Õiguse alused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õiguse alused

5 VÄGA HEA

Riigi tunnused ( Õigusõpetus , lk. 11-14)
avalik võim, kogu riigi juhtimisaparaat ja selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee , politsei, luure, vanglad jne, riigivõim on suveräänne võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Riiguvõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (näiteks mingisse liitu või föderatsiooni astumisel).
territoorium - ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigivõimu. Riigi territooriumi hulka arvatakse:

1) riigipiiriga piiratud maismaa osa;
2) riigi territoriaal- ja siseveed ;
3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal;
4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid;
5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all;
6) kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all;
7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes.

rahvas (kodanikkond), kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Üldjuhul kodakondsus kas omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse, sõltuvalt riigis kehtivast korrast.
Naturalisatsiooni korras riigi kodanikuks saamise tingimused kehtestab iga riik oma seadustega.

Võimude lahususe printsiip
Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõimu lahusus ) ja personaalne(üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses)
Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele (ka president kuulub täidesaatva võimu harusse ), kohtuvõimu teostavad kohtud.

Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68)
Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid , mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi

Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid
Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt , annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile.

Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend.

Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81)

isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel
isikutevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu
isikutevaheline seos, mille säilimise tagab riik
isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu

Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83)

Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tekib sündimisel
Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Tekib täisealiseks saamisel

Füüsilised ja juriidilised isikud (Õigusõpetus, lk. 113-120)
Mõlemad on tsiviilõiguse subjektid

Füüsiline isik on inimene, kel on õigus- ja teovõime. Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid(alla 18 on piiratud teovõime) Peab olema elukoht , kus isik alaliselt või peamiselt elab
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja võib tekkida kahel viisil, teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või siis otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Jaguneb eraõiguslikuks ja avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks . JI võib omada kõiki tsiviilõigusi. JI peab olema asukoht, nimi ja omab vastutust. JI asutatakse määramatuks ajaks

Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus (Õigusõpetus, lk. 83-84)

Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Õigusnormist tulenevalt tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr
Juriidiline kohustus tugineb samuti õigusnormile ja kujutab kahesugust seost: ühelt poolt kohustatud isiku ja riigi vahel, teiselt poolt aga kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr

Õigussuhte objekt ja põhiliigid (Õigusõpetus, lk. 84-89)
Õigussuhte objektiks nimetatakse nähtust, millele õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud. Igasugused materiaalsed esemed( tarbeesemed ,toiduained, kosmoseaparaat ), lisaks ka mittemateriaalsed väärtused( tööjõud , teenus)

Suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel. Eristatakse riigiõiguslikke, haldusõiguslikke, tsiviilõiguslikke, tööõiguslikke, perekonnaõiguslikke jne õigussuhteid.
Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhtied. Ühepoolne õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele nt. kinkeleping. Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja nt. ostja ja müüja vaheline suhe.

Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5)
Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Rakendamise vajadus tekib, kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita, õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle või kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamisel peab jälgima, et rakendamine oleks seaduslik (kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega), põhistatud (kõik asjasse puutuvaid fakte peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele) , otstarbekohane(seadus ise annab ainuvõimaliku otsatarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev) ja õiglane.(õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna)

Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124)
Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise.
Kohustuse mõiste. Kohustuse tõttu on üks isik ( võlgnik ) kohustatud teostama teise isiku (krediitori) kasuks teatava teo: nagu üle andma vara, tegema tööd, maksma raha või hoiduma teatud teost.
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas.
Nii FI kui ka JI tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja –kohustused võivad minna üle ühelt isikult teisele õigusjärglusega(tehing või seadus), kui need ei ole isikuga lahutamatult seotud seaduse järgi. Tehingud võib olla ühepoolsed(pärandamine testamendiga) ja mitmepoolsed (ost-müük). Tehing on tühine, kui ta on: heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing, seadusega vastuolus olev tehing, kasutuskeeldu rikkuv tehing, näilik tehing. Tehingu võib tühistada, kui see on: olulise eksimuse müjul, pettuse mõjul, õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, muude, seaduses sätestatud asjaolude esinemisel.

