Pärimismenetlus on sarnane nii testamendi-, pärimislepingu kui seadusjärgse pärimise puhul. Pärimise vormistamiseks pöörduda notari poole, kes pärimismenetluse algatamise avalduse alusel algatab menetluse. Avalduse, mis koostatakse notaribüroos ja mille notar tõestab võib esitada pärija, pärandaja võlausaldaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik. 6 1 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 2 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 10 3 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 4 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 13 5 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 6 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/553. (19.01.2015) 4 Pärimismenetluse algatamiseks tuleb notarile üldjuhul esitada pärandaja surmatunnistus;
abieluvara, s.t. välja selgitada pärandaja abielu(d) · Pärandi vastuvõtt vaid selleks õigustatud isiku poolt. · Kui ei esitata pärandis loobumise avaldust, siis päritakse kõik võlad ja varad. Kohtutäitur saab teha pärandi inventuuri, et määrata, kas pärand on kasulik vastu võtta. 2. Pärmisest tulenevad seadused · Pärimisele kohakldatakse pärandi abanemise ajal kehtinud seadust, kui prakendussätetest ei tulene teisiti. · Eesti pärimisõigus tunnistab seeaga kolme pärimise alust ehk pärimise liiki · Seadust e. pärimist seaduse järgi · Testament e. pärimist testamendi järgi. Testamenti võib teha alates 15-eluaastast. · Pärimisleping e. pärimist lepingu järgi 3. Seadusjärgne pärimine · Seadusjärgseks pärimiseks nimetatakse surnud isikule kuulunud vara üleminekut pärimisseaduses nimetatud isikule (õigusjärgsele) pärimisseadusega määratud tingimustel, see
Õigusõpetus ÜLALPODAMISKOHUSTUS Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama Täisealised lapsed on kohustatud oma vanemaid ülal pidama Vanavanematel tekib lastelaste ülalpidamise kohustus siis, kui tema laps (lapsevanem) ei täida ülalpidamise kohustust ÜLALPIDAMINE ÜLALPIDAMIST ON ÕIGUSTATUD SAAMA: Alaealine laps Laps, kes täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni Muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole ise võimeline ennast ülal pidama ELATIS Ülalpidamiseks makstav raha, igakuiselt Elatise suurus ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäärast Kohus võib vähendada elatise suurust mõjuvatel põhjustel – vanema töövõimetus või teise laste olemasolu ELATISE TAOTLEMINE Omavaheline kokkulepe, vabatahtlikult Kohtu kaudu: hagim...
Varalised suhted on kahte tüüpi: - O-X omanik-kõik mitteomanikud (kellel samuti on kohustused, nt mitte varastada midagi sellelt omanikult) - O-K omanik kindel isik (asjade üleminekul) Iseloomulik romaani õigusperekonnale. Rohkem levinud kui pandektiline. · Pandektiline süsteem Saksamaal väljatöötatud süsteem; tsiviilõigus jaotatud viieks osaks (üldosa, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, võlaõigus); lähtutakse valdkonnast. Iseloomulik germaani õigusperekonnale. Pandektiline & institutsiooniline combined: Perekonnaõigus - ISIK Asjaõigus - ASI Võlaõigus, pärimisõigus - ÜLEMINEK Üldosa - ISIK&ÜLEMINEK 3. Tsiviilõiguse areng & süsteem Eestis Tähtis seadus 1865 Balti eraseadus, mis olemuselt on tsiviilseadustik (sissejuhatus + 4 raamatut perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus). 1920ndatel hakati ette
ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nede tegevuse aluseid. Äriõiguse esemeks on suhete kogum, mis moodustab ettevõtlustegevuse käigus. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik ja keskseks subjektiks on ettevõtja. 14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12) Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, toetub Rooma õiguse ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhitmõtetele. Objektiivne õigus-Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivne õigus- konkreetsele isikulesadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. 15
vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis (Riigikogu, 2002). 2 HEREDITAS - PÄRIMINE 2.1 Hereditas Rooma eraõiguses Isiku füüsilise surma või surnuks tunnistamise puhul kerkib küsimus, kuhu jääb tema vara, mis saab tema õigustest ja kohustustest. Pärimisõigus tegelebki isikust järelejäänud vara saatuse määramisega. Ajalooliselt tekib pärimine inimesele sugukonna lagunemisel, eraomandi või perekonna tekkimisel. Vanimas Rooma õiguses ei olnud kõige tähtsamal kohal mitte edasiantav materiaalne vara, vaid perekonnapea võim. See asjaolu määrabki pärimise iseloomu vanimas õiguses. Kui olemas on testament, siis on pärijaks isik, kes võtab perekonnas võimu üle ning saab loomulikult ka surnud isiku vara. Kuid peale päritud võimu
mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus otsustada, kas ta soovib saada pärijaks ja pärandi vastu võtta. Kõik pärandaja õigused ja kohustused lähevad pärijale üle alles pärandi vastuvõtmisega (vastuvõtusüsteem). Isik muutub alates pärandaja surmamomendist automaatselt pärijaks, kuid tal on õigus teatud aja jooksul pärandist loobuda (loobumissüsteem). Pärandaja- isik, kelle vara läheb tema surma korral üle ühele või mitmele isikule.
13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nede tegevuse aluseid. Äriõiguse esemeks on suhete kogum, mis moodustab ettevõtlustegevuse käigus. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik ja keskseks subjektiks on ettevõtja. 14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12) Pärandaja- isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Tahteavalduse(pärimisleping) või seaduse alusel(Pseadus määrab ära kes on pärija) Esimese(lapsed,lapselapsed) teise(isa, ema, nende sugulased) kolmanda(vanavanemad, ema-poolsed vanaemaisa ja nende alanejad sugulased ehk tädid, onud) järjekorra pärijad. Abikaasa on seadusjärgne pärandaja
*talurahva jõukam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt hukkunud *väikevasallid vaesusid Vana-Liivimaa valitsemine 1.Vana-Liivimaa koosnes: *Saksa ordu Liivimaa haru (Liivimaa meister) *Riia peapiiskopkond (Riia piiskop) *Tartu piiskopkond (Tartu piiskop) *Saare-Lääne piiskopkond (Saare-Lääne piiskop) *Kuramaa piiskopkond (Kuramaa piiskop) 2.Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul kindlamaks. *alates 1315. a saadi lääne pärandada *1329. a laiendati pärimisõigus tütardeke *1397.a said pärimisõiguse Harju-Virus mõlemad sood aga ka kõrvalsugulusastmed kuni 5.põlveni *nõnda kujunesid läänid vasallide võõrandamatuks omandiks, mis kahandas maaisanda võimutäitust *kiiremini arenes pärimisõigus Harju-Virus, mujal aeglasemini (Tartus 1450.a ja Saare-Läänes 1524.a); ordu alal jäi keskaja lõpuni kehtima mittepärandatavuse põhimõte *ka kohtuõigused (mis varem olid ainult maaisandal) kandusid 14. sajandil üle vasallidele
(seadusjärgne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on avaldatud testamendis poolt oma eluajal tehtud ühepoolse tahteavalduses e. testamendis nimetatud õigusjärglas(t)ele ja (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne pärimine) (PärS § 9 lg 1). testamendis määratud tingimustel. Eesti pärimisõigus tunnistab seega kolme pärimise alust ehk pärimise liiki: Testament on pärandaja ühepoolne, seadusega ettenähtud korras ning vormis tehtud tahteavaldus e. tehing, milles pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. · seadust e. pärimist seaduse järgi (ex lege e. ab intestato) e. pärimise liigina - seadusjärgset
märgata. Enne seda, kui ma Rooma pärimisõigusest rääkima hakkan, tahaksin selgeks teha, mida tähendab mõiste ,,pärimine". Et oleks rohkem arusaadamav, tsiteerin selle mõiste definitsiooni: ,,Pärimiseks nimetatakse ühe isiku- pärija- teise isiku- pärandaja- õigustesse ja kohustusse astumist viimase surma puhul." Pärimisõiguse peatükki puhul kirjeldatakse pärija ja pärandaja vahelised suhted, kohustused ja pärimise liigid. Loomulikult kaasaegne pärimisõigus väga erineb Rooma pärimisõigusest. Näiteks ,lähtudes meie tänapäeva pärimisõigusest, abielu mitte mingil juhul ei mõjuta pärimisõigust, aga Vana Roomas ,,cum manu" abielu juhul naine ( cum manu-naine täielikku mehe võimu all) kaotab oma absoluutse pärimisõiguse. Selliseid erinevusi on väga palju ja peab palju tööd tegema, et neid fakte kõrvutada. Teiseks ma lugesin õpikut, mille nimeks on ,,Õigusõpetus" .See on minu teaduskonna
Äriõiguse KT 1. Tsiviilõigusesse kuulub: Võlaõigus; asjaõigus; perekonnaõigus; pärimisõigus 2. Kuidas toimub panga krediidi saamine Vähemalt 5 liiget. Otsuste vastuvõtmine ja hääletus on lahtine nimeline. Koosolek kinnine võib kutsuda laenu taotleja kuid ei pea. Otsust ei pea kliendile põhjendama. 3. Vabariigi Valitsuse õigusaktid määrus, korraldus (teises variandis oli minumeelest riigikogu ja panga õigusaktid) 4. Ministri õigusaktid määrus, käskkiri 5. Panga algkapital- 5 mil eur 6. OÜ algkapital 40 000 kr 7
Kuidas seadusi kätte saada? 1. võimalus: Seadused saab kätte sellisel interneti aadressil: www.riigiteataja.ee , kus vasakut kätt üleval nurgas on otsing. Sinna lisage seaduse nimi, mida otsite. 2. võimalus: seadused saab kätte ka raamatutest. Näiteks ''Tsiviilseadustik 2009'' , või ''Õigusõpetus''. Mõningad seadused Perekonnaõigus reguleerib abikaasade vahelisi suhteid, laste ja vanemate vahelisi suhteid ja vastupidi. Veel reguleerib see seadus eeskostet. Pärimisõigus reguleerib pärimis protsessi. Kes pärib kõige pealt päranduse, kui üks abikaasadest on ära surnud? 1. alanejad sugulased (lapsed) 2. ülenejad sugulased (surnud inimese vanemad) 3. külgjoones sugulased ( surnud inimese õed, vennad) 4. abikaasa Tööõigus on tööandja ja töötaja vahelised õigussuhted. Rahvusvahelineõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riikide vahel...
