Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Õiguse alused - eksami kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Kordamisküsimused

Põhiseadus määrab ära riigi õigussüsteemi. Eksamil!
  • Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14)


    Riigivõim (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim )
    Territoorium (riigipiiriga piiratud maismaa, territoriaal- ja siseveed , õhuruum nende kohal, maapõud nende all, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid, kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all, sõjalaevad )
    Püsielanikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud)
    Suveräänsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega)
  • Võimude lahususe printsiip.


    Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahushoidmise põhimõte. Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte.
  • Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68)


    Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid , mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
    Õigusnormi liigid:
    • Üldnorm – kehtib kõigile riigi territooriumil olevatele inimestele
    • Erinorm – kitsendab või juhendab üldnormi

    Normatiivsed või mittenormatiivsed õigusaktid.
    Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine eristab normatiivakti mittenormatiivsest aktist. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi – õiguse üldakt. Riik loob selle kaudu õigusnorme – õigustloov. Tekkis koos riigiga.
    Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile . Sp nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset inimest konkreetseks käitumiseks, mistõttu iseloomult on nad õiguse rakendamise aktid . Näiteks kohtuotsused , ametisse nimetamised või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused ja üksikaktid.
  • Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81)


    Õigussuhe on inimestevaheline seos (erinevalt teistest sots suhetest), mis tuleneb õigusnormist.
    Tunnused:
    Imperaktiivne – riigi poolt kehtestatud (nt lapsevanemal eluaegne kohustust lapse ees, lapsel tekib hoolitsuskohustus oma vanema eest, mil vanem enam ise hakkama ei saa)
    Suhte keskmes õigused ja kohustused – riigi ja kodaniku suhe ja isikutevaheline lepinguline side. Kohustused ja õigused objektiivsed (mis meile on antud) subjektiivsed (mis võivad tekkida).
    Säilimise tagab riik – riik jälgib õigusnormide täitmist (õigussuhtest osavõtjatele antud õiguste realiseerimist ja neile pandud kohustuste täitmist). Riik tagab õiguskorra puutumatuse riigiorganite (politsei, kohus,kontroll- ja järelvalveorganid) abil, kohaldades õigusrikkujate suhtes riigisundi.
    Õigussuhte pooled ehk subjektid on konkreetsed isikud (indiviidid või organisatsioonid )
  • Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83)


    Füüsiline isik - inimene (peab eristama isiku õigusvõime t ja isiku teovõime t)
    Õigusvõime (sünnijärgne) – riik tunnustab meid õiguste ja kohustuste kandjana, tunnustab meid süsteemi osana
    Teovõime (tekib vanusega) – selle saab seaduslikul alusel peale õigusvõime saamist. Teovõimeline isik on võimeline nii omama kui kandma õigusi ja kohustusi.
    Teovõimet saab piirata kui läbi tema tegevuse on ta endale ja teistele ohtlik. Läbi selle kaotab ta ligipääsu õigusvõimele. Selleks, et ma saaksin oma õigusi rakendada peab mul olema teovõime mida riik peab mulle andma.
    Teovõimeta ei ole õigusvõimega midagi peale hakata.
    Täieliku teovõime saab isik alates 18-aastaselt
  • Füüsilised ja juriidilised isikud (Õigusõpetus, lk. 113-120).


    Õigussubjektsus:
    Füüsiline isik – inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime.
    Juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt . Ta võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi,v.a neid, mis on omased ainult inimestele. Äriühing, avalik-õiguslik ühing, mittetulundusühing .
    Ta võib tekkida kahel viisil:
  • Teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, näiteks aktsiselts asutatakse äriseadustikus.
  • Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Nii on juriidiliste isikutena asutatud meie põhiseaduslikud institutsioonid , nagu Vabariigi Valitsus, Riigikontroll jt.
    Juriidiline isik peab olema: reg. Äriregistris, sel peab olema FIst esindaja, tegevuskoht.
    Juriidiline isik - õiguslik moodustis , millele õiguskord annab õigusvõime ja lubab tegevust. Juriidiline isik on ettevõte, OÜ või mis tahes organisatsioon . Riigi võime kontrollida juriidilist isikut on kõvasti suurem kui FI puhul. Tähtsamad otsused peavad olema dokumenteeritud (füüsiline isik ei pea teada andma, mis ta perekonnas otsustab).
    Füüsiline isik tekib siia õiguskorda sündides. Juriidiline isik tekib kui selle loob riik või kui füüsiline isik avaldab otsest tahet hakata juriidiliseks isikuks. Nii FIl kui ka JIl on teovõime. Teovõime satub küsitavuse alla siis, kui ollakse rikkunud normi.
  • Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus (Õigusõpetus, lk. 83-84)


    Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus moodustavad õigussuhte juriidilise sisu.
    Subektiivne õigus on lubatud käitumise määr. Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Õigusnormist tulenevalt tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #1 Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #2 Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #3 Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #4 Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #5 Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #6 Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #7 Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #8 Õiguse alused - eksami kordamisküsimused #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jane191 Õppematerjali autor

    Märksõnad


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    68
    docx
    Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    22
    docx
    Õiguse alused-Kordamisküsimused
    17
    doc
    Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED
    44
    doc
    Õiguse alused eksami konspekt
    54
    doc
    Õiguse alused-harjutusküsimused vastused





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun