Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguse alused. Eksami kordamisküsimuste vastused.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
subjekt, pärand, valdus, kinnis, õigusnorm, aktid, rakendamise, kinnisasja, õigussuhe, testament, õigusakt, tega, põhiseadus, tehtu, volitus, õigusõpetus, subjektid, asjas, notar, riigivõim, kodakondsus, õigusaktid, volituse, karistus, õigusvõime, tahteavaldus, äriõigus, suveräänsus, õigusnormid, akte, territoorium, lahusus, lepingudNormatiivsed või mittenormatiivsed õigusaktid. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine eristab normatiivakti mittenormatiivsest aktist. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi  õiguse üldakt. Riik loob selle kaudu õigusnorme  õigustloov. Tekkis koos riigiga. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Sp nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset inimest konkreetseks käitumiseks, mistõttu iseloomult on nad õiguse rakendamise aktid. Näiteks kohtuotsused, ametisse
täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi  Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid  Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Põhiseadus riigi
olemas jm nõuded täidetud 3. Õiguse allikad Eestis. Põhiseadus, seadus , Seadlus, Määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus Loeng 2: Õigussuhe. Õiguse realiseerimine. Õigusakt. Õiguse tõlgendamine. 1. Õigussuhe. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused. Õigussuhte elemendid. Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. 2. Õigussuhte subjekt. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 1 Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad  füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik  inimene Juriidiline isik  seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik  eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik
*Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt  teostades oma võimu
1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad
valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuri üksusi (armee, politsei, luure) ja sunniasutused (vangla). Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja kasutavad meetodid erinevad, sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest reziimist ja struktuurist, ajaloolise arengu erinevusest. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Territooriumi hulka arvatakse: Riigipiiriga piiratud maismaa osa Riigi territoriaal- ja siseveed Õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all Kauba- ja reisipiiriga piiratud territooriumi all Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes.
JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused:
Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nimetatakse normatiivakti ka õigustloovaks aktiks. Mittenormatiivne õigusakt ehk ükskikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Nimetatakse ka individuaalseteks õigusaktideks. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendatakse neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Näiteks kohtuotsus, autasustamine või armuandmine.
ingliskeelseid riike. Selle perekonna kogu spetsiifika määras asjaolu, et üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid konkreetseid indiviididevahelisi vaidlusi. Siit tulenevalt on õigusnormi abstraktsuse aste madalam kui romaani-g õiguses, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. 3.ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD. NORMATIIVSED AKTID Õiguse vormi mõiste Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusvormidena on kasutusel olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õiguse väljendusvormid: õiguslik tava, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt
dokument, millel on õiguslik tähendus, toob kaasa teatud õiguseid ja kohustusi. Õigusakt on pädeva organi või ametiisiku poolt vastuvõetud kirjalik otsus, millega luuakse, lõpetetakse või muudetakse õigussuhteid. Õigusakt võib olla: 1) õigust loov akt ehk üldakt 2) üksikakt 3.3 Õiguse allikad Eesti õiguskorras: seadus, seadlus, määrused - Seadus on seaduse vormis seadusandliku võimu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusvõim. Seadused jõustuvad Eestis 10 päeva pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole määratud teisiti. Määrused on EL-i teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav
liiki käitumisaktide või subjektide juures (põhiseadus, juhendid, määrused, kord, heakorraeeskirjad). 4. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Maailmas on kolm õigussüsteemi: ·Anglo-Ameerika (käsitlevad kohtupretsedente minevikust, nt USA UK) ·Mandri-Euroopa (ehk Saksa-Rooma, kirjapandud seaduslikud aktid, nt Eesti) ·Islami (seosed religioossete teostega/normidega). 1. Õigusnormi loogiline struktuur. ·Hüpotees (situatsioon, millal tuleb käituda normi järgi) * Jagatakse määratluse astme alusel. Määratletud hüpotees  täpsed tingimused. Suhteliselt määratud hüpotees  näitab tingimused, kuid igal juhul on vaja konkreetset tuvastamist. Määratlemata hüpotees  ei määra rakendamisele kindlat tingimust. * Jagatakse konkreetsuse astme järgi.