2. LOENG Õiguse süstematiseerimine nii, et ka tavainimene ilma spetsifiliste teadmisteta mõistaks seda 2) Pandektiline süsteem - eristatakse… - üldosa ehk kõik need osad, mis ülejäänud õiguses korduvad, tõstetakse välja esimeseks peatükiks. Sisaldavad alati isikuid, tähtajad, tehingute tõendamine, tsiviilseadused - eriosa -> alaosad nagu asjaõigus (reaalne õigus), obligatsiooni õigus, perekonnaõigus, pärimisõigus pärimisõigus - pärimine testamendi ja pärimine seaduse järgi Pandectae (entsüklopeedia) e-dicere (väljarääkimine, praetori dokument) ius aedelicum () ius honorarium (tasu, mis ei ole palk; kingitus) Õiguse allikad (jagunevad kaheks): 1) Tavad ja edastatavad kombed selle kohta, kuidas õigust mõista 2) administraatorid ja juhid moodustasid ise uue õiguse, nimetatakse magistraatideks Kõige tähtsamad magistraadid: - 2 konsulit/nõunikku, kes olid riigipead - diktaator
·Islamis oli väga tähtis perekond ja tihti pere solvamisega võis kaasneda veritasu. Islami seadused pööravad suur tähelepanu perekonnale ja naiste olukorrale.Võrreldes eelneva naisteseisundiga tõi islam kaasa esialgu õigusliku seisundi paranemise. Islami maades on lubatud võtta mehel seaduslikku naist ja juurde ebaseaduslikke. Islami maades on lubatud ka naistel meestest lahutada. Naistel on pärimisõigus ja õidus käsutada iseseisvalt kaasvarana perekonda toodud vara. Tütarde pärandiosa on võrreldes poegade omaga poole väiksem. ·Tekkisid kalifaadid - Damaskuse ja Bagdadi Damaskuse kaliifide isekas poliitika tekitas araablastes rahulolematust. 749.a. kukutati Damaskuse kaliifisuguvõsa võimult ja võim läks uuele Dünastiale. Bagdad asus Iraagis Tigrise kaldal. Bagdadi kalifaat suuremaid valllutusi enam ei teinud, kuid arendas kultuurset ja majanduslikku poolt
. Koraani tähtsus moslemitele on tohutu, nii mõnigi teab seda peast. Islami 5 tugisammast on: Usutunnistus, palvus, almus,paast ja palverännak Mekasse. Islami seadus e. sariaat lähtub Koraanist. Sariaadi järgi võib mees võtta endale kuni neli seaduslikku naist, kuid sellele võivad lisanduda ka ebaseaduslikud liignaised. Mees peab suutma neid üleval pidada ja peab neid kohtlema võrdselt. Abielurikkujaid karistatakse piitsahoopidega või visatakse kividega surnuks. Naisel on pärimisõigus. Sunna on islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlusest, mida Koraan ei sisalda ja mis täpsustavad ja selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. Araablaste vahendusel sai Euroopas tuntuks India arvusüsteemnn araabia numbrid ja arv 0, samuti ka malemäng. Islami haridus põhines Koraanil. Medresed on kõrgemad koolid, kus püüdlikumad noored õppisid edasi õpetlase käe all. Islamimaadi tuntuim kirjanduse teos on muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd". 10
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiramatu eraomandiõigus...