Asi, valdus , omand (Õigusõpetus, lk. 130-144)

Asi on kehaline ese. Asjadena käsitletakse ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Asju liigitatakse: 1) Asendatav asi, vallasasi mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 2) Asendamatu asi 3. 1) Äratarvitatav asi on vallasasi, mis otstarbekohasel tarvitamisel saab osta 2) Äratarvitamatu 4. 1) Jagatav asi on asi, mida saab jagada ilma asja olemust rikkumata. Iga osa jagatud asjast moodustab omaette terviku 2) Jagamatu 5. 1) Üldine asi on asi, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellelegi, on kõigi oma, näiteks õhk 2) Avalik asi, kuulub riigile ja on kasutatav kõigi poolt, näiteks tänavad 3) Eraasi, ei ole üldine ega avalik. Eraasjad võivad olla avalikuks kasutamiseks.
Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all on asi, kusjuures ta ei pea olema omanik. Valdus võib olla seaduslik või ebaseadulik, heauskne või pahauskne . Heauskne valdus tähendab, et valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel pole seaduslikku alust. Valdus loetakse heausklikuks, kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub oma tegelikust võimust asja üle.
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle . Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand . 1. kaasomand: kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand 2. ühisomand: kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.

Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9)
Võlaõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Jaguneb lepinguõiguseks ja lepinguväliste võlasuhete õiguseks . Seda reguleerib võlaõigusseadus.

Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218)
Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nede tegevuse aluseid. Äriõiguse esemeks on suhete kogum, mis moodustab ettevõtlustegevuse käigus. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik ja keskseks subjektiks on ettevõtja .

Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12)
Pärandaja- isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb
Tahteavalduse( pärimisleping ) või seaduse alusel(Pseadus määrab ära kes on pärija)
Esimese(lapsed,lapselapsed) teise(isa, ema, nende sugulased) kolmanda(vanavanemad, ema- poolsed vanaemaisa ja nende alanejad sugulased ehk tädid, onud) järjekorra pärijad.
Abikaasa on seadusjärgne pärandaja
Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, toetub Rooma õiguse ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhimõtetele. Objektiivse õiguse tähenduses on pärimisõigus normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õigusena aga kujutab pärimisõigus endast konkreetsele isikule seadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes.

Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund , objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura , 2012)]

Süütegu - kuriteod ja väärteod (FI füüsaline või rahaline kahjum - rahaline karistus või vangistus )ja väärteod(on kirjeldatud karistusseadustikus- rahatrahv või arrest)
Hädakaitse- seotud õigusvastaseründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire
Hädaseisund- Tegevus, millel on küll kõik õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat, teist isikut, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huve, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitust väiksem.
Objektiivne süüteokooseis- tegevus või tegevusetus , seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid
Subjektiivne süüteokooseis- tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv , ajend, eesmärk või muu süüteokooseisu subjektiivne tunnus
Karistusõigus- määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suheteringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse.

EL õiguse allikad, põhivabadused , ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine.

EL õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus( lepingud ) ja teisene õigus(vastuvõetud õigusaktid- määrused, direktiivid, otsusd, kokkulepped ja lepingud)

1. ESMANE ÕIGUS: Euroopa Liidu asutamislepingud – õiguse üldpõhimõtted 2. EUROOPA LIIDU RAHVUSVAHELISED LEPINGUD 3. EUROOPA LIIDU TEISENE ÕIGUS: Seadusandlikud õigusaktid, Määrused, direktiivid, otsused, Muud kui seadusandlikud õigusaktid, Delegeeritud õigusaktid, rakendusaktid, Muud õigusaktid, Soovitused ja arvamused, Institutsioonidevahelised kokkulepped, Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevusprogrammid 4. ÕIGUSE ÜLDPÕHIMÕTTED (Seejuures on tegemist normidega, mis väljendavad elementaarset ettekujutust õigusest ja õiglusest, milleks on kohustatud iga õiguskord .)5. LIIKMESRIIKIDEVAHELISED KOKKULEPPED Liikmesriikide alaliste esindajate komitee (Coreperi) otsused, rahvusvahelised kokkulepped

