäetakse testamendis elamu abikaasale, aga ülejäänud osa pojale, siis abikaasa on annaku saaja ja poeg pärija.
Annakuks võib olla asi, raha, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. Näiteks võib pärandaja lubada abikaasal elada pärandvara hulka kuulunud elamus kuni surmani.

Annakut saab pärija määrata ainult testamendi või pärimislepinguga.

Sihtkäsund - testaatori korraldus, paneb pärijale kohustused ilma vastava õiguse tekkimisega- nt kuidas kujundada hauaplats, kes seda teeb, kes hakkab hooldama ja kes ta lemmiklooma eest hakkab hoolitsema.
Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi.

Seda võib teha üksi, aga võib ka tunnistajate ja notariga.
Testamendi tegemise õigus on alates 15-aastasel isikul, kuid alla 18-aastane isik saab testamenti teha vaid notariaalselt tõestatud vormis.

Testament võib olla kodune ja notariaalne.
Kodune testament võib olla: 1) omakäeline 2)tunnistajate juuresolekul kirjutatud
Mõlemad on õiguslikult võrdsed.
Omakäeliselt kirjutatud testament tuleb testaatoril (testamendi kirjutajal, pärandajal) ise kirja panna ja see ka allkirjastada. Seega, testamendi sisu jääb vaid testaatori teada. Tavaliselt kasutatakse seda viisi siis, kui pole kohe notari abi kasutada, pole läheduses tunnistajaid või testaator ei usalda kedagi.

Võib juhtuda, et see hävitatakse või ei leita üles.
Kindlasti peab ära olema märgitud TEGEMISE AEG. Kui seda tehtud pole, on testament kehtetu .

Tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testamendi juures on oluline, et oleksid sel hetkel juures vähemalt 2 teo- ja otsustusvõimelist isikut. Nemad samuti allkirjastavad testamendi. Tunnistajad ei pea teadma testamendi sisu, kuid peavad teadma, et on kutsutud selleks, et tunnistada testamendile alla kirjutamist.
Kodune testament kaotab kehtivuse kui on möödunud kuus kuud ja testaator veel elab.
Notariaalselt tõestatud testament on selline, mille tõestab notar ja mis on koostatud testaatori tahteavalduse kohaselt notari juures või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator. Notar on kohustatud teatama sellest pärimisregistrile.
Norari hoiule antud testament on kui testaator annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notarile hoiule ja kinnitab notarile, et see on tema testament. Seda testamenti võib alati tagasi võtta.
Abikaasade vastastikune testament on kahe isiku ühine viimse tahte avaldus, milles nad nimetavad teineteist vastastikku pärijaks. Ehk kui kumbki neist varem sureb, siis pärib ta kõik, mis kuulus abikaasale. Kehtib ainult abielu puhul ning seda saab tühistada kas või ühepoolselt ühe abikaasa poolt.
Berliini testament on siis kui abikaasade vastastikune testament on tehtud kolmanda isiku kasuks, s.o määrata pärija ka üleelanud abikaasale.
Seda tehakse siis, kui tahetakse ära hoida varem surnud abikaasa vara üleminekut üleelanud abikaasa sugulastele. Seda saab teha vaid notariaalselt tõestatud vormis.

15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund , objektiivne- ja subjektiivne süüteokoosseis (Õigusõpetus, ptk. 14)

Süütegu – karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi
Süüteod on kuriteod ja väärteod

Kuritegu – vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine
- I astme kuritegu – tegu, mille eest on seadusandja ette näinud karistuseks rahalise karistuse või tähtajalise vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse ja juriidilisele isikule sundlõpetamise
- II astme kuritegu – tegu, mille eest on ette nähtus kas rahaline karistus või vangistus alla viie aasta
Väärtegu – süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti

Hädakaitseseisund – seotud õigusvastase ründe tõrjumisega; see pole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire
Hädaseisund – tekib mitte inimese õigusvastasest ründest, vaid mingit ohtu põhjustava teguri toimel, selle ohu kõrvaldamine ei ole võimalik, tekitamata kahju teiste isikute õigushüvedele; vahend, mis on valitud ohu kõrvaldamiseks, on vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem
Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest ja subjektiivsetest tunnustest

Objektiivsed tunnused – tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid
Subjektiivsed tunnused – tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv , ajend, eesmärk või muu süütteokoosseisu subjektiivne tunnus

Tahtlus:
otsene – teadlikult paneme toime kuriteo
kaudne – olen teadlik, et minu tegu võib kaasa tuua kuritegeliku väljundi (arvestan sellega) aga see ei morjenda mind ( omakohus , kerges joobes rooli istuminei
kavatsemine - millegi halva plaanimine (kavatsen reaalselt ka selle halva plaani ellu viia)
igasugune isiku ähvardamine on otseses seoses tahtlusega (teisele inimesele halba soovimine on juba vale). Kuriteo planeerimine on karistatav. Kui lihtsalt mõtlen halba mõtet siis ei saa keegi seda karistada . Mõelda tohib aga mõtete väljendamine ühes või teises vormis võib muutuda seaduse silmis kuritegelikuks

16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine.

EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD
1. ESMANE ÕIGUS:

Euroopa Liidu asutamislepingud – õiguse üldpõhimõtted

2. EUROOPA LIIDU RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
3. EUROOPA LIIDU TEISENE ÕIGUS:

Seadusandlikud õigusaktid
- Määrused, direktiivid, otsused
Muud kui seadusandlikud õigusaktid
- Delegeeritud õigusaktid, rakendusaktid
Muud õigusaktid
- Soovitused ja arvamused
- Institutsioonidevahelised kokkulepped
- Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevusprogrammid

4. ÕIGUSE ÜLDPÕHIMÕTTED
5. LIIKMESRIIKIDEVAHELISED KOKKULEPPED

Liikmesriikide alaliste esindajate komitee (Coreperi) otsused, rahvusvahelised kokkulepped

Põhivabadused:
Tänu 27 riigi ühendamisest saadud suuremale ruumile on nüüd hulk vabadusi tagatud väljaspool riigipiire. Eelkõige hõlmab see töötajate vaba liikumist, asutamisvabadust, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumist. Need vabadused tagavad ettevõtjale vaba otsustamise, töötajale vaba töökohavaliku ja tarbijatele vaba valiku erinevate toodete vahel. Vaba konkurents võimaldab ettevõtetel saata oma pakkumine märksa suuremale tarbijaskonnale.
Ülimuslikkus – Euroopa Liidu õigus ei ole lihtsalt otsekohaldatav vaid ülimuslik . St, et kohus võttis riikliku suveräänsuse ära, kui põhiõiguses midagi on, mis EL ei meeldi, siis peab riik selle ära muutma . Euroopa norm peab olema põhiseadusega kooskõlas. Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavus ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus riikliku õiguse ees.
Otsekohalduvus – 3 nõuet, et uus norm peab olema
1) üheselt arusaadav
2) konkreetselt formuleeritud
3) eranditu - sellel normil ei tohi olla erandit – üheselt rakendatav
Kompetents
1) Ainupädevus
2) Jagatud kompetents – EL liikmesriigid peavad otsustama koos
3) Riikide pädevus –riigid saavad ka otsustada
Euroopa Keskpank- rahanduspoliitika monitooring ja elluviimine . Tagada, et Euroopa rahandus pekki ei läheks. EL ühisraha euro haldamine ning hindade stabiilsuse tagamine.
Audiitorite Nõukogu- eelarve kontrollimine. Kui eelarvega liikmesriigis skeemid , sekkub nõukogu.
Euroopa Liidu õigus
Esmane ehk primaarne- eelnevalt eksisteeriv leping. Alusleping on rahvusvaheline institutsioon . Sünnitunnistus.
Teisene ehk sekundaarne - Aluslepingutest tulenev õigus luua seadusandlus
Institutsioonid saavad seadusest moodustada 5-l viisil (2 olulist).
Komisjon saab välja pakkuda määruse
Liikmesriik ei saa otsustada, peab tegema nii nagu EL määruses kirjas
Direktiiv- annab riigile kohustuse saavutada kindel eesmärg AGA täitmisega kaasneb meetmevaliku võimalus, mida määrus ei luba.
Põhimõtteliselt määrust peab jälgima sõna sõnalt. Direktiiv on paindlikum , annab võimaluse valida kuidas täita eesmärki. Ainuke rikkumise võimalus A) eesmärk pole täidetud B) tähtaeg ületatud.
Otsus
Arvamus/Soovitus
Näiteks võivad institutsioonid avaldada arvamust, et liikmesriik ei säästa piisavalt keskkonda, but so what? Arvamusel poliitilist mõju pole.
Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa nõukogu
Euroopa Liidu Nõukogu on institutsioon , kus kõigi ELi liikmesriikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks.
Seda organit ei tohi ajada segamini : Euroopa Nõukoguga , mis ei olegi ELi organ.
Nõukogu tegevus