Tavaõigus, seadused jm Ius honorarium: Vormivabad tehingud (nt emptio-venditio) Bona fides argumendina Preetori ediktid Formulaarprotsessi loomine 3) Ius publikum vs Ius privatum Ius publikum: Riigiõigus Karistusõigus Finantsõigus Sakraaõigus Ius privatum: Eraõigus, st tsiviilõigus kitsamas tähenduses, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus Kaubandusõigus Rooma isikuõigus Gaiuse isikute jaotus (G.1,9-1,12) Personae (isikud): Liberi (vabad) Ingeni (vabalt sündinud) Libertini (vabaks lastud) Latini (latiinid – polnud rooma kodanikud, kuid neil olid põhimõtteliselt samad õigused, mis rooma kodanikelgi) Cives Romani (Rooma kodanikud)
PÄRIMISÕIGUS 9 PEATÜKK Pärimise mõiste ja liigid Pärimisõigus- tegeleb isikust järelejäänud varanduse staatuse määramisega. Surma puhul puhtisiklikud õigused kaovad, aga isiku varandusliku õigused kanduvad üle teistele isikutele. Õigusjärglus-successio-õiguste üleminek Üksikjärgulisus-successio singula-kui läheb üle osa õigusi Üldjärglus-successio universalis-lähevad üle kõik õigused ja kohustused Roomas isiku surma puhul on tähtsus perekonna võimu üleandmisel.Pärija pidi tasuma surnud isiku võlad-kohustused.Kodukultuse hoidmine, suhete säilimine klientidega. Pärimine-ühe isiku-päriija-teise isiku-pärandaja-õigustesse ja kohustustesse astumist viimase surma puhul. Selleks et isik võiks olla pärijaks: peavad olema aset leidnud pärandaja isiku surm ja pärandamine; surnud isik peab olema võimeline pärandama; pärijal peab olema pärimisõigus; vajalik on pärandaja järglaste p...
Esimene tekkis Suurbritannias. Teien sündis mandril. Võeti kasutusele Vana-Rooma õigus. Õigusaktid on kindlas jõuvahekorras ja kirjalikud. Anglo Ameerika üldine õ-mõistmine toimub läbi üksikute pretsedentide, kaasuste alusel. Seal on vandemehed. Eraõigus 1. Tsiviilõigus 1. võlaõigus 2. asjaõigus 1 3. perekonnaõigus 4. pärimisõigus 2. Kaubandus- ja majandusõigus 1. ühinguõigus 2. väärtpaberiõigus 3. pangandusõigus 4. autoriõigus 5. konkurentsiõigus 6. tarbijakaitse õigus 3. Tööõigus Avalik õigus 1. rahvusvaheline õigus 2. riigi- ja konstitutsiooniõigus 3. haldusõigus 4. kirikuõigus 5. kriminaalõigus ehk karistusõigus 6. kohtu- ja protsessiõigus 7. finantsõigus ehk eelarveõigus 8. sotsiaalõigus
reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus) Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral võivad erineda teistest. Neid õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad nimetatakse õigusinstituutideks.
Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust. Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb järgmiselt: Üldosa – sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Eriosa moodustavad erinevad seadused o asjaõigus – asjaõigusseadus o võlaõigus – võlaõigusseadus o perekonnaõigus – perekonnaseadus o pärimisõigus – pärimisseadus Mõistab ja oskab defineerida tsiviilõiguse põhimõisteid tsiviilõiguse subjektid: füüsilised isikud – inimene; juriidilised isikud; isik on õigussubjekt, tsiviilõiguste ja – kohustuste kandja Selgitab lepingulistes suhetes rakendatavaid põhimõtteid Leping on tehing kahe või enama poole vahel, millega kohustutakse midagi tegema või tegemata
Õiguse süsteem - õiguskord Õiguse põhivaldkonnad: • Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud • Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud kü...
Tsiiviilseaduse üldosa. ,,Tsiviilseadustiku üldosa seadus" Kohustuslik kirjandus: J.köhler ,,Tsiviilseadustik" Riigikohtu lahendid (www.riigikohus.ee -lahendid-märksõnastik-tsiviilasjad) Riigikohtu lahendeid peab teadma paari lausega(lahendite mõtet) Eksamil on teoreetilised küsimused ja kaasus(tuleb lahendada peast, ilma seadust kasutamata, vajab tähelepanu, lahendame ka loengutes Vale sõna, vales järjekorras- VALE TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS · tsiviilõiguse koht õigussüsteemis ÕIGUS- käitumisnormide kogum, mis on garanteeritud riigi sunnijõuga, kui neid ei täideta võib toimuda riigisanktsioon(politsei, kohus jne) Õigus jaguneb: Eraõigus(üksikisiku huvi) ja Avalik õigus(riigi huvi) Eraõiguse ja avaliku õigusel on eristamiseks 3 teooriat: Subordinatsiooni teooria- alluvus. Eraõigus on subjektid võrdsed, avalikus õiguses on alluvus suhe. Kuid see teooria pole ka rahuldav, eraõiguses esineb alluvus...
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisr...
Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus perekonnaõigus kriminaalõigus pärimisõigus kohtu- ja protsessiõigus kaubandus- ja majandusõigus finantsõigus ühinguõigus sotsiaalõigus väärtpaberiõigus pangandusõigus autoriõigus konkurentsiõigus tarbijakaitseõigus
kutsudes Elizabethi tagasi õukonda ning nimetades ta troonipärijaks.Kuna aga Mary oli katoliiklane siis kohe pärast võimule saamist alustas ta katoliikluse levitamist ja protestantide põletamist tuleriidal.Protestantidest Maryl vabaneda ei õnnestunud.Pärast mitmeaastast ikaldust kannatasid inglased nälga.Kurnatud ja pettunud Mary suri novembris 1558.Kuna Mary abielu hispaania Felipega ei olnud õnnelik ja neil ei olnud lapsi,läks pärimisõigus üle Elizabethile. Enne oma surma seadis Mary aga tingimuseks, et Elizabeth peab troonile saamiseks pöörduma katoliku usku. Troonile saanud, ei järginud Elizabeth aga Mary juhiseid ning püüdis esialgu kahe religioosse leeri vahel laveerida. Ka tema kroonimisel polnud võimalik aru saada, kas on tegu protestantliku või katoliikliku tseremooniaga. Hiljem kaldus Elizabeth selgemalt protestantismi poole, sest see oli ka tema ametlik usutunnistus ning enamik kõrgaadlit toetas seda religiooni
Veel oli võimalik pöörduda ka kõige madalama astme poole ehk Eesti adrakohtu või Liivima sillakohtu poole. Ma arvan, et kohtusüsteem oli päris hästi väljatöötatud. Rootsi ajal aga kehtisid mõisatele Rootsi seadused. Tol ajal tehti ka Liivimaa majandusreglement, mis kehtis ainult kronumõisatele. Nimelt piirati kodukari õigust, keelati talupoegade võõrandamine, peremeeste karistamise õigust. Lisaks viidi majanduskohustused kooskõlla reaalusega, talude pärimisõigus kehetstati ja kõigil oli õigus kaevata mõisnike peale. Kui 1680. aastal tuli troonile Karl XI, kes sai päranduseks tühja riigikassa, alustas reduktsiooniga ehk erakätesse antud riigimaade tagasivõtmisega, siis hakkas tasapisi kogu valitsemiskord muutuma absolutistlikuks. Tol ajal anti talupoegadele õigusi juurde, kuid mõisnikke selline korraldus ei toetanud ning nad hakkasid kuningale vastu. Mässu juhtis
1 ÕIGUSHARUD Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 1.1...
Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Tsiviilõigus on eraõiguse üldosa. Tsiviilõigus jaguneb: Üld ja eriosaks Üldosaks on Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mis annab üldregulatsiooni tsiviilõiguse teistele osadele( tsiviilõiguse eriosa): Võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, rahvusvaheline eraõigus) Asjaõiguse peamisteks objetideks on valdus, omand vallas ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused (nt pant ja kasutusvaldus). Pärimiõiguses nähakse ette üleminek pärimise teel (testament, pärmisleping, nende puudumisel seaduse järgi). Perekonnaõigus käsitleb abielu, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust. Rahvusvaheline eraõigus mingi õiguslik suhe omab
Äriõigussuhteid reguleeritakse äriõiguse normidega, mis tekivad ettevõtluses, aga ka turul osalejate üle riikliku kontrolli teostamisel. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik (eesmärgiks vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskkonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis). Viis liiki äriühinguid: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühing. 14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12) Tsiviilõiguse haru. Toetub Rooma õiguse ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhimõtetele. Normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Objektiivse õiguse tähenduses: Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õiguse tähenduses:
Kõik, mis on naisel enne abiellumis võõras ja säilitab oma endise ja mis ta omandab abielu ajal, perekondliku seisundi. Roomas kuulub mehele kui täielikule seadus pidas seda abielu küll omanikule.Selle varandusliku seaduslikuks, kuid lapsed on sõltuvuse eest vastutasuks on naisel abielulised ja naine on abielunaine – võrdselt lastega pärimisõigus oma vaba, iseseisev isik mehe kõrval nii mehe ja viimase sugulaste surma varanduslikult kui isikult. puhul. Võrdõiguslikkuse põhimõte- varalahusus.Võis luua tehinguid:osta, müüa, vahetada, edasi anda jne. 5
KUIDAS MÕJUTASID ARAABLASTE TRADITSIOONILISED USKUMUSED NING KRISTLUS JA JUDAISM ISLAMI KUJUNEMIST? 1) ARAABLASTE USK OLI POLÜETISTLIK; 2) PEAMISELT LOODUSJÕUDE KEHASTAVATELE JUMALATELE PÜSTITATI AUSTUSOBJEKTIDENA KUJUSID; 3) AUSTATI PALJUSID LOODUSOBJEKTE, KA KIVE; 4) MEKASSE KORRALDATI IGA-AASTASEID SUURI PALVERÄNNAKUID JA SEEGA MUUTUS MEKA TÄHTSAIMAKS USUKESKUSEKS; 5) JUDAISMI JA KRISTLUSE MÕJUL TÕUSIS PALJUDE JUMALATE SEAS ESILE ÜKS PEAJUMAL, ALLAH; 6) MEKA KAUPMEES MUHAMED HAKKAS KUULUTAMA RANGET MONOTEISMI, KUS NÕUDIS ARAABLASTELT ALLAHI AUSTAMIST AINUJUMALANA NING SELLEST TULENEVALT SAI MUHAMEDI KUULUTATUD USK NIMETUSE ,,ISLAM ". MILLISTEL PÕHJUSTEL KÄISID ARAABLASTE VALLUTUSED KÄSIKÄES ISLAMI LEVIKUGA? MIS TAGAS ARAABLASTELE KIIRE SÕJALISE EDU? KUJUNES ARUSAAM, MILLE KOHASELT KOGU MAAILM JAGUNEB KAHEKS SUUREKS PIIRKONNAKS: ISLAMI KOJAKS JA SÕJA KOJAKS. KINNISTUS VEENDUMUS, ET PÜHAS SÕJAS LANGENUD PÄÄSEVAD TAEVASSE, OOTAMATA ...
Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne ja piisavalt jõukas. Vasallide side oma läänivaldustega oli alguses üsna nõrk. Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi paar korda aastas. Peeti ühiseid söömaaegu talupoegadega vakusepeod. 1315. aastal oli Liivimaal ränk näljahäda; Taani kuninga vasallid said Valdemar-Eriku lääniõiguse (lääni pärandamine isalt pojale). 1329. aastal laienes pärimisõigus tütardele. 1397. aastal muudeti ordumeister Juningeni armukirja alusel läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole ka kuni viienda põlve sugulasteni. Läänid kujunesid vasallide võõrandamatuks omandiks. Maaisandate õigused kohtuvõim talupoegade üle, palgasõjaväe suurenedes ei läänistanud maaisandad oma valdusi mitte ainult sõjalistel vaid ka majanduslikel kaalutlustel. Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Balthasar Russow
) Ma pooldan niiöelda. ,,vabatahtlikku eutanaasiat" kus haige inimene tahab ise surra, näiteks põeb ta mõnda haigust mis lõppeb aja möödudes kindlasti surmaga, patsient peab kannatama piinavat valu ja saab elada ainult tänu morfiinisüstile ( rasked vähihaiged). Kui patsient pole ise võimeline kontakteeruma ümbritseva maailmaga siis peaks olema otsustusõigus lähisugulastele Muidugi see tooks kaasa väga kriitilise Aga , nimelt pärimisõigus ka esimese ringi pärijad ikka peaksid saama seda otsustada ? Siis võivad esikohale kerkida pigem majanduslikud huvid - huvi pärimise vastu. Selleasemel, et säilitada kaine mõistus ja otsustada inimese elu saatus, võidakse teha seda sellepärast, et pärida kinnisvara, raha jms. Kuigi päranduse pärast surma saatmine tundub kuidagi nii inimloomusele vastane, räpane ja lihtsalt kohutav siis tegelikult on neid inimesi palju kes oma sugulase ,,maha müüks" .
2. Perekonnaõigused. Need kuuluvad abikaasadele. Nii võivad vanemad nõuda tagasi oma last igaühelt, kui see on lapse vanemate tahte vastaselt kellegi kolmanda juurde sattunud. 3. Varanduslikud õigused. Need on suunatud varanduse režiimile. Nad teenivad õiguslike subjektide majanduslikke huvisid. Siia kuuluvad asjaõigused(omand, piiratud asjaõigus), ka autoriõigus, isiku(võlausaldaja) nõudeõigus teise isiku (võlgnik) vastu ja pärimisõigus, st õiguslik võim pärandile. Subjektiivsete õiguste küsimuse lahendamine avalikus õiguses on tunnistus demokraatlikust ja õigusriigile orienteeritud ühiskonnast. „Korraline õigustee“ avaliku võimu vastu. Kõigile kodanikele võimaluse loomine vajadusel ka riigivõimu vastu astuda. Kehtib subordinatsioonisuhe. Üksikkodanikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: huvi riigi valitsemisest ja avalikust elust
Sinna kuulus 4 seisust: 1. Piiskopkonna valitsejad ja kõrgemad vaimulikud 2. Ordumeister ja käsknikud 3. Vasallid 4. Linnade esindajad 4. Lääniaadli (vasallide) õiguste kindlustumine (§ 9) Lääniaadlite õiguslik seisund polnud esialgu eriti kindel, kuna läänid polnud pärandatavad. 1315. aastal aga said Taani kuninga vasallid õiguse pärandada lään isalt pojale (Valdemar-Eeriku lääniõigus). 1329. aastal laiendati pärimisõigus ka tütardele. 1397 muudeti läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole kõrvasugulusastmetes kuni 5. põlveni. Läänid muutusid vasallide võõrandamatuks omandiks. 14. sajandil läksid ka varem maaisandale kuulunud õigused vasallidele üle (nt kohtuvõim talupoegade üle). 5. Kanna kaardile keskaegsed linnad. Millised linnaõigused neis linnades kasutusel olid. Tallinn, Rakvere, Narva Lübecki linnaõigus
jääb süüdi. · Sariaadi seadus ehk islami õigussüsteem. Õigused tuletatakse koraanist ja sunnast. Otsustab oleema, kes on vanemate kogu. Karistuse on inimõiguste vastased nt. raiutakse käsi maha, loobitakse kividega surnuks. Näiteks Iraan. ÕIGUSHARUD: · Eraõigus, mis äsitleb inimestvahelisi suhteid, kus mõlemad pooled on võrdsed. o Tsiviilõigus Perekonna õigus Pärimisõigus Võlaõigus (Käsitleb lepingute sõlmimist.) Asjaõigus (Käsitleb kinnisasju ja vallasasju ehk omandit, asi on kehaline ese.) o Tööõigus o Äriõigus · Avalik õigus, mis käsitleb suhteid inimese ja riigi vahel o Riigi õigus o Haldusõigus : Reguleerib ametivõimude tegevust. o Finantsõigus o Protsessiõigus
Mis on selle negatiivsed ja positiivsed küljed? - Sariaadi järgi võib mees endale võtta kuni neli seaduslikku naist, lisanduda võivad ka ebaseaduslikud liignaised. Nõutud on, et mees suudaks kõiki naisi seisusekohaselt ülal pidada ja kohtleks neid võrdselt. Abielurikkujaid karistatakse piitsahoopidega või kividega surnuksloopimisega. Mees võib naisest lahutada põhjendusi esitamata, kuid teatud õigused lahutuseks on ka naisel (naistel on pärimisõigus ja õigus kasutada iseseisvalt kaasavarana perekonda toodud vara). Naiste liikumisvabadust ja suhtlemist perekonda mittekuuluvate meestega on piiratud, majades on enamasti siseõue tagaküljel paiknevad eraldi ruumid naisperele, kuhu meeskülalised sisse ei pääse, naiskülaliste jaoks on eraldi tagauks. Koraan ei sätesta naistele nõuet kanda loori, kuid enamikus islamimaades on seda traditsiooniliselt nõutud. Mis on peamiseks sunniite ja siiite eristavaks vaidlusküsimuseks
nõudeõigused ja kohustused, mis tulenevad lepingutest või lepinguvälistest kohustustest. Pärida ei saa selliseid pärandajale kuulunud õigusi ja kohustusi, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Näiteks õigus saada alimente, perekonnasuhetest tulenevad õigused ja kohustused, poliitilised õigused jne. Pärija - isik, kes on nimetatud pärijana seaduses või pärandaja viimse tahte avalduses (testamendis või pärimislepingus) on potentsiaalne pärija. Tema pärimisõigus selgub alles pärast pärandi avanemist. Alles siis selgub, kellel on õigus pärida, s.o õigus pärand vastu võtta, see vast võtmata jätta või pärandist loobuda. Alles pärandi vastuvõtmisega tekib pärija, kellele on pärandaja õigused ja kohustused üle läinud. Pärandvara jääb pärandi vastuvõtnud pärijate kaasomandiks ning kaaspärijad valdavad, kasutavad ja käsutavad seda asjaõiguse normide kohaselt. Pärimise aluseks võib olla: * seadus; * testament;
Tsiviilõiguse üldnormid on kohaldatavad järgnevates õigusharudes: asjaõigus perekonnaõigus pärimisõigus võlaõigus autoriõigus rahvusvaheline õigus · Äriõigus reguleerib juriidiliste isikute tegutsemist(tekkimine, muutmine, lõpetamine)
Formaalse õiguse normidega määratakse kindlaks pädeva riigiorgani tegevus (õigused ja kohustused) materiaalõiguse normide rakendamisel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu - on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist. Näide: tööõigus,perekonnaõigus, finantsõigus. Õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad, nimetatakse - õigusinstituutideks. Näide: valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses. Õigusakti mõiste, Liigid Õigusakt- dokument, milles riigiorganid kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi a panevad peale kohustusi 1)Normatiivsed - on õigustloovad aktid(üldaktid), mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õgisunorme, mis kehtivad määratlemata isikute suhtes ja kuulvad rakendamisele määratlemata arv kordi. Riik loob läbi õigusnormide objektiivset õigust ehk loob õigust
probleemidega, ametlike dokumentide koostamine pidi olema pühakirjaga kooskõlas. Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele Lääne-Euroopale? Kaks põhilist keskaegset või feodaalset majandussüsteemi?Rendihärrus- maa on mitmekordselt läänistatud, mõisnikul(feodaalil) puudub oma majapidamine, talupoeg rendib mõisnikult maad ning maksab selle eest makse. Maksud ja koormised olid seotud kindla maa-alaga. Talupojal oli maa pärimisõigus, aga maad ei saanud vabalt müüa, osta ega pantida. Mõisahärrus- pärisorjuslik mõisamajandus, kus mõisniku käes otseselt on suurem osa tema valdustest(tähendab: oli mõisamaa). Talupoeg pidi mõisas tööl käima ja ka oma maa eest renti maksma. Selle tagajärjel sai talupojast pärisori. Maad sai müüa ainult koos talupoegadega.