Avalik võim – on riiki riigieelsest ühikonnaorganisatsioonist eristamise smatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja vaitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuurüksusi, nagu armee, politsei, lure aga samuti sunniasustusi (vanglad), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerumiseks. Territoorium – on ruumiline ala mille piirides teostakse riigi võimu, see on riirgi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvestakse: 1)riigipiiriga piiratud maismaa osa; 2) riigi territoriaal- ja siseveed; 3)õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvetete kohal; 4)atmosfäärisasuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riipiirigapiiratud territooriumi all; 6) kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all; 7) sõjalevad avamerel ja teiste riikide territorial- ja sisevetes
 Suuremad õigusperekonnad on on romaani-germaani õiguse (kontinentaalõiguse) perekond; anglo-ameerika (üldise) õiguse perekond; islami õigusperekond; hinduistlik õigusperekond; judaistlik õigusperekond; Kaug-Ida õigusperekond; Aafrika ja Madagaskari õigusperekond; sotsialistlik õigusperekond.  Romaani-germaani perekond kujunes Rooma õiguse teadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. Seda õigusperekonda iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses peatähelepanu on pööratud õigusnormile kui üldise käitumisreeglile , mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nende nõuetele vastava korra. Õigusallikaks on riigi normatiivallikad. Perekonda kuuluvad Euroopa mandririigid, Ladina-Ameerika riigid, suur osa Aafrika riike ja Lähis-Ida maid.
mõjutusvahendi, mida rak.dispos.nõuete eiramise eest hüpo.tingim.olem.o 23. Õigusnormide liigid.- Võib liigitada erinevate tunnuste alusel: Subjekti, Regulee- rimisobjekti, Ajalise kehtivuse, Territoriaalse kehtivuse, Ettekirjutuse iseloomu ning Täidetava funktsiooni järgi. Samuti võib liigitada: kohustavateks,keelavateks ja õigustavateks. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1
13. Õigussuhte objekti mõiste. Kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks ehk millele on suunatud subjektide õigused ja kohustused. Eelkõige materiaalsed esemed, aga ka vaimsed või sotsiaalsed esemed, millega seoses õigussubjektid astuvad õigussuhtesse, kus teostavad oma subjektiivseid õigusi ja kohustusi (nt autoriõiguste teostamine). 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. Juriidiline sisu - õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe ja tekib subjektide vahel nende teadvuses. Subjektiivne õigus  õigussuhte subjektile õigusnormi alusel kuuluv õigus teataval viisil käituda. Juriidiline kohustus - õigussuhte kohustatud poolel lasuv kohustus teataval viisil käituda. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. Õigusakt on on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. Liigid: 1) Üldakt 2) Üksikakt
2. Kehtestatud riigi poolt 3. Selles väljendub riigi tahe 4. Ta on üldkohustuslike normide kogum 5. Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus: 1. Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. 2. Õiguses väljendub riigi tahe. 3. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Saksa majandusteadlane ja jurist Max Weber märkis, et poliitika on korra jõustamine jõu rakendamise või sellega ähvardamise teel. Saksa filosoof Hegel ütles, et õigus on poliitika väljendus. Poliitika on riigi tegevus ühiskonna elu korraldamisel, st õiguspoliitika kaudu määratletakse, milliseid sotsiaalseid eesmärke millliste õiguslike vahenditega taotletakse. Õiguspoliitika toestub kahel põhilisel teel: 1. Õigusloome kaudu 2. Õiguse realiseerimise kaudu Demokraatlik riik on oma tegevuses piiratud: 1. Konstitutsioonist 2. Rahvusvahelistest lepingutest 3
mõjutusvahendi, mida rak.dispos.nõuete eiramise eest hüpo.tingim.olem.o 23. Õigusnormide liigid.- Võib liigitada erinevate tunnuste alusel: Subjekti, Regulee- rimisobjekti, Ajalise kehtivuse, Territoriaalse kehtivuse, Ettekirjutuse iseloomu ning Täidetava funktsiooni järgi. Samuti võib liigitada: kohustavateks,keelavateks ja õigustavateks. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1
Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus  õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus  kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus
üldisi grammatikareegleid. "Õigusnormi ülesanne: anda küllaldaselt üldised ja kättesaadavad mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada", R. David. 1. Üldine iseloom  suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele (prognoositud käitumismall õigusnormis). 2. Üldkohustuslikkus  imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise võimalus. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Riik loob kehtivat õigust üldistes huvides, et selle toime hõlmaks sotsiaalsete protsesside reguleerimisel kõiki ning igaühte. Kellelgi ei ole moraalset ega formaalset õigust seada ise ennast väljapoole õigust või sellest kõrgemale.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus  õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus  kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1
korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse ssubjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõtelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadina (täitjani) teama teadvuse kaudu. Eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi: hüptees; dispositsioon ja sanktsioon Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: nt. Kui...........(hüpotees), siis.................(dispositsioon)  vastasel juhul (sanktsioon). Selline loogiline struktuur on üldjuhul omane ka teistele sotsiaalsetele normidele, õigusnormide kõrval eriti mängureeglitele. 22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteesi liigitatakse? Õigusnormi hüpotees näitab selle kehtivuse tingimused. Ta sisaldab tingimusi, kriteeriume,
Seadlus. Määrus. 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus. 19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes. 20. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. 21. Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded. 22. Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi. 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid.