Põhivabadused kehtivad igale inimesele ilma igasusguste lisatingimusteta. Liikumisvabadus , mõttevabadus, usuvabadus ja valimisvabadus. Põhivabadused on Euroopa Liidu moodustamise aluspõhimõtete osad. Eelkõige hõlmab see töötajate vaba liikumist, asutamisvabadust, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumist. Need vabadused tagavad ettevõtjale vaba otsustamise, töötajale vaba töökohavaliku ja tarbijatele vaba valiku erinevate toodete vahel. Vaba konkurents võimaldab ettevõtetel saata oma pakkumine märksa suuremale tarbijaskonnale. Töötaja võib ELi piires otsida ja vahetada töökohta oma soovide ja huvide kohaselt. Tarbija võib tänu tihedamale konkurentsile oluliselt suurenenud kaupade pakkumisele valida kõige parema ja odavama toote.
Ülimuslikkuse põhimõte on EL õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Ülimuslikkuse nõude õiguslik tagajärg on, et riiklikku õigust ei saa vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega kohaldada ja uute riiklike õigusaktide vastuvõtmine ei ole võimalik enne, kuni need on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Otsekohaldatavus ehk vahetu kohaldatavus on Ühenduse õigusakti rakendamise siseriiklikku õigusesse, ilma et oleks vaja vastu võtta siseriiklik rakendusakt. Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavus tähendab, et Euroopa Liidu õigus annab vahetult õigusi ja paneb kohustusi lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele ka Euroopa Liidu kodanikele.
Liidul on järgmised institutsioonid : – Euroopa Parlament ; – Euroopa Ülemkogu ; – nõukogu; – Euroopa Komisjon (edaspidi nimetatud „komisjon”); – Euroopa Liidu Kohus; – Euroopa Keskpank; – kontrollikoda. Iga institutsioon tegutseb talle aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele. Institutsioonid on omavahelises koostöös üksteise suhtes lojaalsed. Euroopa Keskpanka ja kontrollikoda käsitlevad sätted ning teisi institutsioone käsitlevad üksikasjalikud sätted on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingus. Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni abistavad nõuandva pädevusega majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee.??????????????????????????????

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 34 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hany Õppematerjali autor

Kordamisküsimused. Õiguse alused

Õiguse alused vastused küsimused eksam õigusakt valdus õigusaktid karistus institutsioon suveräänsus lepingud institutsioonid pärimisõigus kohaldatavus isiku võime riigiorganid

Sarnased õppematerjalid

docx

Õguse alused kordamiskusimused

lahusus)  personaalne(üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt) 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi  Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid  Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81)  isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel  isikutevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti, õiguse ja kohustuste kaudu  isikutevaheline seos, mille olemasolun tagab riik oma

Õigus alused

pdf

Eksamikonspekt õiguse alused

seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Seda iseloomustab ka võimude lahususe printsiip: põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nimetatakse normatiivakti ka õigustloovaks aktiks.

Õiguse alused

docx

Õiguse alused - eksami kordamisküsimused

66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm kehtib kõigile riigi territooriumil olevatele inimestele Erinorm kitsendab või juhendab üldnormi Normatiivsed või mittenormatiivsed õigusaktid. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine eristab normatiivakti mittenormatiivsest aktist. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi õiguse üldakt. Riik loob selle kaudu õigusnorme õigustloov. Tekkis koos riigiga. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused

Õigus alused

docx

Õiguse alused. Eksami kordamisküsimuste vastused.

sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid – igal neist oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest tulenevalt on erinevate organite õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt – suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele; sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme.  Õigusnormide sisaldumine õigusaktis on normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Nende olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetataksegi õiguse üldaktiks  Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset

Õiguse alused

docx

Õiguse alused. Kordamisküsimused

3. ÕIGUSAKTID JA NENDE LIIGID (ÕIGUSÕPETUS, LK. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahedusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomist, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt või üldakt (õigusloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme (esmane kriteerium). Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktidele üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahvahääletusel

Õigusõpetus

docx

Õiguse alused

(l.66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt (ehk üldakt või õigustloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Õigusnormermide olemasolu anab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetakse ka õiguse üldaktiks. Normatiivakt õigusnormina tekkis koos riigiga ning tema osa õiguse

Õigus alused

odt

Õiguse alused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond

Õigus alused

docx

Õigusõpetus - Kordamine eksamiks

Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. Õiguse tunnused: Õigusnormid ei tööta eraldi vaid koos. Normid moodustavad süsteemi, mis koosneb vastastikku seotud elementidest. Õigus riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. Riik töötab seejuures ka ise selle õiguse piires. Õiguses väljendub riigi tahe. Teisisõnu mida demokraatilikum on riik, seda rohkem väljendub õiguses rahva tahe. Õigus=kohustus. Õigus on üldkohustuslike normide kogu, teisisõnu kasutab riik õigusnorme selleks et enda ja enda hallatavate süsteemide tööd reguleerida. Seab piire. Õiguse täitmine tagatakse sunniga. Õiglus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Riik ei tohiks

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid