Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Õiguse aluste abimees (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tekivad omand ja teised asjaõigused ?
  • Missugused õigused on isikutel asjade suhtes ?
  • Kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta ?
 
Säutsu twitteris
JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS
Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte:
  • Sündmusteks – tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest. Sündmus juriidilise faktina on näiteks inimese loomulik surm, üleujutus jms.
  • Tegudeks – tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, so väliselt väljendatud inimese tahteavaldus , käitumisakt (lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine). Teod moodustavad juriidiliste faktide põhihulga.
    Tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega:
    • Õigusvastane tegu – õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olemine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada õigusharude järgi ( kriminaal -, tsiviilõigusrikkumised).
    • Õiguspärane tegu – vastab kehtiva õiguse nõuetele. Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte.
    • Juriidiline akt – käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele .
    • Juriidiline toiming – toiming, mis kutsub juriidilised tagajärjed esile sõltumata sooritaja tahtest.
    • Juriidilise resultaadiga tegu – käitumine, mis on suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele (tegevus loob autori õigused)
    Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse:
  • Lihtfakt – juriidiline fakt, mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje. Enamik õigusrikkumisi.
  • Liitfakt – juriidiline fakt, mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa mitu õiguslikku tagajärge.
  • Juriidiline ehk faktiline koosseis – juriidiline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes. Faktilise koosseisu moodustavad üksikfaktid on omavahel seotud. Kui koosseisust puudub mõni element, on tegemist lõpetamata koosseisuga.
    Faktilise koosseisu viimane määrav element on koosseisu lõpetav fakt, mis annab faktide kogumile juriidilise tähenduse.
    ÕIGUSLIK PRESUMPTSIOON – eeldatavalt toimunud fakt, millele antakse juriidilise fakti tähendus ( inimene ei ole süüdi kuni tema süü ei ole kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega – süütuse presumptsioon).
    Juriidilistel faktidel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse rakendamise praktikas. Õiguslike vaidluste üheks põhiküsimuseks, kas fakt aset leidis ja kas see on juriidiline fakt. Juriidilise fakti olemasolu või puudumine tehakse kindlaks juriidiliste tõendite abil. Tõendid on teataval viisil fikseeritud faktilised andmed asjaolude kohta, millel on tähtsust juriidilise asja lahendamisel.





    ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED
    Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse.
    Õigusriigi tunnused:
  • võimulahususe põhimõte. Selle kohaselt peavad seadusandlik organ, täidesaatev võim ja kohtuvõim teostuma erinevate subjektide poolt.
  • üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes
  • riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele . See nõuab õigusriigilt lugupidavat suhtumist , hoiab ära selle, et kergekäeliselt võetaks seadusi vastu või neid muudetakse või tühistatakse.
  • põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvaheline õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine
  • õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkus on vajalik ellu viia. Kõik seadusest madalamal olevad õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega
  • seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite , ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele
  • demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine
  • inimväärikuse austamine ja kaitsmine riigi poolt
    ÕIGUSSUHTE SPETSIIFILISED TUNNUSED
  • Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel – peamine erisus teiste ühiskonnasuhetega võrreldes. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom. Õigusnorm määrab reguleeritava suhte liigi iseloomu, selle subjektide õigusliku seisundi.
  • Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Kui õigusnorm kehtestab mingi suhte jaoks üldise käitumismudeli, siis annab ta samas tulevastele õigussuhte subjektidele ka teatud õigused ja kohustused. Õigussuhtes omandavad need õigused ja kohustused konkreetse iseloomu, nad kuuluvad konkreetsetele isikutele (müüja A, ostja B, kreeditor C jne) ning realiseeruvad konkreetses õigussuhtes.
  • Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. Kuna riik kehtestas õigussuhte loomiseks ja säilimiseks vajalikud õigusnormid, siis jälgib ta ka nende õigusnormide täitmist, s.t õigussuhtest osavõtjatele antud õiguste realiseerimist ja neile pandud kohustuste täitmist ning kohaldab õigusrikkujate suhtes riigisundi.
  • Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte pooled ehk subjektid on igal üksikjuhul konkreetsed isikud (indiviidid või organisatsioonid ), nad on alati nimeliselt, personaalselt kindlaks määratud.
    Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigikaitsele. Seega, õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe.



    ÕIGUSNORM JA TEMA TUNNUSED
    Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
    Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused:
  • ta on inimeste käitumise reegel
  • ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele
  • tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.
    Nende üldiste tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest.
  • õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Ta esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetud riigivõimu autoriteedile, ettekirjutusena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine.
  • Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Nimelt kui mõni ühiskondliku suhete subjekt ei täida õigusnormi nõudeid, viib riik need ellu tema käsutuses olevate vahenditega, kohaldades vajaduse korral õigusrikkuja suhtes riiklikku sundi.
  • Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik teised sotsiaalsed normid olid kohustuslikud teatud isikute suhtes. Õigusnorm on kohustuslik kõigile ning selle rikkumise korral karmid karistused.
  • Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. Andes ühele subjektile õiguse teatud viisil käituda, paneb samal ajal suhte teisele poolele kohustuse sellise käitumise, mida nõutakse.
  • õigusnorm on formaalselt määratletud reegel, mis tähendab, et õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õiguse allikas. Sellest tuleneb nõue, et iga õigusnorm peab väga täpselt olema sõnastatud ja reguleeritud õigusaktis.
    Õigusnormi puhul eristatakse tema struktuuris kolme osa:
  • hüpotees – näitab õigusnormi kehtivuse tingimused
  • dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused
  • sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul.
    Hüpotees: 1. Määratletuse astme järgi: - määratletud, suhteliselt määratletud, - määratlemata. 2. Konkreetsuse astme järgi: kasuistlik ja abstraktne 3. Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi: lihtne hüpotees, liithüpotees ja alternatiivne
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse aluste abimees #1 Õiguse aluste abimees #2 Õiguse aluste abimees #3 Õiguse aluste abimees #4 Õiguse aluste abimees #5 Õiguse aluste abimees #6 Õiguse aluste abimees #7
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor TeachPro Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Koosneb teemade lühikokkuvõtetest
    õigus , õiguse alused

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    sisophys profiilipilt
    sisophys: Tõepoolest tore abimees :)
    21:53 02-12-2012


    Sarnased materjalid

    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    28
    doc
    ÕIGUSE ALUSED 2011 2012
    88
    doc
    Õiguse alused konspekt
    82
    docx
    ÕIGUSE ALUSED KT1
    22
    docx
    Õiguse alused mõisted
    24
    odt
    Õiguse alused
    30
    docx
    Õiguse alused konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun