Õiguse alused - eksami kordamisküsimused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigus alused

1 Hindamata

Kordamisküsimused

Põhiseadus määrab ära riigi õigussüsteemi. Eksamil!

Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14)

Riigivõim (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim )
Territoorium (riigipiiriga piiratud maismaa, territoriaal- ja siseveed , õhuruum nende kohal, maapõud nende all, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid, kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all, sõjalaevad )
Püsielanikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud)
Suveräänsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega)

Võimude lahususe printsiip.

Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahushoidmise põhimõte. Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte.

Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68)

Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid , mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
Õigusnormi liigid:

Üldnorm – kehtib kõigile riigi territooriumil olevatele inimestele
Erinorm – kitsendab või juhendab üldnormi

Normatiivsed või mittenormatiivsed õigusaktid.
Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine eristab normatiivakti mittenormatiivsest aktist. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi – õiguse üldakt. Riik loob selle kaudu õigusnorme – õigustloov. Tekkis koos riigiga.
Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile . Sp nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset inimest konkreetseks käitumiseks, mistõttu iseloomult on nad õiguse rakendamise aktid . Näiteks kohtuotsused , ametisse nimetamised või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused ja üksikaktid.

Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81)

Õigussuhe on inimestevaheline seos (erinevalt teistest sots suhetest), mis tuleneb õigusnormist.
Tunnused:
Imperaktiivne – riigi poolt kehtestatud (nt lapsevanemal eluaegne kohustust lapse ees, lapsel tekib hoolitsuskohustus oma vanema eest, mil vanem enam ise hakkama ei saa)
Suhte keskmes õigused ja kohustused – riigi ja kodaniku suhe ja isikutevaheline lepinguline side. Kohustused ja õigused objektiivsed (mis meile on antud) subjektiivsed (mis võivad tekkida).
Säilimise tagab riik – riik jälgib õigusnormide täitmist (õigussuhtest osavõtjatele antud õiguste realiseerimist ja neile pandud kohustuste täitmist). Riik tagab õiguskorra puutumatuse riigiorganite (politsei, kohus,kontroll- ja järelvalveorganid) abil, kohaldades õigusrikkujate suhtes riigisundi.
Õigussuhte pooled ehk subjektid on konkreetsed isikud (indiviidid või organisatsioonid )

Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83)

Füüsiline isik - inimene (peab eristama isiku õigusvõime t ja isiku teovõime t)
Õigusvõime (sünnijärgne) – riik tunnustab meid õiguste ja kohustuste kandjana, tunnustab meid süsteemi osana
Teovõime (tekib vanusega) – selle saab seaduslikul alusel peale õigusvõime saamist. Teovõimeline isik on võimeline nii omama kui kandma õigusi ja kohustusi.
Teovõimet saab piirata kui läbi tema tegevuse on ta endale ja teistele ohtlik. Läbi selle kaotab ta ligipääsu õigusvõimele. Selleks, et ma saaksin oma õigusi rakendada peab mul olema teovõime mida riik peab mulle andma.
Teovõimeta ei ole õigusvõimega midagi peale hakata.
Täieliku teovõime saab isik alates 18-aastaselt

Füüsilised ja juriidilised isikud (Õigusõpetus, lk. 113-120).

Õigussubjektsus:
Füüsiline isik – inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime.
Juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt . Ta võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi,v.a neid, mis on omased ainult inimestele. Äriühing, avalik-õiguslik ühing, mittetulundusühing .
Ta võib tekkida kahel viisil:

Teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, näiteks aktsiselts asutatakse äriseadustikus.

Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Nii on juriidiliste isikutena asutatud meie põhiseaduslikud institutsioonid , nagu Vabariigi Valitsus, Riigikontroll jt.
Juriidiline isik peab olema: reg. Äriregistris, sel peab olema FIst esindaja, tegevuskoht.
Juriidiline isik - õiguslik moodustis , millele õiguskord annab õigusvõime ja lubab tegevust. Juriidiline isik on ettevõte, OÜ või mis tahes organisatsioon . Riigi võime kontrollida juriidilist isikut on kõvasti suurem kui FI puhul. Tähtsamad otsused peavad olema dokumenteeritud (füüsiline isik ei pea teada andma, mis ta perekonnas otsustab).
Füüsiline isik tekib siia õiguskorda sündides. Juriidiline isik tekib kui selle loob riik või kui füüsiline isik avaldab otsest tahet hakata juriidiliseks isikuks. Nii FIl kui ka JIl on teovõime. Teovõime satub küsitavuse alla siis, kui ollakse rikkunud normi.

Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus (Õigusõpetus, lk. 83-84)

Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus moodustavad õigussuhte juriidilise sisu.
Subektiivne õigus on lubatud käitumise määr. Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Õigusnormist tulenevalt tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teatud viisil käituda. Teiselt poolt on subjektiivne õigus ka võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.
Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr. Juriidiline kohustus tugineb õigusnormile. Mis on õigustatud subjektile õiguseks , on kohustatud subjektile kohustuseks.

Õigussuhte objekt ja põhiliigid (Õigusõpetus, lk. 84-89)

Õigussuhte objektiks nimetatakse sellist objekti, millele õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena.
Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed (asjad) – tarbeesemed , toiduained, kosmoseaparaadid, aga ka mittemateriaalsed väärtused nagu tööjõud , teenus, intellektuaalne omand.
Seega õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid asuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi.
Õigussuhte põhiliigid :
Õigussuhete olulisim liigitus – suhete valdkonna järgi: riigiõiguslikud, haldusõiguslikud, tsiviilõiguslikud, tööõiguslikud, perekonnaõiguslikud jne õigussuhted
Õigussuhte struktuuri järgi: kahepoolsed (tööleping, ostja ja müüja ) ja ühepoolsed ( kinkeleping , testament ) õigussuhted
Õigussuhete funktsiooni järgi: regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted

Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5)

Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne).
Õiguse rakendamise vajadus tekib:

Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine , avaliku teenistuse ametikoha täitmine jms)
Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (omadiõiguste küsimuse vaidlustamine või muu varaline vaidlus, töövaidlus jms)
Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone

Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimu- alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamine koosneb erinevatest staadiumidest, mille kohta kehtib reegel, et järgmine ei saa olla ilma eelmiseta.

Esimene staadium- tehingu olude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. (Mis ja kuidas toimus teo toimepanija , kannatanu, kurieo koht, viis, vahendid jne)
Teine staadium- õigusnormi valik ja analüüs. Määratakse rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. (nt tervisekahjustuse puhul võib seda määratleta erineva karistusseadustiku vastava paragraafi erineva punkti järgi.)
Kolmas staadium- on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine).
Neljas staadium- on asjas tehtud pysise täitmise tagamine.

Õiguse rakendamisega luuakse konkreetsel inimesel või organisatsioonil uued püsisuhted. Nii tekivad uued õigused ja kohustused, mille tekkimise aluseks on õigusi rakendab riigiorgani akt.
Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnormi konkreetsele subjektile.
Ilma selliste aktideta on võimatu õiguslike vaidluste lahendamine ega ka sanktsioonide kohaldamine õigusrikkuja suhtes.

Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124)

Tsiviilõigused ja kohustused tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud.
Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele, s.o. õigusjärglus, kui nad ei ole isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks võib olla kas tehing või õigusakt.
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas.
Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise.

Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 13-144)

Asi – kehaline ese (loomad), mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad, asi saab olla: kinnisasi (maalapp, maja) ja vallasasi (kõik see mis ei ole maa küljes kinni). Asi saab olla: asendatav ( kompensatsioon - saab nõuda asendamist või raha) või äratarvitatav (seda ei saa tagasi nõuda, nt õun)
Omand võib tekkida läbi pärimise, kinkimise, leidmise. Alla 50 eurose leiu puhul ei pea veel politseisse minema, kui on üle 50 ja kui ma selle endale jätan, on see karistatav . Kui aasta aega ei tule omanikku välja, võin asja endale jätta. Leitud asja müüa ei või.
Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus loetakse seaduslikuks kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne ja pahauskne. Heauskne valdus tähendab, et valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel pole seaduslikku alust. Valdus loetakse heausklikuks, kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub oma tegelikust võimust asja üle. Kui vallasasi võetakse omanikult ära omavoliliselt, salaja või vägivaldselt, siis on omanikul õigus oma asi otsekoheselt tagasi võtta.
Valdusel on kohtulik kaitse. Valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda kohtu poole (valduse taastamiseks).
Valduse kaitse hagi tähtaeg on üks aasa, arvates valduse rikkumise või äravõtmise ajast.

Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9)

Võlasuhe saab tuleneda lepingust või seadusest.
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Seadusest tulenevad võlasuhted on lepinguvälised võlasuhted.
Igasugune leping toob endaga kaasa võlasuhte (eraõiguslik). Võlasuhte lepingud on soovitavalt kirjalikul moel (Võlasuhte tõestamine suuliselt on võimatu. Võlaõigusseadus eeldab, et leping on koostatud kirjalikus vormis)
Lepingud mis tehakse võivad avaldada mõju ka kolmandale isikule, kuid kolmandal isikul võivad tekkida mingit nõuded. ( Kunstiakadeemia näide – lepinguväline võlasuhe – need isikud, kes elasid krundi kõrval, polnud mingit lepingut. Tulenevalt sellest lepingust, kõik müra – puurimine jne võib kaasa tuua lepinguvälise suhte kolmanda isikuga. Kui mind (elanik) midagi häirib, siis mul on õigus saada mingit kompensatsiooni tulenevalt sellest nende tegevusest, sest nende tegevus häirib minu elu ja sellest tulenevalt on mul nõue kas teha midagi või mitte midagi teha. Lepinguväline võlasuhe on meie nõudeõigus mingitele isikutele tulenevad nende tegevusest mis häirib meie õigusi.
Võlasuhte lepingutes võivad esineda – tüüptingimused (lepinguga koos väljatöötatud/ ühepoolselt paika pandud tingimused). Neid ei räägita eraldi läbi, nende üle meie vaielda ei saa, kui me neid ei aktsepteeri, järelikult ei aktsepteeri me ka lepingut. Tüüptingimused ei tohi olla koostatud tarbija kahjuks (nt Europark). Tüüptingimused on teenuse osutamise/pakkumise lepingus. Nt kui tahan välja üürida korterit (ei tohi koduloomi pidada, lapsi ei tohi olla). Tüüptingimuste pakkujal on kohustus neid tutvustada või teha võimalikuks nendega tutvumine (Europark). Samuti ööklubid. Kui mul ei ole võimalik tüüptingimustega tutvuda, aga ma tahan lepingut sõlmida, siis ma saan vaidlustada (ehk kui ma ei saa teada mis tüüptingimused on siis parem oleks üldse mitte lepingut sõlmida, sest sinna võib igasuguseid asju panna).
Igasuguse võlasuhtega käib kaasas kohustus – mida saab täita kas osaliselt või tervenisti.
Tervenisti – me õigel ajal, õiges kohas ja viisil, sooritame mingi teo või tasume mingi summa.
Osaline on näiteks liisingu makse. Osaliselt täidetava kohustuse puhul täitjal on suurem risk. Kui jätan kohustuse täitmata siis võivad võtta asja käest ära (keegi varastab ära?) aga pean ikka edasi maksma.
Kohustuse rikkumisel on süüdi see kes kohustust rikkus. Rikkumist saab mõnikord vabandada (kui tegemist on vääramatu jõuga). Vääramatu jõud – me ei saa kohustus täita asja tõttu mida me ei osanud ette näha (orkaanid, sõda, kliimakatastroofid, vargus – võib olla- vara võetakse vägivaldselt- rööviga, võib ka mitte olla- loogiline kui enda hooletus). Vääramatu jõud oleneb lepinguliigist.
Kahju saab hüvitada kas rahaliselt või muul viisil. (Kahju võib olla materiaalne või moraalne kahju. Moraalne kahju – meile on tekitatud ebamugavust või piinlikkust.)
Kui minu tegevuse läbi on tekkinud kahju vara omanikule, siis vara omanik saab nõuda hüvitust. Muul viisil – teen korda selle asja.

Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218)

Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid.
Äriõiguse esemeks on suhete kogum, mis moodustub ettevõtlustegevuse käigus.
Äriõigussuhteid reguleeritakse äriõiguse normidega, mis tekivad ettevõtluses, aga ka turul osalejate üle riikliku kontrolli teostamisel.
Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik (eesmärgiks vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskkonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis).
Viis liiki äriühinguid: täisühing, usaldusühing , osaühing, aktsiaselts ja tulundusühing.

Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12)

Tsiviilõiguse haru. Toetub Rooma õiguse ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhimõtetele. Normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele.
Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule.
Objektiivse õiguse tähenduses:
Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele.
Subjektiivse õiguse tähenduses:
Pärimisõigus kujutab endast konkreetsele isikule seadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes.
Selleks, et pärida on vaja pärimisvõimet.
Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik, aga ainult see füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus või see juriidiline isik, kes sel ajal oli olemas.
Erandiks on laps, kes oli eostatud enne pärandi avamist ( avanemise päev on surmakuupäev). Sel juhul loetakse laps pärimisvõimeliseks.
Pärijaks ei saa kui ollakse pärimiskõlbmatu.
Pärimiskõlbmatu on isik, kes:

tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustas pärandaja surma või tahtis seda teha
tahtlikult ja õigusvastaselt pani pärandaja sellisesse olukorda, kus tal puudus võime tühistada viimse tahte avaldust.
sunni või tahte avaldusel takistas pärandajat tegemast või muutmast viimase tahte avaldust
kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu.
võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu või selle osa.

Seaduse järgi päritakse siis, kui pärandaja ei ole jätnud kehvtivat testamendi või pärimislepingut.
Esimese järjekorra pärijad: alanejad sugulased: lapsed, lapselapsed jne.
Teise järjekorra pärijad: pärandaja isa, ema ja nende alanejad sugulased
Kolmanda järjekorra pärijad: pärandaja vanavanemad: emapoolsed vanaema ja vanaisa ning nende alanejad sugulased (onud, tädid, nende lapsed ja lapselapsed)
Abikaasa pärijana. Abikaasa ei kuulu otseselt ühtegi ringi, aga loeb see, millise ringi pärandi jagamisse on ta kutsutud. Kui pärivad 1. ringi pärijad, siis abikaasa on seal kaasatud. Kui 1. ringi pärijaid pole ja on 2. ringi pärijad, siis osaleb ta seal. Kui pole 1. ja 2. ringi siis pärib abikaasa kõik. Ei loe, kas on 3. ringi pärijaid.
Abikaasa õigused pärimisele:
I järjekord- abikaasa pärib lapsega võrdse osa, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist.
II järjekord- abikaasa pärib poole pärandist, lisaks eelosa ehk üleelanud abikaasa õigust saada peale pärandvara osa abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need pole kinnisasja päraldised.
III järjekorra pärijad abikaasa kõrval ei päri ehk abikaasa pärib kõik.
Testeerimisvabadus on pärandaja õigus määrata, kellele, mis tingimustel ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma.
Pärandaja ei saa päranduseta jätta töövõimetut abikaasat, töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast.
Pärandaja võib pärandada ühele või mitmele isikule teatud varalise hüve oma pärandist, ilma, et need isikud peale pärandaja surma peaksid tema kohustused enda peale võtma. Seda hüve nimetatakse annakuks ja selle saajat annaku saajaks .
Näiteks, kui jäetakse testamendis elamu abikaasale, aga ülejäänud osa pojale, siis abikaasa on annaku saaja ja poeg pärija.
Annakuks võib olla asi, raha, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. Näiteks võib pärandaja lubada abikaasal elada pärandvara hulka kuulunud elamus kuni surmani.
Annakut saab pärija määrata ainult testamendi või pärimislepinguga.
Sihtkäsund- testaatori korraldus, paneb pärijale kohustused ilma vastava õiguse tekkimisega- nt kuidas kujundada hauaplats, kes seda teeb, kes hakkab hooldama ja kes ta lemmiklooma eest hakkab hoolitsema.
Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi.
Seda võib teha üksi, aga võib ka tunnistajate ja notariga.
Testamendi tegemise õigus on alates 15-aastasel isikul, kuid alla 18-aastane isik saab testamenti teha vaid notariaalselt tõestatud vormis.
Testament võib olla kodune ja notariaalne. Kodune testament võib olla omakäeline või tunnistajate juuresolekul kirjutatud. Mõlemad on õiguslikult võrdsed.
Omakäeliselt kirjutatud testament tuleb testaatoril (testamendi kirjutajal, pärandajal) ise kirja panna ja see ka allkirjastada. Seega, testamendi sisu jääb vaid testaatori teada. Tavaliselt kasutatakse seda viisi siis, kui pole kohe notari abi kasutada, pole läheduses tunnistajaid või testaator ei usalda kedagi.
Võib juhtuda, et see hävitatakse või ei leita üles.
Kindlasti peab ära olema märgitud TEGEMISE AEG. Kui seda tehtud pole, on testament kehtetu .
Tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testamendi juures on oluline, et oleksid sel hetkel juures vähemalt 2 teo- ja otsustusvõimelist isikut. Nemad samuti allkirjastavad testamendi. Tunnistajad ei pea teadma testamendi sisu, kuid peavad teadma, et on kutsutud selleks, et tunnistada testamendile alla kirjutamist.
Kodune testament kaotab kehtivuse kui on möödunud kuus kuud ja testaator veel elab.
Notariaalselt tõestatud testament on selline, mille tõestab notar ja mis on koostatud testaatori tahteavalduse kohaselt notari juures või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator. Notar on kohustatud teatama sellest pärimisregistrile.
Norari hoiule antud testament on kui testaator annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notarile hoiule ja kinnitab notarile, et see on tema testament. Seda testamenti võib alati tagasi võtta.
Abikaasade vastastikune testament on kahe isiku ühine viimse tahte avaldus, milles nad nimetavad teineteist vastastikku pärijaks. Ehk kui kumbki neist varem sureb , siis pärib ta kõik, mis kuulus abikaasale. Kehtib ainult abielu puhul ning seda saab tühistada kas või ühepoolselt ühe abikaasa poolt.
Berliini testament on siis kui abikaasade vastastikune testament on tehtud kolmanda isiku kasuks, s.o määrata pärija ka üleelanud abikaasale.
Seda tehakse siis, kui tahetakse ära hoida varem surnud abikaasa vara üleminekut üleelanud abikaasa sugulastele. Seda saab teha vaid notariaalselt tõestatud vormis.
Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu. Samuti kokkulepe pärandaja ja pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest.
Seda ei saa muuta ühepoolselt nagu testamenti. Ehk siis garantii pärijale.
Peab olema sõlmitud notariaalses vormis.

Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund , objektiivne- ja subjektiivne süüteokoosseis

Süüteo liigid:
Kuritegu – ainult karistusseadustik (põhikaristus - rahaline karistus või vangla)
Väärtegu – karistusseadustiku osades või teistest seadustes paika pandud normide eiramine (ainult rahaline karistus, arest )
Süüteo koosseis:
Kuri tegu – objektiivne koosseis
Kuri tahe – subjektiivne koosseis
Hädakaitse/ Enesekaitse (siis kui meil otseselt või kaudselt varitseb oht) - ei ole õigusvastane
kaudse ohu puhul on hädakaitse lubatud vaid juhul. Jõud mida ma hädakaitsel kasutan peab olema proportsioonis meid ähvardava ohuga. Kui meid rünnatakse kätega siis abivahendite kasutamine on siis lubatud kui oled nõrgem Olukorras kus teid sõimatakse peab säilitama külma närvi.
Hädaseisund on seotud õigusvastase ründe tõrjumisega. Karistusseaduse kohaselt ei ole tegu, mis pannakse toime hädakaitseseisundis ja hädakaisepiire ületamata, õigusvastane.
Iga üksik süüteokoosseisu kirjeldus sisaldab objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Varguse näite puhul on objektiivseteks tunnusteks:
1) võõras vallasasi,
2) selle võtab ära süüdlane ebaseaduslikult teise isiku valdusest,
3) teeb seda omastamise eesmärgil.
Kirjeldatud tegevusest (3 eelnevat punkti) tuleneb kuriteo subjektiivne tunnus, s.o kavatsetus või otsene tahtlus .
Tahtlus:
otsene – teadlikult paneme toime kuriteo
kaudne – olen teadlik, et minu tegu võib kaasa tuua kuritegeliku väljundi (arvestan sellega) aga see ei morjenda mind ( omakohus , kerges joobes rooli istuminei
kavatsemine - millegi halva plaanimine (kavatsen reaalselt ka selle halva plaani ellu viia)
igasugune isiku ähvardamine on otseses seoses tahtlusega (teisele inimesele halba soovimine on juba vale). Kuriteo planeerimine on karistatav. Kui lihtsalt mõtlen halba mõtet siis ei saa keegi seda karistada . Mõelda tohib aga mõtete väljendamine ühes või teises vormis võib muutuda seaduse silmis kuritegelikuks

EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine.

EL baseerub majanduslike õiguste kaitsel ! Inim- ja põhiõigustega tegeleb Euroopa inimõiguste kohus.
EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD: Hierarhiline järjestus

RV kokkulepped – EL ja kolmandate riikide vahel

EL õigused:

Esmane e primaarne õigus – EL aluslepingud
Teisene e sekundaarne õigus – Lepingutes sätestatud õigusaktid

Liikmesriikide õiguskord

ELi sekundaarne õigus:

Määrus – jõustunud täies mahus (ei lisata ega eemaldata midagi). Eesmärk: EL õiguse ühtsuse tagamine (kõik teevad ühtemoodi). Seaduse vastuvõtmine.

Direktiiv – paneb paika eesmärgid. Eesmärk: harmoonia saavutamine; tagada, et mingis valdkonnas oleks õiguskaitse tagatud (nt kilekotidirektiiv)

Otsused – üld- või erinormid (nt kvoodiidee)

Arvamused/soovitused – selfitav funktsioon (direktiivid jms, miks otsused vastu võeti)
ELi 4 põhivabadust:

Tööjõu vaba liikumine
Kaupade
Kapitali (investeerimine)
Teenuste

ELi õiguse aluspõhimõtted:

Otsekohalduvuse põhimõte – hakkab kohe kehtima

Ülimuslikkuse põhimõte – EL õigus on nr 1, alles siis siseriiklik
Ülimuslikkus – Euroopa Liidu õigus ei ole lihtsalt otsekohaldatav vaid ülimuslik. St, et kohus võttis riikliku suveräänsuse ära, kui põhiõiguses midagi on, mis EL ei meeldi, siis peab riik selle ära muutma . Euroopa norm peab olema põhiseadusega kooskõlas. Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavus ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus riikliku õiguse ees. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes.
Otsekohalduvus – 3 nõuet, et uus norm peab olema
1) üheselt arusaadav
2) konkreetselt formuleeritud
3) eranditu - sellel normil ei tohi olla erandit – üheselt rakendatav
Kompetents
1) Ainupädevus
2) Jagatud kompetents – EL liikmesriigid peavad otsustama koos
3) Riikide pädevus –riigid saavad ka otsustada
9

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 14 allalaadimist

Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #1

Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #2

Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #3

Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #4

Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #5

Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #6

Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #7

Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #8

Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jane191 Õppematerjali autor

Õiguse alused õigus

Sarnased õppematerjalid

docx

Õiguse alused. Eksami kordamisküsimuste vastused.

sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid – igal neist oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest tulenevalt on erinevate organite õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt – suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele; sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme.  Õigusnormide sisaldumine õigusaktis on normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Nende olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetataksegi õiguse üldaktiks  Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset

Õiguse alused

docx

Õiguse alused

täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi  Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid  Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas

Õiguse alused

pdf

Eksamikonspekt õiguse alused

seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Seda iseloomustab ka võimude lahususe printsiip: põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nimetatakse normatiivakti ka õigustloovaks aktiks.

Õiguse alused

docx

Õiguse alused. Kordamisküsimused

3. ÕIGUSAKTID JA NENDE LIIGID (ÕIGUSÕPETUS, LK. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahedusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomist, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt või üldakt (õigusloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme (esmane kriteerium). Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktidele üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahvahääletusel

Õigusõpetus

doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

Seotud sotsiaalsete rollidega (sooroll, ametiroll, jne). Sotsiaalne norm võib olla kirja pandud või kirja panemata. Õigusnormide ja õigusväliste sotsiaalsete normide vahe: õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende täitmine tagatakse riikliku sunniga (asendustäitmine, sunniraha, karistused). 2. Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigussuhted. Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult omavahel tihedalt seotud Õigus (objektiivses mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus. Õigus (subjektiivses mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes

Õiguse alused

docx

Pärimisõigus

e. testamendis nimetatud õigusjärglas(t)ele ning testamendis määratud tingimustel. 3. Lepingujärgne- pärimisleping on kahe- või mitmepoolne tehing, milles vähemalt üks pooltest teeb korraldusi oma vara üleminekuks teisele isikule oma surma puhuks (positiivne pärimisleping), pärandajaga sõlmitud leping, mille alusel seadusjärgne pärija loobub pärimisest (negatiivne pärimisleping). Seadusjärgse pärimise alused 1. sugulus – pärijateks võivad olla pärandaja alanejad, vanemad ja nende alanejad, vanavanemad ja nende alanejad sugulased 2. seaduslik abielu – koostatud abieluakt ning tõendatav abielutunnistusega 3. riikkondlus või kuulumine teatud kohaliku omavalitsuse elanike hulka–kui teisi seadusjärgseid pärijaid ei ole, siis on pärijaks pärandaja viimase elukohajärgne kohalik omavalitsus või kui pärand on avanenud

Õigus

docx

Õguse alused kordamiskusimused

lahusus)  personaalne(üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt) 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi  Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid  Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81)  isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel  isikutevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti, õiguse ja kohustuste kaudu  isikutevaheline seos, mille olemasolun tagab riik oma

Õigus alused

doc

Tsiviili vastused

vertikaalselt- vaadeldav sambana üles ja allapoole maapinda, tuleb arvestada kinnisasja omaniku huvi. Ulatus maavaradele: üldriikliku tähtsusega maavarad kuuluvad riigile; pinnasesse puutuvad maavarad ulatub omaniku huvi, nt liiv, kruus jne. Ulatus veekogule kuulub kinnisasja omanikule: väikesed vk, naaberkinnistute vahel olev vk, mere rannajoon ning põhjavesi ei kuulu kinnis omani omanikule. 27.Kinnisomandi kitsendused: kaotab õiguse piiranguteta omandist asja üle ja on kohust. Sallima võõrast tegevust või mõjutusi oma omandi suhtes. Kitsendused ehk seaduslikud servituudid: tehingu alusel ; seaduse alusel; kohtu otsuse alusel. Liigitus: eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud. Enamik kitsendid on seadusjärgsed. 28.Hoonestusõigus, ostueesõigus: Hoonestusõigus 2 kinnisasja asuvad üksteise peal, ühele kuulub maa ja teisele hoonestusõigus(vb maja ehitada). On kinnisasi ja seotakse ühe kindla

Tsiviilõigus

Rohkem sarnaseid