ELi õigusaktide menetlemine .
ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine .
Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel.
ELi aastaeelarve heakskiitmine.
ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine.
Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine.
ELi aastaeelarve üle otsustavad koos nõukogu ja Euroopa Parlament .

Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks.
Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast.
Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on:

inimõigused
sotsiaalõigused
keelelised õigused
haridus
kultuur

Euroopa Nõukogu oluline saavutus on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus.
Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes.

.DOCX Laadi alla originaalfail 34 lk · .docx · 111 allalaadimist

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #1

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #2

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #3

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #4

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #5

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #6

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #7

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #8

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #9

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #10

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #11

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #12

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #13

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #14

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #15

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #16

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #17

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #18

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #19

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #20

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #21

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #22

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #23

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #24

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #25

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #26

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #27

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #28

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #29

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #30

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #31

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #32

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #33

Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #34

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

111 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Katrinza Õppematerjali autor

Õiguse aluste eksami kordamisküsimuste põhjalikud vastused.

Kasutatud allikad

https://www.eesti.ee/est/mis_on_oiguse_printsiibid/

Sarnased õppematerjalid

docx

Õiguse alused - eksami kordamisküsimused

66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm kehtib kõigile riigi territooriumil olevatele inimestele Erinorm kitsendab või juhendab üldnormi Normatiivsed või mittenormatiivsed õigusaktid. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine eristab normatiivakti mittenormatiivsest aktist. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi õiguse üldakt. Riik loob selle kaudu õigusnorme õigustloov. Tekkis koos riigiga. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused

Õigus alused

docx

Õiguse alused

täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi  Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid  Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas

Õiguse alused

doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

Seotud sotsiaalsete rollidega (sooroll, ametiroll, jne). Sotsiaalne norm võib olla kirja pandud või kirja panemata. Õigusnormide ja õigusväliste sotsiaalsete normide vahe: õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende täitmine tagatakse riikliku sunniga (asendustäitmine, sunniraha, karistused). 2. Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigussuhted. Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult omavahel tihedalt seotud Õigus (objektiivses mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus. Õigus (subjektiivses mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes

Õiguse alused

doc

Õiguse aluste eksami materjal

*Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.

Õiguse alused

pdf

Asja�iguse konspekt

1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt,

Asjaõigus

docx

Õiguse alused. Kordamisküsimused

3. ÕIGUSAKTID JA NENDE LIIGID (ÕIGUSÕPETUS, LK. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahedusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomist, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt või üldakt (õigusloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme (esmane kriteerium). Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktidele üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahvahääletusel

Õigusõpetus

doc

Õiguse aluste abimees

o Õigusvastane tegu õigusrikkumine, õigusnormidega vastu või neid muudetakse või tühistatakse. vastuolus olemine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada 4. põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka õigusharude järgi (kriminaal-, tsiviilõigusrikkumised). inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvaheline õiguse o Õiguspärane tegu vastab kehtiva õiguse nõuetele. Õiguslike üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse 5. õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkus on vajalik ellu õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. viia. Kõik seadusest madalamal olevad õigusaktid peavad a) Juriidiline akt käitumine, mis on otseselt olema kooskõlas seadusega

Õiguse alused

pdf

Eksamikonspekt õiguse alused

seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Seda iseloomustab ka võimude lahususe printsiip: põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nimetatakse normatiivakti ka õigustloovaks aktiks.

Õiguse alused

Rohkem sarnaseid