таможенник tolliametnik долг долговой võlg, võla- долговое обязательство võlakohustus долговая расписка võlakiri завещание testament завещать, завещатель pärandama, pärandaja наследство pärand вступить в наследство pärandusse astuma наследственное право pärimisõigus наследник pärija наследовать pärima недвижимость kinnisvara движимое / недвижимое имущество vallasvara/kinnisvara закрепление недвижимости kinnistu kinnistamine крепостная книга kinnistusraamat внесение в крепостную книгу kanne kinnisturaamatusse вкладной лист vaheleht вкладыш vaheleht
õigusperekondadest. Romaani õiguse perekonda kuuluvad Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg, Monaco, Itaalia, Hispaania ja Holland; Saksa ehk germaani õigusperekonda Saksamaa, Austria, Šveits, Türgi, Kreeka; Skandinaavia perekonda Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island. (Liin, 1999) Sellele õigusperekonnale on iseloomulik pandektiline süsteem, kus on tsiviilõigusnormid jagatud viieks osaks: üldosa, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus. Romaani-germaani õiguse perekonnale on omane veel ka õiguse jagamine avalikuks ja eraõiguseks. Eraõigus reguleerib isikute omavahelisi suhteid. Avalik õigus reguleerib suhteid ühiskonnas, kogukonnas laiemalt ning isiku ja kogukonna või üldsuse või riigi vahelisi suhteid. Avaliku õiguse objektiks on aga riigi ülimuslik tegutsemine ehk avaliku võimu teostamine. Avaliku ja eraõiguse eristamisest tuleneb, et romaani-germaani õiguses on avalik-
rahvuse Püha Rooma riik luges end Rooma impeeriumi järglaseks. Algses rooma õiguses polnud välja arenenud süsteemset avalikku õigust (sh riigiõigust) niisugusel tasemel nagu oli rooma eraõigus. Avalik õigus valdkonnanatervikuna kui ka diferentseeruvate õigusharudena arenes järgnevalt tuginedes paljuski eraõiguse alusele. Esialgu hõlmasid kogu tollaaegse Rooma õiguse ülderaõigus, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus. Selline õigusaladeks jaotumus moodustas pika aja jooksul ammendava õigusklassifikatsiooni. Väljaspool neid õigusi ei olnud muid sama tähtsusjärku kirjutatud õigusnorme. Võib oletada, et kui silmapaistvad Rooma juristid, kes panid kunagi kirja pandektid, oleksid pidanud arvestama nii mitmekesiseid majandussuhteid, nagu 2 Luts, M. (2003). Retseptsioonid. Rooma õiguse retseptsiooni mitmekihilisus. Juridica, 570- 575
Õigus subjektiivses tähendab õigussubjektile kuuluvat õiguskorrast ehk objektiivsest õigusest tulenevat õigustust. 3. Mandri-Euroopas on õiguse jaotumine levinud kaheks suuremaks osaks. On avalik- ja eraõigus. Eraõigusega on meil tegemist siis kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Eraõiguse alla kuulub nt. tsiviilõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avaliku õiguse alla kuulub riigiõigus, haldusõigus kriminaalõigus jne. 4. Õigusnormid on üldkohustuslikud, üldiseloomuga ja formaalselt määratletud käitumise reeglid, mida kehtestatakse ja kaitstakse riigi poolt ning mis reguleerivad, kaitsevad või loovad soodsad tingimused ühiskonna süsteemi edasiarenguks. Õigusnormid on: - kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt; - õigusnorm on kohustuslik kogu territooriumil kõigi kodanike suhtes.
Õiguse alused I vaheeksam. 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. V: Õigus ja riik on omavahel lahutamatus seoses, sest ilma riigi vahenduseta ei saa rahva tahe muutuda õiguseks. Õiguses väljendub riiklik tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks. Õigus tekkis koos riigiga. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu, riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. V: Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud riigi poolt. V: Õigussüsteem on mingis riigis kehtiv õigus-normide süsteem. Ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. V: Õiguse allikad on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnusta...
Eksam (55% hindest) Kaasuse tekst Ladinakeelsed allikatektsid (2-3): Seletada allikateksitde päritolu, nt millised õiguallikad, kes kirjutas Teoreetiline küsimus õigusinstituudi kohta Kaasuse lahendus Võrldus Eestiga Tohib kasutada Eesti seadusi Semestri töö (45% hindest) Kaasuse lahendamine kirjalikult (45%) Ettekanne-kohtuesinemine (arvestuslik) Enesekontrollid (peavad olema tehtud) Kontrolltöö (arvestuslik) Vikipeedia artikli koostamine (boonus) Kaasatöötamine seminarides (arvestuslik; kui kaasa ei tööta, seminari arvestatud ei saa) Kaasus-poole memorandum (29.04 moodles) Probleemi kirjeldus + õiguslikud küsimused Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku ...
Variant 1 1. Kuidas te eristate kahte õiguse valdkonda avalikku õigust ja eraõigust? Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, Riigi- ja konstitutsiooniõigus Haldusõigus Kirikuõigus Kriminaalõigus Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus Sotsiaalõigus Eraõigus: · Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) · Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus) · Tööõigus Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Avalik õigus lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku kasu. Võib ka öelda...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