· Õpetatakse teed, kuidas on võimalik jõuda õiglase otsuseni. Selle jaoks lahendatakse kaasusi. Common law puhul kujundab inimese juristiks alles konkreetne töö erialal. Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik. 2 Tsiviilõigus Füüsilised isikud Füüsiliste isikute õigusvõime Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : õigusvõime teovõime Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime Tuleb eristada konkreetse isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Õigusvõimet ei saa piirata. Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga.(§7 (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode
kehtestamisele ja kasutamisele). Vastavalt regulatsiooni viisile- võib norme omakorda liigitada kohutavateks (sooritada kindlaid positiivseid tegevusi)subjektil kohustus hoiduda teatud tegevustest), keelavateks (subjektil kohustus hoiduda teatud tegevustest) ning õigustavad normid (määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusi). Struktuur: Hüpotees  tingimused, mille puhul õigusnorm kehtib. Dispositsioon  subjekti õigused ja kohustused antud tingimustel. Sanktsioon  riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse normi rikkuja suhtes. Õigusnormid väljendatakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes. Õigussüsteem on ühe riigi ulatuses kehtivatest õigusnormidest moodustuv tervik. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus ja selle moodustavad õigusharud, mis omakorda kujunevad õigusinstitutsioonidest ja õigusnormidest.
elus (võimu jagamatust). Riigivõimu ülimuslikkus tähendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat võimu ja et riik oma võimu kellegagi ei jaga. 1 Õiguse alused Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. See on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse: 1) riigipiiriga piiratud maismaa osa; 2) riigi territoriaal- ja siseveed; 3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal; 4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all; 6) riigilipu all kauba- ja reisilaevad avamerel; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes.
juhul käsu või keelu formuleerimises, vaid õigusnormi mõtteks on õiguslike tagajärgede esilekutsumine. Õigusnormid on kirjapandud normid. Õigus, kui selliste „õiguslausete“ kogum kujutab endast kindlate formaalsete sidemete ühtsust, kuid samas on õigusel tänu määratlusele konkreetne sisu.7 Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel:  Subjekti järgi, kes on normi kehtestanud. Seaduse normid, millel on kõrgem juriidiline jõud. Seadusejärgsed aktid. Reguleerimisobjekti järgi liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele. Selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. Ajalise kehtivuse järgi, ajutised normid või alalised normid. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed (käsud, keelud), suhteliselt
õigusaktide sisulist töötlemist. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus õigusaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisuliselt. Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab nime seadustik, määrustik vms 8. Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: · õigusnormide nõuetest kinnipidamine; · õigusnormide kasutamine; · õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine.
3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus  rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Rahvas on ühelt poolt vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, teiselt poolt on rahvas üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigi funktsioonid
teenistuses üheaegselt) 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi  Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid  Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81)  isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel  isikutevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti, õiguse ja kohustuste kaudu  isikutevaheline seos, mille olemasolun tagab riik oma sunnijõuga  isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud,
teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. 5  äratarvitatavad asjad. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbe kohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asjaosad Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised., kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatüki oluliseks osaks. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad.
Õigusnormi funksioonid on reguleerida ja kaitsta. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk. 20. Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm : 1) lähtub riigist 2) õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik. 3) õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. 4) õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5) õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. 21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest elemendist.
toime erisused. // Hüpoteeside liigitus määratletuse astme järgi: 1) Määratletud hüpotees  Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees  Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist. 3) Määratlemata hüpotees  Ei määra rakendamise konkreetset tingimust. // Hüpoteeside liigitus konkreetsuse astme järgi: 1) Kasuistlik hüpotees  Näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub õigusnormi kohaldamine. 2) Abstraktne hüpotees  Esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. // Hüpoteeside liigitus õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi: 1) Lihtne hüpotees  Esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu
liigitunnused: 1. ta on inimeste käitumise reegel 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3. tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Nende üldiste tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest. 1. õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Ta esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetud riigivõimu autoriteedile, ettekirjutusena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine. Riigist lähtumine on õigusnormi määravaks spetsiifiliseks normiks, teised tunnused tulenevad suuresti sellest. Käsud ja keelud. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Nimelt kui mõni ühiskondliku suhete subjekt
annaabi.ee